Ernst Enno 1875-1934 Marve Kamm 2018 Kuusalu 10 fakti Sündis Tartumaal Rannu kihelkonnas Valguta mõisas 1875.aasta 8.juunil. Isa oli Ennol endine Valguta mõisa kutsar,hiljem kõrtsi pidaja. Peres valitses sügavalt usklik õhkkond. Peres oli veel peale Ernsti kolma last:Leopold,Emilia ja Paul. Alustas haridusteed 8.aastaselt Lapetukme vallakoolis. 1886.aastal jätkas õpinguid Tartus,H.Treffneri eragümnaasiumis. Halb matemaatika oskus ei lasknud tal peale 6.klassi lõpetamist lõpuklassi edasipääseda. 1904.a.Aprillis,asus Enno tööle Postimehes 1909.a.abiellus Olga Elfride Sauliga(Ella) 1910.a.sündis tütar-Liki Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus Nii läbisegi jooned
Graeber ja Elisabeth armuvad. Kuna elu kodulinnas on vaata et hullem kui esirindel, siis otsustavad noored, et kuna elu on nii habras ja võib lõppeda iga kell, siis nad naudivad seda. Nad kannavad oma parimaid riideid ja külastavad kallimat restorani, mis läheduses. Nad naudivad kõiki elu pakutavaid naudinguid. Ühel päeval soovib Ernst abielluda. Ta tahab, et pärast tema rindele tagasiminekut jääks Elisabethile mingigi kasu temast. Elisabethile kui Ernsti abikaasale oli riigi poolt määratud toetusraha. Noored abielluvad kiiresti, aga see ei morjenda neid, nad on õnnelikud koos ja neid ei heiduta, et peavad pea iga õhtu uues magamispaigas sisse seadma. Tuleb aga päev mil Ernst peab tagasi sõtta Venemaa vastu minema. Ta on hoolitsenud Elisabethi tuleviku eest, leides talle turvalise ja koduse paiga proua Witte juures, mis oli justkui saareke täis õnne kõrbenud majade vahel.
Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose. Ta ei suutnud tuvastada enda vanematekodu, sest oli pime ja peaaegu kõik majad sel tänaval oli hävinenud. Need kirjeldused olid nii usutavad, et tundus, nagu jutt käiks sellest, kuidas ma oma vanematekodu otsin. Minda rohkem ma lugesin, seda rohkem ma tahtsin teada, kus Ernsti vanemad on, kas nad on surnud või mitte. Ernstil oli järjekindel ja ei kaotanud lootust, teda ei heidutanud see, et teda jooksutati ühest infoallikast teise ja pidevalt sai ebakindlaid vastuseid. Teose lõpus sai ta siiski teada, et ta vanemad on elus ja sellest teadmisest talle piisas. Ernsti tungiv soov leida oma vanemaid viib ta otsingute käigus kokku mitme rindekaaslase ja klassivennaga, ta kohtub ka Elisabethiga. Elisabethi isa on koonduslaagris. Ernst armub tüdrukusse.
vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses. 1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekutel. 1905. aastal jäi polütehnikum jäädavalt selja taha. 18. augustil 1909 abiellus Ernst Ellaga. Väikesed pulmad peeti naise kodus. Kohal olid vaid mõned sugulased ja tuttavad. Ernsti ema oli kange iseloomuga ja abielu tõi Ernstile perekonnas pahandusi. Abielutunnistusele märgiti, et teave Ernst Enno vanemate kohta puudub. Ella ja Ernst Enno asusid elama Valka, kus Ernst sai tööd asjaajajana. Valgas veedetud aastad olid kaunid ja rahulikud. Ennod hoidsid kõrvale poliitikast ja ühiskondlikust elust. 1919. aastal asus Ernst tööle koolinõunikuna Läänemaal. Töö oli liiga laialdane, et seda rahulikult täita. Teenistus oli raske ja puudusid kogemused
Richard Hamilton ja Peter Blake Francis Bacon Liikuv figuur Allen Jones Justkui õied Richard Hamilton Mis teeb tänapäevased.. Peter Blake Rõdul Kollaaz. SKULPTUURIKUNST Barbara Hepworth ja Henry Moore Mehhiko, sumeri kunst Anthony Caro Junk art Henry Moore Toetuv figuur Anthony Caro Keskpäev EDUARDO PAOLOZZI ja PETER PHILLIPS USA massikultuur Max Ernsti kollaazid Väljavõtted reklaamiajakirjadest ja kataloogidest Marilyn Monroe ja Elvis Presley kultus Peter Phillips Tellimusmaal nr. 5 RONALD B KITAY ja RICHARD SMITH Eitas kuulumist popkunstnike hulka Popilike värvide looja Kaubapakendite motiivid Värvide tehislikkus, toorus, jõulisus DAVID HOCKNEY Esindas uut kunstnikutüüpi Naiivsus, lastekunsti kujundite kasutamine huumori ja irooniaga
