tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erinevates osades, palju erinevaid osasid. 2. Vabalt valitud teose analüüs. Erich Maria Remarque "Triumfikaar" Peategelaseks on saksa emigrant Ravic, endine haigla peaarst ja geniaalne kirurg
c. Jutustus "Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. d. "Märkmeid surnud majast" sunnitöö e. romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". 8 g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis.
Valge daam 9) Anekdoodid 10) Aforismid Õppida,õppida,õppida Lenin Romaan Pentaloogia (5.osa) A.H.Tammsaare ,,Tõde ja õigus" Tetraloogia (4.osa) Aadu Hint ,,Tuuline rand" Triloogia (3.osa) ,,Mahtra sõda" ,,Anijamehed Tallinnas käisid" ,,Prohvet Mattsvet"- Eduard Vilde Diloogia (2.osa) ,,Anna Karenina" Üksikromaan ,,Kõrboja peremees" A.H. Tammsaare 11) Jutustus Silvia Rannamaa ,,Kadri" 12) Novell Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu" 13) Miniatuur A.H.Tammsaare ,,Poiss ja liblik" 2. LÜÜRIKA EHK LUULE 1) Regivärss 2) Ood ehk ülistuslaul Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" 3) Tavaline luuletus Heiti Talvik ,,Palavik" 4) Sonett Marie Under ,,Sirelite aegu" 5) Pastoraal ehk karjaselaul K.J.Peterson ,,Ott ja Peedu" 6) Haiku 3. DRAMAATIKA EHK NÄITEKIRJANDUS 1) Komöödia
Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. Dostojevski Kuulub ise sama moodi sinna rühma. 2) Kapitalistlike suhetega, nende maailma vaade on raha, seega tõuseb esile eelkõige inimene, mitte jumal(mõisnikud, kaupmehed). Kõrgem kategooria - võitlejad kes tahavad ühiskonda parandada, haritud(üliõpilased arvavad, et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R. Raskolnikov. Paljud inimesed on dilemma ees kuhu kuuluda. Tekivad n.t. stiihilised tegelased. On traagilised tegelased. Dostojevski loob uue romaani liigi: Polüfooniline romaan - mitme häälne romaan. Tunnusjooned psühholoogiline sügavus. Igal tegelasel hääl, saatus jne. Looming Esimene töö trükituna on: Balzaci "Eugeni Grandet" tõlge. a. 1845 "Vaesed inimesed". Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse
Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. Dostojevski Kuulub ise sama moodi sinna rühma. 10 Kapitalistlike suhetega, nende maailma vaade on raha, seega tõuseb esile eelkõige inimene, mitte jumal(mõisnikud, kaupmehed). Kõrgem kategooria - võitlejad kes tahavad ühiskonda parandada, haritud(üliõpilased arvavad, et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R. Raskolnikov. Paljud inimesed on dilemma ees kuhu kuuluda. Tekivad n.t. stiihilised tegelased. On traagilised tegelased. Dostojevski loob uue romaani liigi: Polüfooniline romaan - mitme häälne romaan. Tunnusjooned psühholoogiline sügavus. Igal tegelasel hääl, saatus jne. Looming Esimene töö trükituna on: Balzaci "Eugeni Grandet" tõlge. a. 1845 "Vaesed inimesed". Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse
sonetid ,, Ekstaas" ,,Ah toredaim on elamine maine". Hendrik Visnapuu ,,Amores (lahkus ajaluule pärast). A. Adson luule kogu ,,Pierro"- narr. Raha teenimiseks korraldasid nad tuluõhtuid. Hakkas lagunema: 1) Aeg suruspeale, tajusid, et ei suuda lilledest ja armastusest rääkida, kui on sõda 2) Kujunesid välja isiksusteks Sümbolism + impressionism= uusromantism Under printsess Adson tema paaz Visnapuu vürst Tarapita- (1920- 1922). Tuleb vanast jumalast. Muistsete eestlaste sõjahüüd. Tekkis aja nõudel. Tekib ajaluule. Nad kasutavad palju ekspresionismi. Ekspresionism- tuleb Saksamaalt. Tekitab jõulisust.(J. Barbarus ,,Katastoof I"- tsitaat ,,Läheb hukka kõik, täis pooduidvõllad, palgid). Ilmub ka ajakiri. (7 numbrit). Ametlikud liikmed: Artur Adson, August Alle, J. V. Barbarus, Albert Kivikas- proosa; Jaan Kärnas- luule; M. Under, F. Tuglas, J. Semper. Lagunemis põhjused:
Teistsugused põhimõtted kas mitte osa kurjust pole inimesega kaasa sündinud? Parimad "Teisik", "Perenaine", "Nõrk süda". c. Jutustus "Valged ööd". Huumor sees, armastuslugu. d. "Märkmeid surnud majast" sunnitöö e. romaan "Alandatud ja solvatud". Inimese elu, tema käitumist ei juhi mõistus, vaid ka hetke tujud, alateadvus, andeksandmise teema süveneb. Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis.
