Ajad muutuvad- inimese loomus jääb samaks Inimese loomuse üle on arutletud juba sajandeid. Loomust saab jagada inimlikuks ja loomalikuks. Tähtsale kohale on enda novellides seadnud loovuse mees nimega Friedebert Tuglas, kes väljendab inimloomust sümbolite abil. Tuglase novellides kohtab mõlemat, nii inimlikku kui ka loomalikku loomust, mis on omavahel tihedalt seotud. Erinevalt endaga kogu aeg kooskõlas olevast loomast kujundavad inimlikku olemasolu armastus, südametunnistus, kindlad eesmärgid ja vabadus. Hea näite võib tuua kahe novelli põhjal ,, Popi ja Huhuu ning ,, Inimese vari". Sisu poolest on need kaks väga erinevat novelli, kuid põhiteemaks on mõlemas inimese loomus. Esimeses novellis on inimese loomust näidatud loomade abil. Loomad on sümboliks kehastamaks inimloomu ühte omadust. Popi, kes oli Huhuu´st targem ja tugevam, alistub ahvi tujudele, sümboliseerides sellega kuulekust ja allaheitlikust
Kaljo Kiisk 1925-2007 Tuntud näitleja ning lavastaja Kaljo Kiisk oli kindlasti üks legendaarsemaid kodumaiseid näitlejaid. Noorena kogus ta palju kuulsust teatrilavadel Joosep Tootsi mängides. Hiljem sai ta Oskar Lutsu raamatute alusel vändatud filmidesse Lible rolli. Viimasel kümnendil oli ta eelkõige aga tuntud kui kingsepp Johannes teleseriaalist "Õnne 13". Tema lavastatud olid ka mitmeid Eesti kultusfilmid, nagu "Vallatud kurvid" (1959), "Keskpäevane praam" (1967), "Metskannikesed" (1980), "Nipernaadi" (1983). 2004. aastal oli Kaljo Kiisk esimene kultuuriministeeriumi ning PÖFFi elutööpreemia laureaat. Kiisa ekraanikujud Lible ja kingsepp Johannes lähevad eestlasele südamesse, neis on inimlikku soojust, elutarkust, andeks¬andmist, eluga leppimist. See viimane joon kuulub ka eestlase eluvaate juurde. Libles ja kingsepp Johanneses tunneb end ära...
Seega on kunst pidevalt otsiva inimese jaoks oluline tegur elu mõtestamisel. Ühiskonna üldine eetiline tase on aastasadade jooksul tugevasti langenud. Lääne tsivilisatsioon ning selle alustala kapitalism on teinud võimalikuks materiaalsete objektide, välise ilu ning edukuse kultuse. Inimliku võrdsuse, helduse ja austuse hind on kujunemas üha väärtusetumaks, sest see ei too kaasa silmnähtavat kasu ega toida inimlikku egoismi. Kunstile on antud võime moraalseid väärtusi taas au sisse tõsta. Looja peidab oma ideaalid loomingusse vaid vihjamisi, need lähtuvad tavaliselt ühiskonna kitsaskohtadest ning kunstnik avaldab oma tõlgenduse sotsiaalsetest ja eksistentsialistlikest probleemidest. Eeldades, et autor suudab end ühiskonnast ja võibolla ka kogu olemasolust loomise hetkel väljapoole asetada, võib järeldada, et Jumal ei olegi veel surnud. Ta peitub kunstis
mõistes meie kõigi igapäevaelus ja tegemistes. 2) Heaolu riikides on sotsiaaltöötaja eesmärk laiemalt parandada ühiskonna puudujääke. Sellest küljest vaadates, olekski nagu tegemist ,,musta tööga". 3) See on valdkond, kus alati toimuvad muutused ja pole olemas kindlaid valemeid probleemide lahendamiseks. Seega on tegemist elukestva õppimise ja pideva arenemisega. 4) Hea sotsiaaltöötaja peab kasutama inimlikku ja kaastundlikku lähenemist, tal peab olema suur teadmiste pagas, oskustekomplekt, väärtustel põhinev praktika. Sotsiaaltöötajal on tegevusvabadus ja aruandekohustus. Rohkem tahaksin teada: 1) Milliste seadustega sotsiaaltöö reguleeritud on? 2) Milliste spetsialistidega sotsiaaltöötajad koostööd teevad? Tahaksin arutada: 1) Sotsiaaltöö kui ,,musta töö tegemisest" , kas ja kuivõrd see seda on. 2) Millised oskused on peamised sotsiaaltöötajal
hävitustöö, eriti Fausti armastanud noore Margarita surm, sunnivad Fausti enda põhimõtetele kindlaks jääma. Ka Mefistoteles ise tunnistab, et "ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid kord saadab head. Faust esindab humanismi ideid, ta on valgustusaja eetikaga inimene. Ta soovib parandada inimeste olukorda, ta tahab töötada kogu ühiskonna hüvanguks, seejuures nõudes eneselt maksimumi. Ka on talle iseloomulik aktiivne tegevus. Faust sümboliseerib inimlikku tunnetusjanu ja rahulolematust saavutatuga, nagu inimkondki, püüab ka tema leida asjade olemust; ta otsib mõtet inimeste tegutsemisele ja olemasolule.
