Jaagup pidi autoga läbima teelagunemise tõttu remondis oleva 10 km pikkuse teelõigu. Kiirusepiirangud oli kehtestatud järgmiselt: 1) 2,5 km pikkusel lõigul võis sõita kiirusega 50 km/h, 2) 1000 m ulatuses võis sõita kiirusega 30 km/h, 3) 2500 m pikkuselt oli kiirusepiirang 50 km/h, 4) ülejäänud teeosa läbis auto kiirusega 60 km/h. a) Kui palju aega kulus autol 10 km läbimiseks? V=s/t 1) t= s/v , t1= 2,5/50 = 0.05h 2) t2= 1/30= 0.03h 3) t2=0,05h 4) s4=10- 2,5-1,-2,5 = 4km , t = 4/60 = 0,06h t kogu = 0.05+0.03+0.05+0.06 = 0.19h = 12min b) Koosta teelõigu läbimist kajastav teepikkuse (km) aja (min) graafik. ) Kui suureks kujunes auto keskmine kiirus kogu teelõigu läbimisel? Andmed : t kogu = 12min = 0.2h s kogu = 10km __ V=? Lahendus : V=s/t V = 10 / 0.2 = 50km/h
Naisega nad koos kirikus ei käinud. Oli suhteliselt ükskõikne ,ega näidand emotsioone välja. MART: Suur ja arukas. Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival. Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne. RÄTSEP TAAR: Suur laulja, isamaaline, kõrgete mõtete ja aadetega idealist. Oli lühike ja matsakas. Tal oli värske jume, elavad ning lapselikud süütud sinised silmad. Talle väga meeldis laulda. Ta oleks võinud laulda hommikust õhtuni. Kui poisid, tüdrukud isamaalisi laule oskasid, siis võlgnesid nad selle eest tänu Taarile. Oli oma vilistamisega eeskujuks.
Juhan Viiding Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Eluloost · Juhan Viiding sündis 1.juunil 1948 Tallinnas kirjanik Paul Viidingu pere neljanda lapsena. · Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps. · Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari · · Õepoeg Jaagup Kreem · Ta oli intellektuaalselt varaküps ja rahutu nooruk. Haridustee kulges kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas ta töölisnoorte keskkoolis. · Aastatel 1968-1972 õppis Viiding Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, selle lõpetamise järel töötas Tallinna Draamateatris näitlejana. · Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale. · Juhan Viidingu elutee lõpes tema enda soovil 21. veebruaril 1995. Loomingust
Kontserdi analüüs Mina käisin 11. mail Nokia Kontserdimajas vaatamas-kuulamsas muusikali „ Grease ’’, mille lavastajaks on rootslane Georg Malvius. Muusikali tegevus toimub 1959. aastal Rydell High School’is ning räägib teismelise armastuse keerdkäikudest. Muusikali kunstnikuks oli šotlane Ellen Cairns, muusikajuht oli Tarmo Leinatamm ning koreograaf rootslane Andrienne Abjörn. Laulud on tõlkinud Villu Kangur, Kelly Uftani, Aapo Ilves, Jaagup Kreem, Reet Linna ja Priit Strandberg. Muusikali peategelasteks olid Danny, keda kehastas Uku Suviste ning Sandy, keda mängis Getter Jaani. Muusikalil oli kaks vaatust. Esimese vaatuses kõlas üheksa lugu. Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda peategel...
.............................. 3 Tegevus, elulugu.............................................................................................. 4 Suurimad hitid................................................................................................. 8 2 MINU LEMMIKANSAMBEL TERMINAATOR Kokkusaamine Terminaator on eesti ansambel, mille teekond sai alguse Tallinna 10. Keskkoolist ehk siis praegusest Nõmme Gümnaasiumist. Jaagup Kreem hakkas tegema bändi 1987. aastal, õppides siis 7. klassis. Esimene avalik esinemine oli neil samal aastal Tallinna 47. Keskkoolis toimunud koolibändide festivalil. Esimest korda stuudiosse sattus Terminaator 1989. aastal. Esimesed tänaseni mängitavad lood "Charleen" ja "Meeletu maailm" lindistati 1991. aastal. Laiema tuntuse saavutas Terminaator 1992. aastal, kui võitis noorte bändide festivali Rock In. Samal aastal esines Terminaator juba Rock Summeri pealaval.