muutuvad tapmise tõttu iidoliks. Kas osadel inimestel on rohkem lubatud, kui teistel? Kas inimesed saab kahte tüüpi jagada? Raskolnikov arvas, et on olemas kahte tüüpi inimesi: ühed tavalised ja teised haruldased Napoleoni tüüpi, kes võivad tappa. Tegelikult sai ta aru, et see pole võimalik, kui ta kohtas Sonjat, sest Sonja oli tema jaoks haruldane ning ta ei kuulunud kumbagi gruppi. Pidi oma väites pettuma, kõik inimesed on võrdsed. Raskolnikov pettus iseendas ning lõpuka ka oma teoorias nõrk, polnud teooria vääriline. Ei saavutanud mida soovis. Uskus algul oma elu ühte põhimõtet, kuid sunnitööl hindab ümber. Miks läheb tapma? 1)tahtis julgeda tõestus teooriale; proovile panek, kas ta on eriline; 2)tahtis head teha vaestele ja perele kuid tapab Lizaveta, trambib üle II inimgrupist, keda aidata tahtis. Headusega jõuab kuritööni; 3)Dunja abielu Luziniga tüdruku müümine, L
tapma vanaeide õe, kes sattus mõrvaööl korterisse. Pärast mõrva tabab Raskolnikovi vaimuhaigus mis areneb lõpuks paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad tema hingele lasunud süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse Balzac „Isa Goriot“ Nuudlikaupmees Isa Goriot elas Pansionis. Ta oli Tütred kasutasid oma isa heatahtlikust ja väga abivalmis ja lahke. Ta suhtles ühe lahkust julmalt ära. Tegelikult nad ei hoolinudki noormehega – Rastignac, kes armastas ühte oma isast, vaid tahtsid ainult tema raha.
kirjaniku roll kultuuriloos · tõi maailmakirjandusse vene rahvuse sümbolkuju: leplik, andestav, ohvrimeelne; andis tõuke tammsaarele tõe ja õiguse kirjatamiseks · realismi edasikandja - · psühholoogilise romaani rajaja · eksistentsialismi edasikandja ja mõjutaja jagas inimesed kahte tulpa ja uskus, et saab muuta ühiskonda; inimene on nüüd vaba, enne oli talle sünnil määratud kõik tegelased · rodion raskolnikov vaene tudeng, radikaalne ja ühiskonnast eraldunud · razumihhin raskolnikovi sõber, abivalmis ja heasüdamlik · aljona ivanova pandimajapidaja, kelle raskolnikov tapab · mlizaveta ivanova aljona õde · marmeladov joodikust riigiametnik · sonja . marmeladovi tptar, uskilk, teenib raha prostituudina · pjotor petrovitsh luzin dunja peigmees, valelik, egoistlik · dunja raskolnikovi õde, julge ja otsusekindel
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Kirjanikkude Liidu ajakirja "Looming" esimese toimetajana (1923-1926) kujundas Tuglas väljaande demokraatliku suuna, mille traditsioone on hoitud tänaseni. Ta kuulus mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse, olles nii 1920.-1930. aastate eesti kultuurielus autoriteetne ekspert. Asendamatu oli Fr. Tuglase töö Eesti Kirjanduse Seltsi esimehena (1929-1940). Novellistina debüteeris Fr. Tuglas aastal 1901, esimese raamatuna ilmus novell "Hingemaa" (1906). Noorusloomingus on realistlik kujutamislaad põimunud romantilise nägemuslikkuse või eleegilis-pateetilise sümboolikaga. Varasemad tööd on koondatud raamatuks "Liivakell" I-II (1919, 1920). 1905. aasta revolutsiooni meeleolusid peegeldab Toompea vanglas kirjutatud poeem "Meri" (1908). Edaspidi kirjutas Tuglas psühholoogiliselt viimistletud impressionistlikke novelle (kogud "Kahekesi", 1908 ja "Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix
,,Alandatud ja solvatud" 1861 jõuab tõdemusele, et inimene pole oma loomult hea, tema käitumist määravad tumedad tujud, mitte mõistus. Vene aguli inimesed. ,,Kuritöö ja karistus"1866 ning ,,Idioot" (1868) pilt täiuslikust inimesest. 1845 ,,Vaesed inimesed"- väikeametniku armetu elu 1871-1872- ,,Sortsid"- nõidadest 1879-1880- ,,Vennad Karamazonid"- viimane teos 15. ,,Idioodi" lähivaatlus ,,Idioot" Tegevus toimub 19. sajandi teisel poolele Venemaal, peategelane vürst Mõskin saabub Sveitsist tagasi Venemaale, kus ravis tiisikust. Vürst armub naisesse, Nastasja Filippovnassem et teda päästa hukatusest. Nastasjat oli noorelt ära kasutanud Totski, kes tahtis teda mehele panna, et ise abielluda. Vürst abiellub ning peab tegema valiku kahe armastatu vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu Nastasja põgeneb mehe juurde, kes teda armastab. Ragozin tapab Nastasja oma hullumeelses armastuses. Varsti tabab uus haigushoog, ta saadetakse tagasi Sveitsi
sattus mõrvaööl korterisse. Pärast mõrva tabab Raskolnikovi enamjaolt piinama vaimuhaigus mis areneb lõpuks paranoiaks. Ta usub, et südametunnistus. Igale ümbritsevad teavad tema hingele lasunud süüd ning ainult kuritööle järgneb teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end mingisugune karistus. süüdi ja ta saadetakse Siberisse Balzac ,,Isa Goriot" Nuudlikaupmees Isa Goriot elas Pansionis. Ta oli väga Tütred kasutasid oma isa abivalmis ja lahke. Ta suhtles ühe noormehega Rastignac, heatahtlikust ja lahkust kes armastas ühte tema tütart.Ta oli valmis tegema kõik, et ta julmalt ära. Tegelikult nad
Peategelased 18-19 aastased poisid – satuvad sõtta. Oma kaaslased surevad. Nad ei saa aru, miks nad peavad seal olema. Miks sõda peetakse? Peategelane tuleb kodust tagasi pettununa, sest ei suuda minevikku selja taha jätta. Kui läheb tagasi, ütleb, et talt on võetud ka tulevik. Rinne, kaaslaste hukkumine ja surmahirm. Loodus on see, kus inimene leiab lohutust. Romaan mina vormis, palju sisemonoloogi. Noortel poistel puudub usk endasse ja arengusse. 2) 1931 “Tagasitulek” 1.romaani järg. Räägib neist, keda kuulid ei tabanud, kuid ometi kriips peal. Sõda lõppenud. Saksamaal revolutsioon. Inimesed peavad leidma tee uude ellu. Lihtsõduritest ei hoolita. Noored sõjas võltsideaalidega. Sõjast tagasi tulles mitte enam vaprad ja arad, vaid rikkad ja vaesed. Tagasitulekut hingelises plaanis ei toimu. 3) 1938 “Kolm sõpra” (Kolm seltsimeest) Sündmustik 20. lõpp, 30. algus. Tööpuudus, inflatsioon, enesetappude laine. Peategelased 3 sõpra, kes olid koos rindel
· "Vennad Karamazovid" · "Kirjaniku päevik" (1880-1881) Pilet nr. 9 Dostojevski ,,Idioodi" või ,,Kuritöö ja karistuse" analüüs. (Idioot) Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks
Lühike sisukokkuvõte "Idioot" I osa Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõskin saabus just Sveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogozin & Lukjan Timofejevits Lebedev. Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatsinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna
"Idioot" lõpeb roimaga. Võib-olla Dostojevski, olles enne kirjutanud kuriteo kui sellise suhtes lõpu ja alles siis alguse, vaidleb siin iseendaga. Raamatus mõiste "idioot" ei tähenda mitte kliinilist diagnoosi, vaid inimest, kelle mõistus on otsas, sest ühtegi kiiret ja selget vastust pole tulemas. Sotsiaalse tegelikkuse nurjatused ja inimestevahelise vaenu tugevnemine kajastusid eredalt eelkõige romaanis "Idioot". Romaanis vaadeldakse aadli, kodanluse ja ametnikkonna suhteid ja moraali. Vürst Mõskin on Dostojevski ideede kandja. Ta peab kõiki inimesi võrdseteks ja käitub nendega nagu vendadega, hoolimata nende varandusest või iseloomust. Ta teeb kõike head, ootamata tänu. Selles omakasupüüdlikus raha ja pettuse maailmas on ta eluvõõras ja erandlik. Vürstile on vastandatud aadlik Totski, kindral Jepantsin ja ka kaupmehe poeg Rogozin. Kõik need inimesed hindavad eelkõige raha. Armastuski on nende jaoks ostetav ja müüdav. Ka selles
Tegevus toimub 19. sajandi keskel Venemaal, kui tähtsaim oli järgida kujunenud ühiskondlikke reegleid ja joonduda juba iganenud arvamuste järgi. Kõik uudne ja varjamatu uuenduslik põhjustas pahameelt. Seepärast sai ka Anna nii suure tähelepanu osaliseks. Ta oli tüüpiline naine, kes vaja armastust, kuna ta oma mees, Aleksei Aleksandrovits, seda töösse pühendumise ja näilise ükskõiksusega pakkuda ei suutnud, tekkis tal romaan noore ja nägusa vürst Vronskiga. Nende kirglik ja kõrgseltskonnas palju kära tekitanud suhe oli kõigile pinnuks silmas. Teine || toimuv tegevusliin räägib Kittyist ja Levinist, kelle elu maal kulgeb rahulikult ja ilma suuremate tülideta. K ja L ning A ja V omavaheline suhtlemine on raskendatud, kuna K oli kunagi V armunud, kuid too lihtsalt mängis temaga. Loo teeb traagiliseks asjaolu, et Anna oli sunnitud lahkuma oma pojast Serjozast, seltskonnast ja pühenduma vaid Vronskile, kelle armastuses ta
Henrik Visnapuu 1890-1951 Pärit Helmest.Õppis kooliõpetajaks Narvas,hiljem Tartu Ülikoolis klassikalisi keeli.Jättis ülikooli pooleli ja hakkas tegelema kirjandusega. Oli "Siuru" liege, Gailiti sober. Abielus Hildaga, keda oma loomingus hüüdis Ing-iks. Temale on pühendatud Visnapuu kauneimad armastusluuletused. Hiljem teguseski ta kutselise kirjanikuna ja toimetas kultuuriajakirja Varamu. Lahkus II maailmasõja lõpul algul Saksamaale, hiljen New Yorki, kus elas püsivalt. Väliselt tunti teda valge krüsanteemiõie järgi pintsakul. Tema luules on 2 suunda: a) julge,sokeeriv,elus vihaselt pettunud b) õrn,tundeline,hell,unistav Noorusaja luule oli kõigepealt futuristlik, rääkis tehnikast ja linnast. "Siru"-aegset luulet peeti vulgaarseks, sealhulgas leidub tegelikult ka kaunist armastusluulet ja julget siirust. Tema luule oli emotsionaalne ja sisendusjõuline, luules oli ka pettumust ja ma
Karistus asendati hiljem sunnitööga kuid armu andmine kuulutati välja alles pärast surma otsuse ettelugemist ning mahalaskmistseremoonia täitmist, kust puudus vaid käsklus ,,TULD". Sunnitöö aastate läbielamised said aluseks paljudele romaanidele. Tema tuntumad teosed on ,,Idioot", ,,Vennad Karamazovid", ,,Kuritöö ja karistus". Romaanid käsitlevad isiksuse moraalset ja füüsilist hävingut kõlbeliselt väärastunud ühiskonnas. ,,Kuritöö ja karistus" peategelane on Rodion Raskolnikov, ta on vaesusest rusutud üliõpilane, näljane, räbalates, tema tuba on pime nagu kirst, õpingud on katkenud, eratunnid, millega ta on end elatas on talle üles öeldud, samas on ta võimekas ja tugeva iseloomuga. Ta jagab inimesed kaheks: harilikeks, kes pole võimelised elu muutma ja geeniusteks, kes maailma ümber kujundavad (nt. Napoleon). Viimastele on rohkem lubatud, ühiskonna normid neid ei seo. Raskolnikov liigitab ennast geeniuste hulka,
