2) ,,Stanley Yelnatsi rohelise järve paranduslikku koloonia ellujäämis juhend" 3) ,,Väikesed Sammud". Tegelased Stanley Yelnats Peategelane; Elya Yelnats Stanley vanavanavanaisa, kes tõi perekonda needuse, lätlane; Null (Hector) Laagri kõige vihatud laps, sest ta ei oska lugeda, tulevane Stanley parim sõber; Kate Barlow 100 aastat tagasi rohelise järve õpetajanna, tema aaret otsib laagriülem; Zeroni Nulli vanavanavanavanaema, mustlane kes needis Yelnatsid; Härra Pedanski Valvur rohelise järve laagris. Süzee Rohelise Järve paranduslikku kolooniasse saabumine; Aukude kaevamine; Stanley leiab huulepulga Initsiaalidega K.B.(Kate Barlow) Stanley ja Nulli sõbrutsemine; Mõlemad põgenevad laagrist; Lähevad uuesti laagrisse, et aare üles leida; Põgenevad ära laagrist tänu advokaadile. Elya Yelnatsi Needus Ühejalgne mustlane annab sea E. Yelnatsile;
eputada oma jõuga). Alustati viljapeksuga, Eesneri Eedi pandi masinistiks. Saabus kohtutäitur, kui Eedi oli masina trumlisse kukkunud(käsi ribadeks), viidi linna arstile. Hakkas oksjon. Paul ostis Taaveti lambad ja hobureha ning tahtis need Taavetile "kinkida". Taavet on vastu võtmiseks liiga uhke, armuande pole vaja. III tants- Jaanus ootab viljakuivatis Vilmat(armastatu lubas tulla). Nahistavad maas naha peal, kuni Jaanus kuuleb alt juttu. Paul sai käsu mustlane vahistada ja ajas selleks mehi kokku. Taavetit asi ei huvitanud, tema ei läinud kuskile. Vilma läheb mustlast hoiatama(see töötas sulasena nende talus). Jaanuse juurde tuli Taaveti poeg Edgar(viin, lihavõileib kaasas). Mõlemad peavad sõtta minema. Edgar ei usu, et naaseb. Mustlane astub sisse, Jaanus peidab ta otsijate eest ära. Saabuvad "mustlase kütid", kes kuulsid, et mustlane jooksis Aiaste poole. Edgar ütleb, et pole teda näinud. Mehed leiavad "mustlase", kes osutub Jaanuseks
Maimule külla minna. Eedi kukkus masina trumlisse (katkend raamatust, lk 68) Eedi viidi ruttu linna arstile, ent samal ajal müüdi oksjonil maha Aiaste lambad ja hobureha. Kolmas tants Jaanus, masinisti poeg, on viljakuivatis ja kuivatab vilja. Talle tuleb külla Vilma ning Jaanus avaldab neiule armastust (katkend raamatust, lk 83) Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas puid lõhkuvale Taavetile, et mustlane tuleb kinni püüda. Vilma jookseb mustlast hoitama. Jaanus jätkas vilja kuivatamist ning peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Kolmas tants Nad vestlevad sõjateemadel, kuna järgmisel päeval ootab mõlemat noormeest komisjoni ette minek. Ootamatult astub sisse mustlane ning Jaanus viib ta peitu. Peagi saabuvad "mustlasekütid", kes küsitlevad Edgarit. Viimane ei anna vaest meest välja.
peale. Järsku aga astub Setu Pedra ise ka enda asjade peale ja hoobilt hakkab nende peal tantsima ning meelitas teisedki laadalised endaga koos tantsima. Kuid hiljem tuli konstaabel kohale ja hirmutas tantsijad minema. Edasi läks Ekke loomalaadale ,et vaadata kas ema on lehma maha müünud , kuid näeb mustlast kel pits käes ja kisendab, et tema naine on ära surnud. Tema 11 last halisevad sama moodi. Terve laadarahvas on jahmatunud. Mustlane tahab haletsusest hobuse maha müüa. Juurde astub Toomas Üüve kes tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et mustlane oma hobuse nii odavalt maha müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud,
Muusikalielamuse tegi eriliseks minu aravates see, et kui enamikes muusikalides orkestrit kas üldse ei ole või ei ole laval, siis antud muusikalis oli orkester kõigile nähtaval, selleks eraldi ehitatud alusel, mis asus lava kohal. Orkestri koosseisu kuulusid Katrin Peitre, Edmunds Altmanis, Aulis Nemvalts, Andres Peetson, Priit Jääger, Indrek Sarrap, Reigo Ahven. Muusikalis oli palju ilusaid ja meeldjäävaid palasid, aga lugu, mis mulle kõige rohkem meeldis ning meelde jäi oli ,,Mustlane minus". See oli pop-jazzilik lugu, mida kuulates ning vaadates jäi mulje nagu osatäitja mõtlekski niimoodi-et ta ongi mustlane. Veel erines lugu teistest oma karakteri ning olemuse poolest, oli tunda seda mustlaskirge, mis teistele lugudele omane ei olnud. Loo kuulamine tekitas minus ärevaid tundeid ning põnevust, et mis järgmisena tuleb. Ning kuna lugu oli niivõrd kaasahaarav, siis ei saanud ka midagi parata, kui jalg rütmis tatsuma hakkas ning seda ka teistel saalisviibijatel.
