Taal Kevin MRG 10a Mis asi on Taal ? Taal on vulkaan ! Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Ümbruskonnas asub veel palju teisi linnu ! (Talisay, San Nicolas jne.) Seega on vulkaan aktiivne. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja, sealt tuleb ka vulkaani nimi. Vulkaani on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Purse toimus umbes 750 000 aastat tagasi Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 50006000.
Mina elan Tori vallas Mina elan Tori vallas, Taali külas, aga selles töös mina sellest väga ei räägi. Selles töös räägin hoopis ühest Taalis sündinut üsna kuulsat inimest, kelle nimi on Johan Tomson (Eestistatult Juhan Toomsaar). Johan Tomson sündis 15.09.1893. aastal Taali vallas Pärnumaal. Õppis Tori Viira ja Taali Urumarja algkoolis. Lõpetas Taali Ministeeriumikooli 1910. aastal. On lõpetanud Volmari õpetajateseminari. Võttis osa 1. maailmasõjast. Vabadussõja ajal teenis Pärnu kaitsepataljoni nooremohvitserina ja kompaniiülemana. Sai haavata lahingus Landeswehri vastu 23.06.1919 ja Narva all 23.09.1919. Pärast vabadussõda teenis 1. Jalaväerügemendis ja 1. Divisjoni staabis. Olnud jaoskonnaülem kaitsevägede staabis. Omab teise liigi 3. Järgu vabadusristi.
Sisu Hannes oli täiesti tavaline kaluripoiss. Ta elas mere ääres Turja talus koos oma ema, isa, õe Mariega ja kahe vennaga. Hannes oli parajasti sadamas, kui nägi, et Suureõue Niida Tallinnast koolist koju tuli. Niida tuli tema juurde sadamasse. Nad käisid kunagi koos koolis. Nagu alati oskas Hannes talle halvasti õelda. Niida alatihti solvus ta peale. Toimus ka Hannese venna ära saatmine merele. Ta läks sinna raha teenima. Üks päev läks Niida ja Taali koos Hannesega merele lõbusõitu tegema. Nende paat läks ümber ja nad üritasid kaldale saada. Kuna kallas oli nii kaugel ja Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud. Niida, Hannes ja Taali käisid ka seal. Hannes tantsis alati Taaliga. Lõpuks muutus Niida
nüüd naudib vanadus põlve algul oma naisega hiljem üksi. Ta võttis elu rõõmuga ja kui oli ka kurbi hetki, siis temasugune merekaru ei näidanud kunagi seda välja. Suureõue Niida: Hannese eakaaslane, kes mängib uhket linnatirtsu, kuigi südames on ta täiesti tavaline tüdruk. Niidal ja Hannesel oli suvesuhe, kuid see jahtus kui Hannes oli pikka aega merel ja Niida talvel koolis. Saadu Taali: Hannesest veidi noorem tüdruk naabertalust, kes suhtleb Hannesega vaid tantsuplatsil. Aja möödudes saavad nad lähedasteks ja nii muuseas ilmus Taali kõrvale pisipõnn, kes Hannesele algul teadmata tema verd on. Taali ei tekita sellest lapsest suurt ära ja ei avalda ka lapse isa. Taali oli kui hall hiireke, kes elas taustal kuigi mängis suurt rolli. Tondioja Liida: Algul Hannese suur austaja Pöides, kes avaldab Hannesele oma suure soovi, et Hannes tuleks Tondiojale
Noores eas, kui Hannes oli veel 15- aastane, siis oli tal silmarõõmuks Suureõue talu Niida. Kuna tüdruk käis linnas koolis, siis oli võimalus neil kohtuda ainult vaheaegadel. Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis linnas koolis ja Hannes püüdis olla niisama uhke ja näidada tüdrukule, et ka tema on väikeses külas väga hästi hakkama saanud. Külas elas ka tüdruk Taali, kes oli väga hea ja tagasihoidliku iseloomuga. Ta ei meeldinud minule alguses. Just sellepärast, et ma lootsin ja ootasin, et Hannes ja Niida abielluvad ja hakkavad poisi unistuste kodus elama, milleks oli rannaäärne kollane maja. Mulle tundus, et Taali rikub nende vahelise suhte ära ja tungib nö nende vahele. Selline arvamus on minul vist tingitud liiga palju seebiooperite vaatamisest. Mida aeg edasi, seda rohkem läksid peategelase mõtted tüdrukute peale. Üsna
A.Mälk Õitsev Meri (essee) August Mälgu rannaromaan Õitsev Meri rääkis rannakülas sündinud poisid ja hiljem noormehest nimega Hannes. Hannes elas ühes rannakülas, mis oli minuarust väga ilus koht. Hannes sõbrustas kahe tüdrukuga, kes olid Suureõue Niida ja Saadu Taali. Niida oli sündinud jõukas peres ja ta käis linnas koolis, Taali , aga oli lihtne talulaps vaesest perest. Hannese peres olid: Ema , Isa, vend Arno, vend Klaus ja õde Marie. Hannese pere ei olnud ka rikas, nende elujärg sõltus merest, sest kui kala oli palju, siis oli ka laual toit ja kui kala polnud, polnud ka toitu. Hannese isa oli minu arvates boheemlasliku ellusuhtumisega, mees kes ei hoolinud majandusolukorrast, ega mõelnud liiga kaugele ette vaid elas üks päev korraga. Ema, aga oli tõsine naine, kes oli virgas toimetama
Hannes polnud veel koju jõudnud. 2. ,,Istu niisama! Pulma järelpäev!" Kui Liida tahtis Hannest enda ligi 189 hoida pulma järgsel päeval. 3. ,,Mis muud kui tuua meie poiss Sest nüüd sai Hannes juba aru, et 276 ära Turjale!" Taali on tema jaoks see õige. 3. Neli sõna, mis iseloomustavad raamatut. 1) Meri 2) Seiklused 3) Armastus 4) Kalad4 4. Kolm küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkis. 1) Kas Taali ja Hannes abiellusid? 2) Mis sai Liidast? 3) Mis oli Niidaga vahepeal juhtunud? 5. Mõtted, mida see raamat pärast lugemist tekitas. 1) Elu sellel ajal oli ikka palju raskem, aga samas ka plaju lihtsam, kui tänapäeval. 2) Kui vanad olid Hannes ja Taali raamatu lõpuks?
