tuleb seda vaadelda antud ajahetkel valitsenud olude valguses. ,,Nii tõestab tööga kaevanduse strekis / ja noores linnas Eestimaa Donbas, / et kommunism reaalselt, raudselt tekib, / on tema ind me käsi juhtimas." (Felix Kotta: Kiviõlis; kogumikust ,,Kindlal sammul", Tallinn, 1950, lk. 73) d) diakrooniline Teksti vaadeldakse ajalooliselt kujunenud tunnusjoonte ja konteksti taustal. Näide: mõne zanri ajalugu; autorite erinevad loomeetapid e) dialektiline Tees Antitees Süntees Meetodid: Aigi Heero Püsitatakse hüpotees ja tuuakse välja argumendid selle poolt ja vastu. f) strukturalistlik Ideelis-formaalsete struktuuride tuvastamine Näide: Mihkel Tiks: ,,Korvpalliromaan". Tallinn, 1985. ,,Romaanis on kirjeldatud ühe spordimehe arengulugu alates tema esimestest sammudest suures spordis kuni võistlusspordist loobumiseni." (lk. 174) 1. osa: Mängu algus 2. osa: Keset mängu 3. osa: Mängu lõpp
ringkäendus ja vanaduses elatusraha, ärimeestel pangaarve ja aktsiad, poliitikutel - parteid. Muidugi, esitatu on tublisti lihtsustatud tõlgendus. Kolmandat välistavat põhireeglit rakendatakse sageli kaudse tõestuse demonstratsioonis. Reegel sätestab, et kahest teineteist eitavast otsustusest on kehtiv üks. Sellest johtuvalt saab ülesehitada tõestust järgmise skeemi järgi: tõestamisele kuuluvale teesile (A) formuleeritakse antitees (A), seejärel demonstreeritakse vajalike põhjendite abil, et antitees (A) ei kehti ("lükatakse antitees ümber"), millest tehaksegi kolmandat välistava reegli alusel järeldus - seega kehtib tees (A). Käsitletud reegli rakendamise iseärasustest võib märkida järgmist: - mõtlemine on väga komplitseeritud vaimne protsess, milles selgepiirilised ja kontrastsed must-valged toonid esinevad vaid üldistes
Stiilikujundid Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Retooriline pöördumine Allinteratsioon Võrdlus Kordused Assonants Metafoor Parallelism Riim Metonüümia Kliimaks Anagramm Hüperbool Antitees Onomatopoeetilised sõnad Litotees Ellips Palindroom Sünekdohh Sidesõnatus Personifikatsioon Sidesõnakus Allegooria Inversioon Perifraas Eufemism Kõnekujndid Eufemism- peiteline väljend Nt: võsavillem, susi, vikatimees Perifraas- eufemismi sugulane, ümberütlev väljend Nt: loomade kuningas Allegooria- mõistukõne Nt: valm, muinasjutt
Kasutatakse sõnu ,,nagu" või ,,kui". 6. Retooriline küsimus Küsimus, mille kõneleja esitab efekti saavutamiseks. Publikult vastust ei oota. Teemale tähelepanu tõmbamiseks. 7. Kolme seadus Seisneb 3 sõna, fraasi või lause rühmitamise tehnikas. Nt: ,,Tulin. Nägin. Võitsin." 8. Kordus Ühe sõnarühma kindla rütmina kordamist. See mõte tõmbab fraasile tähelepanu ja seda võib kasutada terve kõne kokku sidumiseks. 9. Antitees Võte, mis paneb vastandid lauses teineteisele lähedusse. Nt: ,,Kui vaba ühiskond ei suuda aidata neid, kes on vaesed, ei suuda ta päästa ka neid väheseid, kes on rikkad."
Sünonüümid erinevad seostamisvõimelt. Allikad 1. Võõrsõnad ja laenud: autobuss- buss; informatsioon- info; tover- sõber; ; malbe leebe, morn tusane; 2. Tehissõnad - laup otsaesin; raal-rüperaal 3. Murdesõnad- sisask- ööbik; lõhmus- pärn, palukas- pohl 4. Tuletised ja liitsõnad- televiisor- teler; selmet, arvuti, magala 5. Kõnekeel- pastakas, telekas, kustukas Antonüümid Vastandsuhtega sõnapaarid Antonüüme kasutab vastandus e antitees Homonüümid Samakõlalised, erineva tähendusega sõnad. Karjatama,kulu, värvitud huuled, seal on hea elu Homofoonid: sama hääldus, erinev kirjapilt (a)llikas, (h)ind Homograafid: sarnane kirjapilt, erinev hääldus: arve, kalla Paronüümid Kõlalt lähedased, tähenduselt erinevad sõnad Tabu ja eufemism Tabu e sõnakeeld (polüneesia keelest) Märgib sõnu, mida ei tohi mingil põhjusel kasutada. Usuti, et sõna on tegu. Tabu-alust asendab eufemism( kr k heaütlus)
vaimu poole. Vaimu enesetunnetuse ajalugu on fundamentaalne Selle peegeldused Selle tööriistad religioon sõjad filosoofia üksikisikud jne. MAAILMAAJALUGU Mõistuse Odüsseia, teadvuse dialektiline areng tees antitees süntees konservatiivne — õigustab kõike, kuid ka revolutsiooniline — miski ei jää, ei püsi Teadvus on mõisteline, saavutab oma igal astmel täpsema tõsikindlama teadmise. VAIMU ENESETUNNETUSE VORMID: 1. Kunst Antiik Kaemuslik 2. Religioon Keskaeg Kujutluslik 3. Filosoofia Uusaeg Puhas mõtlemine HEGEL KUNSTIST Kunst ei ole 1) dekoratiivne e. iluasi
Tübingneni Stift Elas koos luuletaja Hölderlini ja filosoofi Schellingiga Legend vabaduse puu istutamisest Õpetamine Peale Stifti asus Sveitsi koduõpetajaks Õppejõud Jena ülikoolis Nürnbergi Grammatikakooli direktor, sel ajal kirjutas raamatu "Loogikateadus" 1817 kirjutas ta "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia, peale mida kutsuti ta tööle Berliini ülikooli Eeldas oma lugejatelt, et nad teavad hästi teiste filosoofide töid Absoluutsus Absoluutsus on vaimne Tees, antitees ja süntees Hirm killustumise ees Eraldatus inimese ja Jumala, inimese ja ühiskonna, inimese ja looduse vahel Kreeka linnriik ideaalne elustiil Religioon oli üks osa ühiskonna ja pere igapäevaelus Milline peab olema filosoofia? Filosoofia on Jumala teenimine Peab lähtuma isiklikest, ühiskondlikest ja kultuurilistest kogemustest Avar ja süstemaatiline Peab lähenema inimese "mina"-tunnetusele Ajalooline 1) Eesmärk absoluutse teadmise saavutamine 2) Dialektiline areng Jumal
