TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö: Koormuse sobitamine liiniga ARUANNE Täitja(d) Juhendaja Tatjana Kalinina Töö tehtud 14.09.2011 Aruanne esitatud ............................................... (kuupäev) Aruanne tagastatud ............................................ (kuupäev) Aruanne kaitstud .............................................. (kuupäev) ...........................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorse töö ,,KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA" ARUANNE Täitjad: Anton Erki Janar Juhendaja: J. Pärn Töö tehtud: 10.10.2007 Aruanne esitatud: ............................................... Aruanne tagastatud: ............................................ Aruanne kaitstud: .............................................. Töö eesmärk Koormusega sobitamata liinilõigule lühisliini pikkuse arvutamine. Töö teostus: 1. B) Lülitasime lühise liini lõppu C) Fikseeritud kahe järjestikuse pinge miinimumide asukohad olid: x1= 483 mm ja x2= 703 mm. D) arvutatud lainepikkus: =2(x2-x1)= 2(703-483)= 440 mm 2. A) Lülitasime koormuse liini lõppu Pinge max ja min koht liinil: Umax= 90 V ja Umin= 8,5 V U max 90 ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Laineväljad IRM0010 Laboratoorse töö: Koormuse sobitamine liiniga Aruanne Täitjad: Juhendaja: Töö sooritatud: Aruanne esitatud: ............. Aruanne tagastatud: ........... Aruanne kaitstud: ............. ...................................... (juhendaja allkiri) 1. Lainepikkuse mõõtmine liinis Käivitasime generaatori ning lülitasime lühise liini lõppu. Fikseerisime kahe järjestikuse pinge
Allan Margus Elekter Elektrienergia tootmine Elektrienergiat toodetakse generaatoritega Generaatorid muudavad teist liiki energia elektrienergiaks Generaatorite sees on mähised mis tekitavad magnetväljasid Elektrienergia jaotamine Kuna elektrit toodetakse tarbijatest kaugel on sellel vaja läbida suuri vahemaid Et kadusid vähendada tuleb kasutada suuri pingeid Eestis põhivõrk 110- 330 kVm jaotusvõrgud 6-35 kV ja alajaamad 400 V Eesti on Venemaaga ühenduses kolme 330 kV liiniga, Lätiga kahe 330 kV liiniga ja Soomega 150 kV alalisvooliliini kaudu Vahelduvavoolu generaator Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Vahelduvvool (Alternating Current) Elektrilaeng mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad
Teki külge kinnitatakse konteinerid kuni kolmanda reani kas kettidega, kinnitusvarrastega või trossidega. Ülevalt ühendatakse erinevad read bridge fitting-uga. Lehtterase kinnitamine- lehtteras laaditakse üksteise peale virnadesse. Iga lehe vahele tuleb panna puupruss või kummiriba. Laeva külge kinnitatakse terastrossi või ketiga. Teki ja trümmi hooldus- ja puhastustööd Tööks on vajalikud luuad, kühvlid, labidad, pika liiniga panged, voolikud jne. Prügi pühitakse kokku, tõstetakse pangedega tekile ning pannakse prügikonteinerisse. Kui prügi on palju tuleb see tekile tõsta tõstevahendiga. Trümmides on pilsid. Pilsid on kaetud äravõetavate luukidega. Trümmi ahtripoolses osas on pilsikaevud, mis tavaliselt on kaetud restidega. Kaevudes asuvad kuivendussüsteemi torustiku võrguga kaetud otsikud vee välja pumpamiseks, sest trümmi pesemise valgub vesi koospeene prügiga pilsikaevu. Siis
KOORMUSE SOBITAMINE LIINIGA: 1. Töö eesmärk SWR lähendamine ideaalile SWR=1, koormuse sobitamine liiniga 2. Töö käik, kasutatud mõõteriistad, maketi struktuur. Töö käik mõõtelehelt ja aruandest |Generaator, lühis, koormus, horisontaaltoru, lühisliin | struktuur laboris 3. Seisulaine mõiste. Kui suur on seisulaine naabermiinimumide (maksimumide) vaheline kaugus? Veerand lainepikkust 4. Milleks tuleb koormuse liiniga ga sobitada? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 5. Seisulainetegur. Kui suur on seisulaine tegur täieliku sobituse korral? Kuidas näeb välja pinge (voolu) jaotuse graafik? Liinis tekkinud pinge amplituudi maximumi ja miinimumi suhe
toimivates ühendelektrisüsteemides. Energiasüsteem on elektrijaamade, elektrivõrkude ja elektritarbijate ühendus, kuhu lisanduvad elektrijaamadega seotud soojusvõrgud ja -tarbijad. Energiasüsteemi elektriline osa on elektrisüsteem ning väga olulise osa sellest moodustab elektrivõrk. Elektrijaamad on ühendatud süsteemi põhivõrku, mis tavaliselt talitleb pingel 220 500 kV (Eestis 110 330 kV Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast St. Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tarust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu . Esimest tüüpi energiaallikad 2.Taastuvad energiaallikad 1.2Tuuleenergia 2.2Vee-energia 3.2Biomassienergia 4.2Päikeseenergia 5.2Loodete energia 6
