BLRT EKO , BLRT Era BLRT IK BLRT Kinnisvara BLRT Laevaehitus BLRT Marketex BLRT Masinaehitus BLRT Rekato , p-o BLRT RPK BLRT Tervisekeskus BLRT Toorik , BLRT Transiit BLRT Umeks p Ciserv BLRT Baltica Elmas Elme 10 Elme Messer Gaas Elme Metall Elme TKS Elme Trans Huuhka&BLRT Interior Refonda Scanbal Tallinn Shipyard , Tehnomet c ( ), Tehnomet Survey Valgekaru
Nad lähevad Ingelandi laadale. Ka Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. Kõik laadalised on hoos. Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna
Romaani ,,Ekke Moor" analüüs August Gailit Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema Sündmustik August Gailiti romaan ,,Ekke Moor" jutustab ühe rannaküla poisist nimega Ekke Moor ja tema seiklustest. Raamat koosneb kahekümne neljast novellist, kus Ekke käib ja seikleb mööda maad ringi. Ekke on mitmepalgeline, ära hellitatud, laisk ja looderdav mehepoeg, kes petab teisi ja näiliselt hoolib vaid endast. Temast oli kujunenud halb arvamus, sest ta ei aidanud üldse
Ta töötas kümme aastat raamatukaupluses enne, kui kirjutas raamatu „Black Tatto“.Tema teine raamat oli „Tim Defender of the Earth“. Tema uusim raamat on „Crawlers“. Raamat „Mustad haarmed“ on väga huvitav ja põnev raamat. Vanusele umbes 11-15 noortele. Raamat koosneb paljudest peatükkidest. Nende peatükkide nimed toovad kohe lugemis isu peale. Raamatus hakkavad kolm noort last päästma maailma deemonite käest. Laste nimedeks on Charlie, Jack ja Elme. Charlie oli raamatu peategelane. Charlie elas mitmed aastad õnnelikult koos perega, kuid ootamatult lahkus, kuna tahtis nautida paremat elu ja ei tahtnud olla õnnetu terve elu oma vana pere seltsis. Charlie oli väga otsene ja julge poiss. Ta saab oma emaga hästi läbi, kuid isaga mitte, kuna too temale ja ta emale nii tegi. Poisi parim sõber on Jack , kes on Charlile alati abiks ja toeks. Peatükis „Katse“ saab raamat alguse. Nick juhatab Jacki ja Charlie vanasse majja, kus poisid
August Gailit "Ekke Moor" "Ekke Moor" ilmis esmakordselt 1941. aasta lõpul. Tegelased: Ekke Moor Neenu noorim poeg, läheb maailma otsima vastust küsimusele, kes ta on. Eneken Enge ja Toomase tütar. Enge Toomase naine ja Enekeni ema. Toomas Üüve Aat Elme Neenu teine poeg. Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema. Sündmustik Neenu ja naabrimees lähevad laadale. Ekke varastab ema tagant kümne kroonilise. Ta näeb Enekest laadal ja ostab talle pari sendise paberist valmistatud ingli. Toomas Üüve saab hobuse ostmisega mustlaselt tünga. Ekke näeb kõike pealt. Ekke näitleb kõrtsis tsaari. Ekke räägib kodus emale Toomas Üüvest ja tetrist, kui korraga on ta väljas jooksmas metsa poole, kuhu ühtlasi suubub ka Eneken.
Ekke Moor A. Gailit Lk arv: 222 Illustraator: Aare Haug Tegelased: · Ekke Moor Neenu noorim poeg · Eneken Enge ja Toomase tütar · Enge Toomase naine ja Enekeni ema · Toomas Üüve Enge mees ja Enekeni isa · Aat Elme Neenu teine poeg · Neenu Aat Elme ja Ekke Moori ema ÜLESANDED: 1. Ennustamine Millest võiks Ekke Moori Ekke Moori Ekke Moori perest, rääkida? elust tegemistest sõpradest Millest Ekke elust Ekke Ekke tegelikult tegemistest tüdrukutest/naiste rääkis? st 3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas.