- sünekdohh (osa on terve asemel või vastupidi) - eufemism (peitemini) - personifikatsioon - hüperbool (lõputu suurendamine) - litootes (lõputu vähendamine) - metonüümia (peidetud võrdlus sarnasuse alusel) lausekujundid: - kordus (sõna, lause või värsi täpne kordamine) - inversioon (sõnade ebatavaline järjekord) - gradatsioon (pinge järk-järguline tõus või langus) - antitees (vastuväide kõrvutatakse eitavaid mõisteid või omadusi) - retooriline küsimus RIIMILINE RAHVALAUL · parallelismirühmade asemel stroofid e salmid · algriimi asemel lõppriim (paaris-, süli-, ristriim) · värsimõõduks peale trohheuse muudki (nt. jamb, daktül) · arhailine keel asendunud uuemaga · kujunditevaesem · meloodilisem · esitavad ka mehed · temaatika: mõis, külaühiskond, linnaolud Analüüsimise töö järjekord:
,,Tule taevas appi´´ Kordused- stiilivõte, kus korduvad ühesuguse sisu, rütmi või vormiga sõnad, sõnarühmad, laused või lõigud. Kordus aitab kaasa sõnastuse musikaalsusele. Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse intensiivsuselt üha tugevnevaid sõnu või väljendeid. Antikliimaks- astmeline langus Parallelism- mõtteriim, rööpväljend, milles ühte ja sama mõtet väljendatakse veidi teises sõnastuses. Antitees- kahe vastandliku mõiste vastandamine. Noor või vana, kukk või kana, Olla või mitte olla? Ellips- kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärjestus lauses. Pööratakse tähelepanu sõnadele, mida tahetakse rõhutada. Kõlakujundid- Eufoonia- ilukõla Kakofoonia- kõrvale ebameeldiv kõla. Alliteratsioon- sama kaashääliku kordus kahe või enama sõna algul.
romantism/sümbolism patafüüsika/dadaism vorm (konjuktiivne, suletud) antivorm (disjunktiivne,avatud) meisterlikkus kurnatus distants osalus kreatsioon/totalitaarsus dekreatsioon/dekonstruktsioon süntees antitees paradigma süntagma metafoor metonüümia narratiiv antinarratiiv Jumal-isa püha vaim genitaalne/falliline polümorfne paranoia skisofreenia
3.11.2009 Jõu argument Jõu argumenti ehk ad baculum (ld baculum 'kepp') argumenti kasutatakse, kui hirmutatakse ebameeldivate tagajärgedega. Otsene ja kaudne argumentatsioon Otsese argumentatsiooni korral püütakse näidata, kuidas tees tuleneb vahetult teatud argumentidest (eeldustest). Kaudse argumentatsiooni puhul püütakse näidata, et teesi eitus (st antitees) ei saa olla tõene, sest viib vasturääkivusele arutluses, vastuolule faktidega või nn terve mõistusega. Kui seda õnnestub näidata, siis järeldataksegi, et tees on tõene. Taolist argumentatsiooni nimetatakse vastuväiteliseks. Kaudse argumentatsiooni näide 1 Tees: "Maa seisab paigal." Antitees: "Maa liigub." Kui Maa liiguks, siis inimene, kes hüppab otse üles, maanduks hoopis teises kohas, sest Maa liiguks ju alt ära. Tegelikult aga nii ei ole: kui inimene hüppab otse
''Loengud filosoofia ajaloost'' rajas aluse antiikfilosoofia ajaloo uurimisele ''Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia'' selles esitas ta oma filosoofilise süsteemi kokkuvõtte ning, mis oli mõeldud käsiraamatuks tema loengukursuse juurde ilmus tema eluajal kolmes trükis Filosoofia 3 lähtealust: mõtlemise ja olemise identsus vastuoluline isearenemine arenemise kolmejärgulisus (tees, antitees, süntees) Hegel pidas mõistet kõigi asjade ja protsesside olemuseks. Kuna mõtlemise ja olemuse identsus avaldub mõistes, siis on ühtlasi loogikaks filosoofia, mille aineks on loogika. Samal ajal on ta ka dialektika, sest mõiste on loomult dialektiline. Absoluutne idee (avaldub kolmes vormis, mis vastavad Hegeli filosoofiasüsteemi kolmele osale): loogika – „idee iseendas ja enda jaoks“, puhta mõtlemise valdkond, milles loogika
Keskel kohal on siin rahvuslikkuse ja türanniavastase võitluse ideed. Poeedi väljamõeldav kangelane on tugev, rõhumise vastu mässu tõstev ennastohverdav võitlev, vaba ja julge kohtunik kodanik. Kangelasliku vabadusvõitluse eeskujusid otsides romantiseerisid dekabristd minevikku. *Vene kirjanduse romantiline kangelane romantiline geenius vastandub oma vaimses üleolekus, individuaalses kordumatuses, tunnete sügavuses, kõrgetele ideaalidele pühendumises ,,pööblile". See antitees varieerub romantilise teadvuse struktuuris erineval moel: suurus tühisus, erilisus tavapärasus, mäss alandlikkus. Samas või ,,geenius" kui romantiline arhetüüp olla lülitatud ka sootuks teistsugustesse antiteesidesse. *Romantilise geeniuse arhetüüp kui üldine tähendus moodustub neist erinevatest variatsioonidest.