1.milleks on vaja alajaamu? Vähendab pinget, reguleerivad pinget ja jaotavad elektrit 2. millisel põhimõttel põhineb elektrienergia transportimine? võimalikult kõrge pingega võetakse, et võimalikult vähe läheks kaotsi, põhineb pingel 3. elektrienergia transportimine eestis Eesti elektrisüsteem kuulub suurde sünkroonselt töötavasse ühendsüsteemi BRELL, mille moodustavad Eestiga vahelduvvooluliine kaudu ühendatud naaberriigid Läti ja Venemaa ning nende naabrid Leedu ja Valgevene. Venemaaga on Eesti ühendatud kolme 330 kV liiniga -- kaks neist kulgevad Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning kolmas Tartust Pihkvasse. Läti elektrisüsteemiga ühendab meid kaks 330 kV liini -- Tartu-Valmiera ja Tsirguliina-Valmiera. 4. mis ül. on transformaatoritel? Kuidas töötab? transformaator võimaldab muuta alalisvoolu vahelduvvooluks ja vastupidi
Pärast: (Kt) 2x5 2x2.5 = 5 min Kt e = 40 min Kt p = 35 min G = 5 min * 3 /h = 3/12 = 0,25 G1 = 1.5 + 2/3 h * 3 = 1.5 + 2 = 3.5 G2 = 3.25 Q1 = 895 Q2 = 903 TR = Q1* G + ½ * Q * G = 895 * 0,25 + ½ * 8 * 0,25 = 225 / p Aastas: 225 * 365 = 82 125 Net social benefit = 82 125 60 000 = 22.1K 3. Ühistranspordiga A ja B vahel liikumiseks tuleb täna sõita kahe liiniga, esimese sõiduaeg on 10 min, teisel 15 min. Graafikud on ühtlustatud, nii et ümberistumiseks on 5 minutit. Keskmise reisija jalutuskäik reisil on 5 minutit. Liiklusintervall on 8 minutit. Päeva sõidunõudluse valem on Q (G) = 1000 100 G. Pärast liinivõrgu uuendamist asendatakse praegused 2 liini ühe uue liiniga. Peatused on elanikkonna raskuskeskmele lähemal, jalgsikäigu aeg väheneb 3 minutile, kokku on sõiduaeg 19 minutit
Veo omahinnaks tuleb 2,7€/km. Ühe teleri veoks kuluv summa on 4,4€ (omahind). 8 7. Reisjate veo alused 7.1. Reisi planeerimine Sain ülesandeks koostada reis Tallinna bussijaamast Altjale. Sõit algab 24.04.15 kell 16:00 ja jõuab sihtkohta kell 18:28. Sõita tuleb kahe kahe bussiga: liin number 225 ja liin 38. Reis algab Tallinna bussijaamast kell 16:00 liiniga 225 suunal Tallinn – Rakvere. Selle liiniga tuleb sõita kuni peatuseni Haljala tee. 7.2 Reisi käik Buss jõuab peatusese kell 17:10. Peatuses tuleb oodata 33min järgmist bussi suunal Rakvere - Vihula- Vergi - Võsu - Vergi – Võsu. Kell 17:44 Väljub see liin peatusest Haljala tee ja jõuab peatusesse Altja kell 18:28. Sealt on Altja kõrtsi kahe minutiline jalutuskäik ja peaks kõrtsi jõudma kell 18:30. 7.3 Piletite soetamine
Ernest Hemingway ,,Vanamees ja Meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuigi ta käed olid katki ning üks käsi kiskus veel krampi, suutis ta esimese ma...
187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerima eestlaste rahvuslikke püüdeid ja üritusi ning oli üldlaulupidude vastu. Leht kaotas populaarsust. 1901: Loobus Oleviku toimetamisest ja astus avalikust elus tagasi lahkudes Eestist. Elas Dresdenis, hiljem Pariisis. Antisemiitlus? Vaen Tõnissoniga - "esijuut". 1916: Suri 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa 1877: "Esimesed luuletused" (luulekogu)
nimipingega 0,4 kV. Otstarbe järgi saab elektrivõrke liigitada süsteemi-, ülekande- ja jaotusvõrkudeks. Süsteemivõrk on tavaliselt ülikõrgepingevõrk, mis ühendab suuri elektrijaamu ja elektrisüsteeme. Ülekandvõrkude vahendusel kantakse elektrienergia üle suurematesse alajaamadesse ning tarbimiskeskustesse. Elektrienergiat jaotavad laiali jaotusvõrgud, mis edastavad elektrienergiat suurtest toitealajaamadest tarbijateni. Eesti elektrisüsteem on kolme 330 kV liiniga ühendatud Venemaa elektrisüsteemiga (kaks liini Narvast Peterburgi ja Kingiseppa ning üks Tartust Pihkvasse) ja kahe Valmierasse viiva 330 kV liiniga Läti elektrisüsteemiga. Soomega on Eesti elektrisüsteem ühendatud Harku– Espoo ± 150 kV alalisvooluliini kaudu. Väga oluline osa elektrienergia ülekandel ja jaotamisel on alajaamadel, mis on ette nähtud elektrienergia muundamiseks ja jaotamiseks. Alajaam sisaldab sisenevate ja väljuvate liinide
lõi talurahva koolid kuhu kutsus lapsedüõppima (tasuta) kirjutas ka aabitsa. Maasing tegi esimese Aabitsa.Epopöa-Sõda ja rahu . Epopöa-mahukas romaan või romaanisari , mis kujutab tähtsaid ajaloosündmusi, või pikemat ajajärku. vene ja lääne europpa kirjanduses esimene epopöaromaan tegelasi 500 . Prantsuse keel. anton Tsehhov ( 1860-1904) ei kirjutanud romaane . novelle ja näidendeid kirjutas. novell-lühijutt vähe tegelasi.,pinge,ühe süzee liiniga. väikeneinimene-egoistlik mats piiratud silmaringiga .nahahoidja , kõrgemate ees lömitaja , inimväärikuseta inimene . oli ise samasugune aga sai üle sellest. Novell: Paks ja peenike . provints-pealinnast kaugemal olev koht . vutlar-mingi kate. inimesed olid vutlaris niiöeldakatte all. draama: kajakas , Onu vanja . tegevus toimub mõisas , Kolm Õde , Kirsiaed . realismi esindajad teistes maades Norras Knut Hamsun ( 1859-1952)
