Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n n on nooniuse jaotiste arv. a Suurust T a a n nimetatakse nooniuse täpsuseks. Kui nooniuse nullkriips (mõõtekriips) n asetada kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti mõõteskaala a a järgmise kriipsuga, vaid jääb sellest maha võrra, teine kriips jääb maha 2 võrra jne. n n Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n n 1 a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal,
Mõõteharud võimaldavad mõõta ka siseläbimõõtu. Aukude sügavuse mõõtmiseks on liikuv haru varustatud ka vardaga. Mõõtmiseks asetatakse katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele. Otsikud lükatakse tihedalt vastu katsekeha ning loetakse näit. Digitaalsete nihikute puhul saab näidu lugeda otse ekraanilt. Nooniusega varustatud nihikuga mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. 3 Tutvumine tehniliste kaaludega
Absoluutne viga alfa=x-X (x-saadud mõõtarv, X- suuruse tõeline väärtus.) Nooniuse kasutamisel on absoluutne viga +- T. 5. Kui suur on nooniuse täpsus, kui 10 nooniuse jaotist vastab 29 põhiskaala jaotisele, millest igaühe pikkus on 1 mm? an=29/10=2,9 mm. Esimene kokkulangemus toimub skaalakriipsul 3mm seega nooniuse täpsus on 3-2,9=0,1 6. Kuidas võetakse nooniuse abil lugem? Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M (joonis 1.1 b). Selleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips N ühtib täpselt mõne mõõteskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse täpsusega T ja liidetakse juurde lugemile M . 7. Kuidas leida risttahuka ruumala liitmääramatus? 8. Mida iseloomustab relatiivne viga? Relatiivne viga = absoluutne viga/ suuruse tõeline väärtus. Iseloomustab, kui täpselt on antud suurus mõõdetud, võrreldes tema tõelise väärtusega. 9
lisaks abiskaala, noonius, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse põhiskaala pikkusest a lühem a/n võtta, kus n on nooniuse jaotiste arv. Nooniuse täpsuseks nimetatakse suurust T=a-an=a/n. Kui nooniuse nullkriips asetata kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, ei ühti nooniuse esimene kriips järgmise mõõteskaala kriipsuga, vaid jääb selles maha a/n võtta, teine kriips 2a/n võrra ja nii edas. Nooniuse viimane kriips ühtib mõõteskaala kriipsuga, kuna nan=(n-1)a. Kui nooniuse 0-kriips liigutada kohakuti järgmise mõõteskaala kriipsuga, toimub (n-1) nooniuse ja mõõteskaala kriipsude kokkulangevust. Nooniuse nihutamisel a/n võrra satuvad kohakuti nooniuse ja põhiskaala esimesed kriipsud, 2a/n korral teised, 3a/n korral kolmandad jne. Kriipsud. Seega saab öelda, et nooniuse abil saab määrata mõõdetava suuruse muutusi, mis on a/n täisarv kordsed.
saab täpsustada skaalajaotise murdosi. See on mõõteriistadel mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa. Nooniuse jaotise pikkus a n on põhiskaala jaotise pikkusest a lühem a/n võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv (skaala jaotise pikkus on kahe naaberkriipsu vahelise kaugus sellel skaalal). Kui nooniuse nullkriips panna kohakuti põhiskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti põhiskaala lähima kriipsuga, vaid jääb sellest maha a/n võrra, teine kriips jääb maha 2*a/n võrra jne. Nooniuse viimane kriips ühtib jälle põhiskaala kriipsuga, kuna n*an=(n-1)a. Suurus a/n määrab nooniuse täpsuse ehk T=a/n, kus a on põhiskaala väikseima jaotise väärtus ja n nooniuse jaotiste arv. Mõõtmistulemuse leidmiseks loetakse esmalt põhiskaala näit M, mille määrab põhiskaala viimane kriips, mis jääb nooniuse 0-kriipsust vasakule
Meretee Indiasse. 1488a. - Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz jõudis Aafrika lõunatippu. Vasco da Gama - Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse(1497 - 1498). 22 mai 1498. a - Vasco Da Gama jõudis Indiasse. Ameerika avastamine. Christoph Kolumbus - Itaalia meresõitja, kes avastas meretee Ameerikasse. 3 august 1492a. - Kolumbus asus 3 laevaga teele: · Santa Maria · Pinta · Nina(teise n-i peal peab see õõ kriips olema. XD) Konkistadoor - Hispaania ja Portugali seikluste otsija. Mehhiko vallutamine. Hernan Cortes - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Mehhiko. Aprill 1519a. - Cortes jõudis 600 mehega Mehhiko rannikule. Montezuma II - Asteekide valitseja. August 1521a. - Hispaanlased vallutasid Tenochtitlani. 1526 - 1697a. - Yucatani poolsaare vallutamine. Peruu vallutamine. Francisco Pizarro - Hispaania konkistadoor, kes vallutas Peruu. 1527 - Pizarro alustas Peruu vallutamist 200 mehega.
