Raamatud, kui inimkonna elulugu Kirjand Paljud kirjanikud kirjutavad oma elu jooksul mõne autobiograafilise teose. Igal kirjanikul on omad moodused kuidas ideid genereerida, aga enamasti kasutatakse tegelaskujude välja töötamisel ikkagi päris inimesi, kui tegelaste vundamenti. See lisab tegelastesse ehtsust. Autorid kasutavad ka ära oma teostes ajaloolisi sündmusi, mille tunnistajad nad on olnud. Inimestele enamast meeldib lugeda asju mis põhinevad tõesti sündinud lugudel. Autoreid on mõjutanud ka ajastu, millal nad elasid ja kirjutasid. Kirjanikul peab olema väga hea kujutlus võime
füüsilist arengut. Seevastu kodukandi maaliline loodus andis Juhan Liivile omamoodi pelgupaika, millesse ta juba noorena oma üksindusearmastuses kiindus. Kümneaastasena lugemise vanematelt vendadelt selgeks õppinud, läks ta kolmeks aastaks Naelavere kooli. Edasi saatsid poisi vanemad lapse 1879. aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keelealgteadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega. Kodavere päevil sai Liivist ka C. R. Jakobsoni maailmavaate pooldaja. Juhan Liivi hariduskäik oli üldiselt üsna kesine. Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toimetuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. Toimetuses puutus ta kokku ka Eduard Vildega. 1886. aastal astus Liiv Tartu Hugo Treffneri eragümnaasiumisse. Seal püüdis
Rehepapp ,,Rehepapp" ´ i peategelane oli rehepapp. Rehepapp on eesti muinasjuttude üks põhitegelasi. Ta meenutab Kavalat- Antsu. Ta tuleb alati suudab alati tulla oma nutikusega igast olukorrast välja. Ta jääb iga korra ajal ellu, ilma et teeks mingeid suuri lollusi. Rehepapp on selle raamatu üks kõige mõistlikumaid mehi. ,,Rehepapp" on kindlasti popp oma kirjastiili poolest. Raamatus kasutatakse palju slängi ja roppusi. See on üsna naljakas ka, kuidas rahvas kunagi üksteise tagant varastas ning kuidas nad üksteist manipuleerisid. ,,Rehepapp" on üsna ebareaalne. Näiteks kuidas katkud ning haigused ennast metsa peitsid ja siis inimest ründasid või kuidas rahvas vanakuradit veretilkadega petsid. See raamat on hästi vabas stiilis kirjutatud. Seda raamatut lugedes soovisin koguaeg, et see ära ei lõppeks. See oli nii kohutavalt naljakas. Mõni koht oli ajuvaba ning natuke rõve. Usun, et see raamat on rohkem popu...
Vladimir Nabakov ,,Lolita" Lolita, kui teos mulle meeldis, et kirjanikul oli piisavalt julgust kirjutada raamat niivõrd taunitaval teemal, kuid samas tekib küsimus, et kas kirjanik ise saab ikka päris täie mõistuse juures olla ja mis oli tema eesmärk teost kirjutades. Vaieldamatult on tegemist väga eripärase ja huvitava raamatuga. Teose kvaliteeti näitab ka fakt, et vähemasti minul on peale filmi nägemist raske vait olla ning minu arvates oli kogu klassi hulgas märgata sama tendentsi.
segi minema. Veel üks huvitav fakt, millele ma kohe lugemise käigus üldse tähelepanu ei pööranud, kuid kui pärast analüüsima hakkasin, sähvatas mu meeltes number seitse. Alustades sellest, et raamatul oli seitse suurt peatükki, kell oli seitsme paiku, kui Raskolnikov kuritegu sooritama läks ning pärast n.ö taassündi sunnitööl, oli tal jäänud rügada veel 7 aastat. Ma arvan, et korduvad numbrid ei ole juhuslikud ning sellisel kirjanikul, nagu on Dostojevski, on neil kindlasti mingi tähendus või tagamõte. Kuna tegemist on ürpis kuulsa teosega, leian, et kõik võiksid raamatu läbi lugeda. Siiski kardan, et palju on inimesi, keda romaan kohe üldse ei paelu. Kindlasti tuleks raamatu lugemiseks valida õige vanus, sest muidu võib jutu tõlgendamine raskendatud olla. Ma arvan, et 11. klass on selleks täiesti sobilik.
" Juhan Liivi hariduskäik ei olnud mitte parem tolleaegse kehva maapoisi võimalikust hari-dus käigust. 10-aastasena lugemise vanematelt ja vendadelt selgeks õppinud, asus ta haridust omandama Naelavere kooli, kus ta õpis kolm aastat. Edasi saatsid haridushuvilise poisi ta vanemad 1879. aastal Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis vahedega 1884. aasta sügiseni. Selles koolis sai Juhan Liiv ka saksa keelepõhi teadmised, mis võimaldasid tulevasel kirjanikul rohkem tutvuda maailmakirjandusega Liivi silmaringi avardas koolmeistrist venna asetäitjana töötamine aastatel 1882-1883. Kui Liiv oli seni unistanud muusikukarjäärist, siis nüüd pühendus ta luuletamisele ja sel ajal tekkisid tal ka esimesed värsikatsetused. Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus "Maikuu öö". See avaldati "Virulases", mille toimetuse liikmena tegi Liiv sama aasta sügisel katset alustada iseseisva eluga. 1886
,,Otsin naist" Sven Kivisildnik Lugesin Sven Kivisildniku luulekogu ,,Otsin naist". See raamat ei äratanud minus suurt huvi. Võin isegi öelda, et raamat ei meeldinud mulle üldse. Raamat oli segane ning kohati jäi mulle arusaamatuks, mis kirjanikul mõtteis oli. Arvan, et Kivisildnik kirjutas selles raamatus asjadest, mis temal elus ette on jäänud ning teda häirivad. Paljudes kohtades ei leidnud ma kirjanikuga ühist keelt ning ei suutnud mõista tema poolt ülesvõetud teemade probleemsust ning vajadust nende asjade kritiseerimiseks. Luuletaja stiil on üpriski labane ning ta kasutab kohati ebasündsaid väljendeid, näiteks: jalaga vittu kõigile eranditult see kuradi eesti süriide värk on ilgem kui leedu toll
JUHAN LIIV (30. aprill 1864 Alatskivi 1. detsember 1913 Kavastu-Koosa) Referaat Tallinn 2009 Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi mõistakski, ehk peaksime
Juhan Liiv ja loodusluule Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. 1. detsembril 1913. ta suri. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste kui ka vaimsemate haigustega. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi. Kirjani...
