et nad omavahel tülis on ja hakkas oma parima sõbra saladusi välja rääkima. See tegi asja ainult hullemaks, keegi ei tahtnud enam tema sõber olla. Ta sai aru, et oli valesti teinud ja ta maksis ka selle eest kallist hinda, kuna mõnda aega polnud tal ühtegi sõpra. Tänaseks on tüli unustatud ja tal piisavalt sõpru ning ta pole enam teiste saladusi välja rääkinud, vähemalt mina pole kuulnud. Tegelikkuses õpitaksegi ju oma vigadest. Mina arvan, et vanasõna ,,rääkimine hõbe, vaikimine kuld",on enamus juhtudel õige, kuid ei pea alati paika. On olukordi, kus tuleb välja rääkida sõbra saladus, kui see on vajalik. Näiteks kui sõber on ohus. Arvan, et tundmine, millal võib midagi rääkida, millal mitte, tuleb aja jooksul.
Vaikimine, pisivaled või siiski ainult tõde? Olete kindlasti kuulnud, et tõe rääkimine on alati õige. Kuid mõelge nüüd ise, kui palju kordi olete te tegelikult endale tõe rääkimisega hoopis häda kaela tõmmanud ning kui palju kordi olete end valetamisega hädast välja keerutanud. Lugupeetud klassikaaslased ning õpetaja. Kavatsen teile järgnevate minutite jooksul rääkida teemal: vaikimine, pisivaled või siiski ainult tõde? Jah, valetamine on halb ning üldjuhul suhtutakse sellesse negatiivselt. Kuid ometigi olen ma üsna kindel, et siinviibijate hulgas ei ole sellist inimest, kes oleks üdini aus ning kes alati tõtt räägiks. Teda ei ole siin, ega ka kusagil mujal. Inimene, kes ütleb, et ta kunagi ei valeta, valetab. Vahel on pisivalede rääkimine üsna vältimatu. Tuleneb see siis sellest, et me üritame ennast kaitsta, muutes pisidetaile või siis lihtsalt vaikides
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld Väga tihti on kergem usaldust kaotada, kui seda võita. Kes meist poleks kogenud usalduse kaotust kellegilt lähedaselt. Vahel tuleb ette olukordi, mil lipsab sõbra usaldatud saladus üle huulte. Muidugi, võib ka sõber sinu enda usaldatud saladuse reeta. Mina arvan, et kogemata välja lobisetud saladuse puhul võib andestada, kuid kui saladus räägitakse välja eesmärgil, et teistele haiget teha on see andestamatu.
Rääkimine hõbe, vaikimine kuld? „Vanasõna „Rääkimine hõbe, vaikimine kuld“ kajastab ürgset tabu, millel oli kunagi sügavalt maagiline mõte – kui räägid sellest, mis on tähtis, võid ta kaotada. Hiina vanasõna ütleb: „Mida sügavam on jõgi, seda vaiksem ta on“, st tark inimene räägib vähe.“ (Niiberg, 2011) Inimestel on kombeks väga palju rääkida. Alates viisakusest peetud tühistest „Jube ilm täna, eks?“ vestlustest kuni õpetaja käsul asjalikult mõne kirjandusteose üle arutlemiseni. Me mitte ainult ei
Eesti keele struktuur III ,, KAS KA VAIKIMINE ON SEISUKOHAVÕTT?" *Kodukirjand* Vaikimist on mitmesugust. Tark inimene vaikib, kui tal pole midagi öelda. Loll vatrab edasi, kuigi öelda pole tõesti midagi. Vaikimine võib vahel tähendada nõusolekut vahel mitte nõusolekut, vaikimine võib tähendada kurbust, rusikas rullis vaikimine tähendab viha, vaikides muhelemine head tuju. Vaikimine võib tähendada mida iganes. Vaikimisel on alati tähendus. Isegi siis, kui lihtsalt ei oska või ei taha midagi öelda. Öeldakse, et vaikimine tähendab nõusolekut. Sugugi mitte alati, kõik sõltub küsimuse asetusest. Kui rumala ütlemise, ähvarduse või solvamise peale ei vastata samaga, vaid eelistatakse vaikida, siis ei tähenda see mitte nõusolekut, vaid võibolla seda, et targem annab järele, ei kisu tüli. Kui jäetakse vastamata küsimusele, ei tähenda see nõusolekut.
1. Räägitakse ainult siis, kui on midagi ütelda. Selles punktis tuli selgelt välja, et Eesti vastajad väitsid, et neid ei häiri kui uues seltskonnas tekib vaikus hetki. Samas kui Ameeriklaste jaoks see aga on pigem probleem, et ei ole vabalt võimalik Eesti inimestega teemasid alustada. Mina isiklikult nõustun nende väidetega, põhinedes oma kogemustele. Nimelt eestlaste jaoks tõesti ei ole probleemiks uue seltskonnaga suhtlemisel vaikimine, kuid samas Ameeriklased proovivad seda igal juhul vältida. 2. Sotsiaalne vaikimine: soovimatus avalikkuses esineda. Eestlaste jaoks selles punktis vastustena toodi välja, et ei soovita grupiga koos olles teha avalike jutuajamisi (ettekanded, diskusioonid jne.), seda üritatakse peamiselt nii nimetatud teiste õlgadele veeretada. Selliseid situatsioone üritavad Eestlased vältida, kuna need on ebamugavad. Kanadalased aga vastupidise suhtumisega, vaikimine on
Ofert Aktsept 1. Mis on ofert? - Ühele või 1. Mis on aktsept? - Oferdi Viini mitmele konkreetsele isikule adressaadi avaldus või muu konvent adresseeritud pakkumine on käitumine, mis väljendab ofert, kui see on piisavalt nõusolekut oferdiga, on sioon selge ning väljendab oferendi aktsept. Vaikimine või kavatsust pidada end aktsepti tegevusetus ei ole iseenesest puhul seotuks. Pakkumine on aktsept. piisavalt selge, kui selles on 2. Millal jõustub aktsept? - märgitud kaup ning otseselt Oferdi aktsept jõustub hetkel, või kaudselt määratud kogus millal oferent on nimetatud
määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Määramata isikuringile adresseeritud pakkumist vaadeldakse ainult kui kutset teha oferte, kui säärase pakkumise teinud isik pole otseselt näidanud teisiti. 2. Millal jõustub ofert? - Ofert jõustub, kui adressaat on oferdi kätte saanud. 3. Mis on aktsept? - Oferdi adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut oferdiga, on aktsept. Vaikimine või tegevusetus ei ole iseenesest aktsept. 4. Millal jõustub aktsept? - Oferdi aktsept jõustub hetkel, millal oferent on nimetatud nõusoleku kätte saanud. Aktseptil pole jõudu, kui oferent ei saa nimetatud nõusolekut tema määratud tähtpäevaks, kui aga tähtpäev oli määramata, siis aruka tähtaja jooksul, võttes seejuures arvesse tehingu asjaolusid, sealhulgas oferendi kasutatud sidevahendite kiirust.
