tuleb seda vaadelda antud ajahetkel valitsenud olude valguses. ,,Nii tõestab tööga kaevanduse strekis / ja noores linnas Eestimaa Donbas, / et kommunism reaalselt, raudselt tekib, / on tema ind me käsi juhtimas." (Felix Kotta: Kiviõlis; kogumikust ,,Kindlal sammul", Tallinn, 1950, lk. 73) d) diakrooniline Teksti vaadeldakse ajalooliselt kujunenud tunnusjoonte ja konteksti taustal. Näide: mõne zanri ajalugu; autorite erinevad loomeetapid e) dialektiline Tees Antitees Süntees Meetodid: Aigi Heero Püsitatakse hüpotees ja tuuakse välja argumendid selle poolt ja vastu. f) strukturalistlik Ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine Näide: Mihkel Tiks: ,,Korvpalliromaan". Tallinn, 1985. ,,Romaanis on kirjeldatud ühe spordimehe arengulugu alates tema esimestest sammudest suures spordis kuni võistlusspordist loobumiseni." (lk. 174) 1. osa: Mängu algus 2. osa: Keset mängu 3. osa: Mängu lõpp
ringkäendus ja vanaduses elatusraha, ärimeestel pangaarve ja aktsiad, poliitikutel - parteid. Muidugi, esitatu on tublisti lihtsustatud tõlgendus. Kolmandat välistavat põhireeglit rakendatakse sageli kaudse tõestuse demonstratsioonis. Reegel sätestab, et kahest teineteist eitavast otsustusest on kehtiv üks. Sellest johtuvalt saab ülesehitada tõestust järgmise skeemi järgi: tõestamisele kuuluvale teesile (A) formuleeritakse antitees (A), seejärel demonstreeritakse vajalike põhjendite abil, et antitees (A) ei kehti ("lükatakse antitees ümber"), millest tehaksegi kolmandat välistava reegli alusel järeldus - seega kehtib tees (A). Käsitletud reegli rakendamise iseärasustest võib märkida järgmist: - mõtlemine on väga komplitseeritud vaimne protsess, milles selgepiirilised ja kontrastsed must-valged toonid esinevad vaid üldistes
Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Litotees Ellips Palindroom Sünekdohh Sidesõnatus Personifikatsioon Sidesõnakus Allegooria Inversioon Perifraas Eufemism Kõnekujndid Eufemism- peiteline väljend Nt: võsavillem, susi, vikatimees Perifraas- eufemismi sugulane, ümberütlev väljend Nt: loomade kuningas Allegooria- mõistukõne Nt: valm, muinasjutt
Kasutatakse sõnu ,,nagu" või ,,kui". 6. Retooriline küsimus Küsimus, mille kõneleja esitab efekti saavutamiseks. Publikult vastust ei oota. Teemale tähelepanu tõmbamiseks. 7. Kolme seadus Seisneb 3 sõna, fraasi või lause rühmitamise tehnikas. Nt: ,,Tulin. Nägin. Võitsin." 8. Kordus Ühe sõnarühma kindla rütmina kordamist. See mõte tõmbab fraasile tähelepanu ja seda võib kasutada terve kõne kokku sidumiseks. 9. Antitees Võte, mis paneb vastandid lauses teineteisele lähedusse. Nt: ,,Kui vaba ühiskond ei suuda aidata neid, kes on vaesed, ei suuda ta päästa ka neid väheseid, kes on rikkad."
Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homofoonid: sama hääldus, erinev kirjapilt (a)llikas, (h)ind Homograafid: sarnane kirjapilt, erinev hääldus: arve, kalla Paronüümid Kõlalt lähedased, tähenduselt erinevad sõnad Tabu ja eufemism Tabu e sõnakeeld (polüneesia keelest) Märgib sõnu, mida ei tohi mingil põhjusel kasutada. Usuti, et sõna on tegu. Tabu-alust asendab eufemism( kr k heaütlus)
vaimu poole. Vaimu enesetunnetuse ajalugu on fundamentaalne Selle peegeldused Selle tööriistad religioon sõjad filosoofia üksikisikud jne. MAAILMAAJALUGU Mõistuse Odüsseia, teadvuse dialektiline areng tees antitees süntees konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. VAIMU ENESETUNNETUSE VORMID: 1. Kunst Antiik Kaemuslik 2. Religioon Keskaeg Kujutluslik 3. Filosoofia Uusaeg Puhas mõtlemine HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi
Tübingneni Stift Elas koos luuletaja Hölderlini ja filosoofi Schellingiga Legend vabaduse puu istutamisest Õpetamine Peale Stifti asus Sveitsi koduõpetajaks Õppejõud Jena ülikoolis Nürnbergi Grammatikakooli direktor, sel ajal kirjutas raamatu "Loogikateadus" 1817 kirjutas ta "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, peale mida kutsuti ta tööle Berliini ülikooli Eeldas oma lugejatelt, et nad teavad hästi teiste filosoofide töid Absoluutsus Absoluutsus on vaimne Tees, antitees ja süntees Hirm killustumise ees Eraldatus inimese ja Jumala, inimese ja ühiskonna, inimese ja looduse vahel Kreeka linnriik ideaalne elustiil Religioon oli üks osa ühiskonna ja pere igapäevaelus Milline peab olema filosoofia? Filosoofia on Jumala teenimine Peab lähtuma isiklikest, ühiskondlikest ja kultuurilistest kogemustest Avar ja süstemaatiline Peab lähenema inimese "mina"-tunnetusele Ajalooline 1) Eesmärk absoluutse teadmise saavutamine 2) Dialektiline areng Jumal
