Sel ajal seoti aiatöö ja tööõpetus. Kevadel ja sügisel töötas ta õpilastega kooliaias. Talvel tegi ta koos õpilastega töötoas papi-, vineeri-, puidu- ja plekitööd. Nad õppisid nööpe ette õmblema ja sokke nõeluma. Selleks pidi Helvi ise palju õppima ja tundideks ette valmistuma. Suve teisel poolel oli Helvil võimalus koos ETKVL-i rahvaga osa võtta viie päevasest ekskursioonist Leedu-Läti-Kaliningrad. Sõit toimus veoautoga. Autojuhiks oli Helvi kaasa Elmar Laas. 1955/56 õppeaasta õpetas Helvi V-VII klassides. Õppetöös kasutas ta enamasti näitlikke vahendeid ja frontaalselt tööd. Ta juhendas 6B klassi. Klassis oli 26 õpilast: 12 tütarlast ja 14 poeglast. Klass oli distsiplineeritud ja aktiivne. Aktiivsuse eesotsas oli klassi parim õpilane Toom Õunapuu, kes on hetkel eesti keele professor. Õpilased olid iseseisvad. Nii jätkus Helvi töö Põltsamaa Keskkoolis. 10 4.4
RETSENSIOON Käisin 3. veebruaril Nukuteatris vaatamas etendust "Ajarefrään". Tegemist oli monoetendusega, mis põhines Nukuteatri näitleja, Helle Laasi elulool. Lava kujundus oli väga tagasihoidlik ja lihtne, koosnedes vaid kõrgetest rippuvatest kardinatest ning ühest kastist, mida vastavalt ajale, kohale ja situatsioonile lavatüki käigus liigutati. Ehkki Helle Laas oli laval üksi, oli ta piisavalt "suur", et täita kogu lava. Lisaks nukkudele kasutati ka helilinti teiste näitlejate häältega, kellega Helle vahepeal dialoogi pidas. Etendus "Ajarefrään" tutvustas vaatajatele üsna detailselt nukunäitleja elu, kus igapäevasteks tegevusteks olid etendused, proovid, väljasõidud ja kohvik. Kohati tüdimust tekitav, kuid samas ikka ja alati uus ja huvitav tänu intriigidele, armastusele, sõprusele ja muule. Lisaks
Disahhariid-Sahhariid mille molekulis on glükoosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki.Polüsahhariid-monosahhariidi jääkidest koosnev polümeer.Pentoos-monosahhariid milles on 5 süsinikku. Heksoos-monosahhariid milles on 6 süsinikku.Aldoos-Monosahhariid, mis sisaldab aldeüüdrühma. Ketoos- Monosahhariid, mis sisaldab ketorühma.Amülopektiin-tugevalt hargneva ahelaga, tärklise liik. Molekulid on suuremad.Amüloos-Tärklis mille ahel on hargnemata.Amülaas-Ensüüm, mis lõhustab tärkilist.Glükogeen-Loomne tärklis.Ahel tugevalt hargnenud Galaktoos-Monosahharood milles tekib piimasuhkur e. Laktoos.Laktaas-lagundamiseks ja seedimiseks vajalik ensüüm.Dekstriin-Tärklise , hüdrolüüsi vahesaadus.Tsellulaas-ensüüm tselluloosi hüdrolüüsiks.Invertsuhkur- Sahharoosi hüdrolüüsil tekivad glükoos ja fruktoos seda nim. invertsuhkruks. Glükoosi ja fruktoosi segu. Määramine: galaktoos-monoa. Amüloos-polü, tselluloos-polü
SEEDEELUNDKOND Kus toimub toidu lõhustumine? Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs toidu peenestamine segamine (keel) maitsmine algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Hambad Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimahambad, neid on 20 Jäävhambaid on 32 · purihambad · lõikehambad · silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse vaap ehk email kroon dentiin säsi kael ige tsement juur lõualuu veresooned 9 juurekanal
gif Ensümaatiline reaktsioon reaktsiooni asuv molekul aktiivpunkt ensüüm ensüüm Vaata ensüüümi tööd Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. http://waynesword.palomar.edu/images/enzyme5.gif Igal ensüümil on ainult üks ülesanne. Ensüüm ise ei muutu. Töö sõltub temperatuurist, pH-st. Näiteks amülaas, pepsiin, laktaas, lipaas. 1 3 2 Mis on tähistatud numbritega 1? 2? 3? Miks on kujutiste servad erikujulised? Lisalugemiseks • Amülaas on seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks, mille maltaas lõhustab glükoosiks. • Amülaasi sisaldab inimesel pankrease nõre ja sülg. • Taimedes toodetakse amülaasi viljade küpsemisel ja terade idanemisel. • Ka mõned mikroorganismid toodavad amülaasi
1.1 Valgus Valgus on roheliste taimede elus esmajärgulise tähtsusega tegur, sest valguseta ei toimu assimilatsiooni, orgaanilise aine produtseerimist, valguse puudumisel kasvanud taimed on etioleerumid st. neil puudub klorofül. Taimede kasv sõltub valguse intensiivsusest ja valguse kestvusest (päeva pikkusest).Organismide reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutustele nimetatakse fotoperiodismiks, mis avaldub kõige selgemini taimeriigil.(Laas 1967) Päeva pikkuse muutumine kutsub taimedes esile mitmesuguseid ehituslikke ja talituslikke muutusi. Näiteks sõltub paljude taimede õite moodustumine ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi pikkusest. Vastavalt sellele eristatakse kahte taimerühma: 1. Lühipäevataimed (nt kanep, tubakas, daalia), neil moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. 2. Pikapäevataimed (nt kartul), vajavad õitsemaminekuks enam kui 12-tunnist
