Sel korral olid üksi sa, kui varjuriiki endaga sind loojang viis. Nüüd mälestus vaid saadab mind kui ärkan öösel, koju sind ma kutsun siis. Elu tühjal laval ma nüüd kõnnin, kus kord seisid sa ja kasvas arm. Nüüd pilvi üle taeva käib ja pisaraid on lilled täis on elu karm! Laulu sõnade autoril Heldur Karmol on eesti muusikas väga oluline roll. Tema lauludele on omane tugev emotsionaalsus ning tõsine, aktuaalne teemavalik. ,,Mälestus" on eesti keeles kuulsaks lauldud Heli Läätse poolt. See räägib ...
Juhan Liivi luule kui Eesti kirjanduse ja kultuuri üks alustaladest Ilmselt ei kahtle tänaseks päevaks Juhan Liivi loomingu mõjus keegi ja kindlasti on iga eestlane vähemalt mõne tema luuletusega kokku puutunud. Seda siis kas kirjanduse kooliõpikute kaudu või heliloojate seadetega luuletaja tekstidele, millest paljud ka laulupidude repertuaari kuulunud on ja mis kindlasti ka suure hulga inimeste südameid on puudutanud. Pean tunnistama, et ka mind on Liivi poeetika väga tugevalt mõjutanud ja kuigi tegu on kirjamehega, kelle elu ja loomingut on läbi ja lõhki uuritud, tahtsin oma essees siiski just talle keskenduda, sest pean väga oluliseks tema oskust nii ajatult kirjutada. Paljud tema luuletused kõnetavad lugejat nii nagu oleks need kirja pandud silmas pidades hetke, milles praegu viibime. Liivi luulet iseloomustab lihtsus ja siirus, kuid oluline on, et oma lihtsuse juures jutustavad need siiski väga olulistest ja suurte...
Mats Traat (sündinud 23. novembril 1936). Faktid luuletaja eluloo kohta 1.Lõpetas 1957 Vaeküla Põllumajanduse Mehhaniseerimise Tehnikumi. 2.1964 Moskvas Gorki-nimelise Kirjandusinstituudi. 3.1969 kõrgemad filmilavastajate ja stsenaristide kursused Moskvas. 4.Töötas 1965 - 1968 toimetajana Tallinnfilmis. Looming 1. Traat alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem on ta viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. 2. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. 3.Ta on kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Samuti on Traat tõlkinud poola, tšehhi ja makedoonia luulet. Luulenäited Luulekogud "Kandilised laulud" (1962) "Kaalukoda" (1966) "Valitud luuletused" (1979) "Sügislootus" (1986) "Ajalaulud" (1990)
kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega - mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumusliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat. Poeetilises üldpilgus iseloomustab D. Kareva luulet rahulik ja selgepiiriline kujund, mis on mahutatud nappi sõnastusse. Kujund on laktooniline, minimalistlik, aforistlik, graafiline. Esimesest kogust alates toimub pidev liikumine kirjeldatavalt-fikseerivalt tasandilt sünteesiva ja üldistava suunas. Riimikasutus on võrdlemisi vaba, irdiimid ja
Luulekaanon Betti Alver ja Jüri Kolk on eri põlvkondadest pärit luuletajad, kelle ainsateks ühendavateks lülideks on esialgu vaid Tartu linn ning Betti Alveri debüütauhind. Essees analüüsitakse Alveri luuletuse "Ei vaibu" ja Jüri Kolgi "Veel kord luule" kuuluvust eesti luulekaanonisse Tiit Hennoste artikli ,,Kaanon. Kaanan'' (1997) põhjal. Betti Alver sündis 1906 ning suri aastal 1989, tuntust kogus peamiselt luulega. Naine tegi oma esimese kirjaniku debüüdi 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", luuletaja hakkas tuntust koguma 1981.aastalpoeemiga ,,Lugu valgest varesest". Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik, tema luulest kumab läbi nii kurbust kui armastust. Oma luulega kuulub ta ühes Suitsu, Underi, Rummo ja mitmete teistega Eesti luulekaanoni keskmesse. Analüüsitav Alveri luuletus on kirjutatud 1980. aastal ning on ilmunud raamatus
pälvis 1972. aastal riikliku preemia ja seda on tõlgitud kümnesse keeled. ERILISED TEENED: Tunnustus Tuglase novelliauhind ,,Kohvioad" (1975), ,,Võimu rist" (1996), ,,Kohtu peegel" (2002) ja ,,Sarviku armastus" (2007). Kolm viimasena nimetatut on ilmunud kultuurilooliste novellide kogus ,,Sarviku armastus" (2007). LOOMING Sarnaselt teiste mitmekülgsete kirjanikega alustas Traat luuletajana. Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimist ja kodumaateema, hiljem hakkas kirjutama loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujunemine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Lisaks on Traat tõlkinud ka poole, tsehhi ja makedoonia luulet. Autor on ise öelnud, et " ainult luuletaja olen tahtnud olla". Traadi luule on jutustavat laadi tal on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lään tartu kiilde pakku"
Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval, õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. Samuti õppis Tartu Ülikoolis. Tõlkis ka saksa ja vene kirjandust. Teosed: ´´Vaene Väike´´, ´´Tolm ja tuli´´, ´´Tähetund´´. Uku Masing (1909-1985) Oli eesti teoloog, luuletaja ja etnoloog. Õppis Tallinna II reaalkoolis ning hiljem Tartu Ül...
olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnaa. Tarapita eesmärk oli protestida poliitilise korra vastu. Tarapita looming oli ekspressionistlik. ARBUJAD - Arbujad on luuletajate sõpruskond, is oli seotud Tartu Ülikooli ja üliõpilasseltsiga Veljesto. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Maasing, Kersti Merilaas,Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Luuletajad olid vabaduse ja sõltumatuse poolt. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Enamik neist kirjutas luuletusi.
