TÕMBA UTTU! Helga Nõu Tegelased Joonas- Peategelane Evelin Liana Evelin Marko On ka teisi tüdrukuid ja poisse aga neist ei tule loos eriti juttu. Peategelane Joonas Karu. Viieteistkümne aastane koolipoiss. Ta on pubekas ja nolk, aga teab rohkem elust kui teised enda vanused. Ta elu käib ümber raha. lühikokkuvõte Joonasel pole koolis palju sõpru ja ta üritab neid juurde saada. Üks päev märkab ta Markot. Ta on pealt näha vaikne. Joonasel on tulemas klassiga Rootsi minek. Joonas harjutab selleks korraks rootsi keelt, et teistele tõlkida. Asja lähevad Joonase jaoks halvasti kuna tema asemel läheb Rootsi tõlgiks õpetaja Linda Peepre poeg, kellel oli leukeemia. Joonas tutvub ka Markoga kellel on oma jõuk mis koosneb huligaanidest. Joonas tahtis väga nende jõuku saada, aga tal oli vaja maksta Marko jõugule, kuna ta raha polnud andis ta oma vanaisa kingitud raadio jõugule, seda ta tagasi ei saanud. Joonas oli kuskilt teada saan...
TMBA UTTU Joonas ja ta sbrad/klassikaaslased elavad hes Eesti vikelinnas ja kivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud he nidendi, millega nad lhevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sprusklass hes Rootsi vikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab vlismaale minna. Ta mtleb, et ta pgeneb Rootsis ra, lheb he panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus ttar ja saab nii Rootsis rikkaks. hel peval tuleb petaja Piilman Joonase juurde ning tleb, et Joonas ei saagi situ minna, kuna Joonas ei osale muusikalis nitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis ks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale livihaseks. Ta karjus petaja peale, et see on pettus, lpuks jooksis Joonas klassist minema. Vljas rkis ta Markole sellest. Lpuks tuli vlja, et see Gunnar oli Piilmani poeg. Poisid otsustasid, et maksavad Piilmanile...
Tõmba uttu Helga Nõu Peategelaseks on Joonas, kes jutustab oma koolielust ja probleemidest. Tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Joonas pidi minema enda kooli näiteringiga Rootsi ekskursioonile. Joonas oli väga põnevil, kuna ta lootis saada Rootsist uusi kogemusi, teades, et Rootsi tüdrukud on kergema ellusuhtumisega. Joonas saab teada, et tema asemel sõidab Rootsi hoopis Helene Piilmani poeg Gunnar. Joonas vihastab ja laseb Marko sõpradel Klinkeril ja Kangil Piilmanit hirmutada. Ta annab neile vastumeelselt vanaisa kingitud kassettmaki. Joonas lööb aga viimasel hetkel vedelaks ja palub neil nalja ära jätta. Kindluse mõttes plaanib Joonas Piilmanile külla minna, et veenduda asja õigsuses. Samal päeval päästab Joonas Marko põlevast kuurist. Rootsi jõudes satub Joonas Nilssonite perre. Nilssonid kasvatasid naljakal kombel kurke.Talle ei meeldi se...
Igast raamatust on midagi õppida ,,Tõmba uttu" Mina lugesin raamatut ,,Tõmba uttu". Selle raamatu autor on Helga Nõu. Raamat peaks kirjeldama noorte elu ja tegemisi. See raamat on minu arvates küllaltki aegunud, kuna see on 2001. aasta raamat ja noored on muutunud. Mul soovitas lugeda seda raamatut mu endine klassikaaslane. Tema olevat seda raamatut lugenud mitu korda ja talle olevat see väga meeldinud. Inimesed on muidugi erinevad aga mulle see raamat üldse ei meeldinud. Helga nõu on küll Eesti kirjanik aga ta elab Rootsis. Ta on praeguseks 78 aastane. Ma ei mõista teda, miks tal on vaja kirjutada just noorte raamatuid kasutades oletatavat slängi kui ta pole noorte eluga eriti kursis? Vähemalt selline mulje jäi lugedes seda raamatut. Selle raamatu peategelane on Joonas Karu. Joonas on viieteist aastane kaheksanda klass poiss, kes olevat autori arvates väga humoorikas ja...
TÕMBA UTTU Joonas ja ta sõbrad/klassikaaslased elavad ühes Eesti väikelinnas ja käivad kaheksandas klassis. Nende klass on teinud ühe näidendi, millega nad lähevad Rootsi esinema. Nimelt on nende klassil sõprusklass ühes Rootsi väikelinna koolis. Joonas on nii vaimustuses sellest, et ta saab välismaale minna. Ta mõtleb, et ta põgeneb Rootsis ära, läheb ühe panga direktori juurde elama, kellel peab olema muidugi ilus tütar ja saab nii Rootsis rikkaks. Ühel päeval tuleb õpetaja Piilman Joonase juurde ning ütleb, et Joonas ei saagi sõitu minna, kuna Joonas ei osale muusikalis näitlejana, tuleb tema asemel kaasa hoopis üks poiss. Selle poisi nimi on Gunnar ja kuna ta pidi rootsi keelt oskama, on ta teistele nagu tõlgi eest. Joonas sai muidugi selle peale ülivihaseks. Ta karjus õpetaja peale, et see on pettus, lõpuks jooksis Joonas klassist minema. Väljas rääkis ta Markole sellest. Lõpuks tuli välja, et see G...
''Tõmba Uttu'' Raamatu tõmba uttu on välja antud aastal 2001. Raamatu on kujundanud Reet Rea, toimetanud Helle Tiisväli, korrektor Katrin Abram ja raamtu autor on Helga Nõu (Kuni 1957 Helga Raukas), kes on sündinud 1934. Raamatu peategelane on Joonas Karu ja tähtsamad kõrvaltegelased on Marko, Evelin, Liana ja õpetaja Helene Piilman. Raamatu tegevus toimub Eestis, väikses külas ja ka Rootsis. Joonas on üks lihtne eesti teismeline kellel on suured unistused. Talle tuleb suur võimalus minna Rootsi ja ta loodab seal sattuda mingi rikka panga direktori juurde ja saada palju tüdrukuid. Enne minekut saab ta teada, et tema asemel läheb Rootsi hoopis Hele Piilmani poeg, mille peale ta algul läheb väga endast välja. Ta tahab teha neile tagasi. Ta annab isegi oma surnud vanaisa kingitud maki ära, et lihtsalt teha tagasi. Maki ära andes ta saab aru, et on teinud suure vea. Nüüd võisid olla elud ohus. Marko elu ta suutis õnneks ära päästa aga H...