Eespere karjapoiss lõhkus tamme ära, kuna Pearu uputas Eespere maid. Nn sõda Pearu ja Mardi vahel. Pearu laseb Andrese koera maha, kohus näeb võrdsena maha lastud koera ning Pearu söödud tetresid. Pearu veab koera laiba enda maale, nagu oleks see seal maha lastud. Andres tahab tõega õigust nõuda, ei lähe läbi. Tagapere sauna Madis kaevas Andresele uue kraavi. Juss ja Mari said lapse, poisi. Krõõt saab tütre. Pearu ja tema sulase Jaagupi tüli. Jaagup kaitses Pearu eite, Pearu hakkas Jaagupit kiusama. Jõuti kohtuni, ei aidanud. Kõrtsis tehti kokkulepe. Algas uuesti Jaagupi piinamine. Pearu mõtles kaval olla ja läks Eesperre kaebama, Jaagup sai 50 piitsahoopi karistuseks. Pearu oli vihane, et Jaagup Eesperre oli pakku pugenud. Hiljem sai Pearu peksa, arvatavasti Jaagupi omadelt, Andres viis Pearu tuppa, kus see mitu kuud kosus. Mardist sai Matu. Pearu eit tuleb Eesperre pakku, Pearu lärmab ja tahab oma eite tagasi
maid üle) XV lk.163 Pearu tuleb Marti (Matu) varitsema, püstol kaasas ; Pearu tulistab koer Valtut äge konflikt kohus Andres kaotab ; teine kohus tammi pärast Andrese kaotus ; Andres laseb oma maa peale uue kraavi kaevata XVI lk.175 Jussil ja Maril sünnib poeg (Juku) ; Eesperes uus tüdruk Kaie ; Krõõt ja Andres saavad kolmanda tütre (Anna) ; Tagaperes uus sulane Jaagup (väga julge, talitseb Pearut) Pearu hakkab Jaagupit kiusama Jaagup Eesperre minnakse kohtusse kõrts (Pearu maksab sulasele purjus peaga palga ja võtab ta tagasi, pärast kahetseb) uus kiuslemine Pearu kaebab Jaagupi kohtusse sulane saab karistada ja lahkub Vargamäelt Pearu saab kõrtsist tulles peksa Andres satub peale, viib naabri koju ; Pearu vihahoos pageb tema eit Eespere juurde varju kähmlus Andrese ja Pearu vahel Pearu tuleb seatapu pussiga ja on väga vihane XVII lk
Terminaator Terminaator on eesti ansambel, mille teekond sai alguse Tallinna 10. Keskkoolist ehk siis praegusest Nõmme Gümnaasiumist. Jaagup Kreem hakkas tegema bändi 1987. aastal, õppides siis 7. klassis. Esimene avalik esinemine oli neil samal aastal Tallinna 47. Keskkoolis toimunud koolibändide festivalil. Esimest korda stuudiosse sattus Terminaator 1989. aastal. Esimesed tänaseni mängitavad lood "Charleen" ja "Meeletu maailm" lindistati 1991. aastal. Laiema tuntuse saavutas Terminaator 1992. aastal, kui võitis noorte bändide festivali Rock In. Samal aastal esines Terminaator juba Rock Summeri pealaval.
TERMINAATOR Laura Runthal 12B BIOGRAAFIA Eksisteerib 1987. aastast Tallinna 10. Keskkool Tallinna 47. Keskkoolis esimene avalik esinemine Esimest korda stuudiosse 1989. aastal “Charleen” ja “Meeletu maailm” Laiem tuntus 1992. aastal Praeguseks üle 1000 kontserdi Koosseis: Jaagup Kreem – vokaal ja kitarr Taavi Langi - kitarrid ja back Roland Puusepp – trummid Henno Kelp - basskitarr ja back Nukuteater On teinud muusikat mitmele lavateosele Jaagup Kreem on mänginud etendustes Muusikalid: Risk (2001) Miss Saigon (2002) Grease (2004) Romeo & Julia (2006) Diskograafia: 2011 - RAKETT 2007 - "20" 2006 - NAGU ESIMENE KORD 2005 - GO LIVE 2003 - KUUTÕBINE 2001 - RISK
Lõpuks palus ta andeks.*Järgmisel talvel hakkasid küla lapsed järjest surema. See sai alguse Kassiaru Jaska lastest.. Seal suri 6 last. Orul 2 last, Hundipalul 2 last ja Mäel surid Kata ja Juku, Anni. Anni suri palavikku, kuna lapsed käisid talvel paljalt lumehanges. Laste surm tõi Marile Jussi surma meelde ja ta arvas ka, et lapsed surid, kuna Mari oli Jussi surmas süüd. Andrsesle tuli meelde Krõõda surm. Andres ja Mari läksid tülli.*Sulane Jaagup oli naaberküla peretütresse Roosisse armunud. Ka sealsed külapoisid olid Roosisse armunud. Roosi pärast oli isegi Jaagup pilli mängima õppinud. Kord läks Jaagup Roosi poole ja sattus külaposte erale, kes ta vaeseomaks peksid. Jaagup roomas mitu päeva Vargamäele tagasi. Seal ravisid teda perenaine ja tüdruk Miina.*Kuid juhtus nõnda, et Jaagupit kutsut krioonu, kuid Jaagup ei tahtnus minna. Nii ta siis hakkas ennast näljutama ja esimesel aastal teda ei võetudgi
Tallinna Tööstushariduskeskus Muusikal ,,Romeo ja Julia" Retsensioon Tallinn 2010 2006. a. suvel esilinastus Eesti Nuku-ja Noorsooteatri õuelaval tänapäeva toodud sajandite kuulsaim armastuslugu ,,Romeo ja Julia" Terminaatori uues muusikalis William Shakespeare ainetel. Lavastaja Andres Dvinjaninov Heliloojad Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreem, kes oli ka laulusõnade looja. Muusikaline juht Kaire Vilgats Koreograaf Jüri Nael Lava- ja valguskujundaja Iir Hermeliin Kostüümikunstnik Kersti Varrak Peaosades esinesid; Romeo Kristjan Kasearu Julia Hele Kõre või Liisi Koikson (minu vaadatud etenduses mängis Hele Kõre) Laval oli üle 50 näitleja, laulja ja tantsija, ans. Terminaator laiendatud koosseisus ning Tallinna Ülikooli kunstide teaduskonna koreograafia osakonna tudengid. Käisin seda etendust vaatamas koos perega sept
1.Milleks näeb Andres lahendust soomaastikuga? Kas tal õnnestub lõpuks oma unistus täide viia? Andres usub, et pidevalt ja usinalt tööd tehes on kõik võimalik ja, et kui eesmärgid ei täitu, on viga väheses töö tegemises. Tema unistus ei täitunud, ta arvas, et kraavi rajamine päästab maa liigse niiskuse eest. 2.Mille eest otsis Jaagup varju kroonuteenistusest? Ta tegi Miina rasedaks ja arvas, et sellega kaasnevad nüüd peeisa kohustused, kuid Miina seda ei oodanud. 3.Kus ja miks nutab Krõõt/Andres 1. Korda? Andres nuttis 1.korda, kui sai teada, et Krõõt on haige ja talle pole enam palju elupäevi jäänud. Krõõt nuttis 1.korda (laudas lehma lüpstes, põllul kartulite võtmise ajal ning söögilauas) põhjuseks palju tööd ja rasked ajad Vargamäel. 4.Mida varjas Mari Andrese eest kirstupõhjas kangarullide all?