Nende kodukandis oldi harjutud muusikat seostama Bachi nimega ja nii nimetati kõiki muusikuid Bachideks. Bach oli väga andekas ja töökas. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt. Vend, kes oli organist, võttis Bachi alati konserditele kaasa. Juba noorena kuulas Bach palju orelimuusikat. 1700 läks Lüneburgi(15a). Lüneburgi Michaeli koolis laulis 15 valitud lauljast moodustatud kooris.Teenis raha laulmisega.Sai töökoha 18 aastaselt. Töötas 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis.Seal kirjutas palju oreliteoseid.NB!!!Elades Lüneburgis käis jalgsi Lübeckis,et kuulata Buxtehude kontserteid.Ta õppis tippmeistrite juures ja sellepärast oli tal väga hea muusika. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis.1708 tuli tagasi Weimarisse, kus teda võeti vastu kapellimeistriks ja organistiks.Tekkis tüli, ja sellepärast lahkus sealt.Sattus isegi vangi, sest muutis koraale kaasaegseteks
muusikaga mitteseotud ülesandeid. Igatahes lahkus Bach Weimarist juba aasta pärast sinna saabumist. 1705. aastal tegi ta õppereisi Lübeckisse, et kuulata Dietrich Buxtehude orelimängu. Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis Lübeckis lubatud nelja nädala asemel neli kuud. 1708. aastal läks Bach Weimarisse ning sai sealse hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikiriku organistiks. Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat. Weimaris olles kandideeris ta ka Halle Liebfraukirche organistiks, kuid loobus sellest, kuna palgaküsimuses ei jõutud kokkuleppele. Hertsogis põhjustas Bachi lahkumissoov kartust ning selleks, et viimane kindlasti Weimarisse jääks, lõi hertsog spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Tänu sellele tõusis Bachi töötasu, kuid
Kooli nimi Johann Sebastian Bach Referaat Koostaja: nimi Juhendaja: nimi aasta Johann Sebastian Bach sündis 21. märtsil 1685 aastal Eisenachis ning suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Ta oli saksa helilooja ja organist. J. S. Bach oli Bachide suguvõsa esileküündivaim esindaja. Ta omandas koolihariduse Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana, sai samal aastal organistikoha Arnstadis, läks sealt 1705. aastal jala D. Buxtehudet kuulama. Johann Sebastian Bach oli 1707. aastast organist Mühlhausenis, 1708. aastast õukonnaorganist ning aastast 1714-kapellmeister Weimaris. 1723. aastal sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Ta põdes viimastel eluaastatel silmahaigust ning kaotas nägemise. Teenistuslikult sõltus Bach õukonnast ja kirikust. Eluajal tunti teda
......................................................lk 5 2 Elulugu Johann Sebastian Bach, kes oli Saksamaa helilooja ja organist sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks Bach jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Buxtehudet. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis
tähelepanu pöörama objekti kujutamisele, ajades segadusse nii publiku kui ka kriitikud. "Klassitsistlik" periood kestab 1924. aastani, nime annavad sellele ajale monumentaalselt osalt antiigiga seostatud figuurid ja figuurigrupid. 1924. aastal Picasso dekoratsioonidega etendunud ballet "Mercure" annab André Bretoni ümber koondunud sürrealistidele põhjust ülistada Picassot kui üht omade seast. 1925. aastal võtab ta Giorgio de Chiroco, Max Ernsti ja teiste kõrval osa sürrealistide ühenduse esimesest näitusest. Nende nõudmistega kujutada "psüühilisi automatisme" liitub Picasso vaid tingimisi. Sürrealismilt saab ta esmajoones virgutust ning võtteid oma teemade spontaansemaks ja emotsionaalsemaks töötlemiseks. Loomingusse ilmub rõhutatud kujul seksuaalsus. Picasso huvitub 1920. aastate lõpus Minotaurusest, olevusest, kes on segu inimesest ja loomast, ning härjavõitlusest. Graafikatsüklis "Minotauromachie", mis valmis 1935
k uj une i d kuj ut a ma r e a l i s t l i kul t j a l ood us l ä h e da s e s vor mi s . · Gi or gi o de Chi r i c o Ta ma a l i s k umma l i s i j a ä ngi s t a va i d pi l t e . Ne e d on t a va l i s e l t l i nn a - võ i i nt e r j ö ör i va a t e d, mi l l e s s e i s a k s j us t kui õhut ühj a s r uumi s nu kk v õi ma nne k e e n s a r na s e d f i g uur i d Kunstnikud · Rene Magritte (18981967) · Max Ernsti (18981967) · Yves Tanguy (19001955) · Paul Delvaux (18971994) · Salvador Dali (19041989)
Johann Sebastian Bach sündis vana kalendri järgi 21. märtsil 1685 Saksamaal Eisenachis organisti Johann Ambrosius Bachi ja Maria Elisabetha Lämmerhirt Bachi noorima pojana. Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina; tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone jm. Orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi.
Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (18981967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (18981967) veidratest ja süngevõitu kujunditest küllastatud looming, millest võib aga leida ka absurdsevõitu huumorit. Veidraid objekte on tulvil Yves Tanguy (19001955) maalid, otseselt seksuaalsusele vihjavad Paul Delvaux' (18971994) teosed. Sürrealistid ei teinud eri kunstiliikidel vahet, tegeldes kõigega millega taheti. Loodi sõnakunstiteoseid, skulptuurisarnaseid objekte, tungiti tarbekunsti valda. Sürrealistlikuks
Õppis Eisenachi ladina koolis, kust ta sai hea humanitaarse ja teoloogilise põhihariduse. Peale põhikooli läks Bach Ohrdurfi gümnaasiumisse ning sealt edasi Lüneburgi Michaeli kooli, kus ta õppis aastatel 1700- 1703. Helilooja tähtsamad õpetajad: Esimesed õppetunnid viiulimängus sai isalt, kes oli viiuldaja ja linnamoosekant. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt Johann Christophilt-organistilt. Töökohad: Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks Bach jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Buxtehudet. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent. Aastal 1723 sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Looming: Bachi muusikast on säilinud umbes 200 vaimulikku ja 20 ilmalikku kantaati, 4
seega talle võimaluse tegeleda loomingulise tööga. Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivõrd head. Kiriku orel oli vana ja vajas remonti, linnas valitsenud pietism taunis kunstmuusikat, 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas Mühlhausenit majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma. Weimaris sai Bach sealse hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikiriku organistiks Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat .Weimaris olles kandideeris ta ka Halle Liebfraukirche organistiks, kuid loobus sellest, kuna palgaküsimuses ei jõutud kokkuleppele. Hertsogis põhjustas Bachi lahkumissoov kartust ning selleks, et viimane kindlasti Weimarisse jääks, lõi hertsog spetsiaalselt Bachi jaoks kontsertmeistri ameti. Aastal 1717 läks Bach Köthenisse , kus temast sai vürst Leopoldi
Elukäik jagatake 4 perioodi. Kellena töötas Tähtsamad teosed Arnstadt (1703-1707) Töötas linnaorganistina. · Esimesed tähtsamad oreliteosed ja 1705.a tegi õppereisi Lübeckisse, kus kirkukantaadid võttis tunde kuulsalt heliloojalt ja organistilt Buxtehudelt. Abiellus Maria Barbara Bachiga. Weimar (1708-1717) Weimari hertsogi Wilhelm Ernsti juures · Parimad oreliteosed õukonnaorganist ja kammermuusik; · (Tokaata ja fuuga d-moll; Passacaglia hiljem õukonnakapelli kontsertmeister. c-moll) Tutvus hertsogi noodikogus Vivaldi ja · Vaimulikud kantaadid Couperini teostega, mis mõjutasid hiljem tema loomingut Köthen (1717-1723) Vürst Leopoldi juures õukapellmeister. · Parimad klaviirteosed (Inventsioonid;
Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses.1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekutel. 1905. aastal jäi polütehnikum jäädavalt selja taha.18. augustil 1909 abiellus Ernst Ellaga. Väikesed pulmad peeti naise kodus. Kohal olid vaid mõned sugulased ja tuttavad. Ernsti ema oli kange iseloomuga ja abielu tõi Ernstile perekonnas pahandusi. Abielutunnistusele märgiti, et teave Ernst Enno vanemate kohta puudub.Ella ja Ernst Enno asusid elama Valka, kus Ernst sai tööd asjaajajana. Valgas veedetud aastad olid kaunid ja rahulikud. Ennod hoidsid kõrvale poliitikast ja ühiskondlikust elust.1919. aastal asus Ernst tööle koolinõunikuna Läänemaal. Töö oli liiga laialdane, et seda rahulikult täita. Teenistus oli raske ja puudusid kogemused
Venna juures kopeeris ja õppis ta muusikat. Vend, kes teda ise õpetas, keelas Bachil kopeerida oma noote. Seda tegi noor Bach salaja öösiti, millest olid tingitud ka tema probleemid nägemisega. Juba noorena äratas Bach tähelepanu improvisaatori võimetega. 14 aastaselt sai Johann Sebastian koraalstipendiumi prestiizsesse Püha Miikaeli kooli Lüneburgis. Varsti pärast lõpetamist suundus Weimarisse, kus ta töötas hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Tema kuulsus muusikuna levis ning Bach kutsuti Arnstadti, kus ta töötas linnaorganistina. 1705. aastal tegi ta aga jalgsi õppereisi Lübeckisse. Bach viibis Lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning seetõttu lahkus ta töölt. Bach töötas ühe aasta organistina ka Mühlhausenis, kus ta abiellus Maria Barbara Bachiga. Neil oli seitse last, kellest neli jäid ellu.