1) Siin mõtleme oma keeltele ja kultuurile, mis kasvanud aastatuhandete vältel nagu puu, millel mitmeid harusid ja palju oksi, ent siiski üks ja seesama tüvi ja juurestik võrdlus; 2) majandus- ja finantskriisi omal nahal tundnud metafoor; 3) tugev teoreetiline, teaduslik alus alliteratsioon 4) on väga lihtne lahterdada asju olulisteks ja vähem olulisteks, suurteks ja väikesteks antitees Presidendi kõne analüüsi võtaksin kokku tema enda sõnadega: ,,Sest kui ei ole sisu, siis ei ole lõpuks ka vormi. Sisuta ei kesta midagi." Kõne oli sisukas ning igati sobilik ja teemakohane tema kuulajatele.
seisnes hirmu ja ebakindluse tekitamises". Retooriline küsimus Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes, Jaan Kross: ,,Kui palju on Euroopa rahvaste seas üha veel rahvaid rahuldamatute või isegi täiesti väljavaateta omariikluse pretensioonidega?". Sõnatrio ,,armas Eesti rahvas", ,,hea Eesti rahvas". Kordus ,,Südames ja mõtetes. Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes". Antitees - ,,kodus ja kaugel" Kõnes ära toodud ka fakte, mis eelkõige meeldivad neile, kes otsivad ja tahavad neid kuulda. Näiteks: ,,Siin, Eesti Panga saalis, astus 24. veebruaril 1918 ametisse Eesti Vabariigi esimene valitsus", ,,Algavaks aastaks oodatav viie- või kuueprotsendiline majanduskasv", ,,Eesti krooni kurss püsib. See otsus sai tehtud juba 15 aastat tagasi, kui Eesti valis oma rahasüsteemi".
5. Deism on seisukoht, mille kohaselt Jumal on maailma loonud, kuid ei sekku selle toimimisse. 6. Idealism Teooria, mille kohaselt reaalsus on vaimne või sõltmetub olulisel viisil teadvusest. 7. Materialism Teooria, mille kohaselt reaalsus lõppkokkuvõttes on materiaalne. Idealismi vastand. 14. Marksism sotsiaalne teooria, poliitiline praktika ja ideoloogia, mille lähteks on Karl Marxi ja Friedrich Engelsi kirjatööd. 15. Hegeli dialektika teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist 16. A Priori ja A Posteriori Aristotelese filosoofiast lähtuvalt on eristatud tunnetust, mis lähtub põhjustest ja eeldustest ning liigub edasi tagajärgede (toimete) ja järelduste juurde, (tunnetust a priori) ja tunnetust, mis lähtub tagajärjest ja liigub tagasi põhjuse juurde (tunnetust a posteriori). 17. Transtsendentne ehk piire ületav funktsioon
meelelise tajuta (I.Kant). * Deduktsioon - Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. * Deism - Usulis-filosoofiline õpetus Jumalast, maailma loojast, kes pärast loomisakti looduse kulgu enam ei sekku. * Dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. * Dualism - reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. * Empirism - kogemusel põhinev. * Eksistentsialism - Olemisfilosoofia, mille põhiliseks eesmärgiks on indiviidi eksistentsi teadvustamine.
Tulemus on tõenäoline, aga mitte paramatult tõde tagv. 12. Deduktsioon- üldiselt üksikule liikuv tueltusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. 13. Dialektika- a. Antiikajal ja keskajal: filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu( kr. Dialegomai) abil(sokrates). b. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. ( tees+ antitees=süntees) 14. Monism- teooria, mille koahselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb. F õp, mille koahselt olemas üks ja ainult üks substants. 15. Dualism- teooria, mille koahselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatudt algprintsiibist e substantist. 16. Pluralism- teooria, mille koahselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantist. 17
Ideed (näiteks idee hingest, idee maailmast kui tervikust ja jumala idee) ei tähista Kanti järgi reaalses maailmas midagi, nad on vajalikud üksnes mõtlemise (mis toimub aru tasandil) reguleerimiseks. Kant eristas 3 liiki ideid: 1) psühholoogilised ideed, 2) kosmoloogilised ideed ja 3) teoloogilised ideed. Kosmoloogilistest ideedest tuletas Kant puhta mõistuse antinoomiad: neli paari teineteisele vasturääkivaid teese. 1. paar: tees: maailmal on mingi piir ajas ja ruumis; antitees: maailmal ei ole mingit piiri ajas ja ruumis, ta on lõpmatu. Teineteisele vastukäivad kategooriad on siin lõplikkus ja lõpmatus. 2. paar: tees: kõik siin maailmas on oma olemuselt lihtne; antitees: ei ole midagi lihtsat, kõik on keeruline (liitne). Teineteisele vasturääkivad kategooriad on siin lihtsus ja keerukus. 3. paar: tees: maailmas on kõik juhuslik; antitees: ei ole midagi juhuslikku, vaid kõik on loodus (NB! Kanti jaoks loodus = paratamatus)
Soneti juures on oluline see, et see on üks terviklik mõte, mis kestab soneti algusest selle lõpuni. Sonetile on iseloomulik, et ta on alati kellelegi suunatud. Sonett on otsene pöördumine kellegi poole. See on otsene kõne. Sonett on pidev edasiminek, pidev teekond. Sonett on kirglik ja kirglikult tuleb seda ka esitada. Soneti sõnad on väga valitud. Juhuslikud, tähtsusetud sõnad on sonetis välistatud. Võimendatult hakkavad mõjuma võrdlused, tees ja antitees, alliteratsioon, assonants. Iseseisvaid mõttelisi tervikuid on sonetis neli. Seega on nähtavaks sissehingamiseks aega neljal korral. Võttes endale vabaduse rohkemaks, seame ohtu mõtte pidevuse. Vähem sissehingates aga libiseme üle olulistest värssidest või keelame neil kajada. Kõike seda arvesse võttes on soneti lugemiseks vaja 45-50 sekundit. Enne soneti esitamist tuleb teha eeltööd: · Tuleb selgeks teha, millest on jutt · Kirjutada sonett ümber proosana
Kand nõustus osaliselt empiirikutega, kes väitsid, et kogemusejärgselt on võimalik kogeda. Nt. kuldne kera - alles pärast kogemust saame öelda, et kuldne.KANT asi iseeneses asi puhtal kujul. Kandi sõnul ei saa meie teadmised maailmast kunagi terviklikud olla, kuna meie mõistus ei suuda anda lõplikku tähendust neile asjadele, millele me ei suuda mõelda.KANT dialektika vastuolude võitlus. Dialektikas on tees ja selle vastandiks on antitees. Süntees on antiteesi ja teesi ületamine, tekib midagi uut ja palju väärtuslikumat. Hegel võrdleb ajalugu dialektikaga, ajalugu ületab pidevalt vastuolusi. Tees, antitees ja süntees nt türannia, revolutsiooni teel lammutame selle kõik, sünteesina tekib vabariik. Lõpp-produkt alati parem, täiuslikum. materialism - reaalsus lõppkokkuvõttes koosneb mateeriast, kõige vaimse taga on midagi materiaalset. Esindajateks Marx ja Feuerbach. Materialism on vastuolus idealismiga, sest
Luuletuse universaalne printsiip on tagasipöördumise põhimõte. See selgitab, muide, ka seda fakti, miks kunstiline tekst -- mitte ainult luule-, vaid ka proosatekst -- kaotab tavalisele kõnekeelele omase elementide ümberpaigutamise suhtelise vabaduse süntaksi ja lausungite konstruktsiooni tasandil. Kordus kunstilises tekstis -- see on kõrvutamissuhte elementide traditsiooniline nimetus kunstilises struktuuris, mis võib realiseeruda kui antitees ja samastamine. Antitees tähistab vastandliku eristamist sarnases (korrelatiivne paar); samastamine tähistab selle ühendamist, mis tundus olevat erinev. Antiteesi eriliigiks on analoogia -- sarnase eristamine erinevas. Need suhetesüsteemid kujutavad endast kunstilise struktuuri organiseerimise põhiprintsiipi. Selle struktuuri eri tasandeil me puutume kokku tema eri elementidega, kuid struktuuriprintsiip ise säilib.
taevasse) 6. Allegooria- veevool viib ära su näo (sa hakkad nutma) 7. Vastandväljendus- pehme puu 8. Litotees- mööda nähtamatut nööri. 9.Hüperbool pimestav ürgvalgus. Lausekujundid: 1. Kordus- Sinuraamat, Sõnaraamat, Riimiraamat, Rõõmuraamat. 2. Refrään- Korratakse lauset ,,Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud" Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud, ... Ei, ära ütle, et Sa oleksid tulnud. ..... 3. Parallelism- me elu on me elu ainus mõte. 4. Antitees - 5. Retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus- Hoia end! Ära tee! 6. Sõnamäng- nad hakkasid lahtuma, ma hakkasin lahkuma 7. Paradoks- kingid kuradile küüne, käristab ta otsast käe. Kõlakujundid: 1. Algriim- keerleb, keelitab ja kisub, sünge sügisudu üle ilma 2. Lõppriim- mu juuksed kasvavad läbi lae/mina seda ei näe, me uhted said selgeks/ veel enne kui toas läks valgeks. 3. Hääliku sümboolika- sünge sügisudu, õõtsuv õud. 4
metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes. Metsa läksin ma ja metsa Häälikuline kokkukõla Konkreetne, meeleline läksid sa. Poodi toodi moodi Lausekonstruktsiooni taotluslik paigutus
3) Eraldatakse olulised tunnused. 4) Muist aspekte kerkib esmatähtsatena esile. 5) Need liigitakse praeguse teadmise piirides võimalikult tähenduslike ja instrueerivate pealkirjade alla. 6) Analüüs viiakse läbi subjekti. Mängude mõisted: 1) Pealkiri. 2) Tees - üldine kirjeldus, mis hõlmab sündmuste vahetut järgnevust (sotsiaalne tasand) ja infot nende psühholoogiliset taustast, arengust a tähtsusest (psühholoogiline tasand). 3) Antitees - oletus, et teatud järgnevus moodustab mängu, on esialgne, kuni selle kehtivust eksistentsiaalselt kontrollitakse. 4) Eesmärk - väljendab, milleks mängu vaja on. 5) Rollid - ei ole mina-tasandi näol tegemist mitte rolli, vaid nähtusega. 6) Dünaamika - kõiki mängujuhtusi ajendavate psühhodünaamiliste jõudude määratlemiseks. 7) Näited - lapsepõlvest pärinevad mängu alged või selle lapselikud prototüübid ja
Otsese tõestuse käigus tuletatakse tees põhjenditest mingi arutluse (deduktsiooni, induktsiooni või analoogia) skeemi järgi. Kaudset tõestust kasutatakse siis, kui selgub, et tõestada teesi otse on võimatu või raske. 12 Näiteks, on võimatu otse tõestada järgmisi teese: ,,Kõik inimesed valetavad", või ,,Kõik inimesed on surelikud." Kaudse tõestuse käigud on järgmised: tõestus algab antiteesi formuleerimisega ning oletatakse, et antitees on väär, tõestuse eesmärgiks on antiteesi väärtuse demonstreerimine, kui see on põhjendite abil demonstreeritud, järeldatakse, et esialgne tees on tõene. Kaudse tõestuse põhilisteks vormideks on liigitav tõestus ja apagoogiline tõestus. 11. Vuks 1999, 189 12. Vuks 1999, 195-197 10 4.4 Liigitav- ja apagoogiline tõestus Tõestatava teesi T kõrval vaadeldakse lisaks ka võimalikke variant B, C, D...S, mis
Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). Ding an Sich I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana.
juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud ; küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö. MÕTTEKORDUS ehk parallelism - sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud VASTUSEADE ehk antitees - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, kuna mu tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Retooriline hüüatus - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, SIIRE ehk anzambmaan - Võta kõik harduses vastu ja kuule, kuis käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed. Esimene mõte, mis mind luuletust lugedes tabas oli, et tegemist on eneseleidmist ning tugevaks jäämist iseloomustav luuletus
juttu, tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Luuletust lugedes leidsin järgmised lausekujundid: Kordus - Sageli vaatan ma kartlikult enese hinge, sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud ; küpsevas külluses helgib mu kohisev aed. ; Kuivanud lehed su südamest lendavad ruttu, kui sa neid, meeletu, naeltega kinni ei löö. MÕTTEKORDUS ehk parallelism - sageli voogab seal pimedus, kurbus ja õud VASTUSEADE ehk antitees - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, kuna mu tasaseks tõlgiks on tähitu öö. Retooriline hüüatus - Kiirgavad päevad! kuis mõistan te marulist juttu, SIIRE ehk anzambmaan - Võta kõik harduses vastu ja kuule, kuis käivad juba neis tüvedes vihinal saatuse saed. Esimene mõte, mis mind luuletust lugedes tabas oli, et tegemist on eneseleidmist ning tugevaks jäämist iseloomustav luuletus
Ta suhtub ajaloosse tõsisemalt kui teised filosoofid. Hegel on ratsionalist, kellele reaalsus on olemuselt mõistusepärane, ajaluhu on selle mõistuse väljendus- mõistus väljendab ennast maailmaajaloos. Tema kavatsuseks on näidata, kuidas inimkond edeneb ja areneb ja mis on maailmaajaloo kõige põhilisemad arengujooned. Hegeli dialektika põhiseadused. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks
Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). Ding an Sich I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana.
Tulemus on tõenäoline, aga mitte paratamatult tõde tagav. deduktsioon Üldiselt üksikule liikuv tuletusviis. Lõppjäreldus on oletuslausete loogiline tulemus. dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). A priori Kogemusest sõltumatu, kogemusele eelnev. Teadmine on oma loomult aprioorne, kui seda võib saavutada ilma meelelise tajuta (I.Kant). A posteriori Kogemusele järgnev. Teadmine on oma loomult a posteriori, kui ta põhineb kogemusel (I.Kant). Ding an Sich I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana.
mõjutegur oli Rousseau. Tänu Rousseale on Hegel hiljem oma süsteemi huvitatud ka praktiliselt rakendama. Teoseid: ,,Teaduse loogika", ,,filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", ,,Õigusfilosoofia põhijooned". Hegeli dialektika eelkäija antiigist on Herakelitos. Oma ajastust oli ta mõjutatud Fichtest ja Schellingist. Fichte oli Minast teinud esimese printsiibi. Kuid sellest lähtepunktist oli võimatu maailmatervikut haarata. Fichte: Mina loob endale mitte-mina. Teesile järgneb antitees. On vaja sünteesi. Tees ja antitees -> süntees(tees) ja antitees -> süntees jne. Hegeli jaoks ei ole dialektika mitte ainult meie mõtlemise vorm vaid ontoloogiline tõelisuse eneseliikumise tegelik vorm. Kogu maailmaprotsess on Hegeli jaoks vaimu eneseväljendus. See toimub kõikjal kolmes astmes: 1. Esimeses staadiumis on maailmavaim "iseeneses olemises". Teda vaatleb loogika. 2. Teises staadiumis on maailmavaim "väljumise" (Entäusserung), teisitiolemise seisundis
Modernism Postmodernism Romantism / Sümbolism Pataphysics / dadaism Eesmärk Mängima Disain Võimalus Hierarhia Anarhia Meisterlikkuse / Logod Ammendumine / Silence Art Object / Lõpetatud tööd Protsess / Performance / Happening Loomine / Summeerimisnäidiku Decreation / Lammutamine Süntees Antitees Kohalolek Puudumine Kesestamine Levimine Zanr / Piirikivi Tekst / interteksti Semantika Retoorika Paradigma Syntagm Metafoor Metonüümia Valik Kombinatsioon Paranoia Skisofreenia Jumal Isa Püha Vaim Metafüüsika Iroonia Modernism ja postmodernism:
Inimene on kultuurivälisega kui subjektiga pidevas dialoogis. Füüsiline ja sümboolne reaalsus on üks ja sama. Piir on oluline osa kultuurist, ta on kiirendatud semioosise ala, aga ka konfliktide keskus. Piiride tõmbamisest kasvasid välja retoorika, juura ja filosoofia. Piiriga on tugevalt seotud linn. Linnad ei arene küladest, ta on loomuselt hoopis teistsugune - heterogeenne (kindlasti mitte ühe rahvuse linn). Eitab traditsioonilist kultuuri, on kultuuri antitees. Linn kajastab kosmoloogilist mudelit (nagu mandala, on universumile isomorfne): keskel on väljak, kuigi muidu ei ole linnas üldse ruumi. Väljak on kommunikatsiooni ala, selle ääres on kirik, turg ja raekoda. Samuti on linnal kindlasti müür. Linn kerkib sinna, kus on ka varem linn olnud, ta ehitab end kiiresti üles. Linn vastandub maale, nt London ei ole Inglismaa ja Moskva ei ole Venemaa. Linn asub peaaegu alati
tuleb näha teisi isikuid, nähtusi, olukordi. Näiteks: Müür, mis hakkab pragunema, kipub ära lagunema, seda tuleb rõhkuda, maani maha lõhkuda. (Juhan Lilienbach.) alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Venda kuulis, vasta kostis / / (Rahvalaul.) anafoor korduse liik, sõna või fraasi kordamine lausete, värsside või stroofide alguses. Näiteks: Ütles Lembitu: Ilus on surra . Ilus on surra isamaa eest. (Friedebert Tuglas.) antitees vastuseade. Antiteesis kõrvutatakse vastupidiseid väiteid või seisukohti. Antitees on lähedane mõiste kontrastiga. Näiteks: Kui rõõmustasid vanad, siis nutsid noored, aga kui naersid noored, siis pühkisid silmi vanad ... (Anton Hanses Tammsaare.) assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. Näiteks: Udu rikub uue kuue. (Rahvalaul.) assonantsriim irdriimi liik, mis põhineb pearõhulise silbi vokaalide kokkukõlal. Näiteks: hood : loog.
d) isikustamine - mitte inimlikule elu omastamine N : Mõte südant sööb e) ümberütlemine - tabu, eufenism N : põrguvürst, arumrõõm f) sümbol - võrdkuju(asendab nähtust või abstraktset mõtet) g) mõistukõne ehk allegooria N : veski seisab vete pääl h) vastandväljendus ehk oksüümoron N : kuum lumi i) metonüümia - ülekantud tähendus mingi muu suhte alusel, mitte välime sarnasus. N : Lugesin Vildet j) lausekujund - figuur, mõttekordus N : teele, teele kurekesed k) antitees - vastandlike mõtete kõrvutamine N : rõõm:mure l) gradatsioon - tegevuspinge tõus või langus N : must, sinine või punane m) metooriline küsimus - n) inversioon - sõnada ebaharilik kasutamine lauses o) kalambuur - sõnamäng N : arvus 11 ühed ei saali üksteist p) akrostihhon - iga rea esimene tähe moodustav sõna, lugedes teda ülevalt alla r) kõlakujund ehk onomatopöa N : tiu-tiu, liu-liu
12. Mis on panteism? V: Jumal on kõikjal ja kõiges ehk jumal ja loodus on läbipõimunud 13. Millises suunas areneb Vaim ehk Absoluut Hegeli arvates? V: enesest teadlikuks saamise suunas 14. Milline vanakreeka filosoof mõjutas Hegelit kõige rohkem? V: Herakleitos 15. Mis on dialektika Hegeli jaoks? V: areng (tavatähenduses on dialektika vaidlemiskunst) 16. Nimeta Absoluudi arengu 3 arengustaadiumit Hegeli arvates. V: · Tees ehk asjade algseisund · Antitees ehk reaktsioon · Süntees ehk teesi ja antiteesi kokkupõrke tulemus 17. Mille vang on inimene Hegeli arvates? Kas üksikisik suudab mõjutada oma soovide järgi ajaloo arenemist? V: inimene on oma ,,ajavaimu" vang; ei suuda 18. Millele võlgneb inimene kogu oma eksistentsi Hegeli arvates? Mis riigikorda Hegel idealiseeris? V: riigile; Preisi konstitutsioonilist (põhiseaduslikku) monarhiat 19. Millise kahe ideoloogia vaimseks vanaisaks peetakse Hegelit? V: natsismi ja
peaaegu täielikult Hegelilt ja seda väljendavad Marksistid tänini, tema loodud terminite abil . Ta saab esitleda lausa nimekiri ideedest mis on Heegeluse ja marksimsi ideed ja mis on tuumaks ja mis on keskmeks ka marksismis. 1. Reaalsus pole mitte seisund, vaid pidev protsess. 2. Muutused pole juhuslikud, vaid alluvad seaduspärasustele, mida on võimalik avastada. 3. See avastatav seaduspära on dialektiine ja kordab kolme faasi... milleks on tees , antitees ja süntees. 4. Selle seaduse pideva toimimise põhjuseks on võõrandumine, mis viib selleni,et iga järgneva seisundi sisemused vastuolud selle seisundi ka lõpuks hävitavad. 5. See protsess ei sõltu inimeste meelevallast, vaid kulgeb oma sisemise sunni ajel ja haarab inimesed endaga kaasa. 6. Eelkirjeldatud areng jätkub senikaua, kuni kõik sisevastuolud on lahendatud ja pole enam võõrandumist ning järelikult ka jõudu, mis põhjustaks muutusi. 7
luterluse. Abiellub parunessi Jenny Marxiga, sünnib 6 last, 3 sureb, pere hoiab ühte.Elab paljudes riikides, lõpuks läheb Londonisse ja jääb sinna elu lõpuni. Teosed: „Kapital 1“ , „Kommunistliku partei manifest“ (koos Engelsiga). Töötas koos Engelsiga, ei läinud tülli(Engels oli rikkast perest, toetas Marxi rahaliselt). Õpib Hegelit, kuid tahab ta asetada kindlatele jalgadele. Hegeli arvates ühiskond pidevalt muutub, maailma panevad liikuma vastuolud -> dialektika: tees- antitees-süntees . Hegel mõtles seda vaimu/ideedemaailmas. Feuerbachi materialism ->kõige aluseks on mateeria, ideede maailma pole olemas. Feuerbachi mateeria+Hegeli dialektika -> Marx rakendab seda ühiskonnas -> Orjapidajad(orjanduslik ük) Feodaalid(feodalism) Töösturid(kapitalism) Kommunism Tees | Süntees ->(sõjad) | Süntees-> | Süntees-> Antitees Orjad Talupojad Töölised
muutma mängureegleid nii, et iseotsustamise õigus lihtsais olmelisis asjus oluliselt kahaneb – selmet, et lihtsalt toetada positiivseid valikuid. Eriti halb, kui keeldude tagant kumab läbi pigem riigikassa täitmise tarvidus, kui siiras rahvatervisemure. Sama veider tundub soov radikaalselt ja revolutsiooniliselt (paar) tagasi pöörduda aega, mil inimeste vabadus, eriti naiste ja laste oma, oli oluliselt väiksem. Konservatiivsus on revolutsioonide vältimise kunst (Antitees). Rahvusluse edendamise sildi all liberaalsete demokraatlike vabaduste mitmekülgne piiramine oleks aga järsk murrang, mitte mõistlik konservatiivne poliitika. Konservatiiv peab hoopis otsima võimalust olla ajaloo sündmuste kulgemise kaarest nii palju ette informeeritud, et järskude korrektiivideta kogu aeg tulevikuks pisitasa valmis olla. Vabaduse eest me võitlesime. Kõik oli lihtne ja selge. Vabadus, see oli teha kõike
" o Poeetiline liialdus (hüperbool) mingit nähtust kirjeldatakse liialdatud omaduste kaudu, nt kuningas Elvis o Mõistukõne (allegooria) tekst tervikuna vihjab millelegi, millest otse juttu ei tehta 10. Lausekujundite liigid Lausekujundid on sõnastusega mängimine. o Kordus rõhutab midagi, tugevdab meeleolu o Mõttekordus (parallelism) mingi eriti olulise mõtte kordamine selle rõhutamiseks o Vastuseade (antitees) ühes ja samas värsis kõrvuti pandud vastandid o Astendus (gradatsioon) esitatakse väljendeid, mis moodustavad tähendusliku tõusu o Retooriline pöördumine või hüüatus ,,Oh Jumal, tule alla ja inimeseks saa!" o Sõnamäng (kalambuur) ,,Ilvese sigadused maksab kinni riik." o Siire (anzamblaan) lause jäetakse tahtlikult pooleli ning see jätkub nt alles järgmises reas/salmis 11. Riim ja kõlakujundid
Empiirilist subjekti me kogeme, transtsendenaalset mitte, kuid see peab eksisteerima, kuna see on vajalik meie kogemisvõime jaoks (analoogia: me ei näe vaadates oma silmi, kuid meil peab olema, millega näeme.) (ii) Kant kritiseerib eksistentsi-üldse metafüüsilist mõistet. Selleks esitas ta 4 antinoomiat, millest igaüks koosneb teesist ja antiteesist, mis üksteist loogiliselt välistavad. I: Tees: Maailmal on algus ajas ja ta on ruumiliselt piiratud. Antitees: Maailm on lõpmatu nii ajas kui ruumis. 24 II: T: Iga liitsubstants koosneb lihtsatest komponentidest, nii et kõik koosneb seega lihtsatest komponentidest. Antitees: Asjad ei koosne lihtsatest komponentidest ja lihtsaid komponente polegi olemas. III: Tees: Peale paratamatu põhjuslikkuse on maailmas veel ka tahtevabadus. Antitees: Tahtevabadust ei ole, kõik siin maailmas leiab aset põhjusliku paratamatusega. IV: T: Maailmas on olemas absoluutselt paratamatu olevus.
Vale põhjuse viga (vale järeldus mingi põhjuse kohta, mis võib mingis situatsioonis olla õigustatud). Sofismid (tahtlikud vead arutluses) on vääratele eeldustele rajatud tõestus, mis formaalselt näib õigena. 33. TEESI ÜMBERLÜKE. Teesi ümberlükkamise võtted: - leidub fakte, mis räägivad teesile vastu. - arutluse või eelduste (põhjendite) kriitika. - tõestatakse, et teesist järgneb paratamatult järeldus, mis ei vasta tegelikkusele - tõestatakse antitees – kui antitees on tõene, siis tees on väär (A–O; E–I) 34. MODAALSED OTSUSTUSED. VÕIMALIKKUS JA PARATAMATUS. Aleetilised modaalsed laused väljendavad paratamatust, võimalikkust, sattumuslikkust ja mittevõimalikkust. Klassikalistele loogikatehetele lisanduvad võimalikkuse märk (ruut nurga peal) ja paratamatuse märk (ruut külje peal). Iga tõene lause on võimalik, iga paratamatu lause on tõene. Loogiliselt paratamatu lause on tõene kõikides võimalikes maailmades.
Vale põhjuse viga (vale järeldus mingi põhjuse kohta, mis võib mingis situatsioonis olla õigustatud). Sofismid (tahtlikud vead arutluses) on vääratele eeldustele rajatud tõestus, mis formaalselt näib õigena. 33. TEESI ÜMBERLÜKE. Teesi ümberlükkamise võtted: - leidub fakte, mis räägivad teesile vastu. - arutluse või eelduste (põhjendite) kriitika. - tõestatakse, et teesist järgneb paratamatult järeldus, mis ei vasta tegelikkusele - tõestatakse antitees kui antitees on tõene, siis tees on väär (AO; EI) 34. MODAALSED OTSUSTUSED. VÕIMALIKKUS JA PARATAMATUS. Aleetilised modaalsed laused väljendavad paratamatust, võimalikkust, sattumuslikkust ja mittevõimalikkust. Klassikalistele loogikatehetele lisanduvad võimalikkuse märk (ruut nurga peal) ja paratamatuse märk (ruut külje peal). Iga tõene lause on võimalik, iga paratamatu lause on tõene. Loogiliselt paratamatu lause on tõene kõikides võimalikes maailmades.
Organisation der erkenntnisse Teha Absoluut teadvusele ligipääsetavaks See absoluudi konstrueerimine on pigem rekonstrueerimine Verstand ei suuda neid vastandeid üheks siduda, aga absoluudis on need ühenduses Mida tähendab Verstandi eitada ? (vernichten) Absoluut viitab Bescränktele ja vastupidi (sellest ma ei saa eriti hästi aru ) Kui Vernunftil ei oleks Verstandi, kas ta siis saakski Absoluudile ligi? Vernunft süntees, Verstand antitees Vernunft vajab eristusi, et nende eristuste kaudu aru saada, et need eristused on ühe Einheiti erinevad ppooled Prinzip einer Philosophie in der Form eines absoluten Grundsatzes (35 - 41) Analytisch A=A , unabhängig von Erfahrung. Produziert kein Wissen. Verstandsdenken. Identitätsbegriff. Absoluut . subjekt ja predikaat . Syntetisch A=B nicht notwendig, empirisch . Nicht denken. Pluralität . Ei ole Satz der Identität (Võib olla ka C, D, E , F jne
2.per 1. ,,Asi ise eneses" In.teaduses asjade maailm. Nad ei sõltu ajast ja ruumist.Sarnane Platoni ideele. 2. Kategooriline empiratiiv-tingiline ettekirjutus.In peab käituma nii, et tema käitumise reegel muutuks ka teistele k. reegliks. 3.Otsustusvõime kunstiteoste hindamine baseerub esteetilisel naudingul. (J.G.Fichte klassik) tunnetuse etapid: kirjutas ,,Wissenschaft". I tunnetuse etapp- MINA moraal, valgustus- subjekti tunnetamine-TEES.II etapp- EITAMINE-loodus PIMEDUS.-MITTEMINA-ANTITEES.(Antiteetiline teooria) III etapp- SÜNTEES (tees+antitees tulemus) moraali-looduse võitlus.Hegel tunnetuse etapid: I Subjektiivne vaim-indiviidi tunnetamine, II Objekt. tunnetamine e vaim- ühiskonna probleemid, III Absoluutse vaimu etapp, täh erilist kõrgendatud vaimset tunnetust, seostub relig, kunsti ja filosoofiaga. PIETISM 1670-1780 Põhitunnused: Rahulolematus kiriku ja ühiskonna olukorraga. Rõhuasetus õpetuselt usuelule, algkristliku mudeli eeskujul. Aktiivne piibliuurimine.
Su süda on sädelus, sulle, kelle ... ... Su süda on saladus, sulle, salgajale ... Su süda on sädelus, saladus. 3. Parallelism- Linnusulega liivale, õitsva oksaga õhku, Ma magasin mineraalide und, sõrmega sinu paljale seljale Ma magasin nagu magma. kirjutan salasõna. 4. Antitees- uinuv tõelus on ärgand; kaotades end, end leiab; 5. Retooriline küsimus- Mismoodi kõnetada võpatust? 6. Retooriline pöördumine- vend, sa võta kokku end. 7. Retooriline hüüatus- joobnustava augustikuu all tsitrusmuusikasse nõrgub -Margarita, Margarita!- 8. Sõnamäng- anduja, saab andeks, rändajast saab randuja; see liist oli viiamane laast; 9. Paradoks-Kõnele valgust ja jää sulab ära; sandi selga selgeks ei löö; 10
mida ta seni on pidanud endale võõraks, on tegelikult tema osa ja mitte temaga vastuolus, kuid kui selleni pole jõutud, jääb vaim endast võõrandunuks. Üksikisik on endiselt mässitud vastuoludesse, ei tunneta iseennast ega ole vaba. Selline olukord on jätkuva dialektilise arengu liikumapanevaks jõuks. Arengu seadus(dialektika) Hegel nägi kõike arengus ja kõike protsessi tulemusena. Tees antitees süntees tees "MIS ON MÕISTUSLIK SEE ON TEGELIK, MIS ON TEGELIK, SEE ON MÕISTUSLIK" Hegeli kolm võtmeideed, mis on mõjutanud kogu lääne mõtlemist: 1. Reaalsus on ajalooline protsess ja seda saab mõista vaid ajaloolise seletuse kaudu 2.Maailma ajalooline struktuur on mõistusepärane ja võti selle mõistmiseks peitub arenguseaduses ehk dialektikas. 4 3
See põrgib paljastama kogemuse kehtivaid jooni, ilma milleta poleks ta võimalik. Kuidas kogemus on võimalik? Kant tahab olemasolevat teadusest aru saada, mitte selle üle kohut mõista. Teadmine põhineb koostööl, teadva subjekti ja maailma vahelisel vastasmõjul. Hegeli dialektika Hegeli dialektika põhiseadused. Hegeli dialektikat iseloomustatakse sageli järgmise skeemi abil (Hegel ise seda ei kasutanud): teesi eitab sellele vasturääkiv antitees ning süntees haarab endasse olulise nii teesist kui ka antiteesist. Näiteks esitab Hegel "Loogikateaduses" olemasolu dialektikat nõnda: esiteks, olemasolu tuleb postuleerida puhta olemisena (tees); teiseks, puhas olemine osutub lähemal uurimisel eristamatuks eimiskist (antitees); ometi ühinevad olemine ja eimiski saamiseks (süntees), kui taibatakse, et see, mis hakkab olema, samal ajal naaseb eimiskiks. Nagu Platoni dialektikagi, toob Hegeli dialektika välja varjatud
annaabi.ee 