kanali kohta 64 kbit/s (64 000 bitti sekundis). Teine levinud ISDN-liin on PRI ja tema Euroopas kasutatav füüsiline kuju S2. See kannab endas 30B+D kanalit ja ülekandekiirus on 2048 kbit./s (B-kanalid 64 kbit/s, D-kanal 64 kbit/s ja signaalinfo 64 kbit/s). S2 enamlevinud kasutusala on telefonikeskjaamade ühendamine. Peaaegu kõik ISDN-telefonijaamad, kus on abonente poolsada vöi enam, ühendatakse linna telefonivõrku ühe või mitme S2 liiniga. S2 eelkäija on R2 signalisatsioon. See oli samuti 30 kõnekanaliga 2 Mbit/s liin, ent ei omanud veel mingit pistmist ISDN-ga. Üle S2 on võimalik kanda kõike informatsiooni, mis on määratud ISDN-ga. Tuleb ent märkida, et PRI tähendab 30B+D ühendust ainult Euroopas. Aasias on see standard 31B+D, Ameerikas 23B+D (1564 kbit/s). S2 vajab k traadipaari, kasutades üht saatmiseks, teist vastuvõtuks. ISDN RAKENDUSALAD JA KUIDAS NEID ELLU VIIA Lihtne andmeside
Nike poolt pakutav stiilide valik oli väga suur. Need pidid meeldima igasugustele jooksjatele ja jätma mulje Nikest kui kõige konkurentsivõimelisemast jooksukingade tootjast. 1980-ndate aastate algul saavutas jooksubuum haripunkti. Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? Adidas oli liiga kindel oma edus ja jättis sörkjooksuhuvilistele eraldi jalanõutüübid välja töötamata, loodeti, et nende edu jätkub ja inimesed tarbivad nende tooteid edasi. Olles turu- liidri positsioonis, ei
Raamat räägib looduse ja inimese vahelistest suhetest, sellest kuidas inimene lõpuks peab ikkagi looduse vägevusele alla vanduma. Santiago oli oma külas pikka aega parim kalamees, aga nüüd oli ta vana ja juba pikka aega polnud tal õnnestunud kala püüda. Ta elas tagasihoidlikus majakeses, kus oli suur ajalehevirn, samuti ei olnud tal süüa, aga tema eest hoolitses ta õpilane, kes lähedalasuvast söögikohast talle tihti süüa tõi. Paljud olid tema suhtes juba lootuse kaotanud, aga mitte tema noor õpilane, kes truult tema koos merel käis kuni ta vanemad selle keelasid. Vanemad tahtsid, et poiss käiks kaasas nendega, kes midagi ikkagi püüavad. Poisil läks kalapüük küllaltki edukalt. Santiago käis ikka merel edasi, aga ei suutnud mitte midagi püüda. Ühel päeval nägi ta lindu ja otsustas tema järel minna, lootuses seegi kord kala saada. Kahjuks esimestel püüdlustel see ei õnnestunud, aga üsna pea püüdis ta kinni marlini, kes oli pikem kui tema p...
kaasati 300 sportlast. Nike poolt pakutav stiilide valik oli väga suur. Need pidid meeldima igasugustele jooksjatele ja jätma mulje Nikest kui kõige konkurentsivõimelisemast jooksukingade tootjast. 1980-ndate aastate algul saavutas jooksubuum haripunkti. Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? 4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks? Vastused 1
amplituudsageduskarakteristik jääb allapoole kriitilist piiri, lihtsalt välja lülitada- lõpptulemuseks on vaid summaarse läbilaskevõime langus. Modulatsiooniviisid - DMT - CAP - QAM DMT-ga saavutatakse maksimaalne andmeedastuskiirus isegi kuni 7 Mbit/s, seda ainult maksimaalselt 2700 meetri pikkuse abonentliiniga. Aga QAM ja CAP võimaldavad maksimaalselt 1.5 Mbit/s alla 5400 meetrise liiniga DMT-modulatsioon põhineb sagedusriba jagamisel 256-eks alamkanaliks, millest igaühte jälgitakse mõlemalt poolt signaaliprotsessoriga, et vähendada ülekandevigu ja häireid. Kontrollkanali jaoks reserveeritakse abonendi poolt võrgu suunas 16 kb/s liin. Võrgust abonendi suunas riba jaotatakse 4 kHz-i tükkideks, milledes igaühes võib üle kanda 0-11 bitti infot sümboliosa kohta
Koormuse sobitamine liiniga: 1. 2.Milleks toimub sobitamine? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 3.Mis toimub liinis? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. Kui liin on koormusega täiesti sobitamata, siis SWR = ja signaali mähisjoon 3 kõigub liinis tugevasti. Järelikult mida suurem on SWR, seda halvemini on liin koormusega sobitud ehk tugevam on signaali mähisjoone kõikumine liini. 4.Seisulainetegur/peegeldustegur Seisulaine...
Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi suuri linnaosasid sissetoodud töölistele(lasnamägi, mustamägi, annelinn, Ida- Virumaa linnad). Palju kasutuid tehaseid ja muid tootmiskomplekse, mille tooteid Eestis vaja ei läinud ja mis olid kasutud. 12. Kuidas said eestlased infot läänemaailmas toimuva kohta? Raadiod Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. Soome televisioon. Tallinna-Helsingi liiniga sõitvad inimesed. 13. Analüüsige kultuuri- ja hariduselu Nõukogude Eestis: positiivsed jooned, negatiivsed jooned.