Romaani ideestik on autori poolt romaanis väljendatud ideede kogum. Teose PÕHIIDEE on autori vastus romaani käigus asetatud probleemile. Romaani ideede sõnastamine on keeruline ja vahel ka võimatu ülesanne. Mida tahab autor oma teosega öelda? See küsimus on sama vana nagu selle kriitika. Kui autor oleks tahtnud öelda midagi konkreetset, oleks ta selleks leidnud lühema tee kui romaani kirjutamine. Hea romaan näitab elu selle vastuolulisuses, ta viitab muuhulgas sellele, et kõike inimlikku ei saa loogiliselt lahata. Romaanid kõnelevad nii mõistusest kui tunnetest, inimtunnete sfäär ei allu aga kunagi täielikult mõistuse analüüsile. Püüe romaani põhiideed lühidalt kokku võtta viib teose lihtsustamisele. Selle asemel, et püüda kohe pärast romaani lõpetamist sõnastada selle sõnum, tuleks alustada kaugemalt ja liikuda edasi samm-sammult. 1. Milline on teose pealkiri? 2. Kas teosel on moto? Mida on autor tahtnud motoga öelda? 3
1.Kreeka jumalad Zeus-taeva,tormi ja äikesejumal.Kõigist võimsam ja teised jumalad pidid talle kuuletuma.Teda kujutati sageli jumalate valitsejana.Zeusil oli lugematu hulk lapsi,seetõttu nim. Kreeklased teda tihti isaks.Kõik inimeste seadused kuulusid Zeusi kaitse alla.Zeusi abikaasa oli tema õde Hera,abielu kaitsja.Zeusil oli ka kaks venda,arvati et nad olid omavahel maailmad ära jaganud: Poseidon merejumal,Zeusi vend. Hades allmaailma ja surnute valitseja,Zeusi vend. Demeter musta mulla,selle sigivue ja võrsuva vilja jumalanna.Põllutööd olid tema erilise kaitse all.Müüdis esines eelkõige armastava emana.Zeusi teine õde. Ares-sõjajumal ja jumalate sepp,Hera poeg ing Lonkus tulejumal Hephaistos Ei kuulnud kumbki kreeklaste lemmikute hulka. Athena sõjajumalanna,oli sündinud täies hiilguses ja relvastuses Zeusi peast.Temas peeti väga lugu.Tema kaitse all oli kindlused ja linnad ja nendega seoses ka kogu tsivilisatsioon nin teda aus...
teatrisse ja kinno. Sürrealismi mõjutused Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma.
Ta ei leidnud, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta oli väga tuntud teadlane ja tal oli palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole."(lk 23) Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustas ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga.(lk 35) Faust uskus, et oma muredele peab ise lahenduse leidma. Enne Mefistofelesega lepingu sõlmimist tunnistas ta, et ta vihkab elu ning soovib surra.(lk 37)
oli Phillip Cummings. Lorcal oli traagiline lõpp. Ta keeldus põgenemast Hispaaniast kui algas kodusõda sel põhjusel, et " ta oli kõikide vend, kuna oli luuletaja". Teadmata põhjusel ta ikkagi vangistati 1936 aastal ja viidi kuristikku. Selle põhjas sunniti teda hauda kaevama ja seal ta ka tapeti elajalikult fasistlike falangistide poolt. Looming I Lorca luuletused kiirgavad armastust, viha, austuse ja julmuse inimlikku kirge andaluuslasele omases tulisuses. Öeldakse, et Lorca ennustas iseenda surma oma luuletustes. Luulekogud: "Impresiones y paisajes" ("Muljeid ja maastikke", 1918); "Libro de poemas" ("Luuletuste raamat", 1921); "Romancero gitano" ("Mustlasromansid", 1928) Malagueña Siis vali sa mingi luuletus ja pane eesti keelne tõlge siia, ma ei tea mitu luuletust peame üldse lugema?! Looming II Ta oli ka näitekirjanik, kelle kuulsaimad
läheb looja". · 1914 kirjutas romaani ,,Muinasmaa" · Kirjandusliku rühmituse ,,SIURU" koos H. Visnapuuga. · 1924 ilmub romaan ,,Purpurne surm" · 1926 ilmub novellikogu ,,Vastu hommikut" · 1927 novellikogu ,,Ristisõitjad" · 1928 ilmub romaan 7 novellides ,,Toomas Nipernaadi" + · - Romaani keskne tegelane on romantilise hulkurina esinev kirjanik, kes vastandab end kõigele argipäevasele ja omakasu püüdlikusele. · - Gailit jälgib oma teoses koos peategelasega inimlikku väiklust, upsakust, rumalust ja omakasupüüdlikust. · - Nipernaadit võib nimetada suurepäraseks ümberkehastujaks kord on maamõõtja, sookuivendaja, pärlipüüdja ja siis jälle ühe talu sulane. · - Viimases novellis saab temast kirjanik, kes on ennast oma keskkonnast vabaks teinud, kuid talve saabudes pöördub ikka oma keskkond oma koju tagasi. · 1935 romaan ,,Isade maa" · 1938 romaan ,,Karge meri" · 1941 romaan ,,Ekke moor"
Antonin Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dal´i). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Tõeline tegija oli Salvador Dali (hisp.). Kõik detailid olid hästi peenelt maalitud, igal teosel oli oma tagamõte. Dali piltidel olid paljud asjad väga välja venitatud. N: ,,Püha Antoniuse kiusamine". Teised sürrealistid aga vältisid üksikasju. Joonistasid nagu lapsed või haiged. Sürrealismi lõppu seostatakse II maailmasõja algusega. Kuid sürrealistlikud näitused toimusid ja väljaanded ilmusid ka hiljem
Maal kujutad vaadet väljaspool tema sanatooriumi akent, Kuigi see maaliti mälust päeva jooksul. Mulle jäi mulje, et maali autor ihkab saada enda sanatooriumist välja, justkui elu väljaspool seda oleks põnevam. Mulle meeldib, kuidas V. van Gogh on kujutanud taevast, sest ta on teinud seda graatsiliselt. 4) "Mälu Püsivus" (ka "Sulanud Aeg" või "Pehmed Kellad") Salvador Dali (11.05.1904-23.01.1989) Sürrealism. Üritab avadrada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusesse, tunnete ja aistingute maailma. Salvador Dali maalis selle maali II Maailmasõja eelajal, mil ta aimas, et midagi katastrooflikku on tulekul (sipelgad), kus aeg seiskub(on kauem). Mulle meeldib väha see maal, sest seda maali vaadates saab kohe aru, mida autor on soovinud öelda. Meeldib, kuidas autor on kasutanud värve, kuidas need omavahel sobituvad.