- sünekdohh (osa on terve asemel või vastupidi) - eufemism (peitemini) - personifikatsioon - hüperbool (lõputu suurendamine) - litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim) · värsimõõduks peale trohheuse muudki (nt. jamb, daktül) · arhailine keel asendunud uuemaga · kujunditevaesem · meloodilisem · esitavad ka mehed · temaatika: mõis, külaühiskond, linnaolud Analüüsimise töö järjekord:
Kõnekunst Retooriline kujutus- müüdis peituv oluline sõnum, mis koondab inimhulki. Luuakse ettekujutus maailmast, selle toimimise põhimõtetest ja tegutsemise eesmärkidest, sõnastatakse ka tulevikuvisioon. Arhetüübid- müütide peategelased, kellel on äratuntavad omadused ja kes käituvad tuntud loogika kohaselt. n. Hamlet, Don Juan, Andres ja Pearu. Kõnede liigid: Pidulik ehk olmekõne kõne, mille eesmärgiks on meeleolu loomine ja inimeste emotsionaalne mõjutamine. Veenmiskõne- kuulajate hoiakute ja seisukohtade muutmine. Kasutatakse ühepoolseid argumente st. Oma vajadustest lähtuvalt kas poolt või vastuargumente. Tuntud võte on ka hämamine ehk demagoogia- kuulajate eksiteele viimine tõe moonutamise ja pettelubadustega. Veenmiskõne ülesehitus: Huvi äratamine- tuleb leida kontakt kuulajatega. Vajaduse tekitamine- probleemide võimendamine ja täpne sõnastamine. Lahenduste pakkumine- kiired ja mugav...
romantism/sümbolism patafüüsika/dadaism vorm (konjuktiivne, suletud) antivorm (disjunktiivne,avatud) meisterlikkus kurnatus distants osalus kreatsioon/totalitaarsus dekreatsioon/dekonstruktsioon süntees antitees paradigma süntagma metafoor metonüümia narratiiv antinarratiiv Jumal-isa püha vaim genitaalne/falliline polümorfne paranoia skisofreenia
kuidas tees tuleneb vahetult teatud argumentidest (eeldustest). Kaudse argumentatsiooni puhul püütakse näidata, et teesi eitus (st antitees) ei saa olla tõene, sest viib vasturääkivusele arutluses, vastuolule faktidega või nn terve mõistusega. Kui seda õnnestub näidata, siis järeldataksegi, et tees on tõene. Taolist argumentatsiooni nimetatakse vastuväiteliseks. Kaudse argumentatsiooni näide 1 Tees: "Maa seisab paigal." Antitees: "Maa liigub." Kui Maa liiguks, siis inimene, kes hüppab otse üles, maanduks hoopis teises kohas, sest Maa liiguks ju alt ära. Tegelikult aga nii ei ole: kui inimene hüppab otse üles, siis ta maandub ju samas kohas. Seega: oletades, et Maa liigub, jõutakse järeldusele, mis on vastuolus faktidega. Nii siis on oletus väär. järelikult Maa ei liigu. 12
''Loengud filosoofia ajaloost'' rajas aluse antiikfilosoofia ajaloo uurimisele ''Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia'' selles esitas ta oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning, mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde ilmus tema eluajal kolmes trükis Filosoofia 3 lähtealust: mõtlemise ja olemise identsus vastuoluline isearenemine arenemise kolmejärgulisus (tees, antitees, süntees) Hegel pidas mõistet kõigi asjade ja protsesside olemuseks. Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika
Keskel kohal on siin rahvuslikkuse ja türanniavastase võitluse ideed. Poeedi väljamõeldav kangelane on tugev, rõhumise vastu mässu tõstev ennastohverdav võitlev, vaba ja julge kohtunik kodanik. Kangelasliku vabadusvõitluse eeskujusid otsides romantiseerisid dekabristd minevikku. *Vene kirjanduse romantiline kangelane romantiline geenius vastandub oma vaimses üleolekus, individuaalses kordumatuses, tunnete sügavuses, kõrgetele ideaalidele pühendumises ,,pööblile". See antitees varieerub romantilise teadvuse struktuuris erineval moel: suurus tühisus, erilisus tavapärasus, mäss alandlikkus. Samas või ,,geenius" kui romantiline arhetüüp olla lülitatud ka sootuks teistsugustesse antiteesidesse. *Romantilise geeniuse arhetüüp kui üldine tähendus moodustub neist erinevatest variatsioonidest.