madalale. Ladvatule oht suureneb põuasel ajal ja ka suure tuule tõttu. Ladvatule keskmine kiirus on 17-40 m/min. Kolmandaks tulekahju tüübiks on maatuli. See võib tekkida turbamuldades pinna või ladvatule tagajärjel ning see põleb 0,3-1,5 m sügavusel. Maatule liikumiskiirus on 7 m/ööpäevas ning see võib põleda isegi kuid. Maatuli põhjustab metsa hukkumise kuna põletab ära turba puude ümbert ning kahjustab või hävitab juurestikku. (Laas et al. 2011) Suurimaks looduslikeks tulekahjude algatajaks on välgu tabamus. Samuti võib tulekahju alguse saada vulkaanilisest tegevusest ning on raporteeritud juhtumeid kus tuli on alguse saanud maalihke tagajärjel kui kivide omavahelistel kokkupõrgetel tekivad sädemed. Kuid kõige suuremateks tulekahjude algatajateks on loomulikult inimesed, kas tahtlikult või kogemata. (Thomas ja McAlpine 2010) Tulekahju suurus ei mõjutagi taimestikku niipalju kui seda mõjutab tulekahjude sagedus
Männivaigust toodetakse tärpentini ja kampolit. Kändudest ja vaigurikastest tüveosadest aetakse tõrva. Männiokastest toodetakse C-vitamiini, eeterlikku õli ning loomasöödana kasutatavat okkajahu ja pastat. Noori männikasve ja pungi kasutatakse meditsiinis (Kaevats, 1992). 6 2. HARILIK KUUSK Kuuse perekonda kuulub 40-45 liiki. Eestis kasvab looduslikult ainult harilik kuusk (Laas, 1967). Harilik kuusk kuulub kuuse perekonda ning männiliste sugukonda (Harilik kuusk täiendav info, 2011). 2.1. Üldiseloomustus Harilik kuusk (Pisea abies) on igihaljas puuliik ning võib soodsates tingimustel kasvada kuni 50 m kõrguseks, Eestis tavaliselt kuni 30 m. Kuuse eluiga on harilikult kuni 250 aastat, maksimaalselt 500 aastat (Harilik kuusk, 2011). Kuusk on ühekojaline taim. Isaskäbid on 1-2,5 cm pikad, emaskäbid 8-16 ja läbimõõduga 3-4 cm. Kuusk on
Inimene, kelle põhimõtteks oli elada üks päev korraga. Väärtustas perekonda. Vana randlane, kes hindas Saaremaa kombeid ja traditsioone. Ei näidanud maailmale seda, mida ta südames tundis: kinnise iseloomuga inimene. Vahel võib teda pidada ülearu karmiks ja tuimaks, ometi laseb tema sisemine tugevus tal elu rasketel hetkedel üksi hakkama saada ja teiste toetamiseks veel naljasõnagi leida. Näiteks võttis Turja Laas pärast tulekahju, mis hävitas tema kodu, maja sütest piibutuld ja silmitses merd, nagu poleks tema asigi. Ainult tugevam piibukiskumine või pikk mere ääres seismine, märkamata piibu kustumist, lasevad aimata tema ,,murede valulikkust." Turja Laas tunnistab: ,,Rumal õpib elukoolis, aga kes enne õppinud, sel jääb mitu nuhtlust nägemata." Oskust oma eluga rahul olla õpetab Turja Laas ka
BIOLOOGIA KÜSIMUSTE VASTUSED 2.Sekundaarstruktuur annab valgule keerdunud või kokku volditud ruumilise vormi.Tertsiaarstruktuur annab valgule keraja kujuga ruumilise vormi-nimetatakse gloobuliks. 3)Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 4)Denaturatsioonis hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.Renaturatsioonis kõrgemat järku struktuurid taastuvad. 5)Süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist.See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklisemolekulid esmalt eri pikkusega oligosahhariidideks ja seejärel tärklise monomeerideks-glükoosi molekulideks.Samal ajal ei laguna amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendeid.Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon. 6)HIV on AIDS-i lõppstaadium.AIDS-i põhjustab HIV viirus,mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes,mis tähendab,et inimene
1 Käsitöö/Silmuskudumine/6 kl Sokkide kudumine Liilia Laas/Märts 2018 Sokkide kudumine Sokke kootakse ringselt, viie vardaga. Esmalt koo nende varraste ja lõngaga, millega plaanid sokke kuduma hakata väike tööproov. Mõõda oma jalalaba ümbermõõt ja arvuta vajalik silmuste arv. Sokisilmuste arv = (jalalaba ümbermõõt x silmuste arv viiel cm-l)/5 Kuna loodud silmused jaotatakse neljale vardale, arvesta, et loodud silmused jaguksid neljaga. Vajadusel suurenda silmuste arvu.