Juhan Liiv ja loodusluule Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. 1. detsembril 1913. ta suri. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste kui ka vaimsemate haigustega. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi. Kirjani...
50-ndate aastate alguses asus Aira Kaal kirjutama oma romaani lähimineviku ideoloogilisest võitlusest, mille läbitud aineks on tema enese noorusotsingud. 1956. aasta lõpul jõudis avalikuse ette romaan ’’Teelahkmel’’, mis räägib 30-ndate aastate algupoole poliitilisest olukorrast. Aira Kaalu kirjanikutuurile on põhiomane erk ühiskonnatunne. Hilisemas loomingus on tugevnenud filosoofiline alge. 50-ndate aastate lõpul oli tähtis osa kirjanikul filosoofiliselt süvendatud ja elamuslikul India-raamatul. 4 KOKKUVÕTE Kuna mina ei teadnud Aira Kaalu luulest ja tema elust midagi, oli päris huvituv seda uurida. Tal ei olnud kerge elu aga ta sai sellegipoolest Eestis väga kuulsaks. Hindan nüüd rohkem tema luulet ja saavutusi. 5 KASUTATUD KIRJANDUS Eesti Nõukogude kirjandus. 1987. Eesti kirjanduse ajalugu. Lk 243-252 https://et.wikipedia.org/wiki/Aira_Kaal , vaadatud 02.12 http://www.saartehaal
Ta võib küll oletada, kust ta inspiratsiooni ammutas, ent paljalt inspiratsioonist ei jätku kunstiteose reaalseks loomiseks. Selle taga on mingisugune tundmatu jõud, mida ei saa sõnadesse panna. Seda on võimalik vaid tunnetada. Arvatavasti tunnetavad kunstnikud seda jõudu aju ülesehituse omapära tõttu. Kirjanikke on kahte tüüpi: on selliseid, kes kirjutavad lugu lihtsalt loo enda pärast ning on kirjanikke, kes kirjutavad lugu loos leiduva sügava mõtte pärast. Kui kirjanikul on olemas loo idee, mõte, mida looga edasi tahetakse anda, sünnivad tegelased iseenesest - liikuvaid ja mõtlevaid olendeid on vaja, et lugu oleks võimalik vaimusilmas ette kujutada. Tegelased on need, kes panevad loo elama, kes annavad vihjeid mõttest, mida autor tahtis edasi anda. Kui loetakse lugu, siis lugeja kujutab lugu ja selle tegelasi nii, nagu loetu olekski päriselu. Seetõttu tunduvad tegelased ka iseendale tõetruud (pole ju võimalik, et sa tegelikult ei eksisteeri)
"Väikesed inimesed" tänapäeval Kas ka tänapäeval leidub "väikeseid inimesi" ? Minu arvates leidub ja rohkem, kui me arvatagi oskame. Vene kirjanikul Anton Tsehhovil on novellides fookuse alla võetud just need "väikesed inimesed" , mis ei ostuta mitte inimese kasvule, vaid tema automatiseeritud käitumisele ja erinevatele iseloomujoontele. Nende tunnusteks on näiteks pugejalikkus, mis praeguses maailmas ei ole just võõras mõiste. Pugemine võib olla väga erinev, seda teevad nii noored, kui vanad, eelkõige on eesmärgiks kellegi silmis parem paista või plusspunkte teenida
eriliste kirjanike poolest. On väga tuntuid noori, vanu kuid samuti ka eluaja ära elanud kirjanike, kelle teosed on erinevalt vanusest veelgi väga tuntud ja tänapäeva pärased. On palju alaealisi- ja täiskasvanud noori kirjanike, või üleüldse algajaid, kes pürgivad vanemate ja tuntumate jälgedes, et saavutada samamoodi kuulsat tausta ja teoseid. Kirjanik saab olla ka eri alal, näiteks kirjutades luuletusi, romaane, laste-, seiklus-, kriminaal- või muinasjutte jne.. Igal kirjanikul on oma taust ja erinev maailmavaade, mis teda inspireerib oma teost kirjutama. Üks tunnetuim eesti esimene luuletaja on Jaak Peterson, kelle anded ja teosed ulatusid ainult 21-eluaastani. Ta küll ei jõudnud kirjutada palju luuletusi, kuid need vähesed olid oma aja, sisukuse, tunnete ja stiili poolest kaugel ees ajast ja tõstsid tunnustust ka muudes maailmariikides. Carl Robert Jakobson, Marie Under ja Juhan Smuul on kolm tuntud kirjaniku, kes
Paulo Coelho Paulo Coelho on sündinud 24. augustil 1947 Rio de Janeiros ja ta on brasiilia kirjanik. Paulo Coelho sündis inseneri peres. Ta käis jesuiitide koolis ja tahtis juba teismelisena kirjanikuks saada. Kuid ema arvas, et Coelho ei tea, mida õigupoolest kirjanikuksolemine tähendab. Poiss uuris asja ja jõudis järeldusele, et kirjanik kannab alati prille ega kammi kunagi juukseid. Ühtlasi on kirjanikul kohustus jääda mõistetamatuks oma põlvkonnale. Eesti keelde tõlgitud raamatud Aasta Eestikeelne pealkiri 1987 "Palverännak: Maagi päevik" 1988 "Alkeemik" 1990 "Brida" 1996 "Viies mägi" 1998 "Veronika otsustab surra" 2000 "Kurat ja preili Prym" 2003 "Üksteist minutit" 2005 "Zahir" 2006 "Portobello nõid" 2008 "Võitja on üksi", "Maag" 2010 "Aleph"
