Tsiviilõiguse KT kordamiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum.Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Erinevalt muudest normidest nagu eetilised ja käitumisnormid on õigus adresseeritud kõikidele isikutele ja on muudetud kohustuslikuks. (nt hilinemine tööle on eetiliste õigunormide rikkumine) Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on riiklik organ,näiteks parlament. Õigusteadus on teadus mis selgitab õigusnormide sisu, see jaguneb kaheks: 1. Eraõigus - nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjektid)
müügilepingu sõlmimine oferti ja aktsepti vormis, mis kujutab endast müügilepingu lühivormi. Müüja (või ostja) esitab teisele poolele- aktseptandile-pakkumise (või päringu), millele teine osapool (aktseptant) saadab oma nõusoleva vastuse (aktsepti). Hetkel, kui oferent saab aktseptandilt kätte aktsepti, ongi leping juriidiliselt sõlmitud. Viini konventsioon defineerib ofertit alljärgnevalt ”Ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end võimaliku aktsepti korral seotuks. Pakkumine ON piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kauba kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaks määramise kord”. Aktsepti defineerib Viini konventsioon järgnevalt Oferti adressaadi avaldus või muu käitumine, mis väljendab nõusolekut ofertiga, on aktsept
Kärt Ojala LG11E-kaug Terminid „ofert“ ja „aktsept“ Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse alusel Võrdlev analüüs. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord (Viini konventsioon, artikkel 14). Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi
OFERT ja AKTSEPT ANALÜÜS VIINI KONVNETSIOONI ja VÕS-i ALUSEL Oma võrdlevas analüüsin võrdlen siis oferti ja aptsekti Viini konventsiooni ja ka VÕS-i alusel. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese
valida, kuidas ta õigust kasutab ja kuidas käitub( ehk norm annab subjektile võimaluse ise määratleda oma õigused ja kohustused seadusandja poolt lubatud piirides). Soovitav/juhendav/selgitav – ergutusnorm, annab teatud lisaväärtuse; norm täpsustab mingit teist normi. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). Üldsubjektne – norm on adresseeritud kõigile ja igaühele. Erisubjektne – norm on adresseeritud eritunnustega isikute ringile (riigiametnikud, tööandjad jne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). Täielik – on norm, mille rakendamiseks ei ole vaja appi teist normi. Mitteäielik: a) seletav – tuleb vaadata definitsiooni (mõisted). Seletav õigusnorm on nt Riigikogu valimise seaduse § 4: „Valimistulemused selgitatakse valimisest vahetult osa võtnud isikute tahteavalduse alusel“;
PCI- käib laiuskaart Sülearvutites PC CardBus WiFi modem Bluetooth, IrDa+mobiiltelefon Arvutivõrgu koostisoasad järgur e .repiiter (repeater) Kasutatakse limiitide suurednamiseks jaotur-mitmepordiline järgur HUB · Passiivne jaotur- käitub sisuliselt harukarbina · Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk kommutaator (switch) edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni paigutakse seina peale ruuter-router, broadcast domain, tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv) lüüs-gateway, protocol coverter. IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile. Võrgutüübid LAN-Local Area Network HAN-Home Area .... Erinetaves asukohtades paiknevad LAN-id, mis on omavahel ühenduses optilise kaabliga,
Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tegema. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: · Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. · Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. · Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon. · Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga
Uurimistöö kokkuvõtte koostamine. Töö tulemused ja peamised järeldused esitatakse peatükkidele järgnevas töö osas pealkirja all „Kokkuvõte”. Sisukorras ja ka töö tekstis kokkuvõtte ette numbrit ei panda. Kokkuvõte koosneb reeglina kahest osast: 1. tööst tulenevad peamised järeldused; 2. soovitused (üldist edasise tegevuse suunda andvad) ja ettepanekud (konkreetsetele asjaosalistele adresseeritud). NB! Soovitused ja ettepanekud esitatakse esitatakse kindlas kõneviisis – töö autor on asja uurinud ja väljendab sellega oma veendumust soovituste ja ettepanekute asjakohasuses. Kokkuvõttest peab selguma, millise tulemuse andis iga töö sissejuhatuses püstitatud ülesanne ning milliste tulemuste ja hinnanguteni ühe või teise aspekti käsitlemisel jõuti. Kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esitamata andmeid, samuti ei sisalda kokkuvõte viiteid varasematele tekstidele või kirjandusele. Järeldusena tuuakse...
Kuulsuse narrid Eduard Bornhöhe Selle telelavastuse lavastaja on Ago-Endrik Kerge ja peaosatäitjad olid Salomon Vesipruul - Jüri Krjukov ja Jaan Tatikas - Urmas Kibuspuu. 1892. aastal valmis Eduard Bornhöhel Tallinna narrid ja narrikesed. Kõige olulisem ja ka kõige populaarsemaks saanud teose esimene osa on Kuulsuse narrid. Selles filmis kujutatakse 19. sajandi lõppu ja ehk võibolla 20. sajandi algust. Vaatajatele adresseeritud peamine sõnum oli see, et ei tohiks mingi lolluse pärast oma naabriga sõdima hakata. See jutt räägib kahes mehest : Jaan Tatikast, kes oma arvates oli maailma parim leiutaja ja kes arvas et suudab leiutada masina mis suudab lennata õhus, sõita vees ja maa peal, ning nagu oli arvata ei suutnud ta seda imemasinat leiutada. Ta rääkis Tallinna murdega saksa keelt. Saalomon Vesipruulist, kes oli oma arvates maailma parim luuletaja. Kirjutas (vähemalt enda
Õigusnorm kehtestab selle mõju alla sattujale käitumise vastavad raamid sellega, et määratleb isiku õigused ja kohustused. Kui vastavaid kohustusi ei täideta või neid rikutakse, kohaldatakse rikkujatele sanktsioone Seaduse algatamise õigus on:Riigikogu liikmel,Riigikogu fraktsioonil,Riigikogu komisjonil,Vabariigi Valitsusel,Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. Õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes on õiguse toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele Sanktsiooniks nimetatakse karistust, mida kohaldatakse normirikkujale. Sellisteks sanktsioonideks on näiteks eriõiguse äravõtmine, rahatrahv, arest, vangistus või juriidilise isiku sundlõpetamine Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda Vaba...
