Tartu Katoliku Hariduskeskus Brigita Maria Raave Kirg Tasakaal ja Lootus Loovtöö projekt: kunstiteos Juhendajad: kunstiõpetaja Elis Mets kunstnik Niina Frienberg Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus Töökäik Tekkinud raskused Kokkuvõte Kasutatud allikad 1 Sissejuhatus Käesolev loovtööks koosneb maaliseeriast, kus on kolm 50x60cm maali, pealkirjadega „Kirg”, „Tasakaal” ja „Lootus”. Maalidel on kujutatud ühte ja sama portreed erinevas koloriidis. Maalidel on kasutatud kolme põhivärvi, kuid taustade puhul on värve segatud. Portreedel on
Tšehhov Näidend „Kajakas“ Arkadina, Irina Nikolajevna - mehe järgi Trepleva, näitlejanna Treplev, Konstantin Gavrilovitš - tema poeg, noormees Sorin, Pjotr Nikolajevitš - Arkadina vend Zaretšnaja, Niina Mihhailovna - noor neiu, rikka mõisniku tütar Šamrajev, Ilja Afanasjevitš - eruporutšik, Sorini mõisa valitseja Polina Andrejevna - tema naine Maša - nende tütar Trigorin, Boriss Aleksejevitš - kirjanik Dorn, Jevgeni Sergejevitš - arst Medvedenko, Semjon Semjonovitš - õpetaja Jakov - töömees Kokk Toatüdruk Tegevuspaigaks on Sorini mõis. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat. Esimene vaatus
kuna ta on omakorda armunud Treplevisse, enesekeskse näitlejanna Arkadina pojasse. Teades, et tal pole lootust omakorda Treplevilt vastuarmastust saada on Masa õnnetu. Lõpuks otsustab ta oma armastuse Treplevi vastu oma südamest välja kiskuda ja abielluda Medvenkoga, kuid see abielu pole õnnelik, kuna Masa tegelikult ei hooli oma mehest vaid armastab salamisi endiselt Treplevit pidades oma tunnetega lootusetut võitlust. Teine teost läbiv suhteliin on Treplevi ja Niina vahel. Treplev on Niinasse armunud ja ka Niina paistab Treplevit justkui armastavat hetkeni, mil nende suhtesse tekib kolmas osapool kirjanik Trigorini näol. Trigorin on võlutud Niina noorusest ja ilust. Niina imetleb Trigorinit, mis tekitab Treplevis armukadedust. Niina unistuseks on saada näitlejaks ja Trigorin annab tema unistuse teostumisele hoogu nii, et Niina otsustab jätta oma senise elu, minna linna ja alustada näitlejakarjääri
KAJAKAS KOMÖÖDIA NELJAS VAATUSES TEGELASED: IRINA NIKOLAVEJNA ARKADINA mehe järgi Trepleva, näitlejanna KONSTATIN GAVRILOVIT TREPLEV tema poeg, noormees PJOTR NIKOLAJEVIT ZARETNAJA Arkadina vend NIINA MIHHAILOVNA ZARETNAJA noor neiu, rikka mõisniku tütar ILJA AFANASJEVIT AMRAJEV eruporutik, Sorini mõisa valitseja POLINA ANDREJEVNA tema naine MAA nende tütar BORISS ALEKSEJEVIT TRIGORIN kirjanik JEVGENI SERGEJEVIT DORN arst SEMJON SEMJONOVIT MEDVEDENKO õpetaja JAKOV töömees KOKK TOATÜDRUK Tegevus toimub Sorini mõisas. Kolmanda ja neljanda vaatuse vahet on kaks aastat.
Duubeltüdruk Autor:Lea Arme Autor Lea Arme Sündinud 04.10.1958. Mitu eluloo raamatut (Ada Lundverist,Eve Kivist,Luule Viilmast,Salme Reegist). 2 noorte raamatut. Tegelased Silva, peategelane . Kersti ja Rainer, sõbrad ja klassikaaslasd. Marin, Silva õde. Liisi ja Rein, Marini laps ja mees. Aron ja Kert, mehed kellega Silva kaasa läks Niina, naine, kes leidis Silva mere äärest. Sündmused Silva läheb kohtuma ühe mehega (Aroniga). Silvat hakatakse otsima. Maja maha põletamine. Saadakse teada uusi asju. Niina leiab Silva mere äärest. Haiglas kohtumine. Minu arvamus Huvitav. Kaasahaarav. Põnev. aitäh!