3. Mis juhtus veel Sven-Allaniga? (3 juhtumit) 4. Miks oli Ville peamine kahtlusalune Sven-Allaniga juhtunus? 5. Mis probleemid olid Villel? (3) 6. Millal ja kus toimus Tiina ja Ville lähenemine? 7. Kes oli Oskar ja miks Tiina tema eest eriliselt hoolitses? 8. Kellele oli mõeldud Sven-Allani kiri ja kuidas see sattus valedesse kätesse? 9. Kuidas jõudis Tiina Sven-Allaniga juhtunu lahendamisele? 10. Kirjelda kevadist aktust koolis. Miks Tiina naerma pahvatas? H. Nõu ,,Tõmba uttu!" 1. Missugune plaan oli tulevikuks Joonas Karul? 2. Mis sündmusest sai alguse Evelini sümpaatia Joonase vastu? 3. Miks taheti Joonas reisiseltskonnast välja arvata? 4. Millist kättemaksu plaanis Marko õp Piilmannile ja mida pidi Joonas selleks tegema? 5. Mis juhtus Viisul, kui Joonas läks Markot otsima? 6. Miks ajas Liana laeval Joonasele ligi? 7. Kirjelda Rootsi perekonda, kelle juures Joonas elas. 8. Mis juhtus Eveliniga matkal? Tänu kellele ta pääses? 9
docstxt/124742134469099.txt
3.Millise auhinna ja millal sai ta oma noorte raamatute eest? Helga Nõu sai auhindadeks Eesti Kultuuri Koondise auhinna aastal 1968 Lauri nimelise noorsookirjanduse auhinna aastal 1983 Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhinna 1983 4.Millise kriminaal jutu on Helga Nõu kirjutanud? Ta on kirjutanud kriminaal jutu nimega ,,Ruuduline röövel". 5.Nimeta kolm hüüumärgiga lõppevat teost. Tema kolm hüüumärgiga lõppevat teost on ,,Pea suu!", ,,Tõmba uttu!" ja ,,Appi!". 6.Nimeta kolm teost milles on looma nimed. Tema kolm teost milles on loomanimed on ,,Kass sööb rohtu", ,,Hundi silmas" ja ,,Ood lastud rebasele". 7.Kus toimub raamatute ,,Pea suu!" ja ,,Tõmba uttu!" tegevus? Raamatu ,,Pea suu" ja ,,Tõmba uttu" tegevus toimub Saksamaal ja Eestis. 8.Mitmenda klassi õpilased on tegelasteks raamatus ,,Tõmba uttu!"? Raamatus ,,Tõmba uttu" on tegelasteks 8.b klassi õpilased kes käivad Valberga koolis. 9
Nerva. Navitrolla Ingrid Tagel Kristiina Moosel 12.B Nerva Eesti graafikakunstnik Sadakond akrüülmaali Enam kui 200 graafikaseeriat Sündinud 1972. aastal Hariduselt helilooja Tehnika Digitaalnejoonistuslaud ja survetundlik pliiats Tehnoloogia "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" Giclée-nimeline tehnoloogia Nerva "Tõmbame uttu!" (2014) Looming Kahemõõtmelisus ja fantaasialoomad Eesmärgiks positiivse meeleolu tekitamine Pealkirjadel suur rõhk Inspiratsiooni allikaks looduses esinev värvikooslus Suurimaks eeskujuks Looja Nerva "Trummi löömine" (2004) Nerva "Nokklooma pilt" (2011) Nerva "Tibutab" (2010) Navitrolla Eestimaalikunstnik Elas Navi külas 1993 alustas professionaalse kunstnikuna Navistlik joonistamisstiil Looming
Helga Nõu (aastani 1957 Raukas) s ündis 22. septembril 1934 Tartus, elas Tallinnas aastatel 1936 41. Alates 1942 aastast elab ta Rootsis, kus õppis pedagoogiks ja t öötas aastaid sellel erialal. Helga Nõult on alates aastast 1950 ilmunud lühiproosat, luulet, artikleid, arvustusi, t õlkeid, joonistusi eesti perioodikas ja koguteostes, samuti ka rootsi keeles. Helga Nõu loomingust "Pea suu" Kuues sõrm "Tõmba uttu! Raamatu tegevuskoht ja natuke sisust Tegevuskoht on Rootsis. Vahel tundub, et inimesed ei ole kunagi paraja suurusega sisemiselt, t ähendab. Suured ei ole küllalt suured ja v äikesed ei ole küllalt väikesed. Kõige hullem lugu on tavaliselt vahepealsetega. Selles raamatus on lugu noortest, kelle elu pole enamasti muretu ja mitte kunagi lihtne. Segadusi ja probleeme on noortel nii koolis kui ka südameasjades ning tihti kipuvad nende tegemised
märjaks. Mõtlesin juba kuhugi jahedamasse pleissi sõita, aga siis märkasime kaugemal kahte jõhkrat püssi. Lähemale jõudes tuli välja, et nad on hoopis emod ja hakkasime irvitama. Selline üllatus tõmbas meil mõlemal mastid maha ja vajasime midagi tõeliselt cooli, et end jälle käima tõmmata. Põrutasime lähimasse jõukasse oma lihamägesid treenima, aga ka see oli vale otsus. Koheselt tulid mingid kapid plõksima, et jõusaal pole tatikatele ja käskisid meil uttu tõmmata. Algul hakkasime vastu ja küsisime: ,,Kamoon, mis teil viga on!?",aga sellepeale ähvardasid vennad meile nuuti anda. Pakkisime kodinad uuesti kokku ja tegime varvast. Mis edasi? Juhe oli täiega koos ja ühtegi ideed ei tulnud, seega kimasime koju. Õnneks oli emps süüa teinud ning sain oma kõhu korralikult täis tankida. Pärast seda tundsin hullu unekat ja läksin magama. Hommikune äratukell tekitas suure maseka, sest inka ja mata kontrolltöödeks ei olnudki aega õppida
