2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran-di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjaliku-malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan
Loodus Juhan Liivi luules Ehkki Liivi elu ei olnud kerge, üksindus ja skisofreenia mõjusid talle laastavalt, suutis ta leida endale muu ''kaaslase'' peale inimeste, kellega ta oli väga lähedases suhtes looduse. Kuna Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses, siis kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja veekogude kiindumus väljendub rohkesti ka tema luules : Vaikne, peegelsile järv, kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! ("Järv") Tänu sellele tihe...
Juhan Liiv ja loodusluule Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. 1. detsembril 1913. ta suri. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste kui ka vaimsemate haigustega. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi. Kirjani...
ning trööstisin ennast nende kadunud kuningriikide pärast, mis ma seal seekord nooruses üles ehitasin. Õnnelik aeg!" Juhan liiv pühendas luulele oma teostes väga suure osa. Kirjanik kohtleb loodust kui võrdset, elab sellesse sisse ning märkab kõiki pisiasju. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Loodusluule valikul on autor lähtunud eelkõige isiklikest eelistustest ja arusaamadest. Tema luuletusi lugedes tekib mõnus nostalgia, meenub enda lapsepõlv, kui paljajalu sai maal vanaema juures joostud, rohi varbaid kõditamas ja kevadiselt värske õhk hinges rahutust tekitamas .Paljud kirjaniku loodusluuletused on vabastavad, neist õhkub rõõmu ja soojust. Näitena võiks tuua J. Liivi luuletuse ,,Ilus suvepäev oli". Ruttu astusin ma temaga õue, et ta piina
Juhan Liiv ja loodusluule Juhan(Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Alatskivi mõisa Riidma kantniku vaeses ja lasterikkas perekonnas. 1. detsembril 1913. ta suri. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva elulooga isik. Vähemalt ühte tema luuletust oleme kõik kord õppinud, paljud rohkemgi. Teatakse ka tema rasket elukäiku, paljud nimetavad teda üheks õnnetuimaks luuletajaks eesti ajaloos. Lisaks sisemistele hingeheitlustele tuli põdural kirjanikul rinda pista nii füüsiliste haiguste kui ka vaimsemate haigustega. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid ning võltse lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi. Kirjani...
1904-1905 elas kirjanik Tartus, samuti elas ta Tallinnas, Laiusel, Raplas jm. 1909. aastal andis Noor-Eesti, kes oli juba varem puudnud kirjanikku ma- janduslikult toetada, välja tema "Luuletused". See kogu aga ei jõudnud peaaegu üldse müügile. Samal aastal ilmus ka Juhan Liivi miniatuuride kogu "Elu sügavusest". Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest, lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri. Juhan Liiv maeti Alatskivi kalmistule. 2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripäran- di luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luuležanrit – loodusluulet – tahan siinkohal ka põhjaliku- malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest.
Juhan Liivi loodusluulet lugedes Juhan Liiv on kirjutanud palju luuletusi erinevatel teemadel. Tema luuletustest on mulle kõige hingelähedasemaks muutunud loodusluule. Erinevalt Juhan Liivist ei tundu talved minule nii nukrad, kuigi mõnikord tekitab valge monotoonne maastik tüdimust küll. Ka poriga segunenud lumi tekitab mõnikord ebameeldiva tunde. Aga enamasti tunnen ma talvest siiski rõõmu. Talvel näeb paljusid looduse varjatud saladusi. Lumi on nagu omamoodi juturaamat, kust võib nii mõndagi välja lugeda. Talvel saab aimu ka sellest, kui palju loomi tegelikult inimeste juures käib. Lumel on tuhandeid jälgi - huntide, kitsede, põtrade, jäneste. Ma julgen arvata, et ka Liiv suutis talve rõõmsana näha, aga kurbus oli suurem ja seetõttu oli ka kirjutatud luuletus nukker. Lumi tuiskab , mina laulan laulan kurba laulukest, lumi keerleb tuulehoode...
Juhan Liivi luuleanalüüs Juhan Liiv oli üksindane luuletaja. Paremad luuletused kirjutas ta siis, kui oli haige. Tema luules saab eristada neli teemat - loodus-, armastus-, isamaa- ja mõtteluule. Mulle nendest enam meeldib isamaa- ja loodusluule. Liiv oli realist. Ta kirjutas asjadest nii nagu nad olid. Näiteks isamaluules näeb ta neid hädasid ja probleeme mis tegelikult olid. Eile nägin ma Eestimaad! Lagunenud talumajasid! (,,Eile nägin ma Eestimaad!") Juhan Liivi luuletuses väljendub tema patriotism Eesti vastu. Ta usub, et Eestist saab kunagi iseseisev riik ja kõik muutub paremaks.