Öeldakse, et unistustel pole piire, see ei maksa midagi, kuid ometi tekib inimestel justkui võlg unelmate näol, mis iialgi ei täitu, on vastuolus tegelikkusega. Kui küsida väikese tüdruku käest, kelleks ta saada tahab, kõlavad alati vastused lauljaks, näitlejaks, printsessiks või tantsijaks. Kõik need ametid on seotud mingil määral kuulsusega, lapsed arvavad, et tuntud inimene on hea olla, laulda võib, millal iganes soovid ja mingeid kohustusi justkui polekski. Niina Zaretsnaja näidendist ,,Kajakas" unistas samuti näitleja elukutsest. Ta kadestas Trigorinit, kes teenis leiba kirjanikuna, tema kuulsuse pärast. Niina jaoks tundus ahvatlev tuntus, kuid ta ei mõistnud, et populaarse inimese elu pole meelakkumine, nagu esmapilgul tunduda võib. Niina arvas, et Trigorinile meeldib kirjutada, kuid tegelikkuses kirjanik ei nautinud seda, ta ei sallinud ennast kui kirjanikku. Ta tundis, et petab lugejat, on halvem kui teised ja kujutas endale
populaarne eesti rahva seas. Tuntumad laulud „Saaremaa valss“ (1949) https://www.youtube.com/watch?v=BP6o3toEyt0 „See keda armastasin kuulub teisele“ (1945/1946) https://www.youtube.com/watch?v=zjwfNUfZZgY „On kevad tulnud taas“ (1943) https://www.youtube.com/watch?v=WY0wbmpLiEY „Joogilaul“ (1947) https://www.youtube.com/watch?v=XJv1eiyQbvI Kirjandus ● "Raimond Valgre laulud" ● "Mu kallis Niina. Raimond Valgre kirju Niina Nikolajevna Vassiljevale 1944–1949" (autor A. Põldmäe) Kasutatud materjal ● http://et.wikipedia.org/wiki/Raimond_Valgre ● Eesti Entsüklopeedia nr. 10 “TÜRI- Y”. Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus 1998 ● Tänapäev, Tallinn 2005, 88 lk ● Sari „Elavik“, nr 10. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Tallinn 2010, 168 lk + postkaardikomplekt "My Life Story" Raimond Valgre joonistustega TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
koorde, pole maailmas vähe." Kuna inimene siiski on sotsiaalne olend, muutub elu neile erakutele suhteliselt raskeks ning osaval manipuleerimisel on võimalik neid ära kasutada. Just nii nagu kolleegid proovisid endi lõbuks Belikovi Varenkaga paari panna. Kindlasti ei kujunenud kõik välja nii, nagu Belikov oleks soovinud. Nõrgad, mõjutatavad inimesed sageli ei saavuta enda unistusi, pigem aitavad kaasa teiste unelmate täideviimisele. "Kajakas" Niina unistas näitlejakarjäärist, aga sattus kirjaniku mõju alla ning mees surus talle omi mõtteid peale, muutis ta võltsiks ja jättis seejärel maha. Siiski ei lõppenud Niina armastus mehe vastu, ometigi, et see teda piinas. Üllataval kombel aga ei lakanud naine uskumast, et tal on veel võimalus kunagi suurtel lavadel mängida. Kuigi Tsehhov ei ole novellis kirjutanud, mis saab Niinast edasi, siis põhinedes tema haiglasele olekule, suhetele perekonnaga ning Treplevi
kuid sellesse rohkem süvendudes saab aimu suuremast süzeest, mis kogu näidendit valvab ja dirigeerib. Anton Tsehhov-i näidend põhineb armastusest, kus tegelased on omavahel tihedalt seotud ning armastust on kõigil jagada, kuid siiski ei ole see näidend põrmugi õnnelik. Kõik on küll armunud, kuid vähesed üksteisse. Pigem on näidendis armukolmnurgad, kus saab alati keegi kannatada. Selle näidendi puhul on tegelase Treplevi armastus kauni noore neiu Niina vastu küll suur, kuid kuna Niina ei ole temast huvitatud, lõppeb noormehe jaoks see siiski enesetapuga. See kõik on väga tragöödiline, ning sellist lugu on tänapäeval raske leida. Noorena näen ma igapäevaselt, kuidas alles eelmisel nädalal tüdrukule armastust tõotanud noormees on juba leidnud endale uue silmarõõmu. On kaotatud sõna armastuse tähendus, kus nüüd kasutatakse seda kui igat teist
· "Kevad südames" öösel und" · "Kirjake koju" · "Suveöö serenaad" · "Läbi saju" · "Suudle mind" · "Ma loodan, et saan sellest · "Tartu marss" üle" · "Tsebarkul" · "Ma olen liig halb" · "Tiiu, Tiiu" · "Ma olen naine, kes ei · "Unelmate tänav" armu" · "Vaid sina, Niina" · "Muinaslugu muusikas" · "Vaid sulle kuulub mu · "Mul meeles veel meloodia" süda" · "Narva valss" · "Veel viivuks jää" · "Noor neiu raha eest" · "Viimne valss" · "On kevad tulnud taas" · "Viljandi serenaad" · "Peagi saabun tagasi su · "Õige valik" juurde" Veel viivuks jää Liisi Koikson ja Mart Sander Liisi Koiksoni hingestatus ja suurepärane vokaal ning Mart Sanderi
puudus. 1982. aastal ilmus Karlepi ja Kõrgesaare poolt artikkel „Arengupuuetega laste õpetamise ning kasvatamise üldpõhimõtteid ja diferentseerimine“. See artikkel oli küll põhiliselt keskendunud vaimse alaarenguga laste õpetamisele, kuid mainitakse ka, et abikooli õppematerjale ja metoodiliseid võtteid kasutatakase edukalt arengupeetusega laste õpetamisel. Jaan Kõrgesaare poolt on ka tehtud 1984. aastal intervjuu Niina Tsõpinaga. Niina Tsõpina oli tollal vaimse arengu peetusega laste pedagoogika ja psühholoogialabori pedagoogigagrupi juhendaja pedagoogikakandidaat. Intervjuu oli tehtud Niina kolmepäevasest kogemusest Tartus, kus ta korraldas vaimse arengu peetusega laste klasside ja koolide tarbeks kavandatud rütmikaprogrammi esitlemist. Ta tutvustas ideed, et rütmika parandab tähelepanu keskendumist, arendab kuulamisoskust ja koordinatsiooni ning et need momendid on hea korrektsiooniväärstusega vaimse
MIKK MURDVEE Mikk Murdvee on Eesti kirjanik, viiuldaja ning viimasel ajal kõige rohkem tuntud dirigendina, seda ka väljaspool Eestit. Ta sündis 20. märtsil 1980. aastal. Tema ema oli Niina Murdvee, samuti viiuldaja ja kui Mikk kooli läks, hakkas ema oma poega Tallinna Muusikakeskkoolis erialaselt õpetama. Miku vanaisa Vladimir Alumäe oli Tallinna Konservatooriumis viiuliproffessor. 1988. aastal asus Mikk õppima Eesti Muusikaakadeemiasse ning peale seda Soome Sibeliuse Akadeemiasse, mille lõpetas 2005. aastal viiuli erialal. Sealsamas õppis Mikk Murdvee ka dirigeerimist. Sibeliuse Akadeemias toimus õppimine järgmiselt: tund salvestati videolindile ja pärast toimus