Tabelid. Päringud ja kokkuvõtted; otsifunktsio Kopeerida eelmisest tööst "kirjanurk". Sisestada oma andmed otsifunktsioonid Siia kirjutage oma üliõpilaskood kood: 164790 Variant Filter1 0 Filter2 4 Risttabel1 0 Risttabel2 kõik Kokkuvõte 4 Filtreerida arendatud filtri (advanced filter) abil teisele töölehele variantidega määratud andmed (2 päringut). Koostada kaks risttabelit (PivotTable) ja kokkuvõte (Subtotal). Vajadusel võib lisada tabelitesse lisaveerge valemitega abiandmete arvutamiseks. Leheküljel 'Abi' on tabelid, mida saab kasutada otsifunktsioonides vajalike andmete leidmiseks. NB! Valemites kasutada nimesid. Variandid leitakse üliõpilaskoodi numbri järgi, kirjutage see lahtrisse nimega kood. Variant 0 1 2 3 ...
Eespere Andres. Jussi ja Mari abielu teise aasta algul sündis neil poeg, kelle nimeks sai Juku. Odrakülvi aegu ootas ka Krõõt oma kolmandat last, jällegi tütart, kes sai nimeks Anna. Pärast teise tütre sündi oli Andres endale öelnud, et kui ka kolmas laps on tütar, ei võta tema enam Vargamäed nii tõsiselt. Kuid kui Anna sündis, ei olnud Andrese tööhimu sugugi raugenud ning ta rabeles samasuguse hooga edasi. Talvel läks Pearu oma sulase Jaagupiga riidu ning Jaagup lahkus pärast kohtuprotsessi Orult. Mõne aja pärast aga, kui Pearu oli pimedal õhtul kõrtsist vindisena koju hakanud tulema, peksti ta vaeseomaks. See oli Jaagupi kättemaks. Kui Andres poleks Pearut leidnud, oleks see vist oma elunatukese sinna jätnudki. Alles järgmise aasta sügiseks oli Oru peremees nii palju toibunud, et võttis jalad alla ning käis juba isegi saksatoas. Jälle möödusid Vargamäel kuud ning kevade saabudes ootas Krõõt oma neljandat last poega
04.80 38004234377 Ivo Ivo Kikkas 07.11.70 37011073678 Ivo Ivo Teeäär 30.03.66 36603305379 Ivo Ivo Lehtla 12.08.80 38008126197 Ivo Ivo Laasik 11.02.58 35802113442 Ivo Ivo Räämet 17.07.76 37607173974 Ivo Ivo Laidvee 22.11.64 36411226779 Ivo Ivo Järve 14.09.74 37409145694 Ivo Ivo Loendus 9 Jaagup Valmra 24.07.81 38107244691 Jaagup Jaagup Martverk 14.08.82 38208147316 Jaagup Jaagup Übi 16.01.89 38901163537 Jaagup Jaagup Jüriorg 08.08.76 37608086096 Jaagup Jaagup Sillmann 12.07.78 37807122322 Jaagup Jaagup Öpik 08.08.80 38008085311 Jaagup Jaagup Kuhi 04.06.82 38206046237 Jaagup Jaagup Vrager 25.01.82 38201257946 Jaagup Jaagup Niitsoo 04.02.81 38102047612 Jaagup Jaagup Treier 17.02.79 37902175619 Jaagup Jaagup Kimmari 13
Neile sündis esimene lapski poiss. Juss ehitas lehmalaudagi ja oli ajutiselt abis ka perele. Krõõdal sündis, aga juba kolmas tütar. Pere oli kaubelnud uue tüdruku- Kaie , Krõõdale ta ei meeldinud. Tahtis Mari sugust tagasi. Pearu enam naabreid ei tüüdanud, kuid sai endale sulase (Jaagup), kes talle vastu hakkas. Viskas teise välja, Jaagup läks Eespere ning hakkas Pearult kohtu kaudu palka nõudma. Poiss sai oma palga kätte, aga Pearu ei jätnud seda niisama. Kõrtsist tulles kui Jaagup teda jälle rahustas jooksis Eespere, et sulane peksab teda ning läks jälle kohtu. Lõpuks sai Pearu ka võidu kätte, sulane aeti minema. Koduteel sai Peru peksa ning pidi kogu suve voodis veetma. Sügisel kui üles sai tahtis naist tapa, kuid teine jooksis jälle naabrite juurde. Tuli ka Pearu ise sinna, aga Andres viskas teise välja. Ulgus veidi väravas, aga kadus siis. XVII Andres ehitas endale uue talitee enda maa pealt. Maril sündis juba teinegi laps- tütar.