Ta kirj sellest, kui jube elu neil rindel on. 5.Esimesena tuleb viljakuivatisse Vilma. Ta on Jaanusest sisse võetud ning ta lubab teda õhtul külastada.Peale Vilma tuleb sinna veel taaveti poeg Edgar, kes on Jaanuse kunagine koolivend ja sõber. Nad mõlemad said mobilisatsiooni kutse ning Edgar võttis pudeli puskarit ja läks Jaanuse juurde vanu aegu meenutama, kartes, et ta ei tule õsjast elusana tagasi. Viljakuivatisse tuleb veel mustlane. Tema tuli hirmutundest ja lootusest, et Jaanus saab teda aidata. Nimelt mustlane on tagaotsitav. Hiljem tulevad ka sinna külamehed, kes on määratud mustlast otsima. 6.Iga tantsu ajal juhtub midagi. Küll Jüri mobiliseeritakse sõtta, kus ta surma saab. Sulane Eesneri Eedi kaotas käe. Taaveti võlgade tõttu tuli tema varale enampakkumine. Taavet küüditatakse ära. 7.Eesneri Eedi oli Aiaste talus sulane, hiljem aga kindlustusagent. Ta osales viljapeksus, kästi masinisti asendada
tööõnnetushüvitised, perehüvitised, emadushüvitised, invaliidsushüvitised ja toitjakaotushüvitised. Uuri põhiseduse II peatükk (Põhiõigused, vabadused ja kohustused). Võid vaadata ka interneti versiooni - http://www.president.ee/et/vabariik/p6hiseadus.php Tuginides sellele materjalile lahenda allpoololevad juhtumid (kõik tegelased ja situatsioonid on väljamõeldud, aga sarnased olukorrad on juhtunud reaalses elus). JUHTUM 1. Noor mustlane Vesna jutustab: ,,Ühe poe ukse peal ma nägin kuulutust, et see vajab poemüüjat vanuses 18-23 aastat. Ma olin juba 19. Ma otsustasin seda töökohta küsida. Mind paluti tulla kahe päeva pärast, kui on piisavalt kandidaate, et korraldada konkurssi. Ma käisin seal 3 korda ja iga kord oli vastus samasugune: ,,Tulge 2 päeva pärast". Kui ma tulin sinna neljandat korda, siis öeldi mulle, et koht on juba kinni. Seejärel ma palusin
Taaveti poeg jälgis kohtutäituri tegevust hoolega. Paul tahtis naabri vaesuse näitamiseks ostetud kraami tagasi kinkida, kuid Taavet ei olnud sellega nõus. Kolmas tants Jaanus (masinist Lusiksepa noorim poeg) oli viljakuivatis ja kuivatas vilja. Külla tuleb Vilma (Jaanuse armastatu). Noored on kohmetud ega tea millest rääkida. Jaanus avaldab neiule armastust. Jaanus ja Vilma on vahekorras. Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas puid lõhkuvale Taavetile, et mustlane tuleb kinni püüda. Vilma kohkub selle jutu peale. Mustlane käis Vilma kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad ka sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane.
Taaveti poeg jälgis kohtutäituri tegevust hoolega. Paul tahtis naabri vaesuse näitamiseks ostetud kraami tagasi kinkida, kuid Taavet ei olnud sellega nõus. Kolmas tants Jaanus (masinist Lusiksepa noorim poeg) oli viljakuivatis ja kuivatas vilja. Külla tuleb Vilma (Jaanuse armastatu). Noored on kohmetud ega tea millest rääkida. Jaanus avaldab neiule armastust. Jaanus ja Vilma on vahekorras. Nad kuulevad, kuidas Käo Paul räägib väljas puid lõhkuvale Taavetile, et mustlane tuleb kinni püüda. Vilma kohkub selle jutu peale. Mustlane käis Vilma kodutalus sulaseks. Neiu läks teda hoiatama. Jaanus tegeles peale Vilma lahkumist vilja kuivatamisega edasi. Peagi tuli Taaveti poeg Edgar viina ja lihavõileibadega. Nad vestlevad sõja teemadel. Järgmisel päeval ootas neid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad ka sõtta minema või mitte. See muutus neid mõtlikuks. Edgaril on eelaimdus, et ta enam koju tagasi ei tule. Sisse astub mustlane
ESMERALDA 1. Esmeralda on väidetavalt mustlane, kuid tegelikult on ta ema Paquette, kes on prantslane. Esmeralda isa oli tõmmu nahaga. 2. Esmeralda ei sobitu oma aega ja miljöösse. Ta on liiga vabameelne ja ükskõikne. Esmeralda on iseenda peremees, kes teeb ainult seda mida ise soovib (näiteks: esineb kirikuplatsil, kannab nuga endaga kaasas jne.). Esmeralda on suutnud välja treenida oma kitse, keda ta kohtleb, kui võrdset. Tol ajal seda ei mõistetud, sest loomi kasutati ainult töö jaoks. 3
stiilis kirikute kaitseks ja restaureerimiseks. Romaani tegevus algab 6. jaanuaril 1482 Pariisis Jumalaema kirikus ja selle ümbruses. Seal toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Ehkki ta töötab kellalööjana, on ta ise kellade valjust kõminast kurdiks muutunud. Tegelased on Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo,mustlane, tantsijatar Esmeralda, Jumalaema kiriku ülemdiakon
näidendit ja Ekke Moori välja tehtud viinasid ei suutnud tema enam oma kohustusi täita, ning selle võttis spontaanselt üle Ekke Moor ise. Talle pakuti seda kohta, kuna ta oli valetanud oma eelneva näitlejakogemuse üle. Kuigi küürakal näitlejal, kes kassat valvas oli väike osa raamatus, oli ta mulle huvitav isiksus, kellest oleks võinud natuke rohkem rääkida. Kõige naljakam seik teoses oli aga juhtum Toomas Üüve ja mustlane Sander Mitrovski vahel. Mustlast oli kujutatud täielikult mustlasliku olemusega. Kavala ning pealtnäha lahke ja ausa inimesena, kuid sisemiselt krutskeid täis petisena. Sellest hoolimata, et mustlane oli pätt ja varas, meeldis ta mulle väga, kuna ta tegi Toomas Üüve üle nalja. Mehe üle, kes oli mulle kõige ebasümpaatsem inimene terve teose vältel üldse. Mustlase musternäide tänapäeval võiks olla minu arust terve hulk ärimehi. Pealtnäha süütud, kuid sisemuselt pätid.
Kohmetusest lõhub Pedra ise ka mõned pisemad tassid ära. Kuid äkki jääb ta keset kaupa seisma klaasistunud silmadega ning hakkab oma pottide keskel tantsima, lõhkudes enamus kaupa ära. Temaga ühineb üks naine. Kuid kohale tuleb konstaabel ja viib tantsijad ära. Ekke läheb edasi loomalaadale, et vaadata kas ema on lehma maha müünud. Kuid näeb mustlast kel pits käes ja kisendab, et tema naine on ära surnud. Tema 11 last halisevad sama moodi. kõik rahvas on jahmatunud. Mustlane tahab haletsusest hobuse maha müüa. Juurde astub Toomas Üüve tahab hobuse ära osta. Teised mustlased on vihased, et Sander Mitrovski oma hobuse nii odavalt müüs. Ekke läheb edasi. Neenu on lehma maha müünud, kuid ta on tukkuma jäänud. Ekke võtab tema kotist 10 kroonise ja läheb tara taha peitu, ning viskas ema mulla tükiga, et see üles ärkaks.Ekke karjub veel omalt poolt juurde et: ,,Memm, memm vargad tulevad!"neenu ärkab ja on nii kohkunud, pistis räti koos
Micaela ja Escamillo tulevad mägedesse üks otsib Jose'd teine Carmen'it. Escamillo kutsub kõiki oma järgmisele härjavõitlusele, Jose aga läheb oma haiget ema külastama. Kui kätte on jõudnud härjavõitluse aeg, kohtuvad Carmen ja Jose taas aga seekord viimast korda. Jose tapab Carmeni meeleheites. Tegelased: Peategelane:haritud, uudishimulik, tundis hästi keeli, rahakas. Don Jose-Maria. Röövel, endine sõjaväelane. Tugev, aga samas ka nõrk. Carmen. Ilus, aga kuratlik mustlane. Teose idee: Ei oska kindlalt õelda. Võibolla see, et armastus võib mehe mida iganes selle nimel tegema panna. Antud juhul siis röövliks hakkama vüi siis sobiks ka see vana ja tuttav ütlus seebikatest ,,Kui mina sind ei saa, siis ei saa ka sind keegi teine (tapetakse keegi) Hinnang: Hea ja huvitav teos, kuigi 4. peatükk on mõttetu. S.t. ei lähe teosega kokku.