178. Maksapas Teet 179. Maksim Arket 180. Mann A. Vaht 181. Mann Setinööp 182. Mao Haav (hiina parm) 183. Mare Binpaberit 184. Margit Äika 185. Mari Huaana 186. Mari Naad 187. Mari Neering 188. Mario Hustabpilvikut 189. Marius Ubkõike 190. Marju Haana 191. Marko Fka 192. Mati All 193. Mati Mmintapaika 194. Meele Mürk 195. Meele Jahutaja 196. Meier Eha 197. Merike Ebjamöllab 198. Merike Pibrüütlit 199. Mikk Ser 200. Minasokke Eiko 201. Mull Ivan 202. Muruein Iida 203. Narkola Boris 204. Niina Glalttehtiära 205. Niina Onnohune 206. Nüüdist Ants 207. Oliver Inepoks 208. Oleg Loobus 209. Oleg Orralik 210. Olev Ait 211. Olger Ahulik 212. One Ant-Onion Samaranch (Juan Antonio Samaranch) 213. Ool Rait 214. Osutusv Aleks 215. Ork Ester 216. Pabe Tiit 217. Pahm Ott 218. Palder Jaan 219. Pale Riin 220. Pasak Ott 221. Peeter Itikaalikas 222. Peldikup Ott 223. Peo Leo 224. Perse Ly 225. Persev Agu 226. Pesemus Elga 227. Pille R. Kaar 228. Piripu Billy-Liisu 229. Pisik Ene 230. Plii Ats 231
1. Kirjuta novelli tegevusest lühikokkuvõte 5-6 lausega Kalmeri kullapoes toimus rööv. Röövliteks olid üks vanahärra ja libaarstist naine. Nad tegid kokkumängu, et kui vanahärra hakkab raha otsima põuetaskust, siis tabab teda terviserike. Poes olev nooruke abiline kutsus kiirabi, kelleks oli libaarst. Arst sisenes poodi relvaga ningi siis tõusis ka maas lamav mees püsti ja Kalmerile ning Niinale anti käsk pikali heita.Samal ajal tühjendati seif ja vitriinkapid ning Niina külge kinnitati pomm, mis peale röövlite lahkumist lõhkes. 2. Mis on selle novelli keskne teema? Novelli keskne teema on röövimine ja selle läbiviimine ning kuidas rööv toimub. 3. Too välja novelli keskne probleem, selle põhjus ja tagajärg. Novelli keskne probleem on kullapoe rööv ning see,et röövleid ei saa peatada. 4. Kirjelda novelli peategelast lähtuvalt bioloogilisest (päritolu, välimus sugu jm), psühholoogilisest (mõtted, soovid, lootused, käitumine; vaimne ja
Startsev asub provintsi elama ja mandub seal järk-järgult tavaliselt nürimeelseks väikekodanlaseks, kes elab üksnes rahale. 19. Tsehhovi näidendid - pead teadma järgmiste näidendite temaatikat ja põhiideed: "Kajakas", "Onu Vanja", "Kolm õde", "Kirsiaed" ,,Kajakas" Tegevus 19. sajandi lõpus Sorini mõisas. Algaja kirjanik Treplev on armunud Niinasse, kelle unistuseks on saada kuulsaks näitlejannaks. Niina armastab väga edukat kirjanikku Trigorinit, kellega ta põgeneb. Niina karjäär ebaõnnestub, pettub Trigorini truudusetuses. Niina naaseb Sorini mõisa, mille peale Treplev end tapab. Arkadina Treplevi ema. Tsehhov ise nimetab ,,Kajakat" komöödiaks. Ta naeruvääristab inimeste suhtumist kirjandusse. Pealkiri sümboolne. Eelkõige on näidend kunstiteemaline. Vastandatud on Niina ja Arkadina. Arkadina tahtis saavutada rohkem kuulsust, Niina oli parem näitleja (?)
Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. 13
Karl Ristikivi ja Gert Helbemäe on tuntumad pagulaskirjanikud. 2.TSEHHOV ,,KAJAKAS" Kajakas on kõigist Tsehhovi teostest ehk kõige isikupärasem. See on ainus suurem teos, mis on otseselt pühendatud kunsti teemale. See räägib kunstniku raskest eluteest, kunstilise ande olemusest, sellest, mis on inimlik õnn. Kangelasteo teema: kunstis saavutab võidu ainul see, kes on võimeline kangelasteoks. Niina Zaretsnaja unistas lavast ja kuulsusest. Temasse oli armunud noor Konstantin Treplev, algaja kirjanik, kes unistas samuti kuulsusest ja "uutest vormidest" kunstis. Ta kirjutas kummalise, ebatavalise näidendi, milles mängib Niina Zaretsnaja peaosa ja lavastas oma sugulastele ja tuttavatele omapärase "dekoratsiooniga": pargis asetsevalt lavalt avaneb vaade tõelisele järvele. Treplevi ema Arkadina, kuulsusega ärahellitatud, tujukas näitlejanna naerab oma poja näidendi avalikult välja
Raimond tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat kui lihtsalt suveromaan. Teada on, et Alice kirjutas sõnad ning Raimond kirjutas muusika laulule ,,Muinaslugu muusikas" ja ,,Õige valik". Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. Tema loomingul läks tol ajal suhteliselt hästi - laule mängiti tihti raadios, esitati restoranides ja tantsupidudel. Raimond Valgre suri 31.detsembril 1949. aastal ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Kuigi ta ise on läinud, on jäänud tema muusika. RAIMOND VALGRE LOOMING Maagia..
· "Narva valss" · "Noor neiu raha eest" · "On kevad tulnud taas" · "Peagi saabun tagasi su juurde" · "Pärnu ballaad" · "Pühapäev Kadriorus" · "Saaremaa polka" · "Saaremaa valss" · "Sa eile ütlesid ,,jaa"" · "Sa ütled mulle ,,päikene"" · "Sinilind" · "Su silmist näen ma igal öösel und" · "Suveöö serenaad" · "Suudle mind" · "Tartu marss" · "Tsebarkul" · "Tiiu, Tiiu" · "Unelmate tänav" · "Vaid sina, Niina" · "Vaid sulle kuulub mu süda" · "Veel viivuks jää" · "Viimne valss" · "Viljandi serenaad" · "Õige valik" Arne Oit Arne Oit oli eesti helilooja ja akordionist. Arne Oidi laulud olid rahva hulgas väga populaarsed ning said premeeritud paljude züriide poolt. Esimesel võistluskontserdil 1959. aastal sai laul "Meie Mall" esimese preemia. Hiljem auhinnatud lauludeks on "Tsirkus", "Nii kaugel
seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika.Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. 13. oktoobril 1944
Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" ning 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Raimond Valgre mobiliseeriti 28.juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle muusikaga tegeleda - mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks laiguks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk neiule saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaaris oli Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja teiste helitööde kõrval ka Valgre laule. Raimond Valgre demobiliseeriti 9.mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse.
