kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas. Aastatel 19321934 oli ta "Vanemuise" direktor ja dramaturg, hoolitses repertuaari eest. Gailit oli alates aastast 1932 abielus operetinäitlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Ainsa lapsena sündis 1933 tütar Aili. Kõige jubedam mälestus oli tallinna pommitamine 9. märts 1944. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Oli väga kibestunud kodumaalt lahkumise tõttu. Hävitas kõik pooleliolevad teosed. Oma hauakivile lasi raijuda Tallinna poleva pildi ja lause "Üks leegitsev süda üle rahutu vee..". Lause koosnes kahe raamatu pealkirjadest. Alustas novellistina, debuteeris 1910, kui oli 19. Avaldas esimese novelli "Kui päike läheb looja". Suur ekspressiivsus, püüd erakordsuse poole, eksootilised piirkonnad, tegelased on sageli poolfantastilised, näitab inimeste loomalikke instinkte. Naised jõulised ja suured, mehed äbarikud ja väikesed.Gailiti varane, rohke erootilise ainega proosa on
Pii (π) on irratsionaalarv-lõpmatu mitteperioodiline kümnendmurd. Teda ei saa väljendada kahe täisarvu suhtena. Aastail 1900 eKr kasutati Babüloonias seda arvuna 25/8 ja Egiptuses arvuna 256/81 . Archimedes, Kreeka matemaatik (287-312 eKr) arvutas pii väärtuseks 3,1419 ja arvas, et see ongi π tegelik väärtus.Arvu π nimetatakse ka Archimedese konstandiks. Ludolph van Ceulen (1540-1610) arvutas π 35 esimest numbrit (mis said nimeks Ludolphi numbrid). Need numbrid graveeriti tema hauakivile, mis 19.sajandil kaduma läks. Aastal 2000 valmistatiuus ja see asub Hollandis Leidenis Peetri kirikus. William Shanks, Briti harrastusmatemaatik (1812-1882) arvutas välja arvu π 707 esimest numbrit. See tähendas 15 aastat käsitsi arvutamist. Kahjuks tegi ta vea peale 527 numbrit ja järelikult kõik järgmised numbrid olid samuti valed.Piiblis on arvu pii väärtuseks öeldud 3. Ülemaailmselt võeti täht π kasutusele alles peale Leonard Euhard töid 1737. aastal.
alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga Koinee-antiik Kreeka ühtne kõnekeel 4saj e.K.r Heeros-jumala sarnane kangelane,pooljumal kreeka mütoloogias Müüt-jutustav pärimus mis räägib maailma loomisest Ood-pidulik ülistus Eleegia-kurvatooniline luuletus kindla süsteemi järgi Jamb-kahesilbiline värsijalg;statiiriline luuletus Meelika-antiikkirjanduse üks tähtsamaid vorme Epitaaf-epigrammi alaliik Epigramm-pealiik,mälestuskiri hauakivile,lühiluuletus Sofistid-vana kreeka mõtlejad,palgalised filosoofi ja kõnekunsti mõtlejad Retoorika-kõnekunst,suulise ja kirjaliku kõne loomise ja edastamise teooria Moirad-vana kreeka mütoloogia 3 saatuse jumalannat(1.ketras elulõnga. 2 pani kirja saatuse 3 lõikas kääridega elulõnga läbi) Achilleuse kand-tänasel päeval inimese ainus nõrk koht Antiikkirjandus-vanakreeka ja vanarooma kirjandus,mis on vanimad Euroopas tekkinud kirjandused
Vautrini võetakse kinni. Isa Goriot jääb murest väga haigeks, sest ta tütardel on palju probleeme oma abikaasade ja varaga. Gorioti tütardele see aga korda ei lähe. Rastignaci jaoks on see ennekuulmatu. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja räägib sellest sonides. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Gorioti oma rahade eest. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud ´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". Sirle Kabanen 11D1
nad surevad, ja kolledz või ka kass jääb maha neist. · Sügistuultega läksid sa teele, mälestus Sinust jääb meelde... · Meie mõttetes oled sa ikka , elad edasi meie sees.. · Ma tean, et sa ei ela enam .. kuid ma tean , et sa oled alati meiega ! · Elu kestab ainult hetke, kuid sellest hetkest piisab, et korda saata igavesi asju · Aeg kaob - kõik saab mullaks, ainult mälestus jääb kullaks · Rõõmusta elu üle, kuni elad, sest surnud saad sa kaua olla · Sinu hauakivile raiutakse kaks kuupäeva, mida su sõbrad loevad, ent ainuke asi, mis loeb, on kahe kuupäeva vahel olev väike kriipsuke · Kunagi ei tea, millal saatus meie õlale koputab ja lausub, et "Nüüd on aeg minna! Sinu töö siin ilmas on tehtud.." Puhka rahus, sõber! · Kahju, et lahkusid mu kõrvalt, aga nüüd valvad sa mind seal üleval. · Kui Ta lahkus, sai Taevas enda Säravaima Tähe tagasi. · Ennem sa olid kui mu ingel maapeal, nüüd sa oled mu ingel taevas.
