Ravic Sündisin Saksamaal, kust humaanse mõtteviisi pooldajana õnneks suutsin põgeneda. Olin suurepärane arst ja illegaalsuse tõttu ka hea sissetulekuallikas mõnele kehkatsile. Siiski oli üks suur pahe, mis koonduslaagripiinad lõpetas, nimelt nikotiinisõltuvus. Ja nii juhtuski, nagu ei suutnud ma kord päästa noort ameeriklannat, ei saanud mind aidata ka keegi teine. Vahe oli vaid selles, et ma teadsin, mis oli tulemas, olin neid eluröövijaid varemgi kohanud, ja olin isegi õnnelik, et saabus minu tund. Joan Madou Kohtusin oma kangelasega väga traagilisel päeval. Tema suutis mind panna unustama. Olin õnnelik, kuni ta minema saadeti. Ei jäänud mul muud üle, kui ekselda üksi, ahvatledes tundmatuid mehi, kuid jäädes ise õnnetuks. Ja siis ta naasis, mu süda peksis rõõmust. Kuid millegipärast oli mehel raske mind enam uskuda. Rumal näitlejahakatis, ei suutnud siis täpselt tabada! Samas pean olema tänulik, sest tänu temale leidsime taas tein...
juuni1898-25.september 1970) oli saksa kirjanik. Remarque on saanud kuulsaks põhiliselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lühijutte. Romaani ,,Triumfikaar" tegevus toimub 20. sajandi keskel enne II maailmasõda Prantsusmaal Pariisi linnas. ,,Triumfikaar" on kontrastne raamat. Kokku on pandud sünge sõjaeelne aeg, kättemaks ja armastus. Teose esimseks probleemiks võib nimetada armastust. Teose peategelane Ravic on emigrant, kes elab Prantsuse pealinnas ebasoovitava välismaalasena. Ravic on sügavas rutiinihalluses, küll parema eluga kui enamik tema suguseid pagulasi, kuid mingit märkimisväärset rõõmu ta elus ei olnud. Joan oli täiesti abitu, tal polnud kedagi, kellele toetuda, sellisena Ravic ta leidiski. Joani ja Ravici armastus äratab nad mõlemad ellu. Nende armastus oli tingimusteta nad elasid päev korraga, nad ei esitanud teineteisele mingeid nõudmisi
1. Erich Maria Remarque, ,,Triumfikaar" 2. Tegevus toimub paar sajandit tagasi. 3. Pransusmaal Pariisis. 4. Erich Maria Remarque`i "Triumfikaar" on lugu saksa pagulase Ravici elust. Ravic elab hotellis "International", mis on pagulaste elukoht Pariisis. Mees on ametilt arst ja töötab illegaalselt ühes kliinikus. Ravic on üksik mees, kes peab kogu aeg valvel olema, et teda ei leitaks ja maalt välja ei saadetaks. Ühel õhtul kohtub ta Seine`i jõe sillal kauni naise Joaniga, kellesse ta armub. Naine on endast väljas, sest tema mees lebab hotellitoas surnuna. Ravicil hakkab Joanist kahju ja ta võtab naise endaga hotelli kaasa, kartes, et muidu võib see jääda nende esimeseks ja ka viimaseks kohtumiseks. Ravici ja Joani juhuslikust tutvusest saab alguse suur armastus. Ravicil on ka sõber
edaspidi aitama hakkas. Ma armusin temasse üsna kohe, ma ei tea mis, aga miski lausa tõmbas mind tema poole. Ma tegin kõik ,et temaga võimalikult palju aega koos veeta. Aegajalt ta tõrjus mind, kuna ta polevat minujaoks see õige, kuid arvasin teisiti. ta oli mind küll hoiatanud, et ta võidakse ühel päeval maalt välja saata, kuid ma ei uskunud seda, kuni see juhtus. Olin meeleheitel, ei teadnud mida teha, siis kohtusin meesnäitlejaga, kes mind jumaldas, ning kuna ma ei teadnud, millal Ravic naaseb ning kas üldse, siis otsustasin võimalusest haarata ning kolisin näitlejaga kokku. Tal olid suhtumis raskused, ta vihastus aegajalt kergesti ning tõstis käe minu vastu. Kui ravic naases, tahtsin tema juurde tagasi minna, kuid tema tõrjus mind, kuna leidis, et mul on vaja enda kõrvale meest, kes minust hoolib ning kellele saan kindel olla. Ühel ööl minu mees tulistas mind kaela, Ravic üritas mind operatsiooniga päästa, kuid see ei
Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Analüüs Tegevus toimub umbes 20. Sajandi keskpaigas Prantsuse linnas Pariisis. Trimfikaar räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. “Triumfikaare” peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravici kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Esimene probleem on kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi. Ravic haudus kättemaksu haakele kes olin eelnevalt teda piinanud. lõppuks Ravic tappis haake metsas ära. Teiseks põhiprobleemiks võib pidada seda, miks peatakse uhkust armastusest tähtsamaks.