Mühlhausen (alates 1707) Bach töötas ühe aasta Mühlhausenis Blasiuse kiriku organistina. Kahjuks polnud sealsed tingimused kuigivõrd head. 1707. aastal puhkenud tulekahju, milles hävines osa linnast, laostas Mühlhauseni majanduslikult. Kõik see sundis Bachi juba järgmisel aastal töölt lahkuma. Mühlhausenis elades abiellus J.S.Bach Maria Barbara Bachiga. Weimar (17081717) Weimaris sai Bach sealse hertsog Wilhelm Ernsti õukonna lossikiriku organistiks. Lisaks sellele mängis ta kammeransamblis klavessiini, viiulit ja vioolat. Kui Bach 1717. aastal lahkumisavalduse andis, pandi ta ligi kuuks ajaks arestikambrisse, sest hertsog oli keelanud ansambliliikmetel mängida Ernst Augusti heaks, viimane keelas aga muusikutel õukonnast lahkuda, ähvardades neid karistusega. Weimari perioodil sündisid Bachi kaks vanemat heliloojatest poega Wilhelm Friedemann Bach (1710) ja Carl Philipp Emanuel Bach (1714).
Lisana. 1954. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (1898-1967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Rene Magritte. Sööst läbi aja. 1932. Rene Magritte. Clairvoyance (Autoportree). 1936. Rene Magritte. Punane modell. 1937. Rene Magritte. Ravija. 1937. Rene Magritte. Suur Sõda (Esimene Maailmasõda). 1964. Rene Magritte. Inimese lapsed. 1964. Rene Magritte. Carte Blanche. 1965. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (1898-1967) veidratest ja süngevõitu kujunditest küllastatud looming, millest võib aga leida ka absurdsevõitu huumorit. Max Ernst. Celebesi elevant. 1921. Max Ernst. Sõpruskonna kokkutulek. 1922. Max Ernst. Ekvivokaalne naine. 1923. Max Ernst. Millest inimene ei peaks midagi teadma. 1923. Max Ernst. Kuningas Ubu. 1923. Max Ernst. Puur, mets ja must päike. 1927. Max Ernst. Euroopa pärast vihma II. 19401942. Max Ernst.
Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (1898-1967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (1898-1967) veidratest ja süngevõitu kujunditest küllastatud looming, millest võib aga leida ka absurdsevõitu huumorit. Veidraid objekte on tulvil Yves Tanguy (1900-1955) maalid, otseselt seksuaalsusele vihjavad Paul Delvaux' (1897-1994) teosed. Sürrealistid ei teinud eri kunstiliikidel vahet, tegeldes kõigega millega taheti. Loodi sõnakunstiteoseid, skulptuurisarnaseid objekte, tungiti tarbekunsti valda. Sürrealistlikuks võib pidada Alberto Giacometti (1901-1966) skulptuuriloomingut
teaduslikud klassid, kus oli usinalt uurinud ladinakeelseid klassikuid. Tema ees avanes mitte röömuküllase elu avar väli, mitte loomingulise tegevuse võimaluste ere mitmekesisus, mitte hiilgava karjääri lai tee, - vaid tagasihoidliku teeniva muusiku kitsas, vaesuse poolt, sissetallatud teerada. Seda rada tuli tal käia kogu eluaeg. 1703. aasta aprillis astus Bach lossi-viiulimängijana Weimari pisivürsti Johann Ernsti väikesesse kapelli. Kuid siia ei jäänud Bach kauaks. Uhke tiitel paraku ei vastanud põrmugi vähehuvitavale, labasele tööle, mis nõudis palju aega ega ei andnud võimalusi loominguliseks enesetäiendamiseks. Juba aasta pärast lahkus Bach Weimarist ja asus Arnstadti, kus talle pakuti Uue kiriku organisti kohta. Nii lõppesid Sebastian noorusaastad karmid aastad, mis tugevdasid temas visadust ja vaimset jõudu.