Juhan Liiv ja loodusluule Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb- naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses
kui süda on tusas ja palav, nad jahutavad pääd. Ja põhjatuul on nii lahe, nii lahedaks läheb pää; jah, isegi surm on nüüd mahe ja isegi hukatus hää. ("Tuisk") Enimarmastatud aastaaeg oli kirjanikul siiski sügis, mida ta ka ise korduvalt mainis. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, kirevaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi. Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind ("Sügise päike")
iseenda vastu. "Läkitus Siberisse" (1827) tulevikuusust kantud luuletus. Samuti ka "Antsaar" (1828). Oma elutöö võtab ta kokku luuletuses "Exegi monumentum" (1836). Kõige eredamalt väljendub Puskini romantism poeemides "Kaukaasia vang" (1820-1821), "Bahtsisari purskkaev" (1821-1823) ja "Mustlased" (1824). Pärast Venemaa ajaloo uurimist ilmusid "Poltaava" (1829) ja "Vaskratsanik" (1833). Temalt ilmus ka värssromaan "Jevgeni Onegin" (1825-1832). 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Puskin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". 1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831. ilmus teos "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused. Välja antud A. P.". Üldtuntuks sai "Padaemand" (1833). Ilmusid ajaloolised jutustused "Dubrovski" (1832-1833) ja "Kapteni tütar" (1833-1836).
nimeks Lincolni saar. Seal tuleb neil ellu jääda võitluses loodusjõudude ja piraatidega. Lincolni saar: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/71/Ile_Mysterieuse_03.jpg Raamatu kaas: https://pildid.raamatukoi.ee/pildid/v/0000/928.jpg Jules Verne http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/b6/Jules_Verne.jpg Jules Verne sündis 1828. a. advokaadi perekonnas Prantsuse sadamalinnas Nantes'is, kus ta ühtlasi oma noorusaastad veetis. Tulevasel kirjanikul oli juba lapseeas tihedaid kokkupuuteid sadamaeluga, laevadega, meremeestega. Siit oli pärit ka tema seikluskirg ja soov oma silmaga näha võõraid ja kaugeid maid. Jules Verne oli sooritanud mitmeid laevamatku Euroopa meredel, hiljem käinud Ameerikas ja Aafrikas. Jules Verne'i populaarsematest teostest võib märkida tema triloogiat, kuhu kuuluvad «Kapten Granti lapsed», «Kakskümmend tuhat ljööd vee all» ja «Saladuslik saar», ning «Viieteistkümneaastast
omandamist. Ta tundis huvi ka Shakespeare ja Goethe loomingu vastu. Üliõpilasaastail valmisid 3 kirjaniku pikemat novelli: Pikad sammud, Noored hinged, Üle piiri. Nende tegelasteks noored haritlased. Ülikooli lõpetamise peatas 1911. aastal ilmunud tuberkuloos. Kõik jõud tuli koondada oma tervise taastamisele. Ta sõitis looduskaunile Koitjärvele venna Jüri Hanseni juurde. Talle püüti luua soodsad tingimuse paranemiseks. 1912. a. polnud siiski muutusi toimunud ja arstid soovitasid kirjanikul Kaukaasiasse sõita. Peale reisi sai Tammsaare peatuspaigaks 6 aastaks Oru Metsavahitalu. 1914. oli tervis juba nii halb, et tuli teha eluohtlik operatsioon. 1919. siirdus Tammsaare Tallinna, kus ta abiellus. Tal sündisid tütar ja poeg. Tammsaare jäi koduseks ning pühendas ennast kirjutamisele. Ta elas paikselt ning reisis vähe, olulised olid ainult kultuuriüritused. 1921. valmis Juudit ning aasta hiljem romaan Kõrboja peremees.
,,Rehepapp" taasloob eestlaste mineviku, tolle ,,orjaajaks" kutsutud perioodi, võttes aluseks rahvaluule. Kirjanik elustab vaimud ja väed ja annab rahvale oskused ja vilumuse nendega ümber käia ja neid ära kasutada enda huvides. Kasutamine on muidugi suhteliselt piiratud, lausa kitsas, piirdutakse üksteiselt toidu ja asjade varastamisega, vahel salajaste aaretega. Tegevus käib ,,oma ämblikuniidi otsas kõlkuva elu" hoidmise nimel. Kirjanikul on hämmastav oskus vaadata asjadele ootamatust küljest, esmapilgul üsna elulised ja reaalsed situatsioonid muutuvad absurdseteks ja koomilisteks. Kivirähk ise on maininud, et tal ei olnud muidugi plaanis uut eepost kirjutada (keegi kuskil olla virisenud, et Kalevipojas pidi vähe rahvapärimust olema), küll aga ühte sellist toredat raamatut, kus kõik eestlaste kratid ja libahundid, lendvad ja katkud kenasti koos oleksid. See on tal suurepäraselt välja tulnud.
