Teada, tappa, luua. ¤ See elu on haigla, kus iga patsient on kurjast vaimust vaevatud sooviga vahetada oma voodi. ¤ Nõustuda autasuga tähendab tunnistada valitsuse või valitseja õigust mõista teie üle kohut. ,,Raibe" Charles Baudelaire (Pariis 1959) Mu arm, kas meeles veel on sul see lõõskav suvi? Mu arm, kas meeles veel on sul Ja vormid hajusid, kõik näis kui unenägu, See selge päev, kus paelus meie huvi Kus ainult aimatav on seos, Üks raibe maantee käänakul? Või nagu visandlik, umbkaudne joonehägu, Maas jalad harali kui kiimalisel naisel, Eskiisiks jäänud kunstiteos. Kõht ilgelt paljas, lamas laip, Üks peni tigedalt meid luuras kivi taga. Ja lehvis ümber jälk ja imal raipehais sel, Seal kärsitult ta ootas vist, Märg mädast oli rohuvaip. et saagi kallale taas söösta õhinaga
Püromaani saavutus vaid tõmban korra tikku ja giljotiin on leekides ma olen korrarikkuja miljonites eekides nüüd kahjutasu maksma pean kuid saavutasin vähemalt et enam eal ei kaksa pead see raibe kaele lähedalt Analüüs: 3epiteeti: pole 3metafoori:ei kaksa pead see raibe kaele lähedalt(giljotiin) 3isikustamist: see raibe, olen korrarikkuja Võrdlusi:pole See luuletus oli parastav, ent ikkagi naljakas, ajas lugemisel naerma, nagu ikka Contra luuletused. 5.Pääsuke pääsuke mu akna taga poegadega viina joob ämblik samas õhinaga
· Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett- Marie Under "Sinine terrass" · Ood- Kristjan Jaak Peterson "Kuu" · Eleeqia- Anna Haava " Ööbiku surm" · Haiku- Jaan Kaplinski · Piltluuletus- Aleksander Suuman "Rakvere Raibe Dramaatika e. näitekirjandus · Komöödia- Oskar Luts "Kevade" · Tragöödia- Shakespeare "Romeo ja Julia" · Draama- A. Kitzberg "Libahunt" · Jant- Koidula "Säärane mulk" · Libretto-Merimee "Carmen" · Kuuldemäng- Vikerraadio · Monodraama- J. Smuul "Bolkovnikovi lesk" Lüro-eepika · Eepos- Kreutzwald "Kalevipoeg" · Värssromaan- Puskin "Jevgeni Onegin" · Poeem Endel Mallene "Taaselustunud poeem" · Ballaad- M. Under "Rändav järv" · Valm - M. Under "Lapsehukkaja"
mereranniku hõredates metsades mitte kaugel veekogust. Arvukus: Vahepeal oli merikotkas Eestis väljasuremiseohus. sajandivahetusel oli meil neid umbes 30 haudepaari, 70ndetel aga vaid 9... 10. praegu arvatakse olevat 35... 40 paari. Merikotka toitumispiirkonnaks on veekogud. Toitub veelindudest, haigedest ja lõpnud kaladest, on osav veelindude pesarüüstaja. Talvel ründab ka nõrgemaid kitsi, jäneseid ja rebasid.Toitumisel on küllalt tähtsal kohal raibe, eriti aga randauhutud hülgekorjused. ladina keeles: Hakiaetus albicilla Küsimused: 1) Kus elavad peamiselt merikotkad? 2) Millest nad toituvad? 3) Millal hakkas merikotka arvukus tõusma? 4) Mis on tema üldpikkus?
Jüri Erandid Kui kohanimed (nt Eesti) viitavad rahvusele või keelele, siis väikse tähega: eesti keel, eesti kultuur, eesti kirjanik Nimetus üldnimi ehk tähistab mingite olendite, esemete, nähtuste vm. liiki/tüüpi. Nimetus on väikse algustähega: Kunderi tänav, Tartu maantee, Pärnu jõgi, Peipsi järv, Tere piim, II maailmasõda, ajaleht Sirp Taime- ja loomanimetued: karikakar, rakvere raibe, jaapani enelas. Kuud ja nädalapäevad Pühad ja tähtpäevad: jõulud, jüripäev Üritused: olümpiamängud, üldlaulupidu Ametinimetused: professor, direktor Rahvused: venelane, eestlane Erandid Kui tahetakse rõhutada riigi, asutuse, ettevõtte või organisatsiooni ametlikkust (öelda ametlik nimi), siis tuleb ka nimetus suure tähega kirjutada. Eesti Vabariik, Jüri Gümnaasium, Tallinna Ülikool jne
9. Ürituste nimetused. 10. Autasude liigisõnad. 11. Kuud, nädalapäevad, tähtpäevad, pühad. Paavst, president, ajaloo isa, Emajõe ööbik, napooleonikook, tuhajuhan, jaanipäev, eesti peekon, püramiidide maa, saksa täpsus, vallavolikogu, valitsus, hollandi juust, päevaleht, olümpiamängud, vanalinnapäevad, medal, jaanuar, esmaspäev, jõulud, suur lomp, male maailmameistrivõistlused, esimene üldlaulupidu, maailma karikavõistluste turniir, ülemaailmne noorsoofestival, rakvere raibe, siberi nulg, kreeka pähklipuu, pekingi part, tori hobue, kaukaasia lambakoer, soome kelk, soome saun, türgi diivan, mulgi kapsad, rootsi punane, tallinna kilud Esisuurtäht+jutumärgid 1. Teoste pealkirjad. 2. Raadio- ja telesaadete pealkirjad. 3. Sarjade pealkirjad. 4. Kunstiteoste pealkirjad. 5. Kultuurtaimede sordinimed. 6. Mängude nimed. ,,Tõde ja õigus", ,,Liivi kuldrenett" Esisuurtäht ilma jutumärkideta kirjutatakse ajaloosündmused. Esimene maailmasõda,
12. Heiti Talvik (1904-1947) Sündis Tartus, isa arst, ema pianist, elas Pärnus, koolitte rahutu, kaotas varakult isa, jättis Treffneri pooleli, läks K-J kaevandusse. 1926 läks TÜ eesti keelt ja kirjandust õppima, jättis pooleli. Oli väga valulik luuletaja. Püüdis leida enda kohta elus, 1937 abiellus B. Alveriga. 1945 arreteeriti, küüditati Siberisse, kus ka suri, haud teadmata. Looming Kuulus Arbujatesse. Luule on filosoofiline, ajakriitiline. Vormiliselt on kindlavormiline, tabav, lakooniline. (saledasse stroofi, üld. Arbujate stiili) Ta oli väga enesekriitiline, andis välja 2 luulekogu, sõprade toel (1934 Palavik, 1937 Kohtupäev). Kõige varasemad luuletused on helgetoonilised ja romantilised ,,Simmanil" (rahvapärased kujundid) Palavik palavikuline, haiglane, joobunud, dekadentlik,. Kasutab ekspressionistlikke kujundeid. Mõjutusi sai prantsuse sümbolistidelt, ekspressionistidelt, Dostojevski, Liiv, Suits. Minakesken...