Märgukiri seaduse tähenduses on isiku pöördumine, millega isik teeb aadressaadile ettepanekuid asutuse või organi töö korraldamiseks või valdkonna arengu kujundamiseks, andes aadressaadile avaliku elu ja riigi valitsemisega seotud teavet. Selgitustaotlus seaduse tähenduses on isiku pöördumine, milles isik taotleb aadressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Kui märgukiri selgitustaotlus on adresseeritud asutuse või organi ametnikule või töötajale, võib tema asemel vastata sama asutuse või organi teine pädev ametnik või töötaja. Kui adressaat leiab, et ühtegi märgukirjas esitatud seisukohta või ettepanekut arvestada või märgukirjale vastata või selgtustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta märgukirja või selgitustaotluse pädevale asutusele või organile
Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Eraõigus privaatautonoomia põhimõte. Kordinatsiooni võrdsus. Dispositiivsus. Individuaalsuhe. (Tsiviil, äri ja tööõigus). Siseõigus kehtib konkreetses organisatsioonis. Siseõiguse normid reguleerivad organisatsiooni seesmist tegevust. (sisekirjad, eeskirjad) Välisõigus moodustavad seadused, määrused. Välisõiguse normid on adresseeritud abstraktsetele hulgale. Materiaalne õigus- on sisuline. Materiaalõiguse normidega määratakse kindlaks õigussuhtes osalevate isikute õigused ja kohustused. Formaalne õigus - on menetlusõigus. Formaalse õiguse normidega määratakse kindlaks pädeva riigiorgani tegevus (õigused ja kohustused) materiaalõiguse normide rakendamisel. Õigusharu ja õigusinstituut Õigusharu - on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist.
"Keelatud armastus" (Immortal Beloved) Film Ludwig van Beethoveni elust "Täna mõned sõnad ja need ka kõigest pliiatsiga" Pärast Beethoveni surma 1827. aasta märtsis, leiti tema töölaualt kaks dokumenti: testament ja armastuskiri. Tundelises armastuskiri oli adresseeritud tema armastatule, kelle nime ei kajastanud kirjas. Anton Felix Schindler., kes oli Beethoveni sekretär ja asjaajaja asus otsima, kes oli Beethovenile kirja kirjutamise ajal lähimad isikud. Ta jõudis lahenduseni, kuigi see ei olnud kerge ülesanne: üks neist on oma nägu peitev salapärane hotellituttav, teine itaalia krahvinna, kellele helilooja pühendas «Kuupaistesonaadi», ja kolmas ungarlannast üksikema. Põhiteemaks ongi Beethoveni südamedaami (keda ta
Vastandatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone Inimene on seesmiselt lõhestunud ja moraalselt allakäinud Kujundirohkus, allegoorilisus Mängulisus, mitmetähenduslikkus Žanrid Ilukõne, eleegia, kirjavahetus(2 helget pead tegid kirjavahetust eesmärgiga see publitseerida, et teistele õpetust jagada), hümn, ood, eepos,sonett (renessansi žanr), epigramm (pilkeline lühiluule, tihti lõppeb puändiga), madrigal(galantne daamile adresseeritud, ilma kindla rütmita laul või luuletus) Pedro Calderon Pedro Calderón de la Barca y Barreda González de Henao Ruiz de Blasco y Riaño ,,La vida es sueño“ Dramatist, poeet, kirjanik Hispaania kuldsel ajastul Oli sõdur ja ka roomakatoliku kiriku preester Näidendid: Amor, honor y poder (Love, Honor and Power) (1623) La dama duende (The Phantom Lady) (1629) Los tres mayores prodigios (The Three Greatest Wonders) (1636)
Kadri parim sõbranna on endise klassi üks ilusamaid ja targemaid tüdrukuid Anne. Käreda pealispinnaga, ent sisimas hella südamega Kadri vanaema ei oska Kadri sõnade kohaselt lugeda, kuna II maailmasõja eelne ebaõiglane riigikorraldus polevat võimaldanud tal saada kirjatarkust. Teisalt, teoses on vastuolu, sest vanaema põletab salapäraseid kirju, mida talle aeg-ajalt saadetakse. Ühel päeval, kui vanaema ei viibi kodus, avab Kadri oma vanaemale adresseeritud kirja, millest selgub, et see on isalt, Ülo Jalakaselt. Isa on ammu välismaalt tagasi ning otsib tütrega kontakti. Kadri kohtub isaga ning hiljem viib kokku ka vanaemaga, ehkki viimane teeb mehele etteheiteid perekonna hülgamise ning Kadri "enda juurde meelitamise" eest. Isa soetab Kadrile ning vanaemale uue korteri ning avaldab vanaemale siirast tänu selle eest, et see Kadrile palju aastaid ema eest on olnud. Kadri päevik lõpeb õnneliku tõdemusega kallite inimeste juuresviibimisest