Eesti Vabariigi Presidendi kõne soome-ugri rahvaste 6. maailmakongressil Siófokis Ungaris 5. septembril 2012 President Toomas-Hendrik Ilvese kõne soome-ugri rahvaste maailmakongressil oli konteksti igati sobilik ja teemakohane. Kõne algas ilusti sissejuhatusega, oli sisu ning kokkuvõte. Kõne keskel oli teema kuidagi hajuv ning pidin veel teist korda kõne üle lugema, et selle sisust natukenegi midagi meelde jääks (peale sissejuhatuse ja kokkuvõtte). Presidendi kõne üheks suureks miinuseks on kindlasti pikad ja venivad laused. Mõnda lauset peab lausa mitu korda lugema, kuna selleks ajaks, kui lause lõppu jõuda, on algus juba meelest läinud. Ühe näitena tooksin välja sellise lause: ,,Nii nagu rahvusvahelise üldsuse poolt heaks kiidetud rahvaste enesemääramisõiguse põhimõte on taganud iseseisvuse paljudele väikerahvastele, sealhulgas ka Ungarile, Soomele ja Eestile, nii aktsepteeritaks...
Vabariigi Presidendi 2007/2008. aastavahetuse tervituskõne analüüs Nimi Grupp Minu analüüsi teemaks on T. H. Ilvese 2007/2008. aastavahetuse tervituskõne. Presidendi tervituskõne on suunatud kogu Eesti rahavale ja ka eestlastele väljaspool Eestist. Kõne lauseehitus on väga lihtne ja arusaadav. Puuduvad keerulised laused koos võõrsõnadega. Üks põhjusi, miks inimene sellest kõnest niivõrd hästi aru saab on Ilvese toodud näited. ,,Liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus, ei pea me enam piiridel dokumenti näidates tõendama, et see on meie kodu", ,,aprilliöö meenutused", ,,hinnatõus", ,,krooni üleminek eurole", raha investeerimine". Need on kõik sündmused, mis aitavad inimesel aru saada kõne sisust. Kuna olen ise nende sündmuste keerises, siis need näited aita...
5. Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. 14. Marksism sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Hegeli dialektika teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist 16. A Priori ja A Posteriori Aristotelese filosoofiast lähtuvalt on eristatud tunnetust, mis lähtub põhjustest ja eeldustest ning liigub edasi tagajärgede (toimete) ja järelduste juurde, (tunnetust a priori) ja tunnetust, mis lähtub tagajärjest ja liigub tagasi põhjuse juurde (tunnetust a posteriori). 17. Transtsendentne ehk piire ületav funktsioon
* Agnostitsism - Maailma tunnetatavust täielikult või osaliselt eitav filosoofiline õpetus. * Antropoloogia - teadus inimesest; käsitleb inimese olemust ja eksistentsi. * A posteriori - Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). * A priori - Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kuid seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. * Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. * Dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viit...
1. Filosoofia- a. Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemad arenemisseadusi käsilev teadus b. Filosoofia on kogu tõelisuse mettodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises c. F mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklik maailmapilt 2. Gnoseoloogia(epistemioloogia)-tunnetusteooria. F osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust ja päritolu. 3. Loogika- õpetus mõtlemise seadustest 4. Metafüüsika- õpetus reaalsuse kõige olulisematest printsiipidest, struktuurist ja koostisest. 5. Ontoloogia- õp olemisest; f osa, mis uurib olemise mõistet ja põhimist olemust. Mõnikord samastatakse metafüüsikaga. 6. Antropoloogia- teadus inimesest. F-s inimese olemusest ja eksitentsi käsitlev osa. 7. Eetika- moraalif. F osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust päritolu ja ala. 8. Esteetika- il...
