Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine paradoks Retooriline küsimus oksüümoron Kliimaks sünesteesia Antikliimaks eufemism Antitees perifraas Parallelism Regivärsiline rahvalaul. Poiss lippas kui jänes.
(sööb : lööb), kahesilbilisi ehk naisriime (Kivi : rivi), kolmesilbilisi ehk libisevaid riime (laotama : kaotama) jne. täieliku häälikute kokkukõla puhul räägitakse täisriimidest (puul: tuul), osalised kokkukõla korral irdriimidest (lint : kink). Riimi, mille vähemalt üks osis on mitmesõnaline, nimetatakse liitriimiks ( joosta: soost ta). Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kasutatavamad kõnekujundid on epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, sümbol, retooriline küsimus. Epiteet- kaunistav, täiendav lisandsõna põhisõna ees. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Sisult on see peidetud võrdlus, milles võrreldav nähtus on asendatud kujutluspildiga. Taotletakse kujutatava täpset, elamuslikku ja ilmekat edasiandmist. Isikustamine- metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Kasutatakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja nähtuste hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks.
Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Epiteet on omadussõna, kirjeldav poeetiline täiend, mis tõstab esile midagi olulist. Haiku on jaapani klassikaline väike luulevorm. See koosneb kolmest reast, 17 silbist. Teemaks loodus ja inimtunded. Isikustamine ehk personifikatsioon on elututele objektidele või loodusesemetele inimlike omaduste ülekandmine. Luule ehk poeesia on värss-ehk seotud kõne. Metafoor on ülekanne sarnasuse alusel, peidetud võrdus. Ood on pidulik ja ülev luuletus, ülistus- või kiidulaul. Pastoraal on karjaseluuletus. Selle kirjutatakse maaelu looduslähedases, enamasti ka ilustavas laadis. Poeem on pikem mitmeosaline värssteos, milles põimub mitmesuguste sündmuste kujutamine vaimsete otsingute ja
Hilisemas loomingus avardub ühiskonna haare kurjuse sotsiaalse olemuse avamiseni ja oma aja inimese kujutamiseni. Pealkiri Teemad, motiivid Meeldejääv katkend, kujundid 1. ,,Türklase kaebed" · Kirjutas välismaalasele. Epiteedid paljad tasandikud, Kirjeldas oma kodu. julge põud, õilis võitlustahe jne. Isikustamine salud koltuvad, põu ilmub jne. Võrdlus mõistus nagu teemant Katkend - ...seal elu varakult on trööstitu ja hall, seal iga
Anagramme ei ole kasutatud üheski luules. Kasutusel on lõppriim. Rütm on kõigil kiire. Häälikukordusi pole. Helijäljendusi pole kasutatud. Kõnekujundid 1. „Külm puhang“ Epiteet: päev õheneb hapraks, kõik palavad sõnad Võrdlus: ja nagu oleks pühitset vett mulle piserdat lauba kurdu Isikustamine: päev õheneb Metonüümia: vaevalt veel talle söendab toetuda varvas Hüperbool: ja siis – ja siis, kivistund roosid Oksüümoron: palavad sõnad jäätusid suus Riim: lõppriim (varvas-arvas) 2. „Kodumaa“ Epiteet: Rada on vaevakividest tihke Metafoor: vaevakividest Isikustamine: üdiseb rabu, kohendab abu Metonüümia: kärbitud tiibu
Siin pudruneva halli kivi praos nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab ja kressid rohu niiskenevas vaos kui leegid üleroomlevad mu kingi, ent põõsalt, peenralt lõhnu, lõhnu sajab, see meeli uimastab kui õndsus mingi. 1.Teema: loodusluule, armastusluule. 2.Kokkuvõte: Kirjeldab ümbritsevat terrassi. Räägib, kui ilus ja hea kõik ümbritsev on. Kirjeldab lilli , nt." nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab" 3. Analüüs: 1 värss, 14 värsirida, alguses aabb , hiljem abab, isikustamine: roosikimp hõõgumas, lõhnu sajab. Epiteet: verev roosikimp. On siiski kurb (1917) On siiski kurb, et pärib surm selle südame, selle südame, täis joobumispuhke, täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke. On siiski kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmatud laulud - Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud! 1. Teema: armastusluule 2. Kokkuvõte: Räägib kellegi surmast, kes pole veel saanud kõiki oma laule lauldud.
Eriti populaarsed olid ballaadid romantismiperioodil. Luule kujundid: Epiteet emotsionaalse värvinguga omadussõna, mis tõstab esile mõnd põhisõna olulist tunnust. Nt: Särav päike. Tormine meri. Tuuline ilm. Noor armastus. (Omadus sõna!) Võrdlus kellegi või millegi kõrvutamine ühistunnuste alusel. Kasutatakse sõnu: nagu ja kui. Nt: Kiire, kui tuul. See tuli käsi üle kui äike. Koit aknasse lõi nagu eluloa. (Jälgi tegusõnu.) Personifikatsioon ehk isikustamine eluta objektidele, loodusesemetele ja mõttelistele nähtustele inimlike omaduste ja võimete ülekandmine. Nt: Tuul nutab akna taga. Päike paitab. (Päike ei saa paitada - järelikult on isikustamine.) Metafoor peidetud võrdlus: ühele objektile kuuluvate omaduste ülekandmine teisele sarnasuse alusel. Nt: Sinitaeva silm (päike). Kivikasukas (sammal). Puujalad (juured).