liikumine lõppes lõplikult alles 1966. aastal, kui Breton 70-aasta vanuselt suri 28.09.1966. Max Ernst oli enamasti veristlik sürrealist, kes tegi frotaaze(hõõrutud pilte), mis olid mingilt koredalt pinnalt saadud jäljendid paberil. Tema pildid olid fantaasiaküllased ja veidrad, kus olid süngevõitu olendid. Sageli asendus süngus absurde huumoriga. Ta sündis 02.04.1891 aastal Saksamaal, Brühlis. Ernst suri, üks päev enne oma 85 sünnipäeva, 1. aprillil 1976. aastal, Pariisis. Max Ernsti surnukeha kremeeriti ning tuhk on maetud Père Lachaise kalmistule Pariisis. Joan Miró oli teise katalaani sürrealist, kes arendas dekoratiivstiili, mida sai teostada monumntaalsetes seinamaalides, ning absurdset huumorit. Ta oli hispaanlane, kes sündis 20.04.1893 ja suri kõrges eas 25.12.1983. André Masson oli prantslane, kes kasutas maalides ka spontaansuse abi. Näiteks alustas joonistamist plaanita lihtsalt kriitseldades. Ta sündis 04.01.1896 ning suri 28.10.1987.
Bachi isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli- ja klavikordimängu ning onu Johann Christoph Bach (164593) tutvustas noorele sugulasele orelimängu. 8-aastaselt hakkas Bach õppima Eisenachi ladina koolis. Bachi jäi varakult orvuks sest tema ema suri 1694. ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai Bach vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Bach alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks Bach jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Buxtehudet. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli Bach Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent.Aastal 1723 sai Bachist Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise
1.2 Karjääri algus, Weimar Kuigi JSB sai kooli lõpetamise järel hea sissetulekuga organistikoha Weimari lähistel, sattus ta sekeldustesse. Ta võttis oma ametist omaalgatuslikult nelja kuu pikkuse puhkuse, et külastada Lübeckis tuntud organisti Dietrich Buxtehudet. Selle 400 kilomeetrise retke võttis JSB ette jalgsi. Peale seda asus JSB organistikohale Mühlhausenis, kus ta abiellus oma kauge sugulase Maria Barbara Bachiga. Pere kolis Weimarisse, kus JSB-le pakuti hertsog Wilhelm Ernsti õukonna kapellmeistri kohta. Bach pühendus loomisele ja juhtis õukonna professionaalset muusikalist kollektiivi. Heliloojatee alguses oli JSB looming mõjutatud tolleaegsest itaalia muusikast. Ta võttis šnitti nii Vivaldist kui Corellist. Weimaris koostas JSB „Väikese oreliraamatu“ (Orgelbüchlein). Ta kirjutas 46 prelüüdi, mis põhinesid kirikulauludel. JSB plaanis raamatusse koguda 164 teost. See kava ei täitunud. „Väike
täielikku arengut nagu romaan, vaid ühe momendi inimese elust ning novell põhineb sageli traagilisel, mitte koomilisel nagu anekdoot. - P. Heyse rajas pistrikuteooria (Falkentheorie), mille järgi peab igas novellis olema pistrik, st juhtmotiiv. Samuti pidas ta oluliseks tegevuse ühtsust, situatsiooni teravust, tegelaste puhul on tegemist valmis karakteritega. - P. Ernst novelli saladus peitub vormis, mitte sisus. Novell oli Ernsti arvates kontsentreeriv ja abstraheeriv kunstivorm. (abstra.heeruma- üldmõistena esile tulema, abstraktsiooniks saama) Short story'st ja E.A.Poe'st novellist rääkides ei saa aga piirduda ainult Euroopa kirjandusega. Ka Ameerika kirjanduse, eriti E.A.Poe osa novelli zanri arenguloos on märkimisväärne. Short story't peetakse Ameerika kirjanduse rahvuslikuks zanriks. See kujunes välja 19. sajandi I poolel. Selle rajajaiks peetakse kirjanikke nagu W. Irving, N. Hawthorne, E. A. Poe.