puhul tegemist dokumentatsiooniga tema surnud vennale pühendatud performance'ist. Videos on näha 9 meetri kõrguselt vabalt alla kukkuvat kunstnikku, justkui oleks tegemist vettehüppega, ent vee asemel "neelab" kunstniku hoopiski maapind. "Tantsides isaga" (2003) on teostatud samalaadses isiklikus võtmes: kunstnik tantsib siin oma isa haual, kellega ta tema varase surma tõttu ei ole kunagi koos tantsinud. Paljuütlevalt on videos näha, et hauakivile on kirjutatud Jaan Toomik, kuna Toomik jagab oma isaga sama täisnime.- video, pärast kohe pilt Sao Paulo · 1. ,,Teekond Säo Paulosse" installatsioon kujutab endast Peegelkuupi, mis hõljus kolme jõe veepinnal Tartus, Prahas ja São Paulos linnades, mis asuvad geograafiliselt kõik samal joonel. 2. Videos "Tantsides koju" on näha harilikus igapäevariietuses kunstnikku tantsimas laeva ahtritekil mootoriheli hüpnootilise rütmi järgi. 3
Esimesena seostas kreeka tähe π arvuga 3,14... Walesi matemaatik William Jones aastal 1706. Tõenäoliselt valis Jones tähise π seepärast, et π oli esimene täht kreekakeelses sõnas periphery. Archimedes, Kreeka matemaatik (287-212 eKr) arvutas pii väärtuseks 3,1419 ja arvas, et see ongi π tegelik väärtus. Kahjuks eksis ta umbes 0.0002 koha võrra. Ludolph van Ceulen (1540-1610) arvutas π 35 esimest numbrit (mis said nimeks Ludolphi numbrid). Need numbrid graveeriti tema hauakivile, mis 19. sajandil kaduma läks. Aastal 2000 valmistati uus ja see asub Hollandis Leidenis Peetri kirikus. William Shanks, Briti harrastusmatemaatik (1812-1882) arvutas välja arvu π 707 esimest numbrit. See tähendas 15 aastat käsitsi arvutamist. Kahjuks tegi ta vea peale 527 numbrit ja järelikult kõik järgmised numbrid olid valed. Piiblis on arvu π väärtuseks öeldud 3. Ülemaailmselt võeti täht π kasutusele alles peale Leonhard Euleri töid 1737. aastal.
lõpuks ta haigestub raskelt. Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus sugugi korda ei lähe. Lõpuks Isa Goriot sureb. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: "Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". Isiklik arvamus teosest: Teos oli realistlik, see peegeldas hästi ajastut, mil nod sündmused toimusid. Balzac kirjeldab asju ausalt ja ilma hämamiseta, ta toob välja kõik need tavad, näiteks sõltuvus rahast, kõrgseltskondadest, võltsarmastusest. Näitab elu oma tegelikkuses. (Realismiajastu) (Pilt Balzac'ist pärineb Vikipeediast)
Enne suma sai Goriot aru, et ta poleks tohtinud neile seda rikkust pakkuda, siis äkki oleks ta elanud ise paremini ja tütred oleksid teda austanud. Lõpuks andestab ta oma tütardele siiski enne surma. Eugene ja Biancon matsid isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei olnud nõus matust kinni maksma. Mõlema tütre poolt oli saadetud matustele toatüdrukud, kuid Goriot'i lihased tütred ei ilmunudki. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: "Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". Teose analüüs lugeja pilgu läbi: Raamatut lugedes tundus see algus jube pikk ja veniv,kuna kirjeldati väga detailselt miljööd ja kõiki neid inimesi. Kuid mida rohkem ma lugesin, hakkas see raamat huvi pakkuma, sest seal toimus nii palju asjus,mida ma poleks ise reaaalselt uskunud. Minu arvates oli süzee siiski väga kurb
Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus sugugi korda ei lähe. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". Retsensioon Ma ei arva, et seda raamatut on lihtne lugeda. Teose mõistmine nõuab ajastu tundmist (sellele aitavad kaasa ka kommentaarid raamatu lõpus) ja suurt süvenemist. Teos käsitleb Balzacile väga omast teemat: inimestevahelised probleemsed suhted. Kuigi tegelikult on tegemist kurva raamatuga, leiab siit ka päris rõõmsaid hetki