August Kitzberg "Libahunt" Margus, Mari, Tiina August Gailit Ekke Moor Ekke Moor Ta rändab ja peatub erinevates paigus, kohtub värvikate inimestega ja täidab erinevaid rolle selleks, et jõuda "lahtiste allikateni". A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" Andres, Pearu, Mari, Krõõt, Indrek Anton Tsehhov "Kajakas" Arkadina, Treplev, Niina, Trigorin Fjodor Dostojevski "Kuritöö ja karistus" juuratudeng Rodion Romanovits Raskolnikov Honore de Balzac "Isa Goriot" Tähtsamad tegelased: isa Goriot- endine nuudlikaupmees Eugene de Rastignac- vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane. Vautrin- põgenenud sunnitööline, kes end Vauqueri pansionaadis varjab ja allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen- isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke
Tartu Ülikooli peahoone ja Kunstimuuseum Tallinn 2005 Tartu Ülikooli peahoone valmis aastatel 1803-1809 ning on klassitsismi kõrgperioodi üks mõjusamaid näiteid Eestis. Peahoone arhitektiks oli Johann Wilhelm Krause, kes oli Eesti üks silmapaistvamaid arhitekte. Krauset aitas ustav abiline J. A. S. G Kranhals, kes projekteeris peahoonele alusparve ja kavandas keldrikorruse, mis hoidsid ära niiskuse tungimise hoone maapealsetele korrustele. Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Sellest ajast alates tähistatakse aulas kõiki ülikoolielu suursündmusi ja pidupäevi Kogu peahoone fassaadi raskuskeskme moodustab selle sammasportlikus. Kuus siledapinnalise tüvega ja lihtsate kapiteelidega toskaana sammast kõrgetel postamentidel kerkivad kolme majakorruse ees. Esimest ja teist korrust eraldab lai simss, millelt kerkivad ülemiste korruste siledad seinad. Tihedalt reastatud suurte akende rütm on ühtlane kõikidel...
muusikakonservatoorium. Temast sai ka esimene rektor. Muusikaakadeemiale tõelise elu sissepuhumine võttis aastaid. Et teda peetakse kodumaal kekmiseks muusikuks keeldub riik andma stipendiumi. Palju aastaid rändab ta mööda Euroopas esinedes. Neil kontsertidel propageeris helilooja nii enda kui ka teiste põhjamaade heliloojade muusikat. Kogu elu oli Griegile suureks toeks ja abiks tema abikaasa Niina, seda eriti helilooja rasketel aegade. Vanaduspäevad möödusid sünnilinnas Bergenis ja Troldhaugenis. Grieg on maetud kalju sisse koos tema abikaasaga. LOOMING Edvard Grieg 1843-1907 Oma maa inimeste eluolu on loomingus esikohal. Muusika on sügavalt rahvuslik. Sranased on ka paljude heliteoste pealkirjad. Vokaalmuusikas on tähtsamad just tsüklid ,, Ma armastan sind" ,, Kaks pruuni sima" ,, Lootus". Avukalt on soololaule ,,Seiveigi laul"
Läbi saju 1948 Sa ütled mulle "Päikene" 1936 Ei tea 1939/1946 Ah, nii rahutu mu süda 1936 veel viivuks jää 1934 Suudlus kuuvalgel 1935 Vaid sulle kuulub mu süda 1945/1946 See, keda armastan kuulub teisele 1945/1946 Mul meeles veel 1934 Üksi 1935 Meloodia 1934 Su silmist näen ma igal öösel und 1946/1949 Kas mäletad veel? 1940 Sa eile ütlesid "Jaa" 1947 Vaid sina Niina 1945/1946 Ma olen liig halb 1946/1947 Erika 1943 Joogilaul 1947 Tiiu, Tiiu 1949 Naine, kes ei armu 1946 Helmi 1934 Viimne valss 1949
1941a. suvel suundus ta taaskord Pärnusse, kuid nüüd juba orkestrijuhina. Orkester sai kahjuks esineda vaid ühe nädala, kuna algasid sündmused, mis selle hooaja lõpetasid. Taaskord oli ta leidnud omale suvearmastuse Liivi Loosme. Teise Maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusesse, seal sai ta jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Vahepeal ta seda teha ei saanud, kuna 1941a. juuni lõpus ta mobiliseeriti. Sõjateel tutvus Valgre leningradist päris Niina Vassiljeviga. 1944. aastal sai Raimondist üks viiest akordionistist jazzorkestris. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika. 9.mail 1945 aastal ta demobiliseeriti, selleks hetkeks oli ta jõudnud juba seersandi auastmesse. 1944. aastal astus Valgre Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse klaveri erialale, kuid aasta pärast kustutati ta üliõpilaste nimekirjast. Samal aastal andis
Mare Kask 8/18/1974 n kõrgem 2/13/2001 Tiiu Põld 9/23/1975 n kõrgem 6/25/2008 Nadja Versak 5/17/1979 n põhi 6/15/2004 Priit Kroon 1/12/1977 m kesk 1/2/2013 Kulle Rant 4/23/1974 m kesk-eri 12/17/2006 Merike Sahvitski 12/25/1975 n kesk 9/23/2012 Niina Polistsuk 11/14/1972 n kesk 6/19/2005 Kaisa Kukk 11/21/1968 n põhi 9/28/2004 Neeme Raudsik 3/12/1989 m põhi 3/13/2012 Veera Kuzmina 7/20/1968 n kesk 10/27/2006 Mihhail Prutš 4/15/1978 m kesk-eri 8/12/2008 Jaan Vahtrik 3/21/1979 n põhi 4/14/2007 Krõõt Just 12/15/1969 n kesk-eri 9/22/2010
meeles veel (Kustas Kikerpuu hilisem tekst), ,,Unelmate tänav", ,,Muinaslugu muusikas", ,,Õige valik", ,,Sinilind", ,,Kas mäletad veel". 2. Sõja-aeg 1943-1945: ,,Peagu saabun tagasi su juurde (Albert Vennola tekst)", ,,Ei suutnud oodata sa mind", ,,Eidekene hella", ,,Hall sõdurisinel", ,,Narva valss", ,,Viljandi serenaad", ,,Pärnu ballaad", ,,Aegviidu valss", ,,Vaid sina, Niina". 3. Sõjajärgne periood 1946 -1949: ,,Pühapäev Kadriorus", ,,On tulnud kevad taas", ,,Talverõõmud", ,,Ma olen liiga halb", ,,Joogilaul", ,,Läbi saju", ,,Saaremaa valss". Legend Suur osa mitmeid põlvkondi hiljem sündinud eestlasi tunneb tema tähtsamate lugude viise ning teab nende sõnu peast. Raimond Valgre muusika läheb südamesse ega jäta kuulajaid külmaks. Tema muusika on siiras, meloodiline, maagiline ja populaarne eesti rahva seas.