Suureõue Jaan, kes on Niida isa lahutas Hannese ja Niida viies Niida tagasi linna. Hannes läks kurvastusest aastaks merele ja sel ajal oli Niidale tekkinud uus poiss. Hannes sai Niidast üle Saadu Taaliga, kes oli Niida pärast märkamatuks jäänud. Hannes läks mõneks aastaks mereväkke. Puhkusel olles sai ta kutse Liidalt Tondiojale elama minna. Seda ta tegigi, sest arvas, et Saadu Taali laps ei ole tema oma ja sellepärast, et Tondiojal ei pidanud nälja päerast muretsema. Hannes sai koju minnas teada, et Saadu Taali laps on tema oma. Hannes lahutas Liidast ja läks koju tagasi koos Taaliga. Isa halvatuse töttu tegemata töö sai tehtud Taali abiga. 3. MILLISEID PROBLEEME KAJASTAB TEOS? Teos kajastab elulisi probleeme kus rügatakse tööd, peres sureb keegi ära, keegi jääb haigeks, ei saada läbi jne..:
"Õitsev meri" August Mälk Raamat "Õitsev meri" räägib ühest perekonnast, kes elavad ühes rannaäärses külas Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda. Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas. Kui kala tuli, oli elu lihtne ja tore, aga kui meri ei andnud kala, siis oldi näljas. Hannese vend Arno läks mööda maailma seilama. Vahel harva kirjutas ja saatis perekonnale raha
Harala elulood Turja Hannes Ühes väikses rannakülas ma elasin, kus ühiseks huviks oli meri. Rannakülas leidus ka ilusaid neidiseid, üks ilusamaid oli Suureõue talu Niida. Seal oli ka Taali, nende kahega sai ikka pidudel tantsu löödud. Hiljem sai öösiti salaja Niida toas käidud, kuni tolle isa sellest teada sai. Nii lõppes meie suhe. Mõni aasta hiljem sai mu vend Klaus surma, jättes leseks oma naise Luise. Ühel peol kohtasin Liidat, kelle ka endale naiseks võtsin. Liida emaga ma läbi ei saanud, ta oli ennasttäis ja tõre. Ühel päeval sain aga kirja, kust sain teada, et isa on halvatuks jäänud. Läksin tagasi koju, et isa eest hoolt kanda
pidi ju keegi tegema. Klaus, kui pere vanim poeg ja talu pärija, ei olnud eriti usin selles suunas liikuma. Hannes vestles Klausiga ja kui tema ei hakka veel naist võtma, et ta võtab siis ise, aga Klaus lubas kevadeks naise majja tuua. Peale seda läks Hannes ka mõneks ajaks kaugsõidu laevale raha teenima. Aga kui ta sealt naasis, siis kuulis külast, et Niidal on nüüd peigmees majas. Hannes otsis mingil määral lohutust Taali juurest. Siis saabus aeg minna kaitseväkke. Seal ta sõbrunes ühe saarlasega, kellega koos sõitis pühade ajal saarele, sest kodukülla oli pikem tee. Saaremaal tutvus ta ühe noore tütarlapsega, kes kohe Hannesesse väga kiindus ja hakkas ka teda ootama, kuni tal teenistus läbi on. Kui oligi aeg läbi, siis läks ta enne kojuminekut Tondiojalt läbi. Liidal oli selle üle hea meel ja ta hakkas Hannesele rääkima, et ta jääkski sinna, saaks tema meheks.