hääle ja mustade tatoveeritud käppade järgi." Kitseema kallistas oma lapsukesi ja istus taksosse ning lahkus. Mõne aja pärast lasti uksekella. ,,Kes on?" küsisid kitsetalled ärevalt. Hääl ukse taga ütles: ,,Tehke lahti, armsad lapsed, Elioni mees siin, tõin teile uue televiisori." Aga kitsetalled tundsid rögiseva hääle järgi ära, et ukse taga on see sama hunt, kelle eest ema neid hoiatas ning vastasid: ,,Tõmba uttu, joodik!" Aga hunt oli kaval. Ta tõmbas ennast pilve ning ostis kaasa paar pudelit viina, võttis vesipiibu ning seadis sammud kitsetallede juurde. ,,Tehke lahti sõbrad, teie semu siin. Mul on teile paar pudelit viina." Kui kitsetalled sellest kuulsid, avasid nad koheselt ukse ja lasid hundi sisse. Koos istuti elutuppa, võeti napsu, tehti piipu ja tõmmati pilve. Mõni tund hiljem vajus hunt ära ja kitsetalled kasutasid koheselt juhust, varastasid temalt
Iseseisev töö 1 Leidke, millise keelevariandiga on tegemist ning kes ja millal räägib või kellele kirjutab. Põhjendage, mille järgi oma oletuse tegite. Mõelge, kas ja kuidas on teksti (katke) sisu võimalik neutraalselt (igasugusesse oludesse sobivalt) vahendada. 1. Eeee...kas sesamune, kule se kuradi Mari on vaikselt uttu tõmmand, ma mõtlesin ta oma poole vedada, lõpp kaif plika. Internetisuhtlus. Üks sõber teisele. Oma oletuse tegin testi järgi, sest see on üldslängis ja pole viisakas kiri. 2. Kule kas sina, Leida, neid pangaautomaate ike usaldad? Mina küll ei salli, kui raha on tänava pääl plekk-kastis, kisse seda teab, mis seal või kui kauaks eilagi võtsin kohe kogu pinsi välja. Igapäevasuhtlus. Üks vanainimene räägib teisele
Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos seisudes nii laulsid kui musitseerisid. Erinevad anrid ja laulud lubasid küllaltki laia pillivalikut. Mängiti klaverit, süntesaatorit, viiulit, akordionit, kitarri,...
EESTLASTE EMOTSIOONISÕNAVARA Blabla 2012 Emotsioonisõnavara · Laias mõttes leksikaalsed üksused, viitavad emotsioonidele · Jaguneb: ekspressiivsed ja deskriptiivsed · Ekspressiivne: vahetu emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad) · Otsene: emotsiooninimetus (rõõm, kabuhirm, äkkviha) Emotsioonisõnavara uurimine ja kogumine · E. Veski, J. Allik on koostanud sõnaloendi · L. Kästik on koostanud sõnaloendi · E
pannkoogitaolised soolakoorikuga kaetud lõhestunud maa-alad, mille tagant kerkivad sakilised kuivad pruunid mäed tolmuste tippudega. Kaugemal põhjas muutuvad kuivad mäed punasemaks, võttes pealelõunases päikeses ka lillakaspunaseid toone. Järve lõunatipus on aga näha seismas soolasambaid. Surnumeri on imeliku õhustikuga koht: seal on vaikne, linnulaulu kuuleb vähe või üldse mitte. Pidev aurustumine mähib järve salapärasesse uttu. Kontsentreeritud mineraalide ja aurustumise tõttu lõhnab Surnumeri tugevalt väävli järele. Temperatuur tõuseb sageli üle 40º C. Carmen Kaunistagem Eesti kojad kolme koduvärviga, mille alla Eesti pojad ühiselt võiks koonduda. Ühine neil olgu püüe ühes vennaarmuga, kostku võimsalt meie hüüe: ,,Eesti, Eesti, ela sa!" Sinine on sinu taevas, kallis Eesti, kodumaa, oled kord sa ohus, vaevas, sinna üles vaata sa! Must on sinu mullapinda, mida higis haritud.
Sisukord R a a m a t u s t ü l d i s e l t T e g e l a s e d T e g e v u s t i k T e g e v u s p a i g a d H e l g a N õ u K o o s t a j a Raamatust üld iselt Teoses käsitletakse tänapäeva noorte probleeme: Konfliktid perekonnaga Narkootikumid Kuritegevus Raamat on suunatud noortele vanuses u. 14-17 aastat. Lisaks on raamatus: fantaasiat üht-teist õpetlikku “Kuues sõrm” on Eesti palju seiklusi Lastekirjanduse Teabekeskuse ja Tähtis osa on raamatus kirjastuse Tänapäev sõprusel, usaldusel ja poolt läbi viidud perekonnal. Tihti tekivad noorsooromaanivõistluse arusaamatused ning pärast üks võidutöödest. kõiki läbielamisi mõistetakse üksteist paremini. Tegelased EMA JA ISA VEND ANARI PÄRT Pärdi õde K AR I N A KERLI ...
