Kiri Olen kirjanik kes kirjutab õukonna ballil toimunust Ball toimus õukonna lossis , mis oli väga rikkalikult sisustatud. Loss oli mokokoo stiilis ja seal oli palju hõbedat, mis käib mokokoo stiiliga kaasas. Peole oli kutsutud rahvast erinevatest seisustest , olid nii aadlikud kui ka parunid. Kindlasti oli ballile oodatud ka kuningas Louis 13. , aga ta kartis rahvast ja eks sellepärast ta ballile ei tulnudki. Ballil arvestati naistega. Naised olid balli põhisümbolid. Naistega käis kaasas ka mood. Nad ehtisid end palju ja na pühendusid ka meestele. Naised kes peole saabusid olid jõuetud. Oli ka selliseid naisi , kes paljastasid ihu , et leida meest. Ballist võib järeldada , et see oli suurejooneline ja igal naisel oli uus kleit igal ballil. Balli külastajate seas oli ka inimesi kes suhtusid vananemisse jäledalt. Balli valgustati 1000 küünlaga. Valgustuse juures olid
ajastule. Markii Aristide (Mart Laur) saabub abikaasa Madeleine´iga (Pirjo Püvi) pulmareisilt koju Nizzasse. Markii oli enne abiellumist elanud lõbusat poissmeheelu ja nüüd saabub talle telegramm endiselt kallimalt, tantsijanna Tangolitalt (Juuli Lill), kes nõuab kohtumist Savoy ballil. Värskele noorpaarile saabub külla Türgi atašee Mustafa Bei (Märt Avandi). Ta lubab Aristide aidata, et ta saaks ilma oma naiseta ballile minna ja Tangolitaga kohtuda. Mustafa Bei selgitab Madeleine´le, et kuulus helilooja Jose Pasodoble kutsub Aristide ballile. Madeleine teab, et Pasodoble varjunime taga peitub tema sugulane Daisy ( Hanna-Liina Võsa) ning saab aru, et mehed valetavad. Ameerikast saabub Daisy ja naised teevad koos plaani, kuidas meeste vale paljastada. Madeleine otsustab minna ballile inkognito ja kui selgub truudusetus, tasuda samaga. Lõpuks selgub, et Tangolita kutsus Aristide ballile kui oma vana sõbra
töötas kasuema kohvikus, kus teenindas igapäevaselt oma koolikaaslasi. Koolikaaslased mõnitasid teda labaseks orjaks. Koolis oli tulekul suur halloweeni ball, kuhu oli oodatud kõik kooli õpilased. Ballil ei lugend välimus ega populaarsus, vaid riietus. Tuhkatriinu kohtas läbi interneti ühte tundmatut poissi, kes muutus talle aja jooksul vägagi südamelähedaseks. Ta rääkis selle poisiga igapäevaselt. Saabus päev kui poiss soovis tuhkatriinuga kohtuda ning kutsus ta halloweeni ballile. Tuhkatriinu kahtles küll selles, kuid lõpuks ta nõustus. Tuhkatriinu pidi ennast töölt vabaks saama nii, et kasuema sellest teada ei saaks. Seda aitasid teha ta töökaaslased, kes olid väga hoolivad Tuhkatriinu suhtes. Ta asus otsima endale riideid. Üks töökaaslane andis talle ilusa ja suure valge kleidi ning salapärase silmaraami. Tuhkatriinu jõudis ballile. Hetk, mil ta astus saali, sai ta kõige suurema tähelepanu ning valgustuse. Ta jäi oma printsi ootama
tahtis, et Goriot välja heidetakse. Kuid Goriot maksis oma oansioni eest. Isa Gorioti hakkasid külastama kaks ilusat neidu, keda peeti tema armukesteks, kuid tegelikult olid neiud Gorioti tütred. See oli 1819. aasta novembrikuu lõpul, ajal, mil see draama lõi lõkkele, igaühel oma kindel arvamine vaese vanakese kohta. Üliõpilane Eugene de Rastignac soovis saada kõrgseltskonda ning tänu tädi abile kutsuti ta proua de Beauseanti ballile. Seal ta kohtas ihaldatud naist Anastasie de Restaud. Hilisõhtul koju tulnud märkas ta isa Gorioti sõtkumas kullatud hõbedat. Isa Goriot vaatles oma tööd kurva ilmega, pisarad tungisid tal silmi. Hommikul saatis isa Goriot Christophiega krahvinna Restaule kirja. Tasutud veksliga. Vautrin heitis tihti kõigi üle nalja. Isa Goriot uuris preili Victorine´i., vaadeldes vaest noort tütarlast, kelle näol ilmnes tõsise valu, hüljatud lapse valu, kes armastab oma isa.
tüdruksõbrannaga taimetoidu nosida või sõita isaga riiki, millest ta midagi ega kedagi ei tea. Valerie otsustab koos isaga minna. Jõudes kohale ei meeldi talle seal, siis kui ta juhuslikult kohtub raamatukogus ühe poisiga, muudub ta elu põnevamaks. Valerie üllatuseks osutub see poiss, kelliga ta raamatukogus kohtus, on selle riigi Prints. Nende sõbrus suhe soojeneb kuna Valerie võttab Georgi nagu täiesti tavalist poissi. Georg kutsub tütarlapse ballile ja teevad oma suhte avalikuks. Valerie on veendunud, et tema uus elu on alanud ja ta kuulub tervikuna Schwerinborgi. · ,,Külmkappi tangima tähendab Martin Winslow' keelepruugis, et kui ma hiljem diivanil olesklen, leidub tal minu jaoks midagi maitsvad" Oma pärane kõne pruuk · ,,Valerie, kas sa said oma pisikese mure eile korda? Nägin sind esimese korruse tualetti tormamas ja sa paistsid meeleheitel olevar." Kas tõesti on olemas nii õelaid
Ta õppis 9 klassis koos oma õdedega. 10 klassis käis üks poiss nimega Martin , ta oli kooli kõige popim poiss, kuna ta vanemad olid rikkad ja poiss kandis kogu aeg kõige uuemaid ja stiilsemaid riideid. Kõik kooli tüdrukud tahtsid teda endale poisiks. Kõik koolis ootasid iga aastast balli kus võisid osaleda 9 -12 kl õpilased kaaslasega ja muidugi kõik tüdrukud tahtsid Martinit endale kaaslaseks. Alati enne balli toimus paarpäeva varem pidu kus tavaliselt Martin otsustas kellega ta ballile läheb. See pidu oli õhtul. Nagu arvata võib kõik tüdrukud valmistusid selleks peoks, kõik peale Tuhkatriinu . Tuhkatriinut ei lubatud sinna peole, kuna ta pidi õdede ja ema pesusid pesema. Stella ja Liis valmistusid eriti selleks peoks ette , kuna neil oli see aasta erilised lootused saada martini kaaslaseks. Tuhkatriinu pidi vaatama pealt kuidas ta õed ennast ilusatesse kleititesse panid ja peole läksid. Ta oli kurb, ta tahtis ka nii väga sinna peole minna
Gripp-külmetushaigus 16)Pass on tähtis isikutunnistus. 6)Õpetaja tahaks magada diivanil. Pass-isikutunnistus Diivan-mööbliese 17) Õpetaja kannab baretti suvel. 7)Õpetajad teevad vahetunnis dialoogi. Barett-peakate Dialoog-kahekõne 18)Õpetaja auto on beež värvi. 8)Kutsun õpetaja ballile. Beež-helepruun värvus Ball-tantsupidu 19)Õpetaja läheb sanatooriumi. 9)Õpetaja tõmbas piduri foori ees Sanatoorium-raviasutus kinni. 20)Õpetaja näitab gloobust. Foor-liiklust suunav valgusti Gloobus-maakera mudel 10)Õpetaja igatseb mängida doominod.
Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda, sest arvab, et Goriot on rikas ja mõjuvõimas mees. Ta loobub sellest plaanist, nähes, et mees polegi nii jõukas. Isa Goriot´i külastavad noored neiud, kes tegelikult on ta tütred. Auahne üliõpilane Eugene soovib kohta Pariisi kõrgseltskondades. Selleks palub ta abi oma tädi proua de Marcillacil'i käest. Tädi saadab kirja oma kaugele sugulasele vikontess de Beauseantile, et see Eugene oma tiiva alla võtaks. De Bauseant võimaldab Eugene´il ballile minna, kus noormees armub Goriot´ tütresse, täpsemalt Anastasiesse. Victorine läheb oma isa juurde, kuid tulutult, nimelt saadetakse ta tagasi ilma, et oleks isa näinudki. Ta teeb seda igal aastal, ning igakord luhtunult. Noorhärra Eugene külastab proua de Restaud´le, kust leiab eest proua armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta
Aastal 1926 sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. Aastal 1924 abiellus ta Sture Lindgreniga ning võttis poja enda kasvatada. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. 3.Tähtsamad sündmused on: Kui madlike saab täid, ta emal on sünnipäev, Alva läheb ballile, Madlike ja Liisbet saavad endale õndsusasja. 4.Tegelased on Madlike, Liisbet, ema, isa, Alva, onu Nilsson, Sasso ja Miia. 5.Kõige huvitavam teosest oli siis, kui Madlike sai Miialt täid. 6.Soovitan lugeda 8-12 aastastel, sest jutt ise räägib lapsest ja tema väiksemast õest. Deivi Õis 5b
Printsi ei huvitanud poliitika ega valitsejakohustused. Toolil istudes ja unistades sattus ta jälle oma kujutluste maailma, kus asus järv luigeparvega ja imeilusa luigeprintsessi Odetteiga. Prints Siegfruid kujutas oma nägemuses luiki ette kaunite neidudena. Luikede järve printsessi Odettei`i näol õnne ja armastuse ideaalkuju. Saades täisealiseks, pidi prints vastu võtma trooni ja valima oma seisusele vastava abikaasa. Fanfaarid teavitasid lossiväravas suurest ballist. Ballile saabus külalisi paljudest maadest Ungarist, Hispaaniast, Poolast jne. Esitati iga riigi tantse. Prints pidi tantsima kõigi oma mõrsjakandidaatidega, kes kõik kandsid oma maad esindavaid imeilusaid rahvariideid. Prints tundis, et ta ei ole siiski mõrsjavalikuks valmis. Ootamatult ilmus ballile von Rothbart ja ta esitles õukonnale oma tütart Ottiliet,. Neiu oli luigeprintsess Odette`iga äravahetamiseni sarnane ja prints arvas, et Odette ise on saabunud peole.
teda. · Vauquer sai kirja, et Coutuer ja Victorine lähevad tolle isa juurde elama, samal ajal tuli Goriot ja viis Rastignaci tolle uude korterisse, olles ise ääretult õnnelik, et ta nii palju aega oma tütrega saab olla. Delphine, Goriot ja Rastignac olid kõik väga õnnelikud · Vauquer oli väga kurb, et tema pansion üsna tühjaks jäi, Rastignac ütles, et küllap uued inimesed tulevad · Rastignac sai kutse Delphinega koos · de Beauseant korraldatud ballile minna ja rääkis sellest ka Delphinele · Delphine tuli Vauqueri majja isaga rääkima, ütles, et ta mees tegeleb Delphine äriasjadega ja on investeerinud ka Delphine varanduse, mille lubab kunagi tagasi maksta, niikaua ei tohtinud Delphine aga raha kulutada, muidu ähvardaks neid pankrot. Goriot aga ei uskunud Delphine meest ja pidas teda petiseks ja käskis tuua välja dokumendid asjade kohta. Ta ei lubanud seda mõtet, et tema tütar jääks vaeseks
ilusatele naistele raha, aga tema teadis et need on ta tütred ja ei arvanud isa Goriotist halvasti, ta sai aru kui üllas mees ta on ja kuidas ta oma tütreid aitab. 3. Delphine – isa Gorioti tütar. nõudis raha oma isalt, kuigi isal ei olnud endalgi ja isa müüüs oma esemeid maha, et tütrele raha anda (vaata mingi keris kokku neid vms). Ta oleks pidanud ise oma rahaasjadega hakkama saama, mitte isalt nuiama. Ta pidi ka valima, kas minna ballile või jääda isa juurde, ta valis aga balli kuna tema jaoks oli seisus tähtsam (kui perekond. Delphine läheb koos Rasticnagiga proua de Beauseante ballile ja ta oli sellest vaimustuses. Kuna ta tegi vale otsuse, siis ei näinudki ta oma isa surma. Eugene ja Delphine said omavahel lähedasemaks ja isa goriot ostis neile ka korteri. 4. Pr. Beauseant – hoolimata sellest, et pr.oli aadlik, aga rastignac mitte kutsus ta mehe
1. 1873.a talve lõpp. Anna sõitis Leningradist venna juurde, et aidata ta abielu päästa. Oblonskil oli armuke ning ta naine soovis lahku minna temaga. Kohe, kui Anna saabus, palus ta vend, et Anna räägiks Dolliga(Daria Aleksandrovna) ning Dolli andiski mõneks ajaks mehele andeks. 2. Vronski osaleb sõjaväeohvitseride hobuvõidusõidus. Vronski on 4. Anna tuli ballile imeilusas kleidis. Ta mees oli oma sõprade kogenud sõitja, kuid teeb ühe vale liigutuse ning ta hobune kukub seltsis, kui Vronski kutsus teda tantsule. Valssi tantsides, tundus 6. Anna soovis kohtuda Vronskiga rongijaamas peale ametiülesande ja vigastab oma selgrood. Anna kargab ning jookseb Vronski talle lausa aeg jäi nende ümber seisma, teised paarid ei liikunud ja täitmist. Anna sõidab pooleldi meeltesegaduses kohale.