ruttas kevandusse ja kaevas seal terve päeva. Õhtul puhkamiseks maha istudes nägi ta ühte meest enda poole tulemas. ''Mees, ta tahab mind kindlasti vägistada,'' taipas Tumemustake koheselt, ning valmistus vägistamist täpse kirkahoobiga preventeerima. ''Tervitus'' tutvustas ta ennast ''vabandust tülitamast, kuid ma otsin siin üht kurjategijat taga, kes oma juudist naabrimeest lolliks sõimas. Ega te teda näinud pole? Peidab end minu eest juba aastaid, raibe.'' ütles Zuroff ning lõgistas AK47 lukku. ''Ei, kahjuks ei ole'' lausus Tumemustake, ise samal ajal 10.000 kroonisele vaevatasule mõteldes, ''kuid äkki otsiks koos edasi, ma kutsuks oma sõbrad kääbused, ka appi?'' Zuroff nõustus, Mõne aja pärast nad ta ka leidsid, ning lõid ta mättasse. Tumemustake ning Zuroff abiellusid ning kui nad surnud pole otsivad ja hävitavad nad ka teisi juudivihkajaid tänase päevani. :)
oleme on valdavad lääne tuuled ning suurem osa radioaktiivsusest hõljuks venemaale tagasi. Eesti vabariigi loomine tähendab tugevalt mulle mu sõpru ning perekonda. Eestis on kindlasti parem elada, sest me kõik oleme kuulnud mis toimub venemaal. Presidenti valitakse nii, et on küll kaks kandideerijat kuid valimis lipikul on ainult ühe kandideerija nimi. Iga nurgapeal võid sa kuuli saada ning sind pannakse tähele alles siis kui su raibe hakkab seal haisema. Alatasa kuuleme uudistest, et jälle on mõne suursaadiku pere maha tapetud või õhku lastud. Eestis sellist asja ei ole. Eestis on paljud asjad vabatahtlikud. Sõja ja riigikaitse poole pealt on vabatahtlik Kaitseliit. Kaitseliidu alla kuuluvad ka Noored kotkad millega seoses saab käia ja teha seda mida tavainimene ei saa. Selle eest ei pea maksma, see on hea. Oleks venemaa, siis oleks see asi lausa kohustuslik ning paljud ei tahaks seal käia.
1. Salingeri loomingu omapära(2) ja probleemid(2) V: omapära: 1.peategelased on noored inimesed oma murede ja rõõmudega 2. keelekasutus on väga noortepärane probleemid: 1. inimese vahekord teda ümbritseva keskkonnaga 2. püüdlemine armastuse, inimliku headuse ja õigluse poole 3. tundliku inimese kohanemisraskused 2. Salingeri 3 novelli ja 2 jutustust. V: novellid: ,,Parim päev banaanikala püügiks"; ,,Naerev mees"; ,,Just enne sõda eskimotega"; ,,Vaene onu vemmalsäär" jutustused: ,,Franny ja Zooey"; ,,Puusepad, tõstke kõrgele sarikad" 3. ,,Kuristik rukkis" peategelane, probleemid(3), populaarsuse saladus. V: 16. aastane koolipoiss Holden Caulfield. 1. Holdeni koolist väljalangemised 2. Venna surm 3. pereprobleemid(probleem isa suhtumisega) 4. Holdeni sisemine konflikt iseendaga 5. Holdeni kohanemise probleemid. Populaarne sest kajastab noorsoo sisemisi probleeme ja konflikte, on sügav...
Rühmitused Noor-Eesti 1905-1915 1. Sai alguse 20.saj alguses loodud salajastest õpilasringidest. Eesmärgiks oli säilitada Eesti rahvust, kultuuri ja siduda Eestit Euroopaga - „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks!“ - G. Suits 2. Liikmed: Friedebert Tuglas, Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala. Kaastööd tegid: J. Oks, A. Kallas, A. H. Tammsaare, E. Vilde ja M.Under. 3. Tegeldi peamiselt uus-romantismi ja modernismiga 4. Taunis saksa ja vene kirjanduse mõju. Soome, rootsi ja norra kirjandusest võttis üle uusi jooni. 5. ilmus 6 numbrit ajakirja „Noor- Eesti“ 6. Ilmus ka 5 albumit, millest hinnatuim III., mis sisaldas prantsuse sümbolistide luulet (nt: Charles Baudelaire „Raibe“) 7. Lagunes I ms tõttu 8. Tähtsus: ▪ Loodi kirjastus „Noor-Eesti“ ▪ Rõhutas kirjandusteoste vormi (kujundus – Nikola...