Ristiusu aluseks on 10 käsku. Need on inimeste väärtushinnanguid ja arusaamu kujundanud juba sajandeid. Hetkelgi on päevakorras palju teemasid, mis on seotud just nende tõekspidamistega. Suurimaks nende hulgas pagulaste sisserändamine Euroopa riikidesse. Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Jeesuse Kristuse tõed on koondatud piiblisse. Piiblis olevad kümme käsku on tänapäevalgi aktuaalsed. Need propageerivad inimlikku armastust, sõltumata tema rassist, usust jne. Inimest tuleb armastada ka siis, kui ta on midagi valesti teinud või ta erineb meist. Samuti himustamise teema. Paljud inimesed mõtlevad ainult enda heaolu peale ja mis neile kõige kasulikum on. Suurt rolli mängib selles rikkuse tähtsustamine. Inimesed on kõigeks valmis, et rikkaks saada , isegi tapma. Euroopas on hetkel väga aktuaalseks probleemiks pagulaste sisseränne Euroopa riikidesse
Vastukaaluks vabadustele seksuaalelus hakati järk-järgult üha enam rõhutama karskuse ja tsölibaadi ehk ebielutuse väärtust. (Praegu peavad tsölibaadist kinni enamike riikide preestrid.) Varakristlased aga väitsid et seksuaalsuhe on saatana leiutis, pattulangenud Aadama väljamõeldis. Näiteks loobus kirikuisa Augustinus ristiusu vastuvõtmise järel suhetest naissooga. Ühiskonnas peeti lugu munklusega kaasnevast akeetlikust elu- ja mõttelaadist. Enese hellitamisesse suhtuti kui inimlikku nõrkusesse. (Tänapäeval aga on kõik inimestevahelised seksuaalsuhted lubatud.) Seda tuli hävitada lihasuretamisega (palverännakud, paast). Naise saatuse määras sageli suguvõsa – naine naideti mehega kellest suguvõsale kõige enam kasu loodeti. Tugev naine suutis end aga ka võõras ümbruses maksma panna. Eestis olid talupoegadel minimaalsed võimalused oma peret kaitsta või selle ellujäämist tagada. Siinsetel aladel peeti tihti lahinguid ning sageli
suurde hävimisohtu. Nõmme looduse organiseeritud kaitsmiseks moodustasid Nõmme elanikud 1998. aasta sügisesel, Glehni lossi rahvakoosolekul, Nõmme algatusrühma. Selle põhjal asutati järgmise aasta 17. märtsil mittetulundusühing Nõmme Tee Selts (lühendina "NTS"). Milliste valdkondade/teemadega tegeleb? Nõmme Tee Seltsi tegevuse eesmärgiks on eelkõige Nõmmeliku Nõmme, selle põliste loodus- ja kultuuriväärtuste kaitse ning säilitamine, laiemalt - inimlikku linnakeskkonna kujundamine. Oma eesmärgi saavutamiseks on selts elanikke kaasa haaranud nii Nõmme kui Tallinna metsade ja parkide kaitsele, detail- ja üldplaneeringute aruteludele ning liiklus,- transpordi- ja ehitusprobleemide lahendamisele. Selleks on koostööd tehtud teiste asumiseltside ja keskkonnaorganisatsioonide, samuti ametkondadega linna ja ka riigi tasandil. Seltsi laiem tegevus on suunatud aga tulevikku, kogu Nõmme harmoonilise arenemise edendamisele
Too välja lühidalt punktidena tunnused. (sürrealism, dadaism, kubism, futurism, ekspressionism) Kus need tekkisid? Nimeta olulisem(ad) esindaja(d). Too välja lühidalt punktidena tunnused. Avangardism tekkis 20. saj esimese kümnandi lõpul, avangardismiks loetakse futurismi, kubismi, varast ekspessionismi, imazismi ja akmeismi. Sürrealism Esindajad: Andri Breton, Paul Eluard. Tekkis Prantsusmaal 1920ndatel. · Üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. · Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsipetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest. Dadaism Esindajad: Tristan Tzara kodanikunimega Sami Rosenstock Tekkis Sveitsis Zürichis 1916.a · Leiab, et lnekultuur on suremas. Progressi-mõõt on täielikult hävinud.
"Miks väärib kommunism hukkamõistu" Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa (1922. aastast nimega Nõukogude Liit), mis sai alguse kommunistide (bolsevike) vägivaldsest võimuhaaramisest (oktoobrirevolutsioonist) 1917. aastal. Uue valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu etteotsa sai Lenin. Endine majandus-, rahandus- ja halduskord ning armee tuli likvideerida. Hakati looma uut sõjaväge Punarmeed. 1919. aastal Moskvas loodud Kommunistlik Internatsionaal (komitern) kuulutas oma II kongressil 1920. aastal välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmsele nõukogude vabariigi loomisele. Õnneks ei läinud nende plaan läbi. Kui Ülemaailmne revolutsioon oleks õnnestunud, oleks igal pool kehtestatud diktatuur, mis omakorda oleks tähendanud seda, et kõik teised poliitilised parteid ja organisa...