" 2) ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistle jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." 5) ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, millised on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Naine oli üksi jäänud. Ravic aitab teda, otsides talle hotelli ja leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemad. Nad armuvad teineteisesse ja Ravic`i igavene igavus näib kaduvat
" 2) ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistle jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." 5) ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, millised on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Naine oli üksi jäänud. Ravic aitab teda, otsides talle hotelli ja leiab talle töökoha oma tuttava venelase Morozovi ööklubis. Sünnib suhe, mis elustab mõlemad. Nad armuvad teineteisesse ja Ravic`i igavene igavus näib kaduvat
Erich Maria Remarque “Triumfikaar” Sõda ja armastus Romaan „Arc de Triomphe“ ilmus esmakordselt 1945. aastal. Romaani sündmustik areneb 1838 -1839 aastal Pariisi poliitiliste põgenike ringis. Pariisi kohal oli küll veel rahuaja taevas, kuid kõikjal oli tunda vältimatu sõja lähenemist. Romaani peategelaseks on saksa arst Ravic, kes on Saksamaalt Prantsusmaale põgenenud emigrant.Koos oma õige nimega oli Ravic maha jätnud ka endise kindlustatud elu ja kaotanud oma kutse dokumendid. Esimese maailmasõja ajal oli ta rindel. 1933. aastal sattus ta kahe seltsimehe varjamise eest koonduslaagrisse, kust tal õnnestus põgeneda. Hispaania kodusõjas oli ta arstiks vabariiklaste armees. Ravic elas Pariisis ja töötas ühes erakliinikus, kus ta oli sunnitud tegema operatsioone kliiniku omaniku, andetu professori Durant’i eest. Operatsioonide eest saab ta
" (Ravic Eugenie'le) Lk 51 ,,Solvamise vastu võis end kaitsta, kaastunde vastu mitte." (Ravic Veberi küllakutsest) Lk 61 ,,Nii mõndagi võib kuhugi paigale panna. Maailmas jätkub kõige jaoks kohta. Ainult mitte inimese jaoks." (Morozov Joani kingitud madonnast) Lk 62 ,,Alati näib meile, et me oleme kellegi heaks midagi teinud, ja ometi jääme just siis kõrvale, kui tollele teisele kõige raskem aeg kätte jõuab." (Morozov) /---/ ,,Kas tead, mis ma sulle ütlen, Ravic. Meil peab südant olema, kus see meil võimalik on ja niikaua kui me seda suudame, sest me saadame oma elus veel mõned niinimetatud kuriteod korda. Mina igatahes küll. Sina vististi ka." /---/ ,,Elada tähendab teistest elada. Me kõik õgime parasjagu üksteist. Säärastest tibatillukestest headusesädemetest, mida nii harva esineb, ei tohi loobuda. See annab jaksu juurde, kui elukoorem on raske." (Morozov)
ARC DE TRIOMPHE - ERICH MARIA REMARQUE Romaan ,,Arc de Triomphe" ilmus esmakordselt 1945. aastal. Romaani sündmustik areneb 1838 -1839 aastal Pariisi poliitiliste põgenike ringis. Pariisi kohal on küll veel rahuaja taevas, kuid kõikjal on tunda vältimatu sõja lähenemist ja närvilist elu, mis sarnaneb peoga katku ajal. Teose peategelaseks on saksa günekoloog Ravic, kes on Saksamaalt Prantsusmaale põgenenud emigrant. Koos oma õige nimega on Ravic maha jätnud ka endise kindlustatud elu ja kaotanud oma kutsedokumendid. Esimese maailmasõja ajal oli ta rindel. 1933. aastal sattus ta kahe seltsimehe varjamise eest koonduslaagrisse, kust tal õnnestus põgeneda. Hispaania kodusõjas oli ta arstiks vabariiklaste armees. Nüüd elab Ravic Pariisis. Ta töötab ühes erakliinikus, kus ta on sunnitud tegema operatsioone kliiniku omaniku, andetu professori Durant'i eest, kes tema olukorda julmalt ära kasutab
tõlkijad Tarvi Talv ja Tiiu Kokla) "Lissaboni öö" (1962, "Die Nacht von Lissabon"; eesti keeles 1964, kordustrükk 1993; tõlkija Viktor Tomberg; 2000) ISBN 9985-62-415-7 "Das gelobte Land" (1970) "Varjud paradiisis" (ilmus postuumselt 1971, "Schatten im Paradies"; eesti keeles 1993; tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Uno Liivaku) Raamatust Tegelased: Ravic(Ludwig Fresenburg), Joan Madou, dr.Veber, dr. Durant, Boris Morozov, Haake. Ravic oli Saksamaalt välja saadetud arst, kes elas juba mitmendat aastat Prantsusmaal, Pariisis rahulikult oma pagulaselu. Pariisis elatub ta dr. Veberi ja dr. Duranti abistamisest. Ta aitas neil opereerida. Ühel õhtul kohtub ta sillal Joaniga. Ravicul tekib hiljem Joaniga suhe. Kord kui Ravic oli teel kliinikusse nägi ta pealt õnnetust. Ta läks appi. Muidugi tulid õnnetuskohale politseinikud. Nad küsisid Ravicilt dokumente ja muidugi tal polnud neid.