Kuidas me saame meelt rahustada? Laulmisega. Kui me laulame, jääb mõtteid järjest vähemaks ja vähemaks. Laulmine, see on ka veel üks mõtlemise moodus. See on heli, mõte, mis ei oma midagi ühist tähendusega. Ta kutsub samuti esile tundeid, kuid need on palju rahulikumad. Laulmises lahustuvad kõik ülejäänud tunded üheks. Te laulate ja lõdvestute, et mõtetest vabaneda. Te lõpetate laulmise ja sel samal hetkel ärkab teis vaikimine. Helid on lõpmatu energia osakesed. Teatud helid loovad teatud energiamudeli. Seega laulmise ajal loovad sõnad ja helid teie organismis ja närvisüsteemis energiat. Midagi hakkab toimuma. Väga-väga sügavat. Väga ilusat. Laulmises, valjus laulmises on tehnika, on rõõm, see on mingi sügav jõud. Kui te laulate, pole vaja vaadata neid, kes laulavad - kas nad hääldavad sõnu õigesti või mitte. Laulmine on kõigi kunagi eksisteerinud religioonide lahutamatu osa
see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end võimaliku aktsepti korral seotuks. Pakkumine ON piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kauba kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaks määramise kord”. Aktsepti defineerib Viini konventsioon järgnevalt Oferti adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut ofertiga, on aktsept. Vaikimine iseenesest ei ole aktsept. Definitsioonidest järeldub, et ühele või isegi mõlemale poolele ootamatult võib osutuda sõlmituks rahvusvaheline müügileping. Milles väga olulised poolte kohustused on jäetud fikseerimata. Nõuded ofertile Lisaks oferti definitsioonile sätestab Viini konventsioon terve rea nõudeid. Pakkumine ei ole ofert, kui ta on adresseeritud määratlemata isikute ringile. See on kutse oferti tegemiseks
kanada üliõpilased ja samuti eestis ka mõningad õppejõud. Küsitluse põhjal võib teha järeldusi, et eestlased aktsepteerivad rohkem vaikimist jutuajamises kui seda teevad põhjaameeriklased. Põhjaameeriklasi tuntakse peamiselt just „small-talk“-i oskustes, nimelt nende jaoks ei ole probleem rääkida kõigest ja kõigist, millest võimalik. Nemad näevad seda kui võimalust inimesega paremini tutvuda ja lähemalt tuttavaks saamist. Ameeriklaste jaoks on vaikimine kui väga ebamugav hetk ja soovitakse igati selliseid hetki vältida. Küsitluse põhjal tuli ka väga selgelt välja, et ameerika üliõpilased eestis tunnistasid, et neil on väga raske eestlastega kontakti saada ja jututeemasid aretada. Lisasid ka veel seda, et nendele omast „small-talk“-i oskavad vaid need eestlased kes on välismaal viibinud pikemat aega. Vaadates nüüd selle artikli sisu meie tänapäeva ühiskonnaga siis võib kõike eelnevat kirjutatud pidada tõeks
sätestatut. Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Tahteavaldus Otseseks tahteavalduseks on kõik niisugused teod, milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg (nt ettepanek sõlminda või lõpetada leping, muuta lepingutingimusi, taganeda lepingust jne). Kaudne tahteavaldus võib väljenduda teos, millest võib järeldada tahet tuua õiguslikke tagajärgi. Vaikimine või tegevusetus on tahteavaldus ainult siis, kui tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või poole vahelisest praktikast. Vaikimine või tegevusetus Vaikimine või tegevusetus on tahteavaldus ainult siis, kui see tuleneb seadusest, poolte kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. Tehingu vormivabadus Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi.