kõige kõvem mineraal, lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised Hõbe väärismetall, suhteliselt pehme, peegeldab hästi valgust Galeniit värvuselt hall, kõvadus 2,5, lõhenevus täiuslik, süngoonia kuubiline, kriips hallikasmust, läige metalne Kuld metalliläige, lõhenevus ja magnetilisus puuduvad Sfaleriit esineb tetraeedriliste kristallidena või tihedate peitkristalsete agregaatidena. Värvus muutub meekollasest mustani raua sisalduse
Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n n on nooniuse jaotiste arv. a Suurust T = a - a n = nimetatakse nooniuse täpsuseks. Kui nooniuse nullkriips (mõõtekriips) n asetada kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti mõõteskaala a a järgmise kriipsuga, vaid jääb sellest maha võrra, teine kriips jääb maha 2 võrra jne. n n Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n = ( n - 1) a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal,
Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n n on nooniuse jaotiste arv. a Suurust T a a n nimetatakse nooniuse täpsuseks. Kui nooniuse nullkriips (mõõtekriips) n asetada kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti mõõteskaala a a järgmise kriipsuga, vaid jääb sellest maha võrra, teine kriips jääb maha 2 võrra jne. n n Nooniuse viimane kriips ühtib jälle mõõteskaala kriipsuga, kuna na n n 1 a Mõõtmisel määratakse kõigepealt mõõteskaalalt lugem M. Selleks on viimane kriips põhiskaalal,
n Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. a T a an n Suurust nimetatakse nooniuse täpsuseks. Kui nooniuse nullkriips (mõõtekriips) asetada kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti mõõteskaala a a 2 n n järgmise kriipsuga, vaid jääb sellest maha võrra, teine kriips jääb maha võrra jne. Nooniuse na n n 1 a
LABORATOORNE TÖÖ ÜLDMÕÕTMISED Õppeaines: Füüsika Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamis kuupäev: 03.12.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Nihik Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahti kirjutamisega d1 – keha välimine diameeter h1 – keha kõrgus
6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk. kõrgus. Rz - viie kõrgema ja viie madalama konaruse kesk. kõrgus. Rz =4Ra, kui Rz >2,5 Rz=5Ra, kui Rz<2,5 1=Ra100 5=Ra6,3 4.Variant 1.Nooniuse skaalad. Mõõteriista täpsus. Noonius on lühike skaala, mis libiseb põhiskaala peal. Määratakse põhiskaalalt number, milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0- kriips. Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga.Täpsus sõltub sellest kui väikesteks osadeks on noonius jagatud. 2.Spiraalpuur.Elemendid ja materjalid. Koosneb tööosast, kaelast, sabast ja käpast. Tööosa jaguneb lõikeosaks ja juhtosaks. Hambad on kujundatud kruvijoone järgi. Hammaste vahel kaks keerdsoont, mida mööda liigub laast ja jahutusvedelik.
Õpperühm: TEI 11 Juhendaja: I.Georgievskaya Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 1.Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 2.Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid(3-silindrit,2 plaati) 3.Töö teoreetilised alused 3.1. Nihik -mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number(mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips. Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1 mm või 0,05 mm. -Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 3.2. Kruvik - Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit,
läbimiga. 6. Pinnakaredusklassid ISO 286 järgi. Metoodikad tähistused. 14 astet- 100 50 25 12,5 6,3 3,2 1,6 0,8, 0,4 0,2 0,1 0,05 0,025 0,0125 Ra - kõikide pinnakonaruste kesk. kõrgus. Rz - viie kõrgema ja viie madalama konaruse kesk. kõrgus. Rz =4Ra, kui Rz >2,5 Rz=5Ra, kui Rz<2,5 1=Ra100 5=Ra6,3 4.Variant 1.Nooniuse skaalad. Mõõteriista täpsus. Noonius on lühike skaala, mis libiseb põhiskaala peal. Määratakse põhiskaalalt number, milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0-kriips. Leitakse mitemes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga.Täpsus sõltub sellest kui väikesteks osadeks on noonius jagatud. 2.Spiraalpuur.Elemendid ja materjalid. Koosneb tööosast, kaelast, sabast ja käpast. Tööosa jaguneb lõikeosaks ja juhtosaks. Hambad on kujundatud kruvijoone järgi. Hammaste vahel kaks keerdsoont, mida mööda liigub laast ja jahutusvedelik. Valmistatakse
KEEMIA OKSIIDID JA HAPPED 01.03.2012 OKSIIDID Tähtsamad ühendid: SiO2 ränidioksiid NO2 lämmastikdioksiid SO2 vääveldioksiid H2O vesi Fe2O3 raud(III)oksiid CO2 süsinikdioksiid CO süsinikoksiid CaO kaltsiumoksiid Valemi koostamine Valemi koostamiseks kasutan alati elementide oksüdatsiooniastet. Tean alati o.a's A-rühma metallid I-III, Vesinik H +I, Hapnik O II O.a näitab rühmanumber 1) elemendi sümboli kohale panen kirja elementide laengud ühendis 2) Kui võimalik, siis taandan o.a jagades arvuga, millega mõlemad o.a'd jaguvad 3) Molekulvalemite alaindeksid saame kui võtame taandatud o.a risti, ilma märgita ja kirjutame väikese numbrina sümboli alla. Vt. vihikust näiteid NIMETAMINE Metalli oksiidid A-rühma metalli oksiidid I-IIIA metalli nimetus + oksiid Nt: Li2O liitiumoksiid Al2O3 alumiiniumoksiid B-rühma metalli oksiidid / IV-VA metalli nimi (metalli o.a rooma number sulgudesse) + oksiid. Nt: Ag2O hõbe(I)oksii...
ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. - Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud
Esitamiskuupäev: 03.12.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt.Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud
ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt.Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. - Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud
Õpperühm: AT-11b Üliõpilased: Rait Land Mikk Lohuväli Kaupo Kõrm Raido Leemet Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Nihik Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. Kruvik Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit,
Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2007 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHAANIKATEADUSKOND MASINAEHITUSE INSTITUUT TOOTMISTEHNIKA ÕPPETOOL TOOTMISTEHNIKA ALUSED I Töö nimetus: Võlli puki tootmistehnoloogia Juhendaja: K.Pääsuke Töö teostamise kuupäev: 4. DETS. 2012 Üliõpilased: Rühm 112592 MATB 32 112849 MATB 33 112441 MATB 32 Töö eesmärk Antud detaili tehnoloogia protsesside valik. Antud detail valmistatakse järgnevalt (üks võimalustest): PAIGUTUS 1 Tooriku mõõtmed 160X160X60 Toorik kinnitatakse rakise abil arvjuhtimisega freespinki, tööriistaks 10mm sõrmfrees (vajalik lõike...
ÜLDMÕÕTMISED. 1.Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol.
moodustav mineraal. Esineb nii tard, moonde kui ka settekivimeis. Iseloomuliku kujuga: heksagonaalne prisma , mille tippudeks on püramiidid. Esieb paljude kivimite koostises. Liiva olulisim koostisosa(8090%) Kvartsikristalle kasvatatakse ka tehislikult Omadused Keemiline valem SiO2 Mineraaliklass karkasssilikaadid Molekulmass 60,08 Värvus puhtana värvitu Tihedus (g/cm³) 2,65 Kõvadus 7 Lõhenevus puudub Kriips valge Murdepind karpjas Läige klaasiläige (tahul), rasvaläige (murdepinnal) Kvartsi pere mineraale ahhaat mäekristall ametüst oonüks avanturiin plasma jaspis roosakvarts kaltsedon serdoolik karneool serdoonüks krüsopraas suitsukvarts moorion tiigrisilm tsitriin Mineraalidest
alguse saigi. Selle raames avaldasime internetis ka kolm lugu „Hüüdke appi“ , „ Muutuste aeg“ ja „Angliski Pesnju“. Ega see midagi väga erilist pole, kujutabki lihtsalt meie klassi poisse kes teevad midagi muusika tunni raames. 22. Kes sinna koosseisu kuuluvad? Mina, Gert Lill, Patrick Tall, Andreas Poola ja Karel Pettai. 23. Kas plaanite Põhjuseta Puudujatega veel midagi ette võtta või on sellel grupil nüüd kriips peal? Kriips peal ikka pigem, muusikatunnid ka kohe läbi.
Malelaud from pykkar import * a=0 sein=0 create_world(''' ############# #> # # # # # # # # # ############# ''') while True: step() a+=1 if a%2==1: paint() if is_wall(): sein+=1 if sein%2==1: right() if not is_wall(): step() a+=1 right() else: break if sein%2==0: a+=1 right() right() right() if not is_wall(): step() right() right() right() else: break if a%2==1: paint() KRIIPS from pykkar import * def left(): right() right() right() sein = 0 create_world(''' ############# #> # # # # # # # # # ############# ''') while get_direction() != "S": right() while True: paint() step() if is_wall(): sein = sein + 1 if sein %2 == ...
klass TALLINN 2013 Alalisvool Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu. Alalisvool võib olla püsiva suurusega, näiteks keemilise vooluallika korral, või teataval määral pulseeriv, kui seda saadakse vahelduvvoolu alaldamisel. Pulseervool on küll ühesuunaline, kuid tema tugevus muutub perioodiliselt. Alalisvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on DC (inglise k sõnadest direct current). Alalisvoolu tingmärgis väljendab pidev kriips muutumatut ja katkendkriips pulseerivat voolu. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Vahelduvvool Vahelduvvool on elektrivool, mille suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu rahvusvaheliselt kasutatav tähis on AC (inglise k sõnadest alternating current).