,,Peaminister, maaeluminister ja Riigikogu maaelukomisjoni esimees on sellist teguviisi igatahes kritiseerinud. Aga teie?" ,,Põllumajandusorganisatsioonid, mis teie sellest arvate?" ,,Kuid samal ajal olen kuulnud, et Eestisse imporditakse sealiha juurde?" Metafoor. Võistlus põllumajandustoodete turul on väga tihe ja siin kergemat teed minek toob meile tulevikus palju käänulisemad rajad. ,,Te olete püsti jäänud ning hoiate püsti Eesti põllumajandust ja meie maaelu". Isikustamine. Riik pole kurt olnud. Sõnatrio. Mulle tundub, et president kasutas oma kõnes ühe sõnatrio: kestmise küsimus, inimeste töö ja leiva küsimus. Kordus. Leidsin kõnes järgmised kordused: Head sõbrad. Head sõbrad, austet põllumehed. President kasutas selle vahendit kõne alguses ja kõne keskel. Kõne lõpus on kaks lauset, kuid nad algavad sama sõnades ,,te olete". Minu arvates see on retooriline vahed kordus.
teaduslikud tekstid, aimetekstid · Lühendid · Kirjandusteoreetilised mõisted: eepika, dramaatika, lüürika, eepos, romaan, jutustus, novell, poeem, ballaad, komöödia, tragöödia, draama, süzee, karakter, miljöö, teema, dialoog, kompositsioon, stiil jt. Olemas 2013 eksamiraamatus LK 70 - 78 · Rahvaluule liigid ja nende eristamine · Romantsism ja realism + tunnused ja tuntumad esindajad · Tekstist oluliseimad kujundid algriim, epiteet, võrdlus, isikustamine, metafoor, kordus Kirjutamine: · Kirjandi moodustamine ja sidusalt kirjutamine (püsi teemas, jälgi sõnastust, väldi mõttekorduseid, jälgi et oleks taandread, faktid õiged, lause stiililiselt õige) · Teksti eesmärgistamine ja kavandamine mida tahad õelda? (lõplik mõte) · Sünonüümide ja antonüümide leidmine · Võõrsõnad tea tähendust ja oska tekstis kasutada · Suur ja väike algustäht · Kokku ja lahkukirjutamine
Me seisime raudsel sillal. Jumet Sinu ees oli pole ka jumalatõel. raudne tee. Veepõhjast Aeg raputas aardeid mu ette. vaid punakorallid Sinu ees oli vahel viravad Emajõel. raudne tee. ANALÜÜS · Alliteratsioon Ikka meenuvad minutid viras vikerkaar · Epiteedid raudsel sillal ; raudne tee · Isikustamine aeg raputas aardeid mu ette · Kordus raudne tee ; raudne sild ; punakorallid · Metafoor kõik mu aegade aarded on hallid ,,AIMUS" Võib olla, et kotkas Varjude lainetus kord arenes konnast kustub ja helgib, ja tiikides krooksuvad hämaras õitsevad muistsed madonnad. metsikud nelgid. Punase õie Näe, kivisest koopast ma kividelt murran magaja kadus ja tunnen, ka surres
Luuletuste analüüs *** On päevi, mil peab vaikselt kulgema. On päevi, mil peab joosta julgema. On päevi, kuhu tähtsaid mõtteid kaob; Need mõni mõttetus seal sootuks katki taob. On päevi, mil pead võõraist hoolima. On päevi, mil pead haavu noolima. On päevad erinevad, kuid neis üks on üks, Nad vaovad minevikku, viimane kui üks.3 Epiteet: vaikselt kulgema, joosta julgema, mõtteid kaob, katki taob, haavu noolima Isikustamine: puudub Metafoor: mõttetus taob katki Kordus: ,,on päevi..." ja ,,mil pead..." Võrdlus: puudub Sisu: Kõik päevad on erinevad ja mööduvad. 3 Virve Osila "Elu & Aeg. Eluaeg." Lk. 71 6 *** Elu kestel olen kogeda saanud Häid ja halvemaid aegu; Olen neid kõiki armastanud Aru saan alles praegu. Mäletan eilset... ja meenutan ammust, Liivakell sahistab liiva...