ning raha jätkus ainult asendajale maksmiseks tuli tal minna Lübeckisse jalgsi. Kuna ta viibis seal 3 kuus kauem, kui tal oli lubatud pidi ta töölt ära tulema. Lübeck Lübeckis võttis Bach maksimumi. Ta kuulas Buscdehude mängu ning pärast harjutas ja kirjutas noote ümber ja külastas kõiki kontser. Mühlhausen (alates 1707) Ta sõidab Mühlhausenisse, loote leida sealt tööd, kuid keegi ei teinud tema taoutlusele leida tööd välja. Ta läheb jälle Weimarisse vürst Johann Ernsti jurde tööle. Vürsti õukonnas oli tal 20 liikmeline kapell, kus mängiti vaimulikku ja ilmalikku muusikat. Vürst hindas Bachi kui suurt virtuoosi, mitte kui muusikut-heliloojat. Weimaris kirjutas Bach palju kantaate ja oreliteoseid.(2) Mühlhausenis abiellus ta oma esimese naise Maria Barbara Bachiga. Köthen (alates 1717) Bach läks Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina vürst Leopoldi juures. Vürst Leopold mängis hästi viiluit ja klavessiini ning omas ilusta häält
Pikk sündmusterohke ajavahemik Väljenduslaadilt vaheldusrikas Luule muutub modernistlikumaks, irooniliseks ERNST ENNO (1875 1834) · Sündinud 8. Juunil 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas · Lapsepõlv möödus Soosaare talus Rõngu kihelkonnas · Lapsea kiindus kodukohta ja loodusesse · Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest · Peres oli peale Ernsti veel kolm last: Leopold, Emilie ja Ernist 17 aastat noorem Paul. · Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia polütehnikumis kaubandusteadust · Ülikoli ajal erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne (Riias korporatsioon Vironia) · Töö mitmete ajalehtede toimetuses (Tartu Postimees, ajakiri Linda jt) · 1905.a kaitses lõputöö kaubanduseteaduste alal · 1906.a siirdus Enno kodutallu soosaarele · 1909
vale mitte!" Joonis 2. Wolfgang Pauli õpetamas 8 Wolfgang Pauli perekond Kuulsa teadlase Wolfgang Ernst Pauli isa oli Wolfgang Joseph Pauli, kes oli tuntud keemik ning õppinud Prahas. Algselt oli ta nimi Wolf Pascheles, kuid 1898. aastal vahetas ta oma nime Wolfgang Joseph Pauliks, samal aastal vahetas ta ka usku: judaismi rooma-katoliikluse vastu. Tema vanemateks olid Wolfgang Joseph ja Berta Camilla Schütz. Ta abiellus Ernsti ema, Berta Schütziga, aastal 1899 ning selleks ajaks oli ta loobunud oma arstikarjäärist, sest tundis suuremat huvi keemia ja füüsika vastu ning temast sai ülikooli professor. Ernst Mach oli mees, kes inspireeris Josephit just teadusega tegelema ning kelle auks pandi Wolfgang Ernst Paulile ta keskmine nimi Ernst. Samuti on Ernst Mach Wolfgang Ernst Pauli ristiisa. Hertha Ernestine Pauli oli Wolfgang Ernst Pauli õde. Ta sündis 1906.aastal Viinis ning suri 1973.aastal New Yorgis
Ta oli erakordselt mitmekügne teadlane, kes esitas oma ajast ettejõudnud algupäraseid ideid ja avaldas uurimusi paljudes astronoomia valdkondades. . Aastal 1909 oli olnud Marsi suur vastasseis ja võib-olla just see äratas noorukis huvi astronoomia vastu. Igatahes järgmise, 1911.--1912. aasta vastasseisu ajal oli ta innukas Marsi vaatleja. Ta organiseeris Tallinnas amatöörastronoomide seltsi "Vega" (seltsi kuulusid ka Ernsti vennad). Ühiste jõupingutustega hangiti 3-tollise objektiivi läbimõõduga refraktorteleskoop. Osutus, et teleskoobi optika oli väga hea kvaliteediga. Olgugi et planeete vaadeldakse alati paljudes observatooriumides, õnnestus üht-teist uut leida ka Tallinna amatööridel. Kõigepealt uuris Öpik heleduse jaotust Marsi kettal. Selle põhjal oli võimalik hinnata Marsi atmosfääri tihedust. Marsi mandrite ekvaatorilähedased alad olid planeedi ketta tsentri ligidal
Väljenduslaadilt Vaheldusrikas Luule muutub Modernistlikumaks, irooniliseks. ERNST ENNO 18751934 · Sündinud 8. juunil 1875 Tartumaal Rannu kihelkonnas · Lapsepõlv möödus Soosaare talus Rõngu kihelkonnas · Lapsena kiindus kodukohta ja loodusesse · Pere oli sügavalt usklik. Vanaema jutustatud pärimuslood panid teda huvituma rahvaluulest · Peres oli peale Ernsti veel kolm last: Leopold, Emilie ja Ernist 17 aastat noorem Paul. · Õppis Tartus Treffneri gümnaasiumis ja reaalkoolis, hiljem Riia Polütehnikumis kaubandusteadust 11 · Ülikooli ajal erinevate üliõpilasliikumistega, kuid oli siiski väga passiivne (Riias korporatsioon Vironia) · Töö mitmete ajalehtede toimetuses (Tartu Postimees, ajakiri Linda jt)