24tundi.ee/?id=146228 2. Korv, N. (2005 ) Üleilmse raamatu eelviimane tulemine. - Postimees, 26. november, lk 12 3. Kivirähk, A. (2005) Mees, kes teadis ussisõnu. Tallinn, Odamees (245 lk) · http://et.wikipedia.org/wiki/Harry_Potter_%28filmid%29. 24. II 2104 kell 11.57 · Vikipeedia. Harry Potter. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Harry_Potter 24. II 2013 kell 12.45 · KrisoBlog (2006) Kui kirjanikul paber otsa saab. Kättesaadav: http://blog.kriso.ee/category/j-k-rowling/ 12. aprill 2012 kell 12.oo. JA LÕPETUSEKS selline vormistus on omane edaspidi kõigile omapoolsetele uurimuslikele töödele. Muutub vaid sisu. JÕUDU!
nii, et tuntud inimesi koheldi paremini. Ei rõhutatud inimese riietust, firmamärkidel ei olnud mittemingist rolli. Ema rääkis, et kedagi ei huvitanud, kas kannad tavalist pluusi või on seal kuskil ka mingi märk. Pigem vaadati viltu sellele, kui julgeti teistest erineda ja kanti näiteks silmatorkavaid värve. Tänapäeval vaadatakse firmabrände juba algklassidest. Nõukogude Liidu ajal osati ette aimata, missugune võib olla üks kuuest lõpukirjandi teemast. Kui mõnel vene kirjanikul oli mingi tähtpäev, tuli teema vastava kirjaniku eluloost või teosest. Kui rääkisin emaga lõpukirjandist, lisas ta, et nemad ei saanud eksameid valida nagu meie praegu. Enamikus õppeinetes tuli teha lõpueksam, meil seda ei ole. Praegu valivad abituriendid need eksamid, mis aines nad tugevamad on. Ema vaatevinklist olen mina õnnelikum, sest mul on vabam kasvatus, sõnavabadus ja ma võin välja näha selline, nagu ise tahan. Mina arvan, et ei ole vahet, mis aeg või
1.,,Ega inimest ei tee kirjanikuks see, et tal on liikmepilet, vaid see, mida ta kirjutab." Teose lõpu poole, kui Woland tahtis oma tõlkijaga ja kassiga minna ühte restorani, kuhu oli kutsutud vaid teatud tuntud kirjanikud, kellel olid liikmepiletid, kuid ta ei saanud sisse, sest tal polnud seda nn. ,,liikmepiletit". Tekkis küsimus, et miks Woland ei tohi sisse minna, kui tema oleks kirjanik. Rohkem loeb see, millest kirjanik kirjutab. Ent teinekord mängib vaid nimi olulist rolli. Tuntul kirjanikul on palju rohkem võimalusi, kui neil, keda vähem tuntakse, sest vähemtuntud kirjanikel ei anta võimalustki ennast tõestada. ,,Käsikirjad ei põle" See tähendab seda, et kuigi sa võid kirjutada raamatu nt. käsikirjas, ent kuigi sa otsustad selle ära põletada, siis jääb ikkagi mingi märk maa peale. Olgu need sinu mõtetes või hoopis kui oled kellegile oma käsikirja levitanud, siis levib see omakorda suuliselt edasi. Sarnane olukord on ka nt.
kombel läheb hulluks, kuid seda hirmu aitas leevendada ta elukaaslane Frank Merlo. Kellega ta elas koos üle 15 aasta. Williams võitis enda elu jooksul kaks Pulitseri preemiat ja mõned tema näidendid kaasaarvatud "Klaasist Loomaaed" said New Yorgi näitekirjanduskriitikute Circle Awardi ja näidend "Inglite taplus" pälvis Rockefelleri fondi preemia. Ta kirjutas enda elu jooksul kümneid lühijutte, kaks novelli, pea nelikümmend näidendid jne. Näidend "klaasist loomaaed" sai kirjanikul valmis aastal 1941 ja valmis see teos MGM-ile, kellega oli Williamsil leping. Näidendi pelkiri on tulnud arvatavasti, näidendi sisust, et nende perekond on justkui klaasist loomaaed ja sellest, et ühel tegelasel on oma väike kollektsioon väikestest klaasist loomadest. Arvatakse, et see näidend põhineb tema enda elul, mitte üheski teises tema poolt kirjutatud teoses ei ole niivõrd palju seoseid tema enda eluga, tegelastega näidendis ja tema perekonna vahele saab tuua mitmeid paralleele
Juhan Liiv Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Juhan Liivil on eesti kirjanduses oma eriline koht. Ta eemaldus täielikult järelromantilisest luulest ning andis lüürikale uue sisu ja elutunnetuse. Suurele vaimuannile vastukaaluks saatis Juhan Liivi läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues l...