Jaan Kaplinski "Teiselpool järve" Karina Arras 10.klass Sisukord Autori lühielulugu Looming Minu lemmikluuletus Luule analüüs Haiku Võrdlus, metafoor Isikustamine Epiteedid Kasutatud kirjandus Autori lühielulugu Jaan Kaplinski on sündinud 22.jaanuaril 1941 Tartus Kaplinski on Eesti Kirjanike Liidu üks liikmetest Ta võitis 1968. aastal Juhan Liivi luuleauhinna Aastal 1980 oli ta seotud kuulsa 40 kirja koostamisega 2000. aastal oli Kaplinski Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Isa poolt on ta juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi-võru päritolu Ta on abielus Tiia Toometiga Tal on 6 last 1992-1995 kuulus ta Riigikokku
metafoorselt entiteedina käsitada, näiteks: Peame inflatsiooniga võitlema. Olemismetafoorid on tavaliselt nii loomulikud ja meie mõtlemises nii valdavad, et neid peetakse tavaliselt vaimsete nähtuste enesestmõistetavateks. Enamik meist ei adu tõsiasja, et need väljendused on loomult metafoorsed. Siiski on kõige kergemini äratuntavad sellised olemismetafoorid, mille puhul füüsilist objekti esitatakse isikuna (isikustamine), näiteks: · See fakt räägib vastu tavateooriatele · Inflatsioon paneb meie kasumid nahka. Isikustamine kujutab endast üldist katuskategooriat, mille alla mahub lai valik mitmesuguseid metafoore, mis kõik tõstavad esile kas isiku või isikusse suhtumise eri aspekte. Metonüümia on sarnane isikustamisele, ning metonüümiat nimetatakse sellist juhtumit, kus kasutame ühte entiteeti selleks, et viidata teisele, esimesega seotud entiteedile, näiteks:
Epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnustest esile astori seisukohalt olulist jooni. Nt. Lõputu juuli, torimline päev Isikustamine inimlike omaduste andmine eluta asjadele ja elus loodusele Nt. Ulguv tuul, tähed tantsisklevad kuu ümber, rahulik puu Võrdlus objektide kõrvutamine ühise tunnuse alusel. Nt. Särab kui päike, kahvatu kui kuu Metafoor on kõnekujund, ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste või tunnuste ülekandmine teisele sarnasuse alusel. Sõna asemel tekkib uus samatähenduslik sõna. Nt. Noorus elukevad, päike taeva silm
VALGE LEHT Ta laual ahvatlev ja vastuvõtlik, just nagu ootaks sigitavat sulge: Oo tundepakitsused, kired, tulge, mu rüppe lasku, sõna hell ja mõtlik! ahvatlev ja vastuvõtlik (leht) – epiteedid hell ja mõtlik (sõna) – epiteedid Pea peatudes, pea kärsitu ja tõtlik, sulg jookseb, väike loom, ja poetab ulge, pea vaikse ohke, võitlushüüu julge mu lehele, mis anduv, vastuvõtlik. kärsitu ja tõtlik (pea) – epiteedid sulg jookseb – isikustamine; sulg jookseb, väike loom – võrdlus vaikne (ohe); julge (võitlushüüe) – epiteedid anduv, vastuvõtlik (leht) – epiteedid Kant hingeaurust, surub läikes niiskes end vererütmis tähe külge täht, read helisema löövad – alles soojad. niiske (läige) – epiteet surub end tähe külge täht – isikustamine; vererütmis – epiteet read helisema löövad – isikustamine; soojad (read) – epiteet, isikustamine Need väiksed märgid, sõnumitetoojad –
algriim-kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus alliteratsioon- algriim, sarnaste häälikute kordus sõnade algul värsis. Epiteet- lisandsõna, mis iseloomustab põhisõna. Isikustamine- eluta olendile elus olendi tunnuste ülekandmine Kõnekujund- troop; sõna või väljendi kasutmaine ülekantud töhenduses. Lüürika- üks kirjanduse põhiliiik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Poeem- pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee Metafoor- peidetud võrdlus. Regivärsiline rahvalaul- laululiik, mida iseloomustab algriim ja parrallelism. Riim- häälikute kooskõla salm- stroof
Teabetekst faktid ( teaduslikud ) range Ajakirjandustekst faktid ( päevakajalised ) poolvaba Tarbetekst faktid ( ametlikud ) range Ilukirjandus väljamõeldis vaba Epiteet omadussõna mis täiendab põhisõna. Võrdlus ühe nähtuse võrdlemine teisega Isikustamine elutule nähtusele elusolendi omaduste ja vimete omistamine Kordus sama lause , sõna , rida kordumist . Meedia ajalehed , ajakirjad,raadio,televiisor,internett. Nad vahendavad teavet ehk informatsiooni ehk infot . Eesmärk on harida inimesi ja pakkuda meelelahutust . Dokumentaalfilmid vivad rääkida loodusest , ajaloost , teistest maadest , tuntud inimestest jm . Arvamuslood essed , kolumnid , juhtkirjad , arvustused väljendavad arvamust .
Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (valmid, loomamuinasjutud) Sümbol- võrdkuju, milega tähistatakse abstraktset ideed või mõtet Personifikatsioon- isikustamine. Elutule esemele elusolendi omaduste andmine Hüperbool- Liialdav suurendamine suurema mõju saavutamiseks
esineb ka kõnekeelt ja slängi · ilukirjanduslik stiil keelekasutus vaba, emotsionaalne, kujundlik, sõnavara kõrgstiilist vulgaarsuseni, släng, piltlikud väljendid, alltekst; võib eirata kirjakeele norme, kirjavahemärke, traditsioonilist lauseehitust kujundid: epiteet (iseloomustav omadussõna), võrdlus (kui, nagu), metafoor (peidetud võrdlus), isikustamine (asjadele, nähtustele inimlike omaduste ja tegevuse ülekandmine), sõnamäng · ametlik stiil kantseleikeel, mida kasutatakse ametlikus asjaajamises, dokumentides, tarbetekstides, sisaldab oskussõnu ja kindlaid rekvisiite; kantseliit silmatorkavalt paberlik, kantseleilik keelepruuk · argistiil kõnekeel, släng Stiili määravad keelevahendid, mida mõtete edastamiseks kasutatakse.
5) ,,Rolandi laul" (prantsuse) 6) ,,Lugu Igori sõjaretkest" (vene) · Rüütlikirjandus kujutab daamikultust. Rüütlikirjandus oli ilmalik. · Daamikultus kirjandus ei peegelda enam rüütli kangelastegusid kuninga, isamaa või usu nimel, vaid rüütel teenib esmajärjekorras daami, kelle soovidele ta vastuvaidle- matult allub. · Trubaduurideks nimetatakse Euroopa esimesi kunstilüürikuid pärast antiiki. · Personifikatsioon isikustamine, looduesemetele või loomadele antakse inimlikud omadused. (maa tukub, reha magab, luisk puhkab) · Allegooria mõistukõne milles on üheaegselt kaks tähendustasandit: see mida jutustatakse ja see mida selle all mõeldakse. (rebane-kavalus, vikatiga luukere-surm). Allegoorilised on valmid, piibli tähendamissõnad, loomamuinasjutud jne.