Sulaaeg 1956-1965 · tsensuur nõrgenes · võimalus suhelda välismaaga · Loomingu Raamatukogu-raamatusari tõlkekirjandusest · üldine kultuurihuvi tõus · hipiliikumised Eestis · realistlik proosa · lühiromaan · luules palju eksperimentaalsust Seisakuaeg 1973-1985 · poliitilised pinged-venestamine · põrandaalused almanahhid · poliitline pessimism, eraellu kapseldumine · linnastumine · 40 eesti kultuuritegelst kirjutasid kirja · punkliikumine · ajalooline, dokumentaalne, modernistlik proosa ja olmekirjandus · luule ökoloogiline mõtteviis Kassetipõlvkond · Paul-Eerik Rummo · Jaan Kaplinski · Viivi Luik · Hando Runnel · Andres Ehin Alustas trad. luulega; luulekassetid ilmusid 62-68, kujundasid ettekujutuse selle aja eesti luulest. Sürrealism-20.sajandi kirjandus- ja kunstivool. Taotletaks ülireaalsuse loomist, vabanemist mõistuse kontrollist. Modernism-hulk omavahel seostuvaid kirjandus- ja kunstisuundumusi 20.saj. Keeldub jäljendamast reaa...
LUULET ISELOOMUSTAB Kunsti mte on kunstis ja ilus Surma, kaduvuse, kurjuse kohalolek kiges Esteetilise ja naturalistliku hendamine LUULE TEEMAD Pariisist Inetusest, udusest, lootusetus, pessimism, vrandumine Julge erootilisus, kirg meeleheite ja naudingi allikana THNEDUS B.-ga algab modernismiajastu Smbolismi eelkija Verlaine ja Rimbaud pidasid teda oma eeskijuks Olma mttemaailma j luulega on mjutanud lne-euroopa kirjandust Smbolism Smbolistlik luule Viimistletud kujundid Pettumus hiskonnas Kunsti eesmrk on kunst Mngulisus, iroonia, huumor Muljed, elamused Elu mttetus Surmameeleolud Riimitud vabavrss, musikaalsus smbolistlik draama teg. Aeg ja koht ei ole mratud sndmustik on tinglik, vhene, sageli muinasjutuline lhikesed repliigid tegel. Mistuknelised vi smboolse thendusega peamine elamuste esitlemine
Ülistati Venemaad. Lütseumiaeg langes kokku poliitilise kõrgperioodiga vene rahva elus. Lermontovi loometegevus langes aastaisse 1830-1840, mis on Vene ajaloos eriti pime ja umbne ajajärk. Dekabristide ülestõusu lüüasaamine ja talurahvarahutused purustasid kõik lootused, et ühiskonnas võiks niipea midagi muutuda. Mõlemad hakkasid luuletama väga varakult. Puskini esimesed luuletused kirjutas ta juba 6-aastaselt. Lermontov tegi varakult tutvust vene, saksa ja inglise romantilise luulega. Luges Zukovskit, Rõlejevit, Puskinit, Byronit ja Schillerit. Lermontovi varasema luule põhiteemaks oli üksildus ja eraldatus. Ta kirjutas armastusest ja sõprusest pettunult ning suhtus Venemaasse ja selle korda lausa põlastavalt. Armastus tähendas tema jaoks truudusetust, sõprus petmist ning unistus illusiooni. Las olla kurb su laul ma rõõmuhelinaid mu rängas saatuses ei talu.
· Süvenes poliitiline pessimism · Eestis toimus linnastumine · Punkliikumine · Suurenesid pinged kirjanduskiitika ja ilukirjanduse vahel LUULE · Kersti Merilaas, August Sang, Betti Alver nendepoolsete uute tekstide ilmumine · Uued nimed: Jaan Kross, Uno Laht, ellen Niit, Ain Kaalep · Kuuekümnendatel astus esile kassetipõlvkond (Rummo, Suuman, Kaplinski, Luik, Runnel, Ehin jt), alustades traditsioonilise luulega, hiljem harunesid erisuundadesse. · Luulekassetid ilmusid aastatel 62-68 · 60. Lõpul katkestati kassettide avaldamine · Uued autorid närvitrüki põlvkond Isotamm, Liiv, Sang, Üdi · Uueilmelised autorid LUULE ÜLDILME · Vabavärsipoleemika · Luule kõneles igapäevastest inimlikest nähtustest · Hiljem segunes luulesse traagikat, kurbust · Luulet mõjutas inglise-, prantsuse- ja soomekeelne modernism SEISAKUAJA LUULE. JÄTKAJAD.