Pigem teevad Rännaku puiestee eriliseks inimesed, kes siin elavad, olles enamasti väga sõbralikud ja abivalmis. Siin elavate inimeste arvamus Rännaku puiesteest on väga hea ja üks samal tänaval elav inimene nõustus rääkima sellest, kuidas ta sattus koos perega elama Pääskülla, Rännaku puiesteele. 4 Toomase pere koosneb temast, tema naisest Emilyst ja kolmest lapsest. Kaks vanemat last olid mõlemad pojad, kelle nimedeks on Jaagup ja Karl. Poisid said lapsepõlves omavahel hästi läbi, kuid igakord nii hästi ei läinud, vahest oli nende vahel ka tülisid, mis õnneks lõppesid õnnelikult. Emily oli alati soovinud omale ka tütart ja nii sündiski nende kolmas laps, Elaisa. Elaisa sai omale nime oma emapoolse vanavanaema poolt, kes oli suurepärane kokk ja meister joonistamises. Pere kolis Tallinnasse 24 aastat tagasi, millal vanim poeg oli 14, keskmine poeg 11 ja peretütar kõigest 7 aastane
Andres leppis olukorraga, Mari tundis end halvasti, sest tema ju oli saanud poja - Pearu tänavu naabreid niivõrd ei tülitanud, oli saanud endale uue tugeva sulase Jaagupi, kuid suutis juba sellega ka tülli minna, Pearu jõi end kõrtsis täis, läks koju naist ja lapsi peksma, uus sulane astus vahele, sai Pearust jagu, hommikul ärgates käitus peremees nii, nagu poleks midagi olnudki, kuid hakkas sulast tööga kiusama, lõpuks ei andnud enam süüa ka - Sellepeale läks Jaagup Andreselt nõu küsima, mida teha, mispeale Pearu vihastas ja sulase välja viskas - Jaagup läks ajutiselt Eesperre elama, hakkas Pearuga kohtuvahet käima, et oma palka välja nõuda, kuid Pearu valetas ja usuti pigem teda ja tema tunnistajaid, tegi ettepaneku, et nii kui Jaagup andeks palub, maksab Pearu talle palga välja, kuid seda sulane ei teinud, peremees pakkus sulasele jooki, kuid ka selles Jaagup keeldus, lõpuks saatis Pearu sulase perse, maksis
(name) Original title: "Mina olin siin" Genre: Drama Director: René Vilbre Adaptation and script: Ilmar Raag Director of Photography: Mait Mäekivi Art Director: Jaagup Roomet Rasmus Kaljujärv Hele Kõre Tambet Tuisk Margus Prangel Marilyn Jurman Runtime: 87 min Release Date: September 2008 Country of origin: Estonia Rass (dreams and chance to start better life) http://www.minaolinsiin.com http://www.forumcinemas.ee/movie/4789/ http://filmiveeb.ee/index.php?leht=filmid&id=4050
Ivan Ivan Saarniit 18.07.84 38407186136 Ivan Ivan Aidarov 02.07.86 38607027992 Ivan Ivan Sonk 07.06.58 35806074985 Ivan Count 3 Ivar Ivar Lasn 26.01.53 35301262099 Ivar Count 1 Ivo Ivo Lehtla 12.08.80 38008126197 Ivo Ivo Kikkas 07.11.70 37011073678 Ivo Count 2 Jaagup Jaagup Kuhi 04.06.82 38206046237 Jaagup Jaagup Jüriorg 08.08.76 37608086096 Jaagup Jaagup Öpik 08.08.80 38008085311 Jaagup Count 3 Jaan Jaan Sillmann 22.06.50 35006222151 Jaan Jaan Laidvee 11.02.85 38502118447 Jaan Jaan Palu 28.02.81 38102284334 Jaan Count 3 Jaanika Jaanika Ruuben 22.10.56 45610224882
.. Tuli Vargamäele tagasi ning hakkas taas Pearuga tülitsema. Pearu toppis kraavikaldasse orgid. Matul jt jalad verised. Matu maksis kätte, tegi sama. Pearu luuras, tulistas püstolist, mis oli rohuga täidetud. Vee hiljemgi,kui Matu on Vargamäelt läinud, meenutab Pearu teda kui vänget, julget, töökat meest. Tasuks suvise tüssamise eest mängis Matu Pearule sügisel vingerpussi too jäi mutta kinni ja karjus appi. 15. Pearu uus sulane Jaagup / hilisem Eespere sulane Pearu võttis tugeva sulase Jaagupi selleks, et oleks toeks üleaedse vastu, ent läks hoopis ise oma sulasega vastamisi. Sellest peale hakkas toda kiusama.julges Pearule vastu astuda. Nõudis kohtu kaudu Pearult raha, lõpuks sai raha kõrtsis purjuspeaga kätte. Võis Eespere juurde kolida, polnud kusagile minna. Pearu kaebas sulase kohtusse; Jaagup sai 15 vitsahoopi ja lahkus Vargamäelt. Hiljem korraldas Pearu läbipeksmise
· Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150) Miinused: · Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond · Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: · Ei võtnud elu nii tõsiselt · Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema · Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes · Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: · Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk. 137 täitsa all lk.138 ja edasi ka) · Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus (lk.28-31) · Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis (lk.143)
Kitzberg on kirjutanud 13 näidendit, paarkümmend külajuttu, arvukalt följetone ja artikleid. Esimene raamat, romantiline ajalooline jutustus ,,Maimu". 1911 sai kuulsaks tragöödiateos ,,Libahunt". Muusika autor Tiit Kikas Ta sündis 1975.aastal Tallinnas ja on Eesti muusik. 4-aastaselt alustas viiuliõpingutega. Ta on loonud muusikat filmidele, telelavastustele ja raadiosaadatele ning välja andnud üle 90 plaadi koos erinevate muusikutega. Muusika ja laulusõnade autor Jaagup Kreem Sündinud 1973.aastal Tallinnas ja on Eesti muusik, helilooja ja ansambli Terminaator solist. Ta on lõpetanud Nõmme Gümnaasiumi, Soome Saatkonnakooli ja Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise erialal. Bändi hakkas Jaagup juba 7.klassis tegema. Teminaatori läbimurre toimus 1994, sellest ajast alates on bändil ilmunud 12 albumit. Aastast 2000 on Jaagup pidanud Eesti Nuku- ja Noorsooteatris erinevaid ameteid. On mänginud ka mitmes muusikalis ja töötanud televisioonis saatejuhina
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust.