1883-1980 1. Sündis Tallinnas, juured Hiiumaal. Ema ja Isa kooliõpetajad 2. 4 aastaselt õppis lugema. 3. Õppis saksa tütarlaste gümnaasiumis. Seal tegi ka oma esimesedluule katsetused, mis olid saksa keeles. 4. Kuulus rühmitusse Siuru ja Tarapita. 5. Oli abielus Artur Adsoniga 6. 1944 pageb Rootsi 7. Nobeli preemia laureaat Looming 1. Siuru periood • armu- ja loodusluule impresssionistlik kujundaja • luules kõneleb armastav naine (tundeline, avameelne) • sõnavaralt rikas keelekasutus • arendas eesti luule vormi (sonett, ballaad) • esikkogu 1917 „Sonetid“ - „Sinine terass“, „Ekstaas“, „Ma armastasin su armastust“ • 1918 „Sinine puri“ • 1918 „Eelõitseng“ - „On siiski kurb“ • sisuks armastus ja loodusluule
Juhan Liivi looming: 1. Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. Saj lõpp Eestile kaasa tõi. ,,Eile nägin ma Eestimaad" - ...nägin hurtsikuid, saunasid, lagund talumajasid. ,,Must lagi on meie toal"- ... must lagi on meie toal ja meri ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Läbi musta mure ja kahtluste usub poeet siiski, et see maa ja rahvas peab püsima ning tuleb parem tulevik. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa..." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev). ,,Kas ma Eestit unes nägin"- ... nägin laineid laevu täis, nägin viljarikast randa, murehõlm ta ümber käis. Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega. Hingelist ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt oma kodu poole lend...
ja meie ajal ka: ta nagu ahelais väänleb, kui tema saaks kõnelda! Esimene ärkamisaja poeet on oma isamaaluules kajastanud kõike, mida eesti rahvas on läbi sajandite mõelnud nii iseendast, oma riigist kui ka rahvast. Sinna on peidetud palju nii kodumaa ilu kui ka igatsust ja valgusepüüdu. Erilist tähelepanu väärib ka Liivi loodusluule, ta otsekui elas loodusega ühte, väljendas melanhooliat kui loodusel oli raske ja tundis rõõmu kui valitses päikesepaiste. Taaskord ei ole Liiv liialdanud ja tema read tunduvad realistlikud ning ilma võltside kirjeldusteta. Liiv on ka ise öelnud, et teda inspireeris palju Peipsi järv ja koduküla lihtsad karjametsad. Seesugune lihtne pilt tekib Liivi luuletusi lugedes silme ette ja sellest leiab igaüks midagi tuttavlikku ja kodust.
Juhan Liiv sündis 30.aprillil 1864 Tartumaal Alatskivil vaeses ja lasterikkas perekonnas. Ta oli oma peres kuues laps. Lapsepõlvest peale oli ta kõhn ja kidura tervisega. Ta armastas üksindust ja loodust. Lugemise õppis selgeks oma vanemate vendade kõrvalt, kui ta oli 10- aastane. 11-aastaselt alustas oma kooliteed Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks õppis ühe aasta H. Treffneri gümnaasiumis Tartus, ta oli siis 22.aastane. Juhan Liivi saatis läbi elu süvenev vaimuhaigus ning rasked elutingimused. Liiv hakkas kuulma salapäraseid hääli ning kannatama tagakiusamis-kujutelmade all. Juhan Liiv suri tuberkuloosi 1. detsembril 1913. a Tartumaal Koosa külas. Ta oli siis 49. aastane. Ta on maetud Alatskivi kalmistule. Huvi luuletamise vastu tekkis Juhan Liivil, kui ta oli 18.aastane. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa...
Loodus- meie ema, meie isa, meie kodu. Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs Enno ja Under olid mõlemad Noor-Eesti liikumise aegsed kirjanikud, tegutsemine selles rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest. Mõlemale autorile on loodus väga südamelähedane, nad kas samastavad end sellega või tahavad saada osakeseks maast. Nagu Ernst Enno räägib luuletuses, mille nimi on ,,Mina’’. Igavesti vulisev oja olen ma, Igavesti igatsev laulja rändaja Kus on minu tunde vaiksed allikad, Kuhu merde kustuma mõtted sõuavad?
Noor-Eesti rühmitus Mis on Noor-Eesti? • NOOR-EESTI on 20. sajandi alguses Tartus kokku tulnud noorte rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Noor-Eestit võib pidada ka agressiivseks kultuuripoliitiliseks liikumiseks, mis seadis oma ülesandeks eesti ühiskonna muutmise. Pisut ajaloost • Noor-Eesti algatasid 1903-04 Tartus salajaste õpilasringide liikmed. • 1905 astus Noor-Eesti esimest korda avalikkuse ette. • 1905 I album • 1907 II album • 1909 III album • 1910-1911 ajakiri Noor-Eesti • 1912 IV album • 1914-1916 ajakiri Vaba Sõna • 1915 V album Noor-Eesti tähtus • Elavdas kultuurielu • Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri • Viis kirjanduskriitika paremale tasemele • Tõstis raamatukujunduse taset • Elavdas kunstielu • Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara • Tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundum...
Juhan Liivi luule Britta Signi Merirand 10.A Loodusluule 1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen,...
Juhan Liivi luule Tanel Vähk Juhan Liivi loodusluule 1.Juhan Liivi loodusluule lemmikmotiivideks on aastaajad,loodusobjektid- kevad,sügis,talv,tormid,tuuled.Need teemad läksid just tema ükildase isiksusega kokku. 2.Kõige rohkem kirjutab Juhan Liiv sügisest,mida ta ise ka kinnitas.Sügisest on kirjutatud nii rõõmsaid,säravaid,kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi.Tema jaoks on sügis just väga mitmepalgeline,mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks. 3.Tekib reaalne pilt Eesti looduse kaunidusest ja mitmekesisusest. 4
kus punast tülli laotand akendelle ning purpurrätiku mu õlgadelle päev loojenev, nii kaunilt kustumas. Kui verev roosikimp veel hõõgumas ta taevas suurem õde lilledelle, kes armust haiged. Aldis lõhnadelle, ma trepi vanal astmel istumas. Siin pudruneva halli kivi praos nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab ja kressid rohu niiskenevas vaos kui leegid üleroomlevad mu kingi, ent põõsalt, peenralt lõhnu, lõhnu sajab, see meeli uimastab kui õndsus mingi. 1.Teema: loodusluule, armastusluule. 2.Kokkuvõte: Kirjeldab ümbritsevat terrassi. Räägib, kui ilus ja hea kõik ümbritsev on. Kirjeldab lilli , nt." nõrk kummel argsi valgeid õisi ajab" 3. Analüüs: 1 värss, 14 värsirida, alguses aabb , hiljem abab, isikustamine: roosikimp hõõgumas, lõhnu sajab. Epiteet: verev roosikimp. On siiski kurb (1917) On siiski kurb, et pärib surm selle südame, selle südame, täis joobumispuhke, täis soovide sinisädelust kuid ometi loobumisuhke.