Sisu analüüs Stiili analüüs Ma tahan sind suudelda Luuletus räägib inimeste Epiteet- valge särgi, saunas tunnetest ja kuidas sellega kaunimad laulud kui ihud on puhtaks pest’ seoses sünnivad kaunimad Võrdlus- hõljun kui kase laulud ladvas, lõhnad kui viha leht ka sinul on undruk seljas, Seos seisned selles, et Isikustamine- ma hõljun kui mul valge särgi peal vest. luuletus räägib kuidas need kase ladvas kaunimad laulud siis tekivad Ma hõljun kui kase ladvas; Luuletuse meeleolu on Riim- on kasutatud esimeses sa lõhnad kui viha leht. romantiline see on salmis nt: pest ja vest ja saavutatud sellega kus see teises salmis leht ja ehvt Nii sünnivad kaunimad
peategelaseks on noor naine, kelle silme läbi kõik sündmused aset leiavad. Teos on üles ehitatud (väga) vabas vormis ning valdavalt on kasutatud vabavärssi, välja arvatud paar luuletust , kus on kasutatud ka ristriimi. Autor ei kasuta teoses ei punkte ega ka komasid (puudub korrapärasus). Suurt algustähte kasutatakse täpselt nii kuidas juhtub (juhuslik). Luulekogu on illustreeritud piltidega. Teoses on kasutatud kõikvõimalikke kujundeid ning sõnamänge: 1) Isikustamine: Tuisk matab jälje Lumehanged varjutavad päikest Mõtted süttivad Aeg magab Silmad naeravad valusalt 2) Epiteedid: Lumivalge taevas Süsimust kuu Talvevalge liblikas 3) Võrdlused: Pilk on vaba ja vana nagu ilmamaa + näited luuletustest (lk 18, 76) Minule teos üldiselt meeldis, kuigi mõned luuletused olid liiga
järgmine päev tõotab alati tulla parem. Maailm on Ehini teostest loetuna enesearendamis võimalusi tulvil, neid peab õppima hindama ja kasutama. Kristiina Ehin kasutab luuletuses "On aeg kus võib näha" mitmekesist ning detailset sõnavara, et anda võimalikult täpselt lugejale edasi sõnumi mõtet : "Silitasin ta tumedaid / aukuvajunud põski / ta silmituid silmakoopaid". Ehinile on tuttav ka isikustamine, mida ta suudab hästi ning sobilikel värssidel endas esile kutsuda ning kirja panna : "Sinna kust tuleb lumetorm / sinna kuhu ta läheb". Isiklikult leian, et isikustamine on kasulik, kui on soov esemele/nähtusele/vms'le anda suurem tähendus. Autor ei kasutanud paljudes luuletustes krjavahemärke ning rea algused olid väikese tähega. Kõik luulekogu luuletused on vabavärsilised, mis sobivad Ehini mitmekülgse ja seikluste rohke minevikuga, sest luuletaja
lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge. Eestis on sonette kirjutanud M.Under ja J. Tamm. Ood- kiidulaul või pidulik ülev luuletus mõne isiku või tähtsa sündmuse auks. Pastoraat- karjaselaul Epiteet- ilustav sõna Isikustamine- elutule elusa tunnuste andmine. Nt. tuul paitas mu põski. Metafoor- ühe asja või nähtuse tähenduse teisele ülekandmine sarnasuse aluses. Nt. elukevad- noorus. Metonüüm- tavaline nimetus asendatakse ebatavalise suhte alusel. Nt. vanadus- hallid juuksed Allegooria- mõistukõne, räägib probleemidest ja nähtustest kaude, varjatult. Paarisriim- aabb Süliriim- abba Ristriim- abab Stroof- salm Värss- rida
PÖÖRE- pinge langus, muutus sündmuste käigus KONKLUSIOON- teema ja ka teose lõpetus PÜANT- üllatusefekti pakkuv lõpplahendus LÕPPRIIM- sõnad riimuvad luuletus, värsi lõpus ALGRIIM- sõna algushääliku kordus ANIMISM- usk maailmas leiduva hingestatusse MUISTEND- koha- või tekkelooline rahvajutt MUINASJUTT- teadlikult väljamõeldud rahvajutt EPITEET- kirjeldav ja kaunistav lisasõna ISIKUSTAMINE- stiilikujund, kus elutule asemel, nähtusele antakse elusa omadused ja võimed METAFOOR- stiilikujund, mis seisneb sarnasuse ülekandmises HAIKU- jaapani klassikaline luuletus, millel on kindel ülesehitus IMPRESIONISM- vahetute hetkeliste muljete tundlik ja varjundirikas subjektiivne jäädvustamine REALISM- reaalsusele lähedane kirjutusviis, kui ka kirjandusvool
läbisaamisest jne Suur osa neist on mingite episoodide või koguni elu tähetundide kirjeldused, üles- ja järeletunnistused ning isegi pihtimused Luulekujundid Epiteedid: "süüta süüdlane", "ebainimlik lõpp", "süümeta röövlid" jne Võrdlused: "õnn oli ebaproportsionaalse kujuga nagu taksikoer", "kas riigiametnikud käivad ka oma vanemate ja vanavanematega sama metsikult ümber, nagu Lõunamere algelised rahvad" Luulekujundid Isikustamine: "pikne pani maja põlema", "kaks puusärki ootasid rehetoas" Metafoor: "hammastega hauda kaevama", "süda vajus saapasäärde" Tänan tähelepanu eest!
