Inimeste ja looduse vahelised suhted Loodusel on suur mõju inimese üle. Santiago oli kange mees, kes enda halvast tervisest olenemata otsustas merele minna. Meri oli tema suurim sõber, kuid samas ka suurim vaenlane. Meri oli karm ja ootamatu, kuid meest see ei heidutanud, tal oli kindel eesmärk end tõestada ning näidata, et tema kalaõnn ei ole pöördunud. Selle tõestamiseks veetis ta päevi merel, triivides elu ja surma vahel. Meri oli Santiago vastu karm. Eluaegne kalapüügikogemus ning loodustarkused võimaldasid tal liikuda õiges suunas. Ta oskas ennustada ilma ja orkaanide tulekut ning teadis, et seal, kus on palju lendkalu, seal peab olema ka kuldmakrelle. Meri oli vanamehe teine kodu, tema toidulaud ja rahakott. Samas röövis see mehelt iga korraga üha enam elujõudu. Kalapüük mõjus mehe tervisele laastavalt, liinidega vigastas ta enda käsi, külmast ja liikumatusest läksid jäsemed krampi ning pidev näljatunne te...
inimesed, selle probleemi tekitanud ning nüüd püüame igati selle vastu võidelda, leiutades aina uuemaid, paremaid ja loodussõbralikumaid transpordivahendeid. Kahjuks ei saa me maailma enam kunagi nii puhtaks nagu see oli miljardeid aastaid tagasi, aga me saame vähendada selle saastamist. Kõige kergem ja praktilisem viis ongi alustada iseendast. Kui iga inimene liiguks natukenegi loodussõbralikumalt, oleks meie maailm palju puhtam koht. Nagu inimesel, on ka loodusel vaja liikuda. Me oleme takistanud looduse liikumise teede rajamisega. Mida rohkem liiguvad inimesed suuri vahendeid kasutamata, seda vähem on vaja rajada asfaldteid, mis takkistavad loodusel vabalt kasvamist kui ka loomade rändamist. Kui vaadata maailma transpordi kaarti on näha väga palju suuri teederägastikke. Suured teed on ümbitsetud kõrgete aedadega, et loomad ei saaks teede peale minna ning taimestik on üleskistud.
Oma karjaaega meenutab kirjanik veel 1891. aastal järgmistes tundelistes lausetes: ,,Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikadel ning trötsisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg! Nüüd ei olnud ma unistaja enam, enam ei kuuldunud metsa kohinas mulle vaimude muusika kõrvu." Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Ta otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv vaevles oma elu jooksul nii füüsiliste, kui ka vaimsete haiguste küüsis. Tema raske elukäik on meelitanud inimesi ta luuletusi lugema ja analüüsima, ning igaüks leiab neist midagi erilist ja ainulaadset. Seega võib isegi järeldada, et tema vaimne ebastabiilsus on ta edu allikaks. Loodus oli Juhanile väga armas. Sellest on näiteid palju. Lühitekst ,,Ilus suvepäev oli..." on
Eeskujuks peeti antiikkirjandust. Tekkis kolme ühtsuse nõue: Aja, koha ja tegevuse ühtsus. Suurim esindaja: Moliere(Jean Baptiste Poquelin) Eesti kirjanikud: Kristjan Jaak Peterson, Friedrich Robert Fahelman ja Kreutzwald Romantsim: Tekkis 18 sajandil, suurte tunnete ajastul. Romantismi olid ette valmistanud 18. sajandi eelromantism ja osaliselt sentimentalism ning teooria kujunes 18. ja 19. sajandi vahetusel Saksamaal. Rõhutamaks tundeid, oli suur osa loodusel. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja zanride segunemine, fragmentaarsus, grotesk ja iroonia. Loome keskmesse tõusis kannatava inimese sisemaailm. Otsiti ideaale, suur osa endiselt loodusel. Peamiseks teemaks on armastus ja eelistati luulet. Suurim esindaja: Victor Hugo "Hüljatud" Eesti kirjanikud: Suve Jaan " Luige Laos" Realism: Tekkis 1830. aastatel. Algas tööstusrevolutsioon ja suurenes tarbimine. Toimus urbaniseerumine
Mis riigid kannatasid suurimat kahju 2015. a nafta hinna languses? - Venzuela, Iraan, Liibül, Nigeeria ning Venemaa Kuidas on nafta hind muutunud maailmaturul viimastel kuudel? - On kõvasti tõusnud, kütuse hind on tõusnud ja kommunaalid on suurenenud. Kuid vahepeal oli langenud, aga hiljem tõusis uuesti. Milline mõju on olnud sel õnnetusel (Mehhiko lahel 20.04.2010) rannikualade loodusel ja majandustegevusele? - Õnnetus põhjustas ulatusliku keskkonna katastroof. Õnnetusele järgnes katastroofiline naftaleke.
Parima dokumentaalfilmi Oscariga pärjatud ,,Ebamugav tõde" kajastab globaalset soojenemist ning selle põhjuseid. Loomulikult on loodusel oma rütm ja paljud skeptikud väidavad, et praegune situatsioon on rütmile omane. Nagu elu käib ikka üles-alla. Siiani on silme ees pilt, kus filmi peategelane Al Gore, pidi redelit kasutama edastamaks praegust rütmimuutust. Olukord on rohkem rütmist väljas kui kuulmispuudega trummar. Kui loodusel on oma rütm siis ainus faktor, mis saab teda rütmist välja lüüa, on inimtegevus. Inimesed peavad oma käitumist muutma enne, kui kogu maailmaga juhtub, mis juhtus Ameerikaga pärast `valgete` invasiooni ja maa varastamist selle põliselanike käest. Pooletuhande aastaga suutsid ameeriklased selle ilusa looduslapi muuta räpaseks kaubanduskeskuseks. Faktid räägivad justkui ühest suust, et inimene kujutab endast loodusele suurt ohtu. Ometi võib seda aspekti lahata mitmeti. Maa on
Mart Saar · Helilooja, pedagoog, organist, pianist · Haridus: Peterburi konservatooriumis, oreliklassis, kompositsiooniõpingud N.Rimski- Korsakovi ja A.Ljadovi juures · Kogus rahvaviise Looming · Väljenduslaad emotsionaalne, lüüriline · kasvavad kõik kelikeele komponendid välja rahvaviisist · läbivad armastus, loodus ja surm · isakodu Hüpassaare oluline loometööks · ligi 400 koorilaulu · üle 140 soololaulu · 130 klaveriteost · Mõned orkestriteosed · Kooriteosed (Vohmakõne, vellekõne; Seitse sammeldunud sängi; Jaan läheb jaanitulele; Mardi laul; Läksin kõrtsi aega viitma; Latse hällütamise laul jt.) · Väga oluline koht loodusel(Kõver kuuseke; Miss a nutad, tammekene; Tere kuusi, tere petäj, Laanehaldjate laul) Varasemad teosed (paljud hävisid): · Rohkesti impressionistlikke ja ekspressionistlikke teoseid · Klaveripalad (prelüüdid, Skizze) · Soo...