Eestlaste osakaal vähenes. Industrialiseerimine, kolhoosikord soodustasid linnastumist. Loodi suuri linnaosasid sissetoodud töölistele(lasnamägi, mustamägi, annelinn, Ida- Virumaa linnad). Palju kasutuid tehaseid ja muid tootmiskomplekse, mille tooteid Eestis vaja ei läinud ja mis olid kasutud. 12. Kuidas said eestlased infot läänemaailmas toimuva kohta? Raadiod Ameerika Hääl ja Vaba Euroopa ja Vabadusraadio. Soome televisioon. Tallinna-Helsingi liiniga sõitvad inimesed. 13. Analüüsige kultuuri- ja hariduselu Nõukogude Eestis: positiivsed jooned, negatiivsed jooned.
Pistikud ja liidesed 2012 VGA Kasutatakse väga paljudes koolides, samas ka kodudes ja ka nii väikestes kui ka suurtes firmades. Otstarve on tal väga lihtne, nimelt saab sellega edastada arvuti deskdop´i mitmes monitoris korraga ( ka projekteerimisel) DVI Täpselt sama tööpõhimõte mis VGA-l ning sama kasutusala, kuid sellega edastatud pilt on kõrgema kvalikteediga. HDMI Sama kasutasala nagu ka VGA ja DVI-l kuid see on veel kõrgema kvalikteediga ( edastatav pilt, HD kvalikteet nt. 2160p) Kasutatakse kodudes ja ka asutustes. USB Sellega saab ühendada arvutiga tänapäeval väga palju tehnikat. Nt. telefonid, mp3-d, hiired, klaviatuurid jne. Kasutatakse igal pool nii laua kui ka sülearvutites. SATA See on kõvaketta liides (saab ühendada kõvaketast emaplaadi külge). Kasutatakse lauaarvutites. ESATA ...
Nike poolt pakutav stiilide valik oli väga suur. Need pidid meeldima igasugustele jooksjatele ja jätma mulje Nikest kui kõige konkurentsivõimelisemast jooksukingade tootjast. 1980-ndate aastate algul saavutas jooksubuum haripunkti. Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? Adidase juhtkond oli oma edus kindel ja jättis reageerimata 1970.ndatel alanud kehakultuuribuumi puhangule. Selle tähelepaneku tõttu ei hakanud ta ka tootma eraldi sörkjooksukingi, mis määras ning tekkis seis kus ta kaotas oma turu- liidri positsiooni.
tähele ja mõtleb asjadele, millele iga inimene ei oska tähelepanu pöörata. Ta arutab asjade üle ja mõtleb, kuidas asjad maailmas toimivad. Ta on väga lihtne ja tagasihoidlik mees. Lihtne on ka tema välimus, ta on vaene ning seetõttu kannab ta kulunud riideid, tema kätel on vanad armid. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiago on traagiline karakter. Ta riskis oma eluga, et üks kala kätte saada. Merel olles ei söönud ta korralikult ega maganud peaaegu üldse. Liiniga töötamisest olid ta käed katki ja verised. Ta oli väga kurnatud ja jõuetu, sellel vaatamata ei läinud ta ilma kalata koju. Ta pigem suri, kui andis alla. Santiago jõudis koju küll elusalt, kuid haid olid terve kala hävitanud ning mehe käed olid nii kohutavas seisus, et neid nähes hakkas poiss nutma. 3. Andke ülevaade Santiago põhilistest motivaatoritest. Santiagot ajendas tegutsema vajadus kala püüda ning ta tahtis ennast tõestada. Ta
(andurid laeva ruumides), tuletõrje varustus. Tuletõrje vahendid: tuletõrjevoolik joatoruga (Ruumides on vooliku pikkus 10-20m, masinaruumis 15m, tekil kuni 20m, eriti laiadel laevadel 25m.Voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikus), kantavad pulber- ja süsihappegaasikustutid erineva mahutavusega, tuletõrjeämber liiniga, metallkast liiva ja kühvliga, pootshaak raudkang labidas, tulekindel vilt või present, rahvusvaheline kaldaühendus rõngastihend poldid mutrid ja seibid. Lisaks eelmainutle peab olema laevas veel: tuletõrjuja kaitseriietus, kiivrid, saapad, kindad, kaisevöö tulekindla julgestusliini ja karaviiniga, plahvatusohutu elektrilamp, hingamisaparaat. 3. Juhtimisvõime kaotanud laeva tuled, päevamärgid
ettevalmistuskaeveõõntest ankurtoestikku ei eemaldata. Raudtee transport 97% kogu põlevkivi toodangust transporditakse tarbijateni raudteetranspordiga, ülejäänu veavad tarbijad ära autodega. Eesti Põlevkivi tähtsaim infrastruktuuriettevõte on AS Põlevkivi Raudtee teedevõrgu pikkusega üle 200 km, oma veduri- ja vagunipargiga ning remondibaasidega. Oma teedevõrgu ja veduritega tagab Põlevkivi Raudtee ka paljude ümbruskonna suurettevõtetele raudteeühenduse Eesti Raudtee liiniga. Põlevkivi Raudtee teedevõrk jaguneb käesoleval ajal läänest itta kolmeks piirkonnaks, mis on omavahel ühendatud Eesti Raudtee Tapa-Narva raudteeliini kaudu. Seetõttu toimub põlevkivi vedu kombineeritult Eesti raudteega. Eesti põlevkivi ehk Kukersiit
Need pidid meeldima igasugustele jooksjatele ja jätma mulje Nikest kui kõige konkurentsivõimelisemast jooksukingade tootjast. 1980-ndate aastate algul saavutas jooksubuum haripunkti. Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid 1 ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? 2. 1970-ndatel aastatel ei kasutatud Adidases rühmaotsustamist. Kuidas oleks see mõjutanud tegevuse lõpptulemusi? 3. Missugused Nike juhtkonna otsused aitasid saavutada edu? 4. Mida võiks Adidase juhtkond ette võtta oma minevikuvigade korvamiseks? Probleem:
Elva Gümnaasium Ernest Miller Hemingway Referaat kirjanduses Tiit Jaani 11a Elva 2007 Elulugu Ernest Hemingway sündis 21. juulil 1899. aastal maa-arsti pojana Chicago eeslinnas Oak Parkis. Pärast kooli lõpetamist 1917. aastal töötas ta ajutiselt kohaliku reporterina ajalehe "Kansas City Star" juures, võttis siis Punase Risti vabatahtliku sanitarina osa Esimesest maailmasõjast. Rindel läbielatu jäädvustas ta romaanis "Hüvasti relvad!". Mõne kuu viibis ta Michiganis, kalastas, luges ja kirjutas jutustusi, mida aga ükski ajaleht ei avaldanud. 1920. aastal sai ta feature writer koha ajalehe "Toronto Star Weekley" juures, aasta lõpus kolis ta Chicagosse, kus töötas ajakirjaniku ja toimetajana. Ent ta ei jäänud sellesse linna püsima. Juba 1921. aastal suundus ta Prantsusmaale ja reisis järgmistel aastatel kirjasaatjana Euroopas ja Lähis-Idas. USA kirjaniku Gertrude Steini kaudu t...
