Ta annab edasi erksaid meeltemuljeid- eeskätt värve ja varjundeid ning lõhnaaistinguid. Paljud Underi luuletused on sonetid, seda nõudlikku klassikalist vormi järgib luuletaja põhijoontes kindlalt , kuigi lubab endale ka vabadusi. 1920. aastal sai temast ajalaulik. Romantlilisest naisest, kes naudib päikeseloojangut terrassil on äkki saanud koolnuhaisulisse hädaorgu, otsekui maailmalõpu aega, mille tulemuseks on inetu, õudne ja ebaloomulik maailm. Tema kaks luulekogu ,,Verivalla" (1920) ja ,,Pärisosa" (1923) kirjeldavad maailma hädasid väga emotsionaalselt. Kogus ,,Verivalla" esineb ka korduvalt Piibli motiive. Luuletuses ,,Appihüüd" on selgelt näha Underi usku jumalasse. Ta kustub Jumalat taevast alla, et ta annaks inimestele armu, tuleks päästaks inimesi näljast ja raskustest. Sa astu kodadesse, kus ju pingul näljaling. Sa istu haavatute sängi veerul.
*hirm, mure, eluvaev, ummikutunne *ühtekuuluvustunne loodusega LUULETUSE ,,Ehtides" ,,Endaga" ,,Agulis" ,,Aadam" D ,,Verivalla" ,,A rebours ,,Vaeste patuste ,,Taaveti kannel" ,,Pärisosa" 1" tänaval" ,,Loomine" ,,Laatsarune" ,,Seek" ,,Kodumaa" ,,Raismik. Mets" ,,Õnnevarjutus" ,,Põgenik"
tütarlaste eraalgkoolis - saksakeelne. ◦Lõputunnistus jäi saamata - väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. ◦Lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. ◦Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Looming ◦„Sonetid“ (1917) ◦„Eelõitsen“ (1918) ◦„Õnnevarjutus“ (1929) ◦„Sinine puri“ (1918) ◦„Lageda taeva all“ (1930) ◦„Verivalla“ (1920) ◦„Kivi südamelt“ (1935) ◦„Pärisosa“ (1923) ◦„Mureliku suuga“ (1942) ◦„Hääl vaejust“ (1927) ◦„Südamed tuhas“ (1954) ◦„Rõõm ühest ilusast ◦„Ääremail“ (1963) päevast“ (1928)
Tema luuletus Ehtides iseloomustab hästi Siuru-aegse Underi poeetilist maailma. Tema kujundid toetuvad hästi eristavatele võtetele- võrdlustele, metafooridele ja epiteetidele. Kleit ja sellesse riietuv naine sarnanevad lillede, kuupaiste ja taevaga- loodusega. Kleidiriie on pehme ja erutav nagu armastatu puudutus, meenutus suudlusest ergab mälestuses nagu rubiin. Tähtsal kohal olidki riided, ehted, tubased interjöörid. 1920. aasta künnisel sai Siuru printsessist ajalaulik. Tema kogud Verivalla(1920) ja Pärisosa(1923) sisaldavad ajalauludele tüüpilist ekspressionistlikus tehnikas luuletusi. Sirelilõhnalisest aiast on luuletaja sattunud hädaorgu, otsekui maailmalõpu aega. Näiteks tema luuletuses Laatsarustes. Seal nagu ikka domineerib loodus ja inimene aga tulemuseks on hoopis inetu, õudne, ebaloomulik maailm. Räägib viletsusest, kerjamisest. Underi luules esineb korduvalt Piibli motiive. Näiteks luuletuses Verivalla, meenutab põrgut ja lõpeb
• esikkogu 1917 „Sonetid“ - „Sinine terass“, „Ekstaas“, „Ma armastasin su armastust“ • 1918 „Sinine puri“ • 1918 „Eelõitseng“ - „On siiski kurb“ • sisuks armastus ja loodusluule • palju naiselikke atibuute (ehted, riided, mööbel) • kasutab metafoore, võrdlust, epiteete 2. Tarapita periood • 1920 „Verivalla“ • 1923 „Pärisosa“ • varjutatud sõjakoledustest • armastus ja loodus taha plaanil • ekspessionistlikum • palju piibli motiive „Ema piibel“ 3. Kõrgaeg • 1927 „Hääl varjust“ • 1928 „Rõõm ühest ilusast päevast“ - „Ahastaja“, „Laule lindudest“, „Suudlus“ • sisemonoloogid, realistlikud kujutluspildid
mis enamasti puruneb. EELÕITSENG(1918) // LAGEDA TAEVA ALL (1930) KIVI SÜDAMEL (1935) mõtteluule, mis on mõtestatud sümbolipiltidena; soneti vormi SININE PURI (1918) // on tihedalt kokkusurutud sõnad; põhiteemaks kunst VERIVALLA (1920) Kõik on muutunud väga koledaks ja jubedaks. Kirjeldatakse MURELIKU SUUGA (1943) toob esile ebaloomulikku maailma, kus inimesed rahvusliku ja poliitilise külje; kirjeldused on surnud ja elu kiskja liialdused. masendavad ja nukrad Piiblimotiivid. SÄDEMED TUHAS (1954) palju protesti oma rahvale osaks saanud ülekohtus; pole
isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Rootsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget
Luuletused on minakesised. Luuletaja paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast, seevastu kujutab ta luuletusi siiralt ning silma paistavad mõtisklevad toonid. Väljatoodud luuletuses on näha autori ärevus ja hirm nagu kardaks ta elu haprust ja kiirust. Luule ei ole kindlalt piiritletud seda kujutatakse vabalt. AnnaAbi.com [Mi.S] 2 Marie Underi loomingu analüüs 4) 1920 - VERIVALLA Luulekogudes ,,Verivalla" (1920) ja ,,Pärisosa" (1929) hülgas Marie Under suure aineala ja stiili ekspressionistliku ajaluule kasuks. Luuletuskogus ,,Verivalla" toimub Underil järsk stiili muutus. Senine helge maailmanägemine asendub kaose- ja katastroofimeeleoludega. Ta hakkab juurdlema selle üle, et miks mina võin elada, kui teised surevad. Hiljem leiab ta sellele vastuse ,,Saada hääks!". Luuletaja jutustab nii ennda sise- kui ka välismaailmast ning kuidas maailm
1901. -1902. Aasta vahetusel ,,Teataja" toimetuses. LUULEKOGUD: Abielu: 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917 *Carl Hackeriga, 1902-1906 Moskvas 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 1906 tagasi Tallinnas, abielu purunes 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 * 1924.a. A. Adson 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 1944.a. põgenesid Rootsi 1023 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 1904.a. esimesed luuletused Mutti varjunime all 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 ,,Postimehes" ja ,,Uudised", ,,Ema laul" aga ,,Noor-Eesti" 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi albumis 1905.a. 1923-1927
Lisainfo Tugevad küljed: Luuletamine, lastega tegelemine, püsivus, andekus, käsitöö, laulmine, kirjutamine Nõrgad küljed: vähene kooliõpe, Huvialad: Luuletuste kirjutamine, Looming · 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917 · 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 · 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 · 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 · 1923 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 · 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923-1927 · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930 · 1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935 · 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 · 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954 · 1963 - ÄÄREMAIL
· Mõlemad kirjanikud armastasid tõlkida. Ka teatri vastu oli kiindumus ühine. Seda näitab tõlkevalik ja lisaks algupärased näidendid Adsonilt. Valiku ja kirjutamise aluseks oli ka ühine ajalooliskultuurilooline huvi . Ajalisest taustast lähtuvalt on vastastikuses seoses luuleraamatute paarid: ,,Sonetid" (1917) ,,Henge palango" (1917) ,,Verivalla" (1920) ,,Roosikrants" (1920) ,,Hääl varjust" (1927) ,,Kaduvik" (1927) ,,Rõõm ühest ilusast päevast" (1928) ,,Katai, kibuvits nink kivi" (1928) Lüroeepika: ,,Õnnevarjutus" (1929) ,,Pärlijõgi" (1931)
........... 6. Kuhu siirdus vastne abielupaar elama? .....Moskvas 7. Mis aastal tuli Under tagasi Eestisse? ..........1906. aasta lõpus 8. Kellega ja millal abiellus M. Under pärast esimese abielu purunemist? ............ Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus 11. juunil 1924.aastal Arturi Adsoniga 9. Nimetage tema luulekogud. .... Luulekogud 1917 "Sonetid" 1918 "Eelõitseng" 1918 "Sinine puri" 1920 "Verivalla" 1923 "Pärisosa" 1928 "Hääl varjust" 1928 "Rõõm ühest ilusast päevast" 1929 "Õnnevarjutus" 1930 "Lageda taeva all" 1935 "Kivi südamelt" 1943 "Mureliku suuga" 1954 "Sädemed tuhas" 1963 "Ääremail" 1981 "Mu süda laulab" 10. Mis oli Underi lemmikteemaks? ............... Tema lemmikteemaks oli maastik, mida ta maalis enamasti.
(1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 – MU SÜDA LAULAB.