*perekonna- ja koolilood – erinevad probleemid ja kogemused, mis tänapäeva tegelikkust puudutavad, nt vastuolu kooli ja perekonnaga *loomalood – lood, kus loomad ei ole personifitseeritud ega räägi, koheldakse realistlikult nt J. London ''Valgekihv'' *spordilood – mõned spordilood on tihti metafoorid saavutamisele, eluvõitlusele, eesmärkide täitmisele *seikluslood – neid iseloomustab pinge, ohud, dramaatilisus, risk, ootamatused *kriminaal – ja detektiivilood Lasteluule on adresseeritud peamiselt nooremale lapsele Eesmärk on sõna kaudu ilu tunnetamine, ka kunstilise sõnakasutuse õppimine Keele võimaluste ja mitmetähenduslikkuse tajumine ja kasutamine Mõeldud nii ettelugemiseks kui ka iseseisvaks lugemiseks Luulele iseloomulikud tunnused: siirus, intiimsus, emotsionaalnsus Lasteluuules on palju vigurdamist, sõnadega mängimist ja lõbu Olulised poeetilised põhimõtted: kõla(rütm, kordus ja riim), lugu ja
1980. Aastal 1980 saavutas vene keele ülistamine haripunkti. Selle aasta oktoobris oli valmis kirjutatud ja saadetud avalik kiri Eesti NSV-st. Selles kirjas üritasid nelikümmend haritlast kaitsta eesti keelt. See oli katse astuda avalikku poliitilisse dialoogi komunistliku parteiga. Allakirjutajatest oli näiteks tuntud Jaan Kaplinski, Mati Unt, Rein Ruutsoo ja teised. Kiri oli adresseeritud ajalehtede Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija toimetusse. Hiljem üritati mõjutada neid inimesi, kes alla kirjutasid, vestlustega töökohas ja ülekuulamistega prokuratuuris. Võimud soovisid, et kõik allakirjutajad loobuksid allkirjadest. Enamik neist, kahjuks, nii tegigi. 1980. aastatel õpetati vene keelt juba lasteaedades ja koolides esimeses klassis. Ka vastuvõtt ülikoolidesse, kus õppetöö toimus vene keeles, võeti meelsasti. Kui
Sem-s ning 1947--52 TRÜ aj.- keeleteadusk-s eesti filoloogiat. Töötas Tallinnas Riiki. Raamatukogus instruktorina, Eesti Riiki. Kirjastuses toimetajana, seejärel kutseline kirjanik Tallinnas. Abielus Aino Pervikuga, Rein Raua isa. KL-i liige 1963, ENSV teen. kirjanik 1978. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. -- R. esimene lasteraamat ilmus Moskvas 1954 (" ", eesti k. "Nii või naa" 1957). R-lt on ilmunud ligi poolsada lasteraamatut mitmes zanris ja igale eale. Keskmisele koolieale on adresseeritud põnevus- ja huumoriküllased jutud "Roostevaba mõõk" (1957),. selle järg "Sõjakirves on välja kaevatud" (1959) ning triloogia "Päris kriminaalne lugu" (1968), "Lugu lendavate taldrikutega" (1969) ja "Telepaatiline lugu" (1970; ühisväljaandena pealkirjaga "Lugu lendavate taldrikutega", 1973), samuti "MärgutuledPadalaiul" (1977). R. koo-lieelikuile kirjutatud juttudest on eriti suure populaarsuse võitnud "Sipsik" (1962) koos oma järjega "Anu ja Sipsik" (1970). Suurimat
Vormielendid: informatiivelemendid moodustavad dokumendi vormingu.(pealkiri, tekst, kuupäev, number, allkiri jne). Liik: tuleneb dokundi sisu esitamise viisist ja vormielementide kasutamisest. Kiri, protokoll, käskiri, akt jne. Seotud isikud: autor, adressaat, koostaja(vormistaja), dokumendisüsteemi haldur Kavand: dokumendi esialgne versioon. Kiri: üksikisikule või organistatsioonile nimeliselt adresseeritud dokument. Elektrooniline dokument, digitaaldokument: masinloetavale andmekandjale salvestatud dokument. Lisa: dokumendi põhiosa täiendav materjal. Aruanne, ettekanne: fakte esitav dokument või mingit tegevust, uuringut või sündmust jäädvustav dokument. Juhend: dokument, mis sisaldab infot, mis on kasutajale piisav mingi toimingu sooritamiseks. Protokoll: ametlik dokument kohtumisel või konverentsil öeldu ja tehtu kohta.