Nike poolt pakutav stiilide valik oli väga suur. Need pidid meeldima igasugustele jooksjatele ja jätma mulje Nikest kui kõige konkurentsivõimelisemast jooksukingade tootjast. 1980-ndate aastate algul saavutas jooksubuum haripunkti. Adidas hakkas konkurentsivõitluses maha jääma, sest oli vaja luua suures valikus uuendatud tooteid ja laiendada oma tegevust teistele spordialadele. Nike saavutas ülekaalu korvpallurite ja teismeliste hulgas oma Air- Jordan liiniga, L.A Gear ja Reebok aga oma moetoodetega. 1990-ndate alguses vähenes Adidase turuosa 4%-ni. Küsimused: 1. Kuidas põhjustas halb otsustamine Adidase turuosa vähenemist? Kas oli selles mingi osa ka ebakindlusel? Adidase juhtkond ei reageerinud 1970-ndatel aastatel alanud kehakultuuribuumile, mis vallutas tavainimesi ja ei hakanud sörkjooksukingade turule eriti aktiivselt püüdlema. Nõudlus sport- ja vabaajajalatsite järgi kasvas kuid Adidas ei reageerinud
Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m. Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa. *Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega. *tuletõrjeämber liiniga *metallkast liivaga, kühvel *pootshaak, raudkang, labidas *tulekindel vilt või present mõõtudega 1,5*1,5 *rahvusvaheline kaldaühendus, tihend, 4polti ja mutrit ning 8 seibi 16mm-se mõõduga Tuletõrjevahendite märgistus: A-klass. Tahkete, peamiselt orgaaniliste päritoluga ainete tulekahjud. B-klass. Põlevad vedelikud ja tahkete sulavate ainete tulekahjud. C-klass. Gaaside tulekahju D-klass. Metallide tulekahjud. E-klass
murdumisel. Avastades sellise õnnetuse, ei tohi mingil juhul sinna läheneda. Tuleb arvestada, et kõrgepinge korral, kui traat katkeb ja langeb maha, on ohtlik ala maapinnal selle ümber 30 meetri raadiuses. Koheselt teatada avariist häirekeskusele. Arvestada tuleb seda, et voolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamast, kuid see võtab aega. Väga tähtis on veenduda, et selles piirkonnas ei ole ühtegi inimest. Kannatanu võib olla otseses kokkupuutes katkenud liiniga, kuid samuti lamada maapinnal ja sealtkaudu olla voolu all. Kui keegi on jäänud voolu alla, siis tuleb võimalusel kutsuda appi täiskasvanu ning püüda kannatanut kõiki ohutusreegleid arvestades sealt vabastada. See tegevus on väga ohtlik. Kohale, kus õnnetus on toimunud tuleb sel juhul läheneda väga väikeste sammudega, et ei tekiks sammupinget ja ise voolu alla ei jääks. Kannatada saanut palja käega mitte puudutada. Kannatanu päästmisel ei tohi oma eluga riskida!
kurssi, roolimadrus peab vastu vastama kõva ja selge häälega kurssi, mida ta sai. Kui laev on kursil, peab roolimadrus võrdlema gürokompassi kurssi ka magnetkompassi näiduga. Tavalisel on nende vahe umbes 7-10 kraadi. Star laeval vahimadrused seisavad roolis sadamasse sisenemisel või väljumisel ja kitsustes sõites. Vahimadruse kohustused trepivahis Laeva sadamasse saabudes on madrustele esimeseks tööks laevatrepi kohale panek. Trepi kõrvale tuuakse liiniga päästerõngas. Juhul kui keegi läheduses vette kukub. On põhine nõue, et vahimadrus ei tohi kaugele ja kauaks ajaks trepi juurest lahkuda. Trepivahti peavad vahimadrused selleks, et laevale ei tuleks vööras inimene või inimesed, keda nimetakse „jänesteks“. M/S Star laeval seistakse trepivahti, eriti laupäevadel, kui toimub õppehäired. Vahimadruse kohustused ankruvahis Ankruvahis peab vahimadrus jälgima ankru asukohta ja ketti suunda. Ise laev M/S Star minu
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Marliin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda. Kuna vanamehe peopesad olid katki ja merre oli sattunud verd, liginesid vanamehe paadile haid. Kuig...