Roosikrantsi tänaval Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB. Looming
..". ● 1913. aastal kohtus Marie Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. ● 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. ● Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. LOOMING Luulekogud : ● 1917 – "Sonetid". ● 1918 – "Eelõitseng". ● 1918 – "Sinine puri". ● 1920 – "Verivalla". ● 1923 – "Pärisosa". ● 1927 – "Hääl varjust". ● 1928 – "Rõõm ühest ilusast päevast". ● 1929 – "Õnnevarjutus". ● 1930 – "Lageda taeva all". ● 1935 – "Kivi südamelt". ● 1942 – "Mureliku suuga". ● 1954 – "Sädemed tuhas". ● 1963 – "Ääremail" (8 algupärast luuletust ja 36 tõlget). ● (1981 – "Mu süda laulab"). MARIE UNDERI LOOMINGU ISELOOMULIKUD TUNNUSED
ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ja hävingumeeleoludega. "Mardus", "Laatsarused" III loominguperiood 1923-1935 Tähistab Underi vaimset avardumist ja küpsemist. Jõudis oma looming kõrgaega. "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast päevast", "Sõit hommikusse" (luuletus), "Agulis" Lüürika kõrval valmis sel perioodil ka ballaadikogu "Õnnevarjutus"
Luuletusi 1930 1935 1943 MURELIKU SUUGA. 1917 SONETID. Luuletusi 1912 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1917 19431954 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast 19041913 luuletust ja 36 tõlget 1918 SININE PURI. Luuletusi 1981 MU SÜDA LAULAB. 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 "Kevad"1 Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest. "Ma elan" Kui imelik: ma elan! Paremal ja vasemal haud kõrval haua: ei ole enam seda ega teist mu noortest tuttavatest, kelle peo nii tugevasti hoidis elu saua. Ja mina tohin elada! Mis eest?! Huvitavaid fakte Õppis juba 4 aastaselt isa käe all soravalt
prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lermontov, A. Ahmatova jpt). Underi enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB.
.......10 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917............................................................................10 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913.................................................................... 10 4 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918......................................................................10 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920......................................................................10 1923 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922......................................................................... 10 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927...............................................................10 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923-1927.............................. 10 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929...................................................
varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Marie Underi kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Luulekogud: 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1981 MU SÜDA LAULAB. Pildid: Pildid:
Underi naiselikust tundeõhinast sündinud erootilised värsid vaimustasid ja intrigeerisid lugejaid oma julge sõnaseade ning üllatava mõttevabadusega. Tema kujundimaailm on barokselt dekoratiivne ja buduaarlik üleküllastatud lõhnadest, värvidest, floorast, eriti lilledest, ja sensuaalsetest meeleoluvarjunditest. Domineerivad klassikalised värsivormid, eriti sonett. 1920. aastad on Underi loomingu kõrgperiood, mil ekspressionistlikust maailmapildist (kogu "Verivalla" 1920) liigub luuletaja edasi hädarohke kaasaja reaalsuse ja elu rõõmuhetkede dialektika juurde (kogud "Pärisosa" 1923, "Hääl varjust" 1927 ja "Rõõm ühest ilusast päevast" 1928). Ballaadikogu "Õnnevarjutus" (1929) sisaldab 19241929 kirjutatud ballaade, mis kuuluvad Euroopa ballaadikunsti tippsaavutuste hulka. Järgnev kümnend kinnistab veelgi poetessi inimkeskset ning humaanset vaatenurka (kogud "Lageda taeva all" 1930 ja "Kivi südamelt" 1935), lisades
Kolmandaks tooks välja luulekogu ,,Õnnevarjutus", see on kõrgetasemeline balladikogumik ja ilmunud aastal 1929. Kogu luuletaja loomingu võtab kokku valikkogu ,,Mu süda laulab", mis ilmus 1981. aastal postuumselt ehk peale autori surma. (5) 6 LUULEKOGUD 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget
aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias. Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Mari e Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel. Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954
tuttavatest, kelle peo karjus. - · 1918 SININE PURI. Luuletusi 1917 nii tugevasti hoidis elu saua. Nii korraga kui mind silmis, veres, 1918 Ja mina tohin elada! Mis eest?! Käin põlvis, hinges muljus · 1920 VERIVALLA. Luuletusi 1919 sama Tartu maanteed, suur kurbus ja - suur ülesehmatanud 1920 kust tihti läbi pigistasin kuhmitseva rõõm: · 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 1920 näo. ma ikka ripun elutorni küljes - kõlav 1922 Kõik on kui alati. Seesama vankrikõu, kuljus - · 1928 HÄÄL VARJUST
Ta asus seal töötama Stockholmi Teatrimuuseumi. Rootsis oldud ajal kirjutatud luuletustest võib välja lugeda koduigatsust, ilma et oleks maininud oma kodumaa nime. Oma viimased aastad veetis Under hooldekodus, ta suri 25. septembril 1980. aastal Stockholmis, olles 97-aastane. Marie Underi luulet on tõlgitud mitmetesse erinevaisse keeltesse. Luulekogud · ,,Sonetid" 1917 · ,,Eelõitseng" 1918 · ,,Sinine puri" 1918 · ,,Verivalla" 1920 · ,,Pärisosa" 1923 · ,,Hääl varjust" 1927 · ,,Rõõm ühest ilusast päevast" 1928 · ,,Õnnevarjutus 1929 · ,,Lageda taeva all" 1930 · ,,Kivi südamelt" 1935 · ,,Jõulutervitus" 1941 · ,,Mureliku suuga" 1942 · ,,Sädemed tuhas" 1954 · ,,Ääremail" 1963 · ,,Mu süda laulab" 1981 ,,Unetuma laul" kogumikust ,,Hääl varjust" Kuhugille, kuhugille ma ei mahu! Olen ma ehk... peni, vend... Kumb meist, kumb meis somnambuul?