KODUKOHA RISKIANALÜÜS KODUNE ÜLESANNE TALLINN 2013 Sisukord Piirkonna iseloomustus 3 Riskikaart 5 Riskiobjektide üldiseloomustus 6 Dekoil OÜ 6 BLRT Transiit OÜ 6 Elme Messer Gaas AS 7 AS Tallinna Vesi Reoveepuhastusjaam 7 Paljassaare Kalatööstus AS ESVA 8 Riskianalüüs tabeli kujul 10 Riskimaatriks 11 Lisa 12 Kasutatud materjal 13 Piirkonna iseloomustus Asukoht ja üldiseloomustus Põhja-Tallinn on üks kaheksast Tallinna linnaosast, mis piirneb kagu poolt Kesklinna, lõuna
Elme Helme vald asub Eesti lõunaosas Valgamaal. Valla pindala on 313 ruutkilomeetrit, ulatus põhjast lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vald omab piiri lõunas Läti Vabariigiga, idas Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe riigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on ~ 8 inimest ruutkilomeetril. Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm täh...
Mida ütleb ja mõtleb? · Ekke Enekeni akna all ,,Eneken, löödagu mind kas või paika, aga ma ei saa lahkuda sinu fuksiate alt." · Vaimustus teatrist · Mõtleb, et temast pole meest · Mõte enne rännakut · Räägib Pille Riiniga Enekenist · Rahulolematus Peipsi poemüüjana · Igatses Eneken Üüvet ja Neenut · Isu meremehe elust täis · Vestlus Lassiga · Jõuab Ingelandi, avastab, et Aet Elme on surnud · Kokkuvõtvalt reisi kohta Mida teised arvavad? · Külarahvas imelik, ullike ,,Ekke-poisike, sind vihkab kogu rannik. Pole meest, kes ei sajataks sind, ning emad hirmutavad lapsi sinu nimega. /.../ On nõnda, et isegi koerad jooksevad põrnitsedes Ekke Moori järele ega jäta temale haukumast." · Praost usaldas, hindas tööd, kasutas Ekke töökust ära · Võõras naine (tuli kuulduste järgi) kiindunud
Tony tammiksaar Liisi Lippasaar Romet Viiber Sirelin Iiris Sammalpärg Tegevusaeg: 20. sajand Tegevuskohad: Rannaküla Ingeland Peipsi Toomalõuka Liinahamari Tegelased: Ekke Moor - meelitaja; hakkamist täis, aga laisk; sündinud loovestja Neenu Moor - kuri ja hell, tige ja pehme, vali ja nõrk Aat Elme - vähenõudlik, töökas, enamjaolt tumm Toomas Üüve - rikas, kitsi, tugev Eneken Üüve - kaunis, arg, naabrinaine Enge - uhke, upsakas Sander Mitrovski (mustlane) - salakaval, tüssaja, omakasupüüdlik Odja (praost) - jõukas, tugev, vihkab hädisejaid ja logardeid Veeliks Ekma (direktor) - napsulembeline, omakasupüüdlik, kulutaja Pille Riin - üksildane, kangekaelne, terav Iivan Sirota - habemes, pikk, värisev pea
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Katharina Elme Telemarki maakond Lühireferaat Juhendaja : Valdo Kuusemets Tartu 2006 Telemarki maakond asub Lõuna-Norra keskosas, ulatudes Skagerrak'i väina kaldast Hardangervidda mäestikuni. Norra lõunaosa ulatub Põhjamereni, Telemargi maakond Bohuse laheni. Telemarki vastas on Jüüti poolsaar (Taani), nende vahel Skagerrak'i väin. Maakond jääb Euraasia laamile, Balti kilbi aluskorrale.