2 2834 26 3 3055,5 -35,5 4 2169,5 60,5 5 3498,5 41,5 utada Autode arv Y 2520 2860 3020 2230 3540 NÄITAVAD MUDELI HEADUST CORREL AMA JÄLGIMA KUI ON ENDA ÜL 90 LIGIDAL SIIS JAMA ITUD DETERMINANTSIOONI KORDAJA R ON KRIIPS PEAL TKSIOONIGA SAAB LEIDA LEMUSTE ARV 72,7438428093 Fkriitiline>3 sis on normaalne kui palju KESKMINE ( NT ESS/ 1);(RSS/3)vaatlustulemusi MS F Significance F STANDARD ERROR= 981245 185,4321259843 0,0008566935 5291,6666666667
Nii loetakse kõiki täisarvulisi mõõtmeid nihiku põhiskaalalt nooniuse alguskriipsu järgi. 2 Kui mõõdetav suurus ei ole täisarvuline, siis ei lange nooniuse algus- ega lõpukriips kokku ühegi kriipsukesega põhiskaala. See-eest langeb aga üks üheksast vahekriipsukesest kokku mingi põhiskaala kriipsukesega. See arv, mitmes on kokkulangev kriips nooniuse vahekriipsude hulgas (lugedes vasakult paremale), lisatakse täismillimeetritele kümnendikena peale koma. Täismillimeetreid omakorda tähistab nihiku põhiskaala see kriipsuke, mis jääb nooniuse algkriipsust vasakule. Mõõdu lugemisel nihiku skaaladelt tuleb seda hoida otse silmade ees risti vaatesuunaga. Kui nihik on kaldu või vaadatakse sellele viltu, tekib lugemisel küllaltki suur viga. Õiged mõõtmisvõtted nihikuga:
Õigus versus õiglus Vahe õiguse ja õigluse vahel on pealtnäha vaid üks peenike kriips, kuid kas see on ikka päris nii? Eesti keele seletav sõnaraamat mõtestab õiguse lahti ,,kellelegi millegi põhjal kuuluva võimaluse, voli, vabaduse, loa toimida mingil viisil", kuid õiglust kui ,,asjade seisu, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub". Perfektses maailmas peaksid õigus ja õiglus kattuma ja nende eesmärgid samad olema, kuid tihtipeale pole see nii. Näiteks võib võtta meie seadusandliku võimu, Riigikogu. Nende
skaalal kõige paremini kokku põhiskaala täisarvuga (lugedes vasakult paremale) lisatakse täismillimeetritele kümnendikena juurde, antud juhul 0.7 mm ehk 5+0.7 = 5.7 mm on mõõtetulemus [Pilt 5]. Pilt 5. Number 7 nooniuse skaalal langeb kokku põhiskaala täisarvuga. Kusjuures nooniuse skaalal iga võrdne (0.1 mm) osa jaotub veel omakorda võrdseteks osadeks ja nihiku parim mõõtevõime sõltub sellest. Antud nihiku parim mõõtevõime on 0.02 mm. On näha, et 0.7 mm järgnev kriips langeb kokku põhiskaala täisarvuga kõige paremini ehk lõpptulemus on 5+0.7+0.02=5.72 (mm) [Pilt 6]. Pilt 6. Mõõtetulemus 2 sajandik täpsusega. Mõõtetulemus on 5.72 mm. Mõõtu võttes tuleb nihikut hoida otse silmade ees risti vaatesuunaga. Juhul kui vaadelda nihikut mõne muu nurga alt võib tekkida üsna suur (süstemaatiline) mõõteviga tegeliku näidu ja mõõdetud tulemuse vahel.