sümbolkaraktereid, püüdsid ühendada reaalsust ja irreaalsust. Pöörasid suurt tähelepanu stiilisele küljele. Suundumused: *sümbolism(kreeka k=märk, tunnus)-tegelasteks mingite inimlike omaduste sümbolid .*futurism(lad.k futurum=tulevik)-vanade kaultuurtaritraditsioonide hülgamine. Ermi Hiir"armulaul". *ekspressionism (lad. Expressionism=väljendus, ilme)- kirjaniku subjektiivsed, sünged kujutelmad sageli sõjavastane. Marie Under ,,Verivalla" . *kubism. J. Barbarus ,,autoportree" *sürrealism (pr. Sur=peal)- loomingu lähtealuseks unenägu, nägemus, eitab loogilisi seoseid ja traditsioone. J. Laaban ,,autoportree" . *impressionism (ptr. Impression=mulje) Fr. Tuglas ,,inimese vari" . *eksistentsialism(=olemasolu)- inimene tunneb ennast selles maailmas ebamugavalt , üksikuna , ta ei mõista teisi ega teised teda. Hermann Hesse romaan ,,Stepihunt". Modernismi viljelenud luuletaja. Walt Whitmann 1819-1892
Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi ning on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Luulekogud · 1917 - SONETID. · 1918 - EELÕITSENG. · 1918 - SININE PURI. · 1920 - VERIVALLA. · 1923 - PÄRISOSA. · 1928 - HÄÄL VARJUST. · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. · 1935 - KIVI SÜDAMELT. · 1943 - MURELIKU SUUGA. · 1954 - SÄDEMED TUHAS. · 1963 - ÄÄREMAIL. · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Kevad Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest.
· 1944.aastal põgedes Rootsi · Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid Looming · Tema luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni · Tundeküllane ja sisendusjõuline looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust · Keskseks kujuneb mõistetud inimliku õnne probleem Teosed · Luulekogud: Sonetid (1917) Eelõitseng (1918) Sinine puri (1918) Verivalla (1920) Pärisosa (1923) Hääl varjust (1927) Mureliku suuga (1942) Johannes Semper · Eluaastad 18921970 · Sündinud Viljandi maakonnas Pahuvere külas · Õppis Pärnus, Peterburis, Riias, Moskvas, Berliinis, Pariisis ja Tartus, töötas Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna · Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija · Osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses Looming · Looming oli artistlik ja maailmakirjandusega arvestav
raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. LUULEKOGUD 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. 1981 – MU SÜDA LAULAB. Luuletusi 1923–1927 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Marie Under on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule.