Proua Vauquer ütles, et Goriot on halb, kinnine mees. 5. Kirjeldage, missugused muutused toimusid 6 aasta jooksul isa Goriot´ga. - Ta läks aina kõhnemaks ja koledamaks ning jäi vaesemaks. 6. Kui palju tõi sisse aastas de Rasignacile mõis ja kui palju sai sealt endale Eugene? - Mõis tõi aastas sisse kolm tuhat franki, Eugene sai sealt endale tuhat kakssada franki. 7. Kuidas õnnestus Eugene´il kõrgseltskonda pääseda? - Eugene sugulane Vikontess de Bauseant kutsus teda Pariisi, ballile. Ta püüdis sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Ballil kohtas ta Anastasie´t ning armus temasse. 8. Mida imelikku nägi ballilt koju pöördunud E.R pansionis? - Ta kuulis isa Goriot´i rasket ohet ning läks vaatas läbi ukseaugu ja nägi, et Goriot väänas kullatud hõbetaldriku rulli ning nägi ka, et Vautrini juures käisid kaks meest.
Poola kuningas ja Soome suurvürst. – Sündis 18. mai 1868 – 2000. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik Nikolai II ja ta perekonna pühadeks märtriteks. Kroonimine – Nikolai Aleksandrovitš krooniti 18. mail 1896. – Moskva lähedale Hodõnka väljakule oli tulnud sadu tuhandeid inimesi, et osa võtta pidustustest ning saada ka kroonimise puhul kingitusi. – Vaatamata toimunud rahvatragöödiale läks uus keiser õhtul Prantsusmaa suursaadiku juurde ballile. Valitsemisaja lõpp – Keisrile ei pakkunud toetust enam ükski ametnik, mille tõttu ilma reaalse võimuta Nikolai II oli sunnitud 2. märtsil 1917 troonist loobuma. – Ta loobus troonist oma venna Mihhaili kasuks, kes järgmisel päeval keeldus keisriks hakkamast. Lõppes 304 aastat kestnud Romanovite võim. – Sõja tõttu halvenes riigi majanduslik olukord. Halvatud oli suurlinnade toiduga varustamine, mis tekitas rahvas rahulolematust, mis viisid
Nüüd võttis härra Taillefer Victorine`i ja proua Couture enda juurde elama. Preili de Nucingen ostis Eugènele korteri enda lähedal. Isa Goriot pidi elama asuma Eugène pea kohal asuvas korteris. Proua de Nicingeni abielu oli karil. Tema mees Henry de Marsay pidi talle maksma tagasi kogu tema varanduse. Delphine ja Eugène soovisid ühel päeval abielluda. Delphine ja Isa Goriot vahelised suhted soojenesid. Proua Beauséant saatis Eugènele ja Delphinele kutse ballile. Delphine oli seda alati ihaldanud, sest kõik kõrgsoost kuulusid proua Beauséanti seltskonda. Delphine`i mees ei olnud nõus talle raha tagasi andma. Delphine kurtis sellest veel pansionis elavale isale. Vahepeal müüs Anastasie oma mehe perekonna juveele, et aidata oma võlgades armukest. Ta tuli isa käest raha küsima, kuid tollel polnud anda, sest ta oli toetanud Rastignaci korteri ostmisel. Nähes oma tütarde õnnetust oli ta kurvastus nii sügav, et ta sai rabanduse
plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda
Isa Goriot’il on kaks tütart Anastassie ja Delphine, keda ta armastab kogu südamest. Kui ta pansionisse saabus, oli tal kaasas suur garderoob ja ta kulutas palju raha oma välimusele. Hiljem hakkas ta üha vähem kulutama raha enda peale, et toetada oma armastatuid tütreid. Tütred temast väga lugu ei pidanud, käisid vaid vahel külas. Üliõpilane Eugene tahab saada kõrgseltskonda. Teda aitab sugulane vikontess de Beausant, kes annab talle võimaluse minna ballile. Ta kohtab seal Anastassiet, kuid naine keeldub mehe armastust vastu võtmast. Eugene läheb uuesti Beausanti jutule, kes annab talle varuplaani. Selleks on ära võluda Gorioti teine tütar Delphine. Mees palub emal ja õel saata endale viimased sääsud, et ta saaks riietuda vastavad kõrgseltskonnale. Eugene armubki Delphinesse ja Goriot hakkab meest kohtlema kui oma poega. Vahepeal võetakse Vautrin kinni politsei poolt, sest teda on kaua taga otsitud „surmanarritaja” nime all
deklineerimine tuleb tal hästi välja. 11. Paljas mees pani selga vattpehme kampsuni, heledad püksid ning haaras öökapilt kristalsest vaasist punase roosi, mille ta kavatses viia printseslikult käituvale neiule, kes seisis modernse maja kõrval. 12. Isa tuli duši alt ning soovis, et ema paneks šašlõki grillile ning keedaks ka veidikene hirsiputru. 13. Kraadisin ennast garanteerimaks, kas olen ikka terve ja võin minna Eesti Vabariigi aastapäeva ballile. 14. Mikk võttis sõõmu glütseriini ning see ajas ta pamflette kirjutama. 15. Ema lemmik kartulisort on „Jõgeva piklik“, isal aga „Jõgeva kollane“. 16. Toomas-Hendrik Ilves astus enne Pühavaimu kirikusse minemist läbi Hea Tuju kauplusest ning ostis seal õuna „Valge klaar“. 17. Kristjan loeb raamatut „Tõde ja õigus“ ise samal ajal juues kakaod Meie Mark.