Pliseer on voltidega seelik. Ubin on õun,õuna viss,vilets õunapabul. Puhvaika on vatikuub. kuvalda on eriline haamer,mil on kummist vasar. Kuväär on ümbrik Märss on kasetohust või niinest punutud seljakott. Tiree on mõttekriips 2. Virtin on eramajapidamise naissoost juhendaja ja juht ehk haldusjuht. Šveitser on uksehoidja,nn sisseviskaja Livree Seriif on graafiline element tähe põhijoone otsas. Seriifiks on enamasti horisontaalne kriips, kolmnurk või ristkülik. Hetäärid olid Vana-Kreeka kurtisaanid - haritud ja sotsiaalselt tunnustatud kaaslannad. Ehkki enamikul neist olid nende patroonidega ka seksuaalsuhted, ei olnud hetäärid lihtsalt prostituudid.Tänapäeva mõeldakse hetääri all uhkemat prostituudid. Pegasos on vanakreeka mütoloogias kangelase Bellerophoni tiivuline ratsu. Ühe müüdi kohaselt sündis hobune ookeani lätete juures. Pärast Bellerophoni surma lendas Pegasos Olümposele tagasi
Konstant 1 või konstant 0 Mitu erinevat 2muutuja loogikafunktsiooni on olemas? 16, tabel lk 175-176 Millised 2muutuja funktsioonid sõltuvad mõlemast oma muutujast? F1,f2,f4,f6,f7,f8,f9,f11,f13,f14 Milline erinevus on implikatsioonil ja pöördimplikatsioonil? Implikatsioonil on x1-x2 seos, pöördimplikatsioonil vastupidi, x2-x1 Mis on Pierce´i nool? F8, on disjunktsiooni inversioon ja esitatakse märgiga pierci nool. Vt lk 177 Mis on Shefferi kriips? F14, on konjuktsiooni inversioon ja esitatakse ka märgiga shefferi kriips, vt lk 177 Mitu erinevat 3muutuja loogikafunktsiooni 0 on olemas? 256 Miks nimetatakse loogikatehet + summa mooduliga 2 ja välistav või? Summa mooduliga 2, kuna funktsiooni väärtus osutub muutujaväärtuste kõigi nelja kombinatsiooni korral võrdseks muutujate aritmeetilise summaga, millele on rakendatud moodulit 2. välistav või, kuna erinevus või ja välistava või vahel on ainult see, et x1x2=11 puhul osutub
KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2. Näidata põhiliste vaadete paigutus joonisel peavaate suhtes projektsioonilise seotuse korral. 3. Kuidas näidata vaate suunda ja pealkirjastada vaateid, mis ei paikne peavaatega projektsioo...
MacArthur-USA väejuht, tegeles Kaug-Idas Talvesõda -939 1940 Venelased alustasid Soome-vastast propagandat ja tungisid Soomesse. Enesekindlana uskusid, et suudavad kiiresti Soome okupeerida. Soome loovutas Karjala maakitsuse ja Viiburi linna, kuid siis säilitas Soome iseseisvuse. Müncheni kokkulepe1938. 29 sept sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega Saksamaal lubati okupeerida Sudeedimaa. Tsehhoslovakkiale tõmmati kriips peale.MRP 23. aug. 1939 kirjutas NSV välisminister V Molotov ja Saksamaa välisminister J. von Rippentrop Mittekallaletungilepingule. Kohustati erapooletusele üksteist, kui üks riikidest asus rünnakule. lisati salajalane protokoll, mis sätestas , et NSV saab Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa, Bessaraabia. Poola lääneosa ja leedu jäid Saksamaa huvipiirkonda. 1940. sügisel kolmikpakett-Saksamaa, Itaalia, Jaapan Hitleri vastane koalitsioon.NSV - Stalin,
hobi. Kunst on ka loov ja võib inimest palju arendada, ta võib anda inimesele oskuse näha asju teisest küljest, kui seda on harjutud tegema. Ka mulle on hakanud meeldima ise midagi kunstipärast looma. Viimasel ajal meeldib mulle asju ise valmistada, näiteks ehteid ja rõivaid. Minujaoks on kindlasti ka disainil kunsti mõiste all suur tähendus. Minu arvamus on, et iga inimene näeb iga asja oma seisukohalt. Kui mõnele on ka paberilehele joonistatud kriips kunst, siis teine võib-olla ei näe selles midagi erilist ning talle ei ütle see midagi. Sageli ei oska ka mina paljudes asjades midagi kunstilist ja erilist leida, kuid enamasti tuleb see nähtavale pikemal vaatlemisel. Arvan, et osadel inimestel on kaasasündinud kunstianne-nad suudavad kunsti paremini näha, ning neile meeldib seda ise luua. Kunsti äratundmine sõltub aga iga inimese seiskohtadest, huvidest ja ma arvan, et ka kasvatusest. Kui inimene on intelligentne ja
pealiskorra kivid praktiliselt puuduvad, tuntakse kilpidena; Kilbile vastandatakse suure pealiskorra paksusega platvormi alad lavad. 10. Mida nimetatakse mineraaliks ? Mineraaliks nimetatakse looduslike füüsikalis keemiliste protsesside mõjul tekkinud tahkeid keemilisi ühendeid või ehedaid elemente. 11. Missuguste põhitunnuste järgi määratakse mineraale ? Mineralide põhitunnusteks loetakse: väline vorm, värvus, kriips, läige, lõhevus, murd, kõvadus, tihedus, magnetilisus. 12. Kuidas määratakse mineraali kriipsu värvust ? Mati pinnaga valget portselanplaadikest kriimustades jatäb mineraal värvilise kriipsu. Kriips näitab mineraali värvust pulbrina. Kriipsu värvus on mineraali värvusega võrreldes püsivam tunnus. 13. Mis on Mohsi kõvadusskaala ? Kõvadus on mineraalidel iseloomulik ja tähtis tunnus. Etaloniks on võetud 10 mineraali, kus
taevakehade järgi. Ühest Lõuna-Aafrika koopast on leitud ookerkaljud, millele on 70 000 aastat tagasi uuristatud geomeetrilised kujundid. Aafrikast ja Prantsusmaalt on leitud nooremast kiviajast pärinevaid esemeid (dateeringud 35 000...20 000 aastat tagasi), mis annavad tunnistust aja mõõtmisest. On põhjust arvata, et loendamisega tegelesid naised, kes pidasid arvet oma menstruaaltsükli üle: näiteks on luule või kivile uuristatud 28, 29 või 30 kriipsu, millele järgneb teistsugune kriips. Loomakarjadega kokkupuutuvatel küttidel olid mõisted 'üks', 'kaks' jne ning ka 'null'. Pythagoras (569 eKr-475 eKr) oli vanakreeka filosoof ja matemaatik. Diogenes Laertios ja Cicero kinnitavad, et Pythagoras leiutas esimesena sõna philosophia, et ennast filosoofiks nimetades eristuda muudest asjatundlikest ja auväärsetest inimestest, keda tavatseti tarkadeks (sophoi) kutsuda. Talle on omistatud Pythagorase teoreemi tõestamine, kuid peetakse
Liivi keel Liivi keel (lvõ k, rndak) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z Sulgudes toodud tähed esinevad...