tsaarile alla anda. Ta oli nõus oma saatusele vastu seisma ja põgenemist pidas ta argpüksilikuks teoks. Kevadel, kui Eeva oli Tartusse sõitnud, leiti Timotheus surnuna oma kabinetist. Paljud arvasid, et see oli enesetapp ja mees ei pidanud enam vastu. Tegelikult aga tappis mehe tema endine järelvalvaja hr. Laming. Timo ei pannud kätt oma elu kallale. Ta oli võimeline oma kunagise teo eest vastutama elu lõpuni ja jäi oma arusaamale keisririigist truuks. Kirja mustandid, mis Eeva vend Jaagup leidis, jõudsid romaani lõpuks Eeva kätte. Oma õepojale seletas Jaagup, et tema isa tegu ei olnud vale, aga tollel ajal võimuvastane. Nooruk, kes oli saanud tähtsaks mereväelaseks ja oli truu keisririigile, pidi ise otsustama, kas mõistab isa tegevuse hukka või on ühel päeval vanemaga ühel meelel.TIMOTHEUS VON BOCK- "Keisrihull". (18) Elas 1787-1836. Vene polkovnik, balti aadlik. Võttis osa 1805- 1812.a. toimunud sõdadest. Elas aastast 1816.a. Võisiku mõisas,
Urmas Lattikas Karina Romanova Jelena Rozinko Anton Rybkov Jevgenija Korsunova Urmas Lattikas Sündis 17.08.1960 Tapa Helilooja, dzässipianist ja ansamblijuht. Lattikas on kirjutanud sümfoonilist, koori- ja instrumentaalmuusikat, muusikat filmidele ja lavastustele. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Ta on tuntud arranzeerijana nii dzässis, popis kui ka klassikas. Aastast 1982 tegutseb Urmas Lattikas pianistina omanimelises dzässkvintetis, millele kirjutatud muusikast on osa ilmunud kogumikel "Hämaras toas" (Melodija, 1986) j...
Oru Pearuga oli paar viimast aastat arhulikult läbi saadud, seepärast kutsuti temagi oma pere lapse ristimisele. Siis saabus aga Vargamäele haigus, millesse lapsed hakkasid surema. Ka Orul surid kaks nooremat last. Peagi surid Mäel Juku, Kata ja Anna. Mari arvas, et jumal karistab teda Jussi surma eest. Mari mõtles tihti Jussi peale. Ta ei olnud temast üle saanud ja Andres sai sellest aru. Andres ja Mari muutusid teineteise jaoks võõramaks. Eespere sulane Jaagup oli teise küla talutütresse Roosisse ära armunud. Ta käis aeg-ajalt Roosi juures. See aga külapoistele ei meeldinud ja peksid Jaagupi vaeseomaks. Eespere tüdruk Miina ravis Jaagupi haavu. Peagi ootas ta Jaagupi last. Kuna nad Jaagupiga laulatatud ei olnud, siis oli see patt. Andres ei tahtnud, et tema lapsed asjast aru saaksid ja ajas Miina ära. Jaagup võeti aga kroonusse. Pooleteise aasta pärast lasti Jaagup kroonust välja tervist parandama ja ta läks Miina ja oma poja juurde.
I To: European youth union From: Jaagup Laaser Subject: Music recommendation Introduction This report was written to find mostly suitable music to a big music festival which takes place in Estonia next summer. Differences between two forms To start with, students forms 7 to 9 are mostly listening Pop which makes the biggest percent of survey 35%. Form 10 to 12 is listening more Rock. Also form 7-9 have quite big percentage in Pop music notably 29%. Although, younger students have bigger percentages is their preferments unstable. However, older students are listening likely majority of music Pop, Rock and Dance. In fact, only 3% of 7 to 9 form and 7% 10 to 12 form listening classical music. Music that should be performed At the festival should be performed Rap because many students in younger forms like it and certainly Pop because that is very popular in both form. Also, there should be played Rock because survey shows that it is t...
suri 1 tutar ja maril surid jussiga saadud lapsed, oli palju matuseid ja kais kohtuuurimine joodiku surma ule, kahtlustati et need kelle lapsi koige rohkem surid need olid suudi, lapsed kaisid paljalt valjas ja jaid haigeks ning yks neist suri, vanemad kontrollisid rohkem lapsi ja siis said tervemaks 29. (271) koik ikka nukras meeleolus ja kaivad pidevalt surnuaias, andrese ja mari vahel pinge kuna mari igatseb jussi, Jaagup tegi tohutult tood ja toi roomu majja, nillis Roosit aga Leenale meeldis Jaagup, lopuks sai kylapoistelt peksa, Miina jai rasedaks ja ta visati valja kuna ei tahetud sohilast 30. (294) Jaagup tuli sojavaest tagasi Miina juurde, Matu tuli taas abiliseks, loomad jalle surid, Mari proovis toestada Andrsele et ei igatse Jussi ja ei kai haual, Pearu kiusas seekord piiripostidega ja mindi jalle kohtusse, naine laks lastega vargamele peitu, andres
Alguses ma ei saanud aru, et seal keskel hundilõuad olid, kuid hiljem jõudis mulle see kohale. Mulle meeldis ka lava vasak nurk, kust tantsjad lavale tulid. Minu arvates olid näitlejad väga hästi valitud. Koreograafia oli väga hea. Mõndadest lauludest ma ei saanud kohe aru, kuid kirjanduse tunnis sai kõik selgeks. Muusika oli liiga vali, oleks võinud vaiksem olla. Seetõttu ei saanud vahepeal sõnadest aru. Laulusõnade ja muusika autoriteks olid Tiit Kikas ja Jaagup Kreem. Ma arvan, et nad tegid väga head laulud, mis sobisid sellesse muusikali. Kokkuvõttes oli väga huvitav ja kütkestav muusikal. Kahjuks oli minu arvates mõttetu sõta Tallinnasse ainult seda etendust vaatama.
Helena tulve Koostaja: Jaagup Pung Sisukord 1. Elust 2. Tegevus 3. Looming 4. Tunnustused 5. Kuulamine Elust Helena Tulve sündis 1972. aastal Tallinnas. Heliloomingut õppis ta Tallinna Muusikakeskkoolis Alo Põldmäe, Tallinna konservatooriumis ErkkiSven Tüüri (19891992) ning Pariisi Rahvuslikus Regionaalkonservatooriumis Jacques Charpentier' juures. Ta on osalenud ka György Ligeti ja Marco Stroppa suvekursustel ning Läänemere riikide noorte heliloojate kogunemisel Rootsis Gotlandil (1997). 2001. aastal võttis ta osa Pariisis toimuvatest IRCAMi elektronmuusika kursustest. TEgevus Aastast 2000 on ta Eesti Muusikakadeemia kompositsiooniõppejõud. 2006. aasta märtsis toimunud festivalil "Eesti muusika päevad" oli Helena Tulve peahelilooja, festivali raames toimus ka helilooja rahvusvaheline meistrikursus. 2008. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Looming Tulve varasemas loomingus do...