lõpetamata. Kui kuninganna kaotab oma kaelakee läheb D´Artagnani koos musketäridega seda otsima. Musketäre rünnati, D´Artagnani pidi üksi edasi minema. Teepeal võitles ta Krahviga ja kaotas kuna saabus Constance koos mileediga. D´Artagnani ja Constance sattusid vangi, D ´Artagnani vabastas Constance tema enda kingitud kääridega vahetult enne Leedi winteri saabumist. Constance jooksis mileedile kallale. Saabusid musketärid. Mindi võiduka lõpuni ja viidi kuningannale ballile kee ära. Kõik see kirjeldas hästi Musketäride lauset ,,Kõik ühe ja üks kõigi eest!". Nad olid alati üksteise jaoks olemas! Selle balletti taustaks mängis orkester. Muusika heliloojaks oli inglasest Macolm Arnold (1921- 2006), kes on omandanud muusikalise kõrghariduse Londoni kuninglikus Muusikakolledzis. Balleti tähtsamad tantsijad olid D´Artagnani , Athos, Porthos, Aramis, Costance, Leedi Winter, Kuninganna Anna. Kõrval osadeks olid
Enne balli, oli palju sagimist, soengute tegemine, kleidi valimine ning enese pesemine. Natasa oli see, kes tahtis kõige eest hoolitseda, nt. sättis ema kübarat ning sonja siidipaela. Kuid ennast oli neiu sootuks unustanud. Siis kui kõik olid juba valmis, polnud natasal kleitki seljas. Ja kui see selga sai, selgus, et kleit on liiga pikk ning tuleb lühemaks teha, kuid aeg pressis peale, kuna rostovid pidid olema kell kümme marja ignatjevna juures, et kõik koos ballile minna. Kuid valmis saadi alles veerand üksteist ning ballile asuti teele alles kell üksteist. Ballile jõudes tundus Natasale kõik nii kirju, ta ei tundnud ennast äragi, kui saali peeglisse vaatas, kuna naisi sellistes kleitides oli palju. Pidu läks käima ning Natasa oli väga õnnetu, kui märkas, et teda ei kutsutudki esimeseks tantsuks põrandale. Pidu läks edasi ning Natasa oli juba peaaegu, et
abielluda, kuna arvas, et mees on rahakas. Eugene de Rastiqnac oli lõunamaalase tüüp. Valge näonaha, mustade juuste ja siniste silmadega. Riided hästihoitud ja elegantsed, kaelaside oli lohakalt (üliõpilase seisust näitas). Saabub Pariisi vaese noormehena ja tahab ülikoolis õppida, kokku puutunud seltskonnaeluga, ihaldab ta osa saada Pariisi ahvaldusest. Ta palub oma tädi ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja tutvustada ennast vikontessile. Kutsud rastiqnaci ballile, kus ta armub isa goriot tütresse. Anastasie kutsub rastiqnaci enda poole lõunatama. Seal tutvub ta proua abikaasaga. Rastiqnac tunneb end nagu kahe isa hoolitsemise all: ühelt poolt isa goriot ja teiselt poolt range vautrin. Sunnitööline Vautrin pakub talle tehingut: abielluda victorinega. Vautrin kõrvaldab tolle venna ja pärandus saab ta endale rastiqnac koos victorinega. Rastiqnac keeldub. Viimane heategu on isa gorioti eest hoolitsemine surivoodil ja tema matmine. Isa goriot
Loo teeb intrigeerivaks, lõbusaks ja närvekõditavaks asjaolu, et Rosalinde Eisensteinil (Alla Popova) on armuke, kes kõike valmis tegema on, et vaid proualt üks suudlus saada. Nii etendabki armuke härra Eisensteini ära viima tulnud vanglaülemale (Taisto Noor) süüdistatavat ennast ja laseb end kongi viia. Proua Eisenstein saab aga oma abikaasa plaanist teada ja kuna härra Eisenstein oma abikaasale truu pole olnud, otsustab naine mehele korraliku õppetunni anda ja maskeeritult ballile minna. Mina arvan, et see etendus oli algusest lõpuni nauditav, minnes isegi järjest lõbusamaks. Kostüümid olid ilusad, pilkupüüdvad ja ajastukohased. Lavakujundus oli samuti konteksti sobiv. Väga hästi kasutati ära pöördlava, mis ballil ühel ja samal ajahetkel erinevais saalinurkades toimuvat kujutada võimaldas. See lõi kogu etendusest mõnusalt tervikliku mulje ja andis hea ülevaate tolleaegsete pidude melust.
esimesena kosmosest hüppe Maa suunas. Taaskord on tegu hulljulge mehega, kes riskis lausa oma eluga. Seega, kõik riskid ei saa alati õnnestuda ning halvimal juhul võivad lõppeda õnnetult, kuid seda ei saa keegi ette ennustada. Lähtudes Bulgakovi teosest ,,Meister ja Margarita" oli naispeategelane samuti julge iseloomuga. Kui ta ei oleks seda olnud, ei oleks ta Meistriga koos olla saanud. Margarital oli võimalus keelduda salakavala saatana Wolandi palvest tulla ballile tema kaaslaseks, kuid ta võttis pakkumise vastu. Ta riskis oma õnne ja armastuse nimel, saada Meistriga taas kokku. Oleks ta arg olnud, oleks ta saanud keelduda ja elu edasi elada, kuid arvatavasti oleks see teda elulõpuni piinama jäänud. Teose teine näide on see, et Pontius uskus Pilatusesse, kuid ta ei julgenud teda süüdimõistmise ajal kaitsta. Tagajärjeks löödi Pilatus risti. Pontius jäi seda aga kahetsema, et temas niipalju julgust polnud ning
Aastal 1838 sündis pere vanim laps Nikolai, 1842 helilooja õde Aleksandra, seejärel Ippolit. Aastal 1850 Siegfried endale mõrsja valima. Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid sündisid perre kaksikud pojad Anatoli ja Modest. Anatoli oli aastail ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu. 18911892 Eestimaa asekuberner ja Modest oli tuntud näitekirjanik, Ootamatult saabub tundmatu külaline.See on õel võlur Robert, kes esineb rüütlinaja on tõlkija ja teatrikriitik. Ta kirjutas libretod Tsaikovski ooperitele "Padaemand" ja "Jolanthe".