Sang "Mida mõtleb mees", J. Viiding, V. Luik, D. Kareva, M. Traat, H. Runnel, E. Niit, Kalju Lepik (2x, ainus väliseestlane), Andres Ehin, Mari Vallisoo (2x), Triin Soomets (2x). Venestusajal ei antud, uuesti 1984. Viimane (2010) Mehis Heinsaar. LOOMING Liivi monograafia (1927) ja kogutud teosed on välja antud Friedebert Tuglase poolt (n-ö loomingu päästja) Proosalooming: novell "Peipsi peal", jutustus "Vari" Luule võib temaatika järgi jagada neljaks: autobiograafiline luule, loodusluule, armastusluule ja isamaaluule 1. autobiograafiline luule Annab väga selge ja täpse hinnangu oma loomingule, kujutab kirjaniku loomingulise arengu katkemist ja kannatusi, mida on toonud tervise purunemine ja eluprobleemid. Liivile teeb haiget isegi temale osutatud austus. Läbivad teemad kurbus, üksindus, enesekriitika, lootusetus. On ennast kirjeldanud halva ja mõttetuna. Sageli sees surm või selle eelaimdus. "Tulevik" ei tea, mis tulevik toob: kas armastatu või surma?
Raplas jm. 1909. aastal andis Noor-Eesti, kes oli juba varem puudnud kirjanikku ma-janduslikult toetada, välja tema "Luuletused". See kogu aga ei jõudnud peaaegu üldse müügile. Samal aastal ilmus ka Juhan Liivi miniatuuride kogu "Elu sügavusest". Kirjaniku vaimne seisund halvenes järjest, lisaks haigestus ta kopsutiisikusse, millesse ta ka 1. detsembril 1913. aastal suri. Juhan Liiv maeti Alatskivi kalmistule. 2. Loodusluule Juhan Liivi elu ei olnud kerge, ometigi on eesti kirjandus saanud temalt hindamatu kultuuripärandi luuletuste ja juttude näol. Ühte tema luulezanrit loodusluulet tahan siinkohal ka põhjalikumalt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest.
Aga kullakene kaugel, kaugel olma otsata. Tuhat merd on meie vahel, Tuhat lainet lõpmata. Luuletus „Helin“ on autobiograafiline ja räägib selles, kuidas koos vanusega hakkasid ilmnema ka mured ja kohustused. „Isamaale“ on isamaaline luuleus ja sellega on tahetud edasi anda kunagist Eestimaa vaevatud olukorda. Armastusluuletus „Küll on lainte hiilgus ilus“ räägib armsamast, kes on ilus kui laine hiilgus aga samas väga kaugel. „Pääsukese silm“ on loodusluule, mis räägib imeilusast kevadest ja pääsusilmast. Pealkirja ja teksti seas esimeses luuletuses on väga suur, sest autor räägib pealkirjas mainitud helinast. Teine luuletus: „Isamaale“ on kirjutatud isamaale nagu oleks isamaa füüsiline isik, kellele saam oma muret kurta. Armastusluules iseloomustab autor oma kullakese ilu, mille üle on luuletuses pikemalt mõtiskletud. Loodusluule pealkiri on väga petlik, sest pealkirja ja sisuga mõeldakse erinevaid asju.
sajandit. Tema luule muutis Eesti luulemaastikku ja eestlasi. Noorena oli Underi põhiteema loodus- ja armastusluule. Ta kirjutas õnnelikust armastusest ja rõõmudest, mis mõjusid selle aja inimestele ehmatavana, kuna nii avameelselt polnud keegi varem kirjutanud. Luuletaja ei kirjeldanud lihtsalt looduspilti vaid pani sinna sisse ma tunded ja meeleolu, mida varem polnud Eestis tehtud. Hilisemas perioodis lisandus repertuaari ka õnneotsingud ning moraalsed probleemid, kuid loodusluule jääb siiski tähtsale kohale terve karjääri jooksul. Kirjaniku luule oli vahetu ning rääkis aktuaalsetest teemadest, mis läksid eestimaa inimestele korda ja muutis nende mõttemaailma avatumaks. Marie Underi luule mõjus uuenduslikult. Tema looming oli meeldejääv ning see läks inimestele südameese. Underi loodus- ja armastuslüürika oli silmapaisev juba sellel aja ja on ka seda tänapäeval.