ümbermõõduga kuni 350 mm. Kasutatakse Madalikul olev laev peab lööma iga minuti Vetel kasutatakse elektrooniliseks suhtlemiseks trepp. Trepi kõrval peab olema päästerõngas sildumisotstena. Kanepitrossiga ühetugevune. tagant kiiresti kella 5 sek vältel ja kui nõutud ehk ka abi kutsumiseks mereraadioside tulepoi ja pika liiniga viskeliin. Viskeliin on siis ka gongi (kui üle 100m pikk) ning lisaks seadmeid, mis töötavad raadiosageduste lootsi portfelli vastuvõtmiseks ja tormiga lootsi andma kolm omaette kellalööki vahetult ja vahemikus 156174 MHz. Mereraadioside julgestamiseks. Valgustus peab olema selline,
Gertrud Tamm, 10A Reisikiri 11. juuni õhtul väljus lennuk marsruudil Tallinn-Sydney. Kõik reisijad, kaasaarvatud mina, olid väga ärevil, kuna enamus polnud nii kaugel varem käinud. Sõit möödus sujuvalt - inimesed olid rahulikud ja magasid sügavas unes, oli öö. Vaatamata sellele, et 12. juuni hommik oli suhteliselt tuuline ja lennuk rappus järel pidamatult, ei teinud kaasreisijad sellest välja ja sõitsid häirimatult edasi. Vahemaandumine toimus Indoneesias, kus mina ja ülejäänud Sydneysse sõitjad istusid ümber väikelennuki peale. Lennukit vahetas peale minu vaid 3 reisijat ja lisaks neile oli pardal ka kaks pilooti ning üks stjuardess. Kokku oli meid seitse. Pärast ümberistumist oli aga kõik väga ebatavaline. Lennuk ei rappunud enam ja inimesed istusid hääletult. Nagu vaikus enne tormi… 13 reede oli aga õudusunenägu. Me ärkasid suure pau...
Karp, üldtingmärk valvuriseade Tingmärk Nimetus Tingmärk Nimetus Harukarp, ühenduskarp E Elektriseade, üldtähis Tarbija ühenduspunkt, Elektripliit liitumispunkt Jaotuskeskus, viie Mikrolaineahi liiniga 18 3 Pistikupesa, üldtingmärk Praeahi Soojaveeboiler või Mitmik(kolmik)- -paak pistikupesa Kaitsekontaktiga Veesoojendi pistikupesa Kaitsekaanega Pesumasin pistikupesa Ühepooluselise lülitiga
Vahendid: *Tuletõrjevoolik joatoruga. Ruumides on vooliku pikkuseks 10-20 m, masinaruumis kuni 15m, tekil kuni 20m. Eriti laiadel laevadel kuni 25 m. voolikud peavad olema sellise pikkusega, et igasse laeva punkti oleks võimalik vett anda kahest voolikust. Joatoru otsikud võivad olla diameetriga 12, 16 ja 19 mm. Joatorud peavad olema kombineeritud tüüpi, andma pihustatud ja kompaktse veejoa. *Kantavad pulber- ja süsihappegaasi kustutid erineva mahutavusega. *tuletõrjeämber liiniga *metallkast liivaga, kühvel *pootshaak, raudkang, labidas *tulekindel vilt või present mõõtudega 1,5*1,5 *rahvusvaheline kaldaühendus, tihend, 4polti ja mutrit ning 8 seibi 16mm-se mõõduga Tuletõrjevahendite märgistus: A-klass. Tahkete, peamiselt orgaaniliste päritoluga ainete tulekahjud. B-klass. Põlevad vedelikud ja tahkete sulavate ainete tulekahjud. C-klass. Gaaside tulekahju D-klass. Metallide tulekahjud. E-klass. Elektri seadmed ,pingega 1000W 2
3 kW 8 Magistralliin on liin, mille ulatuses on haruühendusi tarbijate toiteks, tarbijad paiknevad nii liini lõpus kui ka haruühenduste juures. Magistralliinid on kas lattliinid või kaabelliinid. Magistralskeemi kasutamisel võib ühe liiniga toita mitut jõu- või valgustuskilpi, sellega väheneb materjali kulu. Antud skeemi kasutatakse siis kui väiksese võimsusega elektritarvitid paiknevad tootmis ruumi põranda pinnal enamvähem ühtlaselt. Arvestades magistral-, ja radiaalskeemi iseärasusi, nende eeliseid ja puuduseid siis kasutatakse tavaliselt segalülitusskeeme. Trafo-magistraal skeem 1 kompleksalajaam
Inimkeha on ülimalt keeruline, seepärast kasutavad teadlased erinevate kudede tekkemehhanismide uurimiseks lihtsamaid organisme, nagu näiteks hiired, puuviljakärbsed ja ussid. Puuviljakärbeste süljenäärmete kromosoomid on ebatavaliselt suured ning neid on vaid 4 paari. Seetõttu on puuvuljakärbeste kromosoome märksa lihtsam uurida, kui teiste loomade omi. (Davies, 2001) Thomas Hunt Morgan sai kuulsaks sellega, et avastas geenide asukoha. Ta töötas kahe puuviljakärbse liiniga. Ühel olid punased, teisel aga valged silmad. Ristamiskatsetes täheldas Morgan, et isaste silmavärv on alati samasugune, kui oli olnud nende emal. Punaste silmadega emaste pojad olid samuti punaste silmadega. Kui aga emase silmad old valged, olid seda ka poegade omad. Isa silmade värvusest ei olenenud midagi. Nii nagu inimestelgi, on ka puuviljakärbeste emastel kaks Y kromosoomi ning isastel X ja Y kromosoom. Kuna isased pärivad alati oma X