9) 1961 “Taeval ei ole soosikuid” Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 “Lissaboni öö” raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fašismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. “Triumfikaar” Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega
Remarque ,,Triumfikaar" · ,,Iial ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda." - Ravic (lk 19) · Vahepeal oli üks inimene surnud. Midagi erilist selles ei olnud. Iga hetk suri tuhandeid inimesi. Selle kohta peeti statistikat. Ka selles polnud midagi erilist. Aga sellele ühele, kes suri, oli see kõik ja tähtsam kui kogu maailm, mis edasi elas. (lk 25) · ,,Tahtsin teid ainult topaa. See õnnestub kõige paremini täiesti mõttetu küsimusega. ..." - Ravic (31) · ,,Kui oled surnud, oled kole tähtis kui elad, ei hooli sust keegi." - Ravic (38)
Trumfikaar 1. Tegevus toimus Pariisis, umbes 20. sajandi keskpaigas, ennem teist maailmasõda. 2. Minu arvates nimetamist väärivad tegelased on 1. Ravic raamatu peategelane, kes põgenes natsi Saksamaalt Prantsusmaale. Prantsusmaal töötas ta kirurgina. Ta oli abivalmis ja heatahtlik, aga ennem Joaniga kohtumist oli ta üsnagi tuim ja lootuse kaotanud mees. 2. Joan Naine, keda Ravic kohtas ühel sillal ja kellega tal arenes välja armulugu. 3. Morozov Ravici hea sõber, kes töötab ühes lokaalis. Morozov aitas aitas Joanile tööd leida. 4. Haake Mees, kes oli Ravicit vangilagris piinanud ja peksnud. Hiljema maksis Ravic talle kätte ning tappis ta ära. 5. Veber ja Durant Ravici töökaaslased. Kuna Ravic oli immigrant ning tal oli keeruline tööd leida, siis sai Durant Ravicit ära kasutada ja talle vähe palka maksta. 3
,,Triumfikaar" Erich Maria Remarque Romaani tegevus toimub 20. sajandi keskel Prantsusmaal Pariisis, kus asub triumfikaar, mis on 12. tee hargnemiskohaks, ilmselgelt on teos just selle monumendi järgi omale nime saanud. Peategelaseks on Teise maailmasõja ajal Saksamaalt Pariisi põgenenud erakordselt andekas neljakümnendates kirurg Ludwig Fresenburg- oma neljanda varjunimega Ravic. Kiindumuse just viimase varjunime järgi pärineb ajast, mil ta kaks aastat tagasi Pariisi kolis ning oma eismese operatsiooni edukalt läbi viis, opereerides oma sõpra Kate Hegeströmi. Ravici süüdistatakse riigi reetmises kuna ta varjas oma kaht sõpra, keda Gestaapo otsis, üks sõpradest oli päästnud ta elu kuulirahe alt eikelligimaal ning teine oli sõbraks juba lapsepõlvest. Teose alguses kohtab Ravic novembrikuu hilisõhtul heledate juuste ja kaame, surnud
,,Triumfikaar" E. M. Remarque 1) Ravic inimesena, arstina, sakslasena Ravic oli elu jooksul näinud palju, kogemused olid teda järk-järgult muutnud üha tuimemaks lihtsate, inimlike rõõmude suhtes. Mees ei uskunud enam ammu tõelisesse armastusse naiivne kiindumus ja õrnad tunded olid tema jaoks vaid hägune mälestus minevikust. Valitseva olukorra tõttu oli temas kadunud ka vajadus püsivuse järgi; kõik, mis tal oli, seisis alati hostelitoas kohvrisse pakituna, valmis igal hetkel järjekordselt asukohta vahetama
Triumfikaar Erich Maria Remarque Raamatu ,,Triumfikaar'' põhiideeks on, et inimese põhivaenlane ei ole teine inimene, vaid surm. Samuti räägib autor teoses armastuse võimalikkusest sõja ajal, sõjast, truudusest ja inimsuhetest tervikuna. Kas Ravic oli üdini truu? Ravic oli andnud Hippokratese vande, mis tähendab, et ta peab hoidma elu. Samas oli ta endale lubanud, et tapab Haake- inimese, kes piinas teda jõhkralt ja kelle piinamise tagajärjel suri ta esimene naine. Ta küll kaitses elusid, kuid leidis, et Haake ei ole elu väärt ja tappis ta. Ekstreemsetes olukordades selgub, kui palju väärt on inimese tipuväärtused. Ravic oli truu, ka endale antud sõnadele ja ka suhetes ei petnud ta kordagi. Ta jäi truuks oma esimesele naisele ja ka Joanile, kes
Clarisse- teenindaja baaris Charles- nooruk, portjee abiline Joan Madou- mees Raczinsky, kes suri. Oli Pariisis ilma tuttavateta ja kohtus juhuslikult Raviciga. Kandis rätsepaülikonda. Ravici ja Joani vahel tekkkis armastus. Joan ei teadnud kunagi, mida tegelikult tahad ja sega pettis ka Ravici. Linnavurle. Otsis õnne, ei olnud kunagi millelgagi täielikult rahul ja tahtis koguaeg paremat. Kate Hegström- poisilik, ahtake, enesekindel, ilus ning mitte enam väga noor. Ravic oli 2 aasta eest opereerinud pimesoole. See oli ta esimene operatsioon Pariisis Doktor Andre Durant- peaarst. 70 aastane, arvestatav diagnoosija, tegelikult kehv kirurg Binot- kirurg Marteil- üks parimaid kirurge maailmas selle ajal Lucienne- abort ämmaemanda juures- Madame Boucher, tegi aborti valesti, ei saanud enam kunagi lapsi. Jeannot- poiss, 13 aastane. Autoavariis jalg ampulteeriti. Oli mõnes mõttes selle üle ka õnneik, kuna sai selle eest ka kahjutasu.
E. M. Remarque "Triumfikaar" XII klass 1. Millinne meeleolu valitses Pariisis 1938. aastal? 2. Millised pôhjused olid Ravici Pariisi toonud? 3. Mis pani Ravici Morozoviga avameelitsema? Mis sidus neid kahte teineteisele mitte milleski sarnanevat inimest? 4. Mida Ravic saavutas Haake tapmisega. 5. Ravic kui arst humaanseima elukutse esindaja ja ei usu humaansusesse? 6. Kuidas ja mille môjul Ravic muutus. 7. Mis sulle "Triumfikaarest" eriti meelde jäi/meeldis/ei meeldinud/ môtlema pani? 1. 1938. aasta meeleolu Pariisis oli pealtnäha tavapäraselt rahulik, nagu rahuajal ikka, kui välja arvata lugematu hulk pagulasi, kes valdavalt linna pimedamatel ja mustematel tänavatel ringi sebisid ning kahtlase kuulsusega kohtades elatist teenisid.