Kulufunktsioon = fikseeritud kulud + muutuvkulud: C(q)=Cf+Cvq, Tulufunktsioon=nõutav kogus*hind: R(q)=q*p, Kasumifunktsioon=tulufunktsioon-kulufunktsioon: P(q)=R(q)-C(q), Lineaarne nõudlusfunktsioon: P(qastmel d)=b+aq astmel d Lineaarne pakkumisfunktsioon: P(q astmel S)=b+aq astmel S, Tasakaalu tingimus: nõudlusf=pakkumisf, Tulufunktsioon: R=aq ruudus+p0q, Tulufunktsiooni graafiku tipp: q=-p0/2a, Kasumifunktsioon: P=aq ruudus+(p0-cv)q-Cf, Kasumi maksimum: q=cv-p0/2a Ruutvõrrand: Kaupluse hinnakujundus: Sisseostuhind Sh +soetamiskulud (trantsport+rent) Sk =Omahind(soetamishind) OH=Sh+Sk +kasum(nt 15%omahinnast) P =jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh=Oh+P +käibemaks (eestis 20%) Km =müügihind(lõpphind, brutohind) Mh=Jh+Km Palgaarvestus: Neto=bruto-tulumaks-pensionikindlustus-töötukindlustus NT=Bt-TM-Pk-Tk Tulumaks=(Bruto-maksuvaba-pensionikindlustus-töötuskindlustus)xTm määr TM=(Bt-Mv-Pk-T...
· Siider · Vein 16. Alates millisest vanusest ostjale võib müüa lotot? · 14 · 16 · 18 17. Ostja esitab mittekvaliteetse kauba puhul pretensiooni ja tema kaup asendatakse. Millise pikkusega pretensiooni esitamise aeg kehtib asendatud kaubale? · lühem esialgsest pretensiooni esitamise ajast · sama kestvusega pretensiooni esitamise aeg · pikem esialgsest pretensiooni esitamise ajast 18. Teraviljal kriips peal näitab, et tegu on · teraviljavaba tootega · maltoosivaba tootega · gluteenivaba tootega 19. Mis on müügidokument? · tegevusluba · kasutusjuhend · kassatsekk 20. Antistaatilised puhastuslapid · on ühelt poolt karvastatud · on kahelt poolt karvastatud · on venivad 21. Millal tuleb tarbijale anda võimalus vabalt tutvuda müügigarantii tingimustega?