Juhan Liiv Kati Sala Elulugu/ Juhan Liiv · 18641913 · Kodavere kihelkond, Peipsi ääres (Alatsvere). · Haridus oli kehv, 3 aastat , Naelavere külakool ja Kodavere kihelkonnakool. · Proovis arendada oma haridust Hugo Treffneri gümnaasiumis · 1892 loobus ajakirjaniku töös ja hakkas vabaajakirjanikuks. · Kuulus kirjandusseltsi NoorEesti · Ajakirjandus (Virulane , Sakala ja Olevik) Looming · Tema luule väärtuslik osa sündis haigusaastatel. · Olulised teemad olid armastus , loodus, isamaa, mõtteluuled · Tema luuletustes esineb ka veel tundelisust ja haaravust. · Kirjutanud on ka proosat (,,Vari") · Mõtteluuletused kajastavad tolle aja sündmusi ja elunähtusi. Nt. Eile nägin ma Eestimaad! Nägin hurtsikuid, saunasid, nägin pagaasi ja paunasid, väljal kivivõsa aunasid eile nägin ma Eestimaad Tähtsamad teosed · ,,Vari"(Esialgne pealkiri ,,Kui seda metsa ees ei oleks") , ,,Käkimäe kägu" , ,,Nõia tütar" . · On avaldanud...
17 Kirjakeel riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm Murdekeel teatud piirkonna eripärane keelekuju Aduma aru saama; almus armuand; asine hinnatav, tähtis; hajuma laiali valguma; heituma kartma hakkama; hubane koduselt mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima midagi ära teenima; remmelgas puukujuline paju; räämas määrdunud; siug uss, madu; susi hunt; vagel ussike, tõuk; valla lahti, avatuks; õnar lohk, süvend 18 Kirderannikumurre sõnadel puudub palatalisatsioon, puudub vältevaheldus. Paiguti puudub sise- ja isegi lõpukadu ning on säilinud vokaalharmoonia. Erinevad ainsuse ja mitmuse osastavad vormid. P-Eesti murderühm jaguneb neljaks: 1) Saarte...
maadligi alandlikud, vaiksemalt kui vari. Osalt ka rõõmsameelsemad ja hoogsamad. N: Sõpradega kaugetega koos, istund olime me jutuhoos, oli veidi naernudki me suu, seda polnud ammu juhtund ju. Luulekujundid Võrdlus: Leht läbipaistev kui klaas ; See lai ja hele taevakumm justkui allmaailmast tundmatum. Metafoor: Kes minuga on ühte verd, neist lahutab mind mitu merd. ( Marie põgenes 1944 Rootsi, sugulased jäid kõik maha.) Isikustamine: Tuul ajab taga teist ja hiilib eest ja tagant ; Õunapuude õite valgus tegi tunni valgemaks. Riimiskeemid Marie Underi luulekogus "Sädemed tuhas" leidub kõiki kolme riimiskeemi. Teistest natukene rohkem klassikalist ristriimi. Enamasti ristriim.( jaluaasavalukaasa / ABAB ) Leidub ka süliriimi. ( rohusvariharilohus / ABBA ) Samuti paarisriimi. ( päijäiseinlein / AABB )
reliikvia) · Mõisted: · Limerik inglise 5. realine naljaluuletus, milles on kasutatud koha- või isikunime · Häälutus sõna, muusika ja elektroakustiliste vahendite kasutamine koos · Vastandamine vastandlike mõtete kõrvutamine · Kordus sõna või väljendi kordamine · retooriline hüüatus/küsimus pöördumine kellegi poole vastust saamata · epiteet omadust osutav sõna · metafoor ülekantud tähendus · isikustamine elutule elusa omaduste omistamine · võrdlus - nähtuste võrdlemine sarnasuse alusel · sümbol vihjab millelegi, sisendab midagi
Sest suveks valmistuma juba hakkan . Kus lõpeb päev , kus algab öö Peaaegu kõlab see kui kaunis müüt . See helge suvepäev nüüd uhkelt looja läheb . Võrdlused vVeel punab mõne lapse suve kleit kui mooniõis... vMu süda õhetab , kui hööguv ääs . vPoolkinnisilmi nagu uduloor v...roosa helbeid heidab aiateile , kui punast viina üle käte meile vSee kleit on ikka tõusnud sulle pähe kui mürgilõhna hajutav jasmiin. Isikustamine vKus hõõgumas on suudluste rubiin . vÖö hellusesse päeva pärleid plehti. vRohus kobrutab valgeid õisi. vKevad nüüd külvab oma esimese idu. vNii raske üksi kõike ilu kanda ... vKuis luksub heledust su väike rind. Epiteedid v Kõrge rammus hein . v ..purpurlisi marju . v ..nägin tarretuses seisatlevalt. v Punanokaline merelind. v Helge suvepäev v Hallrõske sügisõhtu. Ekspressionism v Kahlasin kaelani ohakais ,
Luuletus annab palju positiivset energiat ning paneb lugeja väärtustama oma emakeelt. Luuletuse innustab väikest eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. Epiteet: lumine põhi - Eestile iseloomulikud lumerohked talved, külm põhjatuul - arktiline külm tuul, mis muudab ilma jahedaks, sinise taeva tähed - ideaalsus, puhta pilvitu taeva tähed, mis on küll raskesti märgatavad, kuid olemas, tulised tähed - enneolematus, pime udu - teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta. Kui meri on hüüdmas - Eestimaa on kaitstud võimsa merepiiriga, meri justkui kaitseks emakeelt. igavikku omale otsida - tahe eesti keel igaveseks muuta, mõte on otsimas - lootus leida ideaalsust (jumalat) Metafoor: lauluallikas - meie esivanemad, kes on alusepanijad meie keelele, laulutuul - loomulikul viisil keele edasikandumine, öösekuningas - kuu, ainus valgusallikas pimedal ööl,