Alma ei pea Siberi oludele vastu, raha on vähe ja toit, mis saadakse kulub tema kolme lapse peale ning seetõttu kannatab ta nälja all ja sureb. Temast jääb alles 14-aastane tütar kahe väiksema vennaga ning temast saab ka vendade eest vastutaja ning nende toitja. 6 Nad viiakse Siberisse Barabinski steppidesse, kus nad majutatakse sealsetesse peredesse. Maria satub elama lesestunud Niina Fjodorovna ja tema kahe poja juurde ühetoalisesse majja. Mariaga kaasas on ka tema meheema. Maja on väike ja ruumi puudust on suuresti tunda, Maria ja tema perekond peavad magama põrandal laua kõrval, Niina ja tema kaks poega magavad ühes väikses voodis. Maria, tema meheema ja Karl saadetakse tööle sohvoosi. Sohvoosis tehakse erinevaid töid. Üsna pea kolib meheema teise linna lapsehoidjaks. Maria ja Karli
35. Tsuvass 8 36. Udmurt 4 37. Ukrainlane 402 38. Ungarlane 2 39. Usbekk 2 40. Vadjalane 1 41. Valgevenelane 489 42. Valloon 1 43. Vepslane 1 44. Andmed puuduvad 1133 Kokku: 12934 Volikogu liikmed Ilmar Aun Andres Brenkin Aleksandr Smirnov Teet Enok Ljudmila Jantsenko Pavel Kudinov Aleksei Naumkin Kalev Naur Niina Neglason Astrid Niinepuu Andrei Ojamäe Nikolai Ossipenko Gale Popova Tamara Põlevina Kaarel Pürg Aleksandr Romanovits Viktor Rumjantsev Elle Seliverstova Alar Seppern Vjatseslav Slõk Meelis Tint Vallavanem Tauno Võhmar Abivallavanemad Vello Juhkov ja Priit-Aulis Kesler Sotsiaalteenused · Lapsehoiuteenus · Hooldajatoetus · Toimetulekutoetus · Puudega lapse hooldajatoetus Õigusaktid (sotsiaal)
järjest tugevamaks, lõpuks paduvihmaks, lambipirn põleb läbi, sukapüksid on katki jne). Loo algusest on aru saada, et midagi halba juhtub. Lugejas tekitatakse pinget, toimub järjest rohkem halbu asju ja jõutakse kulminatsioonini. „Ajaloo keerises“ on modernistlik proosa, tegu ei ole kindlasti realistliku teosega. Narratiivi arenedes saame lugeda väga mitmeid õõva tekitavaid ja absurdseid vanatädi mälestusi, näiteks kuidas keegi Niina olevat trammis sünnitanud ja Alberti naine sünnitas jää peal või kass kukkus hirmust 1944. aasta Tallinna pommitamise ajal korstnasse, aga korstnapühkija arvas, et keegi on liha hautanud jpm. Vanatädi jutustab neid ühtejärge, ilma üleminekuteta ning pikib sisse nimesid, kes tema külaliste ja ka lugeja jaoks on täiesti tundmatud. Meenutused pärinevad väga erinevatest aegadest, kuid kõik on siiski kaugemat minevikku puudutavad
Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid sündmused, mis sellegi hooaja ennetähtaegselt lõpetasid. Ja maha jäi taas üks "roos rannaliival" - Liivi Loosme. Mr. Valgre mobiliseeriti 28. juunil 1941.aastal, 1942.aasta märtsis jõudis ta Eesti korpusesse, kus sai jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Ta mängis 917. laskurpolgu ansamblis. Heledaks valguskiireks Raimond Valgre sõjateel sai tutvus leningradlanna Niina Vassiljeviga. Suur hulk südamedaamile saadetud kirju moodustab usaldusliku päeviku Valgre viimastest eluaastatest. 1944.aastal sai orkestrijuht Väino Saviauk korralduse moodustada korpuse suur jazzorkester. Raimond Valgrest sai üks viiest akordionistist. Orkestri repertuaari moodustas Glenn Milleri, Raymond Scotti, Priit Veebeli ja ka Raimond Valgre kirjutatud muusika. Raimond Valgre demobiliseeriti 9. mail 1945.aastal. Selleks hetkeks oli ta jõudnud seersandi auastmesse. 13
aastate alguses venekeelses kultuuriruumis viljelema strukturalismi ja semiootikat. Lotmani tegevuse tulemusena kujunes TartuMoskva semiootika koolkond, mis sai ajapikku tuntuks terves maailmas. David Oistrahh (1908--1974) Pärnu oli Oistrahhi lemmiklinnake, kus maestro oli veetnud oma loomingulise puhkuse ligi kaks aastakümmet. Pärnu muusikalise haarde edasisel kujunemisel on olnud oluline mõju just David Oistrahhi ja tema sõprade ning õpilaste siia toodud vaimsusel(N:Jaak Sepp, Niina Murdvee.) Oistrahhi auks peetakse Pärnus iga-aastast David Oistrahhi nim.muusikafestivali. Tänan tähelepanu eest!