Kord korra järgi läeb Kord korraks järgi mina, Kord korraks järgi sa, Musttuhat ümber kordab, Ei iial otsa saa. Näe, päikse paistel mängib Musttuhat sääse meelt -- Sääsk, õnn ja sääse mõtted -- Kes oskab kõiga keelt. Sääsk õnn ja mina, sina, Nii s¨gavusest tilk Ja kuskil kohab meri -- Suur surma silmapilk. Vassil Ridala Luiged Päev raugeb külmalt kevadhalli uttu, Mis mähib tarvaid, kaugeid vesi, maid. Veel aimab mõni mets ja kivisaid. Ja öine kahu, pime jõuab ruttu. Siis kuuled äkki nagu lapse nuttu, See kostab pilvilt, mereseljalt vaid, Kus mustab sinav vesi, jäine laid. Jääd kuulatama öösest halajuttu. Need - luiged kaugel väina ajujääl, Kes ärksid, kesk külma vaikust, und, Need nende kaeblikkurvad hüüud sääl. Ja meele haarab jube kahjutund: On nagu halaks inimelik hääl Kesk ööde õudu, vastu võigast lund
suurte puuvirnade abil prooviti linnus põlema süüdata ja rajati kõrge piiramistorn. Alt ja ülevalt rünnates viidi linnuse kaitsjad karvasesse olukorda. Eestlased oleksid võitnud, aga lahkusid, sest abivägi oli võnnupoole teel. Võnnulased hakasid koos liivlaste ja latgalastega Eestlasi jälitama. Ümera lahing: Eestlased liikusid üle koiva jõe ja jäid ümera äärde valitsema. Jälitajad arvasid, et need "paganad" tõmbasid uttu, kinnitasid seda ka jälitajad. Ümera-äärses metsas tungisid eestlased aga ootamatult kallale vaenlastele. Eestlased võtsid vange ja tapsid paljusi, kõik oli edukas. 16. Toreido vaherahu koos eellooga: Toreida alla ilmusid kindlal kokkulepitud päeval. Linnus piirati sisse, algas selle ründamine. Liivlastest ja Sakslastest ammukütid tulid linnustest välja kohe. Eestlased pidid taganema. Eestlased pidid paluma rahu ja nõustuma ristimisega :D.
vormistab selle printeri jaoks sobilikku formaati. Kuni aastani 2004 kasutas Nerva tehnoloogiat nimetusega "tindi baasil graafika sünteetilisel paberil" ning trükkis oma pildid kaheksavärvilise kunstiprinteriga spetsiaalsele paberile, kattis need pealt UV-kaitsega laminaadiga ning kleepis aluspapile. Alates aastast 2005 kasutab Nerva giclée-nimelist tehnoloogiat ning prindib oma pildid lõuendile. PILT: Giclée-graafikas "Tõmbame uttu!" (2014) Nerva pildid mõjuvad valdavalt kahemõõtmelistena ja neil esineb mitmesuguseid fantaasialoomi. Nerva enda sõnul on tema loomingu eesmärk positiivse meeleolu tekitamine, samas leidub piltides ka teravust ja ühiskonnakriitikat. Piltide pealkirjade valikule paneb kunstnik suurt rõhku. Nerva end naivistiks ei pea. Inspiratsiooni allikaks nimetab Nerva looduses esinevat värvikooslust ja kompositsioonilisi lahendusi ning suurimaks eeskujuks peab Loojat
Autor ( nt Helga Nõu) · Esita tema elulugu, võid kasutada punktiga loendit, kuid mitte kogu lehekülje ulatuses · Kindlasti tuleb otsida välja eluaastad, haridus, töökohad; kohad, millega on seotud · Mille poolest on isik olnud silmapaistev, tema tähtsus Tähtsamad teosed · Too välja korralik loetelu, soovitavalt ajalises ilmumise järjekorras ning andmetega Näiteks: · "Ruuduline röövel" (Lund 1965) · "Pea suu!" (Stockholm 1983) · "Tõmba uttu!" (Tallinn 2001) · Lisaks võiks välja tuua, mis on tema olulisemaks peetud teosed · Mõne teose kohta on ka palju muud infot, seega võib ka iseloomustavad juttu lisada · Kui leiad loomingu või autori kohta konkreetseid võrgulehekülgi, võib ka need aadressid ära tuua (nt koduleheküljed) Teose analüüs Seda osa kirjutad nagu kirjandit. Konkreetne nõue on olla analüüsiv nii head kui negatiivsed
HEITI TALVIK 1904 - 1947 Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti Talviku sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luu...
HEITI TALVIK 1904 - 1947 Heiti Talvik, vast nimekaim "arbuja", sündis 9. novembril 1904 Tartus. Heiti Talviku sündimise ajal oli tema isa Siegfried alles arstiteaduskonna üliõpilane, üsna varsti aga pidalitõve uurija ning hiljem kohtumeditsiini professor Tartu ülikoolis. Talvikute kodune õhkkond oli üldse kunstilembene ema oli tuntud pianist. Kunstilise eneseteostuse poole püüdlesid ka Heiti õde Hella ja vend Ilmari. Kogu perele oli iseloomustavaks majanduslik muretus, aga seda viljastavam vaimne õhkkond. Luuletamise vastu ärkas Heiti Talvikus huvi keskkooli vanemates klassides. Säilinud on aga käsikirju juba alates 1923. aastast. Ehkki põhjused pole teada , ilmselt perekondlikud sisepinged, lahkus Talvik 1923. aasta lõpul ootamatult koolist ning sõitis Kohtla-Järvele põlevkivikaevandusse. Siin, Kohtla-Järvel, eemal tavapärasest keskkonnast, sai ta õige ruttu teadlikuks oma tõelisest kutsumusest luu...
Neis mälestustes pole kahetsust Kui koormat selle kordumatust talud, mis järelnaudinguiski hõrk ja hea. Ei enam leia paiku, kus sa palud, su armastuse altareid ei tea. Aeg kolletab me unelmatesalud ja katkestab me kiindumusterea. Tas kustuvad kõik õndsused ja valud ja närbuma peab habras meelespea. Ükskord mu elu tinaraske laotus su käte imelisest puutest paotus, hing andus avaruste särale. Veel meeltes tuksub ärevust ja ruttu, kuid sadamad on mattund tuhmi uttu, ja laev ei jõuagi vist pärale ... Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu.