tema vajas seda väga. 2. Nad tormasid salgana Ilus kirjeldav lause ja 10 ette, - muusika kasvas huvitavad väljendid. kui meta müha, - ja jälle keerlesid õrnad muruneitsid, vaevalt jalgu maha puudutades, käsi kui õitsvaid oksi õhku sirutades. 3. Ahaa, see oli türklase See oli teistsugune 16 raibe, kelle ta oli õhtul lause ja erines kägistanud. teistest lausetest hästi. 3. 4 sõna, mis iseloomustavad novelli. 1. Seikluste rohke 2. Põnev 3. Kaasahaarav 4. Lühike 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Kas ahv tappis Bova ära
Lääne- Eesti · maailmajaod: Aafrika · taevakehad ja nende süsteemid, tähtkujud ja sodiaagimärgid: Neptuun, Kaljukits · ehitised: Pikk Hermann · ruumid: Tuhande Samba saal Nimeks ei peeta ja seepärast suurtähega ei kirjutata kohanime omastavat käänet, kui seda tarvitatakse täiendina sarnaselt käändumatu omadussõnaga (s.o nagu ugri keeled, katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud). Siia kuuluvad: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder · toodete liiginimetused: kraakovi vorst, tallinna kilud, hollandi juust, riia leib · nähtuste, viiside, meetodite jm liiginimetused: araabia number, hispaania avang, eesti serv · haiguste, ravimite, keemiliste ühendite, värvuste jm liiginimetused: siberi katk, bordoo vedelik, berliini roheline, rootsi punane; · keelkondade, keelerühmade ja keelte nimetused: uurali keeled, volga keeled, eesti keel;
Baudelairelik luule Analüüs Prantsuse luuletaja Charles-Pierre Baudelaire sündis 9. aprill 1821 Pariisis ning suri 31. august 1867. Baudelaire sündis Joseph Fransois Baudelaire'i ja Caroline Archimbault-Dufais pojana. Kõigest 6- aastasena kaotas ta oma armastatava isa ning tema võõrasisaks sai kõrgem sõjaväeline, kellega aga suhted ei olnud head. Haridust sai ta paljudest koolidest, kuid paljud neist jäid tal pooleli distsipliinipuudumise ja kakluste pärast. Kirjutamist alustas luuletaja Pariisis Louis -le -Grand'i lütseumis. Baudelaire elas Pariisis täieliku boheemlase elu. Ta elas kirjanike ja kunstnike pansionis ning sukeldus täielikult boheemlasellu. Saavutas seal endale ka dändi kuulsuse ning talle meeldis sõpru sokeerida müstifikatsioonidega. Perekond tahtis temast hoopis diplomaati koolitada ja polnud tema eluviisiga rahul ning saatsid ta Indiasse. Lu...
Sümbolistlik luule (1830-1870) Luule teisenes alates 1830a Romantilist luulet muutsid revolutsiooni nurjumine ja teaduse areng Asemele tulid realistlik ja naturalistlik ja sümbolistlik Luuletajad loobusid oma tunnete otsesest väljaütlemisest, neid väljendati kujundite, metafooride, peidetud vihjete abil. Taodeldi teatud hämarust, looritatud kogumuljet Ei seatud eesmärgiks elada kaasa sots. Sündmustele, väljendada kõlbelisi ideaale. ,,Kunst piirdugu iseendaga, olgu peen ja viimistletud" Vaimsed hoiakud ei avaldunud nii tugevalt kui romantismis Kasutati mängulisi võtteid, mille tulemuseks elegantne kergus seejuures huumor ja iroonia Viidati elu mõttetusele surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on. 19saj. Lõpu sümbolism nim. Dekadentlikuks(mandunuks) Sümbolism eksisteeris Paralleelselt naturalismiga Vabavärss Sümbolismi sünnimaa prant...