Männi puidu omadused erinevad säsist kuni kooreni ning juurtest kuni ladvani. Puidu kudede ja rakkude arenemise ajal puidu struktuur ja karakteristika on mõjutatatud geenidest, keskkonnast ning inimtegevusest. Sellest tulenevalt võib saada ühest ja samast tüvest erineva kvaliteediga puitu (Pikk ja Kask, 2004). Soodsatel tingimustel võib harilik mänd kasvada 40- 50 meetri kõrguseks ning tüve läbimõõt võib küündida 1,5 meetrini (Laas 1987). Viljakamatel kasvukohatüüpidel võib harilik mänd saavutada 30 meetrise kõrguse juba 70 aastaselt (Sibul 2007-2010). Teadaolevalt kasvab maailma kõrgeim harilik mänd Eestis Põlvamaal ning puu pikkuseks on mõõdetud 48,6 m (Teder 2016). Noores eas ja puistus kasvades on võra koonusjas, kuid vanemas eas muutub poolkerajaks või vihmavarjutaoliseks. Hariliku männi tüvi on vähese koondega ning silindri kujuga. Puistus kasvanud puud on kõrgelt laasunud
toimub regulatsioon; uued reaktsioonid toovad spontaansuse. 5. Iseloomustage glükogeeni järgmistest aspektidest: a) Molekuli monomeerne koostis ja molekuli ehitus? Glükogeen koosneb -D-Glükoosi monomeeridest. b) Millised ensüümid katalüüsivad glükogeeni hüdrolüüsi, milline on nende toimespetsiifika ja millised produktid tekivad? Glükogeeni hüdrolüüsi katalüüsivad ensüümid on amülaasid. Produktid: tekivad alfa amülaas dekstriinid, beeta amülaas maltoos ja glükoamülaas glükoos, lõpp-produktiks on vabad glükoosi molekulid. c) Milliste kudede rakkudes ja millises raku osas glükogeeni varu säilitatakse? Glükogeeni varu säilitatakse lihaste, maksarakkude tsütosoolis. d) Millises vormis säilitatakse rakkudes glükogeeni? Glükogeen hoitakse suure molekulmassiga graanulites, kus leiduvad nii glükogeeni sünteesi ja lagundamise ensüümid kui ka glükolüüsi ensüümid. 6. Esmatähtis ensüüm glükogeeni katabolismis on glükogeeni fosforülaas
1,7-ga) – sööma peaks energeetiliselt sama väärtuse kui päeva jooksul kulutad. 2. Süsivesikute lõhustamine ja ainevahetus. Vere glükoosisisalduse regulatsioon. Hüpo- ja hüperglükeemia mõiste ja põhjused. Süsivesikute lõhustamine ja ainevahetus Süsivesikute lõhustamine algab juba suus sülje alfa-amülaasi mõjul. Jätkub maos nii kaua, kuni toit (sh ka sülg) maomahlaga seguneb. Siis langeb pH kindlasti alla viie ja alfa-amülaas enam ei toimi. Süsivesikute lõhustamine jätkub peensooles kõhunäärme alfa-amülaasi mõju. Alfa-amülaas suudab lõhustada kuni di- sahharaa... peensoole ensüümide mõjul ..... Maltaas lõhustab maltoosi kaheks glükoosiks. Laktaas lõhustab laktoosi glükoosiks ja galaktoosiks. Sahharaas lõhustab sahharoosi üheks glükoosiks js üheks fruktoosiks. Need on kõik monosahhariidid, imenduvad peensoolest verre. Organism kasutab monosahhariide vahetult energia saamiseks
Suureõe Niida-rikka talu tütar, ning helilooja. Hannese sõber ja noorusaja Kaie Skalle-tantsija, Joosepi armastus, käib gümnaasiumis lapsepõlvesõber ja sümpaatia, Saadu Taali- vaene ja samuti loomeinimene. vähenõudlik rannaküla tüdruk Anu Maarva- raske ja vaese eluga naine, tugeva iseloomuga ning tahtejõuline Peategelased "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Turja Laas- Hannese isa, rahul Taavet Rabaraud Joosepi isa, oma eluga selle viletsuses kes ta ära põlgas Tegelaste võrdlus · Hannes <-> Joosep Noored mehed otsivad oma elu eesmärki. · Suureõe Niida <-> Kaie Skalle Rikkad tüdrukud, läinud laia maailma, neile kuulub noormeeste süda. · Turja Laas <-> Anu Maarva Laste pidepunktid, vanemad kes aitavad. Kodu kuhu tagasi pöörduda.
Hannes oli tõsine tumedate juustega poiss, kes oli väga töökas. Ta tegi iga päev rasket kaluritööd, et ennast ning oma perekonda toita. Hannesel oli palju unistusi. Üheks unistuseks oli saada heaks meremeheks ning maailmas palju ringi reisida. Selleks oli tal ka palju eeldusi, sest ta oli juba lapsepõlvest saati pidanud võitlema enda ning teiste elude eest tormisel merel. Teiseks unistuseks oli saada endale tubli ja armastav naine. Peale Hannese elasid Turja talus veel pereisa Laas, pereema, pojad Klaus ja Arno ning õde Marie. Pereisa oli jutukas ja elutark mees, kellel oli palju kogemusi, sest oli ju temagi omal ajal kaugetel meredel raha teenimas käinud. Tema jutte kuulas suure huviga kogu küla rahvas ning tema õpetussõnad ei jooksnud kellelgi mõõda selga alla. Minule jäi meelde tema entusiasm ning positiivsus leida kõiges midagi head. Üheks minu lemmik õpetussõnaks oli ,,Sest kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes
Kuna maapinnal asuv puit laguneb palju kiiremini kui jalalseisev puit, siis suure hulga orgaanilise aine lagunemisel läheb osa lagunemisproduktidest kaotsi, kuna muld ei jõua kõike siduda ja vesi uhub osa toitaineid minema. Oma olemuselt on tugeva tormi kahjustusala pärast murru ja heite ülestöötamist sarnane raiesmikule seemnepuudega, kuna sellised alad on vaja uuendada. Raskendav asjaolu on sellel alal tormis hukkunud metsa jäänud puit, mis rasendab uuendustöid. (Laas jt 2011) 6 2. Häiringute registreerimine Eestis Suured üleujutused tekivad rohke lumega talvede järel madalatel metsaaladel, eriti Soomaal ja Emajõe vesikonnas. Näiteks Järvseljal, kus metskonna põhiosa on vaid mõni meeter Peipsi veetasemest kõrgemal, kestab üleujutus ligi kaks kuud. Suur üleujutus oli väga lumerohke 2009/2010 talve järel. Sellisel kestvate üleujutustega madalsoomullal kasvavad puudest vaid mänd ja sookask
Mida saame loomadelt? Marita Laas Lammas Mida saame lambalt? § Liha § Rasv § Piim § Nahk § Vill Siga Mida saame sealt? § Nahk § Rasv § Liha § Sõnnik Lehm Mida saame lehmalt? § Piim § Liha § Sõnnik Siidiliblikas Mida saame siidiliblikalt? § Siidiniiti Mesilane Mida saame mesilaselt? § Mesi § Vaha § Mesilasmürk Põder Mida saame põdralt? § Nahk § Sarved § Liha Kana Mida saame kanalt? § Munad § Liha
ENERGIAMAJANDUS Märt Laas Mis on energiamajandus? Majandusharu, mis tegeleb energiavarade hankimisega, nendest kütuste, elektri- ja soojusenergia tootmisega ning energia edastamisega tarbijale. Milliseid energiaid kasutatakse? Tuule energia Bioenergia Veeenergia Kivisöe energia Nafta energia Päikese energia Geotermilineenergia Geotermiline energia - energia, mis tekib kui kuumad kivid Maa sisemused soojendavad vett ning tekib aur. Maa sisemusse puuritakse augud ning kuum aur liigud üles ning seejärel suunatakse aur turbiinidesse, mis panevad tööle elektrigeneraatorid. Bioenergia - taastuva energia liik, mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine kasutamisest.See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel.