*optimistlik luule, milles kolhoosipõldude vahel särab päike 2)Saatuseluule *skeptiline ja masendunud 3)Laululisus-enim viisistatud luuletaja 4)maalaulik 5)kodumaa teema 6)sõnamäng 7)lootuse ja tõe kuulutaja 8)on lastele kirjutanud LK: *,,Maa lapsed" *Laulud tüdrukuga (töö teema) *Avalikud laulud *Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks *Kodukäija *Punaste õhtute purpur *Üle alpide *Mõistatused V.Luik ISEL: *elamusvärske ja siiras loodusluule *inimeseluule, eneseotsing *hingemaastikud ja mõtterännak *ühiskonna ja maailmakeskne luule *sotsiaalsed eksistentsiaalsed probleemid LK: *Taevaste tuul *Lauludemüüja *Pildi sisse minek *Põliskevad *Maapäälsed asjad *Rängast rõõmust III periood: (1970ndad; 1980ndad) Üldisel: *stagnatsioon-venestamine *tugevneb tsensuur *paljud luuletajad tõmbuvad tagasi *70ndate II poolel levis seisak kultuurielus *80ndate lõpul eestlaste ühtekuuluvustunne *palju vastuolu ühiskonnas,veel ka
Ta on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Riidmal 1866. aastal asus Liivide pere elama Rupsi külla Oja tallu. Pere kehva majandusliku olukorra tõttu sai Juhan koolis käia vaid kuus talve Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe "Virulane" toimetuses Tallinnas, "Sakala" toimetuses Viljandis ning "Oleviku" toimetuses Tartus. 1892. aastast oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse "Vari" autor. Kaselehekene Meie väraval Langeb oksalt Vaatan metsa alla, poole: Langeb varinal, Sügis väsinud! Vaatan taeva Minu meel ja mõte poole: Nagu leheke! pilve vanunud! Kurva pilve, närtsind Metsa sarnane Mu armas kodu, väikene, Seal kaugel mäe peal
Erni Hiir {Edvin Tuvik 9b E.Hiir on Eesti luuletaja ja tõlkija Ta sündis 19001989aa. Sündis Valgamaal Helme kihelkonnas Taagepera vallas Karjatnurme külas. 1940. aastast võeti postimehe toimetusse tööle. Tunnustati teda vaid 1978. aastal ENSV teenelise kirjanikuna. Tõrvas 2009 aastal avati Erni Hiire mälestustahvel. haridus Õppis Taagepera vallakoolis Alal 19111918 Tartu reaalkoolis 19201921 A. Nieländeri muusikakooli teatriklassis Tartus 19211922 vabakuulajana Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas 1930 aasta looming 1918 debüteeris luuletustega Postimehes 1919 "Ohverdet konn" (futuristlik värssbrosüür) 1925 "Sang" ja "Bumerang" (kirjanduslik koguteos. Koos Juhan Sütiste ja Mihkel Jürnaga) 1924 "Arlekinaad" ja "Huhu merituulen" 1926 "Lemmiklaulud" ja "MeeriMariaMari" (lembevärssidekogud) 1927 "Puhtevird" 1931 "Kodutee" (luulekogu) 1933 ...
,, käkimäe kägu ,, ja ,,nõia tütar ,,. Kuid siiski oli haigus arenenud nii kaugele et ta paigutati närvikliinikusse. Järgnevalt kadus ta avalikusse eest ligi 10.neks aastaks. Haigusaastad tähendasid liivile kodudust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil, ning läbielatu ja tunnetu luulendamist. Tähelepanu ja tunnustus innustasidki Liivi uuesti aktiivsele kirjanikutööle. Kuid siis oli juba hilja . Ta suri 01,12,1913. Tema luule väärtuslikum osa sündis haigusaastatel. Tema loodusluule kuulub Eesti luuleklassikasse . Loodus ei ole tema luules dekoratsioon, vaid nähtus iseendas ; realistlik detailides ja hingestatud oma olemasolus. Tema armastuslaulud on enamasti lühikesed ja tabavad pildistused, kus olulisel kohal on kordus ja rütm. Luuletaja tunnetas isamasaatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukus ja
saksa keeles. · 1862. aastal lõpetas TÜ Abistas isa "Perno Postimehe" ja "Tartu Postimehe" juures. Abielu · 1873. aastal abiellus Eduard Michelsoniga Kroonlinnas. · Nad said kolm last Hedda, Anna, Hansu. Koidula surm · Lydia Koidula suri aastal 1886 vähki. · Maeti Kroonlinna · 1946. aastal ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Põhilised luuleteemad · Isamaaluule · Loodusluule · Armastusluule · Mõtteluule Lydia Koidula luuletused Ema süda Kadunud Üks paigake siin ilmas on Küla vainul väike oja voolab, kus varjul truudus, arm ja õnn. tihe pärnapuu ta kaldal seisab Kõik mis nii harv siin ilma pääl seal ma tihti seisin sinuga. on pelgupaiga leidnud sääl. Kõneldes küll näitas latv end väänvat,
· Sündis Järvamaal · Tart 1. kk, Paide kk · EPAs agronoomia, jäi lõpetamata · 1971. aastast vabakutseline kirjanik · 1973. aastast elab Tartus · Töötas ajakirjas "Akadeemia" ja Tartu Ülikoolis, 1992. aastast kirjastuse ,,Ilmamaa" üks asutajaid ja omanikke, avaldab ,,Eesti mõtteloo" sarja. · Oli Eesti Kongressi liige http://lib.werro.ee/index.php/hando-runnel.html Viivi Luik (1946) · http://www.postimees.ee/?id=348329 · Noorim debütant, loodusluule · "Pilvede püha" (1965) ja "Taevaste tuul" (1968). · "Lauludemüüja" (1968) · "Pildi sisse minek" (1973) Jaan Kaplinski (1941) · http://www.epl.ee/artikkel/402796 · Sündis Tartus · isa poolt juudi-poola-tatari, ema poolt mulgi- võru päritolu · lõpetas Tartu Ülikooli 1964. aastal prantsuse filoloogina · Eesti Kirjanike Liit, 40 kirja, Eesti Kongress, Riigikogu (1992-93) · Proosa- romaanid, ulmejutud, reisikirjad, esseed, mälestusraamatud
Juhan Liiv „Rukkivihud rehe all“ Mina lugesin Juhan Liivi luulekogu „Rukkivihud rehe all“, mis on ilmunud 1964. aastal. Selle luulekogu koostas Paul Rummo. Selles luulekogus on 43 luuletust. Juhan Liivi luuletusi võib jaotada: Loodusluule – Juhan Liiv on kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning luule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. J. Liiv vaatles looduse pisiasju, ta kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. „ Üks märtsihommik udune,“ „Tulen, tulen,“ „Külm,“ „Kevade lähenemine“ Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, millest ta ka kirjutas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masendavaid ja nukraid luuletusi – eks sügis olegi ju mitmepalgeline: kord puistab üle kullase lehesajuga, kord hukutab oma salaka...