algriimi, parallelismi, võrdlusi, metafoore. Eepose põhiteema on võitlus rahva vabaduse eest. 2.FJODOR DOSTOJEVSKI ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" ,,Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest. Romaan räägib vaesest üliõpilasest Raskolnikovist, kes jagas inimesed kaheks: harilikeks, kes ei suuda elu edasi viia, ja geeniusteks, kes suudavad maailma muuta. Ta ise pidas end teistest paremaks ja austas Napoleoni. Raskolnikov oli vaene ja see masendas teda.Ta otsustas tappa liigkasuvõtja ja tema õe, et röövida neilt raha ja sellega tasuda kooli eest ja toetada peret. Ta mõtles kuritöö hoolikalt läbi, kuid pärast vaevasid teda tohutud süümepiinad, hoolimata sellest, et ta oma sõnul tappis kasutu ja kahjuliku täi. Raskolnikov läheb veidi hulluks, sest teda haarab nii paljastamishirm kui kui meeletu soov end üles anda. Masendus süveneb veel rohkem pingeolukorras. Ta naaseb
" Lugu 19- aastastest noortest koolipoistest, kes saadeti rindele. Raskeimaks probleemiks kujunes teadmatuks, miks ja mille eest võideldakse. Peategelane Paul Bäumer väitis, et sõda tegi neist kõlbmatud inimesed, sest nad ei usu enam tulevikku. Samal päeval kui peategelane sureb, kõlab rindeteade: ,,Läänerindel muutuseta." Üksik inimese elu pole midagi, see ei lähe kellelegi korda. (Matvejeva 1971: 428) 2.1.2. ,,Tagasitulek" Teos ,,Tagasitulek" pole mitte ainult eelmise romaani järg, vaid selle lahutamatu osa. Peale lahingut naasevad mehed koju, kuid vaid füüsiliselt. Hingeliselt, vaimselt ei suudeta enam endisesse ellu sisse elada. Endised sõdurid ei leia enam oma kohta elus, nad hulguvad võõraks jäänud linnas, kus möödus lapsepõlv, nende mõtted keerlevad vaid sõja õuduste ümber. ,,Tagasitulekut ei toimu. Sõdurid ei pöördu tagasi endise rahuliku elu juurde." (Matvejeva 1971: 430) 2.1.3. ,,Kolm seltsimeest"
Tammsaare elu:sündis,kasvas Järva-Madise kihelkonnas Albu Vetepere külas Tammsaare- Põhja talus.Oma nime sai kodukohalt ja sealt ka ,,Tõe ja õiguse I" ainestiku.Õppis Sääsküla koolis,hiljem Prümli vallakoolis.Õppis ka V-Maarjas,kust sai viiulimängimisoskuse.Treffner- Teenis puuduva õpperaha osa tasa valvurina,tundide andmisega.Treffneri ainestiku põhjal kirjutas ,,Tõe ja õiguse 2".Sealt sai humanitaarhariduse,vene kirjanduse tundmise.Kiindus Dostojevskisse.Tammsaare realismi käsitlus tugines teaduslikule maailmavaatele.Alguses oli ta puhtakujuline külarealist.Tema lühiproosat ilmus ,,Postimehes","Kiirtes","Teatajas",hiljem jutustused ,,2 paari ja üksainus" ja ,,Vanad ja noored".Kirjaniku nimi A.H Tammsaare kasutusel al 1902a. 03 sai teataja toimetusse töökoha(tln).07 läks Tartu Ülikooli.Oskas saksa ja vene keelt.Hiljem inglise ja prantsuse.Luges palju maailmakirjandust.Huvitas Rooma õiguse ajalugu.Armastas maailmaasjademinimese olemuse ja loomuse üle filosofe