kõige üks-olemisse, mis esineb enamikus uususundeis, seisab kaugel uskumisest kristlikku Jumalasse. Kristlaste Jumal jääb alati inimesele ja inimlikult tehtud teadusele vastanduvaks isikuks. Religioossetes liikumistes (isegi judeo-kristlikust traditsioonist lähtuvais) asub jumalus inimeses eneses,seega inimene on ja jääb alati jumalikuks . Eerinevusi on arusaamisest inimväimetest ja loodusjõudusest. Kristlane tunnistab Jumala ees oma inimlikku piiratust, uususuline ja uusteaduslane kinnitab aga enda jumalikku kõigeväelisust. Kristluse olemuseks on usaldus, mittekristlike religioonide essents (olemus) on maagilise, mütoloogilise ja tarkuse mikstuur ebausaldusest, ebaaususest, kadedusest ühesõnaga usalduse vastandist. Paganluse ja maausu erinevus seisneb maailmakäsitluses. Maausk on seotud oma piirkonna kommete ja tavade järgimisega, aga paganlus on lihtsalt oma elu elamine nii nagu ta on. Maausk on väga sügavalt läbi
vaadet, tunduvad ka suuremad probleemid tühised. Südamlikum, kaastundlikum hoiak on kasulik tervisele ja meile endile. Seega on kaastundlik suhtumine hädavajalik, et olla õnnelik. Sellisel inimesel aga, kes on küll väga kõrgelt haritud, ent kel puuduvad eetilised inimlikud väärtused, on väga raske sõpru leida. Ta jääb alati üksildaseks, seltsiks üksnes tema suured teadmised. Teadmised üksi ei saa meile inimlikku soojust anda, inimlik soojus on aga igapäevaseks õnneks väga oluline. Seepärast peavad inimlikud väärtused ja teadmised käsikäes käima. Inimelu väärtus ja vajadus on elada tähendusrikkalt. Elu on lühike ja ettearvamatu nagu valgus või vikerkaar taevalael. See. on märksa haruldasem kui kuld. Igal inimesel on oma väärtus olenemata sellest, kes ta on või mida ta on saavutanud. Inimelu on väärtus omaette.
kohtunikud valitud rahva poolt. USA’s on Inglismaalt pärit tavapõhine kohtumõistmine ehk vandekohus, kus on 13 liikmeline kolleegium ja kohtunik. Vandekohtu põhimõte on läheneda inimese taustale mitte seadustele. 13 täisteovõimelist inimest valitakse vaba käeliselt, kuid võetakse välja kodanikud, kes on narkomaanid või kriminaalselt karistatud. See, et inimestel ei ole juriidilist õpet, tähendab rohkem inimlikku lähenemist. Tavaõiguslikus kohtusüsteemis on oluline kelle advokaadi sõna peale jääb ning kuidas nad suudavad mängida tunnistajapingis olevate inimeste tunnetega, mis viivad nad murdepunktini. Kaitsjad tahavad saavutada sellega vandekohtu liikmete poolehoidu, mis loomulikult tähendab ka võitu. Sellisel kohtusüsteemil on ka positiivseid külgi. Rooma õigusel on kohtunik, kes otsustab kõike. Vahel võib tulla ette olukordi, kus istungitel on emotsionaalne side otsustajal ja
maailmatarkusdest leida püüdnud. Fausti tegelaskujule on omane humanistlik roll-soov parandada inimeste olukorda selles maailmas, nagu võib välja lugeda 23.leheküljel Fausti poolt laustust ”Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.” Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev - teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Teoses toodud mõiste „Faustilik hing“ tähendab jumala eitamist. See märgib rahutust, mis sunnib vaatama kaugemale kui silmapiir ulatub ning ootama rohkem kui üks surelik eales väärida saab. See on soov, olla seal, kus meid parasjagu ei ole. Nagu inimsurelikule kohane, ikka soovitakse midagi muud,
1926-1933 "Tõde ja õigus", 1934 "Elu ja armastus", 1935 "Ma armastasin sakslast", 1936 näidend "Kuningal on külm" ja 1939 "Põrgupõhja uus Vanapagan". Hansen sai Eesti Punase Risti teenetemärgi II klass (1938. aastal) ja tema kolm kõige tuntumat teost on: ,,Kõrboja peremees", ,,Tõde ja õigus I-V" ja ,,Põrgupõhja uus Vanapagan". Tammsaare roll eesti kirjanduses oli küllaltki suur: Tammsaarest alates läksid moodi pikad romaanid, tema looming avab inimlikku igapäevaelu filosoofilise sügavusega ja tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet. Tammsaare monumente, parke, muuseume, tänavaid ja asutusi on mitmeid. Üks tuntumaid on Vargamäe muuseum. Anton
Holden ei taha saada täiskasvanuks, sest nn suurte inimeste maailm on tema jaoks võlts ja silmakirjalik(kõneldakse ainult rahast, võimust ja aust). Ta keeldub sobitumast ühiskonda, reeglitele truuks ka ei jää.(justkui seesmiselt tühi). Holdenit häirisid vaesusega seotud pisiasjad: odavad kohvrid, mis teda ärritasid; ühistransport; liftid; näitlejad ja teater, kuna polnud loomulikud; kino. Ta pigem oleks soetanud endale hobuse kui auto, sest hobune oli vähemalt midagit inimlikku. Holdenil on elav fantaasia, väga kergesti ärrituv, tõrges, kinnine teiste inimeste suhtes, üleolev. Samuti ei usalda ta teisi, seepärast pole tal ka südamelähedasi sõpru; enne ütled, siis mõtleb; sallimatus, mis näitab, et ta tüdineb väga kiiresti inimestest ära. Kinnine iseloom ning otsustusvõimetus on talle saatuslikuks saanud, täpselt nagu ka mitte oma tahtmise läbisurumine. Poiss soovib paremat ja õnnelikumat maailma
IV osa 1920-ndad Tallinn Indrek ja tema naine Karin V 1920-ndate lõpp Vargamäe Indrek, Tiina, Andres, 1930-ndate algus Pearu, Maret ja Sass Tammsaare roll eesti kirjanduses *Tammsaarest alates läksid moodi pikad, mahukad romaanid *Tammsaare looming avab inimlikku igapäevaelu filosoofilise sügavuse *Tammsaare looming kõneleb inimeseks olemise keerukusest *Tema teoste põhjal on kujunenud eestlaste identiteet Tammsaare melest on mats traditsioonile. Püsiv,visa ,alavhoidev ja kannatab selle käez, millega ta peab verist võitlust. Vurle aga seab end iga tuule järgi. Loovutuse kehastus. Läheb vooluga kaasa ja ei ole patriootlik. Pealiskaudne.Tegevus ei ole eesmärgistatud.