See tsitaat toob minu arvates täpselt välja selle, kuidas autor on püüdnud Enekeni kujutada puhta ja ehedana justkui ingel. Romaani lõpus kujuneb ju välja ka Ekke tõeline armastus, kelleks osutubki Eneken Üüve. Ekke tagasi koju jõudes ootab Eneken teda ju väraval ning hiljem küsib talt ka, kas too leidis lahtiseid allikaid. Ekke vastab aga seepeale, et käis küll maailmas uurimas, kuid arvab ,et parimad on nende endi kodus. Neenu Moori ja Aat Elme olid samuti küllaltki värvikad tegelased. Aat Elmet kujutas Gailit pisut lihtsameelse ja haiglasena, kuid hästi heasüdamliku ning armsa inimesena. Aat oli saanud noorena vigastada ja nüüd ei olnud enam päris terve mõistuse juures. Neenu oli aga kujutatud tüüpilise emana. Ta armastas Ekket, kuid Ekke nägi temas ainult kurja poolt. Seda sellepärast, et Neenu proovis Ekkest kasvatada korralikku inimest, Ekke aga tegi tavaliselt
7655821.52 6439569.9674845.54 6439583.1674823.53 6439568.0674913.31 6439551.0674895.00 alinga vald 6504930.9529239.92 alinga vald 6504900.9529209.97 ääne-Nigula vald 6546101.4493615.54Harju5 ääne-Nigula vald 6546084.7493613.79Harju5 aljala vald 6590907.9621244.20 aljala vald 6590966.4621010.54 aljala vald 6589212.0621460.07 aljala vald 6589181.5621352.06 elme vald 6431184.9602741.07 elme vald 6431161.9602777.98 amsalu vald 6551340.0616673.04 6484969.6675684.64 6484966.5675694.06 6578631.6551792.55Harju2 6578602.4551800.27Harju2 aljala vald 6598639.5629424.81 aljala vald 6598653.0629423.96 oeru vald 6532912.5613263.56tartu2 uressaare linn 6457418.7410368.33 uressaare linn 6457412.5410371.15 oeru vald 6532897
et oleks hea kedagi kallistada koguaeg ja natukene pahandada. Eneken Üüve on Toomase ja Enge tütar. Ta on heatahtlik ja suhtleb kõigiga, kuid on isa võimu all. Toomas Üüve on ennasttäis mees. Ta on ise olnud ka vaene, kuid ostis omale talu odava raha eest ning tänu sellele sai ta rikkaks. Ta ei ole tegelikult mitte kellegi vastu pahatahtlik, kuid ta eristab klasse, kes on rikas ja kes on vaene. Enge Üüve on Toomas Üüve naine ja Enekeni ema. Aat Elme on vana madrus, kes aitab Neenut. Praost Odja on jõukas peremees, kelle juures Ekke töötas võõrsil olles. Ta sai Ekkega väga heaks sõbraks. Kohe kindlasti ta ei tahtnud, et Ekke tema juurest lahkub, kuid ei hakanud Ekket keelama ega anuma. Pille Riin on postiljon ja hoolimatu tüdruk, kelle ema on surnud ja külarahvas kasutas teda ära imelikkude juttudega. Ei hoolinud enam kellestki ega millestki, tõmbus endasse. Ekke sattus tema
Ekke Moori tee eneseleidmiseni Raamat ,,Ekke Moor" räägib poisist, kes elab Ingelandi lähedal olevas külakeses. Tema maja asub ranniku lähedal. Ümberringi on loodus ilus, rand ilus. Poiss Ekke elab koos oma emaga, Neenuga, isa tal pole. Kuid Ekke ema palkas töölise, kes teeb nende majas ära raskemad tööd, tööd mida tavaliselt teevad ikka mehed. Nende abilise nimi oli Aat Elme. Ühel päeval, kui Ekke otsustas kodust lahkuda, minna maailma avastama, oli tema elus suur pööre. Ta viibis kodus ära pikki aastaid, elas läbi palju erinevaid situatsioone, oli nii kurbust kui ka rõõmu. Kuid kui ta äkitselt otsustas koju tagasi pöörduda, sai ta alles õnnelikuks. Neenu Moor on kuri ja hell, tige ja pehme, vali ning nõrk. Kui Ekke oli hea poiss ja oskas korralikult käituda, siis Neenu käitus poisiga samuti hästi, kuid kui Ekke ei kuulanud ema