peegeldus teadvuses meelte kaudu) on lõppkokkuvõttes üks ja seesama, seega ma ei saagi öelda, kumb see tema meelest tähtsam on. Taju on sõnade (ehk teksti) aluseks? Kuidas mina sellest tekstist aru saan Keel on nagu omaette universum - sellel ei ole ei lõppu ega algust. Ehk on seda kergem seletada populaarsust koguva ühisteadvuse teooria abil, kus ühisteadvuse võib asendada keelega, mille vahendajaks on kirjanik (sealjuures on kirjanikul võimalik keelt kogeda vaid ühest nurgast (millest omakorda sõltub stiil)). Tema loodud tekst ei saa olla kunagi ainulaadne, sest sõnad (keele vahendid), mida ta teksti loomiseks kasutab, on alati olemas olnud, seega kirjanik ei saa kunagi olla autor (Looja) ise. Autor on nagu igavesti kättesaamatu, teda polegi olemas. See "universum" on tekkinud keskkonna tegurite, inimkonna arengu jms tegurite tõttu. Ei ole olemas ühte ja ainsat loojat. "Keeluniversum" ise on looja
ja `'Mustlased'', mis tõid talle heakskiidu ja populaarsust. Hiljem kui ta oli uurinud põhjalikumalt ka Venemaa ajalugu ilmusid `'Poltaava'' ja `'Vaskratsanik''. Temalt ilmus ka kuulus värssromaan `'Jevgeni Ongein''. Proosa 1830ndatel kirjutas Pushkin valdavalt proosat. 1831. imlus teos `'Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused''. Tuntuks sai ka `'Padaemand'' ja ilmusid ajaloolised jutustused `'Dubrovski'' ja `'Kapteni tütar''. Draamateosed 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Pushkin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline". Kokkuvõte Aleksander Pushkin on üks Vene, kuid ka maailma kuulsamaid kirjanikke ja luuletajaid. Ta on andnud välja palju erinevaid ja kuulsaid teoseid, mis on üle maailma kuulsad. Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/mercka/Referaat-_Bu%F0kin.html http://en.wikipedia.org/wiki/Alexander_Pushkin http://et.wikipedia
Cooper on USA rahvusliku kirjanduse alusepanija, n- esimene teline ameerika kirjanik. Ta hakkas kujutama P-Ameerika loodust ja kontinendi pliselanikke indiaanlasi. Cooperi loomingus on vimalik eristada kolme olulisemat teemaderingi: revolutsioon( Ameerika hendriikide iseseisvumisega seotud sndmuste nind probleemide ahel), meri (laevateenistuse muljed) ja rajamaa(indiaanlaste tskkel). Revolutsiooni teemas ei sedanud ta lesandeks lihtsalt minevikusndmuste esitamist, vaid kirjanikul pidi olema igus fantaseerida. Sealjuures ei tohtinud ta moonuada reaalse elu fakte. ("Salakuulajale", "Bravo"). Mereromaanides kajastuvad Cooperi laevateenistuse muljed ning neis on thtis koht seisuslikul elemedil. Ta paistab neis teostes silma meisterliku meremaastiku kujutajana. ("Loots", "Punane piraat"). Indiaani suguharude elu ksilevate romaanide keskseks teemaks sai indiaanlaste vitlus kolonisaatorite vastu ("Nahksuka jutud"). Romantikuna hindas kirjanik loomulikkust ja loodust. 6
Neid kolme enam-vähem ühtses realistliku perekonnaromaani laadis teost, mis annavad mitmekülgse pildi Tallinna eri rahvakihtide elust pikema aja vältel ja omavad ühiseid tegelasi, on nimetatud Tallinna triloogiaks. Rootsis avaldas Ristikivi vahetult sõjajärgseil aastail kodanlik-natsistlikele kontseptsioonidele tuginevaid reportaazromaane. Romaan "Hingede öö" (1953) on kirjutatud varasemaist teostest erinevas laadis, selle üldine olustik on sümbolistlik ja irreaalne. Nii on kirjanikul kõige paremini korda läinud kujutada seda lootusetust ja hingelist ummikut, millesse on langenud oma kodumaast lahtikistud inimesed. Romaani nimitegelane eksleb ringi viirastuslikus majas, millest ei leia väljapääsu ja millel lasub surma vari; ka allegoorilise kohtulaua ees ei suuda ta õiget vastust anda, mispärast ta õieti on kodutuna võõrsile sattunud.
(abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. 30. augustil 1936 avati A. H. Tammsaare ausammas Järva-Madisel. Kirjanik suri 1. märsil 1940. aastal Tallinnas. Tammsaare looming Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel juba 1900. aastal "Postimehes". Tähelepanu väärib asjaolu, et Tammsaare ühe esimese jutustuse "Ärakadunud poeg" lõpp oli kirjanikul erinev sellest, mis trükis ilmus "Postimehe" toimetaja J. Tõnisson muutis lõpu leebemaks, kuna leidis originaallõpu olevat baltisakslaste suhtes liiga kriitilise. Sellest loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901) ning "Kaks paari ja üksainus"(1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli
elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi. Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel juba 1900. aastal "Postimehes". Tähelepanu väärib asjaolu, et Tammsaare ühe esimese jutustuse "Ärakadunud poeg" lõpp oli kirjanikul erinev sellest, mis trükis ilmus "Postimehe" toimetaja J. Tõnisson muutis lõpu leebemaks, kuna leidis originaallõpu olevat baltisakslaste suhtes liiga kriitilise. Sellest loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901) ning "Kaks paari ja üksainus"(1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli. 1907
Kaasaegsete eksistentsialistide hulgas leiame me nii usklikke kui ateiste. Peale selle seisab Karl Barth'i (1888 - 1968) "dialektiline teoloogia" Kierkegaard'ile väga lähedal. Kierkegaard' on esimene aga mitte ainus eksistentsialismi vaimne isa. Sarnaseid mõtteid leiame me hispaania mõtlejal Miguel de Unamuno'l (1864 - 1937), Prantsusmaal elanud vene emigratsiooni filosoofil Nikolai Aleksandrovits Berjajev'il (1874 - 1948), kirjanikul F.M.Dostojewskijl (1821 - 1888), Rainer Maria Rilke'l (1875 - 1926) ja Franz Kafka'l (1883 - 1924). Eksistentsialism on üks markatsemaid irratsionalismi vorme. Siin on öeldud otsustav ei ratsionalistlikule filosoofiale. Küsimusele, kes ja milline inimene on, vastab inimene ise. See autonoomne vabadus eelneb igasugusele mõistuspärasele kaalutlusele. Inimene elab mõituseelsest ja mõistusülesest vabadusest. Irratsionalismi tõus: 1. Fr