Kleopatra ja Triumfikaar Kristin Laas 10.B Kleopatra Egiptuse viimane valitseja aastatel 51–30 eKr Egiptuse valitsejanna valitses Egiptust suhtest Rooma väejuhi ja riigimehe Julius Caesariga sündis üks poeg Kleopatra Triumfikaar asub Pariisis, Prantsusmaal ehituse algus 15. august 1806 sissepühitsemine 29. juuli 1836 kõrgus 50m Pariisi kuulsamaid ja külastatumaid vaatamisväärsusi püstitati revolutsioonisõdades ja Napoleoni sõdades hukkunute auks sise- ja väliskülgedele on kirjutatud prantslaste lahinguvõidud ja väejuhid Triumfikaare võlvi all on I maailmasõjas hukkunud tundmatu sõduri haud Triumfikaar Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Kleopatra_VII http://et.wikipedia.org/wiki/Arc_de_Triomphe
Talv Peatselt saabumas talveaeg uus, kadumas värvid ja lehised puud, üle metsade laotub nüüd valge loor, kõrsi ja oksi katab kohev lumekroon. Mets vaikseks on jäänd,ühtki hingelist, kes magama jäänd,kes lõunasse läind. Paar jälge vaid lumes,needki kadumas vist, ei tea,kes seal olnud või ringi käind. Lund langeb ja langeb,maa valgeks on saand, valges vaikuses,uinumas mets ja laas, kõik puhkab,et uuesti ärgata taas. Taevas süttivad tähed,peagi tõusmas kuu. Külm,sädelev lumi ja härmatand puud. Kõik see kokku on Eestimaa talvekuul. (Leeni Rahu)
Rahiit D-vitamiini puudus,jäsemete moondumine(luude ja liigeste) natuke pärilik.D-vitamiini saame valgusest,porgandist jne. Kuivsilmsus A-vitamiini puudus(loomsed toidud) Kalorsus energiakogus, 40% kasulik energia(60% soojend.) Ensüümid keemilised ained, mis juhivad elutegevust.2100.ensüümid+vitamiinid Ainevahetus toitumine+jääkide eraldamine Kiirus:väike mass->kiire|kõrge temp->kiire|vana->aeglane rohkem toitu->kiire|vedelam toit->kiire Amülaas lagundab suus tärklist(süsivesikud).Päevas ~1,5 L. Maos: soolhape + pepsiin(valkude lõhustumine). Päevas 1,5 L. Peensooles kaksteistsõrmiksooles, maks(sapipõis lipaas-lagund.rasvu, vere surnuaed,mürkide lagund.vere puhast.glükoosi vara), kõhunääre(lagundab suhkrut) Kusiaine uriini ja higi koostises olev mürgine aine Email-ehk vaap kaitseb hammast mikroobide ja kulumise eest Sapp-muudab rasvad seeditavaks.Maks toodab. Neerukehake-eraldab uriini ja filtreerib seda
osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes.- Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaas polüsahhariidid disahhariidideks ja maltaas disahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine( limaiane mutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi)
Ares ja tema kujutamine kunstis Elvis Liivamägi, Jürgen Laas 10. c TÜG Ares Sõjajumal Peajumal Zeusi ja tema naise, taevajumalanna Hera poeg Sõja ja hävingu sümbol Vihatuim jumal Verejanuline, julm Iseloomuomadused Õudutekitav iseloom Jõhkrus Argpükslikkus Rumalus Tormakus Kiuslikkus Sümbolid Kilp Kiiver Ka oda, kui surmatoov relv Nelirakend Messingust raudrüü Arese kujutamine
Viivi Luik Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Lühidalt elust VIIVI LUIK on sündinud 6. novembril 1946. aastal Viljandimaal, Eestis Õppis Tänassilmas algkoolis, Kalmetu 8-kl. koolis ning Tallinna kaugõppekeskkoolis 1965-1967. Töötas raamatukoguhoidjana, masinakirjutaja ja arhivaarina 1967. aastast kutseline kirjanik Esikkogu „Pilvede püha“ 1965 Noorusluules domineerib tundelüürika Vormis eelistab vabavärssi ning liivilikku ja haikulikku lühidust