Kph. Kilometers per hour Kilomeetrit tunnis lh. Left hand Vasakpoolne NATO North Atlantic Treaty Põhja atlandi lepinguline liit Organisatsion. Nos Numbers Numbrid PTO Pleas turn over Keera lehte Rh Rhesus Reesus RSVP Pleas answer Palun vasta Sae Stamped addressed envelope Margistatud ja adresseeritud ümbrik Slq. Sequel,the following Järgnev sr. Senior Vanem T Temperature Temperatuur VAT Value added tax käibemaks
,,Ringvaade" retsensioon Vaatasin saadet ,,Ringvaade" reedel, 8. aprillil 2011 kell 19.00. Saate eesmärgiks on lahata palju kõmu tekitanud ning rahva enda poolt esile tõstetud uudiseid ja pakkuda töölt koju tulnud inimesele meelelahutuslikku informatsiooni. Tegu on uudis-, jutusaatega, mille kaudu antakse ülevaade teatud uudisest, mida seejärel on kutsutud kommenteerima saatekülaline. Saade on väga laia profiiliga, adresseeritud suurtele rahvahulkadele, paljudes vanuseastmetes (~15-...). Saateaeg on minu arvates hästi valitud. Tööinimesed on parajasti koju saabunud, teleri sisse lülitanud, esmalt ,,Aktuaalse kaamera" söögi kõrvale ära vaadanud ja siis diivanile maha istunud. Häirivaks teguriks võiks pidada ainult kolme nn. uudissaate samaaegset kokkulangemist, seda on TV3-e ,,Seitsmesed uudised", Kanal 2-e ,,Reporter" ning eelpool mainitud ETV ,,Ringvaade". Saate ülevaade:
leping, Amsterdami leping, Nizza leping, Lissaboni leping); liikmesriikide liitumislepingud: kirjutamata õigus ja õiguse põhimõtted 35. Euroopa Liidu aluslepingutele lisatud protokollid ja lisad on a) EL esmane õigus b) EL teisene õigus 36. Direktiive iseloomustab: a) Liikmesriikides vahetult kohaldatavad b) Siduvad saavutatava tulemuse seisukohalt c) Tervikuna siduvad d) Siduvad liikmesriikidele, kellele adresseeritud on e) On vaja siseriiklikusse õigusesse sisse viia 37. Mis on direktiivide põhiline erinevus võrreldes määrustega? 4 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 Määrus on vahetult kohaldatav riigisisesesse õigusesse sissekirjutamine on keelatud ja on tervikuna siduv kõikidele liikmesriikidele.
otsuse vastuvõtmiseks vajalik 258 (kvalifitseeritud häälteenamus). Juhul kui kaalul mõne riigi elulised huvid võib nõuda ühehäälsuse põhimõtte rakendamist (veto). · Otsused formuleeritakse õigusaktidena: määrus kuulub täitmisele kõigile liikmesriikidele ja on ülimuslikteiste õigusaktide suhtes. Direktiiv kuulub samuti täitmisele, kuid riigil õigus otsustada kuidas ta tagab täitmise. Otsus konkreetsele riigile adresseeritud, täitmine kohustuslik. Arvamusavaldus kannab soovituslikku iseloomu. Euroopa komisjon · alaliselt tegutsev organ, mis asub Brüsselis. · Koosneb (enne 2007) 25 volinikust, kes nimetatakse liikmesriikide valitsuste poolt ja hääletatakse ametisse europarlamendis. · Iga volinik vastutab kindla poliitikavaldkonna eest ja peab lähtuma EL huvidest. · Komisjoni juhib president (2004 José Manuel Barroso) · Tähtsamateks allüksusteks on 26
Motivatsioonikiri. · Nii nagu tavaline kiri, peab motivatsioonikiri olema adresseeritud konkreetsele inimesele või firmale. · Kiri peab olema vormistatud sarnaselt klassikalisele ärikirjale, kus saatja kontaktandmed paiknevad kirja ülemises paremas nurgas. · Motivatsioonikiri ei tohi olla liiga pikk maksimaalselt A 4, 200 250 tähemärki oleks piisav. Trükitähti ei soovitata kasutada. · Kiri tuleks üles ehitada lõikude kaupa, millest esimene peaks sisaldama üldist informatsiooni ja pöördumise põhjust.
käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama.Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: 1. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. 2. Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. 3. Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon.(näiteks parlament) 4. Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagatakse see riigi sunniga. Kui õigusnorm pole tagatud riigi sunniga, siis ei ole tegemist mitte
pärast, õnnelikke kohtumisi ja kurbi lahkumisi. Horatius (65 eKr 8 eKr) Quintus Horatius Flaccusoli Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. http://209.85.229.132/search? q=cache:47aCw1vviP4J:www.dreamsgarden.net/things/antiikkirjandus_kordamin e.doc+rooma+kuldne+ajastu+ajaj %C3%A4rk+proosa&cd=5&hl=et&ct=clnk&gl=ee
siinse rahva suulist pärimust.Just Faehlmani poolt talletatud vägilasmuistenditele kogus Friedrich Reinhold Kreutzwald lisa ning 1857-1861 ilmus tema koostatud ,,Kalevipoeg"-eesti rahvuseepos.Selle eeposega suutis Kreutzwald eestlaste seniseid lootusi ja ühtekuuluvustunnet kindlasti tugevdada. Oli ka neid julgeid ,kes otseselt tundis vajadust üldrahvuslikkust üles näidata. Nii saatis 1864. a Johann Köler vene tsaarile adresseeritud mõisnikevastase palvekirjade aktsiooni.Selles kirjas väljendatud majanduslikud ettepanekud vabastada vallaomavalitsused mõisinike kontrolli alt ning anda eesti keelele ametlikus asjaajamises võrdsed õigused saksa keelega kahjuks küll kohale ei jõudnud ja tõi asjaosalistele kaasa tagakiusamise.Sellise julge sammu astumine oli kindlasti vajalik selleks ,et näidata meie kindlat tahet iseseisvuse saavutamisel. 1857. aastal hakkas Johann Voldemar Jannsen toimetama Pärnus ajalehte ,,Perno
Õigustloova akti mõistet Euroopa riikide kehtivas õiguskorras üldjuhul ei kasutata. Põhiliselt on käibel õigusaktid nende konkreetsete nimetuste järgi, mis on sageli määratletud legaaldefinitsioonidega. Kasutatakse mõistet normatiivakt. On kasutusel ka meie positiivses õiguses. Teoorias mõistetakse normatiivakti all kompetentse organi ametlikku akti dokumenti, mis sisaldab õigusnorme. Seega sätestab normatiivakt üldkohustuslikud käitumiseeskirjad, mis on adresseeritud abstraktsetele hulgale subjektidele.Õigustloova akti õigusteoreetiline määratlemine. Kas õigustloov akt loob nii objektiivset kui ka subjektiivset õigust või ainult objektiivset õigust? Esimesel juhul oleksid õigustloovad aktid nii üld- kui ka üksikaktid, teisel puhul ainult üldaktid.Õigusloome: õigusloome all mõistetakse ühetähenduslikult inimeste teadlikku tegevust õigusnormide loomisel, kui õigusnormide loomise protsessi.