seemnis-päevalill teris-rukis 14. Kuidas levivad viljad tuule abil, too näiteid. Lennukarvadega-võilill tiibadega-saar, vaher 15. Kuidas levivad viljad loomade abil, too näiteid. Söövad-pihlakas,aroonia haakuvad-takjas, mõõla seemned 16. Kuidas toimub seemnete iselevi, too näiteid. Paiskviljad-lemalts 17. Kuidas levitab seemneid inimene, too näiteid. Teadlik levitamine-porgand,hernes,kapsas juhuslik-rakvere raibe 18. Millistest osadest koosneb seeme, mis millest areneb? Seemnekest-kaitseb seemet seemnepilu-vesi läheb seemnesse idujuur-areneb taime juur iduvars- kasvab üles ja tõstab idupunga üles idulehed-toiduvarud paiknevad seal 19. Kuidas jaotatakse taimi seemneehituse järgi? Too näiteid. Kaheidulehelised- seemnes on kaks idulehte(õunapuu,hernes,uba) üheidulehelised-seemnes on 1 iduleht(kõrrelised,tulbid,rukis) 20. Kirjelda eostaimede paljunemist sõnajala näitel
geisrite saar (Island), suur Ateena, põhjamaa lompi Venezia (Atlandi ookean) Kohanime juhuslik täiend, mineviku Eesti, kultuuri Nikolai Venemaa, säilitab oma algustähe ja Moskva, tuleviku Jaapan, Periklese Ateena kirjutatakse lahku laulupeo Tallinn, taide Pariis Kohanimed taime- ja rakvere raibe, saaremaa loomanimetusena robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav Kohanimi käändumatu katoliku kirik, romaani stiil, omadussõnaga slaavi hõimud, ugri keeled Loomatõunimetused tori hobune. ungari meriino Keelenimetused eesti, hispaania keel Rahva- ja hõimunimetused läti rahvas, paapua hõimud
pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud valdavas osas Euroopas ja Aasias. Toitumine: Segatoiduline lind, kelle toiduks on nii haiged või haavatud linnud kui ka väiksemad imetajad ning putukad, igasugune taimne toit ja raibe. Pesitsemine: Pesitseb okasmetsades ja pesa ehitab peaaegu eranditult männile, enamasti kõrgele selle võrasse. Võib kasutada ühte pesa mitu aastat järjest. Pesa koosneb okstest ja raagudest, sees on pehmem materjal. Kurnas on 4...6 muna, mis rohekashallid ja tumepruunide laikudega. Ohustatus ja kaitse: Ei kuulu kaitstavate liikide hulka
Noor-Eesti- 1905-1915. kasvas välja õpilaste ja üliõpilaste rühmitustest. Püstitas kindlalt oma eesmärgi ja ideoloogiks võib pidada G.Suitsu. temalt ilmub artikkel ,,Noorte püüded". Manifesti põhieesmärk: ,,enam kulturi!enam Europalist kulturi! Olgem eestlased aga saagem ka Europlasteks!. Maailma kirjandus on selleks ajaks -3000 aastane. Eesti kirjandus 45 aastane professionaalne järjepidev eesti kirjandus tuli ärkamisaja algusega, rahvusliku liikumisega 19.saj II pool., 60' voolud jõudsid Eestisse hiljem, tänu sellele pole eesti kirjandus Euroopaga võrreldav. Rühmituse eesmärgid: tutvustada uut euroopa kirjandust, tegeleda eesti kirjanduse tõlkimisega,tuua rahvani unarusse jäetud eesti autorid(juhan liiv, K.J.Peterson) rühmituse taga peitub ka kirjastus,ajakiri ja 5 kirjanduslikku albumit. ( kuulusid: Suits, Tuglas, Grünthal-Ridala, Aavik, Linde) Albumid- I 1905- suitsu manifest, aaviku keeleuuendustest, ja kirjandus teaduslikke arti...
Mullaproovi võtmine http://pmk.agri.ee/index.php?valik=441&keel=1&template=template2pmk.html Võetavate mullaproovide arv Sõltub maa suurusest, kultuuridest ja mullastikust. Tavaliselt võetakse 1 keskmine proov 3-5 hektari kohta. Väga homogeense mullastiku korral võib proovilapi suuruseks olla kuni 10 ha Keskmine proov Keskmine mullaproov koosneb tavaliselt 15...25 üksikproovist. Proovi võtmise sügavus Suurem osa rohttaimede juurtest asuvad künnikihis, seega 20…25cm mullakihis. Ka mullaproov võetakse sellest kihist. Mullaproovi võtmine Proovilapil tuleb seejuures liikuda Z, C, V, U kujuliselt või lihtsalt sikk-sakiliselt. Proovi võtmise aeg Kui ilmastik ja taimede kasvufaas seda võimaldab, võib proove võtta varakevadest hilissügiseni. Soosituim on vahetult saagikoristus- järgne aeg. Tavaproove ei võeta: • Kohtadest, kus hoiti sõnnikut, kom...
keegi ennast vaevab üle, olgu see hea või kuri." päikese all oma üürikesil elupäevil, mis Jumal Piiblist pärit vanasõnad Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb (Õp 26.27; Kg 10,8) Õndsam on anda kui võtta (Ap 20,35) Töö kiidab tegijat (Siir 9,21) Halli pead austa, kulupead kummarda (3Ms 19,32; Õp 20,29) Kes otsib, see leiab (kes koputab, sellele tehakse lahti...) (Mt 7,7-8; Lk 11,9-10) Kus iial raibe on, sinna koguvad kotkad (Mt 24,28; Lk 17,37) Teise silma näed pindu, oma silma ei näe palkigi (Mt 7,3; Lk 6,41) Inimene mõtleb, aga Jumal juhib (Õp 16,9) Mis sa külvad, seda sa lõikad (Gl 6,7) Pime ei või pimedale teed juhatada (Mt 15,14; Lk 6,39) Kes tuult külvab, see tormi lõikab (Ho 8,7) Töötegija on palga väärt (Lk 10,7; 1Tm 5,18) Igal asjal oma aeg (Kg 3,1 ja 8,6) Koer sööb oma okse ära ja pestud emis läheb mudasse püherdama (Õp 26,11; 2Pt 2,22)