TAAL Taal on kihtvulkaan Filipiinidel Luzoni saare edelaosas, Manilast 50 km kaugusel. Geograafilised koordinaadid on 14°0'7" N, 120°59'34" E. See asub Talisay ja San Nicolase linnade vahel. Übruskonnas asub veel palju teisi linnu. Ta moodustab varasema väga tugeva vulkaanipurske tagajärjel tekkinud kaldeeras asetsevas Taali järves 300 või 400 m kõrguse koonuse ning ulatub järvest saarena välja. Väiksemaid purskeid on olnud mitmeid, need on tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 5000-6000. Geoloogiline alus, purskamiskohtade varieeruvus ja ulatuslikkus kutsuvad esile rea mitmesuguseid vulkaanilisi riske, nagu näiteks laavavoolud, radioaktiivne tolm, tuhapilved, mürgised gaasid, sähvatused kraatris asuvast järvest, tsunamid ja üleujutused järvel,
tahtis alati jääda erapooletuks ning neile vaikselt lahenduse pakkuda. Ilma kisa ja kärata. Armastus Hannese lapsepõlve armastuseks oli Suuremäe Niida. Neile sai saatuslikuks perede jõukuses esinevad erinevused. Seepärast keelaski Niida isa Hannesel oma tütrega kohtamise. Niida oli küll nõrem isiksus kui Hannes, kuid seda kas neil ka midagi ilusat oleks kahekesi välja kujunenud ei tea, sest armastusele ei antud siis võimalust. Teiseks Hannese armastuseks oli Saadu Taali, kellega Hannes ka lapse sai. Hannes ise sai sellest aga alles teose lõpupoole aru. Isiksused olid neil üsna sarnased. Nii nagu Hannes ei kartnud ka Taali tööd. Lisaks sellele oli Taali pere ka vaesemate killast nagu Hannese omagi. Kolmandaks armastuseks sai Hannesele Tondioja Liida. Kuigi siin ei saa rääkida niivõrd armastusest kui rahast. Pigem viimase pärast Hannes Liidaga leivad ühte kappi pistiski. Mida aeg edasi seda enam Hannes mõistis millise vea ta oli sellega teinud
2 ,,Surm tuleb kustumata ja viib Selle lause tähendus on kurb, 80 vahel ootamata." kuid tõene. Surm viib maise osa, aga vaimne osa elab edasi. Veel võtab põrguisand elu ootamatult. 3. 4 raamatut iseloomustavat sõna 1) Põnev 2) Kaasahaarav 3) Hariv 4) Lummav 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1) Kas Taali ja Hannes said veel lapsi? 2) Kui kaua elas veel Turja Laas? 3) Kas Tondioja Liida abielus uuesti? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid 1) Väga põnev ning kaasahaarav raamat. 2) Elu rannakülas ei ole midagi nii roosiline, kui algul tunduda võib. 3) Kui oled rannakülast pärit, on väga raske kohaneda maaeluga. 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta August Mälk (4.oktoober 1900 Kipi-Koovi küla, Lümanda vald, Saaremaa- 19
bajaani. Noormeest võib nimetada ka Hannese parimaks sõbraks, kuna nende suhted olid väga head. Sass maksis ka Hannese pussitamise eest kätte. Suureõue Niida on heledate juustega, valge nahaga ja alati puhastes riietes olev tütarlaps, kes osutub Hannese esimeseks armastuseks. Nende kahe vahele tekitab aga piiri erinev jõukusklass. Niida isa ei luba poisil tüdrukuga tegemist teha. Tüdruk on ärahellitatud ning linnaelu ja haridus muudavad teda veelgi. Saadu Taali on Hannese teine armastus, kellega muutus poiss aina lähedamaks tantsuplatsil. Suhte arenedes saavad nad endale lapse, kelle päritolust ei olnud esialgu keegi teadlik, ka Hannes mitte. Taali iseloom sarnaneb Hannese omale, samuti ei pelga ka tema tööd. Tondioja Liida on Hannese kolmas armastus, kellega abiellumine osutub aga mehele tõsiseks veaks. Nimelt kuulub Liida maarahva hulka koos oma perega (ema- Luise ja isa) ning nad ei mõista Hannese tõekspidamisi
põhjustatud nukrusest. Peale seda läks Hannes paariks aastaks mereväkke. Puhkusel olles sai ta Tondioja külast oma tuttavalt Liidalt kutse Tondiojale elama minna. Hannes kahtles selles väga. Tondiojal olid viljakad mullad, palju metsa ning ka nälja üle ei oleks pidanud kurtma. Samas polnud seal merd. Merd, mida Hannes nii väga armastas. Arvan, et üheks kahtluse põhjuseks oli ka see, et ta ei armastanud Liidat. Tema tõeliseks armastuseks oli hoopis Saadu Taali, kes oli läinud Viljandimaale teenijaks, sest kodus oli kitsas käes. Peale selle sai ta ka teada, et Taali oli saanud endale vahepeal lapse, kuid keegi ei teadnud, kes oli isa. See ning nälg Turja peres sundisidki Hannest Tondiojale minema. Peeti uhked pulmad ning isegi väetiks jäänud Turja Laas sai taaskord elu sisse. Peale pulmi hakkas Tondiojal pihta igapäevane töö. Õige pea Hannes tüdines sellest ning muutus tusaseks. Ta igatses merd ja vabadust