Karl Martin Sinijärve elulugu Karl Martin Sinijärv sündis 4. juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa Riivo Sinijärv töötas keemikuna ning ema raamatukogutöötajana. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. keskkoolis ning 1988-1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Samuti töötas ta aastal 1988 arendusfirmas ,,Urania", aasta hiljem aga ajakirja ,,Kultuur ja elu" mittekoosseisulise korrespondendina. 1992-st aastast oli ta tööl ,,Eesti Ekspressi" ja 1993. aastast ,,Liivimaa Kroonika" toimetuses. Pärast seda on ta veel töötanud ka tabloidlehtedes ,,Pühapäevaleht" ja ,,Õhtuleht". Tema luuletusi on ilmunud alates aastast 1987. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arvustusi (seal hulgas ka restoraniarvustusi), meelelahutuslikke materjale ning päevateemalisi kolumne. Ta tegutseb alates aastast 1997 reklaami alal firmades ...
soovitati süüdistus tagasi võtta. Juba pikemat aega sõitis Niklas kooli varasema bussiga. Ta kartis. Ka koolis oli ta alla käinud. Õhtul helistas õpetaja talle koju. Niklas võis klassi kordama jääda. Õhtul helistas Karl. Ta sõimas Niklast ning ähvardas Niklast küüliku tapmisega. Taevas oli kui vampiirifilmis. Niklas otsis Reksi. Ta tõi kuuldavale kõrge ja kimeda häälitsuse. See tähendas, et Karl tegi ähvarduse teoks. Kohus saatis vastuse väikeses hallis ümbrikus. Kiri oli adresseeritud Thomasele. Niklas rebis ümbriku lahti. TEGELASTE ISELOOMUSTUS Niklas oli kolmeteistaastane poiss. Sõpru tal eriti ei olnud. Kõik oma probleemid rääkis ta oma küülikule, kuigi ta teadis, et see temast aru ei saa. Koolis tal eriti hästi ei läinud. Ta hakkas alati kergesti nutma. Ta mängis isegi selles vanuses veel Lego Technic'uga. Eriti korralik ta ei olnud, sest tuba oli tal alati segamini. Karl oli neljateistaastane poiss
Juba pikemat aega sõitis Niklas kooli varasema bussiga. Ta kartis. Ka koolis oli ta alla käinud. Õhtul helistas õpetaja talle koju. Niklas võis klassi kordama jääda. Õhtul helistas Karl. Ta sõimas Niklast ning ähvardas Niklast küüliku tapmisega. Taevas oli kui vampiirifilmis. Niklas otsis Reksi. Ta tõi kuuldavale kõrge ja kimeda häälitsuse. See tähendas, et Karl tegi ähvarduse teoks. Kohus saatis vastuse väikeses hallis ümbrikus. Kiri oli adresseeritud Thomasele. Niklas rebis ümbriku lahti. TEGELASTE ISELOOMUSTUS Niklas oli kolmeteistaastane poiss. Sõpru tal eriti ei olnud. Kõik oma probleemid rääkis ta oma küülikule, kuigi ta teadis, et see temast aru ei saa. Koolis tal eriti hästi ei läinud. Ta hakkas alati kergesti nutma. Ta mängis isegi selles vanuses veel Lego Technic’uga. Eriti korralik ta ei olnud, sest tuba oli tal alati segamini.
Õigus Õigus on sotsiaalne norm (juhised või reeglid), millega puutume kokku iga päev. Õigus kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud ühiskondlike normide kogum, loodud inimkäitumise korrastamiseks, täitmise tagab riik. Iseloomustab o Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, haarab formaalselt kõiki indiviide. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile. o Õigusnormide süsteem on rajatud kindlate printsiipide järgi. Õigused on koondatud seadustesse. o Õigusnormide loojaks on pädev institutsioon (Eesti Parlament) o Riik peab lõppastmes õiguse täitmist tagama. Mittetäitmisel tagab selle riik. Kui ei taga riigisunniga siis ei ole tegemist õigusnormiga, vaid näiteks moraalinormiga. Õigused põhinevad juriidilisel kohustusel.