21-lt saksa luuletajalt, enamik neist ekspressionistliku kallakuga. Underist sai kaastööline kuukirjale ,,Murrang", kus ta avaldas poeemiks nimetatud ,,Inimese". Uutest rühmitustest kerkis esile kümne kirjaniku koondis ,,Tarapita", kus deklareeriti vastuseisu reaktsioonile, eriti kultuurialasele. Tarapitalasteks said mitmed endised siurulased, nende seas ka Under. Marie Underi ajaluule ta neljandas värsikogus ,,Verivalla", ta juurdlev mõte ,,Pärisosas" tähistavad pööret, mis on luuletaja edasise arengu suhtes tähenduslik. Luuletaja on selja pööranud armastus- ja looduslüürikale ning ühtlasi sonetile. Muutunud karmil luulemaastikul ei õitse enam sirel, seal huikab mardus ja inimsüda on haavana verivallas. Inimese õigus õnnele, mis häälestas nooruslüürikat, esineb seal eetilisel tasandil küsimuse valgel: kas on õigus õnnelik olla, kui maailm upub kannatustesse
Ent samas on luuletus ,, Tujud" milles käsitleb Under naiselikust veetlust ja igatsust võita vastaspoole tähelepanu. ,,Sonette" kandvat armastusele avanemist ja pühendumist iseloomustab ,,Ekstaas" ,, Miks lõhnab ka nii helgelt heliotroop? Kas muutub täna minu elulugu? Sarjadesse ,, Helged sonetid", ,, Ehtides" ja ,, Sina ütled ,, on koondunud Underi kõige väljendusjulgem ning moralistlikku võltshäbi vahest õrritavatki hülgav armastusluule. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923 ) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust ja inimliku pärisosa otsimist. Luuletustest näitena ,,Laatsarustes"- ekspressionistlikult raske, aga konkreetne Ons inimene siis see vilets hull, kes väristustes rappub nagu peru, see kägarasse kerind elav null. Underi ajaluule raskuspunkt on siiski mujal
tuleviku haigutavaid lõugu". Johannes Barbarus kirjutas aja verisest näost ja veristest jalgadest, mis inimest tallavad, Jaan Kärner aga ajast-süüfilisest, mis uuristab aju. 1920ndate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Konkreetselt Eesti oludele viitava kõrval oli ülekaalus hoopiski üldistav pilt maailma ja inimkonna ummikusse jõudnud arengust. Globaalse katastroofi teema läbib selgelt näiteks Johannes Barbaruse luulekogu "Katastroofid", Marie Underi kogu "Verivalla" nimiluuletus on samuti otsekui maailmalõpu painajalik nägemus, kus põrgu on tõusnud maa peale ja kustutanud isegi taeva. Inimkonda tabanud katastroofile vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema, sagedasem on manitsus või üleskutse iseendaga aru pidama, sisemiselt puhastuda. Omapärasemad ajalaulikud olid Barbarus ("Epiloog") ja Alle ("Karistai"). 1920
valguse- ja varjupoole üle. Aastatel 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri Julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendus. Underi varasem luule on sensuaalne, täis intensiivseid loodus- ja armastuselamusi. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust ja inimliku pärisosa otsimist. Impulsse teisenemiseks sai ta maailma teisenemise kõrval ka saksa ekspressionismi luuletajate loomingust, mida ta tol perioodil tõlkis. Alates 1920. aastate teisest poolest
Jaan Kärner aga ajast-süüfi lisest, mis uuristab aju (,,Haigel ajal"). 1920ndate ajaluule ei olnud üksnes otseselt päevakajaline. Konkreetselt Eesti oludele viitava kõrval oli ülekaalus hoopiski üldistav pilt maailma ja inimkonna ummikusse jõudnud arengust. Globaalse katastroofi teema läbib selgelt näiteks Johannes Barbaruse luulekogu ,,Katastroofid" (1920). Samanimelisest tsüklist loeme: ,,Lääb hukka kõik...planeet kui haisev pomm" (,,Katastroof 1"). Marie Underi kogu ,,Verivalla" (1920) nimiluuletus on samuti otsekui maailmalõpu painajalik nägemus, kus põrgu on tõusnud maa peale ja kustutanud isegi taeva. Leidlike metafooridega loob Under õudseid pilte. Inimkonda tabanud katastroofi le vastandati maailmaparandamise püüe. Ajalaulik kutsus inimesi end paremaks muutma ning kurjuse ja vägivalla vastu võitlema. Barbaruse ja Alle luuletuses kõneleb karistaja, õiglane kättemaksja, nagu viitab Alle luuletuse ,,Karistai" pealkiri