Nimisõna tuletus Omadussõna tuletu 1.Isikut väljendavad tuletusliited Omadussõnu saab tuletada põhiliselt -ja jooksija,laulja nimisõnadest.Vähem on võimalik -lane mustlane,eestlane moodustada muutumatudest sõnadest. -line marjuline Tuntumad omasussõnaliited on : 2.Abstraktsed mõisted (pole käega 1. lik õnnelik,rahulik katsutavad,nähtavad) 2. line lilleline, roheline -lus kõnelus,poheemlus 3. ne -us mõistus,armastus vaikne,pinane,ümmargune,mudane -mus tulemus,andumus Vähem
Victor Hugo romaan Sisukokkuvõte Romaani tegevus algab 6. jaanuaril 1482 Pariisis Jumalaema kirikus ja selle ümbruses. Toimub narride festival, mille käigus valitakse narride kuningas. Selleks saab Jumalaema kiriku kellalööja Quasimodo, kes on ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Ehkki ta töötab kellalööjana, on ta ise kellade valjust kõminast kurdiks muutunud. Romaani teine peategelane on mustlane, tantsijatar Esmeralda. Kuna ta on imeilus, siis armuvad temasse paljud mehed: nii Quasimodo, tema kasuisa, Jumalaema kiriku ülemdiakon Claude Frollo kui ohvitser Phoebus de Chateaupers. Esmeralda on pimestatud Phoebuse välisest särast ja armub temasse, kuid Phoebus ei armasta teda. Frollo luurab neid pealt ja kui ta näeb, et Phoebus tahab Esmeraldat lahti riietada, hüppab ta peidust välja ja pussitab Phoebust. Esmeralda võetakse kinni ja teda süüdistatakse pussitamises
see raamat loob pildi, millised on osade otsuste ja käitumisviiside tagajärjed. Soovitus Soovitan seda raamatut, sest pealtnäha tavalise noorte probleemidest rääkivast raamatust sai vägagi pingeline lugemine. Raamat oli niivõrd kaasahaarav, et vahest jäi mulje, nagu oleks ise seal kõrval, kui need sündmused toimusid. Raamatu lõpp Raamat lõppeb sellega, et Tanel räägib Heidile ära loo, kuidas üks mustlane ükskord nende perekonnale needuse peale pani ja mis lugu sellega on. Nende pere oli Heidi raseduse üle väga õnnelik ja samal päeval paar tundi hiljem sai Tanel autoavariis surma. Sponsorid ©Baumann
Tema töödes on objektide ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Kuid siiski on kõik detailid täpselt maalitud. Kubiste köitis Rousseau kunsti siirus, esemelisus ja fantaasiaküllalisus. Maal- See on Rousseau autoportree Ja siis on veel mõned tema maalid UUS SLAID ,,Tiiger troopilises tormis" oli Rousseau esimene dzunglistseenidest. Tõenäoliselt sai ta inspiratsiooni botaanikaaedadest. UUS SLAID ,,Magav mustlane" on üks moodsa ajastu kuulsamaid pilte, mille kompositsiooni lihtsus ning peen teostus on hämmastavad. UUS SLAID Horvaatia naivist Ivan Generalic sai vastupidiselt teistele kuulsaks juba oma eluajal.Tal oli kümneid näitusi, tema eeskujul hakkasid paljud talupojad omaaegses Jugoslaavias maalima. Generalic kujutas oma teostel talupegade elu, pilte pühadest ja tseremooniatest. Tema tuntuimad teosed on ''Hirvede pulm'' ja ''Lehmad Eiffeli torni all''. UUS SLAID
Taavetil on raha niigi otsakorral ja vallasvara oksjonil maha müüdud). KOLMAS TANTS · Jaanus, masinist Lukisepa noorim poeg kohtub popsitüdruku Nurme Vilmaga, Jaanus räägib, et tema ja Edgar said vallast Saksa mobilisatsioonikäsu sõjaväkke. Jaanus ja Vilma veedavad võib-olla oma viimased hetked koos, kuni kuulevad, et Käo Paul tuleb Taavetit paluma omakaitsele appi mustlast tabama, kes valla käsul on määratud vangikongi. Vilma läheb mustlast hoiatama ning mustlane põgeneb Aiaste lakka. Käo Paul koos omakaitse meestega loodavad mustlase Aiastelt leida, kuid võtavad kinni hoopis Lukisepa Jaanuse mustlane on pääsenud. · On alanud inimjahi ajastu, mis kestab veel kaua. · Jaanus ja Edgar meenutavad lapsepõlveseiklusi ning muretust, mis nüüd on asendunud hirmuga homse päeva ees. Jaanus meenutab, et tema vanem vend oli mobiliseeritud 41. Aastal Punaarmeesse ning kui Edgar sõtta läheb võib ta venda kohata, kuid
Raamatu kaardistus 1. Prosper Merimee ,,Carmen" 2. Peategelasteks on mustlane Carmen ja hispaanlane don Jose, kõrvaltegelasteks on salakaubavedajad Garcia ja Dancairo. Garcia on ühtlasi Carmeni abikaasa. Tegelastena esinevad veel rännumees, kes on ühtlasi ka jutustaja ja tema kannupoiss. 3. Tegevus toimub Hiapaanias Andaluusias, põhiliselt Cordoba linnas. Tegevuskohtaks on vahepeal ka näiteks Gibraltar. 4. Tegevuse pingestumine toimub siis, kui jutustaja, tema kannupoiss ja don Jose on jõudnud oma ööbimispaika
Tegevusaeg: 20. sajand Tegevuskohad: Rannaküla Ingeland Peipsi Toomalõuka Liinahamari Tegelased: Ekke Moor - meelitaja; hakkamist täis, aga laisk; sündinud loovestja Neenu Moor - kuri ja hell, tige ja pehme, vali ja nõrk Aat Elme - vähenõudlik, töökas, enamjaolt tumm Toomas Üüve - rikas, kitsi, tugev Eneken Üüve - kaunis, arg, naabrinaine Enge - uhke, upsakas Sander Mitrovski (mustlane) - salakaval, tüssaja, omakasupüüdlik Odja (praost) - jõukas, tugev, vihkab hädisejaid ja logardeid Veeliks Ekma (direktor) - napsulembeline, omakasupüüdlik, kulutaja Pille Riin - üksildane, kangekaelne, terav Iivan Sirota - habemes, pikk, värisev pea Jevdokia - laiapuusaline, kehakas, jõukas Aleksander Jundi - tugev, pikk, kraavihallide kuningas Vana Uutšö - kääbus, rangjalgne, kiilas Lassi - kaunis, hoolitsev,
Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Väärtused: Carmen väärtustas väga vabadust ja sõltumatust. Talle oli oluline, et tal oleks kõik hästi ja alles siis muretses teiste pärast. Talle meeldis olla ihaldusväärne ja ta nautis seda. Teadis oma ilu ja oskas seda kasutada. Ta väärtustas seda, et oli mustlane ja ei sallinud sugugi, kui teda sellepärast teistsuguseks peeti. Carmen soovis väärtuslikult elada ja seepärast ta varastaski, ta ei olnud rahul oma vaesusega. Tegelikult oli ta hing rahutu, sest ta ei teadnud isegi täpselt, keda ta armastab või mida neilt ootab, sellepärast ta niimoodi paljude meestega manipuleeriski. ,,Et sa oled minu rom, on sul õigus tappa oma romi'd, kuid Carmen jääb alati vabaks". Käitumine:
Kõlbas ju koos süüa ja sigarit suitsetada. Võib öelda, et see oli tol ajal hea, et sellele inimesele, kellega koos sööd, ei tehta tavaliselt halba. 5. Räägiti, et naised käisid alasti ujumas õhtuhämaruses ja mehed käisid siis neid piilumas. Ka minategelane läks sinna. Ta istus nõlvale ning hakkas suitsetama. Tema juurde tuli neiu, kes istus ta kõrvale. Mees pakkus ka talle suitsu. Nii nad kohtusid, hakkasid vestlema. 6. Carmen oli kaval mustlane. Algselt tahtis ta vaid meest röövida. 7. Minategelasele osutab päästva teene don Jose, kui nad üksteist lõpuks ära tunnevad majas, kuhu Carmen minategelase viinud oli. 8. Don Jose sõjaväelise kärjääri allakäik algas sellest, et ta nö lasi Carmenil pägeneda. Carmen oli ühe naise tapnud ning teda viidi vanglasse. Tõllas lõi ta don Jose pikali ning jooksis ja suutis põgeneda. 9. Don Josed karistatakse Carmeni käest laskmise eest 10-päevase arestiga
selle, et v�hemalt Maria ja teised j�uaksid p�geneda. Augustin arvas, et oleks parem Jordan maha lasta, aga Jordan ei olnud n�us. Ta j�i sinna ning lootis, et tapab vaenlaste ohvitseri ning aeglustab neid, kes ajavad tema omasi taga. Jutustus l�ppeb sellega, et Jordan hakkas ohvitseri varitsema. Peategelane - Robert Jordan Anselmo - Jordani giid Golz - Ohvitser, kes tellis silla �hkamise Partisanide liider(ANTI FA�IST) - Pablo. Pablo naine - Pilar Rafael - mustlane.. v�ga entusiastlik aga laisk. Maria - Jordani armastus. T�druk keda kohtas laagris. Karkov - N�ukogude Agent ja ajakirjanik Madridis. Jordani s�ber. Augustin - ropp. partisan. kesk-ealine El-Sordo - Mingi partisanide kamba liider Fernando - Keskealine Partisan Andres ja Eladio - Pablo kamba liikmed. Nad on vennad. Primitivo - Noor Partisan Pablo kambas. Joaqui - Kommunist. Entusiastlik. Teismeline. Sordo kamba liige. ' Peateemad: Surm Enesetapp v�rdsus poliitikaline ideoloogia
Tüdruk laseb lõpuks endale osta ingli, mis ei maksa midagi. Ekke jääb õhtuks linna et teatrit näha. Ekke läheb rahvamaja juurde näidendit vaatama. Vaheajal läheb ta näitlejate ruumi ja räägib seal, et on Hamletit mänginud. Ta toob näitlejatele viina ja sõbrustab nendega, ise ta ei joo. Teda kutsutakse ka järgmisel päeval näidendit vaatama. Teel koju ta märkab Toomas Üüvet koos hobusega tee ääres. Mees on vihane, et hobune ei liigu paigast. Ekke kuuleb ja näeb, et mustlane on Toomast petnud. Toomas läheb koos tütrega koju ja palub mitte sellest vahejuhtumist rääkida. Kuna Ekke ei taha nende järgi koju minna, otsustab ta ööseks metsa jääda. Lõuna ajal ta ärkab ja läheb näitlejate juurde tagasi, kus kõik on pohmellis ja ei tee poisist välja. Ekkele pakutakse tsaari osa, sest õige osatäitja ei võtnud jalgu alla. Ekke soovis, et tehakse ka proovi, aga kuna kõik olid pohmellis, siis jäi see ära. Esinemise ajal pidi ta etteütlejat jälgima. Peale
Robert Jordan meenutas, kuidas Golz talle käsu andis sillad täpselt õigel ajal õhata. Anselmo oli Robert Jordan 'i teejuht. Kui Pablo jõudis Robert Jordan 'i juurde, ja sai sillaõhkamise plaanist teada, siis talle ei meeldinud see. Anselmo ja Pablo sõimlesid sellel teemal ja lõpuks oli Pablo nendega ühte meelt. Nad jõudsid hobusteni ja Pablo eputas nendega Robert Jordan' i ees. Robert Jordan tundis juba siis, et Pablo on äraandja. Nad jõudsid laagriplatsi ja ees ootas neid mustlane. Nad rääkisid juttu ja said hästi läbi. Neil tuli juttu eelmise õhkija kohta ja Robert valetas, et ta tappis end ise, kuigi seda tegi Robert Jordan. (Et piinad lõpetada). Maria tõi koopast neile süüa ja Robert Jordan armus. Maria oli noor ja habras tütarlaps, kes fasistide vangistusest välja pääses. Antud salk päästis ta Pablo naise Pilar 'i käsul ära ja tõid endaga kaasa. Robert Jordan rääkis Pilar 'iga ja leidis, et ta on sillaõhkamise poolt