· Meeldis: luuletused ei olnud igavad, pildid, · Ei meeldinud: luuletused olid tagamõttega · Soovitaksin: vanemale inimesele Luulekogu ülevaade · Luuletusi: 66, luulezanrid loodusluule, loomingus vähe luuletusi, mis rangelt ühe zanri alla kuuluksid, esines nii riimi kui vabavärssi · Läbivad teemad: isamaa, loodus, aastaajad, · Meeleolu: kurvameelne, nukker, kõige rohkem meeldinud luuletuse analüüs Sa oled kui salanaine, Sain nii aru, et autor rääkis mu kallis kodumaa; kodumaast ehk Eestist kui salanaisest, sest tol ajal kui ta
Sinuga ja Sinuta Juhan Liiv on üks Eesti luuleklassika suurnimesid. Liiv oli üks esimesi luuletajaid, kes nähtut äärmiselt detailselt ning reaalselt kirjeldas. Luuletustes puudus liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Eriti hingelähedased olid luuletajale loodus-, isamaa- ja mõtteluule. Liiv armastas loodust. Tema loodusluule on ühteaegu nukker ja luuleline, mis suudab anda edasi reaalsuslähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Enim armastas luuletaja kirja panna omapäraseid jooni aastaaegade kohta. Kevadest on Liiv kirjutanud heldimusega, kirjeldades tärkava aastaaja loodust ning selle ilu. Tema üheks silmapaistvamaks luuletuseks on "Mai hommik". Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Kõik linnud hõiskasivad üheskoos
armastatu puudutused ja lähedus (,,Ehtides" ja ,,Ekstaas"). ,,Sinises purjes" kasutas värvikaid ja julgeid võrdlusi looduse kirjeldamiseks. Luulemaailm on puhtalt minakesine, küllastatud armastusest ja looduselamustest. Iseloomulik on noore Underi luules naiselik tarve imetlemise järele. Eelistatavalt värsitab Under muljeid kevadisest ja suvisest loodusest, kus kõik tärkab, õitseb, kasvab ja küpseb. Joonistub puhkemaastik aiad ja mererand. Tema loodusluule avaldub tundelise meeleolulüürikuna; see on täis elu, liikumist ja kirkaid värve (,,Sinine terass"). 4433 Itaalia sonett. Underi loomingu tähtsus: · Suutis uudselt kirjutada mitmel teemal · Kirjutas naiselikult armastusest enneolematult avameelselt ja valehäbita · Kujutas elu varjukülgi suure mõjuvuse ja kaasaelamisvõimega · Ballaadidesse tõi sisse inimese siseelu kujutamise · Luulekeel ladus ja värvikas, kasutas ka murretest pärit vorme
Esmased luuletused kirjeldavad valdavalt armastust ja mõtteid, leidub ka intiimsemaid pihtimusi ja hingevalu avaldusi. Liivi põhimõtteks on elu küllaltki tõetruu kujutamine. Elu ja loodust annab ta edasi humanismiideaalide valguses. Temaatiliselt leiame Liivilt loodus-, armastus-, ja isamaaluulet, ühiskonnakriitilisi luuletusi, elu- ja kunstinähtuste üle arutlevat mõtteluulet ja oma raskest saatusest inspireeritud autobiograafilisi luuletusi. Mõnikord võib näiteks loodusluule lõppeda ka patriootilise, filosoofilise või autobiograafilise puändiga. Juhan Liiv tunnetab looduse elurütmi ning aastaaegade iseloomulikku ilu. Ta luuletused räägivad inimese kiindumusest loodusesse ja looduse mõjust inimesele. Palju on Liiv luuletanud sügisest. Sügisluuletustes võib leida nii optimismi kui ka nukrameelsust. Luuletuses ,,Sügise päike" näidatakse sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ja päikesepaistelistena. Aga üle oru,
Adson, Henrik Visnapuu. 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest. Korraldasid tuluõhtuid, et korjata raha väljaannete jaoks. 1917 andsid välja teoseid: A. Atson "Henge palango" H. Visnapuu "Amores" J. Semper "Pierrot" M. Under "Sonetid" Tähtsus: viidi uuele tasemele armastus-ja loodusluule muutsid kirjanduse populaarseks tõmbasid kirjandusele üldsuse tähelepanu Tarapita Eestlaste sõjahüüde:"Taara, avita!" järgi tuleb rühmituse nimi.Tegutses aastatel 1921- 1922. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust jätsid Tarapitalased tagaplaanile tundeelamused ning
mälestus" meelest reheahi..." luuletuse mõte. ,,Üle minu käivad parred..." ,,Kell kuus Mõtteluule ,,...tänavalatern naeris mu Väga huvitav luuletus, hommikul" kohmetust" mittemidagi ütlev, aga siiski meeldis. ,,Seenevana" Loodusluule ,,...tigu kudus sukka." Humoorikas ja lõbus ,,...ronis pakku päevapeni, luuletus, mida oli käpikkindad käes." huvitav lugeda. ,,Rohutirts,..., viskas pilli põõsanurka." ,,Sisalik käis varbad villi..." NÄIDE: ,,Seenevana"