aastal varjunime Mutti all "Postimehes". See väljendab Underi rõõmu andeka sõbra, Ants Laikmaa, leidmise üle. Aastatel 1914-1917 ilmusid ta armastusele ja loodusele pühendatud luuletused mitmel pool. Tänu "Siuru" rühmitusele ilmusid "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" (1918) ja "Sinine puri" (1918). Under tutvus ekspressionismiga tänu tõlkimisele. Selle mõjud tema loomingule tulid ilmsiks teema ja käsitluse muutustes kahes uues teoses "Verivalla" (1920) ja "Pärisosa" (1920). Tema teadmised ja nägemus maailmast olid laienenud, kuid poeetilised saavutused jäid kobavaks ning ebakindlaks. Luule kujundid vältisid klassikalist poeetilist vormi, ilmnes vastandite kujutamine ning hea ja halva vaheline võitlus.1920. teisel poolel kirjutatus õnnestus Underil ühendada tundeküllane nägemus oma varasest armastusluulest filosoofilise üldistamisega oma hilisemast loomingust. Tulemus, "Hääl varjust" (1927), "Rõõm ühest ilusast
Suits, M. Under, K. Lepik, B. Kangro, I. Ivask jne Marie Under (1883 – 1980) • Eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. • Töötas 1901- 1902 ajalehe „Teataja” toimetuses • Kuulus Siuru rühmitusse • Oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid • Aastal 1917 ilmus tema esikkogu „Sonetid“ … • Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse „Õnnevarjutus“ • Luulekogud: „SONETID“, „EELÕITSENG“, „SININE PURI“, „VERIVALLA“, „PÄRISOSA“ jpm Gustav Suits (1883-1956) • eesti luuletaja ja kirjandusteadlane • oli Noor-Eesti liikumise üks kesksemaid ja mõjukamaid juhte • 1921–1944 töötas ta Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna • Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". • Luulekogud: „Elu tuli“, „Tuulemaal“, „Kõik on kokku unenägu“, „Tuli ja tuul“
Marie underi luule · Klassikalise vormiga · Rõhutatult naiselik · Armastus · Loodus · Tunded · Armastus luules on läbivaks teemaks kaaslase otsimine · Eelkõige domineerib tema loomingutes just õhtu öö ja kuu kasutamine · Talv- uinumise aeg · kevad- ootuste aeg LUULEKOGUD · ,,Sonetid"(1917) · ,,Eelõitsend"(1918) · ,,Sinine puri"(1918) · ,,Verivalla"(1920) · ,,Pärisosa"(1923) · ,,Hääl varjust"(1928) · ,,Rõõm ühest ilusast päevast"(1928) · ,,Õnnevarjutus"(1929) · ,,Lageda taeva all"(1930) · ,,Kivi südamelt"(1935) · ,,Mureliku suuga"(1943) · ,,Südame tuhas"(1954) · ,,Ääremail"(1963) · ,,Mu süda laulab"(1981) ON SIISKI KURB VALGE VÄRAV On siiski kurb, et pärib surm Üks valge lumetee viib alla mäge,
Tavaliste looduspiltide kirjeldamise kõrvale tõi ta sisse emotsioonid. Oma värvika luulega on ta siiani meeldejääv ning esteetilist rahuldust pakkuv kirjanik. Esmakordselt kasutas ta ka erootilise luule arendusi. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks. Under tutvus ekspressionismiga tänu tõlkimisele. Selle mõjud tema loomingule tulid ilmsiks teema ja käsitluse muutustes kahes uues teoses “Verivalla” (1920) ja “Pärisosa” (1920). Tema teadmised ja nägemus maailmast olid laienenud, kuid poeetilised saavutused jäid kobavaks ning ebakindlaks. Luule kujundid vältisid klassikalist poeetilist vormi, ilmnes vastandite kujutamine ning hea ja halva vaheline võitlus. 1920. teisel poolel kirjutatus õnnestus Underil ühendada tundeküllane nägemus oma varasest armastusluulest filosoofilise üldistamisega oma hilisemast loomingust
kirjanduskriitikuid,sest Under kujutab armukirge, loodus on otsekui elustunud ja elab armunutele kaasa ning väljendab iha. Samuti kujutas julgelt naise kehavorme, ka nende paljastamist läbi mehe silmade (luuletus"Sina ütled"). Tema sonett on hea sõnastusega ja vormilt täiuslik. Kirjutas itaalia sonetti (4+4+3+3). Hiljem hakkas kirjutama tõsisematel teemadel, 1920ndate algul sõjast ja vägivallast (oli vastane) ja sõja hävitavast mõjust ("Verivalla" kogu). 1917 ilmus luulekogu "Hääl varjust"-see räägib vastest,murest,ängistusest,tunneb kaasa kehvades oludes kasvavaile lastele (, kel pole eduks võimalusi) ja teisele, kes end hüljatuna tunnevad. Põhiliselt kujutab suurlinna ja aguleid. Under on tähtis ka kui Eesti ballaadimeister. Ta sai ballaadideks ainestikku rahvaluulest (muistendid), Piiblist ja oma fantaasiast. Kujutab ballaadides väga hästi peategelase hingeelu ja mõtteid