välja,kuid isa on mõistvam ja lubab tütart igal võimalikul moel toetada, Taneli vanemad on aga õnne tipul,peale uudise teada saamist. Kuid miks ? See küsimus piinab Heidit ja Tanel lubas talle alles siis rääkida,kui õige aeg tuleb. On möödunud 8 kuud ning Heidi rasedus on kulgenud ilusasti. Üks päev kutsub Tanel Heidi üles nene tuppa,et rääkida väga tähtsast asjast. Viimaks saab Heidi teada põhjuse vanemate õnne kohta. Kunagi ammu-ammu oli üks mustlane Taneli vanavanase armunud,kuid nad lahutati ja vanavanaisa pidi abielluma teise naisega. Viimasel kohtumisel oli mustalnna andnud vanavanaisale medaljoni,mida nad kutsusid perekonna amuletiks, lisaks ulatas ta vanavanaisale veel ühe paberi numbritega : 20,60,15,20,16. Alguses ei pööratud nendele numbritele tähelepanu,kuid kui vanavanatädi suri kahekümne aastasena,vanaisa kuuekümnesena, Taneli õde tegi viieteistkümne aastaselt enesetapu ja vend sai kahekümne
Trubaduuri muusika panevad kindlasti kõlama head ja omapärased lauljad. Lava oli põnevalt üles ehitatud ja ka esinejatel olid seljas väga põnevad ja ajaloolised riided. Kuigi antud ooperit on raske mõista, siis oli lavastaja suutnud väga hästi panna ka lava antud teost jutustama. Kõik lauljad olid kindlasti valitud oma tegelasega ka välimuse poolest sobima. Nimelt oli mustlase ema tõesti emalik, suur ja pikkade juustega. Selline ehtne võimas naine. Trubaduur, kes ka ise oli mustlane, oli samuti tumedama nahaga. Enim jäi aga silma see, kuidas lauljad pidasid vastu need pikad ooperid. Ja nagu Verdi ise on öelnud on antud teose lavastamiseks vaja 4 kõige paremat lauljat. Ma arvan, et selle põhjuseks on just see, et antud ooper sisaldab väga keerulisi ja pikki aariaid, mida iga laulja peab vastavalt enda tegelaskujule ka välja kandma. Minu lemmik tegelaseks oli trubaduuri ema Azucena. Ta nägi huvitav välja ja elas väga hästi enda rolli sisse
mägedesse – üks otsib Jose’d teine Carmen’it. Escamillo kutsub kõiki oma järgmisele härjavõitlusele, Jose aga läheb oma haiget ema külastama. Kui kätte on jõudnud härjavõitluse aeg, kohtuvad Carmen ja Jose taas – aga seekord viimast korda. Jose tapab Carmeni meeleheites. Tegelased: Peategelane: haritud, uudishimulik, tundis hästi keeli, rahakas. Don Jose: Maria. Röövel, endine sõjaväelane. Tugev, aga samas ka nõrk. Carmen: Ilus, aga kuratlik mustlane. Teose idee: Võibolla see, et armastus võib mehe mida iganes selle nimel tegema panna. Antud juhul siis röövliks hakkama või siis sobiks ka see vana ja tuttav ütlus seebikatest ,,Kui mina sind ei saa, siis ei saa ka sind keegi teine (tapetakse keegi). Hinnang: Hea ja huvitav teos, kuigi 4. peatükk on mõttetu, sest see ei lähe teosega kokku.
Veel külastatavam oli see äri siis, kui seda juhtis tema vanaisa Jürri Kõo, tal oli olnud vesiveski ja suurtalu koos õuepealse aida ja suure hooviga. Aga ometigi pole sellest suurest ärist midagi järele jäänud, omajagu lasi poe põhja ka tema isa, kes oli sama aus mees nagu Villem. Ent vanaisa nii aus ei olnudki, oli teine ju lausa kordi- kaks vangimajas istunud. Mis siin imestada, ta polnud punapea nagu Villem ja ta isa, vaid täitsa tõmmuvereline, mustade läikivate juustega nagu mustlane ning kaval nagu rebane ja üldsegi mitte aus. Aga nii samuti oli näiteks ka ratsa rikkaks saanud tema koolivend Ormus, kes kunagi oli turul lihalaua taga müüja, kuid kellele nüüd kuulus linna suurim lihakarn. Olid nad ju koos Villemiga kunagi loodusmatkale sõitnud ja seal Villem talle oma sarvpeaga taskunuga laenanud ja see Ormuse kätte jäänudki. Igakord kui Villem seda tagasi tahtvat, olevat Ormus naernud vaid näkku ja mõelnud erinevaid vabandusi välja, kuigi Villem selge
suurtalu koos õuepealse aida ja suure hooviga. Aga ometigi pole sellest suurest ärist midagi järele jäänud, omajagu lasi poe põhja ka tema isa, kes oli sama aus mees nagu Villem. Ent vanaisa nii aus ei olnudki, oli teine ju lausa kordi-kaks vangimajas istunud. Mis siin imestada, ta polnud punapea nagu Villem ja ta isa, vaid täitsa tõmmuvereline, mustade läikivate juustega nagu mustlane ning kaval nagu rebane ja üldsegi mitte aus. Aga nii samuti oli näiteks ka ratsa rikkaks saanud tema koolivend Ormus, kes kunagi oli turul lihalaua taga müüja, kuid kellele nüüd kuulus linna suurim lihakarn. Olid nad ju koos Villemiga kunagi loodusmatkale sõitnud ja seal Villem talle oma sarvpeaga taskunuga laenanud ja see Ormuse kätte jäänudki. Igakord kui Villem
all'urna", "More, Elisa, lostanco poeta", "In solitaria stanza", "Nell' orror di notte oscura", "Perduta ho la pace" ja "Deh, pietoso, oh Addolorata" 1839: "Pagendatu" ("L'esule"), ballaad bassile ja klaverile 1839: "Ahvatlus" ("La seduzione"), ballaad bassile ja klaverile 1839: "Nokturn" ("Notturno") sopranile, tenorile ja bassile obligatoorse flöödi saatel 1845: "Album", kuus romanssi häälele ja klaverile: "Loojumine" ("Il Tramonto"), "Mustlane" ("La Zingara"), "Ühele tähele" ("Ad una stella"), "Korstnapühkija" ("Lo spazzacamino"), "Saladus" ("Il mistero") ja "Joogikõne" ("Brindisi") 1847: "Kerjus" ("Il poveretto") häälele ja klaverile 1869: "Stornello" 1873: Keelpillikvartett e-moll