Kant eristas 3 liiki ideid: 1) psühholoogilised ideed, 2) kosmoloogilised ideed ja 3) teoloogilised ideed. Kosmoloogilistest ideedest tuletas Kant puhta mõistuse antinoomiad: neli paari teineteisele vasturääkivaid teese. 1. paar: tees: maailmal on mingi piir ajas ja ruumis; antitees: maailmal ei ole mingit piiri ajas ja ruumis, ta on lõpmatu. Teineteisele vastukäivad kategooriad on siin lõplikkus ja lõpmatus. 2. paar: tees: kõik siin maailmas on oma olemuselt lihtne; antitees: ei ole midagi lihtsat, kõik on keeruline (liitne). Teineteisele vasturääkivad kategooriad on siin lihtsus ja keerukus. 3. paar: tees: maailmas on kõik juhuslik; antitees: ei ole midagi juhuslikku, vaid kõik on loodus (NB! Kanti jaoks loodus = paratamatus). Teineteisele vastandlikud kategooriad on siin juhuslikkus ja paratamatus. 4. paar: tees: maailma põhjuste reas on olemas mingi paratamatu olemus; antitees: pole mingit paratamatust, kõik on vabadus
Soneti juures on oluline see, et see on üks terviklik mõte, mis kestab soneti algusest selle lõpuni. Sonetile on iseloomulik, et ta on alati kellelegi suunatud. Sonett on otsene pöördumine kellegi poole. See on otsene kõne. Sonett on pidev edasiminek, pidev teekond. Sonett on kirglik ja kirglikult tuleb seda ka esitada. Soneti sõnad on väga valitud. Juhuslikud, tähtsusetud sõnad on sonetis välistatud. Võimendatult hakkavad mõjuma võrdlused, tees ja antitees, alliteratsioon, assonants. Iseseisvaid mõttelisi tervikuid on sonetis neli. Seega on nähtavaks sissehingamiseks aega neljal korral. Võttes endale vabaduse rohkemaks, seame ohtu mõtte pidevuse. Vähem sissehingates aga libiseme üle olulistest värssidest või keelame neil kajada. Kõike seda arvesse võttes on soneti lugemiseks vaja 45-50 sekundit. Enne soneti esitamist tuleb teha eeltööd: · Tuleb selgeks teha, millest on jutt · Kirjutada sonett ümber proosana
Kand nõustus osaliselt empiirikutega, kes väitsid, et kogemusejärgselt on võimalik kogeda. Nt. kuldne kera - alles pärast kogemust saame öelda, et kuldne.KANT asi iseeneses asi puhtal kujul. Kandi sõnul ei saa meie teadmised maailmast kunagi terviklikud olla, kuna meie mõistus ei suuda anda lõplikku tähendust neile asjadele, millele me ei suuda mõelda.KANT dialektika vastuolude võitlus. Dialektikas on tees ja selle vastandiks on antitees. Süntees on antiteesi ja teesi ületamine, tekib midagi uut ja palju väärtuslikumat. Hegel võrdleb ajalugu dialektikaga, ajalugu ületab pidevalt vastuolusi. Tees, antitees ja süntees nt türannia, revolutsiooni teel lammutame selle kõik, sünteesina tekib vabariik. Lõpp-produkt alati parem, täiuslikum. materialism - reaalsus lõppkokkuvõttes koosneb mateeriast, kõige vaimse taga on midagi materiaalset. Esindajateks Marx ja Feuerbach. Materialism on vastuolus idealismiga, sest
Luuletuse universaalne printsiip on tagasipöördumise põhimõte. See selgitab, muide, ka seda fakti, miks kunstiline tekst -- mitte ainult luule-, vaid ka proosatekst -- kaotab tavalisele kõnekeelele omase elementide ümberpaigutamise suhtelise vabaduse süntaksi ja lausungite konstruktsiooni tasandil. Kordus kunstilises tekstis -- see on kõrvutamissuhte elementide traditsiooniline nimetus kunstilises struktuuris, mis võib realiseeruda kui antitees ja samastamine. Antitees tähistab vastandliku eristamist sarnases (korrelatiivne paar); samastamine tähistab selle ühendamist, mis tundus olevat erinev. Antiteesi eriliigiks on analoogia -- sarnase eristamine erinevas. Need suhetesüsteemid kujutavad endast kunstilise struktuuri organiseerimise põhiprintsiipi. Selle struktuuri eri tasandeil me puutume kokku tema eri elementidega, kuid struktuuriprintsiip ise säilib.