Kuna Pariisis sai kuulsaks põhiliselt õppides, tutvusi omades või hea nimega, siis sai ka Rastignac aru ,et tema ainsaks võimaluseks kiiresti rikkaks ning tuntuks saada, on head suhted vikontessiga. "Säärane on poole Pariisi naiste elu: väline luksus, hinges aga julmad mured": ütles vikontess ning vihjas, et paljud heal positsioonil olnud naised on tegelikult õnnetud. Rastignac luges neist sõnadest välja niimõndagi enda jaoks. Ta palus Beauseant'ilt, et ta teda ballile kaasa võetaks. Kuna vikontessi mees ise ei saanud ballile kaasa tulla, siis võttiski vikontess Rastignaci kaasa. Veel tahtis ta, et teda tutvustataks krahvrinna Anastasie de Restaud'le. Rastignac oli kindel, et sellise eduka naise kaudu, nagu seda oli Anastasie de Restaud, saaks ta samuti tuntuks, kuid kahjuks tema plaanid nurjusid ,sest proude de Restaud ei vastanud tema tunnetele. Rastignac rikkus ise asja ära mainides, et sööb tema isaga sama laua taga.
1)miks oli üliõpilasel vaja roosi?mida sümboliseerib punane roos?üliõpilasel oli vaja roosi,kuna see,kes temaga ballile pidi minema,lubas üliõpilasega tantsida,kui ta talle punase roosi kingib,aga tal ei olnud aiast neid võtta.punane roos sümboliseerib armastust. 2)Mida arvas ööbik armastuse kohta?ööbik arvas,etarmastus on parem kui elu.(tekstist lõik)ometi on armastus parem kui elu ning mis on väärt linnu süda inimsüdamega võrreldes. 3)Miks otsustas ööbik üliõpilast aidata ja talle roosi muretseda?selle pärast,et tema arvates oli
Luiged kandsid enamus ajast valgeid sädelevaid traditsioonilisi balleti kleite. Luikede järve ballett rääkis prints Siegfriedist, kes täiskasvanuks saades oma sõpradega pidutses ning peale seda järve ääre läks. Seal märkas ta luikede parve ja luik Odette ilu võlub koheselt printsi. Siis korraldas printsi ema oma pojale balli, kust ta pidi omale valima naise, kellega abielluda. Printsile aga ei sümpatiseerinud keegi muu, kui järve ääres kohatud Odette. Ballile saabus aga kuri von Rothbarth, kes määris printsile Odette asemel Ottilie kaela. Kusjuures kaks neidu olid vahetamiseni sarnased. Arvates, et Ottilie on neiu, keda nägi ta järvel, tantsis ta temaga ja otsustas temaga abielluda. Peale otsuse avaldamist, ilmus sinna ka Odette, kes murtud südamega minema jooksis. Prints mõistis, mis oli juhtunud ja oli ahastuses. Ta läks ja otsis järve äärest ülesse luige, kellesse ta kiindus. Ta palus temalt vabandust, kuid äkitselt ilmus sinna von
Puskin · Tegevus toimub Venemaal 20. sajandil. · Jevgeni Onegin Tark mees, kellele meeldis üksi aega veeta. Kui ta noorem oli, meeldis talle pidutseda, kuid vanemana tabas teda depressioon. Tatjana armastas oneginit. Oli omapäraselt ilus, vastand oma õele. Ta oli kahvatu jumega ning tumedajuukseline. Lenski Romantik, poeet. Pühendas paljud oma luuletused oma armastatule. Jutukas. · Jevgeni elab väga pidude rohket elu, käib ballilt ballile ja lõunasöögilt õhtusöögile. Varsti sureb tema isa. Veidi aega pärast sureb ka tema onu, kes jätab Jevgenile päranduseks mõisa. Onegin kolib maale, onu mõisa. Talle hakka meeldima omaette olemine. Jevgeni on elust tüdinenud. Onegin kohtab Lenskit, kes on poeet. Lenski kirjutab palju romantilisi luuletusi ja onegin tahab teada, kes on Lenski muusa. Poeet võtab Jevgeni Larinite juurde, kus elab Olga ja tema õde Tatjana. Olga on Lenski armastatu
- Eugene ja Delphine veedavad koos aega, Delphine tundub kurb ning Eugene üritab teda lohutada ning teda muredest rääkima panna - Delphine annab Eugenele 100 franki, et too läheks kasiinosse ja tuleks sealt tagasi 6000 frangiga ning alles siis usaldab Delphine talle oma mure - Eugene mängib kasiinos ja võidab kaks korda 3600 franki ehk 7200 franki, mispeale Delphine teda suudleb ja oma sõbraks/kaaslaseks tunnistab - Eugene läks ballile, kus tundis end kui pariisi kõrgseltskonna osana, ta oli tahetud noormees - Eugene hakkas vaesemaks jääma taas, mis ajendas teda mõttele, mille Vautrin oli välja käinud - Eugene hakkas Victorinele silma tegema - Vautrin pakkus Eugenele 1000 eküüd, hiljem 3500 franki, mille Eugene pärast kõhklusi siiski vastu võttis laenuks ja hiljem tagasi maksis, siiski keeldudes taaskord Vautrini plaanist
Tuhkatriinu sai juhuslikult ta e-maili ning nad hakkasid suhtlema,kuid kumbki ei öelnud,kes nad on.Poiss,tegi ettepaneku saada kokku kevadballil,täpselt kell 00:00.Tukatriinu nõustus sellega ,kuid tal polnud kleiti ega midagi aga tema tädil oli,keda ainukesena usaldas.Ta oligi talle nagu tema päeviku ja pärisema eest.Ta tädi ulatas talle sellel õigel õhtul imeilusa lumivalge kleidi ning lausus:''Nüüd on sinu aeg,mine otsi oma õnn üles.'' Kui ta ballile jõudis ,vaadati teda väga hoolikalt,sestteda ei tuntud äragi.See oleks ju ka loogiline,sest ta kandis valget silmmaski. Poissi nägi ta keset tantsulava seistes.Ta kõndis temani ning poiss ulatas talle käe ning nad pakkusid kõigile vaatamiseks imelist valssi.Siis helises tüdruku telefon,mille ta oli sidunud oma kingapaela külge. Sealt kostis,et ta peab ruttu koju jooksma ,sest kasuema on poole tunni pärast kodus.Ta ütles poisile:''Ma pean,ma pean nüüd minema!''