kasulikke omadusi. Oksjonitulemustele kaasa aitamiseks paigutati saali screen, millel kuvatakse Power Point´i presentatsiooni toodetest. Konkreetse pakkumise käigus näitab Puukeskuse tiimi liige (tüdruk) saalis laudade vahel kõndides toodet. Külalistel on võimalik nii esemeid ka lähemalt silmitseda ja katsuda. Kassapidaja kirjab toimetuste käigus enampakkumised, koos pakkuja kontaktandmetega kaante vahele. Kohal on ka mustlane koos ennustusnurgaga. Ennustamine tasu eest 25,-. Ennustajaks on eesti tuntud astroloog, kes annab kaasa ka induviduaalse kokkuvõtte 2008.aastaks. 22.10 Oksjon kuulutatakse lõppenuks. Kava kõhutantsutüdrukutelt (3x4 min). Oksjonitulemuste selgitamine (nii avalik kui vaikne oksjon). Pearaamatupidaja koos kassapidaja ja lunastuslehtedega valmis lunastajatelt raha kasseerima. 22.30. BAND Õhtujuht palub külalised tantsupõrandale ja teatab oksjonitoodete
-). Kohtutäituri tegevus jälgis hoolega Taaveti poeg. Kuna Taavet oli suhteliselt vaene, tahtis Paul talle kogu kraami tagasi kinkida, kuid Taaveti uhkus ei lubanud neid vastu võtta. 3 Masinist Luisksepa noorim poeg Jaanus kuivatas viljakuivatis vilja ning külla tuli Jaanuse silmarõõm Vilma. Nad on omavahel kohmetud ja ei oska üksteisega korralikult rääkida. Jaanus avaldab talle armastust ja astuvad vahekorda. Paarike kuuleb pealt, kuidas Käo Paul räägib Taavetile, et vaja on mustlane kinni püüda, mis jutu peale Vilma kohkub. Mustlane oli sulane Vilma kodutalus ning neiu läks teda hoiatama. Kui Vilma lahkus, jätkas Jaanus vilja kuivatamisega. Varsti tuli Taaveti poeg Edgar viina ja toiduga ning hakkasid sõja teemal vestlema. Neid ootas ees komisjon, kus selgus, kas nad peavad sõjaväkke minema või pääsevad sellest. Edgar kahtles, et kas ta üldse koju tagasi saab. Tuli muslane ja Jaanus viis ta peitu
tapmise vastu, kuid teeb seda kui vaja. See on peaaegu tema kreedo. Tagasiteel laagrisse kohtub Robert Jordan Agustiniga (tubli ja usaldatav mees, kuid ropendab hirmutavalt palju). Õhtusöögil kohtub Robert Jordan ka teiste meestega - Primitivo, Andrés, Eladio. Stseen: Pablo on silla õhkulaskmise vastu, väidab et see tõmbaks neile terve koorma sitta kaela. Pilar kuulutab seepeale end pealikuks, väites et Pablost pole enam üldse asja. Mehed on tema poolt. Mustlane arvab et Robert Jordan peaks Pablo maha laskma, kuid ta ei tee seda: tegelikult oli kogu probleem hoopib salgasisene asi. Pablost pole tõepoolest enam juhti, trotslikkust aga tal jätkub. Robert Jordan ei maga koopas - poeb magamiskotiga koopa taha ja Pilar pea et sõna otseses mõttes topib Maria talle kaissu. Hommikul lendab ringi palju hävituslennukeid. Robert Jordan paneb Anselmo teevalvesse, kohtub väärika Fernandoga (ülepingutatult kombekas, kuid õige). Pilar jutustab oma elust
Pariisis Jumalaema kirikus enamasti toimub tegevus Geneve väljakul. Louise XI valitsusajal, mil oli teatavasti nõidade põletamise haripunkt. V.Hugo on oma teoses oskuslikult vahele peita peatükid, mis käsitlevad Pariisi arhitektuuri. Tegelased Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Esmeralda Rahvuselt oli ta mustlane. Ta oli noor ja armas. Esmeralda oli väga abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja zonglöörida. Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke kelle nimi oli Djali . Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda. Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre
Kolmanda tantsu tegevus toimus 1943. aastal. Tants algab okupatsiooniaasta sügisel viljakuivatis, kus on parajasti tärganud Jaanuse ja Vilma peagi puruneda ähvardav armastus. Kohe kui Vilma ära läks, tuli viljakuivatisse Edgar viina ja lihavõileibadega. Kaks koolivenda arutasid oma saatusest, mis üheski variandis head ei tõotanud. Järgmisel päeval ootas mõlemaid ees komisjoni ette minek, et välja uurida, kas nad peavad sõtta minema või mitte. Jutuajamise lõpetas mustlane, kelle poisid lahkelt sisse kutsusid ja põgenemisplaani rääkisid. Varsti oli platsis Käo Paul koos relvastatud talumeestega, kes otsisid kuivatist mustlast. Pärast mõningast sõnelemist lahkusid mehed, arvates, et on mustlase kätte saanud. Kinnipeetu oli aga hoopis Jaanus. Püüdjate haneks tõmbamisel oli see olnud poiste plaan tegelikule mustlasele põgenemisel edumaa anda. Neljanda tantsu tegevus toimus esimesel kolhoosiaasta sügisel 1949. aastal. Ametisse
Ta sureb teadmises, et on võideldes seisnud õigel poolel ning armastus Maria vastu on talle veel kord näidanud, mis tähendab olla õnnelik. Läbivaks mõtteks on idee, et sa sured nagunii - tee aga enne nii palju ära, kui suudad. Armastus ei lase end millestki takistada, ei inimeste elukohtadest, päritolust ega sõjast. Anselmo, lk 18, ptk 1 ,,Nüüd, kus meil on hunti tarvis, elatakse rebase põhimõtte järgi." Anselmo, lk 23, ptk 1 ,,kui mustlane jänese kätte saab, ütleb, et on rebane. Kui rebase kätte saab, ütleb, et on elevant. Robert Jordan lk 183, ptk 13 ,,käsku tuleb täita, sest ainult käsu elluviimisel, saab tõestada, et see on võimatu". El Sordo lk 342 ptk 28 - suremine polnud midagi; see ei loonud talle mingit mõttepilti ega tekitanud hirmu. Ent elamine oli tuules õõtsuv viljaväli künkanõlval. Elamine oli haugas taevalaotusel