Kunstil peaksid olema selged piirid, sest kui seda vaadata, peaksid tekkima meeldivad emotsioonid, mitte tülgastavad. Kui lugeda ka kunstiks seda, kuidas Fideelia-Signe Roots protestis naiste õigusi jalutades palja ülakehaga mööda linna, siis on see samuti minu jaoks liig, sest sellised asju saab ka ajada delikaatsemal teel. Kunsti piirid on läinud väga laiaks. Iga inimene näeb kunsti oma seisukohalt. Kui mõnele on ka paberilehele joonistatud kriips kunst, siis teine võib-olla ei näe selles midagi erilist ning talle ei ütle see midagi. Sageli ei oska ka mina paljudes asjades midagi kunstilist ja erilist leida, kuid enamasti tuleb see nähtavale pikemal vaatlemisel. Näiteks ei näinud ma midagi erilist maalis „Mona Lisa“, kuid kui seda vaatama hakata, on näha, kuidas kunstnik on vaena näinud. Minu jaoks on see väga imeltusväärne. Arvan, et osadel inimestel on kaasasündinud kunstianne- nad suudavad kunsti paremini näha, ning
põhjapoolsuseks. Tähtede ööpäevane näiv liikumine taevavõlvil on tingitud Maa pöörlemisest. Võiks arvata, et iga öö on tähistaevas samasugune aga tegelikult see nii ei ole. Tähistaeva aastaringne muutumine on tingitud Maa tiirlemisest ümber päikese mööda oma trajektoori. Öö ja päeva vaheldumine ning aastaajad on Maa looduse elutsüklite aluseks kui ka inimeste. Kuud märkame taevas mitmel moel, vahest on ta suur hele ketas ning vahest on ta üks peenike kriips taevas või täiesti nähtamatu. See olek muutub sujuvalt suurest väikeseks ning väikesest suureks(noor kuu ja vana kuu). Neid erinevaid ilminguid nimetatakse kuu faasideks. Need faasid vahelduvad aeglaselt ning alguse faasist ja lõpu faasini on umbes 29,5 maa ööpäeva ehk umbkaudselt 1 kuu. Kuud näeme me taevas selle pärast, et Kuu pinnalt peegeldub meieni Päikesevalgus, mis muudab Kuu meile nähtavaks. Kuu satub 2-
· Suured edusammud matemaatika ja astronoomia alal · Lõid keeruka kalendrisüsteemi Kultuur · Osavad käsitöölised kiviskulptuurid, kujukesed, kaunistatud keraamika, head tööriistad, kuld ja vaskesemed. · Agarad kaupmehed nii maal kui merel. · Preestrid õppisid välja arvutama päikeseaastat ja planeet Veenuse liikumisi. · Matemaatilise süsteemi aluseks oli arv 20 ning nad kasutasid arvude väljendamiseks kolme sümbolit: kriips tähistas viit, punkt ühte ja merikarp nulli. Religioon · Ohverdasid inimesi · Maine ja surmajärgne elu võrdsed. · Inimeste tapmine usulistel eesmärkidel täiesti loomulik jumalatele ja esivanematele meelepärane ning tagas viljakuse ja õitsengu. · Inimesi ohverdati templite rajamisel, tähtsamatel pidustustel, surma ja sõjaga seoses. Linnriigid · Väga muljetavaldavad. · Rajatud kindla planeeringu järgi.
tühjendanud rahakoti vaikuse hüvanguks, siis aga tulevad uued sellid, ning mõnes mõttes röövitakse kogu hingerahu pikaks ajaks. Paljud arvavad siinsest haridussüsteemist üsna eriskummaliselt negatiivselt. Kuid veel on alles klassikaline ja laiapõhjaline haridus, mille põhjalt võimalik saada nii keevitajaks kui ka luuletajaks, ning teha karjäärimuutusi ka hilisemas elus. Näiteks paljud tavakeskkooli õpilased arvavad, et kui kool pooleli jätta siis on nende haridusteel kriips peal, ning nad mõtlevad, et täiskasvanute gümnaasiumist küll mingit võimalust kõrgemale õppima minna pole.See ei ole sugugi nii, vägagi edukalt saab edasi minna ülikooli ,isegi teadlaseks saada kui tahta. Minu arvates on täiskasvanute gümnaasiumid mitu korda paremad kui tavalised mammutgümnaasiumid, kus sind igal võimalusel pihuks ja põrmuks tambitakse. Seda võin väita omade kogemuste põhjal. Arvan, et üleüldist rahuldustunnet pakub ka siin säilinud sõnavabadus
1) Klassikaline ehk täielik struktuurvalem Näitab kõiki aatomeid ja nendevahelisi sidemeid 2) Lihtsustatud struktuurvalem Näitab omavahel seotud aatomiterühmasid. Kasutatakse kahte erinevat tähistusviisi: – näidatakse süsinike vahel olevad sidemed – ei näidata sidemeid süsinike vahel 3) Graafiline kujutis (kiirkiri) Süsinikuahel näidatakse murdjoonega, milles iga kriips kujutab kahe aatomi vahelist sidet. Vesinikuaatomeid ei märgita. 4) Summaarne valem Näitab milliseid aatomeid ja kui palju on aines. Süsinikuahela kuju Süsinikuahel võib olla – hargnemata – hargnenud – tsükliline 2. Alkaanid ja nende nomenklatuur Alkaanid on orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest ning kus süsinikuaatomite vahel esinevad ainult üksiksidemed. Asendusrühm
morfeeme. Tegusõnade morfoloogia on kikapuu keeles keeruline, aga sõnade järjekord jällegi vabam. Kui kikapuu ühes lähimas keeles, mesquakie-sauk keeles, ei mängi toon sõna tähenduse edasiandmisel mingit rolli, siis kikapuu keeles on toon väga oluline ning kõrgem-madalam toon sõna lausumisel võib muuta selle tähendust. (Native Languages of the America, 2014). Tooni muutus pannakse kirja nii, et tavaline "a" täht tähistab madalat, aga tahtes märkida kõrget tooni, tuleb teha kriips tähe peale("á"). Teatud silpe ei hääldata valjemini kui teisi (mis on tavaks näiteks eesti keeles). Kikapuu keeles on kaashäälikud: k,g, t,d, p, b, c, s, z, h ja nasaale kaks: n ja m. Täishäälikuid on vähem kui eesti keeles, kokku 5: i, e, a, o, u, aga neid hääldatakse erinevalt sõltuvalt juurdemärgitud märkidest (näiteks ring tähe kohal tähistab väga lühikest täishäälikut). (William Jones, 1915).