Luule 2.Mis on luuletuse tunnused? Riim, salm, rida, rütm 3.Mis on stroof? Salm 4.Mis on värss? Rida 5.Milline on paarisriimi skeem? AABB 6.Milline on süliriimi skeem? ABBA 7.Milline on ristriimi skeem? ABAB 8.Mis on vabavärss? Luuletus, mis ei riimu. 9.Mis on epiteet?Too näide! Omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist nt. katkine trepp, käänuline tee. 10.Mis on metafoor?Too näide! Tähenduste ülekandmise sarnasuse alusel nt. jääpurikad nutavad 11.Mis on isikustamine ehk personifikatsioon? Elutule antakse elusa võimed. 12.Mis on võrdlus?Too näide! Üht asja, olendit, nähtust võrreldakse teisega nt. loll nagu saabas. 13.Mitmest osast koosneb valm? Kahest 14.Mitu värssi on sonetis? 14.värssi 15.Kuidas jaguneb inglise soneti värsiskeem? 4+4+4+2 16.Kuidas jaguneb itaalia soneti värsiskeem? 4+4+3+3 17.Mis toimub soneti nelikutes? Esitatakse peateema. 18.Mis toimub soneti kolmikutes
vaimsete otsingute ja elumõtestuse teemaga Pastoraal-maaelu maalilisust kujutav karjaseluuletus Ood-pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, iseloomulik on sina-vorm ja retooriline pöördumine Kõnekujundid: Epiteet-omadussõnaline täiendsõna, poeetiline omadussõna Metafoor-peidetud võrdlus, kus ühele nähtusele kuuluvad omadused kastakse üle teisele nähtusele nõnda, et tekib uus kujutlus Võrdlus-nähtuste võrdlemine sarnasuste alusel Personifikatsioon-isikustamine, elustub asjale või omistatakse elusolendi tunnuseid. Kõlakujundid: Alliteratsioon-kaashäälikute kordumine sõna alguses Assonants-täishäälikute kordumine sõna alguses värsirea piires Onomatopöa-loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel Lausekujundid: Allegooria-mõistukõne, milles teksti mõtet tuleb aimata ridade vahelt Iroonia-jaatuse abil väljendatakse tegelikult eitust Retrooriline küsimus-emotsionaalne küsimus, millele vastatakse tavaliselt ise
mille teemaks on koolielu erinevad Päike kõrgel taevas pillub kiiri nagu nooli, tahud, püüdes vaadata läbi õpilase ootan pikisilmi sügist, siis saan minna kooli. silmade. Esmakordselt alustan oma kooliskäike, seni koolis ma ei käinud, olin liiga väike. Epiteet Isikustamine Võrdlus Suurematel lastel suvevaheaeg on praegu, Liiga väike. Päike kõrgel Kiiri nagu nooli aga mul ei ole olnud mingeid vaheaegu, Suurematel lastel. taevas pillub praegugi veel terve aasta oodata on vaja, Terve aasta. kiiri nagu nooli Riimiline alles siis saan endalegi suvevaheaja.
raske, ning siin elades peame me endisse uskuma ja vaeva nägema parema tuleviku ja elu nimel (rida 55-57). Inimene peab julgema teha seda, mida ta tahab ja oma eesmärkide poole püüdlema ilma reaalsust kaotamata (rida 63-65). 2. Artur Alliksaar kasutas oma luuletuses „Olematus võiks ju ka olemata olla“ mitmeid erinevaid kirjanduse stiilivõtteid: epiteete, metafoore, vastandamist. Näiteks: epiteet „varjundite paljutõotavus“ (rida 47), metafoor (isikustamine) „hetked aevastavad abistamistahte märgiks“ (rida 22), vastandamine „allaheitmine pealtpildumisega, äraütlemine järelerut(t)amisega“ (rida 8-12). Erinevate stiilivõtete laialdane kasutamine on muutnud ta luuletuse väga kirevaks ja huvitavaks. 3. Artur Alliksaare luuletuse „Olematus võiks ju ka olemata olla“ põhjal tundub, et Alliksaare arvates on tõde inimestele kättesaadav, kuid mõnikord raskesti arusaadav ja tervenisti mitte tajutav (rida 5). Kui
Meeldis ka sellepärast, et luuletuse mõte ja luuletuse pealkiri läheb kokku, ilma et pealkirjas kasutatud sõna "vedrumehike" pole kasutatud. Luuleanalüüs Contra luules esines väga palju erinevaid teemasid, suurem osa oli aga seotud spordialadega. Näiteks: kalasport, Urvaste-Tartu rattaralli, rabajooks, Tartu sügisjooks. Contra kirjutab oma luulet nii lüürilises kui ka proosalises liigis. Luulekujundid Isikustamine: värisevad väravad. Epiteet: turjad tiivulised; mustvalgel kirja pandud fakt; uni kummituslik, jäle, halb; jooksen, kargan nagu pull; musttuhat jäätunud järve; sirget siledat silgake. Metafoor: välejalg; me ei lase nina norgu; ei liigutanud ka õit; puhkama närve; lehm libedal jääl; pisut tema tuules passin; Riimiskeemid Contra luules esines nii rist- ja paarisriime. Ristriim selle aasta juuni rõõmude algallikas minu jaoks on ju nii ümaralt jalgpallikas