otsima ,,Oma Lugu" ja uskuma, et kõigel ongi ,,OmaLugu". Tänapäeva inimesed otsivad veel rohkemgi elu mõtet. Peategelane Santiago rändab mööda maad ja kohtub erinevate tegelastega. Santiago on tüüpiline, sest ta on tavaline inimene, kes otsib oma elu mõtet. Ülejäänud tegelased jagunevad abistavasse gruppi ja ,,Oma Lugu" otsivasse gruppi. Kõrvaltegelased on inimesed keda Santiago oma teel kohatb. Näiteks: kaupmehed, poeomanikud, Saalemi kuningas Melkisedek, mustlane, inglane, karavanijuht, fatima, Santiago Matamorosest Kõik teose tegelased olid võõrad ning ei tundnud üksteist, ühiseks jooneks võib tõmmata kuninga, kes on kõiki kohanud ja vihjeid andud, kust otsida ,,Oma Lugu". Santiago ise oli rahulik karjusepoiss, kes karjatas lammbaid aasadel. Ta oli heatahtlik ega soovinud kellelegi kurja. Aitas hädasolijaid ning teenis ausal teel leiba. Algatuses karjatas ta lambaid. Hiljem oli ta ümbritsetud kindlate
10. Hispaanlane 1 11. Inglane 1 12. Isur 1 13. Jakuut 1 14. Juut 17 15. Karjalane 12 16. Kasahh 1 17. Komi 2 18. Korealane 6 19. Kreeklane 2 20. Leedulane 41 21. Lätlane 30 3 22. Mari 23. Moldovlane 7 24. Mordvalane 9 25. Mustlane 1 26. Permikomi 1 27. Poolakas 41 28. Rootslane 2 29. Sakslane 28 30. Soomlane 174 31. Tadzikk 1 32. Tatarlane 37 33. Türklane 1 34. Türkmeen 2 35. Tsuvass 8 36. Udmurt 4 37. Ukrainlane 402 38. Ungarlane 2 39. Usbekk 2 40. Vadjalane 1 41
Ka kostüümid olid väga põnevad ja ajaloolised. Miski ei riivanud silma lavale vaadates, vaid kõik harmoneerus ilusti. Kuigi antud ooperit on raske mõista, siis oli lavastaja suutnud väga hästi panna ka lava antud teost jutustama. Välja sooviks tuua ka selle, et mul on tunne, et kõik lauljad olid valitud oma tegelasega ka välimuse poolest sobima. Nimelt oli mustlase ema tõesti emalik, suur ja pikkade juustega. Selline ehtne võimas naine. Trubaduur, kes ka ise oli mustlane, oli samuti tumedama nahaga. See on hea, et lavastaja mõtles ka sellistele detailidele, sest see kõik annab sellele elamusele väga palju juurde. Mida ma imestan on siiski see, et ta suutis leida igale rollile täpselt selle õige inimese välimuse järgi, kes ka nii hästi laulaks. Minu lemmik tegelaseks oli trubaduuri ema Azucena. Ta nägi huvitav välja ja elas väga hästi enda rolli sisse. Samuti meeldis mulle ka tema puhul suur hääle ulatus. Ta suutis laulda kõike - nii
L sai koera ning üllatuseks polnudG isegi vastu sellele. G tujud vaheldusid. G puhkus oli L õudus. Sel päeval kui G tõukas Lotte vastu lauda otsustas L minema minna. Tülitsesid. L läks Riisiperre, kus elas tema ema ja õde Ingela. Ema arvates oli G hea mees, sest käitus alati korralikult kui nad seal käisid. Ning ema arvas, et G käitumise põhjuseks on L vingumine. L ei teadnud, kuidas ema suhtub sellesse et ta lastega sinna läheb ning ka veel koer kaasas on. Ema ei sallinud loomi. MUSTLANE- Ema ütles, et L on nagu mustlane kes koos lastega ringi rändab. E lubas anda neile magamisaseme. Ei saanud öösel magada. Arvas, et G tuleb teda kohe ema juurest otsima. E arvas, et kõik on L süü. L läks koeraga jalutama. Inx vaatas laste järele, kuid korraks teise tuppa minnes lõhkusid lapsed peegli ära. E oli väga vihane. Inx lubas L Gerdiga aidata, sest teadis millin tropp G on.Gmängis teiste ees head pereisa. L leidis lehest 1 kuulutuse. Kalamajja, 3000
Loomanimeliste tantsude kohta on ka enim alust arvata, et need võisid algselt omada rituaalset tähendust, mille nad küll 19.sajandiks olid kaotanud ja muutunud naljategemiseks. Sama võib öelda ka mitmesuguseid töid jäljendavate tantsude kohta. Enne lõplikku moestminekut taandusid imiteerivad ja akrobaatilised tantsud tihtipeale laste tantsuvarasse. Seda juhtub rahvaloomingu vormide "kulumisega" vanad tantsud-mängud kõlbavad, kuni neid mäletatakse, veel vaid laste lõbustamiseks. (Mustlane, kiitsakas, kaarassiim, ristpulkadetants, pulgatants, jommitants, kivikasukas). Allikas 3 Akrobaatilise rahvatantsu elemente säilitavad ja elustavad tänapäeval mitmed rahvatantsu rühmad. Üheks näiteks on Pärnus tegutsenud noorte meeste folkloorirühm Viisuke. Rühm ühildab tavapärased polkad-kaerajaanid kaelamurdvate hüpete, akrobaatiliste trikkide, rokkmuusika ja sümpaatse huumoriga. Tantsijad trikitavad hüpetega, ronivad üksteise õlgadele püramiidiks,
vaatama läheks ja palju sõpru- tuttavaid kaasa võtaks, sest neil on vaja suurt publikut. Nüüd seadis Ekke sammud kodupoole, teiselepoole Ingelandi. Tee peal nägi ta aga ühtäkki naabrimees Toomas Üüvet, kes istus maas, viinapudel kõrval. Eneken istus vankris, kahvatu ja nutetud silmadega. Toomas murrab nüüd puult vitsa ja hakkab selle hobust peksma, sest too polnud liikunud juba neli tundi kohalt ja toomasel oli küllalt aidanud. Ta karjus, et mustlane teda petnud oli ja et ta oma raha tagasi tahab. Aga ta ei saanud kedagi appi ka kutsuda, sest ta oli praalinud enne kui odavalt ta enesele hobuse oli saanud. Ta käskis Enekenil minna koju ja kellelegi mitte midagi selle kohta öelda. Samal hetkel aga läheneb see sama mustlane oma üheteistkümne lapse ja tema naisega, kes oli laadal nn surnud. Mustlane annab ohjad naise kätte ja ronis ise vankrist maha, küsis siis et mis viga on. Naabrimees vastas siis, et