(1945), milles domineerivad võtleva luule põhimotiivid. Eriti jõuline oli D. Vaarandi luule luule just siis, kui ta kirjutas omaenese tunnetest. Sõjajärgsetel aastatel kajastus ka tema ridades tolle aja kirjanduse üldine optimistlik ellusuhtumine. Tema luuleala avardus kogus `'Rannalageda leib'' , mida iseloomustab inimeste ühtekuuluvse tunne, esile tõusid traagilised toonid ning palju oli teravaid kontraste. Vaarandi hakkas oma uue luulega rõhutama ühiskonnas tekkivad probleeme, sõnastus muutus lakooniliseks ning meeleolu väga intensiivseks. Tema värsiloomingu paremik on koondatud kogusse " Valik luuletusi", sõnavõtte, matkamärkmeid, ilukirjanduslikku proosat ning reisimõtisklusi saab lugeda raamatutest "Uuenevate mälestuste linnad" ja " Välja õuest ja väravast". Vaarandi kirjutatud on kõigile tuntud sõnad Raimond Valgre laulule
See ei tõmmanud teda ja ta lõpuks suutis oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida.Paistab, et talle meeldis õigusteadus rohkem kui pangandus, kuid ta õpingud andsid talle võimaluse õppida laiahaardeliselt ja moodustada häid sidemeid kaasõpilastega. Tema varasemateks mõjutajateks olid Paolo da Perugia, humanistid Barbato da Sulmona ja Giovanni Barrili ning teoloog Dionigi da San Sepolcro. Napolis hakkas ta tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad: Filostrato, Teseida, Filocolo ja La caccia di Diana.Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu Dekameron kirjutas ta aastatel 13491353, mis oli minu arvates väga põnev.Oma teostes räägib ta inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Boccaccio
Teadmised vanaaja muusikast on praegusel ajal üsna vähesed, kuna üleskirjutusi suuremalt jaolt säilinud ei ole. Kui kiviajal kasutati muusikat ilmselt loodushäältega seoses ning rituaalide läbiviimiseks, siis ka vanaajal kasutati muusikat esmalt usulistel põhjustel ja sellega seotud toimingutel. Samuti suurenes muusika olulisus ilmalikemal üritustel seda kasutati tantsuks ja pidudel saateks, muusika käis kokku ka luulega. Muusikat seostati tugevalt jumalaga, seda peeti taevalikuks ja omistati ka võlujõudu; arvati, et jumala hääl sarnaneb pillihäälega. Muusikuid austati väga ja seda, kes oskas mängida, peeti jumalaga ühenduses olevaks ning eriti tähtsaks. Ka vaaraode jaoks oli oluline muusikute lähedus. Muusikatavad erinesid kultuuriti. Näiteks armastati Egiptuses suursugust ja väärika rütmiga muusikat, mida kasutati küll peamiselt kõrgkihi ürituste ja tähtsate usuliste
juuni 1313 21. detsember 1375) oli Itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjanduszanri rajajaks. Boccaccio kasvas üles Firenzes. 1327. aastal kolis ta Napolisse, kus ta isa määrati oma panga Napoli osakonna juhiks. Boccaccio määrati õpipoisiks selles pangas ja ta veetis seal kuus aastat. Lõpuks suutis ta oma isa veenda, et ta saaks linna koolis õigusteadust õppida. Biograafia Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega. Selle perioodi tööde hulka kuuluvad "Filostrato", "Teseida", "Filocolo" ja "La caccia di Diana". Boccaccio hakkas "Dekameroni" kirjutama 1349. aastal. Tema viimased eluaastad möödusid haigustega võideldes; terviseprobleemid olid suuresti seotud rasvumisega. Ta suri Cerdaldos 21. detsembril 1375. Looming Boccaccio loominguline tegevus algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma
tehnikaajastul, kus on olemas arvuti, internet, televiisor ning paljud muud seadmed, millega oma vaba aega sisustada. Lisaks tundub, et maailmas toimub pidevalt nii palju sündmusi ja kõigil on nii kiire, et vaevalt keegi leiab mahti lugeda paberile kirjutatud värsiridu! Kuigi neid momente võib tänasel 21. sajandil ehk tekkida vähem, on minu hinnangul seda suurem luule väärtus. Mis on siis selles nii erilist? Nendes paaris reas? Esmalt ehk see, et luulega on võimalik väga kokkuvõtvalt ja tabavalt edasi anda erinevaid emotsioone ja sündmusi, maailmas toimuvat või siis näiteks mõne inimese iseloomu kirjeldades. Lisaks säilib luule paberil, arhiividesse panduna, suure tõenäosusega palju kauem, kui elektrooniliselt säilitades. Elektri kadudes jääme ühe hetkega ilma suuremast osast tänapäeva maailmas tavapäraseks saanud masinatest, kuid paberile pandut saame lugeda ka ilma selleta! Värsiread püsivad
Renessansiaja kirjanikest suurkujud on (nim. ka ,,Kolm kuulsat firenzelast") Dante Alighieri (1265-1321) Tuntuimad teosed: ,,Jumalik komöödia", ,,Purgatoorium". märksõnad: ,,Kõik lootus jätke, astudes sisse siit..", põrgu 9 ringi, Vergilius tarkuse kehastus, Beatrice kaunis abiline, kelle nimel pingutada, 7 surmapattu. Francesco Petrarca (1304-1374) Soneti looja, petrahism, tuntuimad teosed: ,,Laulude raamat", ,,Kantsoon". Giovanni Boccaccio (1313-1375) Novelli looja, alustas luulega, kuid läks üle proosale. Tuntuimad teosed: ,,Dekameron" (teemad: usumeeste liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, armastus-petmine, patud-nõrkused, looduse ja inimese austamine, tegelased on erinevatest ühiskonnakihtidest. Teisi kuulsaid renessansiaja suurkujusid: Leonard da Vinci (1451-1519); William Shakerpeare (15641616); Josquin Desprez (u 1440 1521); Michelangelo (14751564); Giovanni Pierluigi da Palestrina (15251594); Mikolaj Kopernik (14731543).