2osa Maailma vari - ühiskonna kriitika. Täis protesti ja vastumeelt, nördimust, armastus-ja loodusteemad. 1950 luulekogu "Tuli ja tuul" 1osa mälestuslik - autobiograafiline teema("Isade Hiiu", "Tartu rahu") 2osa traagiline ("Võõras vägi", "President") 3osa nukker - pagulasteema ("Pagulane", "Selgitus") Gustav Suits oli aktiivne "Noor Eesti" eestvedaja. Pani aluse kirjanduse uurimisele. Rajas luules moosa värsikunsti teooria. Arendas luulekeelt. Väljapaistvaim armastus-ja loodusluule kirjutaja. 4) Kirjandusvoolud Romantism - Kirjandus- ja kunstivool, mis käsitles elu subjektiivselt ilusmana kui see tegelikult oli Realism - Kirjandus-ja kunstivool ,mis taotleb tegelikkuse objektiivset ehk tõepärast kujutamist. Ekspressionism - Kirjandus-ja kunstivool, mis tekkis 20. sajandil maalikunstis. Hiilgeaeg I maailmasõja ajal. Esikohal kirjaniku enese mõtted, muljed. N:Under, Barbarus, Visnapuu.
Jaanimardika Keskkool Kristiina Ehin "Viimne Monogaamlane" Luulemapp Mari Mardikas 7.b klass Juhendaja Peep Sitikas Jaanimardika küla 2017 Sisukord Ülevaade autori elust ja loomingust 3 Luuletuse analüüs 4 Kokkuvõte luulekogust 5 Kasutatud kirjandus: 6 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor on sündinud 18. juulil 1977 Raplas. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja spetsialiseerunud rahvaluulele. Tal on magistrikraad eesti ja võrdleva rahvaluule alal Ta on ka Vodja koolis õpetajana töötanud. Kristiina on välja andunud 6 luulekogu, 5 proosaraamatut ja tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeletesse. Ta ise on tõlkinud...
,,Sest laulgem nüüd ja ikka ka: see ilus maa on minu kodumaa!" Marie Underi ja Heiti Talviku loodusluule võrdlus Turismist rääkides öeldakse tihti, et Eesti eripäraks ülejäänud Euroopaga võrreldes on meie omalaadne rikkumata loodus. Hiied, loomad ja taimed olid pühad ka meie esivanematele. Ehkki tänapäeval ei pinguta kõik ilusa roheluse säilimise nimel ning töötavad loodushoiule vastu, on meil siiski olemas võimalus seda nautida. Kellele meeldib metsa vahel jalutada, kellele vihmapiiskade sabinal aknaplekil looduse teemal ilusaid asju lugeda. Nii Marie Under
Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige.A.Adsoni abikaasa.Põgenes 1944.a sept A.Adsoniga Rootsi,elas ja töötas seal arhiivitöölisena. · Underi luule on eeskätt psühholoogiline,annab edasi inimese siseilma keerukust,tundeid ja varjatud tunge.Underi luulet läbib olemise suur vastasseis-elu ja surma,rõõmu ja mure,valguse ja varju vahel. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, sokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. (,,Sirelite aegu","Veri valla","Endaga","Agulis".) · Underi ballaadid- Ballaadid on dramaatilised,peamiselt rahvuspärimus ainestikuga värsslood. Läbiv teema on armastuse ja õnne võimalikkus. Valge lind","Rändav järv" ,"Koterman","Naissaare sünd". · Under ja mehed- E.Vilde vahendusel sai ta töökoha ajalehes ,,Teataja",ülepeakaela armus
SISUKORD Elulugu 2 Luuletaja Juhan Liiv 3 Loodusluule 3 Aastaajad 4 Loodusdetailid 6 Loomad ja linnud 7 Vesi 7 Kasutatud kirjandus 8 Elulugu Juhan Liiv on sündinud 30. aprillil 1864. aastal Kodavere kihelkonnas Peipsi-äärsel Riidma kandikohal. Ta õppis algul Naelavere külakoolis, seejärel Kodavere kihelkonnakoolis ning lõpuks lühikest aega H. Treffneri gümnaasiumis Tartus (1886. aastal). Liiv polnud veel lõpetanud kihelkonnakooli, kui ta ootamatult läks Väike- Maarjasse Triigi-Avispeale asetäitjaks õpetajaks. Ta vend Jakob oli haigestunud ja kutsus teda oma asemikuks. Kui seni oli Juhan Liivi pilgatud tema saamatuse pärast, siis tahtis ta Väike-Maarjas näidata, et ta midagi suudab korda saata. Kõigepealt ta katsetas muusika alal. Muusika alal ta edu ei saavutanud, nii otsustaski ta, e kui tast muusikameest ei saa, siis kirj...