kohaldatavad. St. Muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades - riikideülene õigus. Määrustega tekitatakse otseseid õigusi ja kohustusi nii liikmesriikidele kui ka nende kodanikele. 2. Direktiivid (directives) · On kohustusliku tulemuse saavutamiseks siduvad iga liikmesriigi suhtes, kellele on adresseeritud. Kohandamise vormi ja meetodi valib liikmesriik ise (nt määruse või seadusena) Nende eesmärgiks on riikide seadusandluse ühtlustamine ja lähendamine - kasutatakse jagatud pädevusega valdkondades. Liikmesriigid on kohustatud kinni pidama direktiividega kehtestatud eesmärkidest, tähtajadest ja teisest nõuetest. 3. Otsused (decisions) · On tervikuna siduvad adressaadi suhtes - kohustuslik vaid neile, kellele on suunatud. (nt üksikule liikmesriigile või ettevõttele)
6) muud tulud §512 (2) 22. Kuidas peab toimuma dokumentide kättetoimetamine maksukohustuslasele ja millised on need eri viisid? Dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.Kui dokument on adresseeritud mitmele isikule, toimetatakse see kätte kõigile adressaatidele, välja arvatud juhul, kui adressaadid on maksuhaldurilt taotlenud dokumendi kättetoimetamist ainult ühele adressaadile või andnud selleks nõusoleku. Abikaasadele adresseeritud dokumendi võib kätte toimetada ühele abikaasale, välja arvatud juhul, kui maksuhaldurilt on taotletud dokumendi kättetoimetamist mõlemale abikaasale.Juriidilise isiku staatust mitteomavale
Katrin Olhovikov 11. kl 28,02,08 Kirjanduse igavene sõnum Kirjanduse all mõistame nii ilu-, populaar- kui ka teaduskirjandust. Ilukirjanduse alla kuuluvad proosa, luule ja draama. Kui me loeme erinevaid ilukirjandusteoseid, siis sageli otsime nendest meelelahutust või püüame põgeneda argimurede eest. Kuigi igal teosel on olemas oma sõnum, ei pruugi me sellele tähelepanu pöörata, sest meie aeg kulub sündmuste arengu jälgimisele. Kui me aga loeksime teoseid teise pilguga, püüdes mõista autori jäetud sõnumit, avaneks meile hoopis teistsugune maailm. Ilukirjanduse puhul tuleb sõnum esile tegelaste ja olustiku kaudu. Tammsaare romaanis ,,Tõde...
Direktooriumist lahti saada ja pärast seda asus ta valitsema esimese ja kõige suurema võimuga konsulina, seejärel ainukonsulina. 1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Riigipööret organiseerides oli Napoleonile otseseks toeks sõjavägi. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur. 173 ajalehest suleti kohe 160 ja hiljem jäi ilmuma ainult neli ajalehte mida oli kerge tsenseerida. 1804. aastal kuulutas Senat Napoleon Bonaparte Prantsuse keisriks. Sellega lõppes ka Prantsuse Vabariik. 1906. aastal kaotati revolutsiooni kalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde.
minimiseerimise, seda läbi enesekontrolli ning liialduste vältimise. (vrd: hedonism) 7) Quintus Horatius Flaccus (65 eKr 8 eKr) Vana-Rooma tähtsaim lüüriline luuletaja. Põlvnes rooma ühiskonna alamkihist. Suure osa värssidest pühendas tolle aja kommete ja eluviiside kirjaldamisele. Vergiliuse sõber. Põhilised looduslaulud, kuid ka armastulaule ja satiire. Tuntumad teosed oodid, nn mõtteluule. Kirjutas ka epistleid, nn poeetilisi vestlusi, adresseeritud kindlale isikule ja arutlevad rahulikus toonis filosoofia ja moraali probleeme. Suur kirjanduspärand luuletused e epoodid, satiirid, värsskirjad. Olulisimad oodid, kasutas 13 erinevat stroofivormi. 8) Publius Ovidius Naso (43 eKr 18 pKr) Vana-Rooma esimene suurem luuletaja. Noorena saadeti Rooma retoorikat õppima, et temast saaks riigiametnik. Ta töötas lühikest aega riigiametis, ent siis pühendas ent täielikult kirjutamisele. Kasvas üles Rooma impeeriumi ajal
Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üldkohustuslikke õigusnorme. Nt seadus, määrus. 2. Üksikaktid. Üldakt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Sellised aktid on näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Vastandina üldaktile antakse õiguslikus elus üksikjuhtumite lahendamiseks ka üksikakte, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Sellised on näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. ÕLA liigid: 1. Seadus - Põhiseaduse järgi kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadus on kas Riigikogu poolt v rahvahääletusel vastu võetud juriidiline jõuda õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. Kõik teised õigusallikad peavad olema vastavuses seadusest tulenevate nõuetega