Lugesin hiljuti armastusromaani nimega "Triumfikaar" (ilmus 1945), mis on kirjutatud Erich Maria Remarque'i (kodanikunimi Erich Paul Remark) poolt. Tegevus toimub umbes paar sajandit tagasi Prantsuse linnas Pariisis. Põhiteemaks on armastus. See raamat räägib inimsuhete olemusest ja peategelased tõestavad lugejaile, et armastada on võimalik ka keerulistel aegadel ning armastust ei pea otsima. "Triumfikaare" peategelasteks on saksa emigrant Ravic ja lauljanna ning näitlejanna Joan, kes kohtuvad ühel õhtul Pariisi tänaval ja sealt saab nende omapärane suhe alguse. Kõrvalteemana on veel Ravicu kättemaks Haake'ile, kes oli teda vangilaagris julmalt piinanud. Sel moel on lugejal huvitav kaasa elada nii Ravicu ja Joani suhtele kui ka põnev jälgida Ravicu kättemaksuplaani. Peategelaseks on pagulane Ravic, endine haigla peaarst ja suurepärane kirurg. Ta elab illegaalselt
tuleb, on ja muudab maailma teiseks. 5.)Autor tahtis sellega tleda: "Mtlemisvime rikub inimese vimaluse nnelik olla." Inimeste elu viks olla palju nnelikum, kui nad endile asju keeruliseks ei mtleks. Pidevalt on inimeste telised motiivid ja kitumiste phjused kusagil peidus, ausust on vhe. Remarque on testanud, et armastus on midagi, mis ei lase end maha kanda isegi rasketel aegadel ega kellegi jaoks. "Armastuseta oled nagu laip puhkusel." 6.)Ravic. Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, vrreldes sellega mida paljud teised pagulased lbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Joan Madou. Ta tundub liiga romantiline et priselt nnelik olla. Lbi teose on ta kuidagi
Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Armastuseta oled nagu laip puhkusel Armastus on abstraktne teema. Liiga abstraktne, et seda lõpuni lahata saaks, mis teeb sellest suurepärase kirjutamisaine. Mõnikord pöörab armastus inimesed ümber, muudab nad täiesti teiseks. Mõni ei olegi võimeline armastama. Kuigi - kelle otsustada see on? Ka Ravic tundus raamatu alguses olevat külmavereline, kaalutlev, ka armastuses, kui ta selleks üldse võimeline oleks. Remarque on tõestanud, et armastus on midagi, mis ei lase end maha kanda isegi rasketel aegadel ega kellegi jaoks. On imeline, kui ootamatult armastus tuleb; õigupoolest saabub ta alles siis kui teda ei otsita ega oodata. Ravic oli sügavas rutiinihalluses, küll parema eluga kui enamik temasuguseid pagulasi, kuid mingit märkimisväärset rõõmu ta elus ei olnud
saj keskpaiga Prantsusmaa, Pariis Sisukokkuvõte: Teos räägib neljakümnendates aastates olevast saksa emigrandist Ravicist, kes elab illegaalselt Pariisis ning opereerib salaja, et elatist teenida. Tema kohal ripub pidevalt oht, et ta saadakse kätte ja saadetakse riigist välja. Kohtub oma eluarmastuse Joaniga, kes mehe elu pea peale keerab. Mehele saab saatuslikuks tänaval abivajanud naise abistamine. Põhiprobleemid: Miks on inimesed sunnitud lahkuma oma kodumaalt? Teoses põgenes Ravic natsliku diktatuuri eest. Eluline näide: Nõukogude tsensuur sundis suurt osa Eesti kirjanikke Rootsi kolima, näiteks August Gailit. Kuidas tulla toime minevikust kummitama jäänud traumadega? Ravic saadetakse 1933.aastal koonduslaagrisse kahe mehe varjamise eest. Teda piinab ohvitser nimega Haake, keda kohtab hiljem juhuslikult tänaval ning kelle ühel hetkel salaskeemiga mõrvab. Tegevusliinid: 1) Ravici pagulase ja arsti elu liin, 2) Ravici suhete liin, 3) Ravici
Armastuse võimalikkusest sõja ajal Eric Maria Remarque'i romaani ,,Arc de Triomphe" järgi Inglise luuletaja William Blake kirjutas ühes oma luuletuses: ,,Armastus ei otsi endale lõbu ega hooligi endast, vaid hoolitseb teise eest ja ehitab meeleheite põrgust paradiisi." Üht ,,meeleheite põrgut" kirjeldab saksa kirjanik ja humanist Eric Maria Remarque oma teoses ,,Arc de Triomphe" Arst varjunimega Ravic on saksa pagulane. Ta on põgenenud natsistlike piinajate eest ja varjab end illegaalina Pariisis. Raske on kujutada ette midagi veel vähem romantilist kui selline põgenikuelu. Ravicil puudub kõik, mida tavapäraselt arvatakse õnneliku elu ja heaolu aluseks. Tal ei ole kodu, lähedasi, mitte keegi ei tohi teada tema tegelikku identiteeti ning armastatud tööd kirurgina saab ta teha vaid tänu neile, kes on valmis tema olukorda ära kasutama, lõigates endale Ravici pealt suurt kasu
ohvrimeelsust piisavalt. See tõi kaasa pahameele valitsuse ning demokraatliku riigikorralduse vastu laiemalt, aidates kaasa totalitarismi levikule sõjajärgses Euroopas. (http://www.syg.edu.ee/oppematerjalid/ajalugu_liis_madisson/elu_soja_ajal.html) 3.2. Erich Maria Remarque ,,Triumfikaar" 3.2.1 Teose tegevustik Tegevus toimub 1930ndatel Pariisis, pärast I maailmasõda. Peategelaseks on kirurg Ravic, kes on vahetult enne II ilmasõda illegaalselt Pariisi emigreerunud, kus ta töötab ebaseaduslikult arstina. Ravic püüab oma endist elu edasi elada, üritades samal ajal unustada koonduslaagri õudusi. Ravic tunneb igavust ja rutiini ning elu tundub olevat end ammendanud. Ühel õhtul juhtub ta kokku hirmunud naisega, keda Ravic elementaarsest kaastundest aitab. Naine, nimega Joan Madou, ei leia enam oma elu eesmärki ning vajab tuge. Ravic otsib