tänapäeva noorsooromaanides on lahendatud rasked probleemid. Teema sai valitud seetõttu, et tundus olevat huvitav ja hariv. Samas on see teema meedias ja koolides peaaegu kogu aeg aktuaalne. Seepeale tekkis soov teada saada, milliseid kooliprobleeme leidub Eesti noorsooroomanides. Töö eesmärgiks on uurida kooliprobleemide tekkepõhjusi ja nende lahendusviise ning tutvuda eesti noorte autoritega. Uurimismaterjaliks said üheksa noorsooromaani: Helga Nõu ,,Tõmba uttu!", Reeli Reinausi ,,Must vares", Margus Karu ,,Nullpunkt", Kerli Altmarti ,,Makaagid ja majad", Kristel Kriisa ,,Neetud", Ketlin Piirilinna ,,Sefiirist loss", Margit Sarapiku ,,Vaarao leidmine" Kersti Kivirüüdi ,,Okultismiklubi" ja Diana Leesalu ,,Mängult on päriselt". Kõigepealt lugesin raamatud läbi ja tegin märkusi probleemi põhjuste kohta. Töö esimese osa moodustab probleemide käsitlus koos autori lühitutvustusega. Töö teine osa on analüüs. Töö eelviimases
Kalevipoeg ja James Bond kohtuvad Põrguväravas (Kalevipoeg püüab taaskord rusikat põrguvärava küljest lahti saada. Raputab ja raputab, kuid ikka ei aita. Ainult maa paneb aina rohkem värisema ja lained vahutama, niiet Indoneesias rahvaarv väheneb. Korraga kukub taevast alla James Bond, kes ekslikult arvab, et ta on sündinud detonaatorid põskedes.) James Bond: Piuhhh, piuhhhh! Käivitada vasempoolsed detonaatorid! Kalevipoeg: Ai ma sulle alles äian! Kas sina mingesugune sorts, mul tulnud viimseid rahupäivi rikkuma! James Bond: Mehed, tulge sisse! Ma leidsin dr. X'i salakavala saadiku, ta on varustatud erakordse muskli ja loodame, et mõneti ka andogüünsusega. Kuhu te jääte! Asi on pakiline! Olukord on lausa kriitiline, võiks öelda, et mu sarmist pole siinkohal mingit kasu! Kalevipoeg: (mühisedes, omaette pomisedes, vahetevahel häält tõstes) Mis see siin toimub? Mis nõidusi sa siin korda saadad! Lõpeta! Lõpeta! Mina sulle vaenlase väe ve...
Nüüd viimne tuli löögem elutahti, Mis ruttu maha käib. Ministriga joob sinasõprust lurjus ning õigust ratsapiits taas mõõdab turul*, vereaurust purjus, kus poodi viimane patriits. * Autor kasutab irooniat. Tegelikult ei ole see õigus vaid hoopis omakohus. allegooria 3. „Oli sügis“ Oli sügis. Auras udurähma. Tulin kõrtsist, pää täis õlleähma. Tühjas pargis tummalt seisid puud. Olid kõledad kui roiskund luud. Lehte liuglevat veel nägin uttu, Mutta kontsaga ma lõin ta ruttu, Mutta kontsaga ja nutsin siis, Nutsin, kuni politsei mu viis … 7. Kinnisvormid „Vana sepp“ – sonett 14 värsirida 4-4-3-3 11 silpi reas 8. Graafilised võtted ja iseärasused Graafilised võtted puuduvad. Luuletusele Simmanil on Marko Matvere kirjutanud muusika ning Jaan Tätte esitab seda. Tsükli „Pohmeluslikke mõlgutusi“ esimene osa on Ruja laulu „Ah, ma teadsin …“ sõnadeks. 9.Minu arvamus
Selle moodustavad laias mõttes väljendid, mis viitavad tunnetele. Kitsamalt võttes on need eelkõige otsesed emotsiooniväljendid, st peamiselt emotsiooninimetused. (Vainik 2002a : 538) Funktsiooni põhjal jaguneb emotsioonisõnavara ekspressiivseteks ning deskriptiivseteks väljenditeks. Ekspressiivseid väljendeid kasutatakse vahetult emotsioonide väljendamiseks või samal ajal mingi juhtumiga, mis kutsub esile hüüatuse (nt issake!, ups!, tõmba uttu! jne). Ekspressiivi täpne tähendus on ülimalt situatsioonisidus ning on mõistetav ainult konkreetses olukorras. Võib esineda nii positiivses kui negatiivses võtmes. Deskriptiivne väljend ei ole otseses seoses emotsiooni kui tundega; kasutatakse emotsionaalse kogemuse määratlemiseks või kirjeldamiseks. Kasutades mingit väljendit, ei tähenda, et see peaks inimest kohe sedamoodi tundma panema. Näiteks
Jälle on hommik käes, aga päike on ikka veel looritatud. Ainult siin-seal mängleb hõbehallil veepinnal summutatud valgus. Kogu sellel maakeral ei leia sa paika, mis oleks nii lootusetu, trööstitu, sedavõrd ilma tulevikuväljavaateta kui see õnnetu maatükk. Järjest lähemale ja lähemale tuleb maa: tume mets, kollased luited, puud ja majad. Laiali laotatuna lebas see maa, ootavalt avasüli. Päike oli ikka veel uttu mähkunud, aga siin-seal tungisid säravad kiirtekimbud läbi hommikuhämu auravale maale. Tükk sinist taevast, valge välgatav kajakatiib. ,,Juba avanes kallas, laev libises kivimuulist mööda jõesuudmesse." Ja kui nüüd maa mõlemal pool tema ümber sulgus- madal, raagus puude ja pajuvõsaga kehv aas, armetud kalurihütid, kust lehvitasid lapsed, siis tundus Aurelile nagu oleks ta koju pöördunud. 3. Peategelane suhtub Saksamaasse kritiseerivalt
veinipiirkonna ja imekauni maastiku või tutvuda Niagara-on-the Lake'i veetleva linnasüdamega. See oli omal ajal Ülem-Kanada pealinn ning on tänaseni säilitanud traditsioonilise Briti stiili. 5 Turismindus Turistilaev Maid of the Mist (Udupiiga), millel igal aastal tuhanded vihmakuubedesse (laevaga sõitjal sinist ning joa all jalutaijail kollast värvi) riietunud inimesed vaimustavast looduslikust etendusest oivalise pildi saavad, on pidevalt mattunud paksu uttu. Niagara juga on kahtlemata Meka nii turistidele, metalliotsijatele kui ka magnet enesetapjale. Charles Dickens oli langeva vee võimsusest nii vaimustatud, et kirjutas: ,,Mul oli tunne, et olen maa pealt lahkunud ja sain pilgu heita taevasele hiilgusele." Tema kaasmaalane Oscar Wilde aga täheldas tol ajal õitsvat abieluturismi kommenteerides: ,,Niagara juga on ameerika abielu suurim pettumus." Vaid vähesed inimesed suudavad end sellest vapustavast vaatepildist lahti kiskuda.