Harris: Ruunimärgid 5. ulme ja sci-fi: • P. Pullmani triloogia “Tema tumedad ained”; • S. Collins: Näljamängud jpt Kerge lugemine, meelelahutus, huumor 1.Tüdrukutele • Louise Rennison: Poisid, stringid ja ogar kass (2003) • Cathy Cassidy: Pöörane (ek 2008); Ingveripräänik (ek 2008) • Ketlin Priilinn: Tüdruk nimega Maricruz (2007) • Jessica Gruner ja Rob Reger: Emily the Strange. Kaotatud päevad. (ek • 2009) • Elme Väljaste: Täiesti täisealine: ilueedi tütre päevik (2004) jt Kerge lugemine, meelelahutus, huumor • 1. Poistele • Sue Townsend: Adrian Mole “Salajaste päevikute” sari (al 2002) • Sören Olsson, Anders Jacobsson: Berti päevikud (al 1996) • Sören Olsson, Anders Jacobsson: Emanueli- lood (al 2002) • Ruth Vassel: Vihma vari (2005) Noortekirjandus •Tüdrukuteraamatud Tüdrukuteraamatud
OÜ Baltic Premator 2011. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne OÜ Baltic Premator kuulub rahvusvahelisse kontserni BLRT Grupp AS (edaspidi kontsern). 2011.aastal on Baltic Premator OÜ asutanud tütarettevõtte Baltik Premator OOO asukohaga Kaliningrad, tehes sissemakset osakapitali 242 eurot. Baltik Premator OOO on tekkinud kontserni ettevõtte Elme OOO rekonstrueerimise käigus. 2011.aasta realiseerimise netokäive oli 4 874 036 euro (2010: 5 955 464 euro) ning see moodustas 90,1% planeeritust (2010: 117,7%). Laevaremondi tootmismaht moodustas 51,6% ( 2010: 49,6% ) netokäibest. 2011.aasta müüdud toodangu kulu oli 5 086 685 euro (2010: 6 100 912 euro). Brutokahjum moodustas aruandeperioodil 212 649 euro (2010: 145 448 euro). Kahjumi põhjuseks tellimistööde mahu langemine laevaremondi alal.
Eneken ei taha midagi varjata enda vanemate kui ka teiste inimeste eest. Kui Eneken sellest kõigest oma isale oli rääkinud läks too näost punaseks ja oli väga raevus, isegi Neenu on vihane. Aga Ekke läheb randa, ta ei taha kedagi näha ega midagi kuulda. Ta kõnnib vihmas ega üritagi varjuda, ta peas on mõtted Enekenist. Tal on mõtted, et jätab kõik maha ja läheb siit, lapsepõlvekodust minema, jätab maha ema, Aat Elme, neebrimehe, ranna, kastani. Koju minnes küsib ema talt, et kus ta käis, kuid Ekke ei räägi temaga, ta tahab ära siit, ära Enekeni ja kõige juurest. Lõpuks kui ema pikemalt aega talle pinda käib vastab Ekke, et ta läheb ära, läheb kõigepealt Ingelandi ja võib-olla ka kaugemale, et saaks jumala eest minema. Neenu on aga seisukohal, et Ekke ei tohi ära minna, tal on juba kolm poega ära läinud, aga ekke peab raudselt koju jääma. Pärast pikka
ta teadis Enekest niivõrd palju ütlemaks, et ta ei ole selline, Eneken ei taha midagi varjata enda vanemate kui ka teiste inimeste eest. Kui Eneken sellest kõigest oma isale oli rääkinud läks too näost punaseks ja oli väga raevus, isegi Neenu on vihane. Aga Ekke läheb randa, ta ei taha kedagi näha ega midagi kuulda. Ta kõnnib vihmas ega üritagi varjuda, ta peas on mõtted Enekenist. Tal on mõtted, et jätab kõik maha ja läheb siit, lapsepõlvekodust minema, jätab maha ema, Aat Elme, neebrimehe, ranna, kastani. Koju minnes küsib ema talt, et kus ta käis, kuid Ekke ei räägi temaga, ta tahab ära siit, ära Enekeni ja kõige juurest. Lõpuks kui ema pikemalt aega talle pinda käib vastab Ekke, et ta läheb ära, läheb kõigepealt Ingelandi ja võib- olla ka kaugemale, et saaks jumala eest minema. Neenu on aga seisukohal, et Ekke ei tohi ära minna, tal on juba kolm poega ära läinud, aga ekke peab raudselt koju jääma. Pärast pikka