kuid tema kutsumus oli meremehe elu. Kala ei suud akuival maal hingata, samamoodi närbus Hanneski vähehaaval, oli halb oma naise vastu ja pahur ka kõigi teistega. Mees arvas, et kindlustas omale mugava elu, kuid tegelikult tegi haiget nii endale kui ka teistele. Miks otsida armastust kaugelt, kui tegelikult on see otse nina ees? Hannes oli enda arvates Niidasse meeletult armunud ja see tegi talle haiget, kui tüdruk teise mehega ringi patseeris. Taali oli vaid meelelahutus, kerge suveromaan. Hannes ei osanud aimatagi, et see naine on tema tõeline armastus. Naine, kes sünnitab talle poja, kes teeb temaga koos armastatud tööd, ja vallutab lõpuks ta südame. Naine, kellega ta abiellus, oli tema jaoks täiesti vale. Nad olid erinevate taustade ja iseloomudega ega suutnud teineteist ühelgi tasandil mõista. Kuidas elukeskkond inimest mõjutab? Hannes kasvas üles väga rasketes oludes, nad olid vaesed ja täis kõht sõltus mere tujudest
ohkamised, kuid oli olnud ikka sest tema oli viimane, kellel nii, et need pääsesid üle huulte oli sõna õigust. kõige viimaks, sest emade soovid tulevad siis, kui teiste omad on lõppenud. 3. Nüüd oli võrgu algus tal käes, See oli armas lause ja see 214 teise märja käega tõmbas aga suudlus, tegi õnnelikuks nii tüdruku korraga lähemale ja Hannese, kui ka Taali. suudeles selle külma põske 3. 4 sõna, mis iseloomustavad raamatut. 1. Kurb 2. Armastus 3. Seiklus 4. Mõtlema panev 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Millesse suri ikkagi Hannese ema? 2. Miks Taali ei öelnud Hannesele, et ta rase on ja et saab temalt lapse? 3. Mis sai Hannese sõjaväe kaaslasest, kes viis kokku Liida ja Hannese? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1
Koju jõudes avastas ta, et nii mõnigi asi on muutunud vend Klaus oli abielus sõnaka Liisega, Taalil oli poeg (Hannes oli poja isa), eluolu oli vilets. Kodus tekkisid pidevalt tülid ja Hannes otsustas ikkagi Pöidele minna, et Liisaga abielluda. Kuid Hannes tundis, et midagi oleks justkui puudu. Kui vend Klaus tormiga hukkus ja isa mõne aja pärast haigestus, oli kõik otsustatud - Hannes läks koju tagasi. Hannese kõrval jäi rannakülale truuks ka Saadu talu tüdruk Taali. Kuigi too käis teenistust otsimas mandril, naases ta siiski oma kodukohta. Lõpuks sai temast õige kaasa Hannesele. Hannes ja Taali kogesid mere õitsemist sügavamas tähenduses. Kokkuvõtteks võib öelda, et mere õitsemist mõistavad kõige paremini just need inimesed, kes on mere ääres sündinud ja seal pikka aega elanud. Inimene kelle soontes ei liigu randlase veri ja kes ei ole olnud truu oma rannakodule, ei mõista mere õitsemise sügavamat tähendust, kuid
kolib tagasi oma koju on Hannesel kohustus oma isa eest hoolitseda. Ta püüab röömuga kala ja ei taha mõeldagi enam maamehe elu peale. Ta küll kutsub viisakusest oma naist rannakülla elama, aga see on harjunud parema eluga. Siis Hannes otsustabki, et tema koht on rannakülas. Teda ei ahvatle parem elu talus. Ta tahab oma kätega oma unistused teoks teha ja ikkagi kollase maja mereäärde ehitada. Ka leiab ta omale tubli kaaslase rannatüdruku Taali. Ka on tal Taaliga poeg kellest Hannes küll algul midagi ei teadnud, sest oli vahepeal sõjaväes. Autor tahab selles raamatus näidata, et juured loevad elus väga palju. Võib küll olla ahvatlusi, aga juured kisuvad koju tagasi. Mulle see raamat meeldis. Hannes oli küll nagu tahumatu meremees ja päris hästi ei meeldinud mulle, et ta nii vähe mõtles , kas Taali laps võiks olla tema oma. Samuti puudus tal otsustusvõime
Ta ei saanud Liida emaga hästi läbi ning ka suhted Liidaga hakaksid halvemaks muutuma. Hannes sai teada, et Klaus oli vahepeal merel surma saanud. Hannes igatses merd, isa tervis aina halvenes ning ta otsustas minna tagasi Turjale. Alguses läksid nad koos Liidaga, kuid Liida lahkus varem. Hannes jäi Turjale, ta tundis end seal hästi ja ei tahtnudki tagasi minna, kuid kuna Liida mere äärde ei tulnud, leidsin Hannes ja Liida isa, et targem oleks lahutada. Hannes sai teada, et Taali poeg on tema oma, ning sügisel, kui Hannese ja Liida lahutus läbi on, plaanisid Taali ja Hannes koos elama hakata. Mulle meeldis see, kuidas kõik teoses oli seotud merega. Kaluriküla inimesed elatusid sellest, mida nad merest said. Nad kõik armastasid merd, nii ka Hannes, ning hea oli lugeda, kui ta Tondiojalt oli koju tulnud ja ennast seal nii rahulolevana tundis. Mälk oskas merd väga ilusalt kirjeldada, näiteks „Meri oli kaldaveertest tume ja näis põhjatu