peenejoonelise väljendajana. Esikkogu ,,Maantee tuuled"(1938) pealkiri ja nimiluuletus viitavad Merilaasile omasel optimistlikul viisil elule kui vabadusse kutsuvale maanteele, mis rõõmustab paljutõotavate kaugustega, kuid ka rännaku endaga. Vaatamata nõrkushetkedele ja elu argihalluse tõdemisele on noore Merilaasi eluhoiak julge ja avatud. Selles suhtes sarnaneb ta B.Alveriga, kelle luulel on samas kokkupuutepunkte arbujate n-ö metafüüsilise liiniga, eriti H.Talvikuga. Mis on nukker nuuksatus, mis raske ohe? On mere kohal pilv kui hiigla lohe. Ta poole pahisedes mõõnab voog. Ta londi langetab. Ta mere tühjaks job. Ja mere põhja lagedal, veekasvest kaetud. See kõik saab jälle nähtavaks. Mis mere põhja maetud: su nuriteod, su vaiksed mõrvad. Su sikusõrad, su eeslikõrvad on seal su ees... Ja uuesti kõik jälle kirja pandi. Ei mingit unustust, ei mingit andeksandi! (,,Kohtupäev") (Kersti Merilaas)
eemale; asetada jalalabad tihedalt kõrvuti ning väljuda tsoonist hüpates kõrvuti jalgadega. Kahjustatud madalpinge liinid on väga suure tõenäosusega pingestatud. Läbi maapinna nad inimest ei ohusta, kokkupuude võib aga olla surmav. Mahalangenud elektrijuhtmeid ei tohi mingil juhul puutuda! Maas vedelevat liini märgates helistage kohe telefonil 112 või Eesti Energia rikketelefonile 1343. Liinile langenud puud ei tohi mingil juhul ise eemaldama asuda. Liiniga kokkupuutes olevat puud katsuda ei tohi! Märg puit juhib elektrit ning selle katsumine võib olla surmav! Kõrgepingeelektrilöök Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Helista päästeteenistusse telefonil 112. Esmaabi elektrilöögi korral Kui siiski juhtub, et keegi saab elektrilöögi, peaks abistaja esmalt hoolitsema enda ohutuse eest
Reisirongide liine haldab Edelaraudtee (Tartu-Orava liinil). * Valga-Petseri, 91,5 km. Osa Riia-Pihkva raudteest, kus avati regulaarne liiklus 1889. aastal. Liini kasutatakse ainult kaubarongide poolt. Edelaraudtee Infrastruktuuri AS: * Tallinn-Lelle-Pärnu-(Mõisaküla), 141,4 km (endine 190,0 km). Rahvusvaheline ühendus liinil eksisteeris Mõisakülani, kuid Pärnu-Mõisaküla liin suleti aastal 2008. * Lelle-Viljandi 78,7 km.See raudtee ühendab Viljandi Tallinn-Pärnu liiniga Lelle kaudu. 6. Kokkuvõte Eesti raudteevõrgu kujunemine on kestnud praeguseks 140 aastat. Alates 1870. aastast alates kui Eestis avati esimene raudtee, mis ühendas Paldiski- Tallinna ja Narva kuni tänapäevani on raudteevõrk muutunud palju. Alates esimese raudtee rajamisest kuni Teise maailmasõjani oli raudteevõrgu arendamine Eestis täies hoos. Enne Eesti iseseisvumist 1918. aastal rajati
Mootori kiirendamisel: Arvuti vähendab generaatori pinget minimaalselt lubatavani – 13,2V. Tänu sellele on generaatori takistus mootori kiirendamisele ka minimaalne. Mootori aeglustamisel: Arvuti tõstab generaatori pinget kuni 14,5V. See võimaldab aku laadimist ja kiirendab ka mootori pidurdust. Mootori stabiilsel töötamisel: Generaatori poolt väljaantav pinge reguleeritakse 13,5V-ni. Generaator ja mootori juhtarvuti on omavahel ühendatud BSS (Bit Synchron Singleware) liiniga, mis kannab järgmist informatsiooni: • Pinge reguleerimist • Rikkeinfot • Aku laadimise vajadust • Voolutugevuse infot • Generaatori temperatuuri (sisseehitatud anduri abil) • Generaatori klass ja valmistajatehase info Ühendus 1: Dialoog mootori arvutiga klemmi 38 kaudu pistikupesalt 53V NR (Must), või klemmi E2 kaudu pistikupesalt 32V GR (Hall). Generaatori vahetamisel tuleb kontrollida tema programmeerimise taseme klassi, mida
Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944. Millega on võimalik seletada lõpptulemuse erinevus? Aastad 1939-1944 on Eesti ja Soome ajaloos määrava tähtsusega tänase ajaloo mõistmiseks. Just nendel aastatel langetatud otsused kasvatasid erinevust kahe vennasrahva riigi vahel: nüüdseks on Soomest saanud Põhjamaade heaoluriik, kuhu eestlased sooviksid elama ja töötama asuda, samal ajal aga on Eesti unistuseks saada nende rikaste heaoluriikide hulka Euroopa Liidus, kuhu Soome kuulus juba 2002.aastal. Miks kuulub Eesti Balti riikide ning Soome Põhjamaade hulka? Põhjusi saab otsida just nendes viies aastas pool sajandit tagasi. Ja isegi nendel aastatel oli oma eelmäng alanud juba 1930.aastate keskpaigas. Vähesed riigid Euroopas suutsid ülemaailmset majanduskriisist (a.1929-1934) välja tulla demokraatliku riigina. Üheks demokraatlikuks riigiks oli Soome. Soome oli noor vabariik, mille iseseisvus ...