viis ta läbi palavikus. Pärast seda naases ta tagasi Euroopasse, Pariisi, kus oli hiljuti välja töötatud uus seerum tema ravimiseks. Paranemist polnud aga näha ja ta viidi tagasi Viini, ku sta suri nakkusesse 18. mail 1911. aastal, jättes Sümfoonia number 10. lõpetamata. Mahleri lesk teadis, et tolle viimased sõnad olid olnud kallis väike Mozart. Mahler maeti tema soovil tema tütre kõrvale Grinzigi kalmistule Viini lähistel. Tema viimast soovi täites maeti Gustav vaikuses, hauakivile kirjutati vaid nimi "Gustav Mahler" ning lihtne juugenti stiilis monument. Mahleri hea sõber Bruno Walter kirjendas matuseid: "Matuse päeval oli suur torm , mistõttu oli matuseid peaaegu võimatu alustada. Tohutu rahvahulk, surm vaikus, millele järgnes surnuvanker ning hetkel mil kirst alla lasti murdis päike läbi pilvede". Tähtsamad teosed · 1880. aastal- kantaat "Das klagende Lied" · 1884. aastal- laulutsükkel "Lieder eines fahrenden Gesellen" · 1888
Kuressaare Gümnaasium Peeter Sink Referaat Kuressaare 2008 Sisukord 1 Sisukord....................................................................................................................................... 1 1.Peeter Sink vaimulik ja kunstnik............................................................................................. 3 1.Kasutatud allikad....................................................................................................................... 7 6.Lisad......................................................................................................................................... 8 2 1. Peeter Sink vaimulik ja kunstnik Peeter Sink oli eesti kunstnik, luuletaja, kultuuri- ja usutegelane. Ta on sündis 1902. aastal 30. märtsil V...
"Lootus". August Weizenberg haigestus külmetuse tagajärjel kopsupõletikku. Haigus kulges nii raskelt, et juba mõne päeva pärast saabus surm. August Ludwig Weizenberg suri 22. novembril 1921. aastal 84-aastaselt. 25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasaatmine Kadrioru lossist. 26. novembri hommikuse rongiga jõudis kujuri põrm Tartusse. Jaamasti mindi Vanemuisesse, kus peeti matusetalitus. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule. Tema haua peale pandi tema enda loodud "Rahuingel". Hauakivile on ka graveeritud sõnad: "Mis elu minule mitte ei andnud, seda andis surm ja kustutas mu janu". Suuremad teosed "Koit"- marmor, 1890. "Hämarik"- marmor, 1890. "Vanemuine"- marmor, 1886. "Linda"- marmor, 1880. Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. "Autoportree"- marmor, 1880. "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. "Kristus"- kips, 1878-1880. "Barabas"- kips, 1878-1880. Kokkuvõte
filharmooniaorkestriga, niisiis kolis perekond tagasi Ameerikasse. Pärast pikka ja nõudlikku kontserdihooaega New Yorgis, haigestus ta raskelt. Ta naases tagasi Euroopasse, Pariisi, kus oli hiljuti välja töötatud uus seerum tema ravimiseks. Paranemist polnud aga näha ja ta viidi tagasi Viini, kus ta suri nakkusesse 18. mail 1911. aastal. Mahler maeti tema soovil tema tütre kõrvale Grinzigi kalmistule Viini lähistel. Tema viimast soovi täites maeti Gustav vaikuses, hauakivile kirjutati vaid nimi “Gustav Mahler”. Mahleri hea sõber Bruno Walter kirjeldas matuseid nõnda: ”Matusepäeval oli õues suur torm, mistõttu oli matuseid peaaegu võimatu alustada. Tohutu rahvahulk, surmvaikus, millele järgnes surnuvanker ning hetkel mil kirst alla lasti, murdis päike läbi pilvede”. Richard Strauss (1864-1949) R.Strauss sündis Lõuna- Saksamaal Münchenis tuntud metsasarvemängija perekonnas. Ta oli saksa helilooja ja dirigent, kes kirjutas peamiselt
- Delphine lubas lõpuks isa juurde tulla, kuid siiski sinna ei jõudnud, sest tal puhkes kriis raha pärast oma mehega, Anastasie jõudis küll lõpuks pärale, kuid liiga hilja, isa polnud enam teadvusel - Isa goriot suri - Teised pansionärid ei teinud eriliselt välja gorioti surmast, naersid ja sõid ükskõikselt edasi - Tütred ega nende mehed ei kavatsenud ka matusekulutusi katta, seda tegid üliõpilased (Eugene ja Bianchon) - Eugene tahtis lasta hauakivile graveerida: Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul - Haua mulda panemisele ilmusid tütarde teenijad, kuid neid endid mitte, olid vaid Christophe ja Rastignac
Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus sugugi korda ei lähe. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul".