Under tegeleb vabakutselise luuletajana ja tõlkijana. Emigreerub 1944 septembris Rootsi. 1945-1953 töötas Dvottinghami muuseumis arhiivitöötajana. Suri 1980, maeti Stockholmi metsakalmistule. Underi looming jaguneb kolme perioodi. a) Siuru - 1917 esikkogu ,,Sonetid", 1918 ,,Eelõitseng", 1918 ,,Sinine puri" - valdavalt loodus-ja armastusluule, luule on julgelt avameelne meeleilnem sensuaalne, kujunditele on iseloomulik intensiivsus ja hämmastava aistilisus. b) "Tarapita" 1920 ,,Verivalla", 1923 ,,Pärisosa" - Meeleolult haakuv kogu ülejäänud Eesti ajaluulega, palju ülekohatud hävingut, ja kaose pilte, mis on seotud lõppenud sõjaga, stiililt on luule appihüüdev ja moralisseriv. c) Kõrgperiood 1927 ,,Hääl varjust", 1927 ,,Rõõm ühest ilusast päevast", 1929 ,, Õnnevarjutus", 1930 ,,Lageda taeva all", 1935 ,,Kivi südamelt", 1942 ,,Mureliku suuga". 1954 ,,Sädemed tuhas", 1963 ,,Ääremail" - ,,Hääl varjust" kajastab elu tumepoolt, inimeste eluviletsust
Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Ilmunud on ka Paul Rummo poolt koostatud tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab". Luulekogud: 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 5 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget
sõda ja vägivald, meenutatakse küüditamist. mõtisklused elust ja inimeste eesmärkidest 20. Underi luuletuskogude lähivaatlus (näited konkreetsetest luuletustest) - 1917 ,,Sonetid"- pöördeline mõju, armastusest häbenemata, armukirg, intiimsus, lähedus. Nt sonett ,,Ehtides" - 1918 ,,Sinine puri"- endiselt juubeldav, värvikad võrdlused looduse kirjeldamiseks, veidike ülepakutud - 1920ndate algus ,,Verivalla" ja ,,Pärisosa"- ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud, suure emotsionaalsusega kujutatakse sõda. - 1927 ,,Hääl varjust" elu varjuküljed nt ,,Agulis" - ,,Rõõm ühest ilusast päevast"- helgemas meeleolus luuletused, meeldejäävad looduspildid. - 1929 ,,Õnnevarjutus" ainus ballaadikogu Underilt, ainet nendeks sai rahvaluulest, piiblist oma fantaasiast. Kirjutab tegelaste hingeelust, maalib
Under töötas aastail 1901-1902 "Teataja" talituses. 1902. aastal abiellus ta Karl Hackeriga ning elas 1906. aastani Moskvas. 1924. aastal abiellus ta luuletaja Artur Adsoniga. Kuni emigreerumiseni Rootsi 1944. aastal oli Under vabakutseline kirjanik. Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. Marie Under suri 25.09.1980. aastal Stockholmis. Marie Under on avaldanud järgmised luulekogud: Sonetid (1917), Eelõitseng (1918), Sinine puri (1918), Verivalla (1920), Pärisosa (1923), Hääl varjust (1927), Rõõm ühest ilusast päevast (1928), Õnnevarjutus (1929), Lageda taeva all (1930), Kivi südamelt (1935), Mureliku suuga (1942), Sädemed tuhas (1954), Ääremail (1963). Visioon (1963) Veel viimse õhtukiire liblik õlal, nüüd koidukargust ootab meelekoht. Ta ikka olnud iseenda oht. - Nüüd vaikus jäätub kõigel ebakõlal. Et oma huuled enne puhtaks kastab, kus huugab haudjas hääletuse lõõsk: et suu tal oleks jahedusest rõõsk,
sajandi eesti luule teise tõuslainega. Aastatel 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri", mis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Eesti kirjandusavalikkus ei olnud toona veel harjunud nii julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendusega. Underi varasem luule on sensuaalne, täis intensiivseid loodus ja armastuselamusi. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923 ) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval väljendab ta enam ka ajastu kollektiivseid meeleolusid ja tundeid, I maailmasõja järgset ängistust ja inimliku pärisosa otsimist. Impulsse teisenemiseks sai ta maailma teisenemise kõrval ka saksa ekspressionismi luuletajate loomingust, mida ta tol perioodil tõlkis. Alates 1920. aastate teisest poolest kujuneb Underist eesti luule
kirjanik. Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (1878-1948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last - Dagmar (1902-1994) ja Hedda (1905-1988). Dagmari ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa Marie Under suri 25.09.1980. aastal Stockholmis. Marie Under on avaldanud järgmised luulekogud: Sonetid (1917), Eelõitseng (1918), Sinine puri (1918), Verivalla (1920), Pärisosa (1923), Hääl varjust (1927), Rõõm ühest ilusast päevast (1928), Õnnevarjutus (1929), Lageda taeva all (1930), Kivi südamelt (1935), Mureliku suuga (1942), Sädemed tuhas (1954), Ääremail (1963). Ekstaas Ah!Toredaim on elamine maine ja vägev vere surematu püüd! Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd!