Hermine survel ostab Harry grammofoni ning tüdruk õpetab teda tantsima. Hermine tutvustab Harryt salapärase saksofonimängija Pablo ning armastuskunstis vilunud Mariaga. Mariast saab Harry armuke, kes õpetab teda meelelistest naudingutest uuesti rõõmu tundma. Pablo kritiseerib samuti Harry liigselt intellektuaalset tõsimeelsust ja väidab, et lõbusast slaagrist on maailmale rohkem rõõmu kui surnud klassikute muusikateostest. Saanud tantsusammud selgeks, peab Harry minema ballile "Globusesse", kus ta leiab Hermine meheriietes ning armub temasse. Ta tantsib ja on balli hoost kaasa kistud, kui viimaks Pablo kutsub teda väiksele koosviibimisele maagilisse teatrisse. Pablo pakub Harryle narkootilise toimega jooki ja sigaretti ning Harry liigub teises reaalsuses läbi erinevate kambrite, kus ta näeb nägemusi iseendast paljudes eri versioonides, Stepihundi dresseerimisest, sõjast ning kõigist naistest, keda ta elus on armastanud
Algne umbusaldus Gorioti vastu kaob peale Beauseantiga vestlemist, kes paljastas Gorioti elu Eugene külastab ühte Gorioti tütardest (Anastasie), Goriot on seal hell teema II Seltskonda (lk 77) Eugene palus emalt ja õdedelt raha Voutrin räägib Eugenele minevikust, määrib talle Victorinet pähe, neil tekib omamoodi sõprus Goriot sõbrustab Eugenega, nähes võimalust tütardele ligi pääseda Eugene saab tänu Beauseantile ballile, sugulast teatri saatest kohtab teist tütart (Dolphine) kellest on lummatud Goriot ütleb, et laste õnn tähtsam, kui enda (lk 110) Dolphine lahutab? Eugene saab teada, et Dolphinel on võlad, võidab mängides 1000 franki Eugene hakkab Dolphine osas kahtlema, sest on vaene. Saab Voitrinilt võlgu III Surmanarritaja Poiret ja Michonneau teevad koostööd salaagendiga, kahtlustades Voitrini surmanarritajaks (J.Collin) (136)
kauniks tütarlapseks. See on luikede kuninganna Odette.Tütarlapse ilu lummab printsi. Odette näeb Siegfriedis oma võimalikku päästjat. Noormees vannub talle igavest truudust. Hommik läheneb. Tütarlapsed peavad taas luikedeks saama ja Odette jätab Siegfriediga hüvasti. II vaatus Siegfriedi ema on korraldanud poja auks balli. Kuue ülla neitsi seast peab Siegfried endale mõrsja valima. Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud mõrsjakandidaatidele tähelepanu.Ootamatult saabub tundmatu külaline. See on õel võlur Robert, kes esineb rüütlinaja on ballile toonud oma tütre Ottilie.Siegfriedi hämmastab kaunitari sarnasus Odette´iga. Robert käsib tütrel kogu oma veetlus mängu panna, et kütkestada printsija saada temalt armutõotus. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik
Vronski annab lesele 200 rubla, et Annale muljet avaldada. See sündmus on veider, sest seostub millegi negatiivsega, mis Annaga kaasa tuli: surm. 17. peatükk Kodus veenab Anna Dolly't Stiivale andestama. Ta valetab Stiiva häbi kohta ja ütleb Dolly'le, et Stiivale on ta kõige tähtsam asi maailmas. 18.peatükk Kui Dolly ja Stiiva on leppinud, läheb Anna Kitty't vaatama. Kitty usaldab teda koheselt ja räägib talle Vronskist ja eesootavast ballist. Ta kutsub Annatki ballile ja soovitab kanda lillat. 19.peatükk Anna lähebki ballile, kuid kannab musta. Vronski ei suuda temalt pilku ära pöörata ja Anna ei paista olevat teadlik valust, mida ta Kittyle põhjustab. 20.peatükk Levinit kirjeldatakse lihtsa mehena. Ta on kitty pärast masendunud ja läheb Nikolaile külla. Ta mõistab, et Nikolai on alati olnud haiguste ohver nii haiguste kui vaevuse. Levin kahetseb, et ta on palju enda peale mõelnud ja mõistab, et oleks pidanud venna pärast mures olema
sest avab, et ta tegelikult pole piisavalt rikas. Lisaks levivad kuulujutud, et Goriotil käivad külas noored naisterahvad. Tegelikult on need tema oma tütred. Eugene tahab saada osa Pariisi elust ja ütleb oma tädile, et ta kasuaks ära oma tutvusi õukonnaga ja et ta kirjutaks nende kaugele sugulasele. Kirjas seisab, et nende sugulane võtaks Eugene enda juurd.De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugenega kutse ballile, kus ta armub Gorioti tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub ta endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde. Kuidseal saadetakse ta tagasi, ning ta ei näegi oma isa. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest ta armukese Maxime ja abikaasa. Teda võetakse halvasti vastu ja tema ebaviisaka käitumise pärast palub de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase
igavest truudust. Läheneb hommik ning tütarlapsed peavad uuesti luikedeks muutuma ja Odette jätab Siegfried´ida hüvasti. Kolmandas vaatused korraldab Siegfried´i ema poja auks balli. Ballil peab ta valima 6 neitsi seast endale neiu, kellega ta abiellub. Pirnts mõtleb Oddete´ile. Ema soovile alludes pöörab ta igale neitsile tähelepanu kuid ootamatult saabub tundmatu külaline. Külaliseks osutub võlur Robert, kes esineb rüütlina ning on toonud ballile oma tütre Ottilie. Siegfried´i hämmastab ootamatu sarnasus Odette´iga. Robert käsib tütrel panna mängu kogu oma ilu, et saada pritntsilt armutõotus. Siegfried peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale, et soovib tütarlapsega naituda kuid sellel hetkel näitab printsile end valge luik ning Siegfried saab aru, et tegu on pettusega ja tõttab luige juurde. Neljanda vaatuse alguses on öö. Järve kaldal seisavad kurvad tütarlapsed. Siegfried palub