taevasse) 6. Allegooria- veevool viib ära su näo (sa hakkad nutma) 7. Vastandväljendus- pehme puu 8. Litotees- mööda nähtamatut nööri. 9.Hüperbool pimestav ürgvalgus. Lausekujundid: 1. Kordus- Sinuraamat, Sõnaraamat, Riimiraamat, Rõõmuraamat. 2. Refrään- Korratakse lauset ,,Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud" Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud, ... Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud. ..... 3. Parallelism- me elu on me elu ainus mõte. 4. Antitees - 5. Retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus- Hoia end! Ära tee! 6. Sõnamäng- nad hakkasid lahtuma, ma hakkasin lahkuma 7. Paradoks- kingid kuradile küüne, käristab ta otsast käe. Kõlakujundid: 1. Algriim- keerleb, keelitab ja kisub, sünge sügisudu üle ilma 2. Lõppriim- mu juuksed kasvavad läbi lae/mina seda ei näe, me uhted said selgeks/ veel enne kui toas läks valgeks. 3. Hääliku sümboolika- sünge sügisudu, õõtsuv õud. 4
metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla Konkreetne, meeleline läksid sa. Poodi toodi moodi Lausekonstruktsiooni taotluslik paigutus
3) Eraldatakse olulised tunnused. 4) Muist aspekte kerkib esmatähtsatena esile. 5) Need liigitakse praeguse teadmise piirides võimalikult tähenduslike ja instrueerivate pealkirjade alla. 6) Analüüs viiakse läbi subjekti. Mängude mõisted: 1) Pealkiri. 2) Tees - üldine kirjeldus, mis hõlmab sündmuste vahetut järgnevust (sotsiaalne tasand) ja infot nende psühholoogiliset taustast, arengust a tähtsusest (psühholoogiline tasand). 3) Antitees - oletus, et teatud järgnevus moodustab mängu, on esialgne, kuni selle kehtivust eksistentsiaalselt kontrollitakse. 4) Eesmärk - väljendab, milleks mängu vaja on. 5) Rollid - ei ole mina-tasandi näol tegemist mitte rolli, vaid nähtusega. 6) Dünaamika - kõiki mängujuhtusi ajendavate psühhodünaamiliste jõudude määratlemiseks. 7) Näited - lapsepõlvest pärinevad mängu alged või selle lapselikud prototüübid ja
Otsese tõestuse käigus tuletatakse tees põhjenditest mingi arutluse (deduktsiooni, induktsiooni või analoogia) skeemi järgi. Kaudset tõestust kasutatakse siis, kui selgub, et tõestada teesi otse on võimatu või raske. 12 Näiteks, on võimatu otse tõestada järgmisi teese: ,,Kõik inimesed valetavad", või ,,Kõik inimesed on surelikud." Kaudse tõestuse käigud on järgmised: tõestus algab antiteesi formuleerimisega ning oletatakse, et antitees on väär, tõestuse eesmärgiks on antiteesi väärtuse demonstreerimine, kui see on põhjendite abil demonstreeritud, järeldatakse, et esialgne tees on tõene. Kaudse tõestuse põhilisteks vormideks on liigitav tõestus ja apagoogiline tõestus. 11. Vuks 1999, 189 12. Vuks 1999, 195-197 10 4.4 Liigitav- ja apagoogiline tõestus Tõestatava teesi T kõrval vaadeldakse lisaks ka võimalikke variant B, C, D...S, mis
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud ; küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö. MÕTTEKORDUS ehk parallelism - sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud VASTUSEADE ehk antitees - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, kuna mu tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Retooriline hüüatus - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, SIIRE ehk anzambmaan - Võta kõik harduses vastu ja kuule, kuis käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed. Esimene mõte, mis mind luuletust lugedes tabas oli, et tegemist on eneseleidmist ning tugevaks jäämist iseloomustav luuletus
juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud ; küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö. MÕTTEKORDUS ehk parallelism - sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud VASTUSEADE ehk antitees - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, kuna mu tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Retooriline hüüatus - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, SIIRE ehk anzambmaan - Võta kõik harduses vastu ja kuule, kuis käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed. Esimene mõte, mis mind luuletust lugedes tabas oli, et tegemist on eneseleidmist ning tugevaks jäämist iseloomustav luuletus
Ta suhtub ajaloosse tõsisemalt kui teised filosoofid. Hegel on ratsionalist, kellele reaalsus on olemuselt mõistusepärane, ajaluhu on selle mõistuse väljendus- mõistus väljendab ennast maailmaajaloos. Tema kavatsuseks on näidata, kuidas inimkond edeneb ja areneb ja mis on maailmaajaloo kõige põhilisemad arengujooned. Hegeli dialektika põhiseadused. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
Ülevaade filosoofias kasutatavatest mõistetest. "Teadmine on võim." F.Bacon Mis on filosoofia? Definitsioon: Looduse, inimkonna ja mõtlemise üldisemaid arenemisseadusi käsitlev teadus. Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. Filosoofia mõtteks on püüdlus luua võimalikult terviklikku maailmapilti. Filosoofia kujundab ja süstematiseerib meie mõtlemise piirsõnavara. Filosoofia osad Gnoseoloogia Tunnetusteooria. Filosoofia osa, mis uurib tunnetuse üldist iseloomu, ulatust (epistemioloogia): ja päritolu. Loogika Traditsiooniline filosoofia osa, õpetus mõtlemise seadustest. "Loogika isa" on Aristoteles. Metafüüsika Filosoofia osa, mis uur...