Mida pentagramm tähendab? Pentagramm on tähe ikoon mille ümber on joonistatud ring. Pentagramm on alati viie nurgaline ja iga nurk on oma enda tähendusega. Ülesse ulatuv nurk sümboliseerib inimhinge. Teised neli nurka sümboliseerivad elemente: maa, õhk, tuli ja vesi. Kõik need osad kuuluvad elu juurde ja on osa meist endist. Kandes pentagrammiga kaelakeed või mingit muud ehet on nagu ütlemine, et sa tunned enda ühenduvust elementidega ja austad maad. Number viis Number viite on alati peetud kui müstilist ja maagilist numbrit, kuid "inimlikku". Meil on viis sõrme/varvast igal jäsemel. Me tihti viitame et inimesel on viis meelt - nägemine, kuulmine, haistmine, puudutamine ja maitsmine. Number 5 on seatud planeediga "mars", see sümboliseerib tõsidust, konflikti ja harmooniat läbi konflikti. Kristlaste jaoks number viis s...
Ernst Jõesaar, kelle abikaasa Renate Jõesaar oli Adamson-Ericu noorem õde, oli üks esimesi kunstnikke, kes otsustas saata oma loomingu paremiku tagasi kodumaale. Seekordsesse väljapanekusse on valitud mitmeid täisfiguurilisi statuette, tuntud Eesti kultuuritegelaste portreid, väga kujundlikke ja väljendus rikkaid reljeefe ja väga tundliku faktuuriga ning peene koloriidiga maale. Ernst Jõesaare loomingus peegeldub väga huvitavalt ja isikupäraselt nii inimlikku kurbust, igatsust ja armastust kui ka iidseid legende, müüte ning muusikat. Minu isiklikeks lemmikuteks oli väga tundeküllane peaskulptuur Renate Jõesaarest(1959). Seda vaadates tekkis kohe tunne nagu neiu skulptuur ärkaks kohe ellu ja küsiks: "Kas saan kuidagi aidata?",Kujule oli tõesti ulmeliselt hästi lisatud soojus, armastus , abivalmidus, tugevus, kannatlikkus see neiu lihtsalt pidi olema reaalses elus üdinisti hea ja positiivne naine
osa ptk. IV) Esmamulje Sonjast on petlik. Ta on arg, vaikne, peaaegu harimatu tüdruk ( lk 240 3. osa ptk. IV) Sonja on kõlbelisuse kehastus. Andestab Katerina Ivanovnale enda halva kohtlemise (lk 323 4. osa ptk. IV) Sügavalt usklik inimene, lähtub kristlikust moraalist, andestamisest. Ta on romaanis kristuse ideede kandja, märter, Absoluutse Headuse kehastus. Raskolnikov suudleb Sonja jalga ja neiu ehmumise peale ütleb talle "Mitte sind ei kummardanud ma, vaid ma kummardasin kogu inimlikku kannatust. (lk 327 4. osa ptk IV) Raskolnikov Sonja lähtub endast (egoist) lähtub teistest (altruist) püüab teha endale ise moraalireeglid kristlik moraal inimesed jagunevad väljavalituteks ja täideks inimesed on Jumala ees võrdsed rumal mõistus tark süda tahab maailma parandada inimene saab muuta vaid iseennast
Athena sõjajumalanna, linnade jumalanna, austati ka kui tarkusejumalannat Apollon valgusejumal; luule, muusika ja vaimuteravuse jumal ning tuleviku kuulutaja, kreeklastele üks armastatumaid, kuldjuukseline. Artemis jahijumalanna, Apolloni kaksikõde; elava looduse ning metsloomade kaitsja Hermes kaubanduse jumal, teiste jumalate käskjalg, tiivuliste sandaalidega Aphrodite ilu- , armastus- ja viljakusjumalanna. Sündis merevahust. Dionysus veinijumal, ainuke inimlikku päritolu. Nike võidujumalanna Inimeste suhtlemine jumalatega oli vahetu, selleks polnud preestreid vaja. Preestrid ei moodustanud omaette seisust. Nende ülesanne oli usutalituste läbiviimine. tempel jumalatega suhtlemise paik Athena Minerva; täiskasvanuna ja täies relvastuses kargas välja Zeusi peast algselt lahingujumalanna käsitöö ja põlluharijate ning linnade kaitsja ratsutamiskunsti rajaja kutsuti neitsiks - Parthenoseks
Polkovniku lesk Üle pika aja saan rõõmuga tõdeda, et minu kätte on sattunud üks lugemist vääriv näidend. Ma ei tea, kas asi on Juhan Smuuli väheses hariduses või millegis muus, aga niivõrd selget siirast inimlikku juttu, nagu tema seda kirjutanud on, pole ma küll enam väga ammu nautida saanud. Kuigi "Polkovniku lesk" on kirjutatud kui näidend, siis mulle isiklikult jääb mulje, et seda teatris lavastada oleks siiski suhteliselt igav, sest lavalist tegevust selles tükis on ju suhteliselt vähe. Kogu sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad. Ma arvan, et see teos võiks ikkagi jääda ainult raamatukaante vahele, sest nii ei kaotaks ta oma omadust lasta lugejal tunda end kui autori vestluspartner. Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähe...
Kuradi mitu nägu Kuradit on tavaliselt kujutatud saba ja sarvedega olendina, kellel on kolmhark käes ja kes põrgus patuste hingede üle valitseb, kus ta neid omakorda piinab ja karistab halbade tegude eest. Saatan on ka justkui halb vaim, kes meelitab inimesi pattu tegema. Paljud raamatud räägivad sellest, kuidas inimesed oma hinge mingi suure varanduse eest saatanale müünud. Kuidas on aga saatanat kujutatud Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita"? Mis oli saatana eesmärk selles teoses? Bulgakovi ,,Meistris ja Margaritas" ei ole ühte kindlat saatana kehastust, vaid kuradit on kujutatud mitme erineva karakterina. Kõige tähtsam neist on kindlasti Woland kui peasaatan. Tema kaaskonda kuulusid Korovjev, Peemot, Azazello ja Hella. Nad kõik kuuletusid küll Wolandile, kuid tegutsesid ka omasoodu, nad olid kui eraldi kuradid, õigemini kuradile alluvad halvad hinged, keda võib omaette käsitle...