Aaviku talu on üks esimesi registreeritud talusi Kersalus.Inimesed on selles kohas või selle koha lähistel elanud juba rauaajal kuna 1940.aastal talu maadel korraldatud arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leiti rauaaegne kalme. Perelegendide järgi olevat praeguse Aaviku talu elaniku vanavanaema olnud mõisahärra vallaslaps. Kes seda nüüd, 130 aastat hiljem,enam tõestada või tõestamata jätta suudaks. Faktid on aga sellised, et kirikuraamatutes on vanavanaema isanime koha peal kriips, ja täpselt samal aastal, kui talutüdruk Miina salapärasest isast käima peale sai, leidsid kirjaoskamatu rannakalur Jüri ja tema naine Anna 200 hõberubla vaba raha, et Aavik talu eest käeraha maksta. Ja ühtlasi ka vallaslapsena sündinud pisitüdruk oma lastetusse peresse kasulapseks võtta. Sellise lepinguga osteti 1879.aastal tollasesse maaregistrisse kantud Aaviko talu 1881.aasta 22.juunikuu päeval siis päriseks. E.Piibeleht (2008) Selle talu lugu I. Isiklik blogi
areng oli lennukite ja tankide vallas. 9. mail 1950 tegi Prantsuse välisminister Robert Schuman Euroopa rahvastele rahumeelse koostöö, ühinenud Euroopa ettepaneku. Seda päeva, viis aastat peale ametlikku relvarahu Euroopas, nimetame täna Euroopa päevaks. Tema ja paljude teiste tolleaegsete humanistide mõte oli luua sõdadeta Euroopa, kus eurooplased saaksid nautida jõukust, mida nad on põlvkondade jooksul oma targa ja tubli tööga loonud. Sellega peaks olema juba ammu tõmmatud kriips alla sõjakoledustele Euroopas. Eesmärgiks oleks, et nendest ajaloolistest vigadest õpiksid tulevased põlvkonnad, et nad oleksid targemad, et vältida neid tohutuid purustusi ja inimohvreid, mida sõjad on Euroopas ning kogu maailmas toonud. Kuid kahjuks on tänapäeval vähe õppust võetud kibedast ajalookogemusest, ikkagi toimuvad inimsusevastased kuriteod ja ei taheta või ei julgeta anda neile õiglast hinnangut.
Samuti on liivi tähestikus tähti, mida pole eesti ega läti kirjakeeles, näiteks Ä (pikk Ä) ja Ȭ (pikk Õ). (1) a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ō Ō, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, ö Ö, ȫ Ȫ, õ Õ, ȭ Ȭ, p P, r R, ŗ Ŗ, s S, š Š, t T, ţ Ț, u U, ū Ū, v V, y Y, ȳ Ȳ, z Z, ž Ž Häälduses on liivi keeles nii, et kui on kriips (ˉ) tähe peal, tähendab see pikka täishäälikut, näiteks Ēstimō (Eestimaa). Pikad kaashäälikud märgitakse sõna keskel kahe tähega sõna lõpus ühega, näiteks kim (kümme). Õ täht järgsilpides märgib Õ ja A vahepealset häälikut, näiteks pȭzõz (põõsas). Punkt O tähel (Ȯ) märgib madalat Õ-häälikut, näiteks vȯn (õnn). Rõhk on alati sõna esimesel silbil ning on olemas kolm intonatsiooni: ühtlane, katkendlik ning langev.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Lõiked Referaat Koostaja: Janno Roosipõld Juhendaja: Albert Ustimenko Õppegrupp: AT13 Viljandi 2013 Lõiked Lõikeid kasutatakse detaili sisemise ehituse näitamiseks [ISO 128-40:2001 (E), ISO 128- 44:001 (E) ja ISO 128-50:2001(E) järgi]. Lõige on kujutis, mis saadakse objekti mõttelisel lõikamisel ühe või enam kui ühe tasandiga, kusjuures näidatakse seda, mis jääb lõikepinnale ja sellest tahapoole. Lõike tegemine ühes kujutises ei kohusta seda tegema teises kujutises. Üldjuhul kuuluvad lõiked tähistamisele ja pealkirjastamisele. Lähtekujutise juures võib näidata lõikava pinna või pindade kulgemist ka kriipspunktpeenjoonega, mis on otstest ja võimalikest murdekohtadest jämedad. Lõike suunda näitavad nooled (noole saba on pidev jämejoon) paigutatakse risti lõikepinnaga 2...3 mm k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