uurimise agentuur sai abituks. Kõige eredamaks näiteks, mis puudutab ebakorrektset planeerimist ja kommunikatsiooni võib välja tuua Tsernoboli tuumakatastroofi. Mitte ainult sellel tuumajaamal ei olnud ulatusliku avarii korral tegevuse käiku planeerimist, vaid ka terve tuuma energeetika, mis asus NSVL territooriumil sai kohmetuks ja ei olnud absoluutselt valmis asuda tegevuseks. Kõige suuremaks veaks, mida lasid juhid oli tragöödia fakti pikajaline vaikimine 26. aprillil 1986 a. Esialgu maailm ametlikult sai avariist teada alles 28.aprillil, ehk möödus 68 tundi peale õnnetust, lühikese teatena saates ,,Aeg". Esimene teade, mis pöördus linna elanikele, kõlas raadio kaudu 36 tnni pärast juhtunust. Teade kutsus inimesi ajutiselt evakueerida. Selleks hetkeks radiatsiooni tase tõstmisest oli teada mitmes Lääne Euroopa riikides. 27 aprillil, pühapäeval, kell 22 Rootsi territooriumil kontrolli aparatuur fikseeris radiatsiooni tase tõstmist
Miina Härma (1864-1941) (aastani 1935 Hermann) Sündis 1864 Raadi vallas Kõrve külas ja suri 1941 Tartus. Esimene Eesti naishelilooja, organist ja muusika õpetaja. Oluline oli tema töö muusika õpetahana Tartus tütarlaste Gümnaasiumis ning Tartu muusikaelu organisaator. Sündis koolmeistri peres ja tema lapsepõlve mõjutas ärkamis aegne rahvus romantiline vaimsus,-Jannseni ja Karl August Hermann (nad ei ole sugulased). K.A Hermanni soovitusel astus Peterburi konservatooriumisse, mille lõpetas oreli erialal. Peterburgi asutasJaani kiriku juurde (eestlaste oma kirik) lastekoori. Aastast 1894 on tagasi Tartus, asutas Härma segakoori ja oli selle dirigent sensatsioon! Koor tõusus väga kõrgele tasemele. Härma oli väga nõudlik peensustes. Esitas oma loominkut ja püüdis võidelda üle levinud saksapärase muusika vastu. Oli esimene, kes sõitis kooriga Eesti väiksematesse linnadesse ja küladesse. Juha...
oma prohveteid). Keelud: 1. Ei tohi eirata käske ja traditsioone 2. Ei tohi himustada maist vara ega rikkust. 3. Ei tohi palju süüa ning toit, mida süüakse peab olema hangitud ausate vahenditega. PEAMISED RITUAALID Sufid õppisid selgeks paljud tavad, mis olid omased hindudele, muistsele Kreekale ja mõnedele kaasaegsetele lääne kultustele. Üks põhilisi on tantsimine, tantsivad graatsiliselt ja rütmiliselt. Tantsu saadab mõnikord laul, mõnikord ka vaikimine. Vaikimine on sellepärast, et selle ajal hing suhtleb kõrgema tasandiga. Lisan rituaalse tantsu kohta ühe video: https://www.youtube.com/watch?v=cGfDcsrFOE8 KASUTATUD KIRJANDUS ,,Idamaade usundid ja salaõpetused", Joogi Ramtsaraka ,,Sufism, lühike usundilooline sissejuhatus", Haljand Udam http://et.wikipedia.org/wiki/Sufism http://old.artun.ee/Oppekorraldus/Oppeainetekat/Mag/yldained/Kunstiteooria/3loeng.html http://www.patheos.com/Library/Sufism.html
aasta aprillis toimus suur katastroof Ukrainas Tsernobõli aatomielektrijaamas. Esialgu üritati see maha vaikida, kuid vahetult pärast avalikustamisjutte ärritas selline teguviis rahvast tugevasti. Teiseks Gorbatsovi õnnetukseks olid Läänes võimul teistsugused liidrid. Lõppkokkuvõttes on siiski positiivsed külgi rohkem, kõik mis olid negatiivsed küljed kujunesid välja lõpuks siiski positiivseteks. Nagu ka Tsernobõli katastroof vaikimine. Gobratsovi õnnetus lõppes ka siiski positiivselt, Lääs lasknud Nõukogude Liidul kuristiku äärelt pääseda, olukord muutus siis hoopis teiseks.
See vaikus lõikab lõpuks lausa luuni. Seesama üksiolek kahekesi, kus kaks ei mahu ära ühte ruumi. Me mõlemad vist teame, milles asi. Ehk lõpetada piinav paarismäng, kus teineteise surnuks tallame? Öö lähenedes kasvab hämar äng. Kui vastast liikumatult liitlast valvame. Luuletuste teemad- armastus, üksindus, ajakiirus, tunded, emotsioonid, elu ja looduse pisidetailid Armastus- pettumused, igatsus inimsuhted- keerulised, lahendatavad, liigne vaikimine elu mõte- elu on liiga lühike, et seda maha magada aeg- kiirus, elu mõttega elamine loodus- iga pisidetail, liblikad, ojad, jõed, kastepiisad Võimatus See vaikus lõikab lausa luuni. Seesama üksiolek kahekesi, kus kaks ei mahu ära ühte ruumi. Me mõlemad vist teame, milles asi. Ehk lõpetada piinav paarismäng, kus teineteise surnuks tallame? Öö lähenedes kasvab hämar äng. Kui vastast liikumatult liitlast valvame.
See vaikus lõikab lõpuks lausa luuni. Seesama üksiolek kahekesi, kus kaks ei mahu ära ühte ruumi. Me mõlemad vist teame, milles asi. Ehk lõpetada piinav paarismäng, kus teineteise surnuks tallame? Öö lähenedes kasvab hämar äng. Kui vastast liikumatult liitlast valvame. Luuletuste teemad- armastus, üksindus, ajakiirus, tunded, emotsioonid, elu ja looduse pisidetailid Armastus- pettumused, igatsus inimsuhted- keerulised, lahendatavad, liigne vaikimine elu mõte- elu on liiga lühike, et seda maha magada aeg- kiirus, elu mõttega elamine loodus- iga pisidetail, liblikad, ojad, jõed, kastepiisad Võimatus See vaikus lõikab lausa luuni. Seesama üksiolek kahekesi, kus kaks ei mahu ära ühte ruumi. Me mõlemad vist teame, milles asi. Ehk lõpetada piinav paarismäng, kus teineteise surnuks tallame? Öö lähenedes kasvab hämar äng. Kui vastast liikumatult liitlast valvame.