Émile François Zola ,,Söekaevurid"/ ,,Zerminaal" Émile Zola sündis Pariisis 2. aprillil 1840. aastal. Tema isa oli insener, kes suri, kui Émile oli vaevu seitsme aastane. Pärast isa surma jäi Zola perekond vaesusesse ning Émile'il tekkis raskusi haridustee omandamisel. Kõrgharidus jäigi kirjanikul saamata, sest juba gümnaasiumi lõpetamisel tekkis probleeme. Émile Zola on eelkõige tuntud kirja ,,Ma süüdistan" poolest, mis on kirjutatud Prantusmaa presidendile Félix Faure´ile ning millega kirjanik sekkus tolle aja skandaalseimasse kohtuasja. 29. septembril 1902. aastal Zola suri vingumürgituse tagajärjel, olnud selleks ajaks kirjutanud juba üsna palju teoseid. Kirjanikuna liigitatakse Émile Zola naturalistide hulka. Üle poole Zola teostest kuuluvad
See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd. Loodetavasti saavad lapsed tema raamatuid lugedes aru, et kirjanik Wimberg teeb pisut vigurit. Jaak Urmet ise on öelnud:"Selleks on õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale. Loomingut tuleb kooskõlastada elutõega, mitte tingimata õigekeelsussõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel". (3, Kristiina Vaarik). Seoses Wimbergi kirjastiiliga tekkis mul ka küsimus, ega see pole reklaamitrikk, et tähelepanu tõmmata? Ka reklaamitegijad peavad reklaami kunstiks ja lähtuvalt sellest lubavad endale keelelisi vabadusi. Reklaam taotleb silmapaistvust, üheks vahendiks on teadlik keelenormide rikkumine. Täiskasvanu, kes teab keelereegleid, saab sellest aru, mida aga peab tegema laps, kes näeb enda ümber grammatiliselt vigaseid sõnu ja lauseid? Kuidas tema sellest
Ratsionaalse argumenteerimise kriteeriumitele vastava argumentatsiooni koostamine. Eestis on vaja kerged narkootikumid legaliseerida. Tänapäeval teemad, mis on seotud narkootikumide legaliseerumisega, on väga aktuaalsed. Narkopoliitakas on see kõige vaieldav teema, kuna inimeste, kes kasutavad narkootikumid, arv kasvab. Statistika näitab, et inimesi, kes on vähemalt üks kord proovinud narkootikumid, on 2003. aastal palju rohkem, kui 1998. aastal. Kui 1998. aastal selliseid inimesi vanuses 18-69 oli umbes 6%, siis 2003. aastal on juba neid 14% ja see arv ainult kasvab. (Hansson 2004, Narkootikumide levimus rahvastikus http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20701/ ) Kerged narkootikumid on vaja legaliseerida ja selleks on mitu põhjust. Need põhjused on kõigepelt seotud majandusega. Põhjused on ka teised teiste riikide positi...
See on mäng keelega. Autor ise on keelenormidega hästi kursis, olles põhikooli kirjandusõpikute üks autoritest ja teinud mitmeid aastaid kirjandustoimetaja tööd. Loodetavasti saavad lapsed tema raamatuid lugedes aru, et kirjanik Wimberg teeb pisut vigurit. Jaak Urmet ise on öelnud:“Selleks on õpetajad, kes juhivad laste tähelepanu õigekirjale. Loomingut tuleb kooskõlastada elutõega, mitte tingimata õigekeelsussõnaraamatuga. Igal kirjanikul on oma keel“. (3, Kristiina Vaarik). Seoses Wimbergi kirjastiiliga tekkis mul ka küsimus, ega see pole reklaamitrikk, et tähelepanu tõmmata? Ka reklaamitegijad peavad reklaami kunstiks ja lähtuvalt sellest lubavad endale keelelisi vabadusi. Reklaam taotleb silmapaistvust, üheks vahendiks on teadlik keelenormide rikkumine. Täiskasvanu, kes teab keelereegleid, saab sellest aru, mida aga peab tegema laps, kes näeb enda ümber grammatiliselt vigaseid sõnu ja lauseid? Kuidas tema sellest
Juhan Liiv Sissejuhatus Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste(kopsutiisikuse) kui ka vaimsemate haigustega(skisofreenia, jälitusmaaniad). Kurb-naljakas tõsiasi on seegi, et suur kirjanik pidas end teatud haigushetkedel Poola kuningakski. Teda on püütud mõista, lahata tema luuletusi ja seeläbi ligi pääseda sügavatesse hingesoppidesse, kuid vaevalt leidub inimest, kes suudaks täielikult mõista Juhan Liivi hingeelu kogu selle üksinduses ja nukruses. Ja kui keegi
Sel ajal sündinud luule on ehe ja vahetu (spontaanne) eneseavaldus, pihtimuslikult siiras. Liivi luule põhiosale on omane kujundi pingsus ja värsi musikaalsus. Traagilise tundevärvingu kõrval leidub ka huumorit ja satiiri. Kujundeist eelistab Liiv personifikatsiooni, arendatud metafoori ja võrdlust. Kasutab ka kordusi ja rahvaluulepärast algriimi. Säilinud on üle 300 luuletuse. [2,4] Liivi luules oli uudne vorm - lühike, selles on nähtud jaapani haiku ja tanka mõju. Liiv nõuab, et kirjanikul tuleb rahvakeelt tundma õppida, tuleb kasutada keelt, mida "kõik mõistavad ja kirjutavad", nõuab, et eesti keel tuleb "rahvale arusaadavaks hoida". [2,4] Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti
õnnelikus ja endale sobilikus teadlikkuses. b) Pastšš on teadlikult teise ajastu või autori stiili jäljendav kunsti-, kirjandus- või muusikateos. Talviku teos on Villoni laadis pastišš, sest puudutab samasid teemasid. Lisaks kasutab Talvik vanemat, mitte kaasaegset sõnavara, mis sarnaneb Villonile. „Blasfeemilise ballaadi“ tegelasteks on samamoodi eluga pahuksis olevad või lihtsalt veidi tumedama taustaga inimesed. Talviku stiil on vulgaarne ja mitmetahuline nagu ka prantsuse kirjanikul. 5. Villoni ja Talviku teostes on kasutatud surmatantsu motiive. Prantsuse kirjanik Villon puudutas korduvalt surma, kuid kõige paremini tuleb võrdsus surma ees välja „Väikeses testamendis“. Villon pidas surma ka iseenesestmõistetavaks, mis mingi hetk ikka saabub. See tulenes ilmselt ajastus, mil katk levis ja ka teised epideemiad niitsid valimatult inimesi. Ma usun, et just sel hetkel hakkasid inimesed mõistma, et surm ei küsi, kui vagalt sa elanud oled või mitu palvet esitanud
Sherlock Holmes (ligikaudne hääldus [serlok hõumz]) on Arthur Conan Doyle'i tegelaskuju, erakordse vaatlus- ja järeldusvõimega nõuandja-eradetektiiv Londonis. Sherlock Holmes Sherlock Holmes - The Man with the Twisted Lip.jpg Sherlock Holmes (Sidney Paget illustratsioon, 1891) Sünniaeg 1854 Surmaaeg pärast 1923 Rahvus inglane Sugu mees Perekond Vennad Mycroft Holmes Amet eradetektiiv Tegelaskuju autor Arthur Conan Doyle Sherlock Holmesi sümbolid Algselt kavatses Arthur Conan Doyle panna ta eesnimeks Sherrifold aga mõtles ringi ja nimeks sai Sherlock. Sherlock Holmes on peategelaseks 60 kriminaalloos. Tema eradetektiivikarjäär algas 1878. aastal ning kestis kuni 1903. aastani, mil ta jäi pensionile. Koostöö oma biograafi ja lähima sõbra doktor Watsoniga algas 1881. aastal. Alates 2002. aastast on Sherlock Holmes Royal Society of Chemis...
Külm on läbi küla käinud, Aasal härm ja helin ringi- Tuul käib üksi, otsib kingi, Nutab tasa, tahab minna- Kingad kuldsed viivad sinna. See on üsna romantiline luuletus, mis räägib, kuidas tuul igatseb suve ning tahab ta hauale minna, kuid ei saa. Arvatavasti on kirjanikul endalgi selliseid kogemusi on, mil enam mitte midagi ei aita armastatut tagasi tuua, kuid mees siiski otsib mingitki võimalust. Autorid on ka kirjeldanud, kuidas neile meeldib looduse keskel olla, jalutada, mõelda, kirjutada ja kasvõi niisama istuda ning kuulata metsahääli või tuultelaulu. Under räägib jällegi luuletuses ,,Raismik. Mets’’, et ta istub rohu sees ning loeb või kirjutab. ,,… Siin ma istund palju päevi, üle pää ja kaela päikses:
1821), "Bahtsisari purskkaev" (1821-1823) ja "Mustlased" (1824). Pärast Venemaa ajloo uurimist ilmusid "Poltaava" (1829) ja "Vaskratsanik" (1833). Temalt ilmus ka värssromaan "Jevgeni Onegin" (1825-1832). 1830. võttis proosa loomingus valdava osa. 1831. ilmus teos "Kadunud Ivan Petrovits Belkini jutustused".Välja antud A. P.". Üldtuntuks sai "Padaemand" (1833). Ilmusid ajaloolised jutustused "Dubrovski" (1832-1833) ja "Kapteni tütar" (1833-1836). 1825 valmis kirjanikul tragöödia "Boriss Godunov". 1830 lõpetas Puskin neli väikest tragöödiat: "Mozart ja Salieri", "Ihne rüütel", "Pidu katku ajal" ja "Kivist külaline".
Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul Remark) sündis 22. Juunil 1898. aastal Osnabrückis raamatuköitja pojana. Kirjaniku kaugemad esivanemad olid prantslased ja perekonnanimi selle tõttu ka prantsusepäraselt Remarque, kuni kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas. Autori perekonnas oli lisaks emale, isale ja kirjanikule endale veel kaks last. Kirjanikul oli kaks nooremat õde: Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, kes suri imikueas. Varases noorukieas asus Remarque klaverit mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama. Aasta enne autori harjutuskooli lõpetamist puhkes I maailmasõda ning paljud koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke. 1915
Emakeelne kirjandus oli Lutsu harrastusalaks juba varasemast lapsepõlvest saadik. Suure andumusega luges ta kihelkonnakooli aastail Bornhöhe ,,Tasujat" ja Ed. Vilde naljajutte. Samuti haaranud teda indiaanlaste seikluste romantika. Palamuse kihelkonnakool, kus õppis väga erilaadseid õpilastüüpe, jättis palju kustumatuid jälgi noore Lutsu hinge. Neid rikkalikke mälestusi kasustas ta hiljem Tootsi-lugude loomisel ja mälestusteoste koostamisel. Kurva juhtumina on püsinud kirjanikul meeles väikese valgepäise venna Arnoldi surm sarlakisse. Lutski oli raskesti haige, kuid paranes siiski. Oskar Luts käis kihelkonnakoolis neli talve (1895-1899) ja lõpetas selle parima tunnistusega. Et ta oli alles kaheteistkümneaastane, ei võetud teda naaberkihelkonnakooli eksameile. Nii ei saanudki Luts sellekohast kihelkonnakooli lõpudiplomit. Isa nõuandel hakkas Luts Palamuse veskiomaniku Goldbergi (= Grossbergi) poja juures valmistuma Tartu reaalkooli sisseastumise eksameile
XII c klass JUHAN LIIV Referaat Tallinn 2009 Juhan Liivi elukäigu algusaastad Eesti XIX ja XX sajandi vahetuse kirjanduses on koos Eduard Vilde ja E.Peterson-Särgavaga tähtis koht ka Juhan Liivil, kelle proosalooming oli tähendusrikkaks sammuks kriitilise realismi suunas ja kelle hilisem meisterlik lüürika kuulub eesti kirjandusklassika tippsaavutuste hulka. Juhan Liivi looming, mis on kantud sügavast armastusest rahva, töötava inimese vastu, on tihedasti seoud kirjaniku raske eluvõitlusega XIX sajandi teise poole ja XX sajandi alguse olustikus. Juhan Liiv sündis 30. aprill 1864 Tartumaal Kodavere kihelkonnas Alatskivi mõisa teoorja- kandimehe pojana. Praegu kuuluvad Liivi sünnikoht Riidma ja kasvukoht Rupsi külas Kallaste rajooni piirkonda. Rupsi küla väljamäed, karjametsad, ojad ja soosaared on lugejatele tuttavad Liivi loomingu kaudu: meenutatagu ta ,,Varju" ja ,,Käkimäe käo" maastikke, ta loodusluuletusi, näiteks ,,Sügises...