Näidendi tegevus toimub vana ja hige mõisniku Sorini majas. Seal elab ka Sorini õepoeg, algaja kirjanik Treplev. Külalistena saabuvad mõisasse vananev näitlejanna Arkadina ning tema armuke, tähtis kirjanik Trigorin. Arkadina armastab lava ja kuulsust, kuid see on tema jaoks juba minevik; Treplev otsib kunstis uusi vorme, kuid tunnustust pole tulnud; Trigorinit tunnustavad küll lugejad, kuid loominguline tegevus ei rõõmusta teda ennast juba ammu. Trigorinisse armub neiu Niina katkestab sidemed omastega, astub vastu perekonna tahtmist näitlejaks saamise kuulsust toovale rajale, sõites Moskvasse armastatule järele. Trigorinile oli ta vaid väike vaheldus, nende ühine laps sureb ja `'suur lava'' osutub provintsiteatriks. `'Kajaka'' tegelaste saatused annavad mõista, et elu on tihtipeale keeruline ja mõistetamatu ning inimesed eksivad selles kui udus. Draama `'Onu Vanja'' Näidendi peateema on asjatult hukkuv ilu. Egoistlikku ja andevaest professor
Tsehhov rõhutas tegelaste siseelu. Näiteks ,,Daam Koerakesega" tegevust oli suhteliselt vähe 3. Oma kesta tõmbunud erakvähk Belikov Karusmarjad ,,Karusmarjad Tsehhovi näidendid ,,Kajakas" Probleem: Haige mõisniku juures tekivad külaliste ja elanike vahel pingelised ja keerulised suhted. Armastus, Armukadedus ja suhe kunstiga Tähtsamad tegelased: Treplev, Erkadina, Trigorin, Sorin, Niina · Lõpus lasi Treplev ennast maha, sest Niina ei armastanud teda · Kajakas sümboliseerib vabadust · Treplevi kaudu näidati tolle aja venemaa olustik. Ta peab kunsti vormi olulisemaks kui sisu, seepärast teda ei mõisteta. Ta ei tea mis on tõeline kutsumus. · Niina on nõus kunsti eest kannatama. Tsehhovi arvates on ta tõeline kunstnik ,,Kirsiaed" Tegelased: Toapoiss Jasa Toatüdruk Dunjasa Ljubov Andrejevna Gajev Toapoiss Friss Kaupmees Lopahhin
Muusika meloodilisus ning siiras, südamlik sisu on teinud Raimond Valgre loomingu eesti rahva seas ülipopulaarseks. LOOMINGU NIMEKIRI Unelmate tänav (Nõmme linnas) Vaid sulle kuulub mu süda 1936 1945/1946 Narva valss 1944 Mul meeles veel 1934 Aegviidu valss 1945 Meloodia 1934 Saaremaa valss 1949 Kas mäletad veel? 1940 Viljandi serenaad 1944 Vaid sina Niina 1945/1946 Pärnu ballaad 1945 Erika 1943 Pühapäev Kadriorus 1946/1947 Tiiu, Tiiu 1949 Saaremaa polka 1947/1948 Helmi 1934 Ma loodan, et saan sellest üle 1933/1935 Riina 1940 Hall sõdurisinel 1943 blond Aleksandra 1933 Eidekene hella 1944 Keset hoogsat tantsuringi 1948 Peagi saabun tagasi su juurde 1943 Talverõõmud 1947 Ei suutnud oodata sa mind 1943' Kevad südames 1947
Poskade peres teenijaks olnud vanaproua Sander leidnud selles tolmuimejas isegi jumala olemasolu kinnituse, kui "selline tolmuimemise ime võimalik on". Jaan Poska sai oma elu jooksul rikkaks ehk rohkemgi laste arvult kui maiselt varalt, sest nagu kirjutab tütar Veera oma mälestustes, oli ema Constance, kes 1923. aastal 46aastaselt suri, sünnitanud kümme last, kellest Jaan Poska surma järel 1920 oli pärijatena elus kaheksa (Xenia, Veera, Tatjana, Jaan, Anna, Helene, Niina, Jüri). Otepää Gümnaasium Jaan Poska Referaat 10 B Klass Mai 2008, Otepää Poska riigi- ja pereasjade lahendamise vahel 11. septembril 1919
Serena Katz NeleLiis Vaiksoo Joe (Jose) Vegas Kaido Põldma Teistes õpilaste rollides: Anneli Pilpak, Britt Kõrsmaa, Carmel Köster, Eneli Raud, Eneli Rüütli, EvaLena Raenok, Ingrid Kurgjärv, Ira Haak, Jelena Bubon, Jelena Podholjuzina, Kaia Pihlak, Kristi Möldri, Kristin Pukka, Liina Kask, Maiken, Mari Sepp, Mari Simm, Mariann Saar, Marilin Kongo, Maria Tsheremissinova, Marja Veskimets, Merilin Lehtmaa, Natalia Ivanova, Nele Kirsipuu, Nele Suisalu, Niina Rejeva, Olga Privis, Siret Salamov, Viktoria Vladimirova, Aleksander Pihoja, Aleksandr Arbuzin, Aleksandr Lozkin, Alo Siiak, Argo Liik, Bert Pringi, Christofer Eriksson, Jaanus Koort, Jakko Maltis, Kaarel Väli, Marek Vetik, Margus Toomla, Mihkel Ernits, Ott Lepland, Raul Leemets, René Köster, Sergei Kuznetsov, Sergei Titov, Simo Kruusement, Taavi Immato, Vahur Agar. Mustanahaline rootslane Danne Dahlin osaleb projektis nii
Poskade peres teenijaks olnud vanaproua Sander leidnud selles tolmuimejas isegi jumala olemasolu kinnituse, kui "selline tolmuimemise ime võimalik on". Jaan Poska sai oma elu jooksul rikkaks ehk rohkemgi laste arvult kui maiselt varalt, sest nagu kirjutab tütar Veera oma mälestustes, oli ema Constance, kes 1923. aastal 46aastaselt suri, sünnitanud kümme last, kellest Jaan Poska surma järel 1920 oli pärijatena elus kaheksa (Xenia, Veera, Tatjana, Jaan, Anna, Helene, Niina, Jüri). Jaan Poska perekonnaga (aastal 1906) Jaan Poska lõpp Sündinud Laiusel 12. jaanuaril 1866, sureb ta vaid pisut enam kui kuu aega pärast Tartu rahulepingu sõlmimist oma kodus Kadriorus. On 7. märts. Mikroinfarkt oli teda tabanud ka rahuläbirääkimiste ajal Tartus. Ja vastu arsti tahtmist jätkas ta siiski mõõdukal määral hea prantsuse konjaki tarvitamist, et end vormis hoida. Et Tartu rahu sõlmimine kogu Eesti rahvale oli hindamatu tähtsusega, siis saadeti nii vahetult