KUULAMINE Kuulamine pole oma kõnejärjekorra ootamine, lihtsalt vaikimine või kannatamatult kaasanoogutamine, justkui teades, mida teine osapool kavatseb rääkida. Kuulamine on eelkõige segu kuulmisest ja keskendumisest püüd mõista ja teisest aru saada. Kuulamine on kompliment, mis tähendab: ,,Ma hoolin sellest, mis Sinuga juhtub, Sinu elu ja läbielamised on mulle tähtsad!" Sellist kuulamist nimetatakse aktiivseks kuulamiseks. Aktiivne kuulamine lihtsustab probleemide lahendamist, luues kliima, milles on hea koos töötada ja vajadusi rahuldada.
Mõned mõistatused: Pada keeb ilma puudeta? Sipelgapesa Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? Suka või kinda kudumine Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kostub meie maal? Äike Hiir läheb auku, saba jääb välja? Võti lukuaugus Üheksa mehe ramm, ühe mehe mõistus? Karu Seal käib suur sõda, kus ei mahu kassi saba? Mesilased sagivad mesilastaru avas Mõned vanasõnad: Kes koera saba kergitab, kui koer ise Rääkimine hõbe, vaikimine kuld Üheksa korda mõõda, üks kord lõika Suur tükk ajab suu lõhki Käbi ei kuku kännust kaugele Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub Mõned kõnekäänud: Kadus kui tina tuhka Nagu hane selga vesi Tuli tuld ei kustuta Ühest kõrvast sisse, teisest välja Vihma käest räästa alla Sajab nagu oavarrest Kust tuul, sealt meel Vana mees, aga varsa aru Vanasõna: Kõnekäänud, vanasõnad ja mõistatused rikastavad meie igapäevast kõnet.
Oluline - kuulaja enda kuulamisharjumuse ja – oskused, emotsionaalne taust, väärtussüsteem, motivatsioon Abistava kuulamise korral - see on rääkija jaoks keeruline olukord - hetkel oluline, mida rääkija mõtleb, tunneb - Tähelepanu väljendamine kui signaal rääkimiseks - Huvi teise isiku vastu - Kehakeel ja vestlejate vaheline distants - Kontrollitud liigutused, näoilmed, silmside - Tähelepanu rääkijal - Psühholoogiline kohalolek - Tähelepanelik vaikimine “Tähelepanelik” kuulamine • Meeldida rääkijale • Olla kena inimene • Mitte solvata teist inimest • Teatud info otsimine • Manipulatsioon - Keda kuulan huviga? - Kelle puhul kasutan pseudokuulamist (teemad)? - Miks on raske kuulata?
Marie Under “Mureliku suuga” Koostas: 2016 Marie Under 27. märts 1883 Tallinn – 25. september 1980 Stockholm eesti luuletaja kirjutanud luuletusi ka saksa keeles oli abielus kaks korda suri Stockholmis kuid maeti ümber Tallinna hakkas luuletama 14. aastaselt põgenes perega Rootsi Loomingust 2. augustil 1904 avaldati esimene luuletus "Kuidas juhtus..." luuletaja kasutas pseudonüümi Mutti esimene luulekogu ilmus aastal 1917 "Sonetid" 14 luulekogu “Mureliku suuga” ● ilmus 1943. aastal ● luuletusi aastatest 1935–1942 ● 11. luulekogu ● vähetuntud ● 21 luuletust ● nii tunde kui mõtteluule ● kurvameelsed ● luuletused räägivad sõjast, leinast, kodumaast ja vabadusest nt: “Valus vaikimine”, “Sõduri ema”, “Kodumaa”, “Kahe tule vahel” Kui aknasse kliriseb kiirtemurd, Raske hommik saand seda rängemaks va...
Eesti Kultuurikapital Et loomevabadus püsiks, asutati 1925. aasta Kultuurikapital, mis on valitsusest sõltumatu. Nende tegevuse eesmärk kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi ning kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise toetamine. Üldreegel on, et mida ebademokraatlikum on võim, seda rohkem tuleb riigilt kunstnikele tellimusi. Loomeinimesed Leidus kunstnikke, kes südametunnistuse piinadeta astusid võimu teenistusse. Mõned valisid vaikimise, kuigi vaikimine polnud lihtne, sest repressiivorganid tõlgendasid seda nõukoguvaenulikkusena. Valmis arvukalt otseselt valelikke propagandistlike teoseid. -romaanid -filmid -näidendeid -luuletused -Evald Okase pannoo 1980. aastatel taastus sõna- ja loomevabadus Aitäh kuulamast!
häältest. Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Pakkumus on piisavalt määratletud lepingu sõlmimise ettepanek, mis on tehtud konkreetsele isikule ja millega väljendatakse pakkumuse esitaja tahet olla lepinguliselt kohustatud, antakse lubadus midagi teha/mitte teha. Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast. Eelleping on kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, tellija peab selle eest tasu maksma.
lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. 1. Kas praegusel juhul on vaidlusalune teade pakkumuse esitamise ettepanek või pakkumus? Tegemist on pakkumuse ettepanekuga. 2. Kas aiale paigaldatud märk võib olla ettepanekuks teha ofert VÕS § 16 lg 3 tähenduses? Jah, võib. 3. Kas on võimalik kohaldada VÕS § 20 lg-te 1 ja 2, kui nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping, kui vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest? Ei ole lepingut sõlmitud, hind ebatavaliselt kõrge, praktikat pole. 4. VÕS § 20 lg 2 kohaldamise eeldused, st kas hageja tegevusetuse saab lugeda aktseptiks
Nt. Teid ma teretan, Eestimaa pojad! Miks Sa nutad lilleke, nupud täis Sul pisaraid? Kordused: Anafoor- sõnade või lausete kordus värsi alguses Nt: Jumalaga, kehav laasi Jumalaga, ilus ilm. (Anna Haava) Epifoor- lõpu kordus Nt: Sa ilus aeg, Sa armas aeg, Sa lilleline noorusaeg. Kliimaks- astmeline tõus ehk gradatsioon Nt: rääkimine hõbe, vaikimine kuld Parallelism- ühe värsirea mõtte kordamine Nt: Ema viis hälli heinamaale, Hiige kesapääle. Tuuled juhtigu Sul teeda, Õhud õrnad õpetagu. Antitees- vastandamine Inversioon- ebatavaline sõnajärjestus Nt: laotada tahaks Su üle vaipa Ellips- sõnade ärajätmine, et tekiks pingestatus Sidesõnatus- sidesõnad jäetakse ära. Kõlakujundid Allinteratsioon- sama kaashääliku kordus sõna algul Nt: vanem venda vennikene Assonants- sama vokaali kordumine
on suurim õnn,kuna paljudel pole enda kõrval seda kõige usaldusväärsemat,kellega tuntakse nii suurt sidet.Kirjatükk on minu jaoks üdini armas,kuna selles peitub kiindumus,selles pole kibestumust vaid peituks nagu üleüldine rõõm ja turvalisus.Underi luuletustes on tegelikult selline nähtus minu jaoks suhteliselt harv,sest enamjaolt on kirjeldatud inimeste vaimset või maiset viletsust. Luuletus "Valus Vaikimine" Luuletus räägib,et vaikimine võib küll valus olla,aga veel rohkem teevad haiget sõnad.Inimesed võivad sõnadega suuremat kahju põhjustada kui ühegi teise relvaga.Tahtlik solvamine teeb haiget rohkem kui tuhat nuga.Kogu see luuletus tundub pakatavat sapisusest.Inimestel on ikka väga suur mõju oma saatusele ja kui me tahame kellelegi liiga teha,siis suudame ka ainult sellega,mida me ütleme,kõige suuremaid kannatusi põhjustada.Teod ei pruugigi nii jubedad olla kui sõnad.Under
HUVITAVAID MÕTTEID, LAUSEID o Mustlase silm on hundi silm, ja see näitab head vaatlusvõimet. Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi. o Reisil tuleb kõik ära proovida. o Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna. o Kääbus on kangelane, kui sülitab kaugele. o Jões, mis kohiseb, leiab kas palju vett või palju kive. o Hulkuv koer leiab ikka kondi. o Rääkimine hõbe, vaikimine kuld ARVAMUS TEOSE KOHTA Teosel oli idee, kuid puudus sisu. Mina-tegelane läks otsima vastust arheoloogilisele küsimusele ning jõudis välja vanglasse, kus kuulas ühe varga elulugu. Raamatu lõpp, mis tundus eelnevast teosest täiesti kõrvalseisva teemana, oli siiski huvitav. Mõnes mõttes oli teos segane. Paljud asjad lihtsalt ei sobinud omavahel kokku. Kuid võibolla ei suutnud lihtsalt mina nende kokkusobimist märgata.
o Sobilik kehakeel hoidumine häirivates liigutustest ja zestidest. o Silmside o Väliste segajate välimine x Jälgimisoskused o Ukseavajad üleskutse rääkimiseks, mis ei kasuta sundimist. o Väikesed julgustused lihtsad reaktsioonid, mis õhutavad kõnelejat oma lugu jutustama ja hoiavad ka kuulaja aktiivsena. o Vähesed küsimused liigsed küsimused on vestluses takistuseks. o Tähelepanelik vaikimine kuulaja vaikimine annab kõnelejale aega mõelda, mida ta öelda tahab, ja võimaldab tal seeläbi rohkem endasse süüvida. x Peegeldamisoskused o Ümbersõnastamine lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu. Ümbersõnastamine vähendab märgatavalt vääritimõistmise ohtu. o Tunnete peegeldamine rääkija vähendatud tunnete kokkuvõttev tagasipeegeldamine rääkijale (näiteks ,,See on kaunis heidutav").
naine leebus ning pingeline olukord sai lahenduse. Kõige prototüüpsemaks kommunikatsioonivormiks on peetud vaikust. Igasugune kommunikatsioon on mitmemõtteline, kuid kõige mitmemõttelisem neist on vaikus. Vaikusest ei saa vestluspartner mitte midagi välja lugeda, vaikus võib tähendada head, võib tähendada halba. Seda, mida vaikuse all mõeldakse, teab ainult vaikija ise. Meeste ja naiste vahelises suhtluses on vaikimine naiste jaoks üheks relvaks, mida tihti kasutada. Näiteks kui ma tunnen, et vastassoo esindaja on mind kuidagi solvanud, siis mu esimene reaktsioon on vaikida. Tihti ei saa mehed arugi kui nad naist solvavad, sest mehed omavahel viskavad tihiti üksteise kulul nalja. Naised aga selle asemel, et seda öelda, et nad end solvatuna tunnevad, pigem vaikivad, et mees ise aru saaks, et ta on midagi valesti teinud. Selline käitumine külvab aga palju segadust.
SURULASED (SPHINGIDAE) Kes on ,,suru"? · Lülijalgsed putukad Allikas: http://www.entomo.pl/lepidoptera/galeria_ motyli/img/nocne/deilephila_elpenor.jpg · Kuuluvad liblikaliste seltsi · Sugukonda kuulub umbes 1450 liiki. · Eestis on registreeritud 17 liigi esinemine Allikas: http://www.hot.ee/a/apsaroke/pildid/ Allikas: http://3.bp.blogspot.com/-YGmbnEn51ZI/Ud2z00SzcfI/ Allikas: http://dic.academic.ru/pictures/wiki/files/69/ silmiksuru.jpg AAAAAAAABpI/7x5wmK7c5GQ/s640/eumorpha+labruscae+ Euchloron_megaera_sjh.jpg male+INBIOCRI002792555.jpg Miks on suru eriline? · Head lendajad. · Kiire ja jõuline lend. · Toitumise ajal, P...