Kataloogides puudub üle 40 töö, millest osa muuseumidesse sattunud hiljem, ent 28 uusavastatud. Viimaste hulgas 13 Soomes ja Rootsis olevat teost. Kaudseid teateid on aga veel päris paljude piltide olemasolust nii mujal kui siin, aga kahjuks vähemalt veerandsada maali ja joonistust, mille asukohta teati veel Mäe 100. juubeli aegu, on viimase paarikümne aastaga olnud sedavõrd liikvel, et jäljed kaovad täielikult uttu. Konrad Mäe medal Konrad Mäe medal koos preemiarahaga antakse välja igal aastal Konrad Mäe sünnipäeval 1. novembril kunstiteose, teoste seeria või näitusekomplekti eest, mis on märgatavalt rikastanud eesti maalikunsti. Auhinda antakse välja aastast 1979 Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Maalikunstnike Liidu ja Eesti Kultuurikapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapital. Konrad Mäe medali on kujundanud Enn Johannes.
Uibopuu romaanide tegelased on sageli üksildased inimesed, keda lahutab muust maailmast kas haigus, elukoht või erinev mõtteviis. Tihti elavad nad pigem oma unistustes, kujutlustes ja mälestustes kui kahe jalaga maa peal. Romaan "Janu" (1957) tõestab veenvalt,etköitvaloo kirjutamiseks poletarvis verevalamisi egamöllavaidkirgi.Peategelane Maria, luutuberkuloosi põdev tütarlaps, tõuseb voodist alles romaani lõpus. Tegevustik on piiratud Helga Nõu "Pea suu!" ja "Tõmba uttu!" ja "Tiiger, tiiger" ja "Paha poiss" Bernard Kangro (1910-1994) On kirjutanud kokku 16 romaani. Esimesed keerlevad reaalsuse ja kujutluse piirimail, fantastiline seguneb neis igapäevasega. Ta katsetab erinevaid moodernistlikke vormivõtteid, romaanides on sageli mitujutustajat,sündmustelelähenetakseerinevakandipealt,igaltegelaselonomaarusaam. TuntumadonTartu-romaanid:"Jäälätted"(tegevusaeg1937-38), "Emajõgi" (tegevusaeg1938),
ALEKSANDER PUSKIN 1799-1837 6. juunil 1799 sündis Moskvas üle kõigi aegade ulatuva kuulsusega poeet Aleksandr Sergejevits Puskin, keda peetakse uue vene kirjanduse rajajaks. Ta andis maailmale 15 surematut poeemi, kümmekond romaani ja jutustust, kuus lavateost, värssromaani ,,Jevgeni Onegin", seitse muinasjuttu ning lugematul hulgal luuletusi. Samas jäi Puskinist kui ääretult vastuolulisest inimesest maha hulk legende, skandaale ja anekdoote. Ja seda kõike hoolimata sellest, et ta suri duellil saadud haava tõttu vaid 37-aastaselt. Ta pärines aadlisoost, tema ema oli abessiinia vürstipoja, Peeter I kammerteenri A. Hannibali pojatütar. Puskini emapoolne vaarisa sattus Venemaale Aafrikast. 1811. aasta lõpul pääses Puskin eriliselt väljavalitute kooli - Tsarskoje Selo lütseumisse, kus esmakordselt väga kõrgelt hinnati tema luuleannet. Lütseumiajal ilmus trükis tema esim...
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad ...
Üheskoos võeti nõus, et A poeg Eros pidi panema Kolchise kunni tütre Medeia armuma Iasonisse. See nõu I-le ülimalt soodne. Medeia tundis suurt võlujõudu ning võis kahtlemata päästa argonaudid, kasutades oma maagiakunsti nende kaitseks. Eros nõus, haaras oma vibu ja nooletupe ning sööstis Olümposelt Kolchisesse. Vahepeal olid kangelased juba teel linna, et küsida kunnilt kuldvillakut. Teel linna ei kohanud nad mingit ohtu, Hera oli mähkinud argonaudid tihedasse uttu, et jõudsid palesse nähtamatuina. Udu hajus, kui sissepääsu juurde jõudsid ja valvurid, kes sedamaid hiilgavaid noormehi märkasid, lasksid külalised aupaklikult sisse ja saatsid kunnile sõna nende saabumisest. Kunn kohe väga vastuvõtlik, kohe söögid-joogid. Medeia piilus ja Eros lasi noole südamesse, tohtud valud ja armus I-sse. Peale söömingut alles hakati küsitlema külalisi. I vastas, et nad
vaimseks isaks on peetud Artur Alliksaart (1923-1966) boheemlaste kuningat, modernisti, paljude noorte iidolit, poliitilist sisepagulast-, kelle elu ja eluloo ümber liiguvad tänaseni müüdid. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Säilib, mis sattunud hetkede uttu. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole süngeid ei naljakaid aegu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Elul on tung kanda edasi elu, Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Parajal määral saab elu meilt lõivuks.