74 - 69,5 = 4,5 Hind väheneks ühe kuu kohta 4 krooni ja 50senti. Leiame kui palju väheneks hind kahe kuu kohta: 4,44 x 2 = 8,88 74 8,88 = 65,12 65 krooni ja 10 senti. 74 65,1 = 8,9 Hind väheneks kahe kuu kohta 8krooni ja 90senti. Vastus: Viina hind vähenes ühe päeva kohta 20 senti, ühe kuu kohta 4 krooni ja 50 senti ning kahe kuu kohta 8 krooni ja 90 senti. 5. Lahuste ja kontsentraatide ülesanded 5.1 Lahused ja kontsentraadid: Tõnu Tõukemõnu ja Niina Sarvik tahtsid saada 40% segu, et oleks midagi viia Heli Kopteri sünnipäevale. Nad ostsid 5 liitrit 90% piiritust. Kui mitu liitrit peavad nad vett lisama, et saada soovitud segu? Leiame, kui suur osa on 90% piirituses puhast piiritust (jätame arvestamata selle, et sellist piiritust pole praktiliselt olemas): 5l = 100% 5x90 = 450 ?l = 90% 450/100 = 4,5 liitrit Puhast piiritust on seega 4,5 liitrit (90% 5-st)
kaasaja elule. Tegevus toimub 1830. aastate keskel Peterburis samaaegselt draama kirjutamisajaga. Tõeparaseid vihjeid Peterburi suurilma elule leidub draamas kõikjal. Peategelane Arbenin, Lermontovi ajastu inimene, on võltsi ja teeskleva kõrgseltskonna moraali vihkama hakanud. Samal ajal on Arbenin ise sellesama kõrgseltskonna moraali kammitsais, tappes alatust laimust tagantkihutatuna oma armastatud naise Niina. Saanud teada, et Niina hukkus seltskonna keelepeksu ja laimu ohvrina, mees hullub. Draama käsitleb valet ja silmakirjalikkust kui ühiskonnaelu põhiseadust, siit ka näidendi pealkiri "Maskeraad". Tegemist on metafoorse kujundiga kõrgemast seltskonnast, kus inimesed peidavad oma tõelised tunded maski taha ja kus vale on saanud seaduseks. Tsensuur keelas näidendi ara ja Lermontovi eluajal ei pääsenudki "Maskeraad" lavale. 10 Proosa Romaan .
Maetud Moskva lähedale Novo-Devitsi kalmistule. Näidendid: Suureks eeskujuks on Maeterlinck. Tema looming näitekirjanikuna algab 90-ndate aastate alguses. Ta on seotud Moskva Kunstiteatriga. Seal on 2 sõpra ( 2 tipplavastajat): Stanislavski ja Nemirovits Dantseko. "Kajakas" Esietendus kukub läbi, teine etendus aga tõeline triumf. Peategelased olid Trepler ja tema perekond. Näidendi alguses oli algamas etendus, kus peaosa oli Niina Zaretsnajal ja autoriks oli Trepler. Trepler armastab Niinat ning nende suhted on algul väga head. Peale näidendi ebaedu hakkavad need aga jahenema. Niina vaimustuses kirjanikust Trigorinist. Trepler tulistab ennast, kuid paraneb. Niina sünnitab Trigorinile poja, kes aga sureb ja siis jätab Trigorin ta maha. Lõpuks teeb Trepler siiski enesetapu. Trepleri lastud kajakas sümboliseerib Niina elu. Kajakas hõljub järve kohal, Niina samasugune.
halvas olukorras, haigeid koheldakse halvasti ning isegi pekstakse. Moraal selles jutustuses on - kui ise ei tee midagi, et olukorda paremaks teha, tuleb see sulle ise tagasi. ( sama juhtus peategelase - arstiga) Kajakas" Esietendus kukub läbi, teine etendus aga tõeline triumf.See näitab lavastajatööd.Nimetas seda komöödiaks , karakterkoomikat palju.2põhiteemat - 1)armastus 2)kunst kõige laiemas mõttes. Tegelaskujunde vastandamine - Arkadina , heal tasemel näitleja , vastukaalis Niina(algaja näitleja). Arkadina endast heal arvamusel, Niina ei surunud ennast peale.Trigorin(tuntud) ja Trepler(algaja) - mõlemad kirjanikud.Niina armastab Trigorinit, Trepler armastas Niinat varem. Teose lõpus lasi Trepler ennats maha,kuna ei saanud armastatut ning ei saanud tunnustust teistelt.Teose pealkiri sümboliseerib Niina elu - armastas kunsti väga,kuid isa ei lubanud tal sellega tegeleda ning ta ootas oma arengut, et iseendaga rahul olla Peategelased olid Trepler ja tema perekond
Aastas korraldatakse üle 300 sündmuse lastele, noortele, täiskasvanutele ja eakatele külastajatele. Maja loominguline kollektiiv on loova vaimuga ning püüab tihti pakkuda elani -kele uusi ja huvitavid üritusi. 10.septembril 2001.a. kanti Kohtla-Järve Kultuurikeskus kultuurimälestiste riiklikusse registrisse Linnapea: Ljudmila Jantšenko Abilinnapea: Deniss Veršinin Abilinnapea: Niina Aleksejeva Abilinnapea: Vitali Borodin Abilinnapea: Viive Keskküla
aastal. Kanadalanna Barbara Ann Scott hülgas Austria kooli ja stiili, ning tuli 1947. ja 1948. aastal maailmameistriks. Richard Button oli aga mees, kes demonstreeris jääl kõike, mis suutis ja selle tõttu oli ta ka tuntuim artist jääl. Inglanna Jeanette Altwegg oli klassikalise iluuisutamise esindaja ja võtis maailmameistri tiitli 1951. aastal. Prantsalanna Jaqualine du Brief tuli maailmaimeistriks 1952. aastal tänu eksperimenteerimisele ja uue stiili leidmisele. Niina ja Stanislav Zuk olid esimesed Nõukogudemaa iluuisutajad, kes võitsid rahvusvahelise tunnustuse. Uue iluuisutamisstiili viljelejaks Euroopas oli prantslane Allain Giletti, kes võitis neli korda Euroopa meistri tiitli. Kõige toredamate hüpetega hiilgas NSV Liidu 1945. aasta meister S. Vassiljev. 1946. aastal võeti NSV Liidu meistrivõistlustte kavva jäätants, milles olid viis aastat järjest ületamatud A. Nekrassova ja V. Jakovlev. J. Nikolajeva tuli kuus korda NSV Liidu meistriks.