Rajoone oli kokku 39, senise 13 maakonna asemel. 4. Valla praegune asulate loend Tori vallas on 20 küla ja Tori alevik, mis on vallakeskuseks ning asub Pärnust 27 km kaugusel. Kõige levinumaks küla tüübiks Tori vallas on 51-91 elanikuga(28% külade arvust) ja 15- 50 elanikuga küla. Maakonna külatüübiks 101-200 elanikuga küla. Riiklikult määratleti hääbuvad, perspektiivitud ja perspektiivsed külad. Perspektiivsed külad Tori külanõukogus on: Tori alevik, Taali, Selja, Piistaoja ja Jõesuu külad. Tori valla külad: Aesoo (25 elanikku), Elbi (11 elanikku), Jõesuu (364 elanikku), Kildemaa (41 elanikku), Kuiaru (90 elanikku), Kõrsa (59 elanikku), Levi (47 elanikku), Mannare (48 elanikku), Muraka (95 elanikku), Muti (67 elanikku), Oore (90 elanikku), Piistaoja (133 elanikku), Randivälja (61 elanikku), Riisa (26 elanikku), Rätsepa (35 elanikku), Selja (369 elanikku), Taali (257 elanikku), Tohera (87
kellega tal oli väga palju ühist. Naine oli töökas, veidi tagasihoidlik ja üldse hea inimene. Paar sai ka lapse, kellest mees sai alles lõpus teada, kuigi ta kahtlustas juba ammu, et see on tema oma. Lõpuks nad ka abiellusid ning hakkasid koos oma võsukest kasvatama. Hannes otsustas selle kasuks osaliselt ka selle pärast, et ta nägi, mis oli saanud Niidast ta suitsetas ega olnud enam seesama armas tüdruk, kes ta oli olnud enne. Kuid Taali seevastu oli kena ning töökas neiu. Sellepärast ma arvangi, et ainuke naine, keda ta tegelikult ning tõeliselt armastas oligi Taali. · Tema abielu kujunes: Hannese abielu Liidaga ei olnud hea, sest neil ei klappinud omavahel, neil olid erinevad suhtumised ja väärtused elus. Samuti ei saanud ta ka oma ämmaga väga hästi läbi. Pärast isa halvatuks jäämist tahtis Hannes tema eest hoolt kanda ja
ning neile vaikselt lahenduse pakkuda. Ilma kisa ja kärata. Armastus Hannese lapsepõlve armastuseks oli Suuremäe Niida. Neile sai saatuslikuks perede jõukuses esinevad erinevused. Seepärast keelaski Niida isa Hannesel oma tütrega kohtamise. Niida oli küll nõrem isiksus kui Hannes, kuid seda kas neil ka midagi ilusat oleks kahekesi välja kujunenud ei tea, sest armastusele ei antud siis võimalust. Teiseks Hannese armastuseks oli Saadu Taali, kellega Hannes ka lapse sai. Hannes ise sai sellest aga alles teose lõpupoole aru. Isiksused olid neil üsna sarnased. Nii nagu Hannes ei kartnud ka Taali tööd. Lisaks sellele oli Taali pere ka vaesemate killast nagu Hannese omagi. Kolmandaks armastuseks sai Hannesele Tondioja Liida. Kuigi siin ei saa rääkida
Vene rahvariiete ajalugu Autor: Lia Valdek Taali PK Vene rahvariided on ajalooliselt pärit Bütsantsist, kust on pärit ka esimesed Venemaa valitsejate abikaasad. Bütsantsi ja Venemaad ühendas ristiusk, mis oli Venemaal vastuvõetud 9. saj lõpus ( Kiijevskaja Rus`). Selle aja naiste riietus koosnes • alussärgist (rubaha) - millele olid eraldi külge õmmeldud käised • sarafanist ( nn käisteta kleit) • varukad olid väga pikad Naiste peakatted olid erinevad. Kõige suurem erinevus oli neiu ja abielunaise
Aleksandra Barabas MT-31 Õitsev meri ( August Mälk 1. Tsitaadid: ,,Kui pistab püksid kirja!" ,,Kalavõrgud- see on nagu veisel ta keel. Sellega ta end toitab... aga küll ta midagi leiab, mis seina küljest lahti!" ,,Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis vara, teisel võtab võrgud ja mehedki." ,,Kui sust endast pole meest, et hoida naisel väät ümber moka." ,,Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!" 2. Lühikokkuvõtte: Selles raamatus on juttu perest kellele saatus ebaõnnestus. Mitmeliikmelisest leibkonnast jääb romaani lõpul elus ainult Hannes kes oli abiellunud Liidaga. Peategelane, kes ei mõtle naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noo...