Klassijuss - klassijuhataja Õps - õpetaja Poppi viskama - põhjuseta puuduma 5.2.INIMESED Kõbi - vana inimene Kont - kõhn inimene Tünn - paks inimene Piff - tüdruk Püss - ilus naine Malts - inetu tüdruk Kutt,tüüp - poiss Ment - politseinik Tatt - väike laps Parm - joodik Venku - venelane Maakas - maalt pärit inimene 5.3.ALKOHOL Tinti panema - jooma Kapsas - väga purjus Pump - väga purjus Alko - alkohol Poolene - poole liitrine Pidu - labrakas 5.4.RÜHMITAMATA SÕNAD Tõmba uttu - mine ära Pluffima - valetama Sooda - rumal Kidra - kitarr Velo - jalgratas Bena - bensiin Bemm - BMW Limps - limonaad Kelbas - loll jutt Savi - vahet ei ole OK - olgu Feil - läbikukkumine Kammoon - ole nüüd Soll - solaarium Läpakas - sülearvuti Burks - hamburger Väss - väsinud Aftekas - järelpidu Diil - kokkulepe BRB - tulen kohe tagagi Orsmth - või midagi sellist Chill out - lase lõdvaks Tiksuma - aega veetma Past - nägu Karku alla ajama - püsti tõusma
/.../. Kogu luuletus on väga hea, kirjeldab tohutut iha, mida püütaks vältida tuues negatiivseid paralleele. Oli sügis (1926) Oli sügis. Auras udurähma. Tulin kõrtsist, pää täis õlleähma. Tühja pargis tummalt seisid puud. Olid kõledad kui roiskunud luud. Lehte liuglevat veel nägin uttu, mutta kontsaga ma lõin ta ruttu, mutta kontsaga ja nutsin siis, nutsin, kuni politsei mu viis... Väga konkreetne, selgepiiriline ja arusaadav. Need salmid räägivad mulle, luuletaja varahommikust sügisel, kus sai napsu võetud, parki jäädud ja politseisse viidud. Hea luuletuse kirjutamiseks ei pea kasutama tohutuid metafoore, ruumilisust jm. vaid piisab kindlapiirilisest realismist
Pythagorase``. Kreeka ajaloolane ja luuletaja Herodotos (ca. 484-425 eKr) seevastu nimetas Pythagorast ``suurimaks targaks hellenite seas``. Raskused Pythagorase adekvaatsel kirjeldamisel võib jagada kolmeks. Kõigepealt pütaagorlaste seltsi ülesehitus, mis ei meenutanud niivõrd filosoofide ühendust, kui usulist sekti. Usuliste sektide eripära seisneb aga selles, et kui selle liidrit just ei jumalikustata, siis heroiseeritakse ja kanoniseeritakse piisavalt, et reaalse isiku elu legendide uttu mähkida. Seltsi religioosne iseloom tingis ka olukorra, kus kõik seltsi liikmete poolt väljastatud teooriad ja doktriinid omistati seltsi juhile -- st. Pythagorasele. See asjaolu on seotud ka antiikajal valitsenud suhtumisega, kus mõttele andis suurema autoriteedi teadmine, et tegu pole millegi uue ja revolutsioonilisega, vaid antiikse ja juba mõeldu uuesti- või ümbermõtestamisega. Kolmandaks on pütaagorlaste kohta raske andmeid leida seltsi iseloomustanud
PEERU LASEKS VÄLJA PEEST JA ISE OLEKS HAISU SEES PÕSEST VINNE PIGISTAKS KAENLAAUK LAS HIGISTAB KÜÜSI NÄRIKS JA SIIS VAHEL MUSTUST NOKIKS VARBAVAHELT VOODIS VORSTILEIBA SÖÖKS ENNE UND VEEL PIHKU LÖÖKS KUID HOMMIKUL, KUI TÖÖLE LÄEKS PUHTAKS PESEKSIN MA KÄED. 2001-01-09 LUMEMEMMEDE RETK LUMEMEMMED MÄRTSIKUUS ASJU KOKKU SÄTIVAD MEIE HOOVIST LAHKUDES NAD LEHVITAVAD RÄTIGA LUMEMEMMED SADAMASSE KIHUTAVAD ÕIGE RUTTU LÕUNATUULE PAITADES LAEV KAOB LAEVA JÄREL UTTU LUMEMEMMED VIIMAKS JÕUDVAD PÕHJAMAALE – SEAL ON HEA – ENT, KUS ENNE SEISID MEMMED, NÜÜD JÄÄTUND LOIK ON TEKI PEAL. 2001-02-09 SUHE PLAANINUD KORD LAMBIJUHE LUUA PISTIKPESAGA HEA SUHE: ESMALT TUTVUKS, SÕPRUST LOOKS HILJEM ELADA VÕIKS KOOS. KONTAKTI POOLE JUHE LIIKUS, ÕRNALT PESSA SISSE KIIKUS. SÜTTIS KIRG, KUI HÕÕGUV NIIT ARMASTUS SAI HOOGU SIIT: MAHE VALGUS TUBA PAITAS - LAUALAMP NII KAASA AITAS LAMBILE MIS LAE ALL KÕIKUS.
", kuna luuletekste läbistab kurblik, sumbuvalt nukker alatoon. Samas kirgastab paljusid tekste lume sära ja heledus, mis samastuvad luuletaja jaoks aja kulgemise, elu raugemise ning iga eestlase-põhjamaalase jaoks tuttava kevadeootusega. Talv annab kõigile märku kaduvikust ning ühe eluringi surmast, veel ühe käänaku lisandumisest elujoone lakkamatule edasiminekule, kuid keegi ei tea, millal toimub saatuslik katkemine ning hääbumine uttu. Lumi on ohutuli, kannab viirastusi ja õudusunenägusid." arvab K. Väli "Vaata lumepilvi, ole nagu need. Neil ei ole südant, pole elulugu." Iga talv ja kevad on äkiliselt ootamatu oma näiliselt rutiinses tulekus, meenutavad meile Viivi Luige luuletused. Kevadesse astudes pagetakse talvehämust ning hingematvast rusutusest, kuid igale uuele puhkemisele vastu minnes teame, et midagi on jälle lõplikult kadunud, kättesaamatuks muutunud, möödunud.
Ma olen vaikselt õitest tühjuv muld. ("Päikesepillaja") 4. See on su janu --- olla tühjaks joodud, ja joobumine --- jälle januneda. Sa vaheldud ja muutud ühtesoodu, ja otsid, ilma et sa teaksid, keda. Sa oled lind, kes pilvedesse poodud, ja ise iialgi ei aima seda, et tema laul just selleks ongi loodud, et vastu sünget surma sädeleda. On parem palju rüübata kui pisut, sest kuskil lahtub tugevaimgi uim ja näod ja naerud pudenevad uttu. Siis jälle madalikule end kisud, kui kiretud on veed ja voolus tuim, ja kaladki ei mõista sinu juttu. ("Päikesepillaja") 5. Nüüd läbi unuvate õhtute kaob mõte nagu hilinenud regi. Kõik ilu, mis sa jõid, ei hävine, ta magusust jääb küllalt janussegi. Et sinu tee on meeletuse tee ja sinu laul ei kuulu kellelegi sa oled võlgu ainult sellele, kes rõõmu tõi ja kannatuse tegi. Su tundeid mingi tuul ei puhu ära, on piiritu su riik ja rajatu su piin
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja i...