juuni 1875. aastal Tartumaal Valgutas, Rannu kihelkonnas. · Ta ei olnud väga seltsikas luuletaja, ning tema loomingulne tee kulges üksi ja omaette. · Õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja Tartu Reaalkoolis. Looming · Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. · Enno loomingut võib iseloomustada kui igatsevat ja lüürilist, tema lemmiksümbolid on tee ja kodu. · Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Ei Tea · Kord oli, kord, ei tea, Kõik ilmas korraks jääb Kõik ununeb nii pea Kord korra järgi läeb · Kord korraks järgi mina, Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Ei iial otsa saa. · Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt sääsk, õnn ja sääse mõtted Kes oskab kõiga keelt. · Sääsk õnn ja mina, sina, Nii sugavusest tilk
Teadlaste arvates tähendab globaalne kliima soojenemine seda, et Maa arvutuslik keskmine temperatuur tõuseb teatud aja jooksul ning antud juhtul inimtegevuse tagajärjel. Globaalne soojenemine põhjustab kaugemas perspektiivis tohutuid kahjusid nii inimkonnale kui ka loodusele. Mida siis selleks teha? Üks samm globaalse kliima soojenemise vastu on vähendada tööstuslike tehaseid. Tehastest tulenevaid gaase jääb vähemaks, mis oleks omakorda kasulik tehaste lähedal asuval loodusel ning ka inimestel. Energia säästmiseks on palju võimalusi. Üks neist on see kui me soojustame oma maja korralikult ära, siis läheb kütmiseks vähem energiat. Boilerit ei tohiks hoida liiga kuumal temperatuuril. Kuna boiler on üks suurimaid eneregiakulutajaid. Selletõttu säästaksime palju energiat. Kodudes peaksime kasutama taaskasutatavaid pakendeid. Poodidesse võiks tulla ise lagunevaid kotte ning, mida saaks omakorda taaskasutada.
Kuid milleks veel on loodus minule tähtis? Juba pisikesest lapsest saadik olen emaga metsas seenel ja ka marjul käinud. Kuigi mulle seened ei maitse, on neid hea ja rahustav korjata. Alati leides mõne ilusa ning mitteussitanud seene on rahulolutunne südames. Ka marjade korjamine on vahva, eriti mustikate, sest siis saan kõigile oma sinakaslillasid näppe näidata ja uhkustada, et korjasin suure pangetäie marju. Loodusel on inimeste üle väga suur võim, suurem kui me isegi arvata oskame. See mängib meile küll vahel vingerpussi, kuid see on paratamatus. Looduse jõu enda kasuks pööramise oskus on väärt oskus. Seda osates võib oma elu kergeks ja imeliseks muuta.
Mina ja loodus Loodus on üks imeline paik, kus saad leida ennast. Loodus on imeline jõu allikas. Kui looduses viibid saad sa kuulata iseennast ja teha imelisi valikuid ja otsuseid. Linnakäras teha õigeid otsuseid teha on peaaegu võimatu. Järve ääres istudes saab võtta aja maha, teha mõtetestpea tühjaks, lasta lõdvaks ning lihtsalt olla ja nautida hetke. Kuid milleks see loodus minu jaoks tegelikult nii hea on. Mõnikord, kui saab kõigest villand ja tahaks puhata, kuid kodus vajavad tegemist koolitööd, siis võtan ma jalatsid ning kõrvaklapid ja kõnnin kolme kilomeetri kaugusele metsa sees olevasse paika, mis on eriti ilus päikesepaistelise ilmaga. Võtan aja maha ja istun sealsele pingile ning hingan värsket õhku sisse ja välja ning naudin kaunist sillerdava vee sära Seal kohas tunnen ma, et saan end lõdvaks lasta ja nautida rahu. Istun seal paarkümmend minutit ja kõnnin koju tagasi. Meel ja eneset...
Louis Höflinger "Inglisild Tartus„ Tehtud litograafiaga ehk kivitrükiga Asukoht Eesti kunstimuuseumis Inglisild Tartus Tarbekunst Keraamika Klaasikunst Metallehistöö Nahkehistöö Puitehistöö Sepis Tarbegraafika Tekstiilikunst Vaibakunst Tarbekunst Keraamika Merike Christensen Merike Christenseni iseloomustab väga äratuntav ja isikupärane stiilitunnetus. Maastikul ja loodusel on tema teostes väga oluline koht. Merike Christenseni looming Tarbekunst Tekstiilikunst Mari Aakre Ta on õpetanud Eesti Kunstiakadeemias vormiõpetust. Ta kujundas koos Peeter Kuutmaga rühmituse Vaba Tahe näituse, mida eksponeeriti Valgas septembris 2002. Mari Aakre looming Aitäh vaatamast!