Impressionistlik luuletus. Meeleolu on unistav. Kirjutab oma armastusest mere vastu. Kõnekujundid: Isikustamised "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu vöö" "süda vöötles sala end tundidele neile" Võrdlused "sääl, kus punab paas, kui palvetaja, hardalt põrmus maas" "piinad kõik mu rinnast pudenevad nagu öö" "Põgenik" IV loominguperiood raskemeelsed ja traagilised luuletused, mis põhinevad elusündmustel. Meeleolu on väsinud, kurb ja traagiline. Kõnekujundid: Isikustamine "vasemal surusid mäed" "paremal ahistas laine pais" "orjavits veristas käed" Metafoor "orjavits veristas käed"-orjus Epiteet "lahtine haav" "Agulis" Pärineb kolmandast loominguperioodist. Ballaad jutustab agulis elavatest inimestest ja nende kehvast elust. Aguli kirjeldus: vanad pruuni värvi majad. On kosta hõikeid lähedalasuvast tehasest. Tube üüritakse välja ja naised koristavad, aga tube puhtaks ei saagi, igas sopis on ise lehk
Ja see on ka ainuke luulekogu, Hando Runnelilt, mis ongi pühendatud vaabvärsile. * Kogu sisaldab ,natuke ka humoorikaid lauseid, ja väljendeid, on ka sees natuke slängi ( nt: Sinu tiineidzeritissid, relvavennad, jne.) *KeeleKujundid luuletustest Epiteet: * Punaseid pilvi * maaliline maastik Metafoor: * Mu unelambi * Mu armastus on ämblikuvõrk Isikustamine: * Nagu rukkipõldudel jooksvad tuulepoisid * Seal oli vesi , mis laulis Võrdlus: * Su silmad on, kui kuuleksid kõmisevat maavärinat * Su keha võbiseb mu sõrmede all nagu vokikere Minu arvamus: Mulle suhteliselt meeldis see luulekogu, see oli natuke sügavamõtteline ja raske arusaada, aga üldkokkuvõtes oli see täitsa hea luulekogu. Eriti meeldisid mulle
ajal. Luuletuse analüüs 8 stroofi, mis koosnevad 4 värsist sügava mõtteline räägib sõjast ja leinast meeleolu on kurb see on nii mõtte- kui ka tundeluule mõte: On elu võimas – ta paarimees surm võimsam on praegusel ajal. Kujundid luuletuses ● Kõlakujundid: - alliteratsioon: Kui aknasse kliriseb kiirtemurd, ● Kõnekujundid: - epiteet: kuu valge lind - isikustamine: silm unest end lahti kaevas. ● Lausekujundid: - retooriline küsimus: kes nüüd küll veel rõõmudeks soojub? Kasutatud materjaalid http://miksike.ee/documents/main/referaadid/image280.jpg http://krzwlive.kirmus.ee/scans/B-84-4.jpg https://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_19692067.jpg http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=postimeesew19420523.2.55.4 Marie Under: “Mureliku suuga” Tänan tähelepanu eest!
siin võitsid barbarit ja lõid helleeni. (,,Gladiaator") Erinevad kõlakujundid: Võrdlused - ,,Muda, must kui pigi. "; ,,Surnud puud on valgeks pleekinud kui koolnuluud. " Epiteedid - ,,Jääb kõledaks ja tühjaks põld ja paim. "; ,,Rong huikab kusagil. Ta hääl on kime. " Isikustamine - ,,Torm! Maru! Kuula hädakelli taob! "; ,,Taas sündis päev ja vanaks sai ja suri. " Autorit ma mõistsin hästi kogu aeg, aga mu lemmikluuletus oli ,,Võllanali", sest see oli parajalt humoorikas ja jäi hästi meelde. Ja see oli lihtsalt kõige parem.
ajalooline.Sünge sisu, põhineb rahvajuttudel Draama tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend Eepika üks kirjanduse põhiliik.Jutustavad teosed, milles jutustamine on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega Eepos ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel Epiteet ilmestav omadussõna, mis tõstab esile midagi olulist Homonüümid samakõlalised, kuid erineva tähendusega sõnad Isikustamine elusolendi tunnuste ülekandmine elutule Jutustus novelli ja romaani vahepealne zanr, haardelt novellist ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum Komöödia lõbusa sisuga näidend Kulminatsioon tegevuse pinge haripunkt, kus peategelane võtab vastu saatusliku otsuse Kõnekäänd rahvapärane väljend, mis annab piltlikult mingi nähtuse, eseme või omaduse ise-loomustuse Lüroeepika kirjanduse segaliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule
on igaühele antud omamoodi, ja et meie peame nägema vaeva selle elu paremaks muutmiseks. Inimene peab elama nii, et ta ei kardaks teha vigu ega patte. Elu on meile kui kingitus ning seetõttu peame püüdlema oma eesmärkide poole ning ei tohi leppida vähimaga. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. (10 punkti) Epiteet - ,,Karvane kämmal kahmab karukolbast karika" (23) Isikustamine - ,,Igavikul on nohu ja hetked aevastavad abistamistahte märgiks." (22) Vastandamine - ,,äraütlemine järelerut(t)amisega" (10) 3. Kuidas mõistad selle luuletuse põhjal A. Alliksaare tõekäsitust? Too oma arvamuse illustreerimiseks kaks tekstinäidet. (10 punkti) Antud luuletuse tõekäsitlust mõistan selliselt, et igale inimesele on tõde kättesaadav, kuid seda ei pruugita koheselt tajuda. Tee tõeni võib olla raske, kuna selleni jõutakse õppides oma vigadest
välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luuletuses Palindroom-mõistatuse liik mida võib lugeda mõlemat pidi Haiku-riimideta luuletus e.ajviite- lõbuluuletus