Mati Unt Referaat Stiiv Aun VA11 Mati Unt on pärit Tartumaalt. Ta õppis Leedimäe 7-klassilises koolis, Tartu 8. keskkoolis ning 1962-1967 Tartu Ülikoolis ajakirjandust. 1966-1981 töötas ta kirjandusala juhatajana Tartu Vanemuises ja Tallinna Noorsooteatris. Esimestel Tallinna-aastatel (1972-1974) oli ta lühikest aega kutseline kirjanik. 1980. aastate algusest on Unt töötanud lavastajana Noorsooteatris ning Eesti Draamateatris. Ta on lavastanud ka teistes Eesti teatrites ja välismaal. Unt kirjutas oma esimese raamatu pretensioonitust koolipoisi- ainest ja nimetas teose "naiivseks romaaniks". "Hüvasti, kollane kass" jutustas abiturient Aarnest ja tema kaaslastest. Huvitavalt on kujutatud Aarne siseelu ja suhteid. Unt tuli kirjandusse romaaniga "Hüvasti, kollane kass", mis avaldati Tartu 8.keskkooli almanahhis "Tipa-Tapa" 1963. Juba esikteos...
· Väikevormid: vanasõnad mõistatused kõnekäänud Stiilikujundid · anagramm - ühe sõna tähtedest saab teise sõna (isa-asi-sai-ais) · palindroom - eest taha/tagant ette lugedes sõna sama (issi, piip, kirik) Lausekujundid · retoorilised pöördumised - "Olge tervitatud, Eesti mehed!" · parallelism - mõttekordus "karjapoiss on kuningas, teise valla valitseja" · gradatsioon - astmeline kordus "Rääkimine hõbe, vaikimine kuld" (level up) · anafoor - alguskordus "Tõuske üles, Eestimaa mehed, tõuske üles, astuge relvile" · epifoor - lõpukordus "marti-marti" · antifees - vastandamine "õudselt tore" · kambuur - sõnamäng "Iga maja ei ole majakas, iga kaja ei ole kajakas." · paradoks - sügava mõttega vastandamine "raske on kergeks saada" · ellips - sõnade ärajätmine "..", tuleb ise taibata
nende järgi ei ootaks. Isa ja ema jälle jutustavad, isa räägib vanadest aegadest kui paadiga pühapäeviti saarel käisid jne, meenutavad minevikku. Vanakesed ei osanud oodata, et Ell ikkagi tagasi tuli ja ei läinudki Soome. Ell ei suutnud jätta maha oma vanemaid, kodu, kodumaad jne. Tsitaadid: ,,Meie oleme väike rahvas, kes meie käest küsib, kelle poolel sa tahad võidelda." (lk48) ,,Lähevad need, kes kardavad." (lk60) ,,Mis elu see on? Hirm. Paanika. Vaikimine." (lk80) ,,Minu kodu on siin. Igal ajal, iga valitsuse ajal." (lk92) ,,Elu on nii lühike olnud, et pole olnud aega armastusest rääkidagi." (lk93) ,,Kuidas ma jätan kõik selle. Kodumaaga peab koos kannatama." (lk95)
Laps räägib siis kui kana pissib? Noor = laps? Ilmselt igaüks, kes on lastega kokku puutunud, teab, et see väide ei vasta tõele. Koolis või tänaval noori kuulates saab kiiresti selgeks, et oma arvamuse avaldamisel ei ole nad just tagasihoidlikud. Tänu Internetile on igaühel võimalus oma mõtteid kogu maailmaga jagada ning kõige rohkem haaravad sellest kinni noored. Delfi Rahva Hääl kubiseb noorte rahvaajakirjanike töödest ja igal enesest lugupidaval teismelisel on veebipäevik, või vähemalt Facebooki konto, kus iga pisematki mõtet teistega jagada. Sageli ei pane aga sedasorti mõtteavaldused täiskasvanuid teismeliste arvamusavaldustesse tõsiselt suhtuma. Miks peakski keegi tõsiselt võtma inimest, kes on just hetk tagasi Internetis kõigile kuulutanud, et reede õhtul sai ,,rajult läbu pandud ja nüüd on ilgelt rõve olla" või teatanud, et tegi kogemata Facebooki virtuaalfarmis peenrad viltu? See aga...
Vanemad, petajad ja ka sbrad peaksid selgitama kiusajale, et pole ige teha inimesele haiget enda heaolu nimel. Samas peaks ka ohver ise piinajale koha ktte nitama, et ta enam ei kiusaks kedagi. Peaaegu igas klassis on alati vhemalt ks inimene, keda paljud alalpmata kiusavad. Nad narrivad teda ja mnikord vib minna tli ka vgivallani. Ohvriks langeb tavaliselt inimene, kes on kas teistest koolikaaslastest nrgem ja ei suuda vastu hakata vi erineb ta kigist mingil mral. Vaikimine ei ole alati kuld ja kannataja peaks koheselt teatama kiusamisest petajale vi vanematele. Kui ohvrit piinatakse liiga jhkralt ja vga tihti, vib olukord minna lausa vga tsiseks. Filmis ''Klass'' tappis Kaspar koos Joosepiga oma klassikaaslased, kes neid kiusasid. Sama olukord oli ka Soomes, kus toimus koolis tulistamine. Vgivalla tekkimine koolis vib olla phjustatud isegi hest snast vi tlusest kellegi kohta. Kui laps on iseloomult agressiivne ja temperamentne,
Mitte väga hämmelduma, kui koer äkki hakkab karjuma ja keerlema enda ümber. Siis Zenetska vaatab minu poole nõutult näoga ja küsiva pilguga:"miks te minuga riidlete?" Zenska-on kvalifikseeritud varas , ta kergesti akropaatiliselt hüppab toolile ja asjalikult vaatab meie köögilaualt toiduaineid, mida võiks ära süüa. Aga pärast saab aru, et ta on teinud suure kuritöö, lipsab oma asemele teadmisega, et nüüd ta enam karistada ei saa. Kõige suurem karistus Zenskale ilmneb vaikimine perele. Maksab mul ütleda:"Kõik, anna mulle!Sa oled paha, mina sinuga ei räägi!" Ja Zenetka hakkab niuksuma ja vaatab silma, proovib andestust paluda. ... . . «» , , , . [email protected] «» : , , , , , . . , : «» ! , , , : ?! «» , - , , , : «! : !!!» : « , ?» , , ,