võtta. Juba pikemat aega sõitis Niklas kooli varasema bussiga. Ta kartis. Ka koolis oli ta alla käinud. Õhtul helistas õpetaja talle koju. Niklas võis klassi kordama jääda. Õhtul helistas Karl. Ta sõimas Niklast ning ähvardas Niklast küüliku tapmisega. Niklas otsis Reksi. Küülik tõi kuuldavale kõrge ja kimeda häälitsuse. See tähendas, et Karl tegi ähvarduse teoks. Raamat lõppes sellega,et kohus saatis vastuse väikeses hallis ümbrikus. Kiri oli adresseeritud Thomasele ning Niklas rebis ümbriku lahti. Niklas oli kolmeteistaastane poiss. Sõpru tal eriti ei olnud. Kõik oma probleemid rääkis ta oma küülikule, kuigi ta teadis, et see temast aru ei saa. Koolis tal eriti hästi ei läinud. Ta hakkas alati kergesti nutma. Ta mängis isegi selles vanuses veel Lego Technic'uga. Eriti korralik ta ei olnud, sest tuba oli tal alati segamini. Karl oli neljateistaastane poiss. Karl oli hea õpilane, kuigi koolis sellest eriti hästi aru ei
enesetapu koolis oleva raamatukogus. Lisaks tulistamisele, keeruline ja põhjalikult planeeritud rünnak sisaldas: 1) tulepommi viskamine 2) koolikohvikusse toodud propaan paagidest pommid 3) 99 lõhkeainet ja pommi falsifitseeritud kooli juures seisvatesse autodesse Kõige ohvriterohke intsident USA koolides al. 1927.aastast. Lionel Shriver'i romaan «Me peame rääkima Kevinist» Raamatu lühikokkuvõte Teos on raamat kirjades, mis on adresseeritud Eva Khatchadourianilt ta abikaasale Franklinile. Eva ja Franklin olid väga kaunis ja elujõulises suhtes, kuniks Eva suurest soovist oma armastatud mehele meelehead teha rasedaks jäi. Oma reisigiidide firmat omav ja mööda maailma rännata armastava naise jaoks seostus rasedus ja laps algusest peale millegi hirmsa. Püsis küll lootus, et kui laps sünnib ja ta rinda imema hakkab, saabub ilmutus ja kõik tunded muunduvad sellisteks, nagu
vastu. Adresseerige kiri konkreetsele inimesele või ettevõttele. Motivatsioonikirja maksimaalne pikkus on tavaliselt üks lehekülg. Soovitatav on kasutada mõnd enamlevinud kirjasrifti, nagu näiteks Times New Roman või Arial kirjasuurusega vahemikus 10-12. Motivatsioonikiri on suurepärane võimalus ennast "müüa", tuues CV-st esile olulisemad aspektid või rõhutades vajalikke momente. Nii nagu tavaline kiri, peab motivatsioonikiri olema adresseeritud konkreetsele inimesele või firmale. Kiri peab olema vormistatud sarnaselt klassikalisele ärikirjale, kus saatja kontaktandmed paiknevad kirja ülemises paremas nurgas. Motivatsioonikiri ei tohi olla liiga pikk maksimaalselt A 4, 2000 - 2500 tähemärki oleks piisav. Trükitähti ei soovitata kasutada. Kiri tuleks üles ehitada lõikude kaupa, millest esimene peaks sisaldama üldist informatsiooni ja pöördumise põhjust.
Autojuhiload: B-kategooria (alates 1987) Soovitajad: 1. … 2. … Dokumendi koostas konsultatsioonifirma Mercuri Urval Kaaskiri Selle dokumendi koostamine tekitab sageli raskusi, kuna inimene ei tea, mida kirjutada ning mingit trafaretset näidist kaaskirja kirjutamiseks pole. Kuigi ei ole olemas rangeid reegleid, tasuks lähtuda järgmistest printsiipidest: Nii nagu tavaline kiri, peab kaaskiri olema adresseeritud konkreetsele inimesele vôi firmale, kui kiri on koostatud vastuseks konkreetsele pakkumisele tuleb märkida, missugusele kohale kandideeritakse ning mis on pakkumise allikas (nt. “Postimees” …. kuupäevast), kaaskiri ei tohi olla liiga pikk – pool kuni üks lehekülg, see peaks sisaldama teie kohta üldist informatsiooni (detailid ilmnevad CVst) ning pôhjust, miks olete pakutavast töökohast huvitatud,
tegevuseks. · Igal lapsel on õigus olla koos ema ja isaga isegi siis, kui vanemad ei ela koos. · Igal lapsel on õigus olla kaitstud hooletu ja julma kohtlemise eest, samuti ei tohi ühtegi last kohelda ebaväärikalt ja alandavalt. · Kellelgi ei ole õigust kasutada last ära omakasupüüdlikel eesmärkidel, kaasa arvatud seksuaalselt. · Igal lapsel on õigus oma eraelu puutumatusele. Lapsele adresseeritud kirja ning lapse isiklikke märkmeid ei ole õigus ilma lapse loata lugeda. · Riigi valitsus peab hoolt kandma selle eest, et kõigi meie riigis elavate laste õigused oleks tagatud. · Lapsel on õigus korralikule ja tervislikule toidule ning puhtale joogiveele. · Lapsel on õigus teada mis on rämpstoit ja mis on tervislik toit. Kohustused · Laste väga tähtis kohustus on liigelda ohutult;
Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, mis peab kõiki indiviide haarama. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile ühiskonna liikmetele. Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega ning ka vastama inimeste õigustundele. Nüüdisajal õigus väljendub seaduses. Õigus on loodud inimeste poolt ning inimeste jaoks. See on üks parematest mõtetest, mis on kunagi inimesed välja töötanud. Just õigus iseloomustab ning eristub tsiviliseeritud ühiskonna ürghõimudest, kuid ka seal arvatavasti olid omapärased õigused ning seadused