Need luiged on nõiutud tütarlapsed, kes vaid öösel inimesteks muutuvad. Õel võlur hoiab neid oma nõiduse kütkes ja üksnes truu armastaja võib luiged taas inimesteks muuta. Seal üritades ühte luike Odettet tappa märkab, et ta muutub järsku inimeseks. Noormees armub temasse, kuid hommikul lendab ta ära koos teistega. Hiljem ballil pidi prints kuue ülla neitsi seast endale mõrsja valima. Kuid printsi mõtted on imekauni Odette´i juures. Vaid ema soovile alludes pöörab ta ballile kutsutud tüdrukutele tähelepanu. Hiljem saabub tundmatu külaline, kelleks on võlur, kes hoiab luike nõiduse kütkes, oma nii nimetatud tütre Ottiliega, kes on tegelikult Odette. Siegfriedi peab Ottiliet Odette´iks ja teatab emale oma otsusest naituda tütarlapsega. Sel hetkel näitab end Siegfriedile valge luik. Prints mõistab, et teda on petetud ja ta tõttab ahastades järvele. Hiljem järve kaldal Siegfried palub Odette ´ilt andestust ja veenab teda oma tunnete muutumatuses
Tegevus toimub 16.saj. Itaalias linnas nimega Verona. Linnas elavad kaks suurt perekonda Montecchid ja Capulettid. Need kaks perkonda on omavahel juba pikemat aega vaenujalul. Loo alguses on Romeo sissevõetud Rosalindest, mis kustub täna Juliaga kohtumisele. Romeo saab tänu Capuletti teenrile teada toimuvast peost Capulettide majas ning otsutab koos oma sõpradega minna sellele peaole. Peol olles on Romeol ja ta sõpradel maskid peas, et keegi ei märkaks neid ( Kutsumata maskide ilmumist ballile ei peetud Shakespeare'i ajal ebaviisakaks, selles nähti pigem komplimenti majaperemehele). Peol kohtab Rome Juliat ja suudleb teda (Shakespeare'i ajal võis daame suudelda nii tervitamisel kui hüvastijätmisel. Kuid Romeo ei suudle Juliat põsele, nagu oli kombeks, vaid suule). Mõne aja pärast Romeo lahkub koos oma sõpradega peolt. Õhtul ilmub Romeo Julia akna alla ja avaldab oma armastust talle. Julia sulab poisi sõnade käes, ning armub. Romeo läheb vend Lorenzo juurde nõu küsima
kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas. Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja
Räägitakse Isa Goriot´i külastavatest noortest naisterahvastest, kes osutuvad tema tütardeks. Eugene ihaldab saada osa Pariisi ahvatlevast seltskonnaelust ja palub oma tädi proua de Marcillacil ära kasutada oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutada ühele nende väga kaugele sugulasele, proua vikontess de Beauseantile kiri palvega Eugene oma tiiva ala võtta. De Bauseant saadab pärast kohtumist Eugene´iga kutse ballile, kus viimane armub Goriot´ tütresse, Anastasiesse. Anastasie kutsub Rastignac´i endale külla. Victorine valmistub minema oma isa juurde, et tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu
Tauri Must Midagi ei kao, mis on olnud Kaasaegne üldtunnustatud kalender koosneb 365st või 366st päevast, mida esineb kord iga 4aasta tagant. Põhjuseks Maa reis ümber Päikese, mis kestab kalendriaastast mõned tunnid kauem. Kuigi inimene on aega arvestanud juba kümneid sajandeid, on kristlik maailm selle lugemise ühel hetkel nullinud ning otsast alustanud. See on märk sellest, et juba meie eelkäijatel oli soov ja võime midagi korda saata ning tehtut tunnustada. Osati hinnata sündmuste väärtusi ja mäletada seda, mida avalikkus lubas. Bulgakovi ,,Meister ja Margarita" sisaldab endas keerulist teemaarendust, kus uskumus on seotud reaalsusega. Kõik see on omakorda toodud kaasaega, et panna proovile inimeste kannatus ja välja selgitada nende tegelikud pahed. Romaan üritab tõestada ajaloo loogilist arengut ning seda, kuidas ...
Ühiskonnas on välja kujunenud arvamus, et psühholoogi abi vajavad vaid vaimselt äärimiselt ebastabiilsed isikud ning neisse suhtutakse tõrjuvalt. Nagu vanasti, nii ka nüüd abielluvad paljud inimesed mitte armastusest, vaid selle pärast, mis selliste abielude puhul kaasneb: varandus ning positsioon tähtsate inimeste juures. Teati, et vajalik on koht seltskonnas, armastus oli teisejärguline. Oli uhke tunne ilmuda rikka ja väärika naisega ballile, kuigi tegelikult võis olla naine kaugel mehe iluideaalist. Üha enam tuleb tänapäevalgi ette juhtumeid, kus 20-aastane noormees võtab endale naiseks 70-aastase miljonäri. Targem oleks vist öelda, et sellistel juhtudel valib või ostab naine endale mehe ise, sest vähe usutav, et selline abielu armastusega kaasneb. Lugedes romaani "Isa Goriot" ja tuues kõrvale tänapäeva eluolu, võib märkida, et muutusi on, kuid vähe
On inimesed, kellel on raha ja on inimesed kes on rikkad Kui rääkida rahast ja rikkusest, ei saada päris täpselt aru, mida mõeldakse nende sõnade all. Ühed karakterid arvavad jõukuse all olevat materiaalset vara. Omakorda viib ahnus kaaskodaike ärakasutamisele või koguni kellegi surmani. Teised aga vastupidiselt- seda, mida käega katsuda ei saa. Alati pole õnn nii suur, et sellist sidet saavutad kuid kolmandatele on tähtis teadmine, et nad on siin maailmas olemas. Kuid, mis on kõige õigem variant? Arvan, et raha ei ole siin maailmas kõige olulisem, kuid ilma selleta ei saa. Harva esineb inimesi, kes suudavad rikastuda iseseisvalt, kuid tihti leidub neid, kes soovivad enda vara suurendada ja jõuda tippu. Balzac'i teoses '' Isa Goriot'is'' oli üheks peamiseks tegelaseks 21. aastane Eugene de Rastignac, kellel peamiseks eesmärgiks oli välja jõuda kõrgseltskonda ning mingil määral saada rikkaks.. Selleks kasu...