1. Modernistliku romaani Liigid: süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/la...
Nii on raske elada. Kuid on asi, mida peaks teadma, on, et igas vales ja pettuses on olemas tõde. Kuid siiski, kas täielik ausus on alati parim lähenemine? Kas kujutame ette maailma, kus mitte ükski inime ei valeta? Ausalt õelda- mina ei kujuta. On jah küll nii, et karm tõde on parem kui suur vale, aga päris kõike ju ka ikka teada ei tahaks, või mis? Kui inimene midagi ei tea, ei saa see talle ka haiget teha. Seepärast võib tõest vaikimine olla mõnikord hea, näiteks, kui ema on küpsetanud midagi, mis sulle üldse ei maitse. See ei tähenda ju, et pead talle seda kohe otse välja ütlema, samas ei pea sa ka valetama. Vahest ütleme ,,jah" kuigi mõtleme ,,ei", ütleme ,,kõik on korras" kui tegelikult ei ole, teeskleme, et me naudime midagi- head filmi, vestlust, toitu, lihtsalt selleks, et vältida teiste inimese tunnete riivamist. Me tolereerime asju, mis meile ei meeldi, lihtsalt selleks, et vältida konflikte
Loksa Gümnaasium ...
Soomes eeldatakse, et inimesed tõesti mõtlevad seda, mida ütlevad. Sinu poolt öeldut võetakse tõe pähe ja sinult oodatakse, et tegutseksid oma sõnade kohaselt. TELEFONILE VASTAMINE. Telefonile vastatakse Soomes oma nimega, alles seejärel tuleb helistajal ennast esitleda. Enda nime kasutatakse isegi siis, kui helistatakse mõnele infonumbrile. VESTLUSSTIIL AEGLANE, PAUSIDEGA. Soomlased räägivad aeglaselt ja pausid jutu sees on pikad. Vaikimine ei ole negatiivne asi, vaid seda võetakse loomulikuna. Samuti ei ole vaja vaikusehetki jutuga täita. Valjuhäälset rääkimist võidakse pidada ebameeldivaks või ähvardavaks. KÜSIMUSED. Soomlased armastavad palju küsida. NALJAD ja JUTUTEEMAD. Soomlastele meeldivad üsna pingevabad ja mahlased naljad, eriti populaarne on ,,vetsuhuumor". Rääkida meeldib neile oma tervisehädadest, ravikogemustest ning poliitikast. TEISE JUTTU EI KATKESTA.
Loe tähelepanelikult läbi! (Timm loeb) TIMM: Mis tähendab lepingupooled? HÄRRA R. : Nii nimetatakse lepingutes mõlemat osalist! TIMM: Ahahh!... Sellest ma ei saanud aru. HÄRRA R. : Vaata, Timm, kui sa vaikimiskohustuse murrad ja kellelegi sellest räägid kaotad sa võime kihlvedusid võita, aga oma naeru sa tagasi ei saa. Kui asi on ümberpööraldult ja mina sellest räägin, siis saad oma naeru tagasi ja sulle jääb ka võime kihlvedusid võita. TIMM: Mõistan. Vaikimine tähendab: olla rikas ilma naeruta. Rääkimine tähendab: olla vaene, aga samuti ilma naeruta! HÄRRA R. : Täpselt nii, Timm! Aga loe edasi!... See on nii... TIMM: Ma tean: kui ma kunagi ühe kihlveo kaotan, siis saan tagasi oma naeru, aga ei võida enam ühtegi kihlvedu. (Timm võtab taskust pliiatsi jupi ja hakkab kirjutama) HÄRRA R. : Me peame tindiga alla kirjutama. (Härra R. hakkab naerma) HÄRRA R. : Tänan väga. TIMM: Palun. (Härra R
Vaid vaikuses tunneb inimene end ära Vaikuse kuulamine on omaette kunst. Kõik ei pruugi selleni kunagi üldse jõuda, kas siis tahtmatusest või saamatusest. On inimesi, kes sõltuvad übritsevast mürast, kuna nad kardavad vaikust, arvates, et tegemist on üksindusega. Tegelikult on mürast vabanemine ainus viis, tänu millele on võimalik leida seda, mida elus otsitakse. Tavaliselt üritatakse lahendusi saada kaugelt, eemalt, väljaspoolt, kuigi vastused peituvad inimeses endas. Ilma vaikust kuulamata, ei leita iseennast ning pole võimalik ka teisi mõista. Vaikimine dialoogis seostub üldjuhul teemadega, millest on valus ja raske rääkida. Isegi mitte häbi pärast, aga alati ei pruugi keeruline ja emotsionaalne informatsioon jõuda alteadvusest kaugemale. Tihti ei taheta tunnistada fakte, mis on mingil moel destruktiivse iseloomuga või lihtsalt ebameeldivad. Muidu peaks hakkama nendega tegelema. Väditakse üksindust ja vaikust, et peletada muremõttei...