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS TEOSE AUTOR: August Gailit TEOSE PEALKIRI: Ekke Moor TEOSE ŽANR: Psüholoogiline rändur romaan ILMUMISAASTA: 1941 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) August Gailit sündis 1891 aastal Tartus ja suri 1960 paguluses. Tema tegelased armastavad elu ja Gailiti kirjandus on täis erakordseid põnevaid tüüpe ja kirevaid elusaatusi. Seda sellepärast, et Gailit uskus, et elu on elamiseks. Gailit sai kuulsaks aastal Siuru ajajärgul ehk 1910 lõpus ja 20ndatel kus oli laialt levinud ekspressionistlik-naturalistlik stiil. Tolleaegsetes tema novellides puudub rööm ja on rohkelt groteskseid visioone inimestest kellel on suured vaevad. Looming saavutas kõrgtaseme 1920 aastal kui ta novellid said realistlikumaks. Peale Eestist pagemist aastal 1945 ei kirjutanud Gailit enam palju kuid see väheke mis ta lõi nagu näiteks ...
Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel- Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. Kõik laadalised on hoos. Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna. Ja mõned juba joovad viina.
Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas 45 kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel-Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. Kõik laadalised on hoos. Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna. Ja mõned juba joovad viina.
Toomas Üüve naine Enge ja tütar Eneken lähevad randa. Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel-Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. Kõik laadalised on hoos. Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna. Ja mõned juba joovad viina.
Nad kuulevad käo kukkumist. See tähendab peatset surma.Tegelikult oli Ekke Moor kes puu otsas kukkus. Ekke on laisk, ta saab alatihti Neenu käest nahapeale. Vahepeal käis Ekket üks tüdruk otsimas. Ekkel oli palju tüdrukuid. Alati kui ta mingi kopika sai raiskas ta selle kohe ära ja ostis tüdrukutele saia või midagi sellist. Neenul oli ka hea laps Aat Elme- natuke isesugune. Talle kukkus laevahukul teng pähe või riivas raa. Aat Elme elas Neenu saunas. 3 poega on tal merd sõitmas, nad saadavad talle vahepeal mõne kopika.Neenu mees suri merel-Neenule tuli ainult kiri, et seal ja seal. Kui ekke puu otsas kukkus, sai ta ka karistada. Pärast läks Neenul ikka süda haledaks ja ta võttis Ekke laadale kaasa. II Maanteel punnib lehm vastu. Kõik laadalised on hoos. Kakeldakse laudade pärast kuhu oma asjad peale panna. Ja mõned juba joovad viina.
Tööajatabel [1] Tööpäevad Jaak Joosep Kokku 10/1/2005 ### 10/2/2005 ### ### 1. Leia iga päeva kohta töötatud tundide 10/3/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut. 10/4/2005 ### ### ### 2. Leia iga töötaja kohta töötatud tundid 10/5/2005 ### ### ### Kasuta sobivat andmevormingut (näidata 10/6/2005 ### ### 10/7/2005 ### ### 10/8/2005 ### ### ### 10/9/2005 ### ### ### 10/10/2005 ### ### 10/11/2005 ### ### ### 10/12/2005 ### ### ### 10/13/2005 ### ### 10/14/2005 ### ### Viidatud allikad 10/15/2005 ### ### ### [1] H. Sarv, „Ajatabel palkadega,“ 200 10/16/2005 ### ### ### 18...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