Selgub, et tegemist on ta tütardega. Eugene de Rastignac uuris tädi käest, kas too tunneb kedagi, kellest on tal kasu kõrgemasse seltskonda pääsemiseks. Seepeale tema tädi Marcillac' kasutas ära oma kunagisi sidemeid õukonnaga ja kirjutas nende kaugema sugulasele proua Bauséant'le, et viimane võtaks Eugene oma tiiva alla ja aitaks ta Pariisi kõrgemasse seltskonda. Vikontess Clara de Beauséant saatis Rastignac'le vastuseks kutse ballile, kus nad kohtusid. Ballil armub Eugene Goriot' tütresse Anastasie'sse. Victorine külastab oma isa, nagu iga aasta, kuid ta saadetakse endiselt tagasi. Rastignac läheb Anastasie'le külla ja kohtub seal Anastasie armukese krahv Maxime de Trailles ja abikaasa krahv de Restaud'ga. Teda võetakse seal väga külmalt vastu ja Anastasie abikaasa keelab naisel Rastignac'ga suhelda. Eugene sõidab taas oma sugulase vikontess Bauséant'le külla, kust ta leiab eest viktonessi
Esialgu oli nende abielu pealtnäha õnnelik, Emmal oli abikaasa kes oli edukas ja tunnustatud nende väikeses kodulinnas. Kuid Emma tahab enamat, ta ei suuda Charlsi armastada nii nagu mees teda armastab. Ta ihkab romantikat, meelitusi ja meest, kelle vastu ka temal tunded oleks. Kui Emma väiksena kloostris elas unistas ta suurest armastusest ja õnnelikust abielust mis oleks lahenduseks kõigile tema probleemidele. Hiljem kui ta ilmub jõuka aadliku koju ekstraavagantsele ballile, hakkab ta üha enam unistama suurejoonelisest elust. Kui ta hakkab võrdlema oma unistusi ja üksluist külaelu, satub ta sügavasse depressiooni. Tagajärjeks tema depressioonile ja loiule olekule jääb ta haigeks. Kui aga Emma jääb rasedaks otsustab Charlie kolida mõnda teise linna lootuses parandada nii Emma tervist. Uues väikelinnas Yonville'is kohtavad Bovarid Homaid, küla apteekrit, kes on väga särav jutupaunik ja kellele meeldib iseennast kuulda rääkimas
järgnevad tagajärjed. Vene kirjaniku Mihhail Bulgakovi teose ,,Meister ja Margarita" pea naistegelaseks oli Margarita, naine, kes suutis Meistrile pakkuda elujõudu oma armastuse ja toetusega. Ta on tugev ja ennastohverdav, kes suudab enda armastuse ja kallima eest võidelda. Selleks, et olla koos Meistriga, pidi naisterahvas ennast ohverdama-sõlmima lepingu Saatanaga. Oma armastatu pärast nõustus naisisik Saatana väljakutsega minna ballile ja külalistega suhelda, kuigi see oli üsna kurnav ja ebameeldiv. Samuti võitleb mingil määral Meister oma teose lõpule viimisega. Ta alustas seda, kuid mingil hetkel soovis seda põletada, kuna ta ei suutnud seda romaani lõpetada. Mees vandus alla, kuid kõrvalise abiga sai tema teos siiski lõpetatud. Bulgakovi teoses kujutatud tegelase Wolandi sõnad: ,,See, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda armastab", on minu arvates väga õigesti öeldud
on näiteks operett ,,Mustlasparun", valss ,,Ilusal sinisel Doonaul" ning ,,Lood Viini metsadest". Tema isa, Johann Strauss I oli samuti tuntud helilooja. Opereti ,,Nahkhiire" kirjutas Strauss Karl Haffneri ja Richard Genée tekstidele. Etendus algas selle, kui Rosalinde mees, Gabriel tuli koju, teatades, et läheb 8 päevaks vangi kohtuniku solvamise eest. Teades, et tal on vähe aega enne vangi minemist veel lõbutseda, otsutab ta minna koos vana sõbra Dr Falkega Prince Orlofsky ballile. Oma naisele valetab ta et läheb vangi. Kui Gabriel lahkub, tuleb Rosalindele külla tema armuke, Alfredo, kes võlub ta enda tenori C- noodiga. Alfredo külaskäigu ajal tuleb vangidirektor Gabrielile järgi. Teadmata, võtab ta kaasa endaga hoopis Alfredo. Teine vaatlus toimub Orlofsky peol, kus tuleb jutuks väike naljavenp, mille oli Gabriel kunagi Dr Falkele teinud. Nimelt oli ta jätnud peale maskiballi purupurjus Falke tänavale pingile
Järg muinasjuttudele ehk mis juhtus pärast õnnelikku lõppu Saabastega kass ärkas hommikul hirmsa peavaluga ega leidnud voodi kõrvalt oma saapaid. Punamütsike oli juba ballile lahkunud. Nende tütar Lumivalgeke magas veel koos oma norskava konnprintsiga. Saabastega kass mõtles, et võib-olla kodustatud kuri hunt viis nad oma kuuti. Ta laskis teenritel järgi vaadata. Seal neid ei olnud. Et mitte oma kuninglikku pead rohkem vaevata, läks ta lossi targa, Väikse Nõia juurde. Nõid parajasti ketras ühega nendest keelatud vokkidest. Saabastega kass kiitis teda, et ta nii tubli on. Väike Nõid küsis: ,, Kas sul asja kah oli või tulid lihtsalt mind tüütama
halvemaks. Ta pidi kolima pansionadi kõige viletsemasse tuppa ja pidi loobuma raha kokkuhoiu nimel juukse lõikustest ,tubakast ja puudri kasutamisest. Kuid ta oli õnnelik, et sai kuidagi kasulik olla oma tütardele. Pansionaadi elanikud hakkasid Gorioti tütreid pidama tema armukesteks. Hakati arvama, et ta on kulutanud kogu oma raha armukestele ja ta muutus nende kuulujuttude põhjal naerualuseks. Auahnel üliõpilasel Eugene õnnestus minna tädi abiga ballile, kus noormees armus seal ühesse Goriot´ tütresse Anastasiesse. Isa Goriot kiindus Eugene´i ja hakkas kohtlema teda kui oma poega, sest noormees oli võitnud tema tütre poolehoiu. Igakord kui Eugene kohtas Goriot´i tütart, siis pärast rääkis ta sellest kohtumisest ka isa Goriot´le,kellel oli hea meel kõike kuulata. Vautrin tegi Eugenele ettepaneku. Ta soovis,et Eugene prooviks ära võluda Victorine ning kui see õnnestub, siis Vautrin'i üks sõber
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