Ladina juriidiline terminoloogia 16.10. seminari kodutöö 1) Tõlkida tekstid: A rühm: tekst 11 (laused 1-4, 7, 9-11, 13-17), tekst 14 (laused 1, 2, 7-9) tekst 15 (laused 2-15) B rühm: tekst 12, tekst 13 (laused 1-10), tekst 14 (laused 10, 11, 15-17) NB! Ase- ja arvsõnade kohta vt lk 106-114. 2) Seminari alguses toimub tunnikontroll, materjalid on ÕIS-s. XI 1. ja sina, brutus! Sina ka, brutus! 2. ma ei pea midagi inimlikku endale võõraks. 3. ise 4. rahu teile 7.Quiritiumi seadusest on minu maatükk. 9. isesugune, omanäoline, eripärane 10.selleks 11.see on 13.iseenesest 14. seadusest endast, fakist endast 15. 16 17 XIV 1. kaheteistkümne tahvliseadused on iidsed rooma seadused. 2.laste kolm õigust 7. 8.esmapilgul, näiliselt 9. esimene võrdsete seas XV 2.kaasaarvatud, väljaarvatud 3.asjaoludele vastavalt 4.nii, nõnda, sel viisil 5.sealsamas, samas kohas 6.(kuskil) mujal 7.piisavalt tark 8
Polkovniku lesk Üle pika aja saan rõõmuga tõdeda, et minu kätte on sattunud üks lugemist vääriv näidend. Ma ei tea, kas asi on Juhan Smuuli väheses hariduses või millegis muus, aga niivõrd selget siirast inimlikku juttu, nagu tema seda kirjutanud on, pole ma küll enam väga ammu nautida saanud. Kuigi "Polkovniku lesk" on kirjutatud kui näidend, siis mulle isiklikult jääb mulje, et seda teatris lavastada oleks siiski suhteliselt igav, sest lavalist tegevust selles tükis on ju suhteliselt vähe. Kogu sündmustik keerleb üheainsa söögilaua ümber, kus paar peategelast jutul lihtsalt voolata lasevad. Ma arvan, et see teos võiks ikkagi jääda ainult raamatukaante vahele, sest nii ei kaotaks ta oma omadust lasta lugejal tunda end kui autori vestluspartner. Mina võin küll öelda, et see raamat on kui suhtlus Juhan Smuuliga. "Polkovniku lese" tegelased on vägagi huvitavad. Esiteks muidugi, nagu pealkirigi ütleb, polkovniku lesk, kellest vähe...
AJALUGU FILOSOOFIA VANAS KREEKAS · FILOSOOOFIA tarkuse armastus Filosoofid püüavad seletada , kust kõik on alguse saanud Thales arvas , et maailm on tekkinud vees ja ujub vee peal Demokritos arvas et maailm koosnes tühjusest , selle sees liikuvatest ja omavahel põrkuvatest aatomitest · SOFISTIKA - käsitleb elufolosoofia valdkonda Sofistid hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutuvate probleemide lahendamisega leidsid , et mõisted nagu hea ja halb on suhtelised seadused põhinevad inimeste omavahelisel kokkuleppel Sokrates astus sofistide vastu välja filosoofia peamine mõte on vooruse olemuse mõistmine tähtis on teadmine, mis võimaldab voorust mõista VOORUS õige käitumine, õiglus , vaprus, vagadus , mõistlikkus
püüdlevad millegi poole ja just sellepärast on neid kirjutatud läänevaimuinimese võrdkujuna. Hamlet on ehk kammerlikum, mööduv sõjavägi annab talle ainet mõtlemiseks, Faust aga sekkub sõtta. Nii Fausti kui ka Hamletit võime võtta kui ohu märke. Nad näitavad, kuhu viib inimese enesekesksus. Mõlemaid tegelasi on kujutatud väga suurelt ja universaalsetena. Kumma tee siis peaks valima? Kas käituda Hamletina või Faustin. Mõlemad on kirjanduslikud karakterid ja ega neis palju inimlikku pole. Praeguse aja noored on targemad, kui arvatakse, niisiis ei valiks mina mitte kummagi teed. Olen arvamusel, et iga inimene peab valima ise oma tee.
lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. *Breton: Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõeslis käike, ilma mõistuse kontrollimata ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. Sürrealismi eesmärgid *Peamine eesmärk on elu muutmine. *Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. *Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, tahtsid tõestada et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada ka alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Salvador Dali *Kuulsaim sürrealist, kes elas aastatel 1904-1989. (Tema loomingi on baroklikult ülespuhutud, eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Illusionistlikult naturalistlikke üksikasju ühendab Dali uskumatult
saada. Eesti keeli on sama palju kui on erinevaid teaduskondi ja pealekauba on veel kasutusel vähesel määral võru, mulgi ja saaremaa murrakut. Kuid on ju olemas elementaarne rahvuslik Eesti keel millest kõik inimesed saavad aru. Selle asemel, et tõsta üliõpilaste ja teaduskonna õppejõudude vastutust teadud teadmiste edastamisel ja omandamisel, sest ainult vastutus millegi või kellegi ees muudab inimlikku vaimset maailma tundlikuks ja vastuvõtlikuks. Asendussõnu kasutatakse eesmärgil rõhutada oma teadmiste tagavara sellega ja kasutatakse ka teistes rahvuslikes keeltes. Kui mulle hakkab selgitama teaduskonna dekaan sellist asja, et inimene on tekkinud ahvi evolutsioonist, siis andke andeks. Ja meile õpetati seda et inimene on tekkinud ahvist. Kuid võrrelge ahvi ja inimese funktsioone selles maailmas. Võtke ahvi ja inimese DNK ja võrrelge neid
Kusagil on ikka ,,suured poisid", need, kes millegiga ei riski ning ainsatena diileri ja ta klientide arvelt võidavad. Tegelikult parasiteerib kogu see eluviis nende tahtel ja täpselt senikaua, kuni nemad tahavad. Kui üks diiler on end ammendanud, siis ta kas asendatakse, tapetakse või antakse politseile välja. Kusjuures üks võimalus ei välista sugugi teisi. Raamatu peaantikangelane kehastab iga lapsevanaema hirmsaimat õudusunenägu tema enda lapse kohta. Midagi inimlikku on Rassis alles vaid raamatu algul, näiteks siis, kui ta oma tüdrukule külgelööjale peksa annab. See tundub kogu raamatu peale ta ainuke ehe ja emotsionaalne tegu olevat. Hiljem, kui kõik juba hämus ja uimas, ei oleks ta vast selleks enam võimelinegi. Ometi elab ka Rassis igatsus läheduse ja intiimsuse järgi. Ainesõltlane selleks enam võimeline ei ole. Nii et kurb lugu. Tundub, et autor ei ole oma teema sotsiaalseid tähendusi lõpuni läbi mõelnud
majanduslikke probleeme. 1813-1815 aastad räägivad Beethoveni elus tõsisest depressioonist ning ta oleks end otsekui tühjaks kirjutanud. Kuid Beethoveni hilisem looming sai tema elu kõrgpunktiks Viini seltskonnas peeti teda hulluks või vähemalt veidrikuks kuna ta kirus avalikult keisrit, Viini aadlit jne. Kuid Beethoveni suur soov oli ka perekonna loomine, mis tal ei õnnestunud. Ükski tema arvukatest romantilistest suhetest ei kujunenud püsivaks. Ta ei suutnud leida inimlikku õnne ning selle üheks põhjuseks oli tema raske loomus ja haigusest tingitud misantrooplik hoiak. Varajases loomingus lõi Beethoven enim klaverisonaate, valmisid ka kaks sümfooniat. Oma eluaastate keskel lõi ta nii sümfooniaid, klaverisonaate kui ka vokaalteoseid ning hiline looming koosnes taas peaaegu ainult klaverisonaatidest. Beethoveni looming oli alguses varaküps ja lapselik, keskel natuke melanhoolne ja traagiline, mis oli tingitud tema kuulmishäiretega, kuid
Faustlik ellusuhtumine Maailmas pole vist palju inimesi, kes on sellise ellusuhtumisega nagu oli Goethe kirjeldatud Faust. Kui selliseid inimesi oleks rohkem, oleks arvatavasti maailmas juba leitud ravim vähile või välja mõeldud uus,puhas ja efektiivne energia allikas, sest just need inimesed soovivad inimkonna olustikku parandada. Nad tahavad, et nende tegusid mäletataks. Faust oli ajalooline kuju, ta oli üks saksa humanistidest. Ta oli tegelikult legend saksa rahva seas. Ta oli andunud teadusejünger, kellele oli suureks probleemiks oma mõju teistele inimesele ja maailmale. Faust seadis endale kõrgeid eesmärke. Ta veendumuseks oli,et tähtis on endast maha jätta märk. Faust on ideedest tulvil geenius,kes võib palavalt armastada või vihata kuid seda tehes inimeste muredele osavõtlikuks jääda. Teda ajas vihale,see kuidas inimesed keskendusid ainult enda probleemidele ja ei näinud neist kaugem...
inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik kujutatavad eraldi- ruumi nende ümber pole vajalikuks peetud kujutada. • Reljeefid värviti sageli värviliseks. • Samasugused olid ka seinamaalid. Seinamaal Kunst Echnatoni ajal • 14.saj.eKr valitsenud Pildil Nofretete vaarao Echnatoni ajal toimusid kunstis uuendused. Inimesi kujutati vabamalt, loomulikumalt. Suursugususele lisati inimlikku maist ilu. • Tollest ajast on pärit ka Echnatoni naise Nofretete büst, mis on olnud iluideaaliks läbi aastasadade tänapäevani. Egiptuse kunsti säilimine • Tänu tugevatele traditsioonidele ja rangetele seadustele püsis Egiptuse kunst peaaegu muutumatuna mitu tuhat aastat. • Edaspidi sai Egiptuse kunst mõjutusi teistelt rahvastelt, eriti kreeklastelt. Selle kohta öeldakse ka, et Egiptuse kunst helleniseerus.
). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Sürrealist Mõned teosed valmisid kollektiivselt, nii et tervikpilti nägid osalised alles lõpuks. Sellest suunast kasvas lõpuks välja sürrealismi variant, mille puhul laste või vaimuhaigete joonistustest tuletatud kujundid ning freudistlikud sümbolid muudeti peaaegu abstraktseteks märkideks. Selliste sümbolite fantaasiarikas
Tema käitumises võib märkida järgmised isiklikud omadused: viha, hirm, armastus, hoolitsus. Ta tunneb hirmu ja on vihane ennustuse pärast. Ennustus rääkis sellest, et troojalased hävitavad Kartaago. Juno oli Kartaago eeskostja ja kaitsja (soosija), kõige rohkem ta armastas just seda linna. Ta on hooliv, sest ta on valmis teha mis iganes, selleks, et kaitsta oma linna. Jupiter on võimukas, üllas, rahulik ja mõistlik. Teoses Jupiteril ei ole inimlikku ebatäiuslikkust, ta on asjakohalik ja õiglane, samas on kindel oma tegevustes. Ta on ainuke jumalatest, kes kontrollib inimeste saatust. Järgmisena räägime Veenusest. Veenus on hooliv, lahke, rahuarmastav, empaatiline. Veenus on Aenease ema, tema tegevused põhinevad ta suurel armastusel oma poja vastu. Veenus ilmub Aenease juurde neidiserüüs ning väidab, et ta on inimene. Ta ergastab teda ja aitab. Kokkuvõtte Publius Vergilius Maro. Sündis 15.oktoobril 70 eKr , suri 21
spontaanset, alateadlikku eneseväljendust. Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Nende eesmärgiks oli kunsti ja elu piiride ähmastamine ning Lääne ühiskonna lammutamine uue, inimese tegelikele vajadustele vastava ühiskonna loomiseks. Seepärast tegid nad ajuti koostööd ka kommunistidega. Sürrealism levis esmalt kirjanduses ja teatrikunstis. Alateadvuse jõude püüti vabastada spontaanse, nn. automaatse kirjutamise abil. Samamoodi üritati ka kujutavas kunstis
armuma, ja selle saavutab ta, sest oskab äratada igatsusi millegi kauni, enneolematu ja igapäevasest erineva ning parema järele. Nii armub Nipernaadisse rikas peretütar Elo ja pooltotter karjaplika Tralla, uhke kalurineiu Maret. Nipernaadi kandlekõlistamise vastu jääb kurdiks ainult Anne-Mari. Nipernaadi ei käi oma rännakuteid ükskõikse vaatlejana, kuid ka mitte ühiskonnakriitikuna. Tema boheemlasehinge ärritab inimeste majanduslik ebavõrdsus, ta näeb inimlikku väiklust, upsakust, põikpäisust, rumalust ja omakasupüüdlikkust. Taluperemeeste seisuseuhkust kujutades ja seda välja naerdes ei varja kirjanik oma imetlust võimukate karakteritega peremeeste vastu. August Gailit perekonnaga · novelli- ja romaani-kirjanik, följetonist. · ´´ viimne romantik `` · ebaharilikud tegelased, sündmused · eksootilised tegevuskohad · tõi eesti kirjandusse hulkuritüübi.