Ta on tõlkinud eesti keelde ka Kristjan Jaak Petersoni saksa keeles kirjutatud värsid. ARBUJAD Luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938.aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia “Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat” järgi Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Betti Alveri mälestusmärk Jõgeval. Betti Alveri Muuseum Jõgeval. Avati 23.novembril 2006.a Betti Alveri hauasammas Raadi kalmistul Tartus. AITÄH KUULAMAST!
Elagu Eesti vaba ja iseseisev vaimukultuur!" Arbujad on luuletajate sõpruskond, mis sai oma nime 1938. aastal ilmunud kriitiku ja kirjandusteadlase Ants Orase koostatud antoloogia "Arbujad: valimik uusimat eesti lüürikat" järgi. See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena.
Tunnistavad islami usku. Segunenud nende vanade animistlike uskumuste Usk ja tavadega. Näiteks: usuvad nad erinevatesse haldjatesse ja džinnidesse, kes on pigem kurjad ning põhjustavad haiguseid. Sahaara kõrbes kauplevad nad väärismetallidega ja sooladega. Kaubandus Abiellumiseks peab mees naisele muljet avaldama oma hoolikalt valmistatud luulega. Ka naised ja kirjutavad meestele luulet, kuid nad kasutavad selleks eraldi tähestikku, mida õpetatakse emalt- abiellumine. tütrele. Kui paar otsustab abielluda, ei kaota naine oma võimu: talle jäävad alles kõik vabadused, telk ja loomad. Erinevalt teistest islamistlikest kogukondadest on tuareegi naistel võim mitmete sotsiaalsete ja majanduslike aspektide üle. Naised
· Pagulased saadavad kodumaale võõrsil avaldatud emakeelset kirjandust. · Levib tõlkekirjandus, mida avaldab 1957. aastal algatatud raamatusari Loomingu Raamatukogu. 1958. a asutatakse ajakiri Keel ja Kirjandus, 1960. aastatel pakub väärt lugemist ajakiri Noorus. Muutused luule-elus · Uusi tuuli toob nö kassetipõlvkond: Paul-Erik Rummo, Aleksander Suuman, Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Andres Ehin ja Artur Alliksaar. Alustasid traditsioonilise luulega, kuid hiljem leidsid kõik iskliku suuna. Luule on elujõuline ja jaatav.Kassetid ehk pappkarbis olevad õhukesed luulevihikud ilmusid aastatel 1962-1968. Kassetiautorid uuendasid eesti luulet väga suurel määral ning kujundasid ka selle tänapäevast ilmet. Ilmus viis kasseti, kokku 19 vihikut . Luule · Uute autoritena paistavad silma Jaan Kross, Uno Laht, Ellen Niit, Ain Kaalep, Artur Alliksaar,Hando Runnel ja Paul-Erik Rummo. Naasevad ka
Usutakse, et Boccaccio`t õpetas Giovanni Mazzuoli ja temalt sai ta varajase tutvumise Dante töödega 1327. aastal kolis ta Napolisse Õppis linna koolis õigusteadust Tema varsemateks mõjutajateks Paolo da Perugia Barbato da Sulmona Giovanni Barrili ning Dionigi da San Sepolcro 1330ndatel sai Boccacciost ka isa Napolis hakkas Boccaccio tegelema luulega Selle perioodi tööde hulka kuuluvad : Filostrato Teseida Filocolo La caccia di Diana. 1341. aastal kirjutas Comedia delle ninfe fiorentine (tuntud ka kui Ameto), segu proosast ja luulest 1342. Lõpetas allegoorilise luuletuse Amorosa visione 1343. Fiammetta Alatest 1347ndast aastast veetis Boccaccio palju aega Ravennas, otsides patronaazi. Firenze kannatas 1348
ainult sellisel viisi saab kasvada Eesti kirjandus ja kultuur.Autor viitab selles luuletuses ka seda,et,,Paigad ja nimed muutuvad omaks ja võõraks",see tähendab et saabub aeg, kui taastub Eesti iseseisvus,siis unustatud nimed ja paigad muutuvad taaskord omaks ja südame lähedaks. Tänu pagulus kirjandusele võin ma tänapäeval ettekujutada,milline oli nende inimeste hirm oma elu pärast ja et,milliseid lootusi nad andsidoma luulega või teostega ,et kunagi saabub see aeg mil me kõik taas elame oma vabal maal nimega Eestimaa.
Surm duellil. (Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul tavaks olnud duellil prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heccerni kasupoja Georges Dantesiga. 10. Lermatovi sarnasused ja erinevused Puskiniga. Sarnasused: Surid noores eas, lapsepõlv rõõmutu, prantsuse keele oskus, mõlemad õppisid Peterburis, mõlemad pagesid, hukkusid duellil, sündisid Moskvas, poeedid, saadeti sõtta tsaari käsul, emad rikkast suguvõsast, mõlemad Kaukaasias, alustasid luulega (poeemid). Erinevused: Lermatovil puudusid vanemad (hoolises vanaema), Puskinil olemas mõlemad, kuid temast ei hoolitud. Mihhail oskas hästi saksa, inglise, ladina ja kreeka keelt. Lermatovil oli kaks duelli. 11. Milline oli romantiline kangelane ? Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane, kes oli vastandiks tavainimesele. Romantiline kangelane oli üksildane, elus pettunud, kannatav egoist. 12. Teosed
Kontserdiarvustus Käisin 23. novembril Pärnu Teatrikohvikus kuulamas Tuuli ja Teet Vellingu jazzkontserti, mis oli osaliselt pühendatud Juri Gagarini mälestamiseks ning teisalt viitas see novembriõhtu hubasusele. Esitajateks olidki ainult Tuuli ja Teet Velling. Nad mängisid ise erinevaid instrumente ning vahetasid laval omavahel nii pille kui ka mikrofone. Nad esitasid ainult jazzmuusikat, millest mõned olid väga kuulsad jazzstandardid ning mõned nende enda kirjutatud. Kava oli osaliselt luulega põimitud, seetõttu nad lugesidki mõne laulu vahele teemakohase luuletuse, et meeldivat ning mõnusat atmosfääri tekitada. Kontserdil esitatud lauludest jäid mulle meelde mitmed. Eriti hästi meenub mulle laul nimega ,,Moondance", mille kohta esinejad ise mainisid ära, et see on üks kuulus jazzstandard, kuid neil on selle esitamiseks oma seade. Ma ei osanud alguses aimatagi, mi...