Varsti aga ilmusid uued luuletus kogud ,, Lained" (1906) ,,Ristlained" (1910), ,,Põhjamaa lapsed" (1913). ,,Meie päevist" (1920) ja proosaraamatuke ,,Väikesed pildid Eestist" (1911). Tõlkijana on ta maailmakirjanduse klassikast vahendanud Shakespeare'i ,,Suveöö unenäo", Sofokles- Hofmannsthali ,,Kuningas Odipuse", Goethe ,,Egmonti", Schilleri ,,Wilhelm Telli", rea noorsooraamatuid, nagu ,,Anderseni muinasjutud" 1, O. Ernsti ,,Asmus Semperi noorusmaa" jm. Viljakas kirjanduslik tegevus ei päästnud tagasihoidliku loomuga Haavat ainelisest kitsikusest. Eriti ränk oli talle Esimese maailmasõja ja kodusõja aeg. 1920. aastal tabas Haavat osaline halvatus. Kodanlikult vabariigilt sai ta väikest pensionit, kuid see ei lahendanud haige luuletaja olukorda. Üheks pidevaks mureallikaks osutus korteriküsimus.Omaette oleku soov ja vajadus üüriga kokku hoida sundisid teda enamasti asuma kõledaisse katusekambritesse,
tel Londoni Westminster Abbey`sse Inglise kuningate ja Briti Impeeriumi kuulsate kodanike kõrvale. 14)JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750 Johann Sebastian Bach oli Saksamaa helilooja ja organist,kes sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai ta vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Ta alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli ta Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent ning aastal 1723 sai tast Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis
väljaspool tavapärast, kogetavat maailma. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsamaiks pidasid sugutungi. Nad tuginesid S. Freudi poolt unenägude ja hallutsinatsioonide seletamiseks loodud sümboliteteooriale. Sellises laadis töötanud kunstnikest on kuulsaim Salvador Dali (1904-1989). Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (1898-1967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (1898-1967) veidratest ja süngevõitu kujunditest küllastatud looming, millest võib aga leida ka absurdsevõitu huumorit. Veidraid objekte on tulvil Yves Tanguy (1900-1955) maalid, otseselt seksuaalsusele vihjavad Paul Delvaux' (1897-1994) teosed. Sürrealistid ei teinud eri kunstiliikidel vahet, tegeldes kõigega millega taheti. Loodi sõnakunstiteoseid, skulptuurisarnaseid objekte, tungiti tarbekunsti valda. Sürrealistlikuks võib pidada Alberto Giacometti (1901-1966) skulptuuriloomingut
sakslane, sai temast Briti kodanik, muusikalistelt maneeridelt võiks teda pidada hoopis itaallaseks. 15) JOHANN SEBASTIAN BACH 1685-1750 Johann Sebastian Bach, kes oli Saksamaa helilooja ja organist sündis 21. märtsil 1685. aastal Eisenachis. Bach jäi varakult orvuks, sest tema ema suri 1694. aastal ja isa 1695. aastal. Muusikalise hariduse sai ta vennalt, kooliharidust omandas Ohrdrufis ja Lüneburgis. Ta alustas muusikutegevust 1703. aastal Weimaris hertsog Johann Ernsti õukonnakapellis viiuldajana. Samal aastal sai Bach organistikoha Arnstadtis. 1705. aastal läks ta jala Arnstadtist Lübekisse selleks, et kuulata D. Buxtehudet. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli ta Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent ning aastal 1723 sai tast Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise
Tal oli ka tütar Agnes. Ühel päeval kutsus kuulus pankur Fugger Hansu enda poole, et küsida, kas tollel on anda talle mõnd rohtu, mis tugevdaks suguiha. Nimelt hakkas austatud Fugger abielluma ning soovis saada poega. Üheksa kuud hiljem sündiski talle poeg, kelle nimeks sai Johannes. Schmidt ostis endale teenitud raha eest aga klaasist destillaatori, mida polnud isegi Kasparil. Ühel päeval saabus Hansule kutse Müncheni, hertsog Ernsti ette ning seda ei saanud ta tagasi lükata. XV Johannes jättis oma maja ja asus teele Müncheni poole. Kolmandal päeval kutsus hertsog Johannese enda juurde. Johannes kõneles, et on tegelenud arstikunstiga vaid 9 aastat ning on hetkel 40-aastane. Hertsog tahtis nimelt, et kuna ta juba pankur Fuggeril aitas lapse saada, siis kas oleks võimalik oma vana mehe nõela teravaks ihuda. Nimelt oli ta poeg kihlunud ühe Würtembergi krahvi tütre Elisabethiga, kes nüüd laskis
Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada
„Ravija“ (1937). René Magritte (1898–1967): Kollektiivne invasioon (1934) René Magritte (1898– 1967): Ohustatud mõrvar (1926) ● MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga. Teoseid: „Elevant Celebes“ (1921), „Naine, vanamees ja lill“ (1923), „Millest inimene ei peaks midagi teadma“ (1923). Max Ernst (1891–1976): Linnud (1921)
Tema looming on barokselt ülespuhutud ja eksalteeritud, pungil vihjetest ja alltekstidest, maalid mõjuvad sageli efektsete lavastustena. Dali väändunud ideed leidsid väljenduse ka koostöös filmirezissööri Luis Bunueliga (film "Andaluusia koer"). Dali enese igapäevane elu oli küllastunud skandaalidest ja sokeerimistest. Mõnevõrra jahedama ja napima loomelaadiga oli Rene Magritte (1898-1967), kelle tööd sageli mõistatusi meenutavad. Suuremalt jaolt veristlik oli ka Max Ernsti (1898-1967) veidratest ja süngevõitu kujunditest küllastatud looming, millest võib aga leida ka absurdsevõitu huumorit. Veidraid objekte on tulvil Yves Tanguy (1900-1955) maalid, otseselt seksuaalsusele vihjavad Paul Delvaux' (1897-1994) teosed. Sürrealistid ei teinud eri kunstiliikidel vahet, tegeldes kõigega millega taheti. Loodi sõnakunstiteoseid, skulptuurisarnaseid objekte, tungiti tarbekunsti valda. Sürrealistlikuks võib pidada Alberto Giacometti (1901-1966) skulptuuriloomingut
Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga. Teoseid: ,,Elevant Celebes" (1921), ,,Naine, vanamees ja lill" (1923), ,,Millest inimene ei peaks midagi teadma" (1923). KONTSEPTUALISM (ideekunst) Kontseptualism on 1965. aastal New Yorgis tekkinud kunstivool. Edward Kienholzi arvates on see maali kadumine kontseptsiooni nimel
Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte’i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte’i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: „Pildi reetlikkus“ (1928), „Hoolimatu magaja“ (1927), „Punane modell“ (1934), „Ravija“ (1937). ● MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga. Teoseid: „Elevant Celebes“ (1921), „Naine, vanamees ja lill“ (1923), „Millest inimene ei peaks midagi teadma“ (1923). ● Sürrealistide hulka kuulusid MAN RAY (1890-1976), PAUL DELVAUX, GIORGIO de CHIRICO (1888-1978). 9. 1920.-30. aastad prantsuse (Picasso, Matisse, Dufy, Bonnard, de Lempicka,
Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga. Teoseid: ,,Elevant Celebes" (1921), ,,Naine, vanamees ja lill" (1923), ,,Millest inimene ei peaks midagi teadma" (1923). Sürrealistide hulka kuulusid MAN RAY (1890-1976), PAUL DELVAUX, GIORGIO de CHIRICO (1888-1978). KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 169-200 E
Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida. Magritte'i maalidel näeb üldse unenägudele omast nihestatust, kus esemed on küll reaalsed, kuid ebaloogilises seoses. Magritte'i ikonograafias on olulisel kohal freudistlik unenäosümboolika: kaabud, jalutuskepid, linnud, munad. Omaette teema on illusionistlikud trikid peeglite ja aknavaadetega. Teoseid: ,,Pildi reetlikkus" (1928), ,,Hoolimatu magaja" (1927), ,,Punane modell" (1934), ,,Ravija" (1937). MAX ERNST (1891-1976) Ernsti loomingu suurem osa on veristlik, täidetud fantaasiaküllastest, veidratest, aga ka enamasti süngevõitu olenditest. Sageli süngus küll seguneb või vaheldub absurdse huumoriga. Teoseid: ,,Elevant Celebes" (1921), ,,Naine, vanamees ja lill" (1923), ,,Millest inimene ei peaks midagi teadma" (1923). Sürrealistide hulka kuulusid MAN RAY (1890-1976), PAUL DELVAUX, GIORGIO de CHIRICO (1888-1978). KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 169-200 E
Kohanesid vaid üksikud, paljud tapsid end ära v läksid hulluks. R eitab täielikult tagasitulemise võimalust, ka Ludwig tappis ennast. "Aeg antud elda, aeg antud surra" ('54). Tegevus II MS ajal. Peategelane Ernst Grauber. Vaevab süütunne tapetute pärast. Terve romaani vältel otsib teed, kuidas oma süüd heastada. Valvab vangistatud vene partisane, laseb ühe partisani vabaks, aga see laseb kohe, kui vabaks saanud, Ernsti maha (raamatu lõpus). Selle raamatu järgi tehti film, kus R ise mängis ühte õpetajat. 2) Emigratsioon. "Armasta oma ligimest" ('40) räägib neist inimestest, kes pidid '33 Saksamaalt lahkuma, kui Hitler võimule tuli. Peavad üha põgenema, pole täisväärtuslikud inimesed. On "nagu laibad puhkusel". Peategelane Josef Steiner, olnud sõjas ja rindel. Kui oli juba Saksamaalt Prantsusmaale jõudnud, kuulis, et ta naine on
annaabi.ee 