Koostanud E. Lõhmus. Tallinn, 1984. Eesti metsad. Koostajad: U. Valk, J. Eilart. Tallinn, 1974. Eesti taimede määraja. Toimetanud M. Leht. Tartu, 1999. Henno, O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995. Kask, M., Kuusk, V., Talts, S., Viljasoo, L. Metsa- ja niidutaimed. Tallinn, 1978. Kask, R. Eesti mullad. Tallinn, 1996. Kask, R., Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn, 1987. Kõlli, R., Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad. Tartu, 1999. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn, 1987. Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Koost E. Laas, V. Uri, M. Valgepea. Tartu, 2011. Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüübid. Tartu, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2000. Käsikiri Luua Metsanduskoolis. Kättesaadav www.luua.edu.ee/pildid/Metsabotaanika.doc http://ebookbrowse.com/metsabotaanika-doc-d20427818 Metsaomaniku käsiraamat. Koostanud V. Aitsam. Erametsakeskus, 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele
KANARBIK Roger Matthias Laas ja Manfred Sumberg Iseloomulikud tunnused Kanarbik kasvab 20–50 cm kõrguseks. Vars on rohkete peavarrest eemalehoiduvate tõusvate harudega. Õitseb juuli lõpust oktoobri alguseni. Õied on roosad või helelillad. See kuulub õistaimede hulka. Kasvukoht Kanarbik kasvab valgusrikastel nõmmedel, palumetsades ja rabades Euro opas ja Väike-Aasias. Ta on sisse viidud Uus-Meremaale, kus on muutunud ohtlikuks võõrliigiks, sest on hakanud kõrvale tõrjuma pärismaiseid taimi. Kanarbikupuhmad kasvavad hulgakesi koos, kasvukohas on kogu maapind tihedalt kanarbikku täis ja see teeb kanarbiku kasvukohas liikumise raskeks. Kanarbik ravimtaimena Ravimtaimena kasutatakse kanarbikku tee valmistamiseks. Kanarbikuteel on rahustav ja undsoodustav toime. Korjatakse peamiselt kanarbikuõisi koos ürdiga. Korjatakse õitsemise ajal. Mida kanarbikuga veel tehakse Kanarbikku kasutati k...
KAKAOPUU Kristin Laas 12.B klass Tõrva Gümnaasium Tunnused Kakaopuu: • tavaliselt alla 8 meetri kõrge • igihaljas • väändunud tüve ja laia võraga • kuni 4 detsimeetri pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad • lehed on punased • õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel Kakaopuu vili: • paksu koorega • kurgikujulised või kerajad • 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused • kollased, rohelised, pruunid või punakad • viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba Kasvutingimused • kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel Vajab: • palju valgust • sooja kliimat • palju niiskust Leviala Looduses • Kesk- ja Lõuna-Ameerikas Istandused • Brasiilias • Lääne-Aafrikas • Kagu-Aasias Saadused • peamiseks saaduseks on kakaopuu seemned-neist valmistatakse: • kakaovõid •...
Tekstülesanded Koostaja: Kristin Laas 10B klass Ülesanne 1 Liis läks reedel poodi, et osta türukute õhtuks midagi süüa. Ta ostis 2 pakki ’’Väike Väänik ’’kaeraküpsiseid hainnaga 0,89€ pakk, ta ostis veel 1 paki ’’Farm Frites Oven Crincle’’ friikaltuleid ja 2 1L ’’Super Viva’’ jäätist hinnaga 1,99. Liis maksis kogu toidu eest 7,15€. Kui palju maksis 1 pakk ’’Farm Frites Oven Crincle’’ friikaltulid? Lahenduskäik: x= friikartulite hind 2*0,89+2*1,99=5,76 5,76+x=7,15 x=7,15-5,76 x=1,39 Kontroll: ........ Vastus: 1 pakk ’’Farm Frites Oven Crincle’’ friikaltuleid maksis 1,39€ Ülesanne2 Tuuli ostis endale koju 3kg õunu ja 2 kg mandariine. Tuuli kogusummaks läks 9,23 eurot. Maali ostis samal ajal 2kg õunu ja 2kg mandariine. Maali kogusummaks läks 6,95 eurot. Kui palju maksis 1kg õunu ja 1kg mandariine. Lahenduskäik: x- Õunade kilohind y- Mandariinide kilohind 3x+2y=9,23 2x+2y=6,95 9,23-6,95=2,28 x=2,28 3*2,28+2y=9,23 2y= 6,95 /2 y=3,48 ...