Kersti Merilaas, August Sang, Heiti püüdlesid edasi nooreestlaste Talvik. varasema sümbolistlikku eesti luulelaadi ning luulega esendasid oma võrreldes loomingus nii inimest sügavama teda keerulise vaimsuse hingeeluga kui ka aja
· "Hingring" (1997) · "Fraktalia" (2000) · "Mandragora" (2002) · "Aja kuju" (2005) · "Lõige" (2007) · "Deka" (2008) Doris Kareva on olnud ka paljude luulekogude koostaja ja tõlkija · "Aastaajad eesti luules" (1999) · "Sina ja mina" (2001) · "Kabir" (2003) · "Väike värsiaasta" (2003) · "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) · "Surmapõletaja" (2006) Doris Kareva on oma luulega rikastanud rahva meelt. Tema loomingus leidub nooremas eas loodud teoseid ning ka kõpsemas eas looduid. Igale maitsele sobiv luule. Doris Kareva on saanud järgnevaid tunnustusi luule eest: Vabariigi kultuuripreemia, Eduard Vilde preemia, Juhan Liivi luuleauhind, Apollo 2008. aasta lemmiku tiitel. Arvamus ja kokkuvõte Doris Kareva tundub loomult tagasihoidlik, väga udupeen ja daamilik, keda võib ka tänava peal kohata igapäevaselt kübaraga
Läheb paariks päevaks sinna, kuid seoses kooleraga on sunnitud paariks kuuks mõisa jääma. Loomingu intensiivne periood. Saab kirju, et naine petab teda. Duell Puskini ja Dantese vahel. Puskin saab haavata ja paari päeva pärast sureb. Üldrahvalik lein. ,,Poeeri surm" Lermantov otsesõnu süüdistab tsaari võimu Puskini surmas. Looming Palju erinevaid zanre. Värssromaan ,,Jevgeni Onegin" Tuntuks saanud ka klassikalise luulega, kus ta keskendub loodusele, armastusele ja ühiskonnaprobleemidele. Mida Puskini luule endast kujutab? Kirjutab palju elust, inimeste mõttemaailmast, armastusest ja loodusest. Puskini poeemid Tuginevad ajaloolistele faktidele. Olulisemad on ,,Ruslan ja Ludmilla" - tugineb vene rahvaluulele. Vabaduse teema kerkib esile ka poeemides. (,,Kaukaasia vang" - lugu tserkessi neiust, kes armub vangi ja aitab tal põgeneda. Oma
ArturAlliksaar 19231966 Artur Alliksaare looming on omapärane lehekülg eesti kirjanduse arenguloos. Kirjaniku eluajal jõudis lugejateni vaid näidend ,,Nimetu saar" (1966). Tema loomingu põhiosaluulenägi trükivalgust pärast autori surma. Artur Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 19601964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnadega, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare varasemat luulet iseloomustavad klassikalised luulevormid(nt. sonett). Tema poeetiline kreedo väljendus eluarmastuses, vaimsete võlude tunnetamise püüus ning asjade ja nähtuste tuumani jõudmise ihas. Eksperimenteeriv Alliksaar jäi truuks samadele teemadele, kuid püüdis neid avada läbi mõtte ja meeleseoste
Mats Traat ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" Ülevaade loomingust Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail
probleemidele, sest Alveri arust kujundavad maailma ja selle saatust peamiselt inimesed. · Tema luuletuste põhieesmärk on muuta maailma paremaks. Arbujad · Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding. · Püüdlesid Noor-Eesti ideaalide poole. · Neid iseloomustasid üldhumanistlik ja rõhutatult eetiline hoiak, uussümbolistlik esteetika ja tingimatu professionaalsus. · Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. · Kadusid ka kindel värsimõõt, piiritletud stroof ja puhas riim. Tunnustused · 1966 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1981 Eesti NSV rahvakirjanik · 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind · 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind · 2006. aastal avati Jõgeval Betti Alveri Muuseum. · Betti Alveri mälestusmärk Jõgeval
Palju on, mida silmad näevad, aga ... küsimusi jäi, jäi vaatamata. On soojus õhtupäikesel tühine. Ei enam pikalt ta loojub. Päev oli liig lühike. Kriitika Paul viidingu luulest tõmbaksin joone tänapäeva - ta jaheda distantsiga kirjeldused tulevad kuidagi tuttavad ette. Võrreldes järgmisi ridu näiteks Jaak Jõerüüdi luulega: On tehtud äri. Taasükskord kabinetis. Ukseraamis daam rüüs rohelises. Hääles kerge värin: ,,Kas meil ei olnud kokkusaam?!" Pilk ristab pilku, nagu kaks floretti. Johnbullkeepsmiling juba täidab tsekki. Rohkemgi veel. Ka Paul Viidingu kõhnukese proosatoodangu
ja kellel haige ka rind. Lugedes Liivi üht luulekogudest, jäi mu silm peatuma pealkirjal ,,Lumehelbeke", mis tuletas mulle kohe meelde aega, mis veel väiksem olin. Kui oli vaja mingisugune luuletus pähe õppida, oli see just sobiv oma kergete riimide ja lihtsuse pärast. Kui sõnad meelest läksid, siis sai ikka omast peast veel juurde ka lisada, põhiline oli ikka tasa tasa. Enne eilset, ma ei olnud Juhan Liivi luulega eriti suures kokkupuutes olnud, kuid see vähene, mis ma teada sain, suutis jätta mu südamesse tükikese nukrat ilu ning suurt austust. On olnud ainult üks Juhan Liiv ja vaevalt teist samasugust luuletajat veel kunagi tuleb.
