Proosa-novell hävis, hakkas levima jutustus, uus zanr olukirjeldus, elu dokumentaalses laadis. Luule-lühikesed lüürilised luuletused, poeemid, võitlus-ja igatsusluule. 5. Millised on läbivad motiivid K.Lepiku luules. Näited. K.Lepik: Motiivid: Kodumaa igatsus, igapäevane tegevus, kord Eestis polnud inimlik ja lootus et see kukub millalgi, pagemine Rootsi. Teemad: Kodumaa, usuline ja mütoloogia (paradiis ja kurat), kodumaalt äraolemine, võõrvõimu langus. 6. Mis on panoraamromaan? Panoraamromaan: Loob avara ja üksikasjaliku ülevaate mingist ajalõigust ja inimestest selles ajas. Ajalooaineline. Kujutati suuri sotsiaalseid murranguid revolutisoone ja sõdu. Iseloomulik mitmesse liini hargnev, aeglaselt edenev tegevus, pikad kirjeldused ja rohkearvuline tegelaskond. R. Sirge ,,Maa ja rahvas", A.Hint ,,Tuuline rand". 7. Iseloomusta pagulaskirjandust. Teemad: Isamaa, kommunismi häving, põlgus,
A.H. Tammsaare ,,Tõde ja õigus" I, 1926 1. ,,Tõde ja õiguse" I osa on avar panoraamromaan, mis kujutab möödunud sajandi lõpu eesti talupoja elu. 2. Tegevuse aeg -19.saj. 70-ndatest aastatest sajandivahetuseni. 3. Ainestik 3 esimest kõidet on kõik seotud kirjaniku biograafiaga, kodu- ja lapsepõlvemälestuste ja muljetega. Terve rea tegelaste puhul on teada elulised eeskujud. Nii on Vargamäe Andresel kirjaniku isa Peeter Hanseni iseloomuomadusi, Pearus tunneme ära üleaedse Jakob Sikenbergi, Hundipalu Tiidus Hans Grossthali,
Ajalooline triloogia Vilde loomingu keskse osa moodustavad ajaloolised romaanid ,,Mahtra sõda", ,,Kui Anija mehed Tallinnas käisid" ja ,,Prohvet Maltsvet". Need romaanid ei ole omavahel seotud ühise sündmustikuga ega tegelastega, kuid neid ühendavad kujutatav ajajärk (19.sajandi keskpaik) ja põhiteemaeestlaste põline konflikt balti parunitega. Sellepärast nimetatakse neid koos ajaloolisteks triloogiaks. ,,Mahtra sõda"(1902) On esimene ulatuslik panoraamromaan eesti kirjanduses. Vilde kujutab selles suure kunstilise sisejõuga kaht ajaloolist sündmust: talupoegade vastuhakku Mahtra mõisas 1858.aasta suvel ja nende karistamist. Peamiselt mõisnikest koosnev sõjakohus mõistis 60 mässust osavõtnut surma, sadadele teistele määrati ihunuhtlus. Et näidata tõetruult eesti talupoja selleaegset olukorda ja mõisnike omavoli ulatust, on Vilde püüdnud olla nii ajaloos kui ka olustikus võimalikult täpne.
kurjale teele. Algul nõustub ta vargust varjama, siis võtab ise kuritööst osa. Jaanile vastandub kalk ning variserlik Virgu Andres. Siiski leevendab üldist rusuvat ja lootusetut õhkkonda Virgu Andrese õilsameelne tütar Anni, kes südame sunnil läheb koos Jaaniga vangi ja Siberisse. Romaan sisendab arusaama ühiskond on nii halvasti korraldatud, et osal tema liikmeist puudub võimalus inimväärseks eluks. AJALOOLINE TRILOOGIA ,,Mahtra sõda" Esimene ulatuslik panoraamromaan Eesti kirjanduses. Kujutab: talupoegade vastuhakku Mahtra mõisas 1858. Aasta suvel ja nende karistamisest. Ajaloolise Juuru kihelkonna Mahtra mõisa ning selle elanike kõrval on Vilde loonud mõttekujutusliku Vaitla, kus elavad ja tegutsevad romaani kesksed tegelased talupoegade, mõisnike ja sundijate seast. Need on kangekaelne teomees Nõllamäe Päärn, tubli taluneiu Huntagu Miina, noor ja vana parun von Heidegg, opman Vinter, Kupja Ants jt
Muutusi külas kirjeldatakse kui imet, mille saadab korda nõukogude võim. Tegeliku eluga pole midagi ühist. Juhan Smuul. "Kirjad sõgedate külast", kokkupuutepunkte vene külaproosaga. Segazanriline teos pakub uut eeskätt mõne skeemipäratu tegelasega, kes õõnestavad ankeediprintsiipi. Rikas lokaalkoloriit, särav huumor, pajatuslikkus. Stalinistliku diskursuse jäigale ofitsiaalsusele ja pateetikale vastandudes manifesteerib Smuuli huumor mõtte- ja loomevabadust. Panoraamromaan, kus püütakse üksikasjalikult välja joonistada ajastutaust ja anda läbilõige eri sotsiaalsetest kihtidest. Poeetikat iseloomustavad paljudesse liinidesse hargnev aeglane tegevus, detailiküllus, kirjelduslikkus. Teosemaailma ja tegelaste pindmine elusarnasus viiab realistlikule printsiibile, mida aga lüngad ja võltsingud ajaloosündmuste esituses tunnukse tähistavat. Selline on Rudolf Sirge "Maa ja rahvas", mis keskendunud maa ja võimu ümberjagamisele eesti külas.