ringi sebisid ning kahtlase kuulsusega kohtades elatist teenisid. Neid saadeti küll jõudumööda maalt taas välja, kuid ebaseaduslikud piiriületajaid oli tihti kavalamad ja ettevõtlikumad kui neid tabada püüdvad seadusesilmad. Sisemas oli aga inimestel teatud hulgal ärevust tunda, sest aimati uue sõja lähenemist. Ei teatud küll millal see täpselt tuleb ja kas ikka üldse tuleb, kuid juba teadmatusest piisab, et inimesed rahutuks muutuksid. Ravic oli Saksamaal võimumeeste silmis põlu alla sattunud, nagu tuhandedki teised, kuna olevat oma riiki reetnud, isamaa vaenlastele varjualust pakkunud ja mistahes muud halba teinud, mida gestapo välja mõelda suutis. Oli valida koonduslaagrite ja pagulaselu vahel ning meie peategelane eelistas viimast. Rännakud läbi mitmete Euroopa riikide tõid ta lpuks Pariisi, mis oli piisavalt suur ja lõdvalt kontrollitud selleks, et saaks rahulikult elada ning isegi
See kujutas noori poisse, kes läksid koolipingist esimesse maailmasõtta läänerindel saksa poolel. Kaotasid sõjas oma illusioonid ja unistused. Nad tundsid, et neil pole rahuaegses ühiskonnas enam kohta, sest nad on sõjast kalestunud. Kogu sõja ülistamine ja kangelastest rääkimine tundub neile võltsi ja isegi ohtlikuna. Remarque käsitleb sõda kui mõttetut inimelude hävitajat. Romaan ,,Arc de Triomphe" (1946) Tegevus toimub 30ndate lõpus II maailmasõja eel. Peategelane on arst Ravic, kes on põgenenud gestaapo tagakiusamiste eest Prantsusmaale. Tema tüdruksõber Sybil on jäänud gestaapo kätte ja piinati surnuks. Ravic teeb Prantsuse arstide eest operatsioone ja tutvub ilusa neiu Joaniga. Neil tekib armusuhe. Ravic maksab kätte politseinikule, kes on tema tüdruksõbra piinamises süüdi. Kõige traagilisem on Joani surm, kelle tapab tema armukade poisssõber, Ravic ei suuda teda päästa. Pealkiri on irooniline, tegelikku tirumfi ei saavuta tegelastest keegi.
Pagulasena välismaal. Pagulasena välismaal kirjeldab Erich Maria Remarque ,, Triumfikaar" põhjal peategelase Ravici, mis on üks tema varju nimedest, tema ning tema kaaspagulaste tööst, armastusest ja inimsuhetest välismaal. Ravic on vaoshoitud ja silmapaistev mees, kes tänu oma erimeelsustele valitsusega ja riigikorraga Natsi Saksamaal põgenes Pariisi. Teose algul kohtus ta oma ,,elu armastuse" Joaniga, kes oli vaba eluviisiga prantslasest naine. Raamatus oli selgelt räägitud pagulaste viletsast eluviisist ning rahategemis võimalustest. Pagulased ei saanud ilma isikutõendita praktiliselt midagi teha. Sama kehtis ka
Nad ei küsi, kas preagu on sobiv aeg ja kas sa tahad seda. Nii saabub ka armastus inimeste südametesse väga ootamatult ja vahel ka eneselegi märkamatult ning sellest on võimatu lahti öelda ja raske alla suruda. Armastus lihtsalt tekib ja sinna ei saa midagi parata. Teoses ,,Triumfikaar" tärkas Ravicis armastus väga ootamatult. Ta hoidis pigem omaette, uitas omapäi ja sai iseendaga suurepäraselt hakkama.Ta justkui ei oodanudki ega vajanduki kedagi enda kõrvale. Mõnes mõttes pidi Ravic isegi hoiduma armastusest, sest pagulasena ei tea kunagi, mis järgmiseks saab ja milliseid keerdkäike elu ette toob. Vangi sattudes ja maalt lahkudes tekitab oma armastatust eemalolek tohutut südamevalu. Ravici armastus Joani vasti ei alanud küll esimesest silmapilgust, esialgu tahtis ta sellest naisest hoopis vabaneda, kuid armastus tekkis peale mitmeid kohtumisi ning aina süvenes. Lõpuks kujunes see tunne väga tugevaks ja avaldas mõju Ravicu tegudele ja käitumisele, mis tundus
Kujutab ka toorutsemist sõjaväes, toitumise, hügieeniprobleeme. 30ndatel hakkasid natsid levitama kuuldusi, et Remarque on tegelikult juudi päritolu. Neile ei meeldinud, et ta oli sõjavastane, nad pidasid teda riigireeturiks. Keelati tema teosed. Siis emigreerus ta Sveitsi, elas mõnda aega Prantsusmaal ning USA-s. Romaani ,,Triumfikaar" tegevus toimub 30ndate lõpus II maailmasõja eel Pariisis. Peategelane on saksa kirurg Ravic, kes on põgenenud gestaapo tagakiusamise eest. Tema tüdruksõber Sybil jäi gestaapo kätte ja naine piinati surnuks. Ravic on Pariisis valenime all ja teeb operatsioone teiste arstide eest. Ta tutvub noore näitlejanna Joaniga, neil tekib armulugu. Juhuslikult kohtab Ravic Pariisis ühte oma piinajatest, ohvitser Haaket. Ravic otsustab Sybili eest kätte maksta ja tapab Haake. Tema enda tüdruku Joani tapab tolle armukade armuke.