(nt erinevalt Alverist). 2)Underi jutustamise võime, oskus tekitada retseptsioonikese luule (ballaadide) juurde. 3) Underi puhul oluline ka looduskesksus algusest peale loomingus loodusesse sulandumise taotlusi. 4) Underlikkus on samuti ornamentaalsus ja väljapeetud stiliseeritus. Looming: Sonetid 1917 (läbimurdeteos, üks kuulsaim luulekogu Eesti kirjandusloos, revolutsiooniline) Eelõitseng 1918, Sinine puri 1918, Verivalla 1920, Pärisosa 1923 (need teosed n-ö vahemäng, esindavad tollast sotsiaalekspressionistliku stiili, toimub ühiskonnatemaatika läbimurrang, värsialgused hakkavad tundepaisutust märkima ja neil on isiklik ja erootiline sisu) Hääl varjust 1927 (sügavam, tumedam) Rõõm ühest ilusast päevast 1928, Õnnevarjutus 1929, Lageda taeva all 1930, Kivi südamelt 1933, Mureliku suuga 1942 (kolmanda perioodi algus, üleminekukogu),
kõik Juudamaa Aeg sündmuste või sellel ajal elavate inimeste asemel: Keskaeg uskus nõidust Anum selle sisu, märk märgitava asja, isik talle kuuluva asja, omadus isiku või eseme asemel: Meie naaber põleb. Alaliike: Sünekdohh: Ainsus mitmuse või mitmus ainsuse asemel, osa terviku asemel või tervik osa asemel: "Inglid on langend Jumala järile maha:// neil on nii hale noorest voolavast verest" (M. Under. Verivalla) Hüperbool: kõnekujund, liialdav suurendamine mõju ja intensiivsuse saavutamiseks Veri voolas jõgedana, Jõgi paisus järve'eksa. Litootes väljendamine teatud nähtuse tähenduse,osa, tulemuse vähendamine, alahindamine Võluraamatukogudes võivad sündida sellised asjad, mille kõrval kellegi pea küljestkaksamine [...] tundub ainult kerge massaazina (T. Pratchett. Mort) Oksüümoron näiline vasturääkivus Magus kurbus, kõnelev vaikus, elav laip
Underi luules valitseb visuaalne kujundlikkus, värvide- ja detailiderohkus. Palju taimi. Tema luules on mänglevat kergust ja artistlikkust, luuletuste areng liikuv ja vaheldusrikas. Värstitehnikas lubab endale suuremat kõrvalekaldumist ja vaheldusrikkust klassikaliste luulevormide puhul. Ekspressionism. Ballaadid, mis enamasti rahvapärimusainelised. Konkreetsete ajasündmustega seotud luuletused. MARIE UNDER (1883 1980) 1917 Sonetid 1918 Eelõitseng 1918 Sinine puri 1920 Verivalla 1923 Päriosa 1927 Hääl varjust 2 1928 Rõõm ühest ilusast päevast 1929 Õnnevarjutus 1930 Lageda taeva all 1935 Kivi südamelt 1942 Mureliku suuga 1954 Sädemed tuhas 1963 Ääremail * 1958 Kogutud luuletused 2006 Lauluga ristitud 2007 Luule 5. Eesti proosa põhisuundumusi ja autoreid 1917 - 28. Uusromantiline proosa. Eestvedaja Tuglas. Proosa voolusuundumus ei olnud algul nii
ka armukirest ja tunnetest, mida tekitav armunutes ümbritsev õitsev loodus ning armastatu puudused ja lähedus (,,Ehtides"). Underi sonett oli emotsionaalne ja sundimatu. Järgmiseks koguks oli ,,Eelõitseng", kus olid tema varasemad, tütarlapselikumad värsid. Seal domineeris veel igatsev meeleolu. Järgmises kogus ,,Sinine puri" kasutas Under värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Kogud ,,Verivalla", ,,Pärisosa" olid ühiskonnakriitilised ja ekspressionistlikud. Suure emotsionaalsusega kujutatakse nüüd sõda, mis inimestesse hävitavalt mõjub. Järgmised kaks kogu olid vastandlikud. ,,Hääl varjust" kujutab elu varjukülgi, kirjeldatakse muret ja ahistust kui hingeseisundit, maalib süngeid ja karme pilte. ,,Rõõm ühest ilusast päevast" sisaldab helgemas meeleolus luuletusi, maalib meeldejäävaid looduspilte. Ballaadikogu ,,Õnnevarjutus"
Sisu: tekkis, sest küllastumus indiviidikesksest tundelüürikast, jõuline, elulähedus, ekspressionism (vastand realism ja impressionsm), ajaluule (1920-22 loobuti indiviidikesksest tundelüürikast, väljendati rahvahulkade kannatusi ja igatsusi), kõrgendatud vaimsuse kuulutus, otsene pöördumine ja agiteeriv toon, väikekodanluse vastu. Talle heideti ette isamaalisuse puudumist ja kommunistlike ideede pooldamist. ["Katastroof" Barbarus, "Verivalla" Under, "appihüüd", "Surm", "Surnute rongkäik", "Kisa ööst" jne "Küllalt laulest nüüd idüllitsevast elust, rahust, vaikusest ja armastuse läägest kohvrist täiskuu koorega" ("Julmal ajal" Semper 1919) --- "On laulda kenam ajast tumedast,"
annaabi.ee 