Totskit võib isegi pidada kurjuse allikaks selles romaanis. Ta on egoist, kes ei hooli teistest. Ganja Ivolgin - Kindral Jepantsinj auahne alluv, kes oli kunagi armunud Nastasja Filippovnasse, kuid hiljem vihkas teda omaenda tegude avaliku omakasupüüdlikuse pärast, kuigi ta ei suutnud keelduda siiski 7500 kaasvara-rublast ja nõustub temaga abielluma. Ta on mees, kes unistab kirglikult võimust ja jõust, mida saavutatakse rahaga. Ühesõnaga kasuahne ja isekas mees. Niina Aleksandrovita - Ganja ema, kes põeb väga oma pere pärast eriti mehe ja Ganja vigade tõttu. Naine, kes on allasurutud ja jõuetu, ning keda piinavad omaenda pereliikmete vead. Varja Ivolgina · Ganja 23-aastane õde. Tema ja ta abikaasa Ptitsõn omavad romaanis liigkasuvõtjatest väikekodanlaste rolli, kes on maailma ontliku halluse ja keskpärasuse kehastajad. Ivan Petrovits Ptitsõn - Varja Ivolgina abikaasa ja Ganja parim sõber. (v.t. Varja Ivolgina)
06.1949 Riia 2.18,8 Helja Ilves (Sikka) 03.09.1949 Moskva k 2.18,8 Maren Laks 09.07.1953 Moskva 2.18,1 Maren Laks 29.09.1953 Naltik 2.16,8 Evi Leitsalu 15.08.1956 Moskva 2.16,3 Niina Vassiljeva 15.09.1957 Tallinn 2.15,8 Leili Ruto 28.05.1961 Tartu 2.14,9 Leili Ruto 16.07.1961 Tallinn 2.13,2 Leili Ruto 13.08.1961 Moskva 2.13,0 Laine Erik 02
Ta on egoist, kes ei hooli teistest. 3 Ganja Ivolgin - Kindral Jepantsinj auahne alluv, kes oli kunagi armunud Nastasja Filippovnasse, kuid hiljem vihkas teda omaenda tegude avaliku omakasupüüdlikuse pärast, kuigi ta ei suutnud keelduda siiski 7500 kaasvara-rublast ja nõustub temaga abielluma. Ta on mees, kes unistab kirglikult võimust ja jõust, mida saavutatakse rahaga. Ühesõnaga kasuahne ja isekas mees. Niina Aleksandrovita - Ganja ema, kes põeb väga oma pere pärast eriti mehe ja Ganja vigade tõttu. Naine, kes on allasurutud ja jõuetu, ning keda piinavad omaenda pereliikmete vead. Varja Ivolgina · Ganja 23-aastane õde. Tema ja ta abikaasa Ptitsõn omavad romaanis liigkasuvõtjatest väikekodanlaste rolli, kes on maailma ontliku halluse ja keskpärasuse kehastajad. Ivan Petrovits Ptitsõn - Varja Ivolgina abikaasa ja Ganja parim sõber. (v.t. Varja Ivolgina)
1) häälduskoha-assimilatsioon tulen(m) pellolta (n hääldub m-na, kuna järgmine on p) 2) moodustusviisi-assimilatsioon vokaalid avardavad kitsust konsonandi hääldamisel 3) helilisusassimilatsioon have(f) to (v hääldub tänu t-le helituna) 4) huulassimilatsioon ese/usu (huulte asendi s hääldamisel tingib huulte asend naabervokaalide hääldamisel) 5) nasaalsusassimilatsioon nasaalidevaheline vokaal hääldub nasaalsena (Niina). Klusiilid võivad muutuda nasaalseks: b-m, d-n. Võib juhtuda ka vastupidi nasaalne häälik kaotab oraalsete häälikute vahel oma nasaalsuse. (ulatuse järgi): 1) täielik üks häälik muudab teise täielikult enda sarnaseks 2) osaline assimilatsioon (suuna järgi): 1) regressiivne assimilatsiooni põhjustaja järgneb assimilatsioonile alluvale häälikule 2) progressiivne assimilatsiooni põhjustaja eelneb assimilatsioonile alluvale häälikule
PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR I Teemad: Esitamise aeg: 26.02.2020 kell 17.00 ● Sugulus ja hõimlus ● Vanemate kindlaksmääramine 1. Kaasus “Kes on kes?” Mart (M) ja Niina (N) on abielus, neil on tütar Täheke (T). Mardi vanemad on Marta-Elli (ME) ja Margus-Int (MI). Mardi ämma nimi on Nataly-Emilia (NE) ja äia nimi Nathan-Isidor (NI). Mardi venna Vaabiani (V) poja nimi on Prometheus (P). Niina õe nimi on Õie (Õ). Täheke on abielus Valteriga (VM). Mardi ja Niina lapselapse nimi on Laura-Lota (LL), tema isa ei ole tema ema abikaasa, vaid ema juhututtav Juhan (J). 1. Kes on kelle sugulane? 1.1
annaabi.ee 