pole võimalik defineerida üksikindiviidid ühiskonda operatsioone. Ravicu elu ja mis o väga muuta, isegikui nad seda koosneb põhiliselt individuaalne. Me otsime väga sooviks? Ehk peitub joomisest. Kui mees oma tõde ja öeldakse, et tõde selles, et ennast kohtab Joani ja armub, parim tee selleni on läbi maailmast isoleerides on tunneb ta taas elurõõmu. kirjanduse. Igaühest raske seda parandada. Ravic võitleb õiguse eest sõltub, kuidas ta seda Seega peaks saada õnnelikuks, aga on kasutab. Võib-olla ei olegi probleemidele lähenema liiga hilja Joan on raamatud tõe otsimiseka süvitsi, säilitades endas suremas. V.Hugo on kõige õigemad ja me positiivse ellusuhtumise. öelnud, et suurim õnn peaksime kõike isiklikult Noortel, kes kõige seisneb veendumuses, et
Sõjajärgset põlvkonda nimetatakse ka kadunud põlvkonnaks. Inimeste endi haavad olid küll paranenud, kuid sisemised haavad jäid. Inimhinged, kes kogu seda õudust olid pealt näinud, olid nüüd ühtäkki tühjad, neil puudus elumõte või põgenesid nad parema elu otsinguile. Remarque on kadunud põlvkonna kirjanik ning ta on kirjutanud ka teose ,,Triumfikaar.'' Selles suurteoses tulevad kadunud põlvkonna iseloomustused väga hästi välja. Näiteks peategelane Ravic, kes on pagulane. Läinud Saksa-natsistliku reziimiga vastuollu, on ta põgenenud Pariisi. Ta elab küll kuiva ja rutiinset elu, kuid ühel päeval kohtub ta oma elu armastusega. Sõdades pole võitjad, on ainult kaotajad. See väide pole päris paikapidav, sest sellistest koledatest sündmustest võib leida ka midagi head. Suhkrutera pipratoosis oli näiteks see, et Eestil õnnestus iseseisvuda ning pagulane Ravic leidis oma eluarmastuse.
laipade nägemisest. Üks noormeestest Paul saadeti puhkusele, kuid naastes ma soovis, et poleks iialgi läinud puhkama. Ta ei tundnud ennast enam sobivana maailmas. Paul oli ainuke, kes elas sõjakoledused üle, kuid ta ei suutnud iialgi oma normaalse elu juurde naasta. Remarque ,,Triumfikaar" Pagulane Ravic leiab kord Pariisi tänaval jalutades hirmunud Elu pole muinasjutt, et sa naisterahva Joani, kelle ta endaga koju kaasa võtab. Naine saad alati olla sellega, on hiljuti kaotanud oma abikaasa ja seetõttu Ravic otsustab kellega olla tahad. teda kaastundest abistada, otsides talle töö. Nende vahel Armastuse nimel peab tekib suhe
aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Lissaboni öö" on Erich Maria Remarque romaan, mis avaldati aastal 1964. 57 "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega
keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku surnud silmadega naisega
naastes ma soovis, et poleks iialgi läinud puhkama. Ta ei tundnud ennast enam sobivana maailmas. Paul oli ainuke, kes elas sõjakoledused üle, kuid ta ei suutnud iialgi oma normaalse elu juurde naasta. E.Maria.Remarque „Triumfikaar“ Pagulane Ravic leiab kord Pariisi tänaval Võim muudab inimesed südametuks ja isekaks. Romaan. jalutades hirmunud naisterahva Joani, kelle ta Sõja mõju psühhikale on hullem kui kehale. endaga koju kaasa võtab. Naine on hiljuti Kättemaks ja selle tähtsus. Armastuse nimel kaotanud oma abikaasa ja seetõttu Ravic peab pingutama ja sageli kaotusi kandma. Kõik
Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul satub ta
Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. Triumfikaar - 1946 arhitektuuriga seotus, pealkiri irooniline, triumf on võit,aga kes või mis võidab selles teoses.Armastusromaan, käsitletud pagulusteemat,sõjaromaan,tegevus toimub Pariisis. Tegevusliinid: 1) Ravic ja Joan. 2) Ravici patsiendid Lõbunaised Lucielle, kes haiglas abordi tegemise pärast Kate Hegström (vähk) surmale määratud 3) Ravic ja tema kolleegid Veber (Ravici sõber) Durant (tahab, et tema eest opereeritakse) 4) Haake ja Ravic 5) Ravic ja Morozov Põhiprobleemid: - Kas armastus korvab kõik? - Kas kodumaalt põgenemine on õige? - Kas kättemaksust võib teha elu eesmärgi?
Igavene tõde on see, mis on juba minevikku läinud 12. Triumfikaar Tegevus toimub 20 saj. Prantsusmaal Pariisis. Olustikule on kirjanik pööranud küllaltki palju tähelepanu. Tegevus toimub suurlinnas Pariisis, sisse toodud ka Riviera ja Cannes. Kirjanik andis edasi ka inimeste välimuse ja iseloomu, kuid peamiselt kirjeldas ta siiski hingeelu ja mõttemaailma. Sisse toodud palju sümbolismi. Peategelased on pagulane Ravic ja Joan, keda Ravic juhuslikult kohtab. Nende vahel tekib suur armastus, mis ei jahtu ka siis, kui Ravic on sunnitud kodumaale tagasi minema ja Joanil on teised suhted. Ravic ravib haigeid. Tal on sõber Morozov, kelle juures Joan saab lauljana tööd. Ravic näeb Pariisis Haaket ning tapab ta. Joan sureb oma armukese tulistamise läbi. Prantsusmaal kuulutatakse sõda ja Ravic saadetakse koonduslaagrisse. Tegevusliinid: 1) Ravic ja Joan. 2) Ravici patsiendid Lõbunaised
veresidemed kaotanud inimeste saatust. Emingrandi jaoks on võõras taevas, võõras keel, võõrad seadused, võõras kord- see on vaimne üksindus. Möödunu on reaalne, olevik ja tulevik tumedad. Armastus sunnib hulljulgemalt tegutsema: tagasipöördumine Saksamaale lootusetult haige naise surivoodi juurde viib enesetapuni. 1946 ,,Triumfikaar" on üks Remarque'i tuntumaid romaane. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll radu, kuid kus on tunda sõja tulekut. Peategelane Ravic on olnud Saksamaal suure haigla peakirurg, 1933 .a Gestaapo poolt arreteeritud, seejärel põgenenud koonduslaagrist. Ta on loobunud oma identiteedist, ainus seos eluga on arstitöö. Inimelu on mõttetu: armastus on vaid lül elu keerukate vastuolude pikas ahelas, kättemaks ei too kergendust. 1952 ,,Elusäde"- tegevuskohaks on saksa koonduslaager aprillis 1945, lisaks fasismi juhhamõistule suhtub kirjanik eitavalt ka kommunismi ülistajatesse.
Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat. Valitseb üldine minnalaskmismeeleolu, ta laseb end rutiinist kanda. Ühel õhtul
autoremondikoda. Neil ei ole lootust ühiskonda muuta, nad on elus pettunud. Gottfried usub, et poliitikaga saab midagi muuta-käies demokraatlikel koosolekutel. Tema tapavad natsid. Robertil on armulugu ühe neiu Patiga. Pat on suremas tuberkuloosi. Auto nimega Karl müüdi maha, et aidata Roberti pruuti. Maalib väga sünge olustiku, et sellise ühiskonnas ei saagi olla unistusi. *,, Triumfikaar'' peategelane on Saksamaalt gestapo(natside?) eest põgenenud varjunimega Ravic. Elab Prantsusmaal ja teeb ühe kirurgi eest tööd. Teemad: 1) Ravici armulugu keevalise kirgliku Joanega, naine sureb. 2) Ravici kättemaks gestaapo ohvitserile, kes piinas Saksamaal teda ja tema endist tüdrukut Sibil'it. Põgenedes tapab ohvitseri ja on rõõmus oma teo üle. SÕNUMID:*sõda on halb ja hävitab palju elusid, ka nende omasid, kes sõjas ei hukku. *Poliitikud võiksid tavainimesel lasta rahus elada aga nad ei tee seda. * Elu on hinnaline ja seda tuleb väärtustada.
Sees surmateema. Peategelane naine, surmavalt haige. Lahkub sanatooriumist, et nautida aega, mis on järele jäänud. Tee viib kokku võidusõitjaga. Tekib armastus. Romaani lõpp üllatuslik. Mees sõidab end surnuks enne, kui naine sureb. 10) 1862 "Lissaboni öö" raamjutustus, pagulasteema. Noored inimesed, kes põgenevad fasismi eest. Teisalt inimesed, kes sõja pärast kannatada saanud. "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg. Ta elab illegaalselt Pariisis ja opereerib salaja prantsuse doktorite Veberi ja Durant' eest, et elatist teenida. 24 Ta elul pole viga midagi, võrreldes sellega mida paljud teised pagulased läbi peavad elama. Ometi on tal pidevalt igav, ta ~40aastane elu tundub olevat end ammendanud ja mees ei igatsegi midagi ergemat.
Olustikule on kirjanik pööranud küllaltki palju tähelepanu. Tegevus toimub Prantsusmaal Pariisi linnas, sisse toodud ka Riviera ja Cannes. Kirjanik andis edasi ka inimeste välimuse ja iseloomu, kuid peamiselt kirjeldas ta siiski hingeelu ja mõttemaailma. Ajalises mõttes on tegu 20 saj. vahetult enne II maailmasõda. Kõik teadsid, et kohe on sõda hakkamas, kuid keegi ei rääkinud sellest valjusti. Sisse toodud palju sümbolismi. Peategelased on pagulane Ravic ja Joan, keda Ravic juhuslikult kohtab. Nende vahel tekib suur armastus, mis ei jahtu ka siis, kui Ravic on sunnitud kodumaale tagasi pöörduma ja Joanil on teised suhted. Ravic on arst, kes tegelikult ei võiks Prantsusmaal arstina töötada. Tal on sõber Morozov (mingi klubi/lokaali uksehoidja), kelle kaudu Joan saab lauljana tööd. Ravic näeb Pariisis Haaket (tegelane koonduslaagrist, kelle tõttu tapeti alastamatult ka naisi ja lapsi) ning tapab ta. Joan sureb oma armukese tulistamise läbi
Seetõttu paistabki armastatustest loobumine ja sünnimaa hülgamine ainuõige otsusena. Vähemalt on see võimalus ellu jääda. Marozovi jaoks oli pagulus väljapääs, sest ta teadis, et võõrsil ootab teda parem elu kui sotsialistlikul Venemaal. Erinevalt paljudest teistest põgenikest oli tal kõvasti vedanud ta omas elamisluba ja pabereid. Tollel ajal aga tähendasid need kõike. Kui gestaapo kannul, siis ei tundugi pagulus kuigi suure ohverdusena. Mõju ilmneb alles hiljem. Ravic oli realist ja ta ei püüdnud olukorda ilustada. Ta teadis täpselt, mis kaalul. Eluga peab edasi minema, sest pidev paaniline hirm ja kartus minevikuga uuesti kohtuda võivad sillalt alla kukutada. Elu Pariisis elult võetakse viimast tõeline pidu katku ajal! Inimesed ekslesid teadmatuses, aga samas sügaval sisimas nad tundsid, et sõda on iga hetk vallandumas ning mitte keegi ei saa selle suhtes midagi parata. Loodeti, et äkki juhtub ime, mis olukorra päästaks. Üritati