8) Romantilise ja realistliku proosa põimumisi 1917–44 (August Mälk jt) Romantiline proosa on ajalooline, ent mitte täielikult. Metsanurga „Ümera jõel“ – romantilise ajaloo traditsioon näeb ette, et eestlased jäävad peale. Samas on sellel teosel teinegi külg: püütakse luua võimalikult realistlik kujutluspilt, selleks kasutatakse Liivimaa Henriku kroonika ülestähendusi. Romantiline+realistlik romaan on isikuromaan, mitte panoraamromaan. Eriti olulisele kohale tõuseb ajalooline romaan 1930ndatel. Romantilise diskursuse põhitelg on rahvusliku identiteedi kinnitamine. Kivika „Nimed marmortahvlil“ on tõsirealistlik romaan Vabadussõjast, kuid tegelastel on heroiline aura. Autor ei kujuta õilsat võitlust, vaid ka kõhklusi ja kahtlusi, mis võitlejail olid. AUGUST MÄLK (1900–1987) 1934 Surnud majad 1935 Õitsev meri – mereromaan. Kõrvutatud Gailiti “Karge merega”. Sisemaailma ja rannarahva vastandamine
Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatakse ainestiku (ajalooline romaan, armastusromaan, autobiograafiline romaan, biograafiline romaan, detektiivromaan, kelmiromaan, kriminaalromaan, rüütliromaan, seiklusromaan, suvitusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan); kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik. romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kirikuromaan). 45. Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute eelistatud kirjandusliigiks kujunes luule. kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele,
Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatakse ainestiku (ajalooline romaan, armastusromaan, autobiograafiline romaan, biograafiline romaan, detektiivromaan, kelmiromaan, kriminaalromaan, rüütliromaan, seiklusromaan, suvitusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan); kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik. romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kirikuromaan). 45. Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute eelistatud kirjandusliigiks kujunes luule. kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi mõistuspärasusele,
romaani keeles kirjutatud teoseid. Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatakse ainestiku (ajalooline romaan, armastusromaan, autobiograafiline romaan, biograafiline romaan, detektiivromaan, kelmiromaan, kriminaalromaan, rüütliromaan, seiklusromaan, suvitusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan); kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik. romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kirikuromaan). Romantism - kunsti, kirjanduse ja vaimuelu suund, mille algeid leidub 18. sajandi sentimentalismis ja eelromantismis. Eesti kirjandusse jõudis romantism 19. sajandi keskel. Romantikute eelistatud kirjandusliigiks kujunes luule, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane. Romantism vastandus klassitsismi
meetrit), mille keskel oli Dionysose altar ning külgedel kaks sissekäiku (paradost), mille kaudu tulid oma kohtadele publik ja koor. P paarisriim vt riim. paatos kirglik vaimustus, pidulik hoogsus. Pateetiline on hoogne vaimustusest kantud kirjandusteos. pamflett päevakajaline paljastav ja pilkav teos, kus naeruvääristatakse ühiskondlikke või mõne isikuga seotud negatiivseid nähtusi. Näiteks Eduard Vilde (18651933) "Üle suure vee". panoraamromaan mitme süzeeliiniga laiahaardeline romaan, näiteks Lev Tolstoi (18281910) "Sõda ja rahu". Vt ka romaan. panteism filosoofiline õpetus, mis samastab jumala loodusega. Panteism on mõjutanud näiteks saksa kirjaniku Johann Wolfgang Goethe (1749 1832) ja eesti luuletaja Ernst Enno (18751934) loomingut. Näiteks: Meil kõigil ühine on pulmapidu ees... Meil igavikud ees ja igavikud taga, kui siia jõudsime, eks edasi ka veel, sa vaata kõik, mis ümber, neist ei ükski maga,
valikuid. Otsitakse vastust küsimusele, mil määral on inimene poliitiliste jõudude mängukann ning mil määral suudab ta ise oma saatust juhtida. Rõhutatakse isiklikku vastutust oma tegude eest ning taunitakse enese taandamist suure masinavärgi mutrikeseks. "Valesti" valinud tegelast madaldati kõlbeliselt. Juhan Smuuli "Muhu monoloogid" (1968) humoorikad pajatused. 1970. aastateks oli romaan oma keskse koha tagasi saanud. Tagasi tuli ülimahukas panoraamromaan (Egon Ranneti "Kivid ja leib"). Modernismi tulek eesti proosasse Modernismi esiletulek eesti proosas langeb 1960/70. aastate vahetusse. Kontaktid maailmakirjandusega hakkasid 1970. aastatel küll nõrgenema, kuid varem tõlgitud klassikutele lisandusid James Joyce'i, Marcel Proust' jt teosed. Põhimuudatus puudutas teksti ja tegelikkuse suhet. Kirjandus polnud enam tegelikkuse peegel, kirjanikud hakkasid looma pilte mingitest võimalikest maailmadest suveräänsetest omailmadest
kirjutatud teoseid. Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatakse ainestiku (ajalooline romaan, armastusromaan, autobiograafiline romaan, biograafiline romaan, detektiivromaan, kelmiromaan, kriminaalromaan, rüütliromaan, seiklusromaan, suvitusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan); kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kiriromaan).Romaani mõiste tuli kasutusele keskajal ja tähistas algul kirjandusteost, mis polnud kirjutatud ladina, vaid mõnes romaani keeles. Ka antiikajal oli see kirjandusliik olemas, kuid mõistet "romaan" ei kasutatud. Antiikromaan oli ühteaegu armastus- ja seikluslugu: armunud, kelle teed ootamatult lahku viivad, elavad läbi hulga seiklusi, kuni viimaks jälle kokku saavad.