laiemas thenduses.vaimne mberttlemine. 3. Mis on inimkeskne koloogia, mis eristab svakoloogiat inimkesksest? inimkeskses koloogias on kesksel kohal indiviid,svakoloogias on kik olendid vrdsel positsioonil inimkeskne:valitsemine looduse le, looduskk on tooaine inimvajaduste rahuldamiseks,maj. kasv, Maa ressursse on palju, probleemide lahendus on tehnoloogilises progressis , tarbijalikkus, rahvusriik, tsentraliseeritud KK. svakoloogiline: kooskla loodusega, loodusel on sisemine vrtus,lihtus materjaalsetes vajadustes (ainult 1 osa eneseteostusest) maa vimalused on piiratud, mdukas tehnoloogia, teadusei ole domineer9iv, kokkuhoid ja taaskasutus, vikesed kogukonnad, bioregionalism 4. Kuidas suhtub svakoloogia tehnoloogi ksimusse? mittetstusmaid tuleb kaitsta industriaalsete hiskondade sissetungi eest , pole vaja propageerida vraste riikide elulaadi, . kultuurilist mitmekesisust tuleb silitada. 5. Mis on svakoloogia platvorm? svakoloogia mudeli 2
tegevusse sekkusid headuse haldjad. Max tunnisab süüd ning teda ähvardab maalt väljasaatimine. Kuid külarahvas kostab Maxi eest ning palub talle andestada. Ooper lõpeb Maxi ja Agathe pulmapeoga. Ainestik ja muusika: ,,Nõidkütt" saavutas juba esietendusel tohutu menu ning sai teistele saksakeelsetele ooperitele eeskujuks. Ooperi ainestiku leidis Weber saksa rahvajuttude kogumikust nimega ,,Tondijutud". Weberi ooperil on palju sarnast Hoffmanni ooperiga: ka ,,Nõidkütis" on tähtis roll loodusel ja üleloomulikel tegelastel, põhiteemaks on võitlus hea ja kurja vahel, samuti süü ja lunastus ; singspieläi eeskujul esineb ka kõneldud lõike (nt Samieli partiis). Kuid muusikaliselt on Weberi ooper mitmekesisem, terviklikum ja läbimõeldum. Muusika on tihedalt seotud lavategevusega: tähtsamatel tegelastel on oma muuskalised teemad või motiivid, mis kõlavad orkestris just siis, kui ka laval nendega midagi toimub. Nt kütte ja loodust iselooustab metsasarvede kõla, Agathet klarneti
Kordamisküsimuste vastused 1. Mis on teadus? Teadus on ühteaegu nii uurimisprotsess kui ka teadmiste kogum, mis uurimistöö tulemusena sünnib. 2. Mis on tehnoloogia? Tehnoloogia on toodete valmistamise viis. 3. Nimeta loodusteadusi! Loodusteadused on: füüsika, keemia, bioloogia. 4. Mis on bioloogia? Bioloogia on teadusharu, mis tegeleb eluslooduse uurimisega. 5. Nimeta bioloogia harud ja neid uurivate teadlaste nimetused! Mikrobioloogia mikrobioloog Alguloogia alguloog Molekulaarbioloogia molekulaarbioloog Tsütoloogia tsütoloog Anatoomia anatoloog Füsioloogia füsioloog Ökoloogia ökoloog Bakteriloogia bakteriloog Zoobioloogia zoobioloog Botaanika botaanik Mükoloogia mükoloog Histoloogia histoloog 6. Mis on eba(liba) teadus? (astronoomia ja astroloogia!) Ebateadus (libateadus) on tegevus, mis meenutab teadust, kuid selle aluseks on petlikud eeldused ja faktid, mi...
Ähijärv Karulas Muutused biosfääris B io s f ä ä r i m u u tu s e d O r g a n is m id e e lu t e g e v u s e I n im e s e t e g e v u s e tõ ttu tõ ttu Bioom · Bioomiks nimetatakse suure , suhteliselt ühetaolise elutingimustega maa- ala väga suure ökosüsteemi elustikku. · Eesti asub parasvöötme heitlehiste metsade piirkonnas. Kirde Eesti loodusel on taiga bioomile iseloomulikke jooni. Tuntumad bioomid on: · Tundra · Taiga · Parasvöötme heitlehine mets · Rohtla · Poolkõrb · Kõrb · Ekvatoriaalsed ja troopilised vihmametsad Bioome eristatakse maailmas 14. Tänan tähelepanu eest! ©anmet.rtg 2004
Mida andis Euroopale Suur Prantsuse Revolutsioon? Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos. Selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. 1789. aastal 17.juunil kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks, nendega liitusid ka teised seisused ning nad nimetasid end Asutavaks Koguks. 11.augustil vormistati dekreet, millega kaotati feodaalide isiklikud eesõigused ja talupoegade isiklikud kohustused, ka kirikukümnis. 26. augustil 1789 võeti Asutava Kogu poolt vastu ,,Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Selle revolutsiooni programmdokumendiga kuuluta...
Loodus – üks osa kirjaniku elust ja luulest Minu arvates on loodus mitte ainult kirjaniku ja luuletaja elus väga tähtsal kohal vaid ka nn. „tavainimeste“ elus on see vägagi oluline osa igas päevas. Kuid võibolla on sellel loodusel lihtsalt suurem tähendus kirjanikele ja luuletajatele, näiteks luuletajad saavad tihti inspiratsiooni loodusest, selle ilust ja olemusest. Tean seda, sest kunagi väga väiksena proovisin ka ise kirjutada luuletusi ning need kõik rääkisid loomadest ja lindudest ja taimedest. Luuletaja ei kasuta loodust alati ka kui sellena mis ta on vaid kirjeldab mõndade loodusnähtuste abil näiteks inimesi, emotsioone, eluperioode jne
Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“ Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, millest ta ka kirjutas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi – eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesajuga, kord hukutab oma salakavalate tuultega merel laevu.
POOLSAMBAD,NISSID. Sisearhitektuur-ruumi mõju tõstmine-TSENTRAAL ja KUPPEL ehitised. Balustraad-dekoratiivselt kujundatud piire. REDENTORE-lunastajakirik. Kolossaalorder-SAMMAS või PILASTER ulatub läbi kahe korruse. MAALIKUNST:Kompositsioon muutud PÜRAMIIDJAKS. Vormitäius-toob välja olulise ja jätab vatju ebaolulise ÕHUPERSPEKTIIVi. SKULPTUUR.Ei ole arhitektuuriga seotud. Skulptuur on suur.Filosoofia e ateena kool. Perekond e äike. MAALIKUNST:tähelepanu VÄRVIL ja loodusel. KOMPOSITSIOON ei ole paralleelne ega kolmnurkne, Vaid diagonaalselt viltu pidi sisse või mööda ristuvaid diagonaale-ANNAB SÜGAVUSE. MANERISM on renessanssi ja baroki vaheline suund, saab alguse TOSKAANAST. KUPA-kauss.