Mari süüdistas end laste surmas. Jaska laste surma peeti Jaska süüks, kuna ta tappis laadal ühe joodiku. Maret ja Liisi kasvasid suureks ja räägivad, kuidas pärast seda haigustehoogu ei lastud lapsi enam õuegi,nii väga kardeti. XXIX Inimesed muutusid jumalakartlikuks, miski ei olnud Vargamäel enam endine. Andres vihastas Mari peale, sest ta ainult nuttis Jussi taga ja ei olnud enam rõõmus. Ainsaks rõõmuks Vargamäel olid lapsed.Jaagup ja Roosi, Leena armukolmnurk. Jaagup ei tahtnud kroonusse minna. Jaagupi läbipeksmine, Miina rasedus, minema ajamine, Jaagup läks kroonusse. Lapsed aimasid, et Miina rase ja Indrek sai teada, mis on rasedus ja miks sellepärast Miina ära aeti (sohilaps, polnud abielus) XXX Jaagup külastab Eesperet, ta sai poja, hakkavad elama saunas. Jaagup jäi haigeks pärast kroonut, Mart võeti uuesti karjapoisiks, keegi ikka käib kiusamas Mari ja Andrese loomi laudas. Andres teab,
Märjamaa Gümnaasium Keemia Nafta Koostaja: Jaagup Laaser 2013 Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate süsivesinike segu. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5% Nafta eeltöötlust alustatakse nafta setitamisest, mille tulemusena eraldatakse, temast vesi ja mineraalained - savi, liiv, lubjakivi jm. Järgneb lihtne füüsikaline eraldusprotsess, mida kutsutakse destillatsiooniks.
sekeldustesse mida ta enam ei suuda kontrollida.Arest võib olla tema ainus lootus elule millest ta salaja unistab. Film põhineb Sass Henno romaanil "Mina olin siin. Esimene arest". Osades: Rasmus Kaljujärv, Hele Kõre, Tambet Tuisk, Margus Prangel, Lembit Ulfsak, Marilyn Jurman jpt. Rezissöör: René Vilbre Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi O 2 Analüüs Mulle väga meeldis selle filmi süsee.Näitlejatöö oli ka tasemel.Kaameratöö ja heli olid ka väga tasemel.Kõik tundub nagu hea olevat aga millegi pärast jäin ma ikkagi koguaeg oma kella
• Üles kasvas Vana-Vigalas • Kolis õppima Tallinnasse • Töötas Tallinna muusikakoolis õpetajana Perekond • Veljo naine- Lea Tormis • Isa- köster Riho Tormis • Ema- Johanna Anna Tormis, laulis kooris ja Veljo käis temaga tundides kaasas, seega tunneb koorielu juba väiksest saadik • Õde- Talvi Aljas • Vend- Henno Tormis • Poeg- Tõnu Tormis • Poja naine- Maret Mursa • Lapselapsed- noorem poeg Joosep Tormis ja vanem poeg Jaagup Tormis • Vanaemad- Leena Tormis, Emili Undritz Eeskujud • August Topman, kellelt võttis Tormis nooruses orelitunde. Tema sisestas Tormisesse usku ja julgust luua omaloomingut. • Tormis hakkas uurima Eesti rahvaviise ja tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi Üldharidus • 1.- 4. klass Kivi-Vigala raba algkool • 5.-7. klass Tallinn, Raua tänava kool • 8. klass Tallinna muusikakool • 9. klass Tallinna konservatoorium
Juhan viidingu elulugu 1. juuni 1948 – 21. veebruar 1995 Nooruspõlv O Juhan Viiding sündis 1. juunil 1948, Tallinnas O Ema- Linda, isa- Paul; kolm õde: Reet, Anni, Mari O Juhani õepoeg on Jaagup Kreem O Keskhariduse omandas Tallinna 6. Töölisnoorte Keskkoolis O 1968-1972 – Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti eriala Kirjanikukarjäär O Luuletusi hakkas ta rohkem kirjutama alates 1965. aastast. O 1973. aasta algusest kuulus ta ka Kirjanike Liitu O Loomingu tippaeg oli 70-ndad ja 80- dnad O Pseudonüüm Jüri Üdi (1968) Looming(Jüri üdi) O Esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming„ O Luulekogu "Närvitrükk"
Pearu alustas taas tammiga naabri kiusamist. Kui kohtunik loomade tekitatud kahju tuli vaatama, oli Mart jõudnud just tammi ära lõhkuda. Seega jäi Pearu jälle võidumeheks. Andres pani Madise taas uut kraavi kaevama. XVI Jussil ja Mril sündis poeg. Mari muretses, et pojal samasugused jalad ei olek nagu Jussil. Krõõdal sündis kolmas tütar. Peresse kaubeldi uus tüdruk Kaie. Pearu võttis uue ja tugevama sulase. Kui Pearu kõrtsist tuli ja naisele peksa tahtis anda, astus uus sulane Jaagup vahele. Peale seda hakkas peremees teda nöökima. Pani teda kõige hullemaid töid tegema, lasi kauem tööd teha kui teistel, saatis tööle isegi siis kui väljas oli koereailm, hiljem jättis isegi söömata ja ei maksnud palka. Selline käitumine viis mehed kohtusse. Lõpuks Pearu maksiski purjus peaga palga ära, kuid kaineks saanuna kahetses seda. Talvel sai Pearu armutult peksa. Andres tõi ta tee äärest koju ja kutsus arsti. Pearu oli kindel, et seda tegi Jaagup, kui tal oli alibi