Teosed 6 "Ruuduline röövel" (Lund 1965, 2. tr Tln 1990) "Tiiger, tiiger" (Lund 1969, 2. tr Tln 1990) "Paha poiss" (Lund 1973, 2. tr Tln 1990) "Põgenejad" (Mana 1978-1979) "Pea suu!" (Stockholm 1983, 2. tr Tln 1994,3. tr Tln 2004, 4. tr Tln 2003, 5. tr Tln 2010, 6. tr Tln 2011) "Uus lugemik 1" (Stockholm 1983) "Uus lugemik 2" (Stockholm 1990) "Inimvaresed" (Stockholm 1993, 2. tr Tln 1994) "Hundi silmas" (Tartu 1999) "Tõmba uttu!" (Tallinn 2001, 2. tr Tln 2003, 3. tr Tln 2004, 4. tr Tln 2010, 5. tr Tln 2011) "Kuues sõrm" (Tallinn 2003, 2. tr Tln 2011)(Läti keede tõlgitud Riia 2010) "Ood lastud rebasele" (Tallinn 2006) (Rootsi keelde tõlgitud Stockholm 2007) "Peaaegu geenius ehk Schrödingeri kassi otsimas" (Tartu 2008) "Appi!" (Tartu 2008) "Elu täis üllatusi : Helga Nõu 75: maale ja mõtteid 1956-2009 : segiläbi, nagu mõtted ikka tulevad" (Tartu 2009)*"Jääauku" (jätk raamatule "Appi!"; Tartu 2010)
· 4- ja 5-silbilised võõrnoomenid, mille kaks viimast silpi on lühikesed ning algavadkonsonandiga · tar-liitelised sõnad ·Viimase lühikese pearõhulise silbiga võõrnimed ja võõrsõnad VORMISTIKUST: · Ains part lõputa · Ainsuse illat: -sse · Aga ka appi, ajju, ellu, harru, hätta, itta, mällu, ojja, pallu, rappa, tallu, uttu, võssa. · Illat: koju. Ines: kodus e kodu. Elat: kodust e kodunt e kottu · de-mitmus · Mitm part: -sid · Aga ka alu, huve, jadu, kalu, kanu, kavu, kehi, keni, kive, kruve, kõvu, lavu, linu, maju, mune, ninu, nõvu, omi, osi, pahu, palu, pühi, rabu, sabu, samu, sõnu, teri, vabu, vanu. · Sõnad hägu, idu, kubu, lagu, luga, pidu ja sagu on AVlikust tüübist hakanud siirduma AVta tüüpi. Neid võib muuta mõlemal viisil. Alltüüp NIMI
Sääl ta närbumisevaevas läinud päevist unistas: kuidas laanes sinas taevas, kuidas rästas vilistas... Näärikuusele Tuhmjasse tuppa sind toodi, väikene metsade veli. Ladvas veel lindude heli, õrnades oksades hooti meenub veel orava hüppeid. Tuhmjasse tuppa sind toodi. Nüüd aga võrratut helki pillud kuldnarmaste telki. Sätendav tulestik loodi hõbedast helmeste rüppe. Helk aga kustub liig ruttu, kiiresti põlevad tuled. Ehted kui laenatud suled langevad võlude uttu mööduva peopäeva järel. Kas sinul kahju ei ole päevist sääl metsade kojas, kus sinu juured jõid ojast? Kas sinul igatsust pole mulla ja sambliku järel? Võib aga olla -- su elu täitub me silmade särast, ohverdad end meie pärast. Meile sa oled vaid lelu mõningaks ilusaks päevaks. Poiste laul Ikka julge poiste meel, käime ühes võiduteel! Takistused olgu suured, meid viib vaprus võidule. Uhkelt paisub poiste rind, meis on ikka hoog ja ind! Nõnda poisid vapral sammul
Järelikult tuleb kevade esindajat otsida lehtpuude seas. Milline lehtpuu on esimesena ettejuhtuv? Nii õues kui metsas on selleks kask. Kui kaharad, lõhnavad ja üleni rohetavad kaseoksad juba toas, pole enam kahtlust, et nemad ongi ainuõiged päris kevade esindajad. Samal ajal, kui põllud ärkavad, nõretavad lepad urbade rohkusest. Tuule liikudes rappub pilvena alla rohekaskollast õietolmu. Kevadine lepik on sellest tolmust pidulik ja ilus, nagu oleks ta mässitud kuldsesse uttu. Lepa värviks võib pidada halli. Eriti teravalt torkab see silma sinilillede ja ülaste õitsemise ajal, kui jõuline kevadpäike lepikualuse üle ujutab. Tihedalt paiknevad tüved kiiskavad päikesekiirtes külmalt ja tõrjuvalt. Eredas valguses suplevad sinised, kollased ja valged õiesilmad. Õitsevatest metsalilledest rõõmustavad kevadel meie silma esimestena sinililled. Sinilill on pelglik, kuid inimese poolt armastatud lill. Rõõmsad
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlt...
võib tilkuda pudeli küljele ja süüdata kaaliumkloraadi, põhjustades tulekahju või plahvatuse! 3.4.4. PUDELGAASIPOMMID. Balloonigaas, nagu tulemasinate täitmiseks mõeldud butaan, pliitides või bunseni lampides kasutatav propaan, võib tekitada võimsa plahvatuse. Sellise riistapuu valmistamiseks pole lihtsameelsel terroristil vaja muud, kui tirida oma gaasiballoon lagedale, asetada see mingi kütteseguga täidetud kannu kohale, segu süüdata ja uttu tõmmata. Sõltuvalt kasutatud kütusest ja gaasiballooni tugevusest hakkab vedelgaas keema ja rõhk purustab ballooni umbes viie minutiga. Teoreetiliselt süttib gaas otsekohe põleva kütuse mõjul, põhjustades vägeva tulekeraga plahvatuse. Õnnetuseks lämmatab ballooni lõhkemine sageli põleva kütuse, hoides seega ära gaasi süttimise. Poolest saadik bensiini täisvalatud bensiiniämbriga on ansid enamasti paremad, kuna bensiinileeki pole nii kerge lämmatada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