Autorid A. Mälk A. Gailit Autorid August Mälk August Gailit Sündis Saaremaal Lümanda Sündis Valgamaal Sangaste vallas Kipi külas mõisa läheduses Kuiksillal. Kasvas kokku ranniku ja Üles kasvas ta Laatre mõisas. merega. Õppis Valgas läti kihelkonna- Õppis Lümanda ja linnakoolis ning Tartu ministeeriumikoolis, linnakoolis. Kuressaare linnakoolis. Kuulus kirjanike rühmitusse 1944.a lahkus Rootsi, kus viibis "Siuru". elu lõpuni. Aastal 1944 põgenes Gailit koos perekonnaga Rootsi. Tegevuspaik Teoste põhitegevus toimub ranna ääres. "Õitsvas meres" Saaremaal Atla lahe ümbruses. Kalurikülas mere lähedal. "Leegitsevas südames" põhjarannikul asuval Verilaiul, tuultest räsitud liivasel künkal, pisike hütt Tuulemäel. Peamõte Õitsev m...
Jannsen sündis Vana-Vändra vallas. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske. Alghariduse omandas Vändra kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end Vändra pastori Carl Körberi juures. 1838. aastal asus Johann tööle Vändra köstrina. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. . Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. 1865 aastal oli Papa Jannsen ka laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" rajajate seas. 1867 esitas Johann Voldemar Jannsen seltsi kaudu palve organiseerida üle-eestiline laulupidu. . Tänu tema organiseerimistalendile ja "Eesti Postimehele" jõuti ettevalmistustöödega valmis ning juunis 1869 võis Tartu vastu
Enne Liidat oli Hannes armunud Taalisse, kellega tal oli väga palju ühist. Naine oli töökas, veidi tagasihoidlik ja üldse hea inimene. Paar sai ka lapse, millest mees sai alles lõpus teada, kuigi ta kahtlustas juba ammu, et see on tema oma. Lõpuks nad ka abiellusid, ning hakkasid koos oma võsukest kasvatama. Hannes otsustas selle kasuks osaliselt ka selle pärast, et ta nägi, mis oli saanud Niinast ta suitsetas ega olnud enam see sama armas tüdruk kes enne. Kuid Taali seevastu oli kena ning töökas neiu. Tegelikult kõik, kes seal rannaäärses külas elasid armastasid merd. Seda näitab ka see, et isegi Arno ei hüljanud seda, vaid läks hoopis sinna tööle. Ning Hannes, kes käis Aafrikas ja mujal reisimas ning elas rikkas talus peremehena, naasis ikka tagasi oma rannakülakesse ning alustas seal oma uut elu koos Taaliga. August Gailit'i teos ,,Õitsev meri" oli algul küll veidi segane, kuid lõppkokkuvõttes väga huvitav raamat
Jäätmeliik1 Koodinumber1 viis (t/a) Veok omavedu) sihtkoht ärinimi või nimi isikukood t/a Segaolmejäätme 20 03 01 Konteiner 471Spetsialiseeritud omavedu Paikuse prügila Paikre OÜ Paikre 10836969 238,34 d veok prügila Biolagunevad 20 02 01 Knteiner 140 Spetsialiseeritud omavedu Endise Taali Matogard OÜ 10315093 5,48 veok suurfarmi Jäätmed territoorium Ohtlikud Spetsialiseeritud Paikre OÜ Paikre
AUGUST MÄLK 1900-1987 Pärit Lümanda vallast, rannakaluri poeg. Lapsepõlv saab loomingus läbivaks. Lisaks merele on teda lapsepõlvest kummitama jäänud õitsevad õunapuud. Mälk õppis Kuressaare linnakoolis, lõpetas selle omades algkooli õpetaja pabereid. Alustas õpetajakarjääri Koovis, kuid üsna pea pidi katkestama, kuna kutsuti Tartusse sõjaväkke. Saaremaale tagasi tulnud asus õpetama ? .30ndate keskel läks elama Tallinnasse ja ta valiti riigikokku. August Mälk on võitnud Pätsi auhinna, kirjandusauhind, võitis endale Lagle talu. Arvati, et võidab Tammsaare. 44ndal aastal lahkub Rootsi, kus elab elu lõpuni ja jätkab intensiivselt loometööd. Loomingu I periood: 19261933 (Saaremaal) Tuli kirjandusse intrigeeriva teemaga ,,Surnu surm". See on jutustus pidalitõbiste elust. Saaremaal oli üks tõsisemaid selle haiguse koldeid. Mälk on seda teemat kasutanud mitme...