ja patte teha, sest iga pisiasi – hea või halb, kuulub elamise juurde. Oma elus ei tohiks leppida vähimaga, tuleb julgeda tahta. Me peaksime mõtlema laiemalt, tajuma maailma suurust, sest see on suur au, et meile on kingitud elu siin maa peal. 2. Too näide kolme erineva stiilivõtte kohta, mida autor oma idee edastamiseks kasutab. Näited kolme erineva stiilivõtte kohta: “Mered suubuvad jõkke ja jõgi eitab, et ta on midagi saanud“ (35) – isikustamine – elutule asjale omistatakse inimlik käitumine. “Tundke maailmaruumi raksuvat raskust“ (60) – epiteet – poeetiline täiendsõna. “Talv on ligi ja agaramad peremehed rautavad juba küülikuid“ – metafoor – varjatud võrdlus. 3. Kuidas mõistad selle luuletuse põhjal A. Alliksaare tõekäsitust? Too oma arvamuse illustreerimiseks kaks tekstinäidet. Mina mõistan autori tõekäsitust selliselt, et tõeni jõudmiseks on vaja oma elu elada koos sinna
Kõne- ja kõlakujundid: Epiteet- "oleme mähitud siidisesse salajusse", "Sõnad on hõbe, naeratus kuld, noorus on tõde, vanadus muld"(Noorus on hõbe),"Maailm on maagiline."(Mao mantra) Võrdlus- "langeb su sõna kui kivi"(Sinna süüdida püüdvasse sügavikku), " mis ümbritseb meid nagu hirm, nagu nahk, nagu kae"(Sinu sõnade veini avan vast aastate pärast), " tasa kui templikell."(Su nimi mus heliseb tasa) Isikustamine- "Vesi võlgu ei võta, laenuks ei neela leek"(Langenud saatusesõna), "Neelasid aastad."(Noorus on hõbe) Metafoor- "Nõnda lausuvad laud silmile,"(igatsus, sidrunimahl), "Sina, mu sisetunde minister," "Valitud seltskonnas vaim vaid pillerkaarleb palees." "Langenud saatusesõna" haakub teemalt minu elus olnud hetkega. Olen öelnud olulisele inimesele solvavat. Sõnu on raske tagasi võtta ja see tegi talle hingeliselt haiget. "Langenud saatusesõna tuul
mis meile peopaika pakub... aga PEA kõrk ja ennatlik. (Epiteet) aare. (Isikustamine -aare puistab) tunglata Puistab paituste jahedat meelt, (epiteet) sinu! ikka alati sinu (kui see on õnn,) ja ainsana hoiab alles
pange tähele. Maru on nt torm, möll, raju tuul, hirmus, tohutult. Maru on kõikvõimas ja miski teda ei takista. Teises stroofis püstitatakse küsimus, millega köita küll tuult? Edasistes salmides justkui vastatakse sellele. Neljanadas salmis on mina tegelaseks see maru ise. Viimaseks salmiks kordub esimene salm. Esimese teise ja viienda salmid algavad sama sõnaga. Kõlakujunditest esineb täis- lõppriim j aka algriimi (raagusid rabiseb, taltsana tuppa sa tormi ei too), Isikustamine (tuule köitmine, märka ta laulu – maru laulab). Esineb palju korduseid (rikkal on sulaseid, rikkal on vara), salmi alguste kordused. Alver viimistleb igat luuletust väga põhjalikult. Vilepuhuja Luuletus räägib ühe tüdruku elukeerdkäikudest, mina isikuks on vilepuhuja tütar. Räägib kuidas ta isa oli joodik ning talle heideti ette et oli inetu ja rumal. Teenis isale joomiseraha. Isa suri joomise tagajärjel. Seejärel läks tüdruk hulkuma ja rööviti paljaks, teda
vormitunnuste järgi: Luuletuste tüüpe on erinevaid. On vabavärsilisi e. riimitut luulet(,,Isamaa, usk, rahvas!", kui ka lõppriimilist(,,Palu andeks"). Enamasti on üks stroof 4(katrään) või 8 värssi pikk. Koidula kirjutas palju ballaade ja poeeme. Leian ja analüüsin erinevaid stiilikujundeid. ,,Halasta ja kannata" poeem Epiteedid: rõhutud ja valust koormatud süda; noored, rõõmsad, tihedad, nägusad kasepuud; kõverad ladvad; noored südamed; must rada. Isikustamine: rõõmsad kasepuud; elu lõhub südameid; valu käib ise teede peal. Refrään: halasta ja kannata! Üldiselt stiilikujundite kohta: Epiteedid: neid on üldiselt vähe, nelja rea kohta keskmiselt 12 tükki. Võrdlused: neid on ülimalt vähe ja põhimõtteliselt võrdlused puuduvad. Metafoorid: neid on omajagu, metafoore võib leida armastusluulest. Hüperbooli ja litootest minu meelest ei esinenud. Kordused ja refrään: väga harva, ülistusluules peamiselt.
Teda mõjutanud teosed olid peaasjalikult Piibel ja Shakespeare'i näidendid. Pärast Emily Dickinsoni surma avaldas tema õde Lavinia kirjaniku luuletused kokku kolme raamatuna. Need tugevasti isikupärased, poeesia tavanorme julgelt eiravad luuletused on suuresti mõjutanud paljusid kahekümnenda sajandi poeete, eriti imaziste. Allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Emily_Dickinson ''Kiri Maailmale'' Emily Dickinson, 1988 Epiteet = Punane Isikustamine = Roheline Metafoor = Pruun Võrdluseid ei ole. ''Aeg ravib haavad'' öeldakse - ei see ei ole nii - Aeg kannatust vaid suurendab justnagu Jõudugi - Aeg on küll Ahastuse Mõõt - kuid mitte Ravikuur - ta tervendab vaid hädast mis ei olnud Kuigi Suur
annaabi.ee 