Artur Alliksaar on sündinud 15.aprillil 1923.aastal. Ta õppis aastatel 1941- 1942 Tartu Ülikoolis õigusteadust. Peale sõda varjas poeet end Läänemaal metsavennana koos kahe luuletajaist sõbra Rein Sepa ja Otniell Jürissaarega. Sellele järgnesid vangistusaastad ja asumiselesaatmine Siberis. Peale seda ajajärku asus luuletaja elama Tartusse. Talle said osaks tolleaegsete võimu poolt tagakiusamine, laimamine, mahavaikimine nii luuletamise, kui selle õpetamise eest. Alliksaar suri 1966.aastal vähki. Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 1960-1964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendusvarjundeid või luua uusi sõnu (varin, ööklema, jubelema, kirekivi jne). Alliksaare luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida ...
Kooliajal harrastas Betti kirjandusega võrdselt muusikat. Olles viiendas klassis kirjutas ta romaani `'Tuulearmuke'', mille ta saatis Friedebert Tuglase soovitusel `'Looduse'' romaanivõistlusele, kus ta krooniti teise auhinnaga. Romaan ilmus 1927. aastal. Samuti kirjutas ta teosed "Invaliidid", "Viletsuse komöödia" ja "Kõmpa", mis toetub tema lapsepõlvemälestustele. Tänu noorte poeetidega suhtlemisele hakkas ka Betti luulega tegelema, tema meelisautoriteks olid Marie Under ning Gustav Suits. Värsse hakkas Betti avaldama 1931 aastal ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Suuremaks saavutuseks on "Vahanukk", romantiliselt tingliku süzeega nagu enamik Betti Alveri poeeme. Tema esikkogu `'Tolm ja tuli'' ilmus aastal 1936, mis üllatas esikkogudes harva saavutatud kunstilise täpsusega. Luua, teenida ja nautida kunsti tähendab Betti Alverile inimeseks saada, nagu tõendab luuletus "Kunsti sünd".
Ometigi on üritanud nii mõnedki kirjanikud luulet sõnadega lahti seletada. ,,Eales ei ole me rohkem me ise, eales nii vabad ja ometi põhjatult üksi kui unes ja luules ja võib-olla armastuses" nii on luulet kirjeldanud Doris Kareva. Ta on piltlikult toonud võrdusmärgi luule, unenägude ja armastuse vahel, mida kõike ühendab nende seletamatus. Nii nagu ei ole kindlaid tõendeid unenägude seletamiseks või armastuse mõistmiseks, ei saa ka luuletust üheselt lahti seletada. Luulega võib ka kõige ebareaalsemad kujutelmad reaalsusele natuke lähemale tuua. Ning kui luule on paberile pandud saab igaüks sellest erinevalt aru ja see on ka täiesti loogiline ka kellegi teise unenägusid või armastus pole võimalik täielikult mõista. Hasso Krull peab luuletus kingituseks, kuid mitte selliseks, nagu on materiaalsed kingitused mis kaotavad ajapikku oma väärtuse. Luule on kingitus keelele, rahvale, riigile. Iga luuletus
Mina ja Juhan Liiv Elu on täis tõuse ja mõõnu. Nagu ka J.W.Goethe oma eluajal ütles, et üksnes eluraskused õpetavad elu hüvesid hindama. Mind puudutas Juhan Liiv oma traagilise elusaatuse poolest väga, samuti ei jätnud külmaks ka tema luuletused, mis olid nõnda siirad. Minule jääb mõistatuseks, miks peavad head inimesed alati kannatama, nagu Liiv pidi seda tegema, oma rusuva vaimuhaiguse pärast. Ta ju õnnistas meid oma luulega, kuhu pani oma ihu ja hinge. Lugesin raamatut "Juhan Liiv mälestustes", mis oli koostatud paljude inimeste kirjutiste põhjal. Karl Kornel rääkis loo Liivist, et ta oli ühel päeval seisnud Eesti teatrimaja ehitusplatsi juures ja vaadanud pealt müüride rajamist. Juhan langenud siis hetkega põlvili ja hakanud endalt riideid seljast ära võtma, sest see pidi olema vähim, mida ta oma isamaa hüvanguks teha sai. Liivi käitumine näitas mulle seda, et ta on
kultuuri eest kõneleja meie tolleaegses ühiskonnas. Nii hakkaski riigi kultuuripoliitika 1920. aastate keskpaigas edusamme tegema ja võib kindel olla, et osaliselt just tänu tarapitalastele. ARBUJAD (See luuletajatest sõpruskond kogunes üliõpilasseltsi Veljesto ümber.) Aeg:1930(1938.a.)-1940ndad. Liikmed: B.Alver, H.Talvik, B.Kangro, U.Masing, P.Viiding, A.Sang, K.Merilaas, M.Raud. Eesmärk: Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Stiil:Täpsed vormid, keeleline puhtus, vaimne küpsus, looduslähedus. Tähtsus:Üliõpilasseltsist väljakasvamine, mõjutab tänapäevalgi veel kirjandust. Esimene põlvkond, kes olid saanud eestikeelse hariduse vabas Eestis. Vabadus väljendusnende kirjutistes. Vaimne iseseisvus.