· linna- ja maakoolid · arvutamine harilike ja kümnendmurdudega poliitilise ja majanduselu probleemid Nimi · Emmaste vald, Tartu linn, Hea Lootuse neem, · Ida-Euroopa, Kodu-Eesti - mineviku Eesti · tõusva päikese maa · Must Mander, Metsik Lääs, Kolmas Maailm, Igavene Linn; Emajõe Ateena, Põhjamaa Venezia. Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. · Eesti riigilipp, Tartu murre, Versailles' rahu · E: rakvere raibe, peipsi siig; herefordi siga; eesti keel; läti rahvas Tüübinimi vs juriidiline isik · riigikohus · Riigikohus · Tartu linnavalitsus · Tartu Linnavalitsus · Eesti sotsiaal- · Eesti Sotsiaal-demokraatlik demokraatlik partei Partei · Magdaleena Haigla · Magdaleena haigla · Eesti Pank · Eesti pank · Tallinna Tehnikaülikool
Luuletusest jääb mulje nagu kirjanik kirjutaks iseendast. Luuletuses ülistatakse neiu E-d, luuletuse elavdamiseks on sisse toodud võõrkeelne sõna. Luuletuses ei ole kasutatud eriti kõnekujundeid, epiteetideks on : kaunis, raske, armastatud, Kasutatud on allegooriat ostsin selga viimase Pariisi moe,nüüd ta nartsusid ei pelga. Jahimees Väikest parti ma ei jahi las ta raibe sulistab põder see on üle prahi neid mu kaksraud tulistab Kuul poeb kerre nagu urgu uluk langeb aasale tema naha viin ma turgu sarved abikaasale Antud luuletus räägib sellest, kuidas inimloomus on ahne, et ei taha kulutada kuule väikestele
imetajaid. Samuti on toitumises tähtsal kohal ka veeimetajad ning nende pojad. Kaldaleuhutud hülgeraipeid külastab kuni nende lõpliku hävitamiseni. Ründab ka pinnavetes ujuvaid suuri kalu. Merikotka toitumispiirkonnaks on veekogud. Toitub veelindudest, haigetest ja lõpnud kaladest, on osav veelindude pesarüüstaja. Talvel ründab ka nõrgemaid kitsi, jäneseid ja rebaseid. Toitumisel on küllalt tähtsal kohal raibe, eriti aga randauhutud hülgekorjused. Saagijaht. Merikotkaid võib näha passimas kõrgematel puudel või suurematel kividel nii rannikul kui ka järvede ääres. Sobivat saaklooma märgates lahkub kotkas istumispaigast, lendab-liugleb kiiresti saagini ja üritab seda haarata. Alati see ei õnnestu. Noored linnud näevad vilumust kogudes tihti väga palju vaeva. Et saaki tabada, kasutab merikotkas ka mitmesuguseid lennutaktikaid. Ta võib olla liikumatul tiivul purilennul või liuelda edasi-
asulate ja veekogude lähedus. Tuhkur on üksikeluviisiga hämaras ja öösel tegutsev kiskja, kes ujub ja sukeldub hästi. Elab teiste loomade urgudes või lihtsas varjes (puuriitades, põhukuhjades, põranda all, pööningul. Üsna liikuvad loomad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib (roomajaid, kahepaikseid, pisinärilisi, siile, jäneselisi, kanalisi, putukaid, usse, limuseid). Tähtsaimaks toiduobjektiks on hiired ja kahepaiksed, varakevadel ka raibe. Vähesel määral sööb marju ning toidurohkuse korral kogub varusid. Tuhkur võib korraga murda rohkem saakloomi kui süüa jõuab, seetõttu on kanakasvatajad vahel väga kurjad tuhkru peale. Jooksuaeg on märtsis-aprillis, tiinus kestab ca 1,5 kuud ning pojad sünnivad mais. Pesakonnas on 4-6 poega, kes iseseisvuvad sügiseks. Suguküpseks saavad aastaselt. Täiskasvanu tüvepikkus 35-45 cm; kaal 0,4 - 1,5 kg Üksikjälg: 3-3,5 cm pikk; 2-2,5 cm lai
Vargamäe, Nikolai Venemaa, Periklese Ateena. · Kohanimi kirjutatakse suure algustähega ka kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Tartu murre. Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tene 'i kultuur, Saaremaa dolomiit. · Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega (nagu käändumatu omadussõna katoliku kirik, romaani stiil, slaavi hõimud, ugri keeled) järgmistes ühendites: 1) taime- ja loomanimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig; 2) loomatõunimetused: tori hobune, ungari meriino, here fordi veis, jorksiri siga, põhjakaukaasia pronkskalkun; 3) keelenimetused: eesti, hispaania, jaava, ruanda keel; 4) rahva-ja hõimunimetused: läti rahvas, paapua hõimud. · Märkus 1. Rahvuskuuluvuse märkimiseks võib kohanime omastava käände väikese tähega kirjutada ka
19. sajandi ja 20. sajandi vahetuse kirjanduselu. Paranes haridustase ning koos sellega ka lugemisoskus. Saadi aru vajadusest teada, mis toimub mujal maailmas. See omakorda suurendas ajalehtede arvu (1857 üks ajaleht, 1883 oli 10 ajalehte). Suurenes raamatute ja trükikodade arv. Suur ajakirjanduse kasv pidurdas raamatute levikut, kuna seal oli ilukirjanduslik lisa. Peamiselt levisid madalatasemega tõlkekirjandus, omamaist kirjandust ilmus suhteliselt vähe (rändkaupmehed ei pakkunud väärtkirjandust- röövlijutud, krimiromaanid, armastusjutud). Raamatud olid välisilmelt hallid ja ilmetud. Kirjanikud olid n-ö poolharitlased. Nad olid saanud saksakeelse koolihariduse. Väga paljud kirjanikud olid ajalehtede toimetajad, nende abilised, kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Nad ei saanud erilist tasu oma töö eest. Sajandivahetuse proosa. Suur osa ilmus ajalehtedes järjejutuna. See kindlustas lehe edu. Jutulisa suurenes umb...