abikaasade ja varaga. Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus sugugi korda ei lähe. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". Retsensioon Ma ei arva, et seda raamatut on lihtne lugeda. Teose mõistmine nõuab ajastu tundmist (sellele aitavad kaasa ka kommentaarid raamatu lõpus) ja suurt süvenemist. Teos käsitleb Balzacile väga omast teemat: inimestevahelised probleemsed suhted.
- Tema naine on hiinlane 20. PEATÜKK - Istus üksi baaris umbes kella üheni - oli täis nagu elajas , ei tahtnud, et keegi märkaks teda ja küsiks ta vanust - Kui täis on mängib tobedat mängu ( on ainuke baaris, kellel on kuul kõhus. Hoidis kogu aeg kätt hõlma all, kõhu peal, et veri põrandale ei tilguks. Ta ei tahtnud ,et keegi ta haava märkaks ) - Räägib surnuaias käimisest, venna Allie haual. - ,, ....kahel korral hakkas vihma sadama. See oli õudne. Vihma sadas tema hauakivile ja sadas rohule. Kõik, kes olid surnuaias hakkasid nagu pöörased oma autode poole liduma. See just ajaski mind marru. Kõik võisid istuda autosse, raadio mängima panna ja sõita kuskile kenasse restorani lõunatama- Kõik peale Allie " 21. PEATÜKK - Läks koju õega kokku saama. Kedagi teist õnneks kodu ei olnud. - Ta õde on taibukas ja sai kohe aru, et Holden on koolist välja visatud 22. PEATÜKK - Puistab oma õele südant - Holdenil oli unistus!!
Romantism 19. sajandil valitsenud kunsti, kirjanduse jà vaimuolu suund, mis vastandus 18nda saj. klassitsismi seadus- ja mõistuspäerasusele . romantismile on andnud tõuke : Suur Prantsuse revolutsioon(1789-1794) napoleoni sõjad (1799 - 1814) need muutsid euroopa kaarti. algas tööstuslik pööre(1830), linnastumine ja tööstu. progress muutus inimene. romantismiajastu inimene juurdleb enda üle. võib öelda, et romantism oli protest asise elustiili vastu., vastuseis seisnes peamiselt kunstnikes. nad tahtsid väljendada oma tundeid, elamusi, meeleolusid ja rakendada oma fantaariat. romantism on oma olemuselt ka komlitseeritud ja vastuoluline. ühelt poolt protesteeriti ühiskondlike pahede vastu, teiselt poolt püüti nende probleemide eest põhendeda . Tähtsaim esindaja kunstis Prantslane Delacroix (1789-1863) ahridektuuri näida Eestis - Sangaste loss. kirjanduses - Saksamaal Torm ja tung Goethe ja Schiller ...