Tõnu Õnnepalu Tõnu Õnnepalu, kirjanikunimega Emil Tode ja Anton Nigov sündis 13. septembril 1962 Tallinnas Nõmmel agronoomi ja raamatupidaja pojana. Ta on väga looduslembeline, ning meeldib tegeleda ka fotograafiaga. Ta elab Järva maakonnas. Õnnepalu tunneb huvi poliitika vastu. Nagu ta ise ühes Eesti Ekspressile antud intervjuus ütleb: ,,Poliitika on seotud inimeste, nende hoiakutega. Toimuvat on eemalt huvitav vaadata kui inimlikku komöödiat, püüda näha, mis seal taga on." Ta kirjutab raamatuid selleks, et ühiskonda ja inimesi mõjutada ning luua juurde vabadust. Kuid Riigikogusse ta kandideerida ei kavatse, kuna eelistab olla sõltumatu. Õnnepalu on ka öelnud, et ta eelistab Tallinnale Tartut, kuna esimene on destruktiivne, teine aga armsam, kuna tal on selge struktuur ja olemasolu põhjendus.
sajandi kunsti- ja kirjanduse tõttu. (Georg D'antes oli vastane) vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, 5. Romantiline novell unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogiliste E.A.Poe novellide põnevus-/õudusjutud, seisundite jms. Sürrealism üritas avardada kriminaalromaanid, teaduslik fantastika. inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, novelli "Reetlik süda" liigitus, Edgar Allan Poe suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute novell mehest, kes põetab hävinenud silmaga maailma. vanameest. Mehe üdini valge ja suur silm muutub 13. Modernistliku romaani tunnused, suunad : tema jaoks väljakannatamatult hirmuäratavaks, modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mistõttu põetaja vanamehe linadega lämmatab
· prantsuse luuletaja Guillaume Apollinaire 1917. aastal. · Sürrealismi teoreetilised alused formuleeris 1924. aastal Pariisi luuletaja André Breton. André Breton (18961966) Sürrealism sai mõjutusi S. Freudi psühhonanalüüsi õpetusest, mille põhjal on lähtealusteks: · Alateadvus · Unenäod maagia, müstika, parapsühholoogia · Nägemused · Vaistlikud assotsiatsioonid · Jne... Sürrealism üritas avardada inimese: · Tõelisusepilti · Inimlikku kogemuspiiri, suundudes: · alateadvusse, · tunnete maailma, · aistingute maailma. Sürrealismi eesmärk · oli luua nn automatistlikku kunsti · See pidi tulenema vahetult alateadvusest, mida ei tohtinud mõjutada: · mõistlikud, · moraalsed ega · eetilised kaalutlused. · Sürrealistid püüdsid viia reaalse elu ja kunsti vahemaa minimaalseks. · Kuulus oli nende nn JULMUSE TEATER, kus kõik lavaltoimunu ei olnud mitte mängitud, vaid toimus päriselt (surm jne).
Sissejuhatus. Madalmaade vokaalpolüfoonia ja koos sellega ka kõrgrenessanssi hiilgeaeg lõppes 1520- aasta paiku. Sellele järgnev aeg kuni sajandi lõpuni ei toonud Euroopa muusikasse küll veel päris uut stiili, alguse said aga mõned arengusuunad.. Humanistliku hariduse tugevate mõjude tõttu nimetatakse seda ajajärku muusikaloos ka humanismiajastuks. 16. sajandil hakkas muusika lisaks jumalikule harmooniale e. abstraktsele esteetikale kujutama ka inimlikku ja käegakatsutavat: looduse, inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine. Ka 17. sajandil uuritakse õpetust inimese tundeseisundeist- afektiõpetus. " Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi" Barokk tähistab kunsti ja musikastiili 16. saj. Lõpust kuni 18. saj. keskpaigani s.o. 1600-1750. Murrang oli järsk, lühikese aja jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed : 1.1597-1600 loodi esimesed ooperid 2. 1600 - esimene oratoorium 3....
Eeskujuks vaimuhaigete tööd Lenini 6 ilmutust klaveril", ,,Sõja nägu", ,,Püha Antoniuse kiusatused", ,,Kristus ristil", ,,Põlevad kaelkirjakud", ,,Aeg voolab" ehk ,,Pehmed kellad" Rene Margritte (Belgia) optilised petted. Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Esmalt kirjanduses ja teatris. KUNSTNIKUD: Miro (juhuse abil joonistatud teosed kokku sümbolitena sigrimigri)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