Samas suudavad sama lihtsad sõnad ka neid samu suhteid hävitada. Sõnad on justkui relvad, millel pole vaja palju laskemoona, piisab vaid õigest ajastamisest ja kui lask on tabanud südant, ei ole võimalik seda enam olematuks teha. Tihtipeale on hetki, kus me ütleme ja siis alles mõtleme. Tegelikkuses peaks see olema vastupidi. Enne sõnade lausumist tuleks mõtleda, kas see on ülde vajalik, nagu vanasõna ütleb:,, rääkimine hõbe, vaikimine kuld." Kui ei teata, mis võiks olla tagajärjeks meie ütlusele, on parem üldse ütlemata jätta, kuna see jõud, mis on taga meie sõnadel, on suurem kui inimvõimed võiks kunagi teada. Ben Galley on öelnud :,,Ei, sõnadega ei saa naela seina lüüa, aga nendega saab alustada ning lõpetada sõdu." Mina olen kirjutanud selle essee.
- Sina oled hea (mina mitte) - Olen abitu - Olen süütu - Olen õrn - Olen tugev - Tean kõike Ei-ütlemine <> mõjustamine • Loomulik keeldumine • Kuulamine ja “ei” • Põhjendatud “ei” • Muutlik “ei” • Rikkis plaat • Otsekohene “ei” ilma põhjendusteta • Vaikimine, teema vahetamine, enda halvale enesetundele viitamine, “Jah, kuid …”, “Ma mõtlen selle peale.”
VÕLAÕIGUS Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ol...
Anna Haava (Anna Haavakivi) -- (1864-1957) luuletaja, sajandilõpu naisharitlasi, tema loomeperiood kestis varajasest noorusest hilise eani, oma loomingu tippteosed kirjutas Anna Haava 19. sajandi lõpu venestusaja tingimustes. Haava õppis Tartu Kõrgemas Tütarlastekoolis, mille lõpetas koduõpetaja diplomiga, viibis raviasutustes Saksamaal (1892-1894), töötas koduõpetaja ja halastusõena Peterburis ja mujal Venemaal (1894-1899), sajandivahetusel majapidajannana venna juures Haavakivil. Pärast haigust asus elama Tartusse (1909), kuhu jäi elu lõpuni. Anna Haava astus kirjandusse tavapäratult vahetu lembelüürikaga, tema esimesed värsid ilmusid ajakirjanduses 1886, raamatutena alates 1888-1897 lihtsa pealkirja all "Luuletused" (I - III), lisaks mitmed kordustrükid. Järgnesid luuleraamatud "L...
meeldib. Samuti lapsed ei saa tema meelest teiste kasvatuse all sugugi halvemateks inimesteks, kui tegama võõrsil kolades. 1. Esiteks hea sõbra ja väärtusliku inimese kaotus on õnnetus, teiseks vabaduses elamine on parem kui vangistus ja kolmandaks on tähtis teha ise otsuseid mitet leppida olukorraga, mis endale ei sobi. 2. Kuna kaasaaitajate ja pealekaebajate vaikimine ei maksa palju, sõbrad on ikka oma vara valmis ohverdama ning Platon on igal pool teretulnud, seega pole vaja sõprade pärast muretseda. 3. Põgenemisest keeldumine on vale, sest Platon jätab nii maha oma enda lapse teiste kasvatada, hävitab iseenda lastes teistel käituda kuida ise heaks arvavad ja saatusele alluv inimene on nõrk ning halvaks eeskujuks teistele. 4
3. Varianide hindamine 4. Sobiva välja valimine ja tegevusplaani koostamine 5. Plaani elluviimine 6. Tagasiside Väärtuskonflikt *otsene kahju puudub *keeruline lahendada 7. võimu kasutamine 6. võimuga ähvardamine 5. käitumise muutumine väärtust muutmata (silmakirjalikkus) 4. nõuandmine, konsulteerimine, selgitamine 3. minu sõnum, minu veendumus või väärtus + konkreetne kahju teisele, minu mure (lahendust ei paku!) 2. mudeldamine, eeskuju (nt. Tee nagu mina) 1. vaikimine, oma väärtuste uurimine ja või muutmine Valetamine Ära tundmine: lihaseliigutused silmanurgas, suunurgas, muutused hingamises, higistamine, sage neelatamine, punastamine, pupilli suurenemine. Valetamisel üldistatakse Kui ei oska intervjuul küsimusele vastata, küsi uuesti ja siis võidad aega.
Mõju e.sotsiaalse interaktsiooni tagajärgede kujundamine. Igapäevastes sotsiaalsetes olukordades toetume agressiooni leevendamiseks suures osas samale ringile, ent vähem tajutaval moel. Konstruktiivse mõju avaldumine hõlmab enese väljendamist nii, et see tooks kaasa soovitud sotsiaalse tulemuse, näiteks rahustaks kellegi maha. Need kes oskavad hästi mõjuvõimu ära kasutada toetuvad sotsiaalsele teadlikkusele, mis nende tegevust juhib. Näiteks tunnevad näad ära situatsiooni kus vaikimine võib suhtele kasuks tulla. Hool e. teiste vajaduste hoolimine ja vastav tegustemine. Töömaailmas tõlgendtatakse hoolt, mis ajendab meid võtma vastutust selle eest, mida on vaja teha, hea organisatsioonilise käitumisena. Hoolivad inimesed on need, kes on valmis kulutama enim aega ja jõudu selleks, et kolleege aidata. Hoolimine on tõhusam, kui see põhineb kõrgema tee võimetel ja kui selle eesmärgil rakendatase oma kogemusi. Hoolimine on impulss, mis on abistavate elukutsete,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