Läbi luuleridade on looduse rikkalikkust ja võimu ning muutusi hea näidata. Lydia Emilie Florentine Jannsen, kirjanikunimega Lydia Koidula on meie esimene naiskirjanik ja ka luuletaja, jutukirjanik, näitekirjanduse ja teatri rajaja, veelgi ajakirjanik ja ühiskonna- tegelane. Juhan Liiv on läinud Eesti ajalukku kui geniaalne kirjanik ja harukordselt kurva biograafiaga isik. Mõlemad luuletajad on kirjutanud palju loodustemaatilist luulet. Liivi loodusluule on koondunud aastaaegadele, enamasti sügisele: ,,üle külmetanud / sügisese maa, / palja metsade, / tules nutvate...". Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni, karge iluga. ... Männi roheline samet,
Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all “Postimehes”. Underi luuletused on klassikalise vormiga ja järgivad kindlaid struktuurireegleid. Tal õnnestus luua iseeneslik rütm ka kõige nõudvamates vormides. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, šokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks. Aastal 1930 avaldas ta kogumiku “Lageda taeva all” ning 1935 “Kivi südamelt”. Neis süveneb tema filosoofiline lähenemine hea ja halva vahelisse võitlusse. Ülepingutatud tundeküllased värvid tema varastest luuletustest on vaibunud, aga põhiliseks jääb siiski hiilgus. 1930
Püüab loominguga vastandada sõja õudustele, esteetilisele küljele. Uus-romantismi esindajad, tähtis on mängulisus, see kantakse üle ka ellu, Under-Siuru printsess, Visnapuu-vürst, Adson- paaz . suutis tõsta luule huviorbiiti. Korraldasid Estonias tuluõhtuid, anti välja albumeid, siuru kirjastus andis välja esikluulekogusid. Under-sonetid, Gailit-saatana karusell. Pööratakse tähelepanu armastuse füüsilisele poolele, domineeris armastus ja loodusluule. Tõstab luule kvalitatiivsele tasandile. Kirjastus aitas välja anda seismajäänud teoseid. Kujundus on oluline, rõhk keeleuuendusel. TARAPITA- 1921-1922. Tuumik- A.Kivikas, J. Semper, M.Under, Adson, J.Barbarus, Tuglas, A.Alle, kindel manifest, keskendusid sots teemadele, kriitiline realism ja ekspressionism, neid on kokku toonud opositsioon raha vastu, eeskuju andis PR rühmitus, püüti võidelda sõja vägivalla ja sots ülekohtu vastu, Vaimsus oli tähtis, nimetaga on seitse ajakirja
muusik ja maailija. Tuntud oma nelikvärsi poolest, kus tavaliselt on põhitemaatikaks inimese olemasolu, udu, vesi ja rahu. Li Bai (Li Bo) hiina luuletaja, 8 saj. tema luules kajastus inimese ja looduse ühtsus, kuuletumine kõiksuse eluhingusele (taoism). Filosoofiline olemisrõõm ja ilu ülistamine, filosoofilised eleegilised mõtisklused. Du Fu hiina luuletaja, 8 saj. konfutsianistlik elutunnetus, pessimism, ühiskonna kõlblusetus (Tangi dünastia õudusi), rahulik loodusluule Bai Juyi (Bo Juyi) hiina luuletaja 8-9 saj. intiimne mõtteluule, lihtsus, elulähedus. Luuletused ,, Laul lõputust laulust ", ,, Lauto laul " Guan Hanjing Luo Guanzhong Wu Cheng'en teosed Sishu "nelikraamat" (tekstid, millest see koosneb) mille koostas Zhu Xi 2-3.saj Vesteid ja vestlusi (Lunyu); Mengzi (Mencius); Suur õpetus (Daxue); Keskmine tavaline (Zhongyong). Wujing "viisikkaanon" Konfutsius kasutas oma õpilaste õpetamiseks Muutuste raamat (Yinjing)
Marie Under Marie Under sündis 27. märtsil 1883. a. Tallinnas Alimanni tänaval, praegusel Koidula tänaval. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (neiupõlvenimega Kerner). Nad olid hiidlased, aga enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Ta veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas, Hiiumaale sattus ta esmakordselt 9- aastaselt. Koolis käis ta 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis. Need aastad süvendasid saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Cornelia oli tunnustatud, kirjalike huvidega õpetaja, kes tundis ka eesti keelt. Ta innustas noori ennast vaimselt avardama, mis avaldus ka selles, et Marie Under peale keskkooliaastaid oma teadmisi pidevalt täiendas. Ta tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverim...
· Eetilisi ja sotsiaalseid probleeme lahkavad jutustused: ,,Kirju liblika suvi"(1986), ,,Pille, Madis ja teised"(1989) · Noorsoojutud: ,,Neitsi Maarja neli päeva"(1980), ,,Varesele valu"(2002) · Luuletused ja värsslood: ,,Väike ranits"(1982), ,,Vana vahva lasteaed"(1988), ,,Palju õnne sünnipäevaks!"(1994), ,,Küll on hea!"(1998), ,,Pururikas laps"(2002), ,,Lätikeelne jäätis"(2006), ,,Kama üks ja kama kaks"(2009), loodusluule ,,Hundi lugemine"(1978) · Õppekirjandus: Aabits(1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile(1998) · Lastenäidendid ja muusikalilibretod: "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku" TEKSTINÄITED Luulekogu ,,Kõige ilusam ema"(2002) Kõige ilusam Oma ema lapse silmas Mis on ilusaimad lilled?