Karkass leiti pärastlõunal. See oli kolmeaastane emane, ikka kihvatu, kelle ema võisid tappa salakütid. Nathalie pargis olevad lõvid jahivad üldiselt noori elevante. Kolmteist Aprill Uudised pealinnast, sajad mässumeelsed tapetud või vangistatud. Fay oma rühmaga oli teel lõunasse, kontrollima mesilassööjate aretuskolooniat, kui nähtavale ilmus suur helikopter. See sööstis nende veoauto poole. See oli vene Mi-17. Kaheksateist Aprill Leiti värske elevandi raibe Salmati jõe sängis, milles asus pargi ainus joodav vesi. Elevandi nägu oli otsast raiutud ja tema kihvad kadunud. Pärast lõunat mindi ülesvoolu, kus elevantide läbikäik saabub Rigueikist. Elevante nähti lähenemas jõele allatuult, vaadati ringi, veel elevante, vaadati veel ringi, veel elevante, vähemalt 500. Fay jälgis tund aega, imestades, et elevandid, kes veedavad oma elud jahituna ja inimeste poolt tapetuna, suudavad rahu leida
hülgehall"),mängud, mis pole nimetused(Reis ümber maailma") *aretatud taimesordid: Jõgeva kollane *telesaated: ,,Osoon" *Riigi,asutuse,ettevõtte või organisatsiooni ametlik nimetus läbiva suuretähega: Eesti Vabariik,Pide Ühisgümnaasium (tavakasutuses tüübinimetus väike) Väike: *kohanimed rahvuskuuluvuse väljendamiseks ja keelenimetused: itaalia arhitekt,taani keel,norra rahvakultuur. *Taime- ja loomanimetused: tori hobune,mardikas,jaapani enelas,rakvere raibe *üritused,millel pole konkreetset nime: hullud päevad, laada päevad *kuud,päevad,tähtpäevad: andresepäev, suur reede, võidupüha, *riiiginimi kultuurisündmuste,keelte,isikute,isikute ees: [Eesti lipp, Eesti hümn,] eesti teater,eesti kirjanik, vanalinn,kesklinn,äärelinn' 2. Kokku- ja lahkukirjutamine Nimisõna+nimisõna KOKKU LAHKU Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või
liiva-uurikkarp, mink, kährik Bioinvasioon- ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning omale seal elupaiga leiab Invasiivne võõrliik on võõrliik, kes ohustab ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitab maj või kkkahju. Siseneb kohalikku toiduahelasse, konkureerib kodumaistega, toksiline, kannab parasiite, hübridiseerub kohalikega, nõrgestab kohalikke jne. ameerika naarits, rakvere raibe, hiid-ja sosnnovski karuputk, signaalvähk ja kõik peale jõevähi, mudilad, kährikkoer (toode venest sisse ja lasti lahti, nüüd ahistab linde), ondatra Introdutseerimine- taime või looma viimine uude kohta,kus teda varem polnud nt põllumaj, ilu või metsanduslikul eesmärgil. Nt tartu botaanikaaiast on liikvele läinud lõhnav kummel. Tahtmatu või tahtlik. punane nimestik- IUCN Red List ühendab endas tähelepanu vajavaid liike ja informeerib muutustest liigi seisundis
SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel; Raekoja plats, Taevase Rahu väljak, Pikk jalg, Taani Kuninga aed. Maastikuesemed: Emajõgi, Peipsi järv, 4) rahva- ja hõimunimetused: läti rahvas,
Tuuletallaja nimelt ise eriti osav pesaehitaja ei ole, mistõttu ta kasutab teiste lindude, eelkõige aga vareste mahajäetud pesi. Samas aga peab see pesa olema ka õhust raskesti nähtav, kuna tuuletallaja peab oma väiksuse tõttu peaaegu igat suuremat röövlindu pelgama. Ronivate röövlitega tuleb lind kergemini toime. Tuuletallaja põhitoiduks on igasugused pisiimetajad, samuti ka väiksemad värvulised. Kui metsa all on kusagil mõni raibe, siis aegajalt külastab ta ka seda, kuid kunagi ei teki tal otsest raipe-eelistust. Kui ikka elavat saaki vähegi liigub ja jalgu jääb (seda otseses mõttes, saaki tabab lind ja viib pessa peamiselt oma küünte abil), ei vaadata raipe poolegi. Tuuletallaja on küllalt produktiivne lind, tema kurnas on enamasti 5 muna. Poegi kasvatavad üles mõlemad vanalinnud võrdselt. Tuuletallaja on looduskaitsealune linnuliik. 11Rabapistrik
karvkate, külgedel olev heledam vööt ulatub koheva sabani, otsaesine, põsed ja väikesed kõrvad on samas toonis. Loomad liiguvad paarishüpetega või "traavis", puude otsa ronimine ei valmista probleeme. (Looduskalender) Ahm Ahm elab erakelu. Vaid üksikjuhtudel, näiteks mõne suurema korjuse kallale võib koguneda mitu isentit, kuid seda vaid lühikeseks ajsks. See kiskja elab mitmepalgelistes elubaikades, nii lauskmaal kui mägedes, metsas ja tundras. Ahmi toidus moodustab põhiosa raibe, eriti huntide ja karude poolt murtud loomade jäänused. Harvem ründab ta sõralisi iseseisvalt, kuid siis on saakiks haiged, haavatud või noored loomad. Ta sööb korraga vähem kui makku mahub. Osa saagist püüab ta mõnda kõrvalisse paika varuks. (Loomade elu, 1987) 16 Võtmesõnad Tüvepikkus looma pikkus ninaotsast pärakuni. Tüvi on looma pea, kael ja kere kokku.
*You should take your memories and leave ,I don't need them. *I'm that kind of woman that when my feet hits the floor each morning ,the Devil says:"Oh crap, she's up!" *Sa põletad mu monitori ära.Oled sa alati nii kuum? *Kas ma mainisin ,et kui sa mind puudutad ,saad otsekohe jalaga munadesse. *Lapsed tagaistmel põhjustavad õnnetusi.Õnnetused tagaistmel põhjustavad lapsi. *Yes , I am a fucking disney princess, thanks for asking. *Kui hülgasid mu ja arvad ,et olen üksi siis Sa raibe eksisid, kuna üksindus on alati minuga ,kui ma teda vajan. *It kills me to know that you're online ,but you wont talk to me ,then I realize She's online too. *Boys hate 2 words:"don't" and "stop" ,but they love them ,when they are together ,like "don't stop." *If you think I'm bitch ,wait until you meet my mother. *Kolm inimest võivad saladust hoida ,kui 2 nendest on surnud. *Tugevad inimesed on sageli kõige õrnema hingega ,sest see väline tugevus on neil kujunenud suure valu ja
Sõnavara päritolu. Põlis, laen ja tehissõnad Põlis ehk genuiin ehk genuiinne tüvi on vana oma keele tüvi, mida pole ära tuntud kui laenu kuskilt mujalt. Soomeugri keeleteadus on põlis ehk genuiin ehk genuiinses tüvevaras eristanud järgmised päritolurühmad (kolmandas lahtris on H. Rätsepa arvutused, kus küsitava etümoloogiaga sõnad on eri hüpoteeside põhjal arvatud korraga mitmesse rühma): Päritolurühm Aeg Arv Näiteid uurali tüvevara (kaugeimad vasted vähemalt uurali algkeelest (aegade 104119 tüve ela, ema, jõgi, kaks, kala, ühes samojeedi keeles) hämarusest IV aastatuhan keel, kõiv, nimi, ole, puu, deni e.m.a) päev, vesi so...