eluaastad ja kaunistuseks samuti masinaga välja lõigatud standardne joonistus nt kuuse või kase oks (Lisa II: pilt 1). Üldjuhul eristub vene rahvusest kliendi valik eesti rahvusest kliendi omast. Tuleb märkida, et eestlased eelistavad sagedamini hauakive, kuhu on kirjutatud ainult nimi ja eluaaastad ning joonistuseks talu, maastikumotiivid või lihtsalt kogu sümboolika välja jätta ja märgistada hauakivil ainult surnu nimi ja tema eluaeg. Talu ja maastiku graveerimisel hauakivile püüavad inimesed näidata lahkunu lapsepõlve või elukohta meenutavaid motiive. Tihti palutakse, et hauakivi oleks suure loodusliku kivi moodi. Suuri erinevusi võib kohata eritellimuste puhul, siin mängib rolli kliendi maitse-eelistus. Eesti klient eelistab lihtsust, et hauaplaadil oleks mingi peidetud ja võibolla võõrastele arusaamatu tähendus. Vene rahvusest klient püüab hauakivile panna kõike, mida ainult fantaasia ja rahakott lubab, võimalikult palju elemente (isegi kui need
103) 104) Elu ilma piduteta on nagu pikk teekond ilma vahepeatusteta. 105) 106) Elu on selleks liiga pikk aeg, et öelda "ei iial! 107) 108) Ära muretse vanade probleemide pärast, varsti tuleb nagunii uusi. 109) 110) elu on liiga lühike, et raisata seda inimesele, kes sinust ei hooli. 111) 112) Kõige kaunimad võidud on need, mis me saavutame iseenese üle 113) 114) Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab !!! 115) 116) Ausus ei ole sünonüüm sõnale OTSEKOHESUS 117) 118) Sinu hauakivile raiutakse kaks kuupäeva, mida su sõbrad loevad, ent ainuke asi, mis loeb, on kahe kuupäeva vahel olev väike kriipsuke. 119) 120) Me elame keerulisel ajal - seetõttu... ... tee niipalju head kui suudad ... nii paljude vahenditega kui võimalik ... kõikvõimalikul viisil ... kõikvõimalikes kohtades ... igal võimalikul ajal ... nii paljudele inimestele kui võimalik ... nii kaua kui vähegi suudad 121) 122) Kui tahad midagi leida, siis lõpeta selle otsimine
"Lootus". August Weizenberg haigestus külmetuse tagajärjel kopsupõletikku. Haigus kulges nii raskelt, et juba mõne päeva pärast saabus surm. August Ludwig Weizenberg suri 22. novembril 1921. aastal 84-aastaselt. 25. novembril toimus kunstniku põrmu ärasaatmine Kadrioru lossist. 26. novembri hommikuse rongiga jõudis kujuri põrm Tartusse. Jaamasti mindi Vanemuisesse, kus peeti matusetalitus. Ta maeti Tartu Maarja kalmistule. Tema haua peale pandi tema enda loodud "Rahuingel". Hauakivile on ka graveeritud sõnad: "Mis elu minule mitte ei andnud, seda andis surm ja kustutas mu janu". Suuremad teosed: "Koit"- marmor, 1890. "Hämarik"- marmor, 1890. "Vanemuine"- marmor, 1886. "Linda"- marmor, 1880. Teosed : "Kevad; Suvi; Sügis; Talv"- marmor, 1880-1882. "Autoportree"- marmor, 1880. "Kalevipoeg"- kips, 1879-1880. "Kristus"- kips, 1878-1880. "Barabas"- kips, 1878-1880. Amandus Adamson 1855-1929 Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855 Paldiski lähedal Uuga-Rätsepal.
ja varaga. Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus sugugi korda ei lähe. Isa Goriot sureb, nägemata enne surma kumbagi oma tütardest. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: " Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". Teose analüüs:Enamus Balzaci loomingust jäi kirjanduslikult väheväärtuslikuks ja ei saavutanud soovitud edu ega tuntust. Balzac lihtsalt võttis endale eesmärgi kirjutada nii kaua, kuni tuleb mõni silmapaistev ja tunnustav teos. Ta alustas kirjutamist juba varases nooruspõlves, kuid tema üks põhiteoseid "Isa
Ta tles, et tahab rohkem testust. *Meldes mttetuid mtteid mistad mttetul mttel on mnikord mte. *ra muretse vanade probleemide prast, varsti tuleb nagunii uusi. *Lase end hku, hus on armastust! *Ma ei ole hull, ma olen lihtsalt segiolemisega hsti kursis. *,,Eksimine on inimlik'' tles siilike, ning ronis kaktuse otsast alla. *The elephant says to camel: "Why do you have 2 boobs on your back?" The camel replies:"That's a pretty stupid question coming from someone who has dick on his face!" *Sinu hauakivile raiutakse kaks kuupeva, mida su sbrad loevad, ent ainuke asi, mis loeb, on kahe kuupeva vahel olev vike kriipsuke. *Kas ma olen mingi krbsepaber idiootidele ? *Lihtne on elda: "Mul on kskik." Raske on seda aga sdamest melda. *Kes sa enda arust oled? Tuled, lhud ja lhed. Kuradi hsti arvad endast. *When somebody hurts you , cry a river , build a bridge and GET OVER IT ! *Elame nii, et eilset ei olnud ja homset ei tule. *nn on kui liblikas, mida taga ajades kunagi ktte ei saa. Kuid kui istud
ta haigestub raskelt. Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa haigus sugugi korda ei lähe. Lõpuks Isa Goriot sureb. Veel hetk enne surma saab ta aru, et ta tütred tegelikult ei hooligi temast ja neab neid sonides koledasti. Lõpuks andestab neile siiski. Eugene ja Biancon matavad isa Goriot´i oma rahade eest, sest tema tütarde abikaasad ei ole nõus seda matust kinni maksma. Eugene laseb hauakivile kirjutada kirja: "Siin puhkab härra Goriot, krahvinna de Restaud´ja paruniproua de Nucingeni isa, maetud kahe üliõpilase kulul". a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.)