Modem võimaldab ühendada arvuteid telefoniliini kaudu. Modemeid on kahte liiki: sisemised ja välised -- sõltuvalt sellest, kas modem paikneb arvuti põhiploki sees või eraldi karbikeses. Kaasajal, Interneti püsiühenduste võrgu arenedes, on tavapärased modemipõhised arvutiühendused oma populaarsust kaotamas. Sageli kutsutakse modemiteks ka kaasaegseid palju keerukamaid, arvutit püsiühenduse liiniga ühendavaid seadmeid. 22. Milliste lisaseadmetega saab pilte arvutisse laadida? Skanneri lugemispea liigub üle skanneris oleva kujutise (skaneerib selle) ja edastab info arvutile, mis vastava programmi abil koostab originaaliga sarnase pildi. Foto saamiseks arvutisse tuleb käivitada skanneri juhtprogramm, asetada pilt skannerisse, häälestada ja käivitada skaneerimise protsess ning saadud kujutis lõpuks arvutisse salvestada.
sõlmed b) ajam (energiaallikas), milleks võib olla elektrimootor, pneumosilinder, auruturbiin, hüdromootor jms, c) ülekandemehhanism, milleks võib olla näiteks hammasülekanne, kiilrihmülekanne jne, d) täiturmehhanism, millel on ainet töötlevat tööorganidTehnol. Liin- Masinate, agregaatide ja vooluliinide kogumit, mis võimaldab töödeldava ainega sooritada algusest lõpuni kõik töötsüklid tehnol. Protsess- Tehnoloogilise liiniga sooritatavat tooraine kuju, omaduste ja oleku muutmist valmistooteks Kahe detaili serviti ühendamine neetliite abil Keermesliited- saadakse poltide ja mutrite või tikkpoltide ja korpuses olevate keermete abil. Piimatööstuse masinates leidub rohkesti keermesliiteid. Need ühendavad sellised detaile ja sõlmi, mida tuleb korduvalt avada kas hügieeni tagamiseks, hoolduseks või remondiks.
· Kell ja sellega järjestikku kondensaator · Harklüliti · Valija: klaviatuur või ketasvalija · Kõneahel, mis sisaldab kuulari ja mikrofoni Kell kell on läbi kondensaatori ühendatud liinile kui kõnetoru on hargil. Kui telefonile tuleb kutsung, siis kellale tuleva vahelduvpinge toimel kell heliseb. Harklüliti kui kutsuv abonent tõstab kõne alustamiseks kõnetoru hargilt ühendatakse klaviatuur ja kõneahel harklüliti kaudu liiniga ning kellahel katkestatakse. Selle sammuga antakse keskjaamale teada, et abonent tahab alustada ühendust. Kui kõnet vastuvõttev abonent tõstab kellahelina järel kõnetoru hargilt, katkestab harklüliti kellaahela ja ühendab liinile tema telefoni kõneahela ja valija. Ümberlülitamisega tekkiv voolumuudatus annab keskjaamale teada, et kutsutav abonent on kutsele vastanud. Klaviatuur - toonvalimisega telefoni klaviatuur on ühendatud kodeerijaga, mis moodustab
enne teha ei jõutud,ta avaneb 4 meetri sügavusel laevahuku korral. 11)Hüdrostaadi tööpõhimõte: Hüdrostaati saab avada käsitsi või avaneb ta ise vee surve mõjul umbes 4 meetri sügavusel vee all laevahuku korral. 12)Päästepaadi varustus(vähemalt 15 nim.) Aerud tullidega(kui päästepaat on lahtine või osaliselt kinnine) Kaks pootshaaki Hauskar ja kaks pange Juhend ellujäämiseks ekstreemsetes tingimustes Paadikompass Tormiankur tugeva liiniga Kaks kirvest Joogivee tagavara Roostevaba topsik nööriga Kuus punast säratuld Veekindel elektrilamp signaalide andmiseks Toiduainete tagavara,arvestusega 10 000 kj inimese kohta Vile Esmaabi apteek Tabel päästesignaalidega Kalapüügivahendid Kokkupandav nuga Kolm konservikarbi avajat Käsikuivenduspump Prozektor Mootori kütuse ja õli tagavara vähemalt 30 tunniliseks täiskäigul sõiduks 13)Päästeparve varustus(vähemalt 10 nimetust): Ujuvankur
Päevavalguse järgi juhtimine. Koridoripoolsete valgustite automaatselt suurem valgustugevus. Juhtimine ukse juurest ja AV paneelidelt. Juhtimine standardsete surunuppude abil. Kiirprogrammeerimine kaugjuhtimispuldiga. Soovitus juhtimissüsteemi paigaldamiseks klassiruumidesse Erinevate funktsioonidega juhtvalgusti paigutatakse aknapoolse rea keskele. Koridoripoolses reas paiknevaid valgusteid, mis jäävad ruumi tungivast päevavalgusest kaugemale, juhitakse DALI 2 liiniga, millel on DALI 1 liiniga võrreldes 30% kõrgem tase. Seetõttu on valgustuse reguleerimisel akendest kaugemal paiknevatel valgustitel alati suurem valgustugevus. Klassiruumi suuruse tõttu tuleb kohaloleku tuvastamise tagamiseks enamasti paigaldada ruumi lae keskele lisaandur. Laevalgustust juhitakse ukse kõrval paikneva surunupplülitiga. Tahvlivalgustust saab ka eraldi välja lülitada. Multisensor on integreeritud ühte aknapoolses reas olevasse valgustisse, mis toimib juhtvalgustina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