Inimene loodusega rinnutsi Inimeste elu on peaaegu igal sammul seotud loodusega. Tänu loodusele püsib inimkond elus ning ilma on elu raske ette kujutada. Inimesed suhtuvad ümbruskonda erinevalt, mis tähendab, et paljud ei hooli looduse puhtusest. Selleks on loodusel varuks omad vingerpussid, mille puhul on kombeks öelda, et tegemist on kättemaksuga inimeste tegude eest. Loodusnähtused on suure tähtsusega tegurid inimkonna elukeskkonna kujunemisel. Enamasti on katasroofide põhjuseks ilmastikunähtused ning maapinna liikumised. Ilmastikuga seotud nähtused nagu orkaanid, taifuunid, tornaadod ja muud tormid saavad alguse troopilistest piirkondadest. Tavaliselt on nendeks kohtadeks Lõuna-Ameerika keskosa, Aafrika keskosa või Okeaania
· naise vanus ja kaasnevad haigused. Lisaks kliiniku tehniline varustus, ravimid ja spetsialistide kogemused. Bioonika Mis on bioonika? Bioonika on tuletis mõistetest BIOloogia ja tehNIKA ning tähendab "õppimist looduselt tehnoloogia jaoks" Mida uurib bioonika? Bioonikateadus uurib, kuidas saaks seadmeid ja masinaid konstrueerides ja materjale arendades rakendada loodusest pärit põhimõtteid Kuidas loodus tehnikaga sobib? Loodusel on olnud sadu miljoneid aastaid aega, et arendada välja otstarbekaid lahendusi. Loodusel on õnnestunud suurepäraselt toime tulla kõige erinevamate nõuetega. Tehnikal on selles osas veel palju arenguruumi. Nii on BIOONIKA hea töövahend homse päeva konstruktorite jaoks. Bioloogid toovad päevavalgele looduse leiutisi ja insenerid üritavad neidsamu põhimõtteid rakendada ka tehnikas. Biotehnoloogia
Inim- ja looduskeskse eetika üks oluline erinevus on käsitlus looduse väärtustest. Inimkeskses käsitluses seonduvad kõik väärtused ühel või teisel moel inimesega. Põhiküsimus on selles, kas loodusel võib olla iseseisvat, inimesest sõltumatut väärtust. Nortoni arvates tekitavad looduskaitse ja loodusest saadud paremaid väärtustamisi ja rikkalikuma elu kui loodust hävitav tegevus. See väärtus võiks olla piisav alus kogu looduskaitsele ning poleks vaja oletada, et loodusel on inimesest sõltumatuid väärtusi. Inimene peab kasutama piiratud lodusvarusid arukalt, ei või ta loodust täiesti oma suva järgi kasutada. Kui loodust kasutatakse ebamõistlikult- selle tulemused on nähtavad looduse saastumisena-, siis väheneb inimese heaolu ja elukvaliteet (Blackstone 1980). Seda kutsutakse ratsionaalseks inimkeskuseks. Looduskeskne suhtumine tähendab looduse ja selle kõikide olendite heaolu arvestamist.
nagu oleks Jumala silmis kõigil maailma loodutel väärtus omaette. Kosmoselaevaökonoomia ja- eetika Rõhutab maakera ja loodusvarude piiratust ja inimese sõltuvust nendest. Põhineb inimese vastutusele ja hoolitsusele looduse eest. Aluseks on Vana testamendi nn jahveistide allikatel põhinev loomislugu, kus inimene on looduse kaitsja ja harija. Tugev inimkesksus Loodusel on ainult esemeline väärtus. Esindavad valitsemise ja võimu traditsioon ning tehnikakeskne mõtlemine. Inimene ei tarvitse võtta arvesse mingeid muid kui oma inimlikke vajadustega seotud soove ja väärtusi. Nõrk inimkesksus Loodusel on kaasmõjuline väärtus. Loodusest saadavad väärtused muuudavad inimest paremaks ja sävendavad tema tegevust ja väärtusmaailma. Esindab vähemusse jäänud harimise ja kaitsmise eetika. Ratsionaalne inimkesksus
Eeskuju uue ühiskonna loomisel otsiti Rooma vabariigi aegadest,mitmed revolutsionäärid vahetasid isegi oma eesnimed antiiksete vastu. Uue ellusuhtumise mõjul tekkisid klassitsistlik kunst. Enne revolutsiooni kasutati Prantsusmaal mitmesuguseid sõõdu- ja kaaluühikuid,mis olid välja kujunenud sajandite jooksul. Kui tugevenes arusaam ühest isamaast ja tihenes läbikäimine,tõusis päevakorda ühtse mõõtühikutesüsteemi loomine. Peeti õigeks,et uued mõõdud põhineksid loodusel,mille tähtsust olid rõhutanud juba valgustajad. Kohustusliku süsteemina rakendati meetrimõõdustik Prantsusmaal 1840.aastal. Mujal Euroopas võetigi meetrimõõdustik kasutusele põhiliselt 1870.aastail. Minuarust mõjutas kultuur Prantsusmaa revolutsiooni küllalti palju. Õnneks on päris rohkelt säilinud kultuuris.