vööt ning kõrvatipud on valged. Varvaste vahel on ujunahk. Valge rõngad silmade ja kõrvade vahel. Levik: kogu Euroopa, v.a. osa Briti saartest ja enamus Skandinaavia poolsaarest.Arvukus Eestis: tavaline Toitumine: Üsna liikuvad loomad, kes söövad kõike, millest jõud üle käib (roomajaid, kahepaikseid, pisinärilisi, siile, jäneselisi, kanalisi, putukaid, usse, limuseid). Tähtsaimaks toiduobjektiks on hiired ja kahepaiksed, varakevadel ka raibe. Vähesel määral sööb marju ning toidurohkuse korral kogub varusid. Tuhkur võib korraga murda rohkem saakloomi kui süüa jõuab, seetõttu on kanakasvatajad vahel väga kurjad tuhkru peale. Sigimine; Jooksuaeg on märtsis-aprillis, tiinus kestab ca 1,5 kuud ning pojad sünnivad mais. Pesakonnas on 4-6 poega, kes iseseisvuvad sügiseks, sünnivad maikuus. Suguküpseks saavad aastaselt. Probleemid:
tase oli Nõukogude Eestis rangelt salastatud. Avalikustamise tingimustes hakati loodushoiu probleemidest rohkem rääkima kui 25.02.1987: Nõukogude Lidu Mineraalväetiste Tootmise Ministeeriumi mäekeemia tootmiskoondise ülem Juri Jampoli andis intervjuu saates „Panda“ ja kinnitas, et uute fosforiidikaevanduste rajamine Kirde-Eestisse on otsustatud, kirjutas Raivo Raave Kabala- Toolse fosforiidikaevanduse vastas luuletuse… „ kui sinu maa vabiseb Kabala, kui rakvere raibe ei kasva enam Kabala kui vesi on surmajook…“ Esmakordselt nõukogude okupatsiooni ajal veeres üle Eesti võimas protestilaine ja avaldati umbusaldust valitsuse vastu. Surve tulemuslikkust tajunud rahvast ei õnnestunud enam poliitikast eemale kiskuda. Teiseks vaadeldakse dissidentide korraldatud nõukogudevastast Hirvepargi massimeele- avaldust. Hirvepargis toimunu oli osa nn. rahvusküsimusest mis aitas kaasa Nõukogude võimu kokkuvarisemisele Eestis. MRP salaprotokollide
Eesti maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Student Kadrina valla mullastiku tingimused Muldade väliuurimise kursusetöö Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2015 Sissejuhatus 1. Sisukord......................................................................................................................2 2. Sissejuhatus................................................................................................................3 3. Metoodika...................................................................................................................4 3.1 Sisetööd 3.2 Välitööd 4.Uurimisalade iseloomustus........................................................................................5 4.1 Rohumaa kaeve 4.2 Metsamaa kaeve 4.3 Põllum...
Karksi murrak, Tartu murre, Pühalepa tanu, Kunda lade, La Tène'i kultuur, Pekingi hiinainimene, Saaremaa dolomiit, Austria õlu, Balti erikord, Rooma õigus, Austraalia dollar, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Kalinga preemia, Tallinna värav (Pärnus), Tartu toomkirik, Bandungi konverents, Versailles' rahu, Mahtra sõda. Kohanimi kirjutatakse erandlikult väikese algustähega järgmistes ühendites: · taime-, looma- ja loomatõunimetused: rakvere raibe, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, koloraado mardikas, peipsi siig, pekingi part, tori hobune, ungari meriino, kaukaasia lambakoer, herefordi veis; · keelenimetused: uurali keeled, volga keeled, eesti keel, inglise keel, Kanada eesti keel; · rahvaste ja hõimude nimetused: läti rahvas, soome hõimud. · usundid: kristlus, moslem, katoliku kirik, jehoovatunnistaja. Märkus 1
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
So I let go, watching you, turn your back like you always do. S Kas päike tuli välja,või sa lihtsalt naeratasid? K She closed her eyes, and felt good, cause everything was just so fine. S Trying to be so perfect, cause I know you re worth it. T Ur only bad if u get caught... so that makes me a good girl.. right?! U Bite me , see if i care. B You're just jealous because the voices are talking to me. Y Time has no meaning. T Kui hülgasid mu ja arvad nüüd et olen üksi -siis sa raibe eksid kuna üksindus on alati minuga, kui teda vajan. m Kallis, sa oled nii feik, et isegi barbie tundub sinu kõrval tõelisena. K Everybody has the right to be stupid but your breaking the rules! E I keep it locked up inside , i keep my distance from your lies .. You may laugh because I'm different but I laugh because you're all the same . Y I don't wish to be everything to everyone, but I would like to be something to ssomeone . You don't know what you got , until it's gone Y
Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas eristada metsa, niitu, puisniitu ja sood? Mets on ökosüsteem, mille peamise rinde dominandid on puud. Puistu liituvus > 0.3. Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Soo on veerohke ala, kus suur osa taimejäänustest jääb lagunemata ja ladestub turbana. 2. Milline on metsa mõju meie elukeskkonnale? Mets reguleerib ja m...