Tori muuseum Tori kirik Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud. Põllumajandusega tegelemiseks on Pärnumaal seoses mere lähedusega suhteliselt soodne ilmastik, kuid maaviljakus on allpool keskmist. Põllumajandusliku tootmistegevuse
Muldadest on valdavaks rasked liivasavi- ja savimullad, mis nõuavad taimekasvatajalt õigeaegset ning kiiret maaharimist ja külvi. Joonis1. Piirkonna asukohaskeem Joonis2. Vaatlusaluse piirkonna biotoopide skeem 2. Peamised esinevad biotoobid Peale kolme põhilise biotoobi, võib vaatlusaluses piirkonnas veel ära nimetada karjamaa ning kartulipõllu. Kõrsa raba Minu vaatlusalune piirkond asub Kõrsa rabas, Sindist idas, Reiu ja Taali metsakonna alal. Kõrsa rabast on raba (väheste laugastega) 60%, siirdesood 15% ja madalsood 25 %. Turbalasundi suurim paksus on 3,1 ja keskmine paksus 2,1 m, turbavaru 54 miljonit kuupmeetrit. Rabas toodetakse alusturvat. Vaatlusaluses piirkonnas kasvab rabamännik ehk domineerivaks puuliigiks on mänd, kuid kasvab ka kaskesid ja üksikuid kuuski. Taimedest esinevad sookail, harilik jõhvikas, pohl, rabamurakas, palusammal, raba-karusammal, kitsalehine turbasammal, kanarbik ja küüvits
sõbrad SUHTED NAISTEGA LIIDA ·Uhke NIIDA ·Hannesega abielus ·Hannese sümpaatia ja TAALI armastus ·Hannese tantsupartner ·Lapsepõlve sõbranna ·Lapsepõlve sõbranna algkoolist saati ·Sünnitas Hannesele lapse Tondioja Oti Reedik ·Sulane Suureõue talu Saadu talu
1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863 aastal kolima Tartusse. Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel
1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus „Perno Postimees”, mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863 aastal kolima Tartusse. Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel
KALEVIPOJAGA SEONDUVAID KOHTI Referaat Noarootsi 2011 Kalevipoja Võnnu kivi Ennemuiste suurustanud Kalevipoeg ja Vanapagan kahekesi ja kumbki lubanud teisest kaugemale visata. Kalevipoeg valinud suure kivi ja lubanud seda Tallinnast Võnnu linna visata. Viskamise juures libisenud aga kivi Kalevipoja sõrmede vahelt ära ja kukkunud Taali mõisa lähedale Tori jõesse. Praegu kutsutakse seda kivi Võnnu kiviks; ta suurus ulatab kaugelt üle veepinna. Vanapagan valinud niisama suure kivi ja lubanud Tallinnast Riia linna visata. Visanud, kuid kivi kukkunud Vändrasse Vihtra mõisa lähedale maha. Et viskamises Kalevipoeg võitnud ja Vanapagan alla jäänud, siis hakanud Vanapagan suurustama ja kiitlema, et tema sellepärast ei saanud kaugemale visata, et ta viskamiseks liivatera oli valinud
austuse ja tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus endise köstri vennatütre Juliana Emilie Kochiga, kes oli haiglane ja närviline. Sama aasta 24. detsembril sündis neile tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen. Jannsenil oli kokku neli last. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Rahva seas räägitakse, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863. aastal kolima Tartusse. Seal saavutas Jannsen kiiresti rahvamehe tunnustuse. Polnud ühtki suuremat ühisüritust, milles "papa Jannsen" poleks
tuntuse. 1843. aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. Sama aasta jõululaupäeval sündis ka tütar Lydia, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Põhilise töö kõrvalt oli ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863 aastal kolima Tartusse. Ajalehel oli üle 2500 tellija ning arvestades seda, et ühte lehte luges tollal rohkem kui paar inimest oli see kõige loetavaim kirjatükk piibli järel
SISSEJUHATUS Kes meist poleks kuulnud seoses 19.sajandi rahvusliku liikumisega Johann Voldemar Jannseni nime. Teda teatakse kui eestluse äratajat ja kirjanduse arendajat. Kaasmaalaste seas saavutas ta rahvamehe tuntuse ja hüüdnime Papa Jannsen juba oma eluajal. Ta sündis lihtsasse mõisaveski perekonda. Lapsepõlv oli tal isa surma tõttu raske, kuid ta rühkis edasi oma eesmärgi poole ning saavutas midagi suurt. Jannsen oli üks Eesti iseseisvuse rajajaist, olles eeskujuks paljudele teistele iseseisvuse eest võitlejatele, samas kui tal endal ei olnud eriti eeskujusid. Ometi süüdistati teda reetmises ja liigeses passiivsuses. Keegi ilmselt ei kahtle, et ta on olnud Eesti jaoks üks väga oluline inimene, kuid kuidas siiski kulges ta elutee ning mida ta tegi meie riigi ja kultuuri heaks, et me kõik temast midagi teame? ELULUGU Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. aa...