ja tarvete kohaselt. Tema armastab isegi seda, mille käes ta kannatab ja millega peab verist võitlust. (Euroopas on kõige matsilisem rahvas inglased. Tema püsivus ja alalhoidlus on otse imetlusväärne. Seega on arusaadav tema valdav mõju maailmas.) Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel juba 1900. aastal "Postimehes". Tähelepanu väärib asjaolu, et Tammsaare ühe esimese jutustuse "Ärakadunud poeg" lõpp oli kirjanikul erinev sellest, mis trükis ilmus – "Postimehe" toimetaja J. Tõnisson muutis lõpu leebemaks, kuna leidis originaallõpu olevat baltisakslaste suhtes liiga kriitilise. Sellest loomingu alustamise perioodist on esile tõstetud jutustusi "Mäetaguse vanad" (1901) ning "Kaks paari ja üksainus"(1902) ning "Vanad ja noored" (1903). Nendes lugudes on olemas juba see aines ning stiil, mis kirjanikule omane oli ja mille juurde ta hiljem pikemates teostes tagasi tuli
"Vee peal" ("Kiigu, mu paadike...) loomisele, on püsinud tänaseni. Kirjaniku isa loodud viljapuuaed hävis lõplikult 1939.aasta külmade ajal. Küll aga on tee ääres kaks mändi, mis olevat kirjaniku isa Jakob Kuhlbarsi istutatud. Luuletaja Friedrich Karl Johann oli oma vanemate teine laps, kelle lapsepõlv möödus üksinduses kauni looduse keskel, sest vanem vend Joosep viidi varakult naaber valda Tõllistesse kooli. See võis olla üheks põhjuseks, miks kirjanikul tekkis kalduvus üksindusele. Vanemas põlves kujunes kirjanik täielikuks erakuks. Oma esimesed kooliteadmised sai luuletaja oma koolmeistrist isalt. Omajagu aitasid seda kujundada talu sulaselt Jaan Külvajalt kuuldud rahva-pärimuslikud lood. Õpinguid jätkab kirjanik Tartus 2. elementaarkoolis, lõpetas 1858.aastal Tartu kreisikooli ja 1861. aastal Tartu õpetajate seminari. Nüüd suundus ta Lätimaale Gulbene mõisa koduõpetajaks, kus andub
probleemidest. 6 Lisad Katrin Reimus Rapla Keskraamatukogus 12. detsember 2008 30. jaanuaril külastas raamatukogu kirjanik Katrin Reimus, kes tutvustas lastele oma ilmunud lasteraamatut "Mardi auto ja paskaagid". Kirjanikku olid kuulama tulnud Kunda Ühisgümnaasiumi kolmandate klasside õpilased. Katrin Reimus luges ette põnevamaid lõike oma uuest raamatust. Kirjanikul olid kaasas ka tema eelmised raamatud, mida ta lastele tutvustas. 7 Kasutatud kirjandus: · http://et.wikipedia.org/wiki/Katrin_Reimus · http://paber.maaleht.ee/LEHT/2001/05/17/elu.html#3 · http://www.lvkrk.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=232:katrin- reimus-kus-tramm-ei-kaei&catid=46:ilukirjandus&Itemid=165 8
Kuulad franki, kuuled muinasjuttuemiir Mehe poolehoid annab naisele ilu ja armsuse, nagu oja ei sädele enam, kui päike ta peale ei paista emiir Saladused on taeva pitseeritud laekad, aga mõistatus võib abinõusid leida laeka avamiseksori 8.1. Teised teosest Charles Mills (17881826), kes kirjutas Ristisõdade ajaloost, võttis Scotti sissejuhatuses kirjutatud väidet solvanguna, et Edith Plantagenet on tegelikult olemas olnud. Ta soovitas kirjanikul tuua tõestus oma väitele ja süüdistas Scotti lugejate eksitamises. The Quarterly Review kiitis Talismani hiilgust ja efekti ning tõlgendust. The Edinburgh Magazine kiitis kirjeldust, väljendusviisi ja kostüüme, kuid kritiseeris idamaiste teemade liigtarvitamist. Romaan olevat olnud liiga melodramaatiline (Walter...2008.Walter Scott.- http://www.walterscott.lib.ed.ac
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