eritumine, soolhappe osavõtt protsessist. Seedetrakti osad: suuõõs, magu, kaksteistsõrmiksool, peensool, jämesool. 2. Seedimine suuôônes. Seedimine algab suus, toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri( kõrvasüljenäärmed, keelealused ja lõuaalused näärmed+ hulk suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid). Keskkond on leeliseline pH 7,4-8,0.Süljes ensüümid amülaas ja maltaas- need ensüümid lõhusatavad süsivesikuid.Amülaaspolüsahhariididdisahhariidideks ja maltaasdisahhariidid->monosahhariideks). Suus: 1. Toidu aprobeerimine e. maitseomaduste ja söödavuse määramine. 2. Toidu peenestamine - lihtsam seedida. 3. Toidu süljega niisutamine(limaianemutsiini abil) - muudab peenestatud toidu libedamaks; niiskus vajalik kõnelemisel. 4. Toidu seedimine süljefermentide (ensüümide amülaasi ja maltaasi) toimel
alates 1968 kuni 1989-aastani, lõpetas TRÜ ajaloo- ja keeleteaduskonna. Töötas 1963-72 ajalehe 'Edasi' toimetuses ja 1972-85 ENSV Kirjanike Liidu Tartu osakonnas konsultaadina.(1) Looming Tõnis Lehtmetsa loomingust leiame, et ta on kirjutanud luuletusi, romaane, dokumentaaljutustuse ja jutte. Ta on kujutanud maaelu ja väljendanud linnas raskesti kohaneva maamehe elutunnetust. (2) Tõnis lehtmetsa romaan ,,Tume laas" (1978) algsele avaldamisele ajakirjas Looming tegid parteiorganid ja tsensuurid suuri takistusi, sest see puudutas metsakülade inimeste saatust käsitlev ja ka metsavendlust ning küüditamist. Pärast Rudolf Sirget oli Tõnis esimene, kes tegi jälle nähtavaks küüditamise eesti proosas.(2) ,,Pakane" ,,Pakane" ilmus 1967. aastal Tallinnas. Raamat on dokumentaaljutustus mis räägib 1920 ja
KULLA JÄLG Eneli Uusmets ja Kristin Laas 10.B ÜLDISELT KULLAST tihe, plastne, läikiv ja pehme väärismetall kollakas ja särav puhas kuld ei oksüdeeru hapnikus ega vees kulla keemilise elemendi sümbol on Au ja aatomnumber 79 raha ja ehete valmistamise materjal enamus Maa kullast peitub tema tuumas maailma suurimad kullavarud asuvad Lõuna-Aafrika Vabariigis. KAEVANDAMINE 2012. aasta seisuga on kokku kaevandatud umbes 171 300 tonni kulda Esimene etapp: Kullaotsijad lahustavad setteid kõrgsurvejoaga. Masinad pumpavad muda kunstkiust vaibale; peen, kulda sisaldav liiv jääb sinna pidama. Liiv pannakse roostes tünni, peale valatakse elavhõbedat. Esimene buum vallandus 1970. aastail. Teine etapp: Tooraine maalt välja toimetamine. Kolmas etapp: Väärismetallide rafineerimine Šveitsis. Kuulikindla klaasi taga valatakse hõõguvat kulda vormidesse, mis on 999,9- promillise puhtusega ja kannab tõendusmär...
EDWARD von LÕNGUS Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium ELUST • üks Tartu tänapäeval tuntumaid tänavakunstnikke • väljamõeldud tegelane • Edward von Lõngus on absurdile viitav nimi, milles puudub otsene loogika • teosed on pälvinud ajakirjanduse ja kunstikriitikute tähelepanu • 2007. aastal tegevust alustanud Lõngus on tuntud stencil-tehnikas sotsiaalkriitiliste teoste poolest • kunstiajaloolane Triin Tulgiste on nimetanud teda oksjonikataloogis eesti tänavakunsti vaieldamatuks superstaariks • Ta ei tööta paberi ega pliiatsi, vaid enda ümber leiduvate kultuuriliste koodidega. Tema töömaterjaliks on kultuurielemendid • Tänavakunsti loomust ja vajalikkust on Edward von Lõngus kirjeldanud nõnda: "Ma ei kavatse kunagi oma tegevuse jaoks luba küsida. Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Linnaruum ei ole vaid era...
Frida Kahlo Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Elust 6. juuli 1907– 13. juuli 1954 Mehhiko maalikunstnik. Sünninimi Magdalena Carmen Frida Kahlo y Calderón. Iseloom oli tal sügav, tundeküllane, mässumeelne ühiskonna normide ja tavamoraali vastu, liigutatud kirest ja sensuaalsusest. Ta põdes lapsena lastehalvatust ja pidi palju haiglas viibima, temaga juhtus erinevaid õnnetusi ja põdes paljusid haigusi. Elas üle raske autoavarii, mis lõppes sellega, et ta oli üleni kipsis ja voodisse aheldatud. Kunstnikukarjä är 1926. aastal, maalis ta oma esimese autoportree, esimese suurest maalide seeriast, mis väljendas tema elu sündmusi ja tema isiklikke reaktsioone olukordadele. Paljud tema maalidest valmisid ajal, mil kunstnik oli aheldatud voodisse. Kunstnik sõnas: "Arvasin, et olen sürrealist, aga ma ei ole. Ma ei maalinud kunagi oma unenägusid. Maalisin oma tegelikkust." Tema pil...
Odilon Redon 1840-1916 Kristin Laas 11.B Tõrva Gümnaasium Elust Oli prantsuse sümbolistlik maalija, graafik ja pastellist Tema õige nimi oli Bertrand-Jean Redon, aga tuntud oli ta oma kunstniku nimega Odilon Redon Redon hakkas joonistama nagu väikse lapsena ja 10-aastaselt sai ta kooli joonistus preemia 15-aastaselt hakkas õppima arhitektuuri, isa tungival soovil Ta ei olnud alguses väga kuulus kunstnik, aga peale raamatu ilmumist sai ta kuulsaks
Holland Valuoja Põhikool 9a klass Koostas:Kätlin Laas Juhendas:Maiga Purgats Holland Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga.Nimi "Holland" tuleneb endise Hollandi provintsi (praegu Lõuna-Hollandi ja Põhja-Hollandi provints) nimest.Holland moodustab koos Aruba ja Hollandi Antillidega Madalmaade Kuningriigi ehk Hollandi laiemas mõttes. Nende maade vahelised suhted on määratud Madalmaade Kuningriigi Statuudiga 1954. aastast. Holland
Bayeux' vaip Autorid: Kristin Laas ja Eneli Uusmets Mis see on? ★ Romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. ★ 70 meetrit pikk ★ Riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. ★ Põhitähelepanu on 1066 toimunud Hastingsi lahingul. ★ Vaip valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses. ★ Bayeux' katedraal Normandias. ★ Vaip on rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Kujundus ★ Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse, 30 ehitist ja 40 laeva. ★ Vaibaservad on kaunistatud fantastliste olendite, loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega igapäevaelust. Vaiba autor ★ Legendi kohaselt tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde. ★ Kuid selle võis teha ka Williami poolvend piiskop Odo, keda saab näha ka vaibal. See seletaks, kuidas suudeti nii täpselt edasi anda üksikasju...