ta poos end üles. Mari oli meestega pelgalt kaastundest. Ta oli hoolitsev ja kohusetruu. Tema kaks last, kes olid tal Jussiga saadud, surid. Nooremana oli ta lõbusam, kui mida alu edasi, seda süngemaks kõik tema jaoks muutus. Lapsed said omavahel enamasti hästi läbi. Kuid noor Andres ja Indrek eriti ei saanud. Ükskord, kui nad üksteist kividega loopisid viskas Indrek emale pihta peale seda hakkasid nende suhted soojenema. 3. Loodusel oli teoses suur roll. Maad hariti loomade toitmiseks ja endale toorainete kasvatamiseks. Rajati kraave, et põldusid niisutada. Samuti saadi metsast ehitusmaterjali. 4. Tiit oli Andrese hea sõber ja naaber. Kui Andresel oli probleeme või küsimusi, siis pöördus ta alati Tiidu poole. Tiit alati aitas, kui sai. Ta oli Indreku ristiisa ka. 5. Esimene emotsioon seoses raamatuga oli see, et see on kindlasti raske teos ning, et ta on nii paks (lehtede arvult)
valgustusliikumise tegelastega, eeskätt ja iga. Rousseau'd süüdistati barbarismi edendamises ja igasuguse progressi vastasuses. Rousseau iseloom, väärtushinnangud ja arusaamine elust olid valgustusaja mõtteviisiga vastuolus. Suri Pariisi lähistel 1778.Aastal 1794, 16 aastat pärast surma viidi Rousseau põrm Pariisi Panthéoni. Intellektuaalne haridus Rousseau"Varases lapseeas on juba kasvatuse reegel: Lase loodusel tegutseda! Hoia eemale kultuuri kahjulik mõju! Järelikult: mitte midagi teha! Kuid mitte ehmuda arvatava ajakaotuse pärast! Hoolitsege selle eest, et midagi ei "tehta". See aeg, mis halvasti tarvitati, on palju halvemini kasutatud kui täiesti puhatud aeg. Lapse aega kasutatakse selleks, et talle õpetada asju, millest tal puudub igasugune arusaamine. Need on ainult sõnad, mis neile külge poogitakse. Näiteks on ajalugu lastele arusaamatu. Fakte, mis iseenesest
Robinsonaad kirjandusteos, milles räägitakse üksikule saarele sattunud inimese võitlusest ellu-jäämise nimel metsiku loodusega Romaan ulatuslik jutustav kirjandusteos, millele on loomulik avar elukujutlus, keerukas sündmustik, probleemiderohkus, arvukas tegelaskond ja pika ajavahemiku kujutamine Romantism kirjandussuund, milles on rõhk tunnetel ja väärtustatakse üllaid tegusid. Kesksed mõisted armastus ja usk, tähtis osa loodusel. Sonett 14 värsireast koosnev lüüriline luuletus, millel on puhas kõlav keel ja korrapärane ülesehitus Sünonüümid samatähenduslikud sõnad Süzee sündmustik, tegevustik Tragöödia kurbmäng, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev peategelane hukkub ebavõrdses võitluses Uudis ajakirjanduse põhizanr, mille eesmärk on teate edastamine Valm õpetliku sisuga mõistuluuletus või jutt, mille tegelasteks enamasti loomad, kes kujutlevad inimesi
Kui igal organismil on evolutsioonil ainult üks eesmärk- paljuneda, siis see ei ole enamjuhtudel üksinda võimalik. Teine arvamus - Väärtushinnang ei ole kunagi objekiivne ainult subjektiivne. Me omastame objektile väärtust, kui ta võib meile midagi anda. 34Kirjelda antropotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. Atropotsentrism- peab kõige tähtsamaks inimest, kõik on loodud inimese jaoks, kõik ressursid on tema tarbimise jaoks. Iseväärtus on inimesel, loodusel on utilitaarne väärtus, inimene on omanik ja valdaja 35Sügavalt juurdunud lääne religiooni ja filisoofia traditsioonist: Jumal lõi inimese oma kuju järgi ning kõik muu on vaid inimese tarbeks 36Inimesel on iseväärtus, loodusel utilitaarne väärtus, inimene on omanik ja valdaja 37Kirjelda biotsentrismi olemust. Võrdle teiste eetika mõtteviisidega. 38Biotsentrismi järgi pole evolutsiooni tipuks mitte inimene (mis on antropotsentristlik seisukoht), vaid bioloogiline elu.
paljud Euroopa riigid, ning tänaseks ongi Euroopas valdavaks vabariiklik riigikord. Vabariigi teke näitab, et kui on olemas riigiga rahulolematu rahvas, kes teab mida muuta on vaja, siis on alati olemas võimalus muuta ühiskonnakorda vastavalt vajadusele. Enne revolutsiooni kasutati Prantsusmaal erinevaid mõõt-ja kaaluühikuid, mis olid kasutusel olnud juba sajandeid, kuid isamaalisustunde tõusul tekkis vajadus ühtse mõõtühikutesüsteemi järele. Uued mõõdud pidid põhinema loodusel, nimelt määrati ära meridiaaanikaare pikkus ja pikkusühikuks otsustati võtta Pariisi läbiva veerandmeridiaani kümnemiljondik osa, mida hakati meetriks nimetama. Kümnekordsuse alusel oligi loodud meetermõõdustik. Massiühikuks võeti aga ühe kuupdetsimeetri puhta vee mass-kilogramm. Kogu see mõõtühikutesüsteem on kasutusel tänapäevalgi ja pealegi väga laialdaselt. Revolutsioon tõi muudatusi ka olmesse. Koos aadliga hääbus ka toretsev rõivamood.
Ajajoon- vanimad asulad, pronksiaeg, rauaaeg, keskaeg, uusaeg ja lähiajalugu Eestis. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 aastat ekr. Mida nimetatakse esiajaks ehk muinasajaks ja mida ajalooliseks ajaks? Esiaeg e. aeg, ms põhineb arheoloogilistele leidudele ning ajalooline aeg, mis põhineb kirjalikele allikatele. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. Arheoloogilised leiud, kirjalikud leiud. Mida/ keda uurivad antropoloogid ja arheoloogid Antropoloogid uurivad leitud inimeste luid, arheoloogid uurivad leitud vanu esemeid. Kirjelda esimeste asukate elu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, püstkodades. Küttimine, kalapüük ja korilus. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika 4 000 aastat ekr ja nöörkeraamika 3 000 aastat ekr. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see i...