Korrusel naine suremas, lubab olla seal seni, kuni sureb. Hüppab alla, tõmmates valvuri endaga kaasa, sest valvur ootas juba ukse taga. 1946 ilmub ,,Arc de Triumpfe" triumfikaar, ja see osutub ta teiseks menukaks romaaniks. Kirjanikud ise hindavad ennast teistmoodi, ise arvas, et tema parimad raamatud on ,,Läänerindel muutuseta" ja ,,Taeva soosikud?". See triumfikaar teistest peajagu kõrgemal. Tegevus toimub Pariisis, seal on saksamaalt põgenenud kirjurg, kelle nimi on Ravic, tegelik nimini on Fresenberg. Nii nagu ikka, siis enamasti kõikides R teostes on väga sarmantne inimene. Mees, kes on Saksamaal ja Euroopas väga tunnustatud ja tuntud kirurg. On olnud esimeses maailmasõjas, sattus Saksamaal koonduslaagrisse kahe sõbra varjamise eest. Õnnestus sealt põgeneda ja Hispaania kodusõjas oli arstiks. Hispaania kodusõda kaotatakse. Aasta on 1939, kui peab ennast varjama, sest pole elamis- ega tööluba. Töötab ühes erakliinikus. Seal on ka
elab kõike läbi enda sees ning ei lase enda emotsioonidel liialt esile kerkida (puhkusel olles haige ema rahustamine ning oma murede endale hoidmine). Eelöeldust tulenevalt on Remarque’i teost (ja ka teoseid) läbivaks teemaks ka humaansus. Kirjanik rõhutab oma romaanides armastust teiste inimeste vastu. Romaans „Läänerindel muutuseta“ aitas Paul Bäumer vastasleeri esindajat, lubades endale, et kirjutab langenud sõduri emale. Teoses „Triumfikaar“ oli Ravic toeks Joanile. Raamatus „Lissaboni öö“ loovtas mees, kes oli kõik kaotanud oma piletid paarikesele, kes seda vajas või siis teoses „Taeval ei ole soosikuid“ oli võidusõitja toeks surmavalt haigele naisele. Kontrastid nii sisulises kui keelelises vormis. Minevik (aeg enne sõda) vs olevik (sõjaaeg). Rahu, turvatunne vs sõda ja surm. Hingelised vajadused (lähedus, sõprus) vs primitiivsed, esmased vajadused (toit, peavari, riided)
Korrusel naine suremas, lubab olla seal seni, kuni sureb. Hüppab alla, tõmmates valvuri endaga kaasa, sest valvur ootas juba ukse taga. 1946 ilmub ,,Arc de Triumpfe" triumfikaar, ja see osutub ta teiseks menukaks romaaniks. Kirjanikud ise hindavad ennast teistmoodi, ise arvas, et tema parimad raamatud on ,,Läänerindel muutuseta" ja ,,Taeva soosikud?". See triumfikaar teistest peajagu kõrgemal. Tegevus toimub Pariisis, seal on saksamaalt põgenenud kirjurg, kelle nimi on Ravic, tegelik nimini on Fresenberg. Nii nagu ikka, siis enamasti kõikides R teostes on väga sarmantne inimene. Mees, kes on Saksamaal ja Euroopas väga tunnustatud ja tuntud kirurg. On olnud esimeses maailmasõjas, sattus Saksamaal koonduslaagrisse kahe sõbra varjamise eest. Õnnestus sealt põgeneda ja Hispaania kodusõjas oli arstiks. Hispaania kodusõda kaotatakse. Aasta on 1939, kui peab ennast varjama, sest pole elamis- ega tööluba. Töötab ühes erakliinikus.
Kui oli juba Saksamaalt Prantsusmaale jõudnud, kuulis, et ta naine on lootusetult haige, suremas. Eluga riskides pöördub ta Saksamaale tagasi, et naisega koos olla. Tal lubatakse palatis olla, kuid ukse taga on sõdur valvamas, et pärast naise surma mees kohe arreteerida. Kui naine sureb, hüppab Josef aknast alla, tõmmates kaasa ka valvuri, ning sureb. "Triumfikaar" ('46). Peategelane kirurg Ravic, kes on Saksamaalt Pariisi põgenenud. Erakliinikus tööl, kus teeb operatsioone ühe andetu prantslase eest. Tegutseb öösel. Alkohol, juhuseiklused. Suurimat ohtu näeb armastuses. Ravic ärkab ellu, kui kohub oma piinajaga, tapab tolle. Lõpuks annab R end Prantsuse võõrleegionile üle. Triumfikaare kohta on seal öeldud, et see on kui inimsoo kalmu sümbol. "Lissaboni öö" ('63). Tegevus 40ndatel Portugalis
.. 1931 - romaan "Tagasitee". Juttu on I maailmasõjast naasnud noortest meestest, kes tahavad taastada oma eraelu. 1936 - romaan "Kolm sõpra" räägib kolme noormehe sõprusest, tegevus toimub Weimari vabariigi lõpus ja Hitleri natsionaalsotsialismi algusajal. 1941 - romaan "Armasta oma ligimest" pagulusest. 1945 - romaan "Triumfikaar". Sisuks pagulus, koonduslaagriteema. Tegevus toimub Pariisis, kus valitseb küll rahu, kuid kus on tunda sõja tulekut. Peategelane Ravic on Saksamaalt natside eest põgenenud arst, kes leiab mehe, kes ta koonduslaagrisse saatis, ja tapab ta. Seejärel otsustab ta end üles anda. Champs Elysee alguses asuv triumfikaar on Pariisi üks sümboleid. 1952 - romaan "Elusäde" käsitleb koonduslaagriteemat. 1954 - romaan "Aeg antud elada, aeg antud surra" räägib II maailmasõjast, sõjakuritegudest. 1956 - romaani "Must obelisk" tegevus toimub kahe maailmasõja vahel Osnabrückis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