Laura Laas O16-011 Tubaka tarvitamine 1. Mida on teinud riik tubaka tarbimise piiramiseks? Lk. 13-15 Tubakatoodete hinnad on kasvanud igal aastal ja see on tingitud tubakaaktsiisi suurenemisest. Tubakaaktsiisi eesmärgiks on piirata tubakatoodete kui sotsiaalselt kahjulike kaupade tarbimist. Määratud vanuseline müügipiirang. Salasigarettide keelustamine, mokatubaka müügi keelustamine. Tubakatoodetele on pandud peale hoiatavad kirjad ja pildid võimalike
Laura Laas O16-011 10 olulisemat mõtet õendusprotsessist 1. Õendusprotsess on tsükliline, iga faas läheb loogiliselt edasi järgmiseks. Iga faas sõltub eelneva etapi täpsusest. Õde peab alati ära tundma ja mõtlema, mis samm on õendusabi protsessis ära kasutatud. 2. Õenduspotsess on sihikindel ja eesmärgile suunatud. Selleks eesmärgiks on pakkuda kvaliteetset, individualiseeritud ning patsiendikeskset hooldust. 3
aasta suvel oli 21,5 meetrit ja diameeter 64cm. Oru pargi puu kõrgus on 19 meetrit ja diameeter 55cm ning Hiiumaal kasvava musta männi kõrgus 16 meetrit ja diameeter 80cm. Suurim kogus musta mändi kasvb Muhu saarel Pädastes, kus 1901-1902. aastal rajati mõisa poolt 0,7ha suurune kultuur. Puud on seal suhteliselt madalad ja laiuva võraga, kuid jämedad, kuna nad asuvad harvalt. Eestis kasvavate mustade mändide puhul on suures osas tegemist Austria musta männiga. Eino Laas ,,Okaspuud" kirjastus Altex, Tartu 2004, lk 216-218 Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio) Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio) on Lõuna-Euroopa mägedes kasvava musta männi (Pinus nigra) alamliik. Korsika musta männi araal paikneb Kesk- ja Lõuna-Itaalias, Korsikal ja Sitsiilias. Lääne- ja Lõuna-Euroopas kasvatatakse Korsika musta mändi metsakultuurina ning kasutatakse ka haljastuses. Briti saartel leidub Korsika musta mändi umbes 50 000 hektaril
11.2008. Balletti muusika oli loonud Severin Lovenskioldi. Dirigent:Mikk Murdvee Osatäitjad: Sülfiid:Marika Muiste Anna:Svetlana Firsina James:Artjom Maksakov Madge:Vitali Nikolajev Effy:Ingrid Gilden Nancy:Anna Zadoroznjuk Gurn:Aleksande Prigorovski Veel:sotlased,teenrid,nõiad,sülfiidid,talumehed,Anna sõbrannad. Rahvusooper Estonia balletitrupp, Tallinna balletikooli õpilased, Rahvusooper Estonia orkester. Orkestri solistid:Viiul:Andrus Haav Tsello:Mart Laas Tropmet:Priit Aimla Interjöör Kuna See ballet toimus Estonia teatris on see maja ja teatrisaalide kujundus ja interjöör tuttav.Interjöörist õhkub ajaloolisust ja omapärast kvaliteeti ja elegantsi.Teatrisaal ei ole ka liiga suur,isegi kui viimastes ridades istudes saab teatrielamuse täielikult kätte.Saalis on suurepärasne akustika ja see võimendab elamust veelgi. Kostüümid Selles teoses oli kasutatud balletikleitidena pikemat ,üle põlve ulatuvat
See kõneles seksist ja enesetapust. Kontserdil esitati nii vokaal kui ka koorimuusikat. Alternatiivse popi ja folgisugemetega muusika on lavastusele loonud Ameerika laulja ja helilooja Duncan Sheik ning teksti ja laulusõnade autor on Steven Sater. Esines ansambel Termnaator laiendtud koosseisus: Taavi Lang kittaril, Roland Puussepp löökpillidel, Henno Kelp basskitarril kontrabassil, Runno Tamra klahvpillil, Tiit Kikas keelpillil. Esinesid ka Margus Robam, Stig Rästa, Reigo Tamm, Silver Laas, Norman Salumäe, Mihkel Tikerpalu, Getter Meresmaa, Saara Kadak, Anna Põldvee, Kati Ong, Liivika Hanstin ja Riko Rosberg. Kontserdi tegi eriliseks see, et kontsert polnud nagu teised kontserdid, kus ainult lauldakse. Mulle jäi meelde lugu ,,Ema mind kandis", sest see oli esimene lugu mida kontserdil esitati. Lugu oli esitatud rock stiilis. Esineja oleks võinud laulda natuke puhtamalt, et saaks sõnadest rohkem aru. Minu jaoks oli lugu väga kaasahaarav. See lugu pani minus tundma nii
Argumentide väljavõtuleht Laura Laas O16-011 Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud. Õe eriala ON eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis Õe eriala EI OLE eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud väärtustatud 1. Argument Väide Tuleb tõsta kõigi tervishoiutöötajate gruppide Väide Viljandi Haiglas napib õe eriala spetsialiste, kuid nagu