Egiptlased pidasid akhi, bad ja kad hinge surematuteks osadeks. Judaismis ja muinasegiptuses oli arvamus, et hing ja keha kuuluvad kokku, keha hävitamisel oleks hävinud ka hing. Hinduismis ja budismis arvati, et keha põletamine kiirendab hinge vabanemist. Muistsete eestlaste arvates vabanes hing kehast ja sai taevasse vaid peale põletusmatust. Arvati, et surnut mattes jäi tema hing maa-aluste vaimude võimusesse. Hing usuti olevat mitte ainult elusolenditel,vaid ka loodusel - puul,kivil,metsal jne. Hing koosneb omakorda kolmest erinevast osast: 1 MÕISTUS sinu intellekt ja osa millega sa arutledning mõtled. 2 TUNDED emotsioonid, adrenaliin, põnevus, rõõm, kurbus, pisarad jne. 3 TAHE sinu otsuste tegemine lähtub su hingesfäärist. 4 5 Jumal kasutab Oma Vaimu loomuliku olevuse säilitamiseks, sealhulgas ka inimese. 6 Jumala Hing , mis asub inimeses, ongi sellepärast, elu jõud tema sees. "Keha ilma
Roheline mõtteviis tarbimisühiskonnas XXI sajandi ühiskond on tormakas ning ei soovi leppida, et millestki tuleks loobuda selleks, et ka järgmistel põlvedel oleks võimalik kasutada neid samu võimalusi, mis on praegu meile kõigile kättesaadavad. Me peame olemasolevat enesestmõistetavaks ning meile kuuluvaks ega soovi sellest loobuda. Kaupluskette külastades valime teadlikult ikka kõige läikivama, uhkema ja suurema, arvestamata, et maailma majandus toodab suuresti siiski just seda, mida turg nõuab, kuna nendel toodetel on minekut. Kui inimesed suudaksid loobuda oma kapriisist saada alati see kõige parem, ning püüaksid mõelda, et parim oleks hoopiski see, kui me tarbimisega oma koduplaneeti ja maavarasid üle ei kurnaks, siis väheneks ehk ka oht, mida tekitame oma keskkonnale. Maailma Looduse Fondi andmetel tarbivad eestlased 2,5 korda enam loodusvarasid, kui maakera suudaks taastoota. Seega trambime ohtliku ak...
" · ,,Sellesinase maailmakorra juures aus olla tähendab olla ainus väljavalitu kümne tuhande seast." · ,,Olen kuulnud ka teie maalimiskunstist, ja küllaltki palju. Jumal on andnud teile ühe näo, teie aga teete endale teise." · ,,Uskuge, te panete lukku ukse omaenese vabaduse ees, kui varjate sõprade ees oma muresid." · ,,Näitekunsti otstarve, nii algul kui ka praegu, oli ja on hoida loodusel nagu peeglit silmade ees." · ,,Kohanda tegevus sõnale, sõna tegevusele, eriti silmas pidades, et sa ei patustaks loomuliku lihtsuse vastu." ,,Piibel" · ,,Ei ole me ju midagi toonud maailma, seepärast me ei või midagi siit ära viia." (Pauluse esimene kiri Timoteosele 6:7) · "Viimne vaenlane, kellele ots tehakse, on surm!" (Pauluse esimene kiri korintlastele 15:26) · ,,Tõesti, sa oled põrm ja pead jälle põrmuks saama
Kaua aega tagasi oli inimese mõju keskkonnale peaaegu tühine. Loomade ja taimede uuenemisvõime oli piisav, et korvata korilusest ja küttimisest loodusele tekkinud kahju. Kui algselt oli loomulik iive tasakaalus, siis nüüdisajal on inimpopulatsiooni astmeline kasv seda muutnud ning ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma. Meid ümbritev keskkond on loomult isereguleeruv, kuid viimastel aastakümnetel on selle üle võimust hakanud võtma globaalprobleemid, mille tõttu on loodusel täielik õigus näidata meile näpuga ja heita süüdistav pilk. Kas ja miks on üldse tähtis muretseda maailma saatuse üle? Tihti arvame, et endalgi on muresid piisavalt ning lihtne oleks seda küsimust ignoreerida. Meile loetakse pidevalt peale sõnu, kuidas ja mille pärast peaksime tegutsema parema tuleviku nimel. Õpetusi tuleb nii Keskkonnaametilt kui ka geograafiaõpetajalt. Aga peab ju olema seletav põhjus, miks
protest igasuguste normide ja harmoonia vastu. Ideaali nähti tulevikus või minevikus eriti keskajal. Proosalisele elule seati vasu poeetiline maailma nägemine. Mõistuse asemel hinnati sisetunnet. Kasusaamisel eelistati headust ja ilu. Romantism kirjanduses tähendas eelkõige luulet. Romantiline kangelane oli mässumeelne, erandlik isiksus, kes ohverdas kõrgete ideaalide nimel. Teama tunded olid iirad ent armastatu jäi tihti kättesaamatuks. Tähtis koht oli loodusel, mis aitas kaasa inimese hingeelu mõistmisele. Wiktor Hugo" Hüljatud", Watler Scott ,, Ivanhoe", J.F.Cooper ,, Nahksuka lood", Alexandre Dumas ,, Kolm musketari"
Mida see kaasa toob? Loodus midagi mis ümbritseb meid kõikjal.Sellest ei saa üle ega ümber, sest iga inimene puutub pidevalt loodusega kokku. Samuti said meie esivanemad oma põhilise toidu just loodusest, kasvatades ise saadusi oma toidulauale. Kindlasti oli neile loodus tähtis, sest usuti, et loodusel on vägi millega ta suudab inimesi mõjutada. Usuti ka, et puudel võib olla jõud, mis aitab inimest haigusest terveks ravida või kaitseb millegi halva eest. Tänapäeval on aga inimesed palju muutunud. Jääb mulje nagu enamus inimestele on tähtis vaid nende endi heaolu ning selle saavutamiseks ei hoolita enam üldse sellest, mis võib juhtuda nende ümber. Järjest rohkem on inimesi, kes tarbivad liiga palju, ostes kokku asju, mida neil tegelikult võibolla vaja ei lähegi
ISLAND Üldandmed Pindala: ~100 000km2 Rahvaarv: üle 300 000 Pealinn: Reykjavik Tähtsamad keskused: Akureyri, Keflavik (lennujaam) Riigikord: Vabariik Geograafiline asend Saareriik, Atlandi ookeani Põhja osas, polaarjoone lähedal Hõlmab põhisaare Islandi ja arvukad väikesaared ümbruses Lähimad piirkonnad on Gröönimaa ja Fääri saared Põhjas asub Grööni meri, Idas Norra meri. Gröönimaast eraldab Islandit Taani väin. Loodus Geoloogiline ehitus ja pinnamood Vulkaaniline saar, mis asub Ookeani keskmäestikus, Põhja-Ameerika ja Euraasia laamade vahel. Maakoor on õhuke, kohati vaid mõni kilomeeter ja noor. Selle all olevad magmakolded soojendavad ülalpool olevat laavat ja samal ajal ka põhjavett. 400-800m kõrgune platoo ehk lavamaa 31 tegevvulkaani Aktiivsemad ja tuntumad neist on Hekla ja Laki Liustikud katavad 12% saarest, suurim on VATNAJÖKULL Vaid 7% territooriumist on rannikumadalikud Kliima ...