Vaimustusvõime on ta tugevaim külg, kiirgab sära nii kõigele sellele, mida ta ise on kirjutanud, kui ka kogu eesti kirjanduse sünniajale, kogu ärkamisajale. · Realismi mõiste ja üldiseloomustus, realismi areng 19saj Euroopas · Realistliku romaani lähianalüüs (probleem, süzee sündmustik, Balzac, Stendal...) · Realism vene kirjanduses, Tostojevski elu ja looming · Tostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelane Raskolnikov 23a vaene üliõpilane, juba mõna aega kooli ja tööta. Üksi oa väikses kitsas korteris, pole mitu aastat pere näinud. Teos rääkis mõrvari psühholoogiast. Läbivaks teemaks oli inimeste jagunemise küsimus, alamliigiks (harilikeks), kes järglasi ilma juurde toovad ja kõrgemad ehk need kes ümbritsevale uusi tähendusi annavad, nad toovad muudatusi, uuedusi ja on vägivaldsed. Elav, rahvapärane romaan- detektiiviloo elemendid, keerel intellektuaalse teema ümber
õnnelik olukord ja ta otsustas ise asuda Olgaga flirtima, andmaks samas ka Tatjanale märku, et ei vaja tema armastust. Lenski solvus kogu südamest.Vihahoos lubas ta Onegini duellile kutsuda. Toimuski duell ja Onegin laskis endalegi uskumatult Lenski maha. Pärast sõbra surma sattus suurde segadusse ja masendusse ka Onegin. Ta lahkus maalt,püüdes jätta halvad sündmused selja taha. Onegin suundus murede unustamiseks reisidele. Onegin saabus Peterburgi tagasi päeval, mil toimus vürst Tsatski juures ball. Suure üllatusena kohtas ta seal Tatjanat, kellest oli saanud suurilmadaam. Vahepeal oli nende pere kolinud Moskvasse, seal sattus Tatjanagi kõrgemasse seltskonda. Neiu püüdis unustada suurt noorusarmastust ja sukeldus selleks kihavasse seltskonnaellu. Sealt leidis ta ka oma elukaaslase, nüüd oli ta vürstinna. Oneginis tärkas aga Tatjanat kohates tõeline kiindumus neiusse, mälestused tütarlapse kunagisest armuavaldusest hakkasid uuesti elama.Oma
A.Puskin. "Jevgeni Onegin" tantsis ja jättes Lenski tagaplaanile pani noore romantiku vere keema ja armukadedus lõi lained. Selle ajendil kutsus ta ka Onegini Jevgeni Onegin vs Tatjana duellile. Vladimir Lenski vs Olga J.W.Goethe. "Faust" Teoses toimuv on Venemaal. Aristokraatitel pidev pidu ja pillerkaar. Faust teadlane, kuradi ettur Aadlik Jevgeni Onegin, sab kõrini sellisest elust. Surnud onu Mefistofeles pärandab talle mõisa, mis asub Leningradist väljas maal. Seal tutvub Saksamaalt tulnud noore poeediga, kellega ta saab tuttavaks Teadlane, kes on hea ja siiras, ta on edukas ja tal on palju õpilasi, ning kelle armumist ta kõrvalt vaatab. Tema sõber Vladimiri kuid tunneb, et pole maailma jaoks midagi head teinud. Peale armastatu õde, aga ar
Idioot Idioot: Raamatu pea tegelane on vürst Lev Mõskin. Romaani kallal töötades rõhutas Dostojevski, et tema raamatu kangelaseks saab ,,täiuslik positiivne" inimene , kes pole ainult oma väärtuste kandja vaid viib positiivset ideed ka ellu. Raamatu pealkiri on ka tähendusrikas Raamatus oli Vürst teiste silmis loll, kuid raamatu pealkiri ,,Idioot" oli mõeldud just kaastegelaste kohta. Vürst oli küll tõesti raskesti haige, (Dostojevski oli end oma tegelasega omistanud dostojevskil oli sama haigus), kuid ta oli pikkaaega olnud sveitsis taastusravil ja lõpuks sealt paranedes tagasi tulnud ja valmis uuesti ellu astuma. Kokkuvõte: 1osa. Sündmuste kulg on seotud vürst Mõskini eluga Venemaal.Viibinud lapsepõlvest saadik kodumaalt eemalt, tahab vürst kirglikult osaleda