kauplema. "Mõni mees, kes koha võtab, kust mina kaks peremeest välja XXIX Kogu ümrusel oli laste suremine veel meeles. Mari oli väga löönud. Löön ka sinu," ütles Pearu. "Kolme armastab jumal: kolmas kurb, sest ta mõtles kogu aeg Jussist, kelle pärast jumal Andrest ja Marit jääb," vastas Andres. karistas. Rõõmsameelset meeleolu tõid Vargamäele sulane Jaagup ja IV Tagapere ootas peremeest koju. Pearu tuli ja tahtis kaevu oma tüdruk Leena. Jaagup hoidis kroonust kõrvale. Jaagub armastas Roosit häda teha. Lõppes rahulikult. ja sai sellepärast külapoistelt peksa. Jaagupi ja Miina vahel tekib suhe V Andres tunneb oma tööst rõõmu. Algab kraavi kaevamine. ning Miina jääb last ootama. Jaagup läheb kroonusse ja Andres ajab ka VI On nelipühad
Average of Vanus isik tähtkuju 3 4 Grand Total Ambur 40 40 40 Jäär 38 39 39 Kaalud 40 37 38 Kaksikud 37 41 39 Kalad 37 38 37 Kaljukits 38 38 38 Lõvi 39 37 38 Neitsi 42 37 40 Skorpion 36 36 36 Sõnn 37 40 38 Veevalaja 38 42 40 Vähk 38 36 37 Grand Total 38 38 38 Nimi Sünniaeg Isikukood Sünnipäev Sünnikuu kuupäev Vanus Toomas Lohk 03.01.50 35001037386 3 1 03.01.2008 58 Tarvo Süld 02.03.50 35003023443 2 3 02.03.2008 58 Kristjan Vassiljeva 14.03.50 35003...
POPLOOR Mauris laane MEEMID Meem on idee, tava, kujund vms infokogum, mis inimkultuuri keskkonnas valdavalt imiteerimise teel levib, paljuneb ja muteerub. Meemideks võivad olla mõtted, ideed, teooriad, harjumused, laulud, tantsud jms. Meemi on Dawkins oma meemiteoorias piltlikult nimetanud ka mõistuse viiruseks, mis kultuuris end kordab ja paljundab ning mõjutab inimeste käitumist. Üldkasutuses tähistab meem eelkõige internetis jagatavat ja imiteeritavat humoorikat pildimakrot või videot. Tuntumate näidetena võib välja tuua LOLcat- ja Pepper Spray Cop tüüpi internetimeemid. PAAR PILTI: ANEKDOOT: Blond jääb linnas autoga lumetormi kätte. Paanikasse ta siiski ei satu, sest talle meenub isa õpetus: "Kui jääd lumetormis hätta, oota sahka ja sõida siis selle sabas!" Varsti tuligi sahk ja blond hakkas saha järel sõitma. Tunni aja pärast jäi sahk seisma ja juht ronis välja uurima, kes ja mis põhjusel tal sabas tolgendab. Blond rääkis tall...
Jesmin Jaagup 10b Keskaja kirjandus ja Piibel Keskaja suurimaks saavutuseks, mis mõjutas inimkultuuri väga oluliselt, tuleb pidada trükikunsti. Seejuures ei ole trükikunst siiski mitte ühe inimese geniaalne mõttevälgatus, vaid pikaajalise arengu vili. Juba vanad roomlased kasutasid 200. aasta paiku järgmist moodust: tähed lõigati puuplaadi sisse, seejärel värviti ning pressiti siis tekst papüürusele või pärgamendile. 15. sajandil trükiti
saadaval. Tehti väga palju tööd ja tulemused olid väga head- mitu uut aeda, põld oli kividest tühjem. Naabrid mõnda aega enam ei tülitsenud ja valitses rahu. Ühel päeval läks Pearu joobununa koju, sõitis jälle aia maha ja hakkas oma kätt naise külge panema. Jaagup (uus sulane) ei suutnud aga seda kisa taluda ja läks pererahvale vahele ja viis mehe sängi. Peremees hakkas aga kohe kätega talle kõrri kinni, siis hammastega põidlasse mille peale Jaagup noa võttis ja talle hammaste vahele pistis- sai vabaks. Mees võttis aga kivid kätte ja oli valmis viskama aga sulane kaitses ennast tooliga ja sidus Pearu käed kinni. Hommikul ei räägitud sellest enam midagi kuid peremees muutis sulase elu väljakannatamatuks selle eest. Sulane läks Eesperest abi küsima- P viskas ta selle peale majast välja ja palka ei andnud. Kui Pearu kõrtsist tuli peksti ta läbi (ei teata kes selles
· Töö autor: Külli Pihl · Töö pealkiri: Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus · Koolitaja: Evi Tarro, 7. kursus · Kooliaste: IV · Koht Koolielus: eesti keel-kirjandus ja kultuur-eesti kirjandus kuni 19. Saj · Töö sisaldab lisainfot märkmetes Friedrich Reinhold Kreutzwaldi noorus Külli Pihl Tunnikonspekt gümnaasiumile Kreutzwaldi aasta tähistamiseks Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Fr. R. Kreutzwald Huberi õlimaal, 1844 Vanemad Isa - Jõepere mõisa kingsepp Juhan Ema - Tõnu Peetri tütar Ann, teenijatüdruk Vaderid - mõisaproua Chatlotte von Vietinghoff - parun J. R. V. Rosen - toapoiss Gustav Esimene eluaasta Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas Kaarli mõis 1804. a Elu Kaarli mõisas Rakvere lähedal · Pere positsioon:...