Sest õigus on loodud inimeste poolt ning inimeste jaoks. See on üks parematest mõtetest, mis on kunagi inimesed välja töötanud. Just õigus iseloomustab ning eristub tsiviliseeritud ühiskonna ürghõimudest, kuid ka seal arvatavasti olid omapärased õigused ning seadused. Selleks, et vastuseni jõuda, püüan välja selgitada mis on õigus ning õiglus. Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum, mis peab kõiki indiviide haarama. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõigile ühiskonna liikmetele. Õigus peab arvestama inimeste vajadustega ja loomulikke õigustega ning ka vastama inimeste õigustundele. Nüüdisajal õigus väljendub seaduses. Tuntud ameerika poliitiline filosoof John Bordley Rawls sõnastab oma põhjapanevas töös ,,Õigluse teooria" (A Theory of Justice;1971) 2 õigluse printsiibi. Esiteks, iga inimene peab omama samaväärseid õigusi kõige laiema põhivabaduste spektri suhtes,
kohtab Victoriat oma inimestega,tervitab teda,kuid too ei temast väljagi.Hiljem nad kohtuvad taas,kuid see kord Victoria tervitab ka teda.Ütles Johannesele,et ta on eksinud ning noormees tegi ettepaneku talle teed juhatada.Märkab sõrmust Victoria sõrmes.Teekonnal Johannes seletab,kuidas armastab Victoriat,räägib,et ta ei saa öösiti magada.Hommikuti üles ärgates sammub akna juurde ja ütleb maailmale tere hommikust,kuid tegelikult need sõnad on adresseeritud Victoriale.Kõik tema luuletused on pühendatud talle.Seletab,et temas on lõputult palju energiat,mille abil võib saavutada peaaegu võimatut ja selle jaoks Johannesel on vaja teada,et Victoria,kas või natukenegi armastab teda.Victoria on tema energia allikaks.Pärast seda vestlust nad suudlesid. 5.ptk - Victoria ignoreerib Johannest publikul ja ei pööra talle tähelepanu,sest kardab,et neid nähtakse.Suhtleb temaga,siis kui kedagi pole läheduses
· Üle õla tervitada pole viisakas. · Üksik mees tervitab esimesena oma meestuttavat. · Saabuv naine tervitab kõige viimasena oma abikaasat. · Saabuv mees tervitab oma abikaasat naistest viimasena ja vahetult enne meeste tervitamist. · Ametlikul koosviibimisel või vastuvõtul tervitatakse kõigepealt ürituse peakorraldajat, seejärel tema abikaasat. · Esimesena tervitab see, kelle nimele on adresseeritud kutse. Millal käteldakse? · Esimesena ulatab käe vanem nooremale, naine mehele, ülem alluvale. · Erandiks noored naised ja neiud, kellele ulatab esimesena käe vanem härra. · Abielupaaride kohtumisel tervitavad naised omavahel, mehed omavahel, ja seejärel kätlevad naised meestega. · Äriringkondades on naised ja mehed võrdsed partnerid Põsesuudlus ja käesuudlus · Lähedaste inimeste tervitusviis. · Mees suudleb naise kätt.
rektoraadi büroos kinnitab allkirjaga sellega tutvumist ja saab juhised ning paroolid tööks dokumendihaldusprogrammiga. Asjaajamiskorra nõudeid peavad täitma kõik ülikooli töötajad. dokumentide registreerimine ja ringluse korraldamine- Ülikooli saabunud korrespondents sorteeritakse ja jaotatakse kantseleis, kus avatakse ja registreeritakse rektoraadile (kui ei ole märget ISIKLIK) ja ülikooli nimele adresseeritud post. Kui isikliku kirja avamisel selgub, et see on ametlik, vastutab registreerimise eest kirja saanud töötaja. Struktuuriüksustele, asutustele või isikutele adresseeritud post saadetakse registreerimiseks edasi struktuuriüksustesse. Ümbriku avamisel kontrollitakse selles oleva dokumendi vastavust nõuetele. Puudulikult vormistatud (allkirjastamata, ettenähtud lisad puuduvad jne) dokumendid saadetakse tagasi.
Struktuuriüksuse juht tutvustab asjaajamiskorda igale uuele töötajale, kes rektoraadi büroos kinnitab allkirjaga sellega tutvumist ja saab juhised ning paroolid tööks dokumendihaldusprogrammiga. Asjaajamiskorra nõudeid peavad täitma kõik ülikooli töötajad. dokumentide registreerimine ja ringluse korraldamine- Ülikooli saabunud korrespondents sorteeritakse ja jaotatakse kantseleis, kus avatakse ja registreeritakse rektoraadile (kui ei ole märget ISIKLIK) ja ülikooli nimele adresseeritud post. Kui isikliku kirja avamisel selgub, et see on ametlik, vastutab registreerimise eest kirja saanud töötaja. Struktuuriüksustele, asutustele või isikutele adresseeritud post saadetakse registreerimiseks edasi struktuuriüksustesse. Ümbriku avamisel kontrollitakse selles oleva dokumendi vastavust nõuetele. Puudulikult vormistatud (allkirjastamata, ettenähtud lisad puuduvad jne) dokumendid saadetakse tagasi.
õigusaktidega ette nähtud muud vormi. 7.Nimetage dokumendi kohustuslikud elemendid! · Dokumendi väljaandja nimi või nimetus, kuupäev, tekst, allkiri. 8.Mis on dokumendi kuupäev ja millega see on seotud? · Dokumendi kuupäev on õigusakti,protokolli,koosoleku,lepingu ja väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev. 9.Mis on personaalne adresseerimine? · Dokument on adresseeritud ainult määratud isikule. 10.Mis on dokumendi registreerimine, selgitage selle vajalikkust! Mida tähendab ühekordne registreerimine? · Dokumendi registreerimine on: Dokumendile indeksi andmine ja tema identifitseerimist võimaldavate andmete kandmine dokumendiregistrisse ja dokumendi eelnõu asjaajamisse võtmine teda dokumendihaldussüsteemi kandes. · Dokumendi registreerimise peamine eesmärk on selle eksistentsi kohta tõendi loomine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