kas sa siis veel elad? (19) "Kuid mina," ütleb keegi, "tahan elada, sest ma toimetan paljusid aulikke asju. Vastumeelselt jätan ma maha kohustused elu vastu, mida ma täidan ustavalt ja agaralt." Kuidas? Kas sa siis ei tea, et üks elu kohustusi on ka suremine? Sa ei tohi ühtki kohustust välja jätta. Neil pole ju kindlat arvu, mille täis saades tuleb lõpp. (20) Ükski elu pole pikk. Sest kui sa asjade loomust täheldad, siis tundub lühikesena isegi Nestori või Sattia elu, kes oma hauakivile käskis kirjutada, et ta on elanud üheksakümmend üheksa aastat. Võid näha, et mõni on suurustanud ka pika vanadusega. Kes oleks suutnud teda taluda, kui tal oleks õnnestunud sada täis saada? Nii nagu näidendi puhul on tähtis mitte kui kaua, vaid kui hästi teda etendatakse, nõnda ka elu puhul. Pole üldsegi oluline, kuskohal sa lakkad. Lakka, kus tahad, tee ainult ilus lõpetus. Jää terveks. LXXVIII.
Kirjanduse koolieksam 2011 PILET NR.1 1.KRISTJAN JAAK PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE Kristjan Jaak Peterson sündis 14.märtsil 1801.aastal Riias. Koolis käis ta Riia algkoolis, seejärel Riia 3-klassilises kreiskoolis ning hiljem Riia kubermangugümnaasiumis. Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Tartu Ülikooli usuteaduskonda, hiljem filosoofiateaduskonda. 1820.aastal lahkus ülikoolist seda lõpetamata. Hakkas Riias eratunde andma, tegeles luuletamise ja keeleteadusega. Ta tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Rändas vähemalt 2 korda Riiga vanemaid vaatama. Suri kopsutuberkuloosi 4.augustil 1822. LOOMINGU ÜLEVAADE Petersoni ilukirjanduslik looming ei jõudnud tema kaasaegseteni. Veel 19.sajandi lõpul teati teda kui keeleteaduslike artiklite kaasautorit. 1. Uuris keeli ja kirjutas artikleid. 2. Tõlkis rootsi keelest saksa keelde ,,Soome mütoloogia" ning kirjutas lisaks juurde oma ...
1911-16 töötas Riias ajakirjanikuna. Samal ajal tõlkis läti keelde Kitzbergi "Libahundi" ja "Tuulte pöörises". Pärast läheb Tallinna. 1917 Siurus, Visnapuuga suured sõbrad, käivad koos Vabadussõjas. 1920Ndatel on palju välismaal. 1932-34 oli Vanemuise direktor ja dramaturg. 1932 abiellus ooperinäitlejannaga, üks tütar. II maailmasõja ajal Tallinnas, kõige jubedam mälestus 9. märts 1944 linna pommitamine. Peale sõda läheb Rootsi, kus ka sureb. Hauakivile lasi raiuda põleva Tallinna silueti ja "Üks leegitsev süda üle rahutu vee..." Looming eesti kirjanduse viimane romantik. Oluline oli inimese hinge ja vaimu vabadus. Tegelased armastavad elu, joobuvad maailma rikkusest ja rõõmustavad selle ilu üle. Gailit otsib põnevaid tüüpe ja kirevat elusaatust. Elu on elamiseks. I periood: alustas novellistina, ekspressionism, impressionism, väga püüdlik, kirjeldused,
"Siuru" rühmitus oli ainuke, mille tegevusest ta osa võttis. Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas Hiljem oli ta "Vanemuise" direktor. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. August Gailit oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik. Ta tõlkis läti keelde Kitzbergi ,,Libahundi" ja ,,Tuulte pöörises" Hauakivile lasi graveerida- Üks leegitsev süda üle rahutu vee. LOOMING: 1910 ilmusb esikromaan ,,Kui päike läheb looja". 1918 Ilmub romaan ,,Muinasmaa" suvitus romaan, rännak suvises eestis, Nipernaadi algvariant. Lühiproosas oli Gailitil kaks viljakat perioodi. "Siuru"-aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karussell" (1917), "Rändavad rüütlid" (1919) ning jutustus "August Gailiti surm" (1919). 1920