Normaalseks peeti mitmenaisepidamist. Malev ehk ühe maakonna sõjaline üksus. Muinasaja lõpul oli Eestis kihelkondlik jaotus, mille keskusteks olid linnused. 13. Milline oli muinasaja naise roll ühiskonnas, kaks erinevat käsitlust. Naise võrdlemisi kõrge positsion (ülikumatused). Võrdväärne partnerlus- abielus sotsiaalmajanduslik liit. 14. Milles seisnes Eesti usundi omapära? Mida öeldi metsa, maa ja vee kohta? Milline koht on loodusel Eesti muinasusundis? Millist päeva kutsuti pühaks päevaks ja mis aega peeti hingede ajaks? Eesti usundis oli vähe kõrgeid jumalaid. Mets eksitas, Meri uputas. Keelatud oli tappa hingeloomi (ämblikke, sipelgaid, mardikaid). Pühaks päevaks kutsuti neljapäev ning hingede ajaks oli november. 15. Arheoloogiline kultuur- Sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum, mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi leide
ja freoonide tootmise piiramiseks sõlmiti rahvusvahelisi lepinguid. Ühs arenev meditsiin suudab luua ravimeid kuidas tervisehoid oleks rohkem efektiivsem. Inimkond on järjest rohkem mõistma hakanud, et mida keskkonnasäästlikumalt me elame, seda parem on siin elada meie tulevastel põlvedel, seejuures peame arvestama maailma rahvastiku kasvu, mis võtab uute maadena kasutusse metsade alt puhastatud maad ja seda peamiselt troopikas. Inimene on loodusest sõltuvuses. Kui loodusel ei ole inimesele midagi anda, on inimkond hukule määratud.
võimu eest. Kodanlusel ei olnud kultuurilisi vajadusi ega ideaale, see võitles ainult enda rikastumise nimel. Eesti kirjandust mõjutas ka saksa sõjajärgne ekspressionistlik luule (mis oli küll revolutsiooniline, aga formalismi tõttu ei pääsenud mõjule) ja prantsuse revolutsiooniline kirjandus. Kirjanduslikku avalikkust hakkasid põhiliselt esindama ajakirjad, näiteks Tuglase "Odamees", kus esines ühiskonnakriitilist kirjandust, aga põhirõhk oli siiski loodusel ja armastusel. Teine Tuglase ajakiri "Ilo" oli juba nime poolest "kunst-kunsti-pärast"-ajakiri, aga kohati arvustati reaktsioonilisust ja kontrrevolutsioonilisi teoseid ei olnud. (Näiteks Tuglase enda novell "Inimese vari".) Kirjandus suhteliselt isoleerus rahvast, kuna ei tahtnud progressiivseid teemasid käsitleda. 1921 tekkis rühmitus "Tarapita" (sinna kuulusid Semper, Barbarus, Alle, Kärner, Suits, Tuglas, Adson ja Under) , mis väljendab pettumust kodanlikust iseseisvusest
Loodus - üks osa kirjaniku elust ja loomingust Lapsepõlves armastas Juhan Liiv üksildust. Kirjanik hoidis eemale teistest lastest ja eelistas veeta aega looduses. Väga armastas ta oma karjapõlve, mida hiljem meenutab tundeküllaste lausetega :" Endised karjaaja mängupaigad käisin läbi ja istusin tuttavatel unistuste paikedel ning trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg!" Juhan liiv pühendas luulele oma teostes väga suure osa. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõiki pisiasju. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Loodusluule valikul on autor lähtunud eelkõige isiklikest eelistustest ja arusaamadest. Tema luuletusi lugedes tekib mõnus nostalgia, meenub enda lapsepõlv, kui paljajalu sai maal v...
külmaks ilmselt paljusid eestimaa kodanikke. Liiv suhtus looduse pisiasjadesse kui endasugustesse. Liivi luule on realistlik, lihtne, täpne ning mees on suutnud välja tuua jooni ja hetki, mida paljud ei suuda sõnadesse panna, kuid sisimas tunnevad sama. Kirjanik pööras palju tähelepanu loodusdetailidele, ta kirjeldas üksikut lilleõit, metsa puhkamist tormist, pikset väga detailselt. Loodus justkui elas luuletajas : mees kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui säras päike. Vaat, kuidas ilm, ta valgeks läeb, kui öödevari maha jääb! Ju tulnud, päike, üles ta, ja vaata põrm lööb elama! Veel vaevalt öö siit põgeneb ja tuhat elu jõgeneb:
hävinenud, reostunud, mis toimub veel praegu edasigi. Ka tarbitakse ning raisatakse liialt maavarasid ning muid loodusressursse, mida kõike me loodusest saame. Õnneks on inimese teadlikkus looduse osas suurenenud ning püütakse tegeleda loodusega seotud probleemidega. Suur osa tänapäeva inimestest on loodusele võõraks jäänud. See on juhtunud ülemaailmse urbaniseerumise tõttu, kui inimesed on maalt linnadesse kolinud. Inimesed ei mõista enam, kui kaua võtab loodusel taastumine, kui see on kord hävinenud. Taastumine ei pruugigi alati toimuda. See, mis on hävitatud on läinud ja seda enam tagasi ei saa. Järjest rohkem on neid inimesi, kes ei tea näiteks, et kus kohast on poelettidel asuv piim pärit. Seda probleemi üritatakse koolides parandada, aga ka kool ei suuda kõike selgeks õpetada. Eriti, kui lapsed ei näita huvi üles õppimiseks. Eestis on palju noorte organisatsioone, mis aitavad lastel rohkem loodusega üheks saada
taimeliikidele. · Arvatakse, et hiidsisalikudki surid kliima jahenemise tagajärjel. Inimeste mõju kliimale Kuigi, et inimesi peetakse suurimaks globaalse soojenemise ning jahenemise tekitajateks, siis ikkagi on võrdne osa selles ka loodusel endal. Näiteks ilma süsinikdioksiidita ei oleks elu Maal võimalik, kuid selle liigses eraldumises atmosfääri tekivad jällegi probleemid. Kliima jaheneb ning soojeneb teatud aja jooksul iseenesest tänu kliimatsüklitele. Kasutatud materjal · http://et.wikipedia.org/wiki/Kliimamuutus#P.C3.A4ikesekiirgus · http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/teadlaste-vaitel-on-kliima-soojenem · http://www.telegram