ESTEETIKA FLFI.00.023 & FLFI.02.065 (sügis 2014) Marek Volt Kordamisküsimused 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Baumgarten nägi vajadust teaduse (esteetika) järele, mis tegeleks mitte-mõistelise e. meelelise tunnetusega; täienduseks (juba eksisteerivale) mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Näited: 1.Eksperimentaalesteetika . Eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotse...
Esteetika eksamikonspekt (kordamisküsimuste vastused) : 1. loeng: Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Mõiste ,,esteetika" vermis 1735. aastal saksa filosoof Alexander Gottlieb Baumgarten. Esteetika sildiga tähistas ta teadust meelelisest tunnetusest. Kreeka keeles aisthesis aisting, meeleline taju. Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika o...
" Ma pidin nimetama sealt mitme inimese nime. Siis tuli üks pikk tänav. Ma ei tundnud kedagi. Pidin ütlema sealt kaheksa inimese nime..Ja nõndaviisi vahet pidamata küsisid nad minu käest kõik tänavad läbi, ehkki ma ei saanud ega osanud enam midagi öelda. Siis andsid nad mu timuka kätte, käskisid mind ihualasti võtta, karvadest paljaks ajada ja piinapingile panna..Siis pidin ma ütlema, mis kuritegusid olin toime pannud. Ma ei öelnud midagi..2Tõmba see raibe üles!" Nii ma siis ütlesin, et mul kästi tappa oma lapsed, aga ma tapsin selle asemel hobuse. Sellest polnud abi. Ma olin võtnud ka hostia ja seda rüvetanud. Kui ma seda ütlesin, jätsid nad mu rahule..Armas laps, ära seda kirja kellelegi näita..., muidu hakatakse mind piinama veel hullemini ja vangivahtidel võetakse pea maha...Hüvasti, sest su isa Johannes Junius ei näe sind enam kunagi." 17. sajandi esimese poole nõiahüsteeria sünnitas mitmeid pentsikuid kaasnähtusi, muu hulgas
ESTEETIKA EKSAM SÜGIS-2014 I. Mis on esteetika? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega ,,esteetika"? Esteetika teadus meelelisest tunnetusest, meelelisse-tajusse puutuv, aistinguline. Nägi vajadust teaduse(esteetika) järele, mis tegeleks meelelise tunnetusega; täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. Eri teaduste rakendamine ilu, kunsti ja esteetilise uurimisel. Näiteks eksperimentaalesteetika(uurib esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist, kunstniku loomeprotsessi, mõju inimesele), neuroesteetika(tegeleb esteetilise ilukogemuse neuraalsete alustega), nõukogude marksistlik esteetika(seaduste ja seaduspärasuste avastamine). 3. Iseloomustage filosoofilise esteetika avaldusviise. Filosoofiline esteetika tegeleb teadusliku esteetika küsimustega. Lähtepunktiks on selgesti esitatud filosoofiline süsteem või omavahel seotud teoreetilised seisuk...
Õppejõud lekt Elle Rajandu ja dots Tiina Elvisto EESTI ELUSTIK JA ELUKOOSLUSED Kordamisteemad rekreatsiooni tudengitele I. Eluslooduse süsteem. Eesti taimestiku ja loomastiku klassifikatsioon 1. Eluslooduse jaotus. Elusloodus: –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik NÄIDE Liigist alustades: Rasvatihane – tihane – tihaslased – värvulised – linnud – keelikloomad – loomad – eukarüoodid 2. Mitteloomsed organismid Eestis. Üldiseloomustus, paljunemine, liigiline mitmekesisus. Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur ...
to be there. We don't know the value of our moments until they have become a memory. Welcome to broken hearted airlines. Thank you for crashing and burning with us tonight. He took my smile with him when he left. What's better? A lie that draws a smile or the truth that draws a tear? She closed her eyes, and felt good, cause everything was just so fine. Any moment, everything can change . . . Kui hülgasid mu ja arvad nüüd et olen üksi -siis sa raibe eksid kuna üksindus on alati minuga, kui teda vajan. The hardest thing to do is watch the one you love, love somebody else. The strangest thing happened last night, I woke up with tears in my eyes and knew I must have been dreaming of you. " Armastus on üks imeline nähtus, leiad inimese, kellest sa ei taha kunagi loobuda, iga päev sa armud temasse ning sa ei suuda vastu panna sinu ajus tekkivatele fenüületüülamiinidele. Sa üllatad teda millegagi ning
1. MIS ON ESTEETIKA? 1. Mida pidas Baumgarten silmas mõistega „esteetika“? „Esteetika on ... teadus meelelisest tunnetusest“ Tema lähtepositsioon oli ratsionalistide eristus kahte liiki tunnetusest: mõisteline tunnetus (loogika) ja mitte-mõisteline tunnetus ehk siis meeleline tunnetus. 2. Mis on teaduslik esteetika? Tooge näiteid. „Esteetika“ – teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik ümberkujundavast osast. Näited: 1) Eksperimentaalesteetika – eksperimentaalesteetika uurib moodsa psühholoogia vahenditega esteetilisi eelistusi, meeldimust, kunstikogemist jne. Eksperimentaalesteetika mõttes saab uurida kunstniku loomeprotsessi, või kunstiteoste mõju inimestele, aga psühholoogiana ei saa määratleda, kes on kunstnikud ja mis on kunstiteosed. 2) Neuroesteetika – tegeleb esteetilise ilukoge...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