(Juhan Liivi elu, 2013) 6 2. Looming Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe Virulane toimetuses Tallinnas, Sakala toimetuses Viljandis ning Oleviku toimetuses Tartus. 1892. aastast (28 aastat) oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. (Juhan liivi elu ja looming, 2010) Juhan Liiv oli lüürik. Tema luule, eriti isamaa- ja loodusluule pakuvad suurt naudingut. Liiv on ka eesti esimese realistliku jutustuse ,,Vari'' autor. (Juhan liivi elu ja looming, 2010) 7 Kokkuvõte Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Tartumaal Alatskivi vallas ja kasvas üles Rupsi külas Oja talus. Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses, kus ilmusid ka tema esimesed kirjatööd. 1886
Nn elulähedusliikumine tekitas kirjanduselus palju vaidlusi, Tammsaare, Suits, Semper nõudsid kirjanduselt vaimsust ja kunstiväärtuslikkust. Juhan Sütiste (18991945), elulähedusliikumise olulisemaid poeete, suri Saksa okupatsiooni ajal Patarei vanglas. Loomingus on olulisel kohal töö- ja loodusluule, poeem "Maakera pöördub itta" andis talle punapoeedi kuulsuse Anneli Oidsalu 13 Juhan Sütiste "Arm. 16" Mu arm, mind võlub kõrge metsa müha, mind võlub uhkelt kiikuv männikroon, mind võlub kõik, mis harras, vaikne, püha, kõik, millel vaba sirgus, lõhn ja toon. Mind võlub sambla roheline valgus, kuldrusket sisalikku soendav känd, mind võlub päiksekild Su juustesalgus
Underi luuletused on klassikalise vormiga ja järgivad kindlaid struktuurireegleid. Tal õnnestus luua iseeneslik rütm ka kõige nõudvamates vormides. Underi luule on rõhutatult naiselik, ta kasutab palju lõhnu, värve, lilli ning üleüldse taimi. Varases perioodis oli Marie Underi jaoks põhiline teema loodus- ja armastuslüürika, kuhu ta tõi õnneliku armastuse ja selle hingelised ning meelelised rõõmud. Underi armastus- ja loodusluule, mis moodustas põhilise osa tema loomingust, šokeeris kaasaegset üldsust oma selgesõnalisuse ja eneseimetlusega. . Underi looduslüürika mõjust värskendavalt ja uuenduslikult. Tavaliste looduspiltide kirjeldamise kõrvale tõi ta sisse emotsioonid. Oma värvika luulega on ta siiani meeldejääv ning esteetilist rahuldust pakkuv kirjanik. Esmakordselt kasutas ta ka erootilise luule arendusi. Nooremate ning vabameelsemate lugejate hulgas muutus tema luule kiiresti populaarseks.
õlekõrs"; mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia LASTEPROOSA JA LASTELUULE JUHTIVAID AUTOREID 20.-30. AASTATEL K. E. Sööt- nimetab oma loomingut lallitusteks ja lugudeks. Avastas folkloorse lastelaulu ja avaldas selle põhjal välja emotsionaalset lasteluulet. Väga palju kõlakujundeid. Looming: hällilaulud ,,Uni tuleb", ,,Une tulekul", ,,Äiu lahke lapsukene", ,,Ehatäht kiirgab", humoristliku sisuga ,,Roti pulmad", ,,Krokodill", loodusluule ,,Jälle kevad", ,,Vihmapilv vii endaga". E. Enno nimetab oma loomingut lillelallerateks, sest need on laululised, palju kõlakujundeid. Vähem algriimi kui Söödil. Enno oskab lapses üles leida hea.Luuletustes tähtis koht loodusel. Looming: ,,Üks rohutirts läks kõndima", ,,Kevadel", ,,Laps ja tuul", ,,Notsulaul", ,,Juss oli väike peremees", ,,Sügisel", ,,Tuul käib tühjal rannal ringi", ,,Sügis", ,,Hiiresõit" K. A
kurvad Kong Rong Üks seitsmest jian`i meistrist, kes kirjutasid sotsiaalse sisuga luulet. Ruan Ji Kirjutas tundelisi ja melanhoolseid luuletusi. Oli üks bambuse salu seitsmest pühakust. Tao Yuanming (Tao Qian) Oli maastikuluule esindaja, mõjutanud väga paljusid hilisemaid luuletajaid. Wang Wei Tangi dünastia aegne luuletaja ja maalikunstnik, kelle luules on palju maalilisust. Peale An Lushani mässu domineerib loodusluule. Li Bai (Li Bo) Tangi dünastia aegne luuletaja ja taoist, oli oma ajas uuendusliku stiiliga. Du Fu Tangi dünastia aegne luuletaja ja konfutsiaan, kes kirjutas sotsiaalset luulet. Bai Juyi (Bo Juyi) Kirjutas poeemi ,,Igavese kurbuse laul" Guan Hanjing kirjutas enamasti armastuskomöödiaid. Tuntuim teos on ,,Liblika unenägu" Luo Guanzhong On kirjutanud romaani ,,Kolme valitsus" Han dünastia lagunemisest. Wu Cheng'en Tuntuim teos on romaan ,,Xi yonji" (,,Lääneretk")
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