Teose algul on Onegin 24-aastane, läheb päranduseks saadud maamõisa ja kohtub õdede Tatjana (17) ja Olga Larinaga (15-16). Sõber Vladimir Lenski (17 - nooruke poeet). Peale Tatjana nimepäeva toimub saatuslik duell Lenski ja Onegini vahel. Pärast duelli Onegin lahkub, läheb Venemaale reisima. Olga abiellus hiljem suvel (pool aastat peale Lenski surma). 1822 - ema viis Tatjana (19) Moskvasse Tatjana tutvus vürst Mõskiniga, kes oli tunduvalt vanem, ja tegi abieluettepaneku. Tatjana nõustus. 1824 sügis - 1825 kevad - taaskohtuvad Onegin ja Tatjana. Kaasaegsed olid rahulolematu Puskini teose lõpuga - Tatjana ja Onegin ei jäänud kokku. Puskini eesmärk aga oli, et Tatjana oli väga kõlbeline ja ei saanud meest petta. Pikem kokkuvõte: ,,Jevgeni Onegini" peategelaseks on romaaniga sama nime kandev Vene aristokraatia hulka kuuluv noormees. Jevgeni veetis oma päevad
saj keskpaiga Prantsusmaa, Pariis Sisukokkuvõte: Teos räägib neljakümnendates aastates olevast saksa emigrandist Ravicist, kes elab illegaalselt Pariisis ning opereerib salaja, et elatist teenida. Tema kohal ripub pidevalt oht, et ta saadakse kätte ja saadetakse riigist välja. Kohtub oma eluarmastuse Joaniga, kes mehe elu pea peale keerab. Mehele saab saatuslikuks tänaval abivajanud naise abistamine. Põhiprobleemid: Miks on inimesed sunnitud lahkuma oma kodumaalt? Teoses põgenes Ravic natsliku diktatuuri eest. Eluline näide: Nõukogude tsensuur sundis suurt osa Eesti kirjanikke Rootsi kolima, näiteks August Gailit. Kuidas tulla toime minevikust kummitama jäänud traumadega? Ravic saadetakse 1933.aastal koonduslaagrisse kahe mehe varjamise eest. Teda piinab ohvitser nimega Haake, keda kohtab hiljem juhuslikult tänaval ning kelle ühel hetkel salaskeemiga mõrvab. Tegevusliinid: 1) Ravici pagulase ja arsti elu liin, 2) Ravici suhete liin, 3) Ravici
Kadi oli aga sama kuri edasi. On pühapäev kui Ekke ütleb praostile, et ta lahkub. Praost Odja on küll kurb kuid ta kiidab Ekket tehtud töö eest ja üritab teda meelitada jutuga, et kuna tema poeg ikkagi ostis selle maatüki ära, siis nad hakkavad sinna taimi istutama ja see võib päris vahva olla. Aga Ekke ei ole nõus, ta tahab juba täna lahkuda, kuid saju tõttu lükkub see üheks päevaks edasi. Ta ei tea kuhu minna, kuid eks elu näitab. Juba mitmendat ööd näeb ta unes isakodu, Ingelandi ja Enekeni, Ekke ärkab keset ööd, ta ei mõista miks ta selliseid unenägusid näeb. Hommikul istuvad Kadi, Ekke ja praost vaikselt laua taga. Praost tõuseb ja lahkub. Nüüd on ka Ekkel , vaatamata vihmale, aeg minna. Ta tunneb kergendust ja rõõmu, ta vilistab mööda maanteed. Teel tunneb ta külma, tuisku ta näos, ta rändab talust tallu pakkudes erinevaid asju rahvale, pitsi, ehteid, küünelakke jne..
Kadi oli aga sama kuri edasi. On pühapäev kui Ekke ütleb praostile, et ta lahkub. Praost Odja on küll kurb kuid ta kiidab Ekket tehtud töö eest ja üritab teda meelitada jutuga, et kuna tema poeg ikkagi ostis selle maatüki ära, siis nad hakkavad sinna taimi istutama ja see võib päris vahva olla. Aga Ekke ei ole nõus, ta tahab juba täna lahkuda, kuid saju tõttu lükkub see üheks päevaks edasi. Ta ei tea kuhu minna, kuid eks elu näitab. Juba mitmendat ööd näeb ta unes isakodu, Ingelandi ja Enekeni, Ekke ärkab keset ööd, ta ei mõista miks ta selliseid unenägusid näeb. Hommikul istuvad Kadi, Ekke ja praost vaikselt laua taga. Praost tõuseb ja lahkub. Nüüd on ka Ekkel , vaatamata vihmale, aeg minna. Ta tunneb kergendust ja rõõmu, ta vilistab mööda maanteed. Teel tunneb ta külma, tuisku ta näos, ta rändab talust tallu pakkudes erinevaid asju rahvale, pitsi, ehteid, küünelakke jne..
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