Odavates rahvaväljaannetes publitseerima aimeraamatuid, populaarteaduslikke käsitlusi küll võõraste riikide ja ajaloo kohta, mitmesuguste ilmastikunähtuste, põllumajanduse edendamise võimaluste kohta. Mitusada publikatsiooni. Lisaks uuris ka läti keelt, andis välja läti keele grammatika, mis jäi rohkem kui sajaks aastaks omas valdkonnas ületamatuks, mille järgi õpetati mh läti keelt ka Tartu Ülikoolis. Oli sedavõrd vaimustatud lätlastest, lätlusest ja läti keelest, et oma hauakivile lasi varakult raiuda „lätlane“. Noor Stender siis jätkas. Sajandivahetusel esimesed läti talurahva hulgast pärit inimesed, kes tegelesid mingil määral kirjandusliku loominguga, mis jõudis ka trükisõnasse. Esimeseks on loetud meest, keda tuntakse nime all Kikula Jekabs. Tegemist Liivimaal Volmari lähedal mõisas töötanud kangruga – mitte pärisorine, aga mõisakäsitööline, kes 1777. kirjutas
Tõlkis läti keelde kaks Kitzbergi näidendit - "Tuulte pöörises" ja "Libahunt". I MS ajal oli rindekorrespondent(ajakirjanik). Kuulub Siuru rühmitusse, parim sõber Visnapuu.Osales koos Visnapuuga Vabadussõjas Kuperjanovi pataljonis.Läks tööle Vanemuisesse, võttis naiseks ooperilaulja. Oli ka Vanemuise direktor.9märts 1944 Tallinna pommitamine. 1944 aasta sügisel põgenes ta Rootsi. Ei kohanenud eluga seal. Aimates oma elu lõppu, põletas ta oma poolikud käsikirjad. Hauakivile lasi kirjutada " Üks leegitsev süda üle rahutu vee". Põlev Tallinna siluett.Tal romaan "Leegitsev süda" ja kui oli paguluses kirjutas teose "Üle rahutu vee". Gailit oli romantik. Ennekõike oli novellist , ka tema romaanid liigenduvad enamasti novellideks.Tema vagabundiromaanid vastandavad tegelikkuse ja unistustemaailma, tõsise töötegija ja rändaja- poeedihinge.Stiil ekspressionistlik-naturalistlik.Hindab erakordsust.Elu on elamiseks.Looming saavutas
· Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · Hiljem oli ta "Vanemuise" direktor. · Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. · August Gailit oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik. · Ta tõlkis läti keelde Kitzbergi ,,Libahundi" ja ,,Tuulte pöörises" · Hauakivile lasi graveerida- Üks leegitsev süda üle rahutu vee. LOOMING: · 1910 ilmusb esikromaan ,,Kui päike läheb looja". 1918 Ilmub romaan ,,Muinasmaa" suvitus romaan, rännak suvises eestis, Nipernaadi algvariant. · Lühiproosas oli Gailitil kaks viljakat perioodi. "Siuru"-aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karussell" (1917), "Rändavad rüütlid" (1919) ning jutustus "August Gailiti surm" (1919). · 1920
# sõprus ei ole see, kui sõber sulle saladuse räägib, sõprus on see kui sa ise suudad talle saladuse rääkida # Need kes me olime eile, ei ole me enam homme # Sa mõtled, et miks ma käitun imelikult ega räägi sinuga kunagi, sa arvad et vihkan sind.Tegelikult ma armastan sind ja ei suuda sinuga rääkida ilma, et lobiseksin välja oma tunded. # Õnn on siis , kui sul on vähemalt 1 inimene keda sa saad 100% usaldada . # Sinu hauakivile raiutakse kaks kuupäeva, mida su sõbrad loevad, ent ainuke asi, mis loeb, on kahe kuupäeva vahel olev väike kriipsuke. # Ei võitnud mina, ei võitnud sina. Võitis hoopis keegi kolmas, keda sa uskusid rohkem kui mind. # Inimesed usuvad meeleldi seda,mida nad soovivad uskuda. # when I saw you I liked you When I liked you I loved You When iloved You i lost you . # iga inimene on elus täpselt nii kaua kuni leidub keegi kes temast hoolib . # Sõbrad on nagu tähed
· Aastatel 19221924 elas ta Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias ning seejärel kutselise kirjanikuna Tartus, hiljem Tallinnas · Hiljem oli ta "Vanemuise" direktor. · Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. · August Gailit oli isepäine, eripärast kujutuslaadi ja teemasid viljelev kirjanik. · Ta tõlkis läti keelde Kitzbergi ,,Libahundi" ja ,,Tuulte pöörises" · Hauakivile lasi graveerida- Üks leegitsev süda üle rahutu vee. LOOMING: · 1910 ilmusb esikromaan ,,Kui päike läheb looja". 