mõjutegur oli Rousseau. Tänu Rousseale on Hegel hiljem oma süsteemi huvitatud ka praktiliselt rakendama. Teoseid: ,,Teaduse loogika", ,,filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", ,,Õigusfilosoofia põhijooned". Hegeli dialektika eelkäija antiigist on Herakelitos. Oma ajastust oli ta mõjutatud Fichtest ja Schellingist. Fichte oli Minast teinud esimese printsiibi. Kuid sellest lähtepunktist oli võimatu maailmatervikut haarata. Fichte: Mina loob endale mitte-mina. Teesile järgneb antitees. On vaja sünteesi. Tees ja antitees -> süntees(tees) ja antitees -> süntees jne. Hegeli jaoks ei ole dialektika mitte ainult meie mõtlemise vorm vaid ontoloogiline tõelisuse eneseliikumise tegelik vorm. Kogu maailmaprotsess on Hegeli jaoks vaimu eneseväljendus. See toimub kõikjal kolmes astmes: 1. Esimeses staadiumis on maailmavaim "iseeneses olemises". Teda vaatleb loogika. 2. Teises staadiumis on maailmavaim "väljumise" (Entäusserung), teisitiolemise seisundis
Modernism Postmodernism Romantism / Sümbolism Pataphysics / dadaism Eesmärk Mängima Disain Võimalus Hierarhia Anarhia Meisterlikkuse / Logod Ammendumine / Silence Art Object / Lõpetatud tööd Protsess / Performance / Happening Loomine / Summeerimisnäidiku Decreation / Lammutamine Süntees Antitees Kohalolek Puudumine Kesestamine Levimine Zanr / Piirikivi Tekst / interteksti Semantika Retoorika Paradigma Syntagm Metafoor Metonüümia Valik Kombinatsioon Paranoia Skisofreenia Jumal Isa Püha Vaim Metafüüsika Iroonia Modernism ja postmodernism:
Inimene on kultuurivälisega kui subjektiga pidevas dialoogis. Füüsiline ja sümboolne reaalsus on üks ja sama. Piir on oluline osa kultuurist, ta on kiirendatud semioosise ala, aga ka konfliktide keskus. Piiride tõmbamisest kasvasid välja retoorika, juura ja filosoofia. Piiriga on tugevalt seotud linn. Linnad ei arene küladest, ta on loomuselt hoopis teistsugune - heterogeenne (kindlasti mitte ühe rahvuse linn). Eitab traditsioonilist kultuuri, on kultuuri antitees. Linn kajastab kosmoloogilist mudelit (nagu mandala, on universumile isomorfne): keskel on väljak, kuigi muidu ei ole linnas üldse ruumi. Väljak on kommunikatsiooni ala, selle ääres on kirik, turg ja raekoda. Samuti on linnal kindlasti müür. Linn kerkib sinna, kus on ka varem linn olnud, ta ehitab end kiiresti üles. Linn vastandub maale, nt London ei ole Inglismaa ja Moskva ei ole Venemaa. Linn asub peaaegu alati
algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie, tohterid torisemaie. (Rahvalaul.) algusriim vt riim. allegooria mõistukõne, mille ülesanne on midagi või kedagi esile tõsta või rääkida nähtustest varjatult. Allegoorilises tekstis kujutatud isikute, nähtuste, olukordade all tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. ...
d) isikustamine - mitte inimlikule elu omastamine N : Mõte südant sööb e) ümberütlemine - tabu, eufenism N : põrguvürst, arumrõõm f) sümbol - võrdkuju(asendab nähtust või abstraktset mõtet) g) mõistukõne ehk allegooria N : veski seisab vete pääl h) vastandväljendus ehk oksüümoron N : kuum lumi i) metonüümia - ülekantud tähendus mingi muu suhte alusel, mitte välime sarnasus. N : Lugesin Vildet j) lausekujund - figuur, mõttekordus N : teele, teele kurekesed k) antitees - vastandlike mõtete kõrvutamine N : rõõm:mure l) gradatsioon - tegevuspinge tõus või langus N : must, sinine või punane m) metooriline küsimus - n) inversioon - sõnada ebaharilik kasutamine lauses o) kalambuur - sõnamäng N : arvus 11 ühed ei saali üksteist p) akrostihhon - iga rea esimene tähe moodustav sõna, lugedes teda ülevalt alla r) kõlakujund ehk onomatopöa N : tiu-tiu, liu-liu
V: panteistlikud 12. Mis on panteism? V: Jumal on kõikjal ja kõiges ehk jumal ja loodus on läbipõimunud 13. Millises suunas areneb Vaim ehk Absoluut Hegeli arvates? V: enesest teadlikuks saamise suunas 14. Milline vanakreeka filosoof mõjutas Hegelit kõige rohkem? V: Herakleitos 15. Mis on dialektika Hegeli jaoks? V: areng (tavatähenduses on dialektika vaidlemiskunst) 16. Nimeta Absoluudi arengu 3 arengustaadiumit Hegeli arvates. V: · Tees ehk asjade algseisund · Antitees ehk reaktsioon · Süntees ehk teesi ja antiteesi kokkupõrke tulemus 17. Mille vang on inimene Hegeli arvates? Kas üksikisik suudab mõjutada oma soovide järgi ajaloo arenemist? V: inimene on oma ,,ajavaimu" vang; ei suuda 18. Millele võlgneb inimene kogu oma eksistentsi Hegeli arvates? Mis riigikorda Hegel idealiseeris? V: riigile; Preisi konstitutsioonilist (põhiseaduslikku) monarhiat 19. Millise kahe ideoloogia vaimseks vanaisaks peetakse Hegelit? V: natsismi ja
peaaegu täielikult Hegelilt ja seda väljendavad Marksistid tänini, tema loodud terminite abil . Ta saab esitleda lausa nimekiri ideedest mis on Heegeluse ja marksimsi ideed ja mis on tuumaks ja mis on keskmeks ka marksismis. 1. Reaalsus pole mitte seisund, vaid pidev protsess. 2. Muutused pole juhuslikud, vaid alluvad seaduspärasustele, mida on võimalik avastada. 3. See avastatav seaduspära on dialektiine ja kordab kolme faasi... milleks on tees , antitees ja süntees. 4. Selle seaduse pideva toimimise põhjuseks on võõrandumine, mis viib selleni,et iga järgneva seisundi sisemused vastuolud selle seisundi ka lõpuks hävitavad. 5. See protsess ei sõltu inimeste meelevallast, vaid kulgeb oma sisemise sunni ajel ja haarab inimesed endaga kaasa. 6. Eelkirjeldatud areng jätkub senikaua, kuni kõik sisevastuolud on lahendatud ja pole enam võõrandumist ning järelikult ka jõudu, mis põhjustaks muutusi. 7
Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee? Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich (Kant) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on. Aksioloogia – eetilised küsimused, ühi...