õudusromaan, armastusromaan ("K.õrboja peremees"), psühholoogiline romaan, noorsooromaan, massiromaan, olmeromaan, lasteromaan (Mark Twain "Prints ja kerjus"), loodusromaan, põhjamaaderomaan, polüfooniline romaan (Dostojevski "Idioot"), sürrealistlikud romaanid, autobiograafiline romaan, biograafiline romaan, detektiivromaan, rüütliromaan, suvitusromaan); kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan ); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kiriromaan, romaan novellides, travestia romaan PILET NR.16 -ERNST HEMINGWAY ELU JA LOOMING , "KELLELE LÜÜAKSE HINGEKELLA" LÄHIANALÜÜS 1899-1961 ;Sündis Chicago äärelinnas arsti pojana. Tihedad kokkupuuted loodusega .Vanaisa mängis ta elus tähtsat rolli, kasvatas mehisust ( ka vilistamine temalt kui valus) See on loomingu sees. Tal
("K.õrboja peremees"), psühholoogiline romaan, noorsooromaan, massiromaan, olmeromaan, lasteromaan (Mark Twain "Prints ja kerjus"), loodusromaan, põhjamaaderomaan, polüfooniline romaan (Dostojevski "Idioot"), sürrealistlikud romaanid, autobiograafiline romaan, biograafiline romaan, detektiivromaan, rüütliromaan, suvitusromaan); kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kiriromaan, romaan novellides, travestia romaan).Romaani mõiste tuli kasutusele keskajal ja tähistas algul kirjandusteost, mis polnud kirjutatud ladina, vaid mõnes romaani keeles. Ka antiikajal oli see kirjandusliik olemas, kuid mõistet "romaan" ei kasutatud. Antiikromaan oli ühteaegu armastus- ja
Valitsevaks zanriks kujunes see 19. ja 20. sajandil. Romaanil on palju erikujusid. Neid liigitatakse ainestiku (ajalooline romaan, armastusromaan, autobiograafiline romaan, biograafiline romaan, detektiivromaan, kelmiromaan, kriminaalromaan, rüütliromaan, seiklusromaan, suvitusromaan, sõjaromaan, ulmeromaan); kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja kujutuslaadi järgi (värssromaan, kiriromaan).Romaani mõiste tuli kasutusele keskajal ja tähistas algul kirjandusteost, mis polnud kirjutatud ladina, vaid mõnes romaani keeles. Ka antiikajal oli see kirjandusliik olemas, kuid mõistet "romaan" ei kasutatud. Antiikromaan oli ühteaegu armastus- ja seikluslugu: armunud, kelle teed ootamatult lahku viivad, elavad läbi hulga seiklusi, kuni viimaks jälle kokku saavad.
õrboja peremees"), psühholoogiline romaan, noorsooromaan, massiromaan, olmeromaan, lasteromaan (Mark Twain "Prints ja kerjus"), loodusromaan, põhjamaaderomaan, polüfooniline romaan (Dostojevski "Idioot"), sürrealistlikud romaanid, autobiograafiline romaan, biograafiline romaan, detektiivromaan, rüütliromaan, suvitusromaan · kujutamisaspekti (arenguromaan, filosoofiline romaan, olustikuromaan, publitsistlik romaan, psühholoogiline romaan, panoraamromaan, sotsiaalne romaan, uusromaan); mahu (lühiromaan, epopöa) ja · kujutuslaadi järgi (värssromaan, kiriromaan, romaan novellides, travestia romaan). Erinevatel aegadel on hinnatud proosat erinevalt: a) Keskajal oli autor sageli anonüümne- Jumal oli autor. b) Renessanss- hakkati teksiti seostama autoriga, leviku palhvatuslik tõus, seotud trükikunsti leiutamisega 15.saj c) Romantismi ajal tituleeriti autor, kui geenius, oli autori kekne. d) 20 saj