1918 Ilmub romaan ,,Muinasmaa" suvitus romaan, rännak suvises eestis, Nipernaadi algvariant. · Lühiproosas oli Gailitil kaks viljakat perioodi. "Siuru"-aastatel ilmusid novellikogud "Saatana karussell" (1917), "Rändavad rüütlid" (1919) ning jutustus "August Gailiti surm" (1919). 82 · 1920
Tahtsin seda öelda, et kõik ei peagi mind mõistma. Ma olengi üks suur mõistatus . Igal rohuliblel on oma ingel, mis kummardub tema kohale ja sosistab : "Kasva, kasva." If you were to ask how many times you run trough my mind, I'd only say: once, because you never even left. Vahepeal , kui miski ei loe , loeb kõik . Kui kardad,ära tee. Kui teed, ära karda. Take a sad song & make it better . You are the music in me. Sinu hauakivile raiutakse kaks kuupäeva, mida su sõbrad loevad, ent ainuke asi, mis loeb, on kahe kuupäeva vahel olev väike kriipsuke. Every girl is a princess;) Kui saaks , annaks armastusele oma telefoni numbri . Can i have your picture so I could show Santa what i want for christmas? Don't listen to your mind, listen to your heart because it can change your whole life. Some things never change... Everytime when I look at you, my mind goes on a trip. Go on. Reach your dreams.
Pierre-aux-Boeufs tänavast peale, selja tagant Kirikuesise tänavast ja eest olid nad surutud vastu Jumalaema kirikut, mida nad piirasid ja mida Quasimodo kaitses, ja nõnda olid nad ühtlasi piirajad ja piiratavad. Nad olid samas imelikus olukorras, nagu see juhtus hiljem 1640-ndal aastal Turini kurikuulsa piiramise ajal krahv Henri d'Harcourt'iga, kes Savoia hertsog Thomas'd piirates ise oli markii de Leganezi rõngas. «Taurinum obsessor idetn et obsessus» nagu ta hauakivile on kirjutatud. Taplus oli kole. «Hundi ihu jaoks koera hambad,» nagu ütleb P. Mathieu *. Kuninga ratsurid, kelle keskel vaprana välja paistis Phoebus de Chäteaupers, ei and- 1 Turini piirates ühtlasi ise ümber piiratud (lad. k.). 447 nud armu. Kes torkest pääses, seda tabas mõõk. Halvasti relvastatud hulgused vahutasid vihast ja läksid vastastele hammastega kallale. Mehed, naised ja lapsed hüppasid hobuste laudjaile ja kaeltele, lõid kassidena neisse oma hambad ja küüned
oli surnud. Need olid teistsugused kui kõik muud pildid, mis ma iial olen näinud: enamasti tumedamad kui harilikud pildid. Ühe' peal oli naine õhukeses mustas kleidis, mis kaenla alt vööga oli kinni seotud; käised olid keskelt laiad kui kapsad; peas oli naisel lai must torukujuliste servadega kübar musta looriga; valgetel õhukestel sukkadel olid mustad paelad ristamisi; jalas olid üsna väikesed mustad teravate ninadega kingad; ja naine toetus mõtiskelles parema küünarnukiga hauakivile leinapaju all, teine käsi rippus ja hoidis valget 312 taskurätti ja käekotti. Pildi alla oli kirjutatud: «Ah, kas ma sind iialgi enam ei näe?» Teisel pildil oli noor daam ümberringi siledasti üles pealaele kammitud juustega, mida seal kamm kinni hoidis; kamm oli nagu tooli seljatugi. Ja daam nuttis taskurätikusse ning teises käes oli tal surnud lind seljali, jalad püsti; ja pildi alla oli kirjutatud: «Ah, iialgi ei kuule ma enam su magusat laulu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