tuttavaid kaasa võtaks, sest neil on vaja suurt publikut. Nüüd seadis Ekke sammud kodupoole, teiselepoole Ingelandi. Tee peal nägi ta aga ühtäkki naabrimees Toomas Üüvet, kes istus maas, viinapudel kõrval. Eneken istus vankris, kahvatu ja nutetud silmadega. Toomas murrab nüüd puult vitsa ja hakkab selle hobust peksma, sest too polnud liikunud juba neli tundi kohalt ja toomasel oli küllalt aidanud. Ta karjus, et mustlane teda petnud oli ja et ta oma raha tagasi tahab. Aga ta ei saanud kedagi appi ka kutsuda, sest ta oli praalinud enne kui odavalt ta enesele hobuse oli saanud. Ta käskis Enekenil minna koju ja kellelegi mitte midagi selle kohta öelda. Samal hetkel aga läheneb see sama mustlane oma üheteistkümne lapse ja tema naisega, kes oli laadal nn surnud. Mustlane annab ohjad naise kätte ja ronis ise vankrist maha, küsis siis et mis viga on
2.Kus on ta sündinud? A) Narva B) Tapa C) Tartu 3.Tema haridustee? A) Lasnamäe kokakool, Tallinna Ülikool B) Hugo Treffner, Tartu Ülikool C) Gustav Adolf, Tartu ülikool 4.Mida leiab tema loominugs väga palju? A) Filosoofilist mõttelaadi B) Metafoore C) Alliteratsioone 5.Mis leiab kajastamist tema loomingus? A) Tolle ajastu meeleolu B) Tulnukad C) Vaesus 6.Mitu näidendit ta kirjutanud on? A) 5 B) 4 C) 1 7.Mis olid tema 2 esimest luuletust? 7.A) ,,Laps aias", ,,Mustlane" B) ,,Töö", ,,Kiitus" C),,Postimehes", ,,Koidulauluku mälestuseks" 8.Mis pidi ta elama kuuris? A) Maksuvõlg B)Maja põles ära C) Rööviti paljaks 9.Mida tegi Artur Alliksaare peale sõda? A) Kolis Ameerikasse B) Läks Soome C) Läks metsavennaks 10.Millesse ta suri? A) Vähki B) Tuberkuloosi C) Elektrisokki VASTUSED 1. B)1923-1966 2. C) Tartu 3. B) Hugo Treffner, Tartu Ülikool 4. A) Filosoofilist mõttelaadi 5. A) Tolle ajastu meeleolu 6. C) 1 7
Kirjutab siin värssromaani ,,Jevgeni Onegin" edasi. Poeemi ,,Mustlased", näidendi ,,Boriss Godunov" ,,Mustlased" - peategelaseks noormees Aleko. Romantismi on palju vähemaks jäänud ja seda on peetud lausa realistlikuks teoseks. Aleko on põgenenud linnadest. Ängistuse eest ja tal oli konflikt võimudega. Ta põgeneb rändmustlaste juurde. Elab koos nendega armub mustlasneidu Zemfirasse. Aga mustlase meel pole püsiv, mustlane on vaba hingega. Ühel päeval armub hoopis mustlas noormehesse ning Alekot enam ei armasta. Aleko tapab Zemfira ning tema armukese, sest ta ei mõista, et naisel on õigus vabadusele ja oma tahtele valida. Mustlased otsustavad Alekot karistada. Aga nemad ei tapa teda vaid ajavad ta enda juurest minema. Tragöödia ,,Boriss Godunov" Puskinit huvitab endiselt rahvas ja käitumine. Innustust oli saanud Shakespeare'i tragöödiatest. Uuris ka vene ajalugu. Tegevus toimub 16. ja 17.saj
Esmeralda andis Quasimodole vett ja see tähendas Quasimodole väga palju. Katkendis oli tihedalt läbi põimunud ilus ja kole. Võtame näiteks Esmeralda ja Quasimodo. Esmeralda oli väga ilus ja Quasimodo oli väga kole. Esmeralda ei vaadanud Quasimodo peale põlastusega. Tal oli ennemini Quasimodost kahju. Hea ja halb oli Pierre ja Imede Õue juhataja. Lõbus ja igav - narride kuninga valimise ajal oli linnarahval lõbus, kuningaperel aga igav. Esmeralda Rahvuselt oli ta mustlane. Ta oli noor ja armas. Esmeralda oli väga abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja zongleerida. Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke, kelle nimi oli Djali. Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda.
elunärvi, mida igatses aeg. Rousseau vaade peitub tema lipukirjas: ,,Tagasi looduse juurde." Aga ta ei nõudnud siiski tagasiminekut, vaid kultuuri tervendamist ja noorendamist, inimese vabastamist ahelatest, mis osutusid talle võimatuks. 1756-1762 olid tema elu kõige viljakamad aastad. Ta arvas, et pole kõlblik sotsiaalse elu jaoks kõigi selle köidikute ja kohustustega. Seepärast püüdiski ta alati elada romantilise mustlasena, nüüd aga ühendas see mustlane end naisega, kes sünnitas talle lapse. Ta oli siiski sotsiaalsetesse suhetesse sattunud! Selle konflikti lahendas ta sel teel, et andis oma viis last kohe pärast sündimist kasvatusmajja. Igavene häbi plekk mehele, kes nii tuliselt kuulutas armastust laste vastu. Ise ta tunnistas seda ja ütles, et kes ei või täita isakohustusi, sel pole õigust isaks saada. Sai suure entsüklopeedia kaastööliseks (muusikalised kirjutised ja ühe poliitilisest ökonoomiast).
eksklusiivselt avalikkusele. [...] Kuna ma olen mõnda aega mustlaselu uurinud, siis tegin ka enda kangelanna mustlaseks." III. Teose tegelaskond Tegelaskond on suhteliselt väike ning selle keskpunktis on Jose ja Carmen. Jutustav tegelane on tüüpiline ning erilised tunnusjooned puuduvad. Kõige omanäolisem tegelane oli ilmselt Carmen tulihingeline ning vembutaja. Ta oli ilusam kui mustlane. Ülejäänud tegelased on kergelt omanäolised, kuid mitte midagi väga ekstravagantset. Ühe suurema grupi moodustavad tegelastest salakaubavedajad, kelle hulka võib lugeda ka Jose ja Carmeni. Väheolulistest tegelastest, keda on vaid kaudselt mainitud, moodustasid suurima rühma sõjaväelased. Väiksemateks gruppideks võib pidada rongatrahteri pidajaid ning Carmeni ohvrid. Peategelasteks olid Jose ja Carmen
annaabi.ee 