142) Polnud nii kiuslik Sai sulastega küllalt hästi läbi Sundis Krõõta palju tööd tegema, kui tegelikult hoolis temast väga (lk. 149-150 Miinused: Kodus oli (peale Krõõda surma) liialt tõsine õhkkond Otsis tõde piiblist, mis muutis teda karmiks Pearu plussid: Ei võtnud elu nii tõsiselt Ei sundinud oma lapsi rasket tööd tegema Kodus oli rõõmsam elu kui Eesperes Kuigi pidevalt tülitses oli ka üsna leplik (lk.31 all) Miinused: Tülitses sulastega (nt. Jaagup lk. 137 täitsa all lk.138 ja edasi ka) Tihti jõi liialt palju kõrtsis, pärast laamendas kodus (lk.28-31) Sõimas oma naist pidevalt, vahel ka peksis (lk.143) tollase talupoja mõttemaailmale, milles esmatähtsaks peeti töökust Näiteks vana Andrese tüli Pearuga ja võõrandumine perekonnast oli suuresti tingitud just sellest, et Andres väärtustas ennast vaid oma töökuse ja Piibli käskude-keeldude põhjal luues seega endale illusiooni oma täiuslikkusest
Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. Perekond Isa: Paul Viiding- kirjanik, kriitik ja tõlkija Ema: Linda Viiding- tõlkija ja literaat 3 õde: Reet, Anni, Mari Õepojad: Kaarel ja Indrek Tarand ning Jaagup ja Juhan Kreem, kes esitavad laule ka Juhan Viidingu oma- aegseid laule CD-l "No tere Juhan!". Tütar: Elo Viiding- Eesti luuletaja.
- Kaarel- Tagapere sulane, kõige tugevam enne Andrese tulekut - Mai- tagapere tüdruk, armastasid Kaarliga teineteist - Kaie- uus teenijatüdruk, kui Juss ja Mari lapse said; 30a, tuima näoga ja tuhakarva juustega, Krõõdal ta ei meeldinud kuna ta oli vana jal lastel polnud temaga tore - Sauna Jaagup- uus sulane peale Jussi surma - Põlluotsa Roosi- Jaagupi salajane armuke, kuid tal oli veel teisigi - Leena (talutüdruk)- talle meeldis Jaagup kuid see ei pannud teda tähelegi - Sauna Miina- lahkub kuna jaagup oli teinud ta rasedaks - Laulu-Lullu- tegi Andresest ja Marist laulu, et and olid juba enne oma kaaslaste surma üksteise vastu huvi tundnud - Aaseme ja Hundipalu rahvas - Hundipalu Tiit- Indreku ristiisa - Karjapoiss Atu- Liisile ja Maretile meeldis temaga mängida - Oru(Pearu) poisid (Karla ja Joosep)- Liisi ja Maret tegid nendega kaupa
I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3.12.1984.a. Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989.aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (T. Rätsep, L. Ulfsak, J. Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud R. Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on 16-st tema luuletusest/laulust pannud kokku kogumiku ,,No tere, Juhan!". Kasutatud kirjandus ,,Eesti Kirjarahva Leksikon", kirjastus ,,Eesti Raamat" Tallinn, 1995, lk 663-664 ,,Eesti Kirjanduslugu", kirjastus ,,Koolibri", 2001, lk 462-466 ,,EE 10 Eesti Entsüklopeedia", Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 393 ,,Jüri Üdi ja Juhan Viiding Kogutud luuletused",
Juhan Viiding(1948-1995) ·Pseudonüüm JÜRI ÜDI. ·Juhan sündis 1. juunil 1948.a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. ·Ema- Linda,isa- Paul; kolm õde:Reet,Anni,Mari. · Õepoeg Jaagup Kreem Juhan Viidingu õed Anni Kreem Mari Tarand Reet sein Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana.
Maril sünnib ka laps, keda ta koos Krõõda lapsega kasvatama hakkab. Mari ja Andres saavad lähedastemaks Juss poob ennast armukadedusest ülesse. Mari ning Andres abielluvad ning saavad lapse Indreku. Lapsed kasvasin suuremaks ning peagi sündis uus laps Ants. Saabus õnnetu talv, kus taluperede lapsed hakkasid üksteise järel surema (Maril surid kaks last ning Andresel üks tütar) Käidi pidevalt kohtu vahelt. Tulid Miina ja Jaagup neil sündis laps. Lapsed kasvasid suuremaks ning hakkasid igasuguseid koerustükke tegema. Pearu ning Andrese lapsed hakkasid omavahel suhtlema mõndade vahel tekkis ka armastus. Laped said vanemaks kes kolis kodust ära, kes läks kooli, kes sõjaväkke. Pärast laste minekut polnud Vargamäe enam endine ning ka Andres ja Mari mõistsid, et Värgamägi pole enam see, mis ta kungi oli olnud. 2. Teose probleemistik ja ideestik
parem olla oleks aga asi lihtsalt läks nii. Andres ütles et kui sünnib jälle tütar siis ta ei tööta enam nii agaralt maal aga nagu näha ei muutnud see mehe töökust. Jussi ja Mari tõttu oli rohkem tööjõudu nüüd saadaval. Tehti väga palju tööd ja tulemused olid väga head- mitu uut aeda, põld oli kividest tühjem. Naabrid mõnda aega enam ei tülitsenud ja valitses rahu. Ühel päeval läks Pearu joobununa koju, sõitis jälle aia maha ja hakkas oma kätt naise külge panema. Jaagup (uus sulane) ei suutnud aga seda kisa taluda ja läks pererahvale vahele ja viis mehe sängi. Peremees hakkas aga kohe kätega talle kõrri kinni, siis hammastega põidlasse mille peale Jaagup noa võttis ja talle hammaste vahele pistis- sai vabaks. Mees võttis aga kivid kätte ja oli valmis viskama aga sulane kaitses ennast tooliga ja sidus Pearu käed kinni. Hommikul ei räägitud sellest enam midagi kuid peremees muutis sulase elu väljakannatamatuks selle eest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