·1904. aastal pühendas ta end kirjandusele Gaienhofeni külas. ·Aastal 1905 abiellus Hesse Maria Bernoulliga, neil oli kolm poega. ·Aastatel 19101912 reisis ta palju: Austriasse, Itaaliasse, Sveitsi ja Indiasse. Aastal 1911, pärast reisi Indiasse, kolis ta koos perega Berni. ·Alates 1919. aastast elas Hermann Hesse peamiselt Montagnolas Tessini kantonis. ·Hesse elas Montagnolas surmani, 9. augustil 1962. aastal. LOOMING ·Kirjanduslikku tegevust alustas luulega ja impressionistliku proosaga. ·Herman Hesse loomingut läbivad mälestuskillud lapse põlvest ja noorusest. ·Kogu elu jooksul huvitus ta lapse psüühilisest arengust ning kasvatuse ja hariduse mõjust sellele. ·Hesse oli samaaegselt luuletaja, jutustaja, esseist, kriitik ja maalikunstnik, aga ta huvitus ka muusikast. "STEPIHUNT" Romaan kujutab endast end Stepihundiks nimetava Harry Halleri kirjapandud mälestusi koos nende fiktiivse leidja ja avaldaja, Halleri kunagise
eal." mõtteid. 5 Kokkuvõte Enne selle referaadi tegema hakkamist teadsin ma ainult, et on olemas selline inglise luuletaja nagu John Keats. Ma ei olnud lugenud ühtegi Keatsi luuletust, ega teadnud mitte midagi ta elust. Referaadi jaoks infot otsides üllatas mind fakt, et info Keatsi elu kohta on nii kasin. Nagu iga luuletaja loominguga, oli ka Keatsi luulega nii, et mõned luuletused meeldisid rohkem, mõned vähem. Üldpilt jäi hea ja Keats jääb meelde ühe huvitava poeedina, kes kirjutas häid luuletusi. Kõige enam loetud luuletustest meeldis mulle ,,Ood viitsimatusest". 6 Kasutatud kirjandus ENE 4 (1989) Kalamees, Katrin ,,Maailmakirjandus: tekstid"(2006) Talvet, Jüri ,,Maailmakirjanduse lugemik" (1993) 7
Jüri Üdi" (1978). Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Loomingu iseloomustus Üdi luule on ainulaadne ega sõltu eeskujudest. Jüri Üdi luule oli 1970. aastate eesti kirjanduses üks uuenduslikumaid,tunnusteks tavaliselt range vorm, elav keel ning irooniline vaatepunkt. 1980.aastate Juhan Viidingu luule on võrreldes varasema Jüri Üdi luulega traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Luulekogud Jüri Üdina ning Juhan Viidinguna... ,,Realistliku ingli laul" Valikkogu ,,Ma olin Jüri (1968) Üdi" (1978) Ühiskogu ,,Närvitrükk" ja Elulootus (1980) varsti pärast seda Tänan ja palun (1983) debüütkogu ,,Detsember" (1971) "Osa" (1991) ,,Käekäik" (1973) ,,Selges eesti keeles" (1974) ,,Armastuskirjad" (1975)
tulevikuperspektiivid. Liikmed: Albert Kivikas, Johannes Semper, Marie Under, Artur Adson, Johannes Vares-Barbarus, Friedebert Tuglas ("Tarapita" toimetaja), August Alle, Jaan Kärner, Aleksander Tassa. Arbujad Tekkis 1930nendatel aastatel. Nimi tähendab loitsimist/nõidmist. Esimene Eesti haritlaskond, kes on saanud eesti keelse kõrghariduse. Väljakujunenud luuletajad, kes taunisid väikekodanlust. Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kõlbeliste väärtuste kandjana ning inimest sõltumatu isiksusena. Liikmed: Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding.
(praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Tõlkimine aitas hoida poetessi sulge teravana ja vaimu virgena aastatel, mil ta luuletajana vaikis III SLAID Kurb kallim, ära mulle küünlaid süüta, ning ennekõike säästa silmavett. Kui aga saad, siis hiljem soodsalt müüta mu hõbedane uur ja must korsett. IV SLAID
Alliksaare looming on omapärane eesti kirjanduse arenguloos. Ta lõi algupärase luulesüsteemi, millega avardas eesti luule arenguvõimalusi. Kirjaniku eluajal jõudis lugejateni vaid näidend "Nimetu saar" (1966). Tema loomingu põhiosa nägi trükivalgust pärast autori surma. Alliksaare kolm esimest luulekogu koostas käsikirjalise pärandi põhjal Paul-Eerik Rummo. Alliksaare loometeel on kõige olulisemad aastad 1960-1964, mil ta katkestas sidemed traditsioonilise luulega. Neid aastaid iseloomustab kirjaniku püüd luulet radikaalselt uuendada, eksperimenteerida sõnaga, saavutada täielik vabadus ja isikupära. Alliksaare loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, ulm (-ad), mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus,inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne
vase värvi täku turjal, raua karva ruuna turjal, hõbe helki hobusel. Õhtul une ootejaamas ootan oma sõidu korda, ootan une tinast traavleid. "Käsikäes" (1978) SUVEÖÖ KODUÕUEL Taevakatusel tasa krabistavad vallatud tähed, kuu peseb kambri seinu. Varjud kõnnivad käsikäes, ajan nendega sosinal juttu. Hingetõmme on igas kõrres. Maa süda tuksub mu palja jala vastu. "Igaviku silmapilgutus" (1982) ME KIRJANDUS VÕÕRSIL Me kirjandus võõrsil sündis luules ja luulega läheb ta looja. Peielised laulavad laule ja lahkunu mulda saadavad sooja. Mullast tõusevad lilled, on kevad suur elu ja lootuste tooja. Ent mis oodata meil? Kas mullast tõuseb veel meilegi looja? "Valgus rahnude all" (1990) AIMDUS Kui päeva kuldne sild kukub suurde taevamerre, siis õhtu inglitiivast kild lõikab rahutusse verre igavese rahu aimdust, et rahu värv on must. 9 romaani "Tormiaastad" ; (1949, Eesti kujutamine rinde lähenemisel) "Ristideta hauad" (1952)
§ Suri vähktõppe (12.08.1966) ning on maetud Tartu Ropka kalmistule Loomingu tee § Alustas luuletamist gümnaasiumiõpilasena, toetudes M. Underi ja R. M. Rilke eeskujudele § Teda mõjutas ka 1920. aastate vene luule, eriti S. Jessenin § Ta luuletusi hakkas avaldama Postimees 1943 § 1960. aastate luuleuuenduses kujunes julgeks eksperimenteerijaks, virgutades oma luulega Tartu noori autoreid § Alliksaar ise ei pääsenud aga eluajal ühegi koguga trükki Loomingu olemus § Ülistab oma luules kunsti § Esineb indiviidi valikuvõimaluste ja vabaduse kirgliku kaitsjana sotsiaalse süsteemi piirangute vastu § Luulestiili iseloomustavad rohke assotsiatiivsus, vaimukad, tihti antiteetilised ideesähvatused § Tema loomingus on palju filosoofilisi mõtteväljendusi §
noored tartlased, keda sidusid Heiti Talvik ülikooliõpingud ja on: (1904 - 1947) üliõpilasselts ,,Veljesto’’, ühised kohvikuistumised ning nooreestliku sümbolismi Paul Viiding paljutõotav loomingutee algus. taaselustamine, (1904 - 1962) Võrreldes varasema eesti edasiarendamine; luulega püüdlesid Arbujad klassikalise, kindla ja sügavama vaimsuse ja lõpetatud ülesehitusega Romantismi uus emotsionaalse pingestatuse luulevormi eelistamine; jõuline puhang 1930. poole. Nad käsitlesid kunsti maailmakirjanduse kõlbeliste väärtuste kandjana suurte autorite ja
Tema teosed peegeldasid sageli ta eraelu. Debussy loomingu rahvusliku omapära leidmisele aitas kaasa ka sõbrutsemine sümbolistidega. Suurteoseid lõi Debussy harva. Helilooja tõi oma teostes kaasa uuendusi harmoonia valdkonnas. Ta hakkas kasutama täistoonlaadi. Debussy'l kujunes ainult talle omane stiil, esimene näide sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna", mida peetakse esimesed impressionistliku muusika näiteks Euroopas. Debussy looming on ju tihedalt seotud luulega ja tema helitööde põhjal on juba XX sajandi algul loodud moodsaid plastilisi tantse. Kirjutas hästi suurele orkestrile, kuid kõlas ei tule välja see. Ei teinud valjut muusikat, vaid pigem vaiksemat. Löökpillidel on suur tähtsus, kuid muusika ei ole rütmiline. Klaver oli tema jaoks eriline. Uuendused muusikaliselt * Ütles lahti klassikalisest numbriooperist ja Wagneri eeskujust ja põhimõtetest. * Ooperis on napp sündmustik, millest tähtsam on tegelaste sisemonoloogid ja
kus võis korraga nii harras pisar särada! Suurtes meeltesegaduses, kuna ei suuda otsustada, mis on talle parim. Elu koosneb ballidest, milles ta tahad eemale saada kolides maale. Maal sai temast mõtlik mõisaperemees. Teosest selgub, et Onegin pidas kombeid silmas prestiizi pärast kui pedant ja oli nõndaöelda frant. Pidas väga lugu oma välimusest ja kohast seltskonnas. Kuid samas käitus ta taktitundeta. Pelgas lärmi ja kõike, mis ei seostunud luulega. Onegini tähelepanu äratab Tatjana, kuid esmalt ei teki sellest midagi sügavamat. Onegin ütleb Tatjanast lahti. Aastaid hiljem kohates neiut, kes on muutunud suurilma daamiks tärkavad Oneginis uued tunded. Ta armub Tatjanasse, kuid viimane on juba abielus ning hoolimata ka oma armastusest Onegini vastus pelgab ta tolle ära. Teose lõpus, kui Onegin on vanem, muutub ta leebemaks ja armastavamaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