närviline. Sama aasta 24. detsembril sündis neile tütar, Lydia Emilie Florentine Jannsen, kes mängib edaspidi väga olulist osa perekonna avalikus elus. Jannsenil oli kokku neli last. Põhilise töö kõrvalt oli ta ka kirjamees, kes kirjutas eesti keeles. 1850. aastal lahkus Vändrast, et tööle asuda Pärnus Ülejõe ehk Rääma vallakooli õpetajana. Siiski räägitakse rahva seas, et ta ei läinud kohe Pärnusse, vaid kolis alguses Taali valda, kus ta oli kaks aastat kooliõpetaja. Lühemat aega töötas lisaks veel ka alevivalitsejana. 1857. aastal ilmus ,,Perno Postimees", mille väljaandjaks oli Jannsen. Leht oli pika eeltöö tulemus, sest ta lehe tegemise palved olid korduvalt tagasi lükatud. Ajalehe kasvu tõttu oli ta sunnitud 1863. aastal kolima Tartusse. Seal saavutas Jannsen kiiresti rahvamehe tunnustuse. Polnud ühtki suuremat ühisüritust, milles "papa Jannsen" poleks algataja,
Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt neisse küsimustesse selgust tuua. Mind jahmatas eelmisel õppeaastal ülikoolis, kui mainisin tudengitele Kaido Kama ja Olari Taali, ning küsisin, kui paljud teavad, kes nood on. Mitte ükski seitsmekümnest tudengist ei tõstnud kätt. Ja teiseks on mind juba aastaid jahmatanud, et noored tulevad õppima ajakirjandust, aga ise ajakirjandust ei loe. Kas olete märganud sama, et tudengite teadmised on teinekord väga puudulikud ning nende lugemus jätab samuti soovida? Nende teadmised on valikulised. Kes on suur loodusesõber, jälgib Eesti ökoloogilist pilti, aga ei pruugi teada
1959-1959 tegi Läänemere idaosas suureulatuslikke zoobentose uuringuid. Ta on tegelenud veekogude reostamise, bioindikatsiooni ja eutrofeerumisega. Järvekülg on uurinud ka Eesti jõgede põhjaloomastiku. Ta on Soome lahe kaitse rahvusvaheline ekspert. [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 486) Juhan Aul (aastani 1931 Juhan Klein; 15. oktoober 1897- 29.august 1994) Aul oli Eesti eugeenik, antropoloog ja zooloog. Õppis Taali ministeeriumikoolis ja Pärnu linnakoolis, lõpetas 1928 zoloogiamagistri kraadiga TÜ. Temast sai Eesti antropoloogia rajaja. Mõõtis ja kirjeldas antropoloogiliselt enam kui 50 000 inimest, olles seega Eesti biomeetsia ja andmetööstuse pioneer. Uurimistes käsitles eestlaste tõulist kuuluvust, pikkust ja raskust ning tõugude segunemist. Huvitus ka sotsiaalantropoloogiast. Ta on tõlkinud erialakirjutist, kirjutanud metoodilisi juhendeid, õppetermineid ja aimeartikleid. [Teadus 1 A-Ki
erinevaid idamaise päritoluga tehnikaid. 1998. aastal hakkas Iris Frolov juhendama idamaise tantsu trenne Võimlemisklubis Piruett, Juta Rahkema Tartus ja Monika Kesper Tantsustuudios Amrita. 2000. aastal juhendas Mai-Liis Maasaar idamaise tantsu trenne spordiklubis Salong Stuudio 99, Anu Eha tantsustuudios Sudio La Ronda ja Juta Rahkema Võimlemisklubis Piruett. 2006. aastast on Pille Roosi, Iris Frolovi ja Merike Taali poolt asutatud Kultuuriühing Nordic Sun korraldanud Eestis idamaise tantsu festivale. Aja möödudes kogus idamaine tants tuntust üle Eesti ning tegutsemist alustasid Eesti esimesed tantsutrupid Zahira ja Callista. Zahira trupile panid aluse Pille Roosi, Iris Frolov, Liina Remmelg ja Ulvi Korjus. Callista tantsuturpi lõid Mai-Liis ja Mari-Leen Maasaar ning Monika Kesper. 2000. aastal liitusid Callista rühmaga Anu Eha, Angela ning aasta hiljem Ines Karu.
erinevaid idamaise päritoluga tehnikaid. 1998. aastal hakkas Iris Frolov juhendama idamaise tantsu trenne Võimlemisklubis Piruett, Juta Rahkema Tartus ja Monika Kesper Tantsustuudios Amrita. 2000. aastal juhendas Mai-Liis Maasaar idamaise tantsu trenne spordiklubis Salong Stuudio 99, Anu Eha tantsustuudios Sudio La Ronda ja Juta Rahkema Võimlemisklubis Piruett. 2006. aastast on Pille Roosi, Iris Frolovi ja Merike Taali poolt asutatud Kultuuriühing Nordic Sun korraldanud Eestis idamaise tantsu festivale. Aja möödudes kogus idamaine tants tuntust üle Eesti ning tegutsemist alustasid Eesti esimesed tantsutrupid Zahira ja Callista. Zahira trupile panid aluse Pille Roosi, Iris Frolov, