Laste kasvatamine nõuab rahulikku meelt ja õiglustunnet Laste kasvatamine eeldab teadmisi ja see on suur kohustus lapsevanematele. Kasvamine on alati olnud üks inimese kujunemise olulisemaid tegureid. Lapsepõlv paneb aluse meie edasisele elule. Kujundatud, mitteiseseisvat, distsiplineeritud, allasurutud last - vabaduseta last võib leida igal pool maailmas. Ta elab meie tänaval, kõrvalmajas. Ta istub igava pingi taga igavas koolis ja hiljem veel igavama laua taga mõnes kontoris või kuskil mujal. Ta on järeleandlik, valmis kuulama autoriteeti, kardab kriitikat, ta on peaaegu fanaatiline oma soovis olla normaalne ja korrektne. Ta aktsepteerib kõike õpitut peaaegu ilma küsimusi esitamata, ja annab kõik oma kompleksid, kartused ja pettumused edasi oma lastele järgmistesse põlvkondadesse. Lapsed on alguses head. Kui tahetakse, et nad jääksidki headeks, ei tohi neid suruda käitumisraamidesse, sundida...
Maal on parem elada kui linnas Millised on maal elamise eelised? Mis on parem linnas? Kas maal on parem elada kui linnas? Paljud inimesed koliksid võimaluse korral kindlasti maale elama. Kõik tahaksid ju rahulikku ja ilusat elu puhtas ning kaunis looduses. Maal elamise suureks eeliseks on see, et siin on värske ja puhas õhk. Veel on ka väga kaunis loodus. Siin saab võtta aja maha ja lihtsalt puhata ning lõõgastuda. Kindlasti on ka igal maal elaval inimesel omad metsarajad, kus jalutada ja oma peidupaigad, kuhu terve maailma eest peitu pugeda. Veel saab siin töid nautida. Maa peamisteks töödeks on põhiliselt loomade kasvatamine, nende toitmine , pügamine, lüpsmine. Samuti on maal
11D Eestimaa asulad Venemaal Uurimistöö Juhendaja: Natalja Stanevits Tartu 2013 Resümee . . . , . . , , . . , , . , , , . , . Sissejuhatus Siberis elab tänini hulk eestlasi. Tegemist on kodumaalt väljasaadetute ning hiljem väljarännanute järeltulijatega. Võõral pinnal oma kodu rajanud eestlased lootsidelu edenemist. Tööd tehti kõvasti, viljakas maa andis head saaki. Rahulikku elu aga polnud kunagi kauaks: sõjad, sundkollektiviseerimine ja küüditamiste-repressioonide laine halvasid külaelu. Mitmed eesti asundused kadusid, allesjäänud küladesse hakkas saabuma võõraid, valitsevaks sai vene keel. Paljud eestlased naasid kodumaale, teised asusid elama vene linnadesse ja mujale. Paljud eestlased ei teagi, et Siberis on eestlaste asulad. 1. Siber Siber see on tohutu territoorium, mis hõlmab 7,5% maailma maismaast ning on suurem
Filmiarvustus Minu lemmik filmi nimi on ‘’Vastikud naabrid’’ (inglise keeles- ‘’bad neighbors’’).See on komöödia.Film räägib ühest perest kes elab rahulikku elu.Üks päev märkab pere,et nende juurde on kolimas suur kamp noori.Pere hakkab muretsema,kuna neile on pisike aasta vanune laps ja nad arvavad et nad hakkavad seal suurt lärmi tegema.Pere mõtleb kuidas seda ära hoida.Nad on otsustanud minna koliva noortekamba juurde,neid tervitama,pereisa näitab ühte karpi mille sees on kõik kanep ja muu ja ütleb,et nende rajoonis see keelatud pole.Pereema,aga ütleb imelikul toonil et,kamp võiks
Lained kandsid Robinsoni ühele saarele kus ta arvas et ta on üksi. Ta ei mõistnud miks jumal teda nii karistas. Siis aga märkas et lained olid ta laeva rannale toonud ja sealt leidis ta veel palju kastuskõlblikke asju. Ta õppis tegema tööriistu ja kodustas ka loomi. Ta kasvatas ka vilja millest ta leiba sai teha. Ta küttis kitsi ja muid loomi mida kätte sai, ta toitus peamiselt loomalihast. Ta elas rahulikku elu kuni saarel hakkasid inimsööjad püütud inimesi söömas käima. Tal õnnestus isegi üks nendest päästa, kellele ta pani nimeks Reede, sest see toimus kõik reedesel päeval. Reede õppis isegi inglise keele selgeks, siis sai Robinson temaga suhelda. Robinson õpetas Reede kõike tegema mis on vajalik sellel saarel ellujäämiseks. Robinson päästis ühe hispaanlase ja ka veel Reede isa. Saare rahulikku elu hakkasid häirima inglased
Vesi kandis Robinsoni saarele, mis paistis olevat inimtühi. Robinson ei saanud aru, miks Jumal teda karistas. Olukorda kergendas see, et vesi tõi ranniku lähedale Robinsoni laeva, kus mees leidis palju kasulikke asju, mida ta parvega rannikule tõi. Robinson õppis valmistama tööriistu ja ta kodustas loomi. Ta rajas ka põllumaa, kust ta sai vilja leiva küpsetamiseks. Robinson toitus põhiliselt lihast. Ta küttis kitsi ja püüdis kilpkonnasid. Robinson elas saarel rahulikku elu, kuni inimsööjad hakkasid saarel oma püütud inimesi söömas käima. Robinsonil õnnestus üks neist inimestest päästa, ja kuna see kõik juhtus reedesel päeval, nimetas Robinson inimese Reedeks. Reede õppis aja jooksul ära inglise keele, nii et Robinson sai Reedega kõigest rääkida, tarkusi ja oskusi vahetada. Veel päästis Crusoe Reede isa ning ühe vangivõetud hispaanlase. Saarerahva rahulikku ellu sekkusid peagi inglased
ehitatud onni tassis. Töö oli ränk ja ta pidi tassimiseks ehitama ka parve, et asju paremini mandrile tassida, kuid töö tasus end ära. Robinson õppis valmistama tööriistu ja ta kodustas loomi. Ta rajas ka põllumaa, kust ta sai vilja leiva küpsetamiseks. Robinson toitus põhiliselt loomalihast. Ta küttis kitsi ja püüdis kilpkonnasid. Nälga ei pidanud ta eriti tundma. Robinson elas saarel rahulikku elu, kuni inimsööjad hakkasid saarel oma püütud inimesi söömas käima. Robinsonil õnnestus üks neist inimestest päästa, ja kuna see kõik juhtus reedesel päeval, nimetas Robinson inimese Reedeks. Reede õppis aja jooksul ära inglise keele, nii et Robinson sai Reedega kõigest rääkida. Reede õppis loomi küttima ja omandas igasugust tarkust, mida saarel elamiseks vaja oli. Veel päästis Crusoe Reede isa ning ühe vangivõetud hispaanlase.
tumedad. Valitsev toon on rohekaspruun. Eks sellepärast, et portreemaalil on eelkõige kujutatud naist. 6. Maal on värvitud 4 aasta jooksul ja tunda on, et asja on tehtud rahulikult. Pintsilga pole väga rahmeldatud. Kõik on selline sulav. Tagataust on eriti selline ühtlane. Värvide üleminek rahulik. 7. Taiese meeleolu on minumeelest rahulik, ega portreel ei saagi midagi karjuvat väga olla. Ma usun, et ta tahtis edasi anda rahulikku Itaalia siidikaupmehe naist. Lisa del Giocondo portree on minumeelest natuke liiga üle promotud. Minus ei tekita see maal küll mingeid erilisi tundeid, olen näinud huvitavamaidki pilte, kust on võimalik rohkem välja lugeda. 8. Kasutasin natuke Interneti , otsimaks taiese vanust.
Kolm vihmapiiska Elasid kord kolm vihmapiiska. Nad elasid pilves rahulikku elu. Vihmapiisad olid juba suureks kasvanud ja pilvetaat otsustas nad suurde maailma saata. Vihmapiisad polnud sellega nõus, kuid pilvetaadi otsust oli raske muuta. Järgmisel päeval pidid kolm vihmapiiska teiste vihmapiiskadega hüvasti jätma. Pilvetaat saatis nad vihmana alla maa peale. Maa peale jõudes olid kolm vihmapiiska väga vihased, sest nad arvasid, et neid ei ole enam pilvel vaja. Nad arvasid, et mitte kellelgi ei ole neid vaja.
5. Waldorfkooli õpetaja: ,,Inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust." 6. Tähtsaks peetakse nii intellektuaalset kui ka emotsionaalset ja tahtepärast õppimist 7. Waldorfkoolis on oluline õppeprotsess mitte hindamine 8. Õppekava on selgelt kohandatud lapse ealistele iseärasustele 9. Väga hästi toimib õpilase tundmaõppimine, individuaalne lähnemine ning õpetajate kollektiivne eneseareng 10. Waldorfkoolid sobivad lastele, kes vajavad rahulikku (stressivaba) arengukeskkonda 11. Intellektuaalne õppimine- käsitöö ja kunst, draama, muusika ning liikumine on õppekavas tähtsal kohal ning nad on omavahel lõimunud. 12. Waldorfkoolide arv kasvab Eestis pidevalt. Praegu on neid kokku 7: Tallinnas, Tartus, Viljandis, Rakveres, Põlvas, Keilas...
Aleksander-Arnold Maastiku elu ja kunstialase tegevuse võtab kokku 2009 ilmunud raamat ,,Otsija lugu", koostajaks poeg Aleksander, põhineb Austraaliast saadetud kirjadel. Raamatus on pilte maalidest, fotosid nii varasemast ajast kui ka Austraalia uusasuniku ja kullakaevaja elust. Kuressaare Raegaleriis saab näha Maastiku neljandat personaalnäitust maaliparemikku ajavahemikust 1918-1984. Mulle meeldis maalidest ,,Tahkuna" aastail 1981. Väga looduslik pilt, palju puid, taimi ja rahulikku oletusega pilt. Teine pilt mis mulle meeldivamaks jäi oli ,,Korsi talu Ruhnus" mis on joonistatud akvarellidega aastail 1965, jällegi üks looduslik pilt koos talu majast. Mulle niipalju ei meeldinud Austraalia maalidest mis olid 1936-dal aastateil tehtud. Kõik olid joonistatud randadest ja meredest mis ei toonud palju huvi sellele. Aga viimane pilt mis mulle kõige rohkem meeldis oli ,,Ehavalgus" mis oli tehtud 1918 aastail.
Tegevus toimub juulist sügiseni.Vaene juuratudeng tapab vastiku vanamuti ja tema rõveda õe, varastab nende raha ja väärtesemed, aga ei tunne sellest rõõmu, läheb hulluks ja lõpuks mõistetakse ta üle kohut ja määratakse sunnitööle kuid teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks
Loo organist on 72-aastane inglise helilooja ja organist Christopher Bowers-Broadbent. Lugu ’’Minu süda on mägismaal’’ on filmimuusikaks Paolo Sorrentino Oskari võitnud filmile ’’The Great Beauty’’. Pala on kirjutatud f-mollis ning on aeglase ja sujuva tempoga. Lool on vaikne dünaamika. Pärdile kohaselt kuuleme uinutavat, võluvat aga ka lihtsat ja geniaalset mitte suurte intervalliliste hüpetega bassiliini. Oreli saates on kuulda sarnast, rahulikku harmooniatäidet, mis on arvatavasti lihtsakoelise pehme 8' registriga. Vahemängudes on kuulda Saksa orelitele kohast Oboe 8' registrit, mis annab palale omamoodi huvitava kõla. Soprani partii on vastanduseks orelile alati fraasiliselt paigal ehk ühes fraasid kõlab ainult üks helikõrgus. Pala oli melanhoolne ja ilus. Lugu oli lõõgastav ja hinge rahustav, andis kuulajale võimaluse võtta aeg maha ja tegeleda ainult enda sisemaailmaga. Teos kõlas justkui
loomuga. Tema peamisteks miinusteks võibki välja tuua tihedad tülitsemised nii Andrese kui ka oma sulastega ning samas ka tiheda kõrtsi külastamise kombe. Peale viimast oli Pearu peaaegu alati tigedas meeleolus ja sellest tulenevalt sõimas ta ka tihti oma naist ning vahel ka peksis. Temale oli hästi iseloomulik omapärane mng ning kemplemised ning jõukatsumised. (midagi üldist juurde veel vaja kirjutada) Andres, Mäe talu peremees, oli aga rahulikum ja soovis enda perele headja rahulikku elu. Andres rabas terve elu Vargamäel, et temal ja ta perel oleks seal hea tulevik. Kahjuks ei osanud ta hinnata tööde raskust ja mõju teistele, millega seoses ka tema naine Krõõt vaevles. Andrese suhtumine töödesse ja talusse muutus peale Krõõda surma, talle jõudis kohale kuidas ta oma soovide ja unistuste teostamisega muudab ja kurnab ka teisi. Kuid selline muutus oli väga lühikest aega ja ta muutus uuesti karmiks ning otsis tõde piiblist.
• Organum-kahehäälne laul. • Missa-jumalateenistus. Ars Nova heliloojad: Philippe de Vitry „Ars Nova“, Guillaurme de Machaut „Jumalaema missa“. Itaalia kultuuri 14.sajandil nimetatakse ka trecento'ks. Sel ajal tõuseb esile elegantne, ilmalik seltskonnakunst, tagaplaanile jääb vaimulik muusika. Trecento suurkuju on Francesco Landino. Madrigal on polüfooniline laul, enamasti 2-häälne. Keerukaimaks vormiks on caccia, milles kolmanda häälena kasutati tavaliselt rahulikku instrumentaalset alumist häält. Madalmaade hulka kuuluvad: Burgundia, Põhja-Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, ühendas flaami keel. Madalmaadel kujunenud muusikaline väljenduslaad ühendas jooni eri maadelt ning saavutas universaalsuse ja üldmõistetavuse. Madalmaade koolkonna žanrid: missa, motett, ilmalik polüfooniline laul. • Cantus Firmus-range stiili polüfoonia meloodia. 4-häälne polüfoonia kujunes välja bassi kasutusele võtmisega. A capella tähendas
VILJANDI Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt rikkas ja arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. Juba 14. sajandil seadsid siinmail ennast sisse hansakaupmehed ja Viljandi arvati Euroopa hansalinnade hulka. LOODUS Viljandi ja selle ümbrus on tuntud oma maalilise ja mitmekesise looduse poolest. Viljandi asub Sakala kõrgustiku põhjaosal, S- kujulise Viljandi-Raudna ürgoru kõrgel pervel. Viljandi org on avatud edelatuultele, mis kannavad edasi Raudna oru soiste
minu tundeid ühel või teisel hetkel. Ilma muusikata oleks maailm palju tühjem ja igavam paik. Muusikata ei möödu ükski minu päev, see aitab mul õppides keskenduda ning vabadel hetkedel lõõgastuda. Iga erinev muusikapala loob erineva meeleolu ning tekitab minus teistsuguseid tundeid. Kõikide tegevuste juurde kuulub isemoodi muusika: trenni tehes kuulatakse tempokat muusikat, õppides ning lugedes kuulakse tavaliselt rahulikku muusikat, tantsida ja laulda võib aga iga viisi järgi. Muusika pole ainult see, mida saab instrumentidega teha, see on kõikjal me ümber looduses. Linnulaul, tuule vilin, vee kohin ning kõik muud loodushääled on omal viisil muusika kui sa vaid oskad seda kuulata. Heliloojad saavad tihtipeale inspiratsiooni loodusest ning kajastavad loodushelisid muusikas. Neid viise, mida heliloojad on loonud mängivad muusikud ning annavad edasi helilooja loomingut.
Nii nägigi 1668. aastal ilmavalgust tema teos Simplicius Simplicissimus, mida peetakse 17. sajandi Saksamaa väljapaistvamaks novelliks. Simplicius Simplicissimus kirjeldab Simpliccimuse seiklusi laastava "30- aastase sõja" ajal, mille aluseks võtab autor Hispaania rändurliku novelli ning iseenda eluloo. Ajaloolane Robert Ergang on aga julgenud kahelda teose autobiograafilisuses, sest tema sõnul elas Grimmelshausen rahulikku elu vaiksetes linnades ja külades ning materjal tema teoses pole võetud isiklikest kogemustest, vaid laenatud kelleltki teiselt või eredat fantaasiat kasutades välja mõeldud. Grimmelshausen on kirjutanud ka teisi, kuid vähem huvi pakkuvaid teoseid: · «Trutz Simplex oder Lebensbeschreibung der Erzbetrügerin und Landstörzerin Courasche» (ligikaudu 1669), · «Der seltsame Springinsfeld» (1670), · «Das wunderbarliche Vogelnest» (1672),
Tekkis Prantsusmaal.Tema töödes puhtad ja eredad värvid. Siit tõuge uuele suunale. 1905 aastal sügis salongi näitus kus rühm noori kunstnike, kelle töödes jõulised puhaste värvidega laigud.Fauvas- prantsuse keeles- metsikudFovidel püüd väljendada meeleolu, igal emotsioonil oma värv. Tihti olid valed värvid- puud ollased,taevas roheline... Valgust varju polnud, perspektiivist loobuti. Foovid väljendasid rahulikku õnnetunnet.H. Matisse-#tants #avatud aken. Ekspressionism- ekspression-prantsuse keeles väljendus.Ekspressionism tekkis Saksamaal. Eelkäiateks van Gogh, E. Munch ja foovid.Loodus väljendamise asemel on tähtsaim tunnete väljendmine. Ekspressionistid väljendasid maailma valu, kunst oli ühiskonna kriitiline, ei taodeldud il, lihtsustati,moonutati asju ja inimesi.Inimene tihti jõhkra ilmega, mille tagant aimata sisemist piina ja traagikat. Loodus ärev ja pingestatud
Aina tihemini esineb surmajuhtumeid tööpostil, saadakse liigse koormuse tõttu südamerabandusi ja tekivad muud tervisehädad. Tänapäeva inimesed pole vabad, sest nii nagu piirab vabadust mobiiltelefon, teevad sama ka raadio, televisioon, internet. Eesti ärimees on öelnud, et õnne alus on raha. Osaliselt on tal õigus. Raha on eluks vajalik, kuid kindlasti pole see õnne ega ka mitte vaba elu aluseks. Tundub, et tõeliselt vabaks võib pidada inimest, kes naudib rahulikku elu maapiirkonnas, kus puuduvad segavad faktorid nagu linnamüra ja sage ühendus välismaailmaga.
expression= väljendus) on 20. sajandi algul sündinud vool kunstis,kirjanduses ja muusikas. Espressionism levis 20.saj. alguses peamiselt Saksamaal. Eelkäijateks võib pidada foove, Edvard Munchi ja Vincent von Goghi. Osa ekspressionisme moodustas 1905. a. Dresdenis rühmituse ,, Die Brücke"(,,Sild"). Rühma kuulusid Ernst Ludwing Kirchner algataja, Karl Schmidt-Rottluff ja teisi kunstnikke, lühiajaliselt ka Emil Nolde. Pranstlased tahtsid väljendada ekspressionisnis eelkõige rahulikku õnnetunnet ja rõõmu nägemust. Sakslaste eneseväljendamise põhisisuks oli rahutus, mõnikord ühiskonnakriitika ja maailmavaade ning parema ühiskonna igatsus. Sakslastele meeldis piltide juurde mõeldav tähendus ja sümboolika. Ekspressionismid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvi kontraste ning pori.
Lääneossa jääb suurte jõgede ja ulatuslike soode maa, põhja pool, Kolga-Jaanis võib näha omapärast vooremaastikku. 3. Maakonnakeskus (tutvusta pikemalt): Viljandi on rahvaarvu poolest suuruselt kuues linn Eestis. Kauni Viljandi järve kaldal asuv linn paistab silma mitmekesise looduse poolest. Viljandit iseloomustab erinevate eluvaldkondade tasakaalustatud areng ning elanike tugev kodukohatunne, mis väljendub nii vaimses kui majanduskeskkonnas. Külalisele pakub Viljandi rahulikku puhkust looduslikult kaunis, kultuuriliselt ja ajalooliselt rikkas ning arenenud infrastruktuuriga keskkonnas. 4. Viljandimaa maakonna traditsioonilised üritused: Folk, Sakalamängud, Rock ramp, Viljandi linna sünnipäev, Suislepa paadi päevad, 5. Viljandi maakonnas asuvad muuseumid: Viljandi muuseum Viljandi, Heimtali koduloomuuseum Pärsti vald, Tähetorn - Olustvere, Kondase keskus - Viljandi, Heliloojate Kappide Majamuuseum Suure-Jaani vald , Tarvastu muuseum
Kostüümid olid väga omamoodi. Süntesaatori mängjal oli üleni punane pükskostüüm, lauljal olid tanksaapad ja ogadega püksid. Kahjuks teisi esinejaid väga ei näinud kuna lasti päris palju tossu lava peal. ,,Hallelujah " puhul oli heli väga valju aga alguses rahulik. Mulle endale meeldis isiklikult lugu ,,Ich Tu Dir Weh", mille salmid olid rokilikult tehtud ja ette kantud aga refrään oli jällegi rahulikum. ,,Du Hast " oli tervenisti rokkmuusika, midagi rahulikku selle loo puhul polnud. Minu arust esitasid esinejad lugusid hästi ja eriti meeldisid mulle kostüümid ja eriefektid. Kõige silmapaistvam oli punane suits kõige alguses, mis lahvatas terve Lauluväljaku kohal. Varasemate kogemuste põhjal oli Rammsteini kontsert ikka väga hea. Ma pole käinud õhelgi kontserdil, mis oleks nii üle rahvastatud nagu eelnimetatu. Ettepaneku, mille mian isiklikult kontserdi korraldajale esitaks oleks see, et
palju inimesi, tunneb peategelane end üksiku ja ahistatuna. Ta püüab leida sealt väljapääsu, kuid selle asemel, et välja jõuda, eksib ta üha sügavamale maja labürintidesse. Ta kõnnib mööda lõputuid koridore, siseneb ja väljub lõpututest ustest. Kui vaadelda koridore ja uksi kui sümboleid, siis võib öelda, et need kujutavad inimese otsinguid ning vaimu- ja hingerännakuid. See võib seostuda ka põgenemisega oma eelneva elu eest ja püüdega alustada uut ja rahulikku elu ilma igasuguse rõhumiseta, mida enne põhjustasid teised inimesed. Romaan ,,Hingede öö" kirjeldab ennekõike peategelase sisepagulust, mis väljendub ummik- ja üksindustundes ning eksistentsiaalses kriisis, mis on peategelast tabanud. Vaadates romaani peategelast võib öelda, et ta on pagulane nii riigi suhtes, kust ta põgenes, kui ka enese suhtes. Ta otsib väljapääsu oma pimenenud hingekaosest ja leiabki selle. Ta pääseb välja
tüüpilised vaated. Tihti oli kujutatud mereteemalisi asju. Näiteks purjekaid, sadamaid, kalureid. Paljudel piltidel oli seos merega. Palju oli kujutatud ka mererandu, suvituskohti ja jõekaldaid. Näituseruumides oli hästi edasi antud õhkkond ja olemus Normandiast. Taustaks mängis merekohin või lindude laul. Ühes ruumis oli ka erandeid. Seal oli kujutatud Normandia sisemaa elu ja olu. Seal oli pilte igapäevastest tegevustest ja kindlatest esemetest. Pildid andsid edasi väga rahulikku meeleolu. Neid pilte vaadates sai süveneda, millegisse rahustavasse. Peale selle näituse vaatamist oli väga nn puhanud tunne. Mul kujunesid väja teatud lemmikud. Näiteks: Louis-Alexandre Dubourg - Rannakarpide korjajad Honfluri plaazil (1876.a ) Frank-Myers Boggs Dieppe, hommikune udu (1881.a) Charles Dabigny Les Graves de Villerville, päikesepaiste (1873.a) Kokkuvõte Ma pole vist kunagi käinud iseseisvalt vaatamas ühtegi kunstinäitust. See oli uus kogemus.
Sellist kodu, kus hoolimist välja näidatakse ja kus ei riielda, näeb tänapäeval järjest vähem. Kui me hoolime, mis on seda siis nii raske välja öelda ? Ma arvan, et inimesed kardavad oma tundeid välja näidata, sest see teeb nad haavatavaks. Tead, mis tunne on elada majas, kus vanemad omavahel riidlevad. Vaidlused tekivad järjest tihedamini ja lõpuks on iga lahkarvamuse pärast tüli. Minu arust ei saa olla selline koht kodu, kus pole rahulikku õhkkonda. Kodu peaks olema koht, kust kunagi ära ei taha minna, ning koht, kus ma tahaks alati olla. Vahepeal, kui ma maal isa juures käin, et puhata, siis igatsen alati koju. Lõpuks, kui ma jõuan kohale, on hea olla, sest olin ema nii igatsenud. Minu jaoks algab kodu sealt, kui ma astun maja kusest sisse, ning juba on ema mind seal ees ootamas. Bette Davis on öelnud:"Kodu on lihtsalt sellin koht, kuhu lähed siis, kui sul enam pole mujale minna
veebruar 1677 · Juudi päritolu Hollandi filosoof. · Spinoza tööde tähtsust märgati alles peale tema surma. · Tänapäeval peetakse teda suurimaks ratsionalistlikuks filosoofiks 17.sajandil, kes pani aluse 18.sajandi valgustusajastule ning tänapäevase piiblikriitikale. · · ELU · Pärines Portugali juutide suguvõsast · Sündis Amsterdamis rikka kaupmehe pojana · Elas rahulikku elu prilliklaaside tegijana ning keeldus k õrgetest kohtadest ja ametist, mida talle pakuti. · Perekonnalt saadud päranduse andis õele. · Spinoza suri kopsuhaigusesse, mille tekitas klaasitolm. · https://www.youtube.com/watch?v=5RSML-YZro0 ·
närvilisust. Sobib ka kõhu- ja menstruatsioonivalude leevendamiseks ning soodustab seedimist ja tõstab söögiisu. Piparmünt- Jahutav, hingamisteid avav, leevendab iiveldust, kõhupuhitust. Soodustab seedimist. Peavalu leevendav, närve rahustav, tõstab vererõhku. Ingver- Valuvaigistav, köhavastane, tõstab söögiisu, palavikuvastane, lahtistav ja toniseeriv, soodustab seedimist ning aitab väsimust peletada. Lavendel- Soodustab rahulikku ja sügavat und, vererõhku alandav, vabastab lihaspingetest ja omab valuvaigistavat toimet. Lavendel on enim kasutatud eeterlik õli nahalöövete ja põletuste hoolduseks. Jasmiin- Lõõgastab, tõstab tuju, muudab nahka elastseks ja pehmeks, tugevdab tundeid ja seetõttu kasutatakse seda ka paarisuhte tugevdajana. Seeder- Hingamisteede vaevustele, kurgus ärritava köha puhul. Toimib ka kuseteede põletikke põhjustavate bakterite vastu. Mehed kasutavad seedrit habemeajamisvedelikku, see
''Emilé'' Kaitseb lapse loomupärast õigust olla laps, mitte üksnes täiskasvanu algjärk. Revolutsiooni alusraamat ''Ühiskondlik leping'', 1762 Kodanikud moodustavad kõrgema riigivõimu Vastutustundetu-ta hülgas kõik oma lapsed. HOBBES peateos ''Leviathan'' Maailmapildis avaneb inimene olemuslikult hirmu kaudu Inimlik põhiolukord- kõikide sõda kõikide vastu Rahu saavutatakse, kui isekad inimesed alustavad rahulikku kooseksisteerimist ja alluvad keskvõimule. Inimene on kui automaat. Võrdelb vibu, kella ja mehhanismidega. MARX 1818-1883 Isa arvates kõrgeks riigiametnikuks Teos ''Kapital'' Hegeli filosoofia jättis hea mulje Elas koos Friedrich Engelsiga 1848 ilmus ''Kommunistliku partei manifest'' Filosoofide töö seisneb muutuste loomises Uurimisobjektisk tootev, tööd tegev inimene Religioon on inimese loodud
olema. 6. Päris mehe tallalune ka ei saa olla, aga truu peab olema. Päris mehe orjaks ka ei saa hakata. Vilde ei sundinud Marit takka, et ta mõisniku juures käima hakkaks. Tõnu käis peale, aga lõpliku otsuse sai Mari ise teha. 7. Mõnesmõttes küll, et perel paremini minema hakkaks, aga see ei ole ikka õige tegu. Aga samas kui ta poleks mõisis käima hakand oleksid nad sama rahulikku elu edasi saand elada nagu varem. 8. Tõnu hakkas alles liiga hilja Mari peale mõtlema, siis kui ta juba mõisa lepingut täitmas käis. Aga kui Kremer oleks hoolinud, siis oleks ta Maril lasknud mõisas käimise lõpetada. 9. Ta seletas seda sellega, et ta tahab linna elama minna ja omale meelepärast elu elada, elada vaeselt, kuid vabana. 10. Ma arvan et erinevusi on rohkem, kuna tänapäeva naised ei pea minema oma õe lapsi
surematuse? Kindlasti ei saa tuua üldistuse, et kõikidel inimestel, isegi Wikmani õpilastel, on olemas eesmärk ja sihikindlus selle täitmiseks, sest kui kõik on surematud, pole keegi seda. Seetõttu peabki vaatlema ainult säravamaid isiksusi. Wikmani gümnaasiumi XX lennu puhul on selleks ,,ajutrust", klassi süda, kus tekivad ideed ja korraldused selle elluviimiseks. Jaak Sirkel oli klassi priimus ja aktiivne inimene. Tal oli unistus saada targaks õppejõuks ning elada rahulikku pereelu. Teine ajutrust Penn soovis vastu isa tahtmist saada näitlejaks, milleks tal ka annet oli. Nad töötasid selle nimel, et kunagi jõuda seatud sihini. Paraku ei jõudnud kumbki selle teose vältel väga kaugele. Nende pingutustest sõltumata ei loodud valitud inimestele soodsaid tingimusi enese arendamiseks. Surm tundub vaimse (ja ka füüsilise) represseerimise kõrval kõige lihtsam lahendus, kuid kahjuks ei
Töö jättis varju nii tema naise, kui ka lapsed töö oli tähtsam kõigest muust. Kui mõni töö sai valmis, tekkis kohe mitu asemele. Andres tahtis tööd tehes tagada oma lastele hea kodu, kuid raske tööga ta hoopis tõukas kõiki endast eemale. Ajapikku võttis töö naeratuse nende kõigi suult ning lastele oli isa mees, kelle sõna tuli kuulata ja käsku täita. Vargamäest jäi mulje nagu see koht ei salliks õnnelikku ja rahulikku elu. Tänapäeval ei kiirusta noored pereeluga vaid esikohal on siiski töö. Kahjuks on eestlastel siiski komme end tööga matta. Tavalistes peredes on vanemad hommikust õhtuni tööl ning perekonnaga veedetakse vähe aega. Tundub, et eestlane ei ole kunagi rahul sellega, mis tal on, vaid tahab alati saada rohkem ja rohkem. Ka praegu tahetakse parem olla oma naabritest, nagu tahtsid seda Pearu ja Andres. Sellise n.ö võistluse pärast kaob varem armastatust tööst rõõm ning
kodanikuteadlikust ja valmisolekut vajaduse korral Eestit kaitsata. Riigikaitse ei kujuta endast vaid relvõpet, vaid hõlmab ka riviõpet, kaitseväe teenistust ja esmaabi. Lisaks sellele aitas riigikaitse mõista mul, et terrorism on tänapäeva maailmas kõige suurem ohuallikas, ja saan aru miks saadab Eesti oma sõdusid mujale maailma. Selleks, et terrorism, mis keeldub allumat igasugustele seadustele, ei muutuks ülemaailmseks ja et meie tavainimesed saaksime öösel rahulikku und nautida. Riigikaitse eesmärk oli teadvustada ja harida mind tänapäeva maailam ülesehitusest ja ta täitis oma eesmärki. Nimetatud aine kasvatas minus teadlikkust maailmas pesitsevatest ohtudest ja nende vältimisest ning näha ja hinnata riigi võimekust oma kodanikke kaitsata.
Retsensioon „Mündi lõhn“ Käisin 15. märtsil vaatamas Kuressaare Linnateatri teost „Mündi lõhn“, mis etendus Kuressaare Linnuse Kapiitlisaalis. Tüki oli kirjutanud teartri direktor Piret Rauk ja lavastajaks oli teatri loomejuht Aarne Mägi. Näidend koosnes kahest vaatusest. Näitlejateks olid Olavi Pets, Urmas Lehtsalu, Mati Talvistu, Piret Rauk, Merilin Kirbits, Hannes Prikk ja Priit Lõhmus. Esimeses vaatuses toodi meieni sündmused, mis juhtuvad lossis tänapäeval. Vaatus algas juhustaja sisse tulekuga (Olavi Pest), kes rääkis lossi seisukorrast. Lossi on müüki pannud Härra Hesse (Urmas Lehtsalu) ja selle ostab ära minister (Mati Talvistu), kes oma perega sinna ka elama kolib. Ministril on naine proua Anna (Piret Rauk) ja tütar Luise (Merilin Kirbits). Elades lossis, hakkab peretütart huvitama kummaline lugu vaimust, kes jutu järgi elavat selles lossis. Ühel õhtul raa...
01.2013) Pealinn: Oslo Pealinna elanike arv: 951,581 (seisuga jaanuar 2013) Keel: norra ja uusnorra keel Rahaühik: kroon (NOK) Kuningas: Harald V Iseseisvus: 7. juuni 1905 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Geograafiline asend Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel. Norra naabriteks on lõunast Taani, läänest Island, idast Rootsi. Maismaa piiri omab ta veel Soome ja Venemaaga. Norra paikneb nõrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast võrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Kaart Neljas tase Viies tase Looduslikud tingimused: 1. Pinnamood Peaaegu kogu mandriosa võtab enda alla Skandinaavia mäestik. Norra on väga mägine ning ta moodustab suure mägismaa. Norra idaosas on aga suured orud. Norra kõrgeim tipp on Galdhøpiggen (2469 m).
- Nn ,,pöiahüpped" treeningul 600-800 hüpet Jõutreening: - Lihasvastupidavuse arendamiseks ringtreening 2x nädalas. Pöiaharjutuste kompleks. 1 Pallimäng: - Jalgpall liivas. Treeningnädal oktoobris. Esmaspäev: Soojendusjooks 15 min, võimlemine. Nn ,,kiirjooksja fartlek": näiteks 45 sekundit kiiret jooksu (umbes 250m) + 1min rahulikku sörki + 45 sek kiiret jooksu + 1 min rahulikku jooksu + 45 sek kiiret jooksu. Nüüd puhkus keskmiselt 6 min kuni pulsi taastumiseni (100-ni). Selliselt 3 seeriat, 2.ja 3.nädalal lõpetada kiired jooksud 60-80m spurtidega. Lõdvestus. Teisipäev. Soojendusjooks metsas 1,5 km, võimlemine. Jooksuharjutused 8-12 korda 60m. Kordusjooks 2x150m üle sörgi kiirusega 80%. Kokku 3-5 seeriat. Pöiale kordushüpped pehmel pinnasel 600- 800x. Jooks 1,5 km. Õhtul: soojendusjooks 20 min, võimlemine
Arutlus Kes oli süüdi Esimese Maailmasõja puhkemises? 19. sajandi lõpp ja 20 sajandi algus oli rahvusluse ja imperialismi ajastu. Sõja põhjusteks peetakse sageli imperialistlikke vastuolusid suurriikide vahel, kuid vastuolud 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses lõppesid enamasti kompromissidega. Kuigi koloniaalvastuolud võisid olla teatud määral sõdade puhkemise ajendiks, tuleb palju tähtsamaks pidada rahvustevahelisi vastuolusid Euroopas endas. 20. sajandi alguses olid rahvusvahelised suhted Euroopa riikide vahel väga pingelised ja segased, selle tõttu on sõja põhjustajat raske leida. Kõik suurriigid teadsid, et sõda on tulekul. Sõja tulekut oli näha suurriikide ettevalmistamisest sõjaks. Kõik suurriigid oli oma jõud suunanud sõjaplaanide tegemsiele ja riigi relvastumisele. Kõige rohkem pööras sõjaplaanidele ja relvastusele tähtsust Saksamaa. Saksamaa oli ka üks riikidest, kellega peaaegu kogu...
Fotode kvaliteet oli ülimalt hea ja selle koha pealt ei oleks nokkimist ka elukutselistel fotograafidel. Ka kompositsioon oli puhas ja selge, ning ei tekkinud tunnet, et pildid on liiga keerulised või risu täis. Natuke ehk häiris tollel ajal katki olnud projektsoonsüsteem, mis viieteist sekundiliste vahedega sama muusikat ja videot uuesti ja uuesti alustas. Pisiasju kõrvale jättes ütleksin, et tegemist on kohustusliku külastamiskohaga kõikidele, kes tahavad veidi rahulikku hetke, mõnusat ümbrust ja vapustavat näitust nautida. Ei pea olema absoluutselt arhitektuuri huviline või asjatundja, et sellest näitusest enda jaoks midagi meeldivat leida. Üldiselt, väga mõnus oli.
SIGNE KANGUR 12b Rahvastiku vananemine kui ühiskonna probleem Euroopa rahvastikule ennustatakse juba pikemat aega keskmise eluea tõusu, mis sisuliselt näitab elanikkonna üldist vananemist. Tööealised lükkavad laste saamise üha kaugemale tulevikku ning seetõttu väheneb laste ja noorte osakaal ühiskonnas. Kuid jõudes teatud ikka, lakkavad inimesed tööl käimast ning ootavad ülalpidamist. Probleem kerkib aga just siin üha vananev rahvastik hakkab riiki koormama. Majanduslanguste ajajärgul ning inflatsiooni suurenemisega tühjeneb ka riigi rahakott märgatavalt. Negatiivse riigieelarve koostamine osutub möödapääsmatuks. Ent iga-aastast pensionitõusu ootab iga pensionär. See paarsada krooni, mis lisatakse vanaduspensionile, on aga ära elada üritavale eakale väga oluline. Täna on Eestis meeste ja naiste vanaduspensioniiga vastavalt 65 ja 63 aastat. Reaalselt on siiski sellises vanuses füüsiliselt...
jne. Samuti uued konstruktsioonid: nt rippkonstruktsioon. Kujunesid uued proportsioonid: peened postid, laiad aknad jne. Eesti funktsionalism on kuidagi maalähedasem, väiksema mastaabiga, loodus- ja keskkonnalembesem oma ida ja lääne suguvendadest. Rõhutatud ei ole niivõrd hoone konstruktiivne struktuur, kuivõrd ehitise funktsionaalseid gruppe või elemente esile tõstvad trepikojad, liftisahtid, tornid, rõdud, erkerid, korstnad ja vitriinid, millede rahulikku kubismi elustavad nii kivi- kui klaaspindade üksikud kumerused, peenelt proportsioneeritud avad, stiilne disain. Funktsionalismi keskustena võib Eestis nimetada eelkõige Tallinnat, Tartut ja Pärnut, teistes linnades on vaid üksikuid funktsionalistlikke ehitisi. Olev Siinmaa (1881 - 1948) Olev Siinmaad tuntakse peamiselt kui järjekindlat funktsionalisti. Kuid nagu enamus funktsionalismi suurmeistreid, nii alustas ka Siinmaa oma
leidmiseks peab olema haritud või omama eelnevat töökogemus ja erialast väljeõpet. Tänapäeva maailm põhineb karjääril. Kuna aina rohkem on inimesi, kes tahavad teha karjääri. Kuid samas leidub ka palju pereinimesi, kes veedavad pigem oma noorusaastad perega, mitte ei püüdle eduka karjääri poole. Paljud noored tänapäeval õpivad just sel eesmärgil, et hiljem karjääri redelil edukalt üles poole ronida. Aina vähem jääb neid, kes seda ei soovi vaid tahavad elada rahulikku elu. Näiteks paljud noored lähevad välismaale õppima või tõõtama, et saada paremat haridust ja kogemusi, seda eesmärgil olla edukas. Inimesed tänapäeval mõtlevad aina rohkem sellele, kuidas olla edukas, selle nimel õpitakse ja reisitakse maailmas ringi. Seda tehakse juba väga noorelt ja vähe mõeldakse pere loomisele. Tänapäeva maailm põhineb rahal. Sest arvatakse, et raha on hea elu alus. Kindlasti on raha olulisel
Thornton Wilder, Bernard Malamud, James Baldwin, Truman Capote, John Updike, Richard Brautigan, Patrick White, I. B. Singer, E.L. Doctorow, J. M. Coetzee, I. Fleming, John Le Carré jpt. Ta on saanud ka mitmeid auhinde tõlgete eest. Aastatel 1979 1987 pidas ta nädalalehes ,,Sirp ja Vasar" autorirubriiki ,,Tõlkeraamatuid lehitsemas" Kuid kõige paremini mäletatakse Enn Soosaart taasiseseisvunud Eesti ühe mõjuvõimsama avaliku arvamuse kujundajana, kes esindas rahulikku vaatenurka ja läbikaalutud argumente. Soosaare ühiskondliku mõtlemise ideaal oli mõistlik mõõdukus, äärmustest hoidumine. Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Enn_Soosaar 2) http://www.ohtuleht.ee/257793 3) http://www.postimees.ee/223171/suri-enn-soosaar/ 4) http://www.tlu.ee/? LangID=1&CatID=2583&ArtID=129&action=article 5) http://www.diplomaatia.ee/index.php? id=242&no_cache=1&tx_ttnews[tt_news]=1101&tx_ttne
ning kõik on üldiselt üsna heas korras. Aga kui süveneda mõningatesse probleemidesse tõsisemalt, siis leiame vigu nii siit, kui sealt. Iga inimene saab muuta ümbritsevat ühiskonda. Muutused ei peagi olema suured, piisab ka väikestest ja lihtsatest asjadest. Et muuta ümbritsevat, tuleb alustada iseendast. Kuid üks, mis on kindel, siin riigis on raske saavutada midagi enneolematut. Ega meid eriti mujal maailmas ei märgata. Elame oma vaikset ja rahulikku elu. Kuid eks see olegi eestlaste loomuses. Kõige rohkem häirib mind eestlaste juures see, et nad teevad tihti asju vastu tahtmist, lihtsalt sellepärast, et keegi peab ju ometi ära tegema. Me hoiame asju endas ega lase neid välja. Küll kõik laabub. Ja siis me nuriseme oma elu, töö jms. üle. Me sündisime siia maailma kindlal eesmärgil, meil kõigil on oma ülesanne, aga töö vajab tegemist ja raha teenimist. Ja nii me unistused kaovad, elame lihtsalt sellepärast, et elada
väikse õe, kes teoses siiski tagasi oma venna juurde pääseb ja minema vanasse rannakülla, vanale viinalembelisele taadile, Taavile, sulaseks. Raamat räägib sellest raskest, tõsisest, kuid siiski põnevast rannaküla elust. Nagu ka tavaelus kombeks on liiguvad kõik mingil ajal edasi ja nii ka Juuljus, kes otsustab ühineda kaubalaeva meeskonnaga. Ta näeb maailma ja saab juurde pidevalt uusi kogemusi. Teose lõpus kolib ta tagasi rahulikku rannakülla koos oma isaga, kellega ta imekombel Tallinnas kokku juhtub ja õega. Õnneks saab teose lõpus tema pere jalad alla ja kõik läheb hästi. Suhteliselt kurb ja tõsine raamat lõppeb siiski positiivsete nootidega. See raamat ei vaja kuntslikult tekitatud poleemikat, vaid see võlub tõepoolest oma lihtsusega ja aususega. Ma arvan, et peale Mälgu poleks keegi eriti suutnud kogu seda lugu nii ehedana kaante vahele panna
Selle leidnud ja läbinud, tahtis ta Hispaaniasse tagasi tulla idast, olles sooritanud ümbermaailmareisi. Meresõitja käis kuuekümne kuuendat eluaastat. Kõigest, mis Kolumbusele tema elu jooksul osaks langes, oli see neljas ekspeditsioon kõige rängem. 9. mail 1502 läks Kolumbus nelja laevaga ookeanile. Tema kajutis lauasahtlis oli kuninga instruktsioon. See piiras Kolumbuse kui admirali õigusi ja keelas tal Haiitil maale minna. 29. juunil, pärast rahulikku ja õnnestunud purjetamist jõudsid laevad Lääne-Indiasse. Soovides meestele puhkust anda ja ühte karavelli parandada, jäi admiral Haiiti pealinna lähedal ankrusse. Saatus aga on kapriisne. Oli sügis, tormide aeg. Peaaegu kolm kuud ründasid orkaanid laevu. Karavellide purjed muutusid räbalaiks. Kolumbus oli sunnitud kaks kõige viletsamat laeva maha jätma. Kui oli jõutud Jamaikani, nägid hispaanlased, et edasi sõita on võimatu. Abipalvega saatis ta ustava ohvitseri Haiitile
puutume kokku iga päev. Kirjaniku stiil on väga noortepärane, mis mulle väga meeldis. Kasutatakse palju slängi ja ropendamist, mis kuulub tänapäeva noorte sõnavarasse. Elu on karm ja ebaõiglane. Mõned tahavad ainult lõbutseda ega hooli eriti muust nagu raamatutegelane Mirjam. Koolis küsiti: ,,Mida sa sooviksid kuldkalakeselt?". Mikk soovis ainult, et teda märgataks, et teda ei kiusataks. Ta soovis rahulikku elu. Inimesed kellel on tavaline elu soovivad vahel, et nende elul oleks mingit põnevust, teadmata, mida nad tegelikult soovivad. Ei ole lihtne toime tulla eluga tänaval, ülikooli loengutega jne. Üks suhteliselt huvitav punkt, mis mulle raamatus silma jäi oli see, et inimesel on mitu palet. Mario, kes oli Mirjami toakaaslase sõber, pealtvaadates väga lõbus ja elurõõmus nooruk. Tegeleb poliitikaga ja õpib õigusteadust. Aga sellele sõbrad ei mõtle, milline on ta elu teine pool
Sven Grünberg Essee Pärnu 2011 Helilooja Sven Grünberg (sündinud 24. novembril 1956) on Eesti elektroonilise muusika pioneer, lõpetanud Tallinna muusikakoolis Leo Semleki klassis muusikateooria eriala ja alustas oma muusikutegevust 1970ndate aastate algul klahvpillimängija ja lauljana ansamblites Mikronid ja Ornament, misjärel sai laiemalt tuntuks oma proge-rocki ansambliga Mess, mille põhikoosseisus mängisid Grünberg, Elmu Värk, Mati Timmermann, Andrus Vaht ja Ivar Sipra. Mess oli esimene omalaadne mitte ainult Eestis vaid kogu Nõukogude Liidus. Grünberg võttis kasutusele süntesaatori, mis oli tollal haruldane. ...
Kuues päev"Esimene novell" 1)Oretta- ta oli Geri Spina abikaasa. Ma arvan, et ta oli graatsiline ning arusaaja inimene . Inimene, kes ei öelnud teisele halvasti, kuid pööras asja naljaks, kui juhtus midagi ebameeldivat. Moraal oli päris kõrge, sest talle ei meeldinud eriti, kuidas rüütel ennast tema ees lolliks tegi. Temaga oli ka veel ka daamid ja rüütel. Rüütel oli jutukas ning tema puusale sobis mõõk sama hästi kui jutt ta keelele. Rüütel kordas paljusid sõnu ja oli minu arvates enda arust naistemees. Ta polnud tihti oma jutus kindel. Rüütlihärra oli väimuselt tugev ja nägus. Tal oli ka tugev arusaamine asjadest kui millelegi vihjati . Ta sai aru kui midagi on viltu. Jutustamisoskust ta polnud. 2) On rüütel ja daam. Rüütel tahab daamile novelli rääkida kuid see läheb nii nihu, et lõpuks daam hakkab naljatama ja muutub teravmeelseks ja rüütel ei saagi rääkida lõpuni oma novelli , mida ta jutustama oli hakanud. 3)Minu ar...
Miks vargamäelased õnne ei leidnud? Kõigil on soov tunda õnne ja olla õnnelik, kuid õnn peitub igaühe jaoks erinevates asjades. Inimesed seavad endale eesmärgid, mille poole nad püüdlevad, omad lootused ja unistused, mille täitumisel tuntakse õnne. Oma elule tagasi vaadates tahame kõik tunda vaid õnne ja rahulolu. Nii oli ka vargamäelastega. Kui Andres Krõõdaga esimest korda Vargamäele läks, oli ta täidetud unistuste ja lootustega, seda kohta pidas ta oma õnne alguseks. Kahjuks läks aga kõik vastupidi, see koht ei muutnud kedagi õnnelikuks. Peagi kadus inimeste rõõm, Vargamäe muutus vaikseks ning peremees oli karm. Andres pühendas oma aja maale, ta rabas hommikust õhtuni ning ei andnud ka teistele aega puhata. Armastus maa vastu oli suur, võib olla isegi suurem kui oma pere vastu. Andres kohtles loomi inimlikumalt kui oma pererahvast. Mehel olid püstitatud suured eesmärgid, mille poole ta püüdles kõvas...
aineid. Ta on olnud Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1960. aastast. Aastatel 19591962 töötas ta ajalehe "Sirp ja Vasar" muusikaosakonna juhatajana. Anti Marguste pälvis 1983 Eesti NSV muusika-aastapreemia. (Teoseid on Anti kirjutanud 1951 kuni 2000 aastani välja.) Anti Marguste on helilooja, kelle arvukate teoste hulka kuulub nii suur- kui ka väikevorme, nii sümfooniaid kui koorilaule. Ikka rahvusliku värvinguga helimaalinguid loova helilooja teostes on nii rahulikku eluvaatlust kui irooniatki, kuid enne kõike leiame siit muigvelsui väljamõeldut ja lopsakat huumorit, mis on muusikas küllalt haruldased. Peamurdmist pakuvad juba kas või teoste pealkirjad "Oreleelo", "Orelend" ja " Oreloits". Mis puutub Anti Marguste kooriloomingusse, siis on ta alati silma paistnud erilise tekstivaistuga. "Vanasõna vana hõbe" võiks ehk pealkirjastada kogu tema vokaalloomingut, kuigi kaugeltki kõigi teoste tekstid ei pärine folkloorist. Ütlemise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