Kõneanalüüs Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias Taasiseseisvumise aastapäeva kõne koostamine ei pruugi olla kergete killast. Sihtrühmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja suure publiku tõttu hea võimalus juhtida tähelepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust kui ka viidata päevapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise võimalustega kõne koostamiseks võib sisu leida üsna hõlpsalt ja ei tohiks probleeme tekkida, leidmaks seda, mida öelda, on palju raskem ülesanne panna sisu tasakaalu ning esitada see maitsekalt. Püüan käesoleva kirjutisega analüüsida, kuidas Kersti Kaljulaiu kõne seekord õnnestus. Ettekanne algab äramärkimisega, mille puhul üldse kokku on tuldud ja mis minevikus toimus. Üsna pea seotakse minevik ja praegune poliitiline olukord ning “antakse tuld”. Kõigep...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1. Kirjanduse mõiste. Laiemalt hõlmab kirjandus erinevaid erialasid puudutavate tekstide kogumit. Sinna kuulub nt ajakirjandus. Kitsama definitsiooni järgi on kirjandus ilukirjandus (belletristika). Eestlastel mahutab sõna ,,kirjandus" rohkem, kuna sõnakunsti alla lähevad ka rahvaluule ja draamakirjandus (mida tajutakse kirjanduslikuna). 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus tegeleb peamiselt kommunikatsioonimudeli uurimisega (autor tekst lugeja). Kirjandusteaduse raamistik (paradigma) koosneb üldtunnustatud mõistetest. Kirjandusteooria kese on meetodid: positivism, psühhoanalüüs, uuskriitika, strukturalism, poststrukturalism, feministlik kriitika, postkolonialistlik kriitika ja nii edasi. Kirjandusteooria komponendiks on ka poeetika (käsitlus kirjandusteksti ülesehitusest). Narratoloogia uurib, mis tingimusel lugusid jutustatakse, samuti jutustamise ja aja vahelisi seo...
nurgad ja küljed). Hegeli kuulus väide on, et kõik reaalne on mõistusepärane ja kõik mõistusepärane on reaalne. Kuid alles siis, kui me näeme kõiki asju kui ühe terviku aspekte, saame me aru maailma mõistusepärasusest. Kõiksust oma terviklikkuses nimetab Hegel Absoluudiks. Absoluut on vaimne, mitte materiaalne. Maailm on Hegeli järgi seega läbinisti vaimse olemusega eksistents. Hegeli idealismil on kaks omapära. (i) loogika rõhutamine. (ii) triaadse dialektika tees, antitees, süntees kasutamine. Loogika on Hegeli jaoks sama, mis metafüüsika. (Parmenides, Spinoza). Hegeli järgi on iga konkreetne väide ainult osaliselt õige, see on paratamatult tehtud ainult piiratud vaatepunktist lähtudes ja ei saa olla seega päris õiged. [Nt palli projektsioon on ring. Pall ei ole ring.] Et mingi asja kohta täpne tõde välja öelda, peame me teadma kogu tõde maailmakõiksuse kohta. Hegeli triaadne dialektika, nt metafüüsika rajamise alguses:
Vale põhjuse viga (vale järeldus mingi põhjuse kohta, mis võib mingis situatsioonis olla õigustatud). Sofismid (tahtlikud vead arutluses) on vääratele eeldustele rajatud tõestus, mis formaalselt näib õigena. 33. TEESI ÜMBERLÜKE. Teesi ümberlükkamise võtted: - leidub fakte, mis räägivad teesile vastu. - arutluse või eelduste (põhjendite) kriitika. - tõestatakse, et teesist järgneb paratamatult järeldus, mis ei vasta tegelikkusele - tõestatakse antitees – kui antitees on tõene, siis tees on väär (A–O; E–I) 34. MODAALSED OTSUSTUSED. VÕIMALIKKUS JA PARATAMATUS. Aleetilised modaalsed laused väljendavad paratamatust, võimalikkust, sattumuslikkust ja mittevõimalikkust. Klassikalistele loogikatehetele lisanduvad võimalikkuse märk (ruut nurga peal) ja paratamatuse märk (ruut külje peal). Iga tõene lause on võimalik, iga paratamatu lause on tõene. Loogiliselt paratamatu lause on tõene kõikides võimalikes maailmades.
Vale põhjuse viga (vale järeldus mingi põhjuse kohta, mis võib mingis situatsioonis olla õigustatud). Sofismid (tahtlikud vead arutluses) on vääratele eeldustele rajatud tõestus, mis formaalselt näib õigena. 33. TEESI ÜMBERLÜKE. Teesi ümberlükkamise võtted: - leidub fakte, mis räägivad teesile vastu. - arutluse või eelduste (põhjendite) kriitika. - tõestatakse, et teesist järgneb paratamatult järeldus, mis ei vasta tegelikkusele - tõestatakse antitees kui antitees on tõene, siis tees on väär (AO; EI) 34. MODAALSED OTSUSTUSED. VÕIMALIKKUS JA PARATAMATUS. Aleetilised modaalsed laused väljendavad paratamatust, võimalikkust, sattumuslikkust ja mittevõimalikkust. Klassikalistele loogikatehetele lisanduvad võimalikkuse märk (ruut nurga peal) ja paratamatuse märk (ruut külje peal). Iga tõene lause on võimalik, iga paratamatu lause on tõene. Loogiliselt paratamatu lause on tõene kõikides võimalikes maailmades.
Organisation der erkenntnisse Teha Absoluut teadvusele ligipääsetavaks See absoluudi konstrueerimine on pigem rekonstrueerimine Verstand ei suuda neid vastandeid üheks siduda, aga absoluudis on need ühenduses Mida tähendab Verstandi eitada ? (vernichten) Absoluut viitab Bescränktele ja vastupidi (sellest ma ei saa eriti hästi aru ) Kui Vernunftil ei oleks Verstandi, kas ta siis saakski Absoluudile ligi? Vernunft süntees, Verstand antitees Vernunft vajab eristusi, et nende eristuste kaudu aru saada, et need eristused on ühe Einheiti erinevad ppooled Prinzip einer Philosophie in der Form eines absoluten Grundsatzes (35 - 41) Analytisch A=A , unabhängig von Erfahrung. Produziert kein Wissen. Verstandsdenken. Identitätsbegriff. Absoluut . subjekt ja predikaat . Syntetisch A=B nicht notwendig, empirisch . Nicht denken. Pluralität . Ei ole Satz der Identität (Võib olla ka C, D, E , F jne
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse ...
Juhan Liivi nimeline Alatskivi Keskkool ,,Hingring" Doris Kareva Koostaja: Claudia Juhendaja: 2013 Luulekogu analüüs Valisin luuletaja Doris Kareva, sellepärast et olin Doris Karevast nii palju head kuulnud ja tahtsin tema loominguga rohkem kursis olla. Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Kareva esimene luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis ,, Trükitähed". Suurema lugejate hulgale ilmusid tema luuletused ajakirjas Noorus. Kui Kirjanike Liidu Tallina noortesektsioon ja Eesti Televisiooni kirjandussaadete toimetus kuulutasid välja konkursi "Noorte kirjandussündmus `76" oli osalejate hulgas ka abiturient Doris Kareva, kelle 11 luuletust valiti aasta hiljem kokku pandud noorte autorite kogumikku "Viis tüdrukut ja kaheksa poissi". Peagi järgnes ka esikkogu "Päevapildid". [1] ,,Päevapiltide" puhul mä...
mida ta seni on pidanud endale võõraks, on tegelikult tema osa ja mitte temaga vastuolus, kuid kui selleni pole jõutud, jääb vaim endast võõrandunuks. Üksikisik on endiselt mässitud vastuoludesse, ei tunneta iseennast ega ole vaba. Selline olukord on jätkuva dialektilise arengu liikumapanevaks jõuks. Arengu seadus(dialektika) Hegel nägi kõike arengus ja kõike protsessi tulemusena. Tees antitees süntees tees "MIS ON MÕISTUSLIK SEE ON TEGELIK, MIS ON TEGELIK, SEE ON MÕISTUSLIK" Hegeli kolm võtmeideed, mis on mõjutanud kogu lääne mõtlemist: 1. Reaalsus on ajalooline protsess ja seda saab mõista vaid ajaloolise seletuse kaudu 2.Maailma ajalooline struktuur on mõistusepärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk dialektikas. 4 3
See põrgib paljastama kogemuse kehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kuidas kogemus on võimalik? Kant tahab olemasolevat teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul. Hegeli dialektika Hegeli dialektika põhiseadused. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks. Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