kumb, emma-kumma, emba-kumba, emmasse-kummasse ... üks – ühe – üht(e) kaks – kahe – kaht(e) viis – viie – viit kuus – kuue – kuut sada – saja – sada e sadat tuhat – tuhande – tuhandet e tuhat sadakond – sadakonna – sadakonda kümmekond – kümmekonna – kümmekonda õudne – õudse – õudset juus –juukse – juust küüs – küüne – küünt kaas – kaane – kaant laas – laane – laant küün – küüni – küüni (heinaküün) kaan – kaani – kaani (verekaan) veenda – veennud / möönda – möönnud murdma – murdsin / sõudma – sõudsin /kärbes – kärbsed (algvormi kptgbd säilib igas vormis) peatne -peatselt märkmik – märkmiku – märkmikku aednik – aedniku – aednikku vahel = mõnikord vahest = võib-olla vast = alles, äsja järgi – eeskujul, kohaselt, põhjal (tunniplaani järgi pidi olema matemaatika)
molekulid on fikseeritud H- mitmekihilisi struktuure, sidemetega. moodustades kiude. Lahustuvus vees Pundub soojas vees Ei lahustus Bioloogiline roll Toitainete varu taimedes Ehituslik (taimedes) a) Tärklise hüdrolüüs amülaas b) Tselluloosi hüdrolüüs tsellulaas c) Glükogeeni lõhustamine koos fosforüleerimisega glükogeeni fosforülaas d) Laktoosi hüdrolüüs laktaas e) Maltoosi hüdrolüüs maltaas . Kuna tselluloos ja muud kiudained muudavad soolte sisu (lõhustatud süsivesikud) pooltahkeks. . glükogeen Energiavaru rakkudes (loomad, bakterid)
Denaturatsioon on kõrgemat järku struktuur(4,3) muutub madalamat järku (2,1) struktuuriks -kõrgel temperatuuril -mehhaanilisel töötlemisel -erinevad keemilised ühendid (nt juuste koolutamine, muna keetmine, praadimine, vahustamine, hormoonid) Renaturatsioon on struktuuri taastamine (kõrgema järgu) – juuste koolutamine Renaturatsiooni ülesanded: 1. ensümaatiline (katalüsaatoriga) viivad läbi keemilisi reaktsioone (DNA polümeraas) kindel valk teeb kindlat tööd (nt amülaas – tärklise lagundamine) vitamiinid aktiviseerivad ensüümid ehk käivitavad 2. kaitsefunktsioon -antikehade teke haiguste vastu. (antikeha-kaitsevalk, antigeen-tekitab) -spetsiifilised HIV mõju AIDS –omandatud immuunpuudulikkuse sündroom. põhjustab viirus HIV, mille toimel lakkab inimese vere rakkudes(lümfotspptides( antikehade teke 3.ehituslik funktsioon -suled, kppned, kabjad, juuksed 4. transportfunktsioon -hapniku kandumine kopsudest kõikidesse kudedesse, hemoglobiini abil
Seedeelundkond Seedeelundkond on läbi keha kulgev kanal, mis paikneb peamiselt kõhuõõnes. Suuõõs: A. Algab toidu peenestamine B. Segamine (keel) C. Maitsmine D. Algab toidu seedimine Süljes olev ensüüm amülaas lagundab tärklise glükoosiks. Toidu peenestamine toimub hammaste abil. Esimesed hambad on piimhambad ja neid on 20. Jäävhambaid on 32: · Purihambad · Lõikehambad · Silmahambad Hambad kinnituvad hambasompudesse. Neel ja sõõgitoru:
Belavezhskaya. Põllumaad on ainult 29.5% Puude aasta keskmine juurdekasv Valgevenes on 30,3miljonit m3. Valgevene metsad pole ainult taastuv tooraine ja energia, tal on veel: Oluline keskkonnamõju Mitmekesine maastik Rohkem, kui 60% Valgevenest on okasmetsa. Kõige levinum puiduliik on mänd. Teistest liikidest on näiteks, kask, lepp ja tamm. Paikneb Poola ja Valgevene piirialal. Pindala on 1200km2. Bialowiea laas on nime saanud Kamjanetsis paikneva 13. saji lõpul püstitatud piiritorni järgi. Kalanduse osakaal Valgevenes on tähtsusetu, kuna puudub merepiir ning pole ka suuri siseveekogusid.
Tumblr Laura Laas 9b Tumblr 1 Sisukord Mis on Tumblr? 3 Ajalugu 4 Kasutus 5 Omadused 6 Pildid 7 Kasutatud kirjandus 8 Tumblr 2 Mis on Tumblr? Tumblr on veebiblogi ja sotsiaalvõrgustik. Kasutajatel on oma isiklik blogi kuhu saab postitada erinevaid pilte, videosid jms. On olemas dashboard, kust on võimalik jälgida jälgitavate blogisid. On võimalus ka teha oma blogi privaatseks. Tumblr 3 ...
Kui teatrivoor läbitud pääseb 30 lauljat edasi stuudiovooru, kus televaataja valib 10 lemmikut kes saavad juba finaali. Finaalis toimub 9 otse-eetris olevat kontserti. Iga saade langeb üks laulja välja kuni jääbki ainult üks võistleja, kes saab superstaariks. Saadet näidatakse tv3-me pealt Selle aasta 10 finalisti on: Norman Salumäe, Artur Rassmann, Kristiina Piperal, Arno Suislep, Jana Kask, Eliis Pärna, Taavi Immato, Kristjan Laas, Timothy Jarman, Keit Triisa. Alles on jäänud siiani vaid esimesed viis lauljat ja ülejäänud viis võistlejat juba välja kukkunud. Saatejuhid on Märt Avandi ja Ott Sepp. Iga saade nad teevad üksteise kulul nalja ja hoiavad meeleolu üleval. Superstaariks pürgijaid hindavad ka sel aastal raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga , tunnustatud muusik ning helilooja Rein Rannap ning mitmekülgne Eesti muusikamaalima asjatundja ja kriitik Mihkel Raud. Heidy Purga (s
annaabi.ee 