esindaja M. Maeterlinck. Enno üks põhisümboleid oli ,,kodu", nii tema armas reaalne Soosaare kui ka kingekodu ja püüdluste lõppeesmärk. Enno igatsus luule on seotud tema elufilosoofiaga. Lüüriline mina tunneb end vangistatuna maisesse olemusse, millest otsib väljapääsu lauludes, nagu näiteks ,,Hall laul" Vormi lihvimisest Enno ei hoolinud, vaid võis leppida komistamisi ühelt kujutluspildilt teisele kandumisega ja rahulduda üsna abitute riimidega. Enno luuletustes oli ka loodusel tähtis koht. Maastikupildid on mahedates toonides ja suubuvad tihti tundeavaldustesse või filosoofilistesse mõtisklustesse. Uuendusi tõi kirjandusse Enno läbi ballaadiloomingu, kus tema ballaadides oli senise eepilisuse ja dramatismi asemel tähtsal kohal hoopis lüürika, tundmuslik ja filosoofia. Ta uuendas ka lastluulet vabastades seda koormavast didaktikast. Enno teosed on: * "Uued luuletused" (1909) * "Hallid laulud" (1910)
tulevik, sest loodus on elu alus. Juba Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas, et igaüks on kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tehtud kahju. Kuid kas rahatrahv on piisav, et hüvitada loodusele tehtud halb? Kui suur hulk mürgiseid gaase on atmosfääri poole lendu lastud, siis ei too tagasi neid mingi rahasumma ning tegu on tehtud. Tihti ei mõisteta, et kõike ei ole võimalik lahendada rahaga ning mõnele probleemile peaks lähenema südametunnistusega. Loodusel on siin maailmas siiski rohkem võimu kui kellelgi teisel. Inimesed on sõltunud loodusest juba nende eksisteerimisest alates. Kuid vanasti kui majanduse areng polnud veel alanud, austasid inimesed loodust palju enam. Näiteks paljud muinasusundid on keskendunud elusale meie ümber ning usuti, et loodust tuleb teenida mitte vastupidi. Selline mõtteviis kuluks ära ka tänapäeva maailmale, kus sageli on usku vaid rahasse ning tootmisesse, et inimeste elu veel lihtsamaks muuta.
teooria järgi ei olnud inimesel iseseisvat tähendust. Oma olemasoluga ülistas ta Issandat. Keskaja inimese suhtumine loodusesse on näha ka selle aja kujutavas ja sõnakunstis. Maastik kui komponent puudub. Inimestel puudus esteetiline tunne looduse suhtes, nad ei osanud loodust nautida ilu pärast. Keskaja kirjanduses kõneldakse loodusest trafaretselt ja tinglikult, puudutamata kohalikku eripära. Näiteks ,,Rolandi laulus" ei ole loodusel iseseisvat osa. Tähtede, päikese, päeva ja koidu mainimisel kasutatakse korduvaid trafarette. Aasu, rohtu, puid, kaljusid ja orge mainitakse ainult seoses rüütlite kangelastegudega. Ohtlikud loodusnähtused nagu paduvihmad, äike, tormid, rahe, välgud ja pimedus on poliitiliste sündmuste ended või väljendavad looduse leina lahingus langenud Rolandi pärast. Kangelased tegutsevad justkui tühjas ruumis. Poeesias võib märgata mõnevõrra enamat.
Lovelock. Inimesed on muutunud mugavaks ja laisaks, sest majandus areneb ning kõik tuuakse koju kätte. Ei mõelda tagajärgedele ning juhindutakse Louis XIV ütlusest: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus". Mis paneb inimesi nii julmalt looduse vastu käituma? Ei ole midagi leebemat, kui loodus inimese vastu ja ei ole midagi julmemat, kui inimene looduse vastu. Maakera, mis on juba 4,5 miljardit aastat vana, immuunsus on tänu antro-pogeensetele teguritele nõrgenenud. Loodusel ei ole midagi viga, inimestel on. Keskkonna probleemide algpõhjus ei seisne mitte moderniseerimises, vaid inimese geenidega määratud olemuses. Inimene ekspluateerib loodusressurssi nii kuis jaksab, isegi kui see hukatusse viib. Pigem tuleks lähtuda hundi loogikast ära murra rohkem, kui süüa jaksad. 2010.aasta on määratud looduskaitseaastaks. Keskkonnateadlik eluviis on üha enam moes. Arhusi konventsiooni , mis loodi aastal 1998, eesmärgiks on keskkonnainfo jagamine
Kahetsesin, et ma ise pole kunagi osanud näha loodust nii detailirohke ja huvitavana, aga mida edasi, seda enam tundus mulle, et sa kaugened loodusest. Tegelikult ma vist eksin, vastupidi, Sa said osaks sellest ja lased end sellest liialt mõjutada. Mis kõige kurvem, Sa ei samasta ennast mitte liblikaga, kes lendab kuumas suveõhus vaid orkaaniga. Loodus on ettearvamatu ja ilm muutub vastavalt Vanakuradi tujudele, kuid sina oled sellest eraldiseisev isiksus. Sa ei saa lasta loodusel end niimoodi mõjutada, et see saab sulle hukatuslikuks. Sa pead püsima vaatleja rollis, see sobis Sulle ja säilitas Su sisemise tasakaalu! Mis puutub Lottesse, siis temaga on pisut raskem. See on armastus, mis Su maailma sassi keeras, kuid seda tead Sa vist isegi. Nüüd on küsimus rohkem selles, kuidas Sa oma maailma korda saad. Õnnelik armastus ja kooselu ei paista teie puhul kõne alla tulevat. Lotte on arukas ja tasakaalukas neiu, kellel on paigas oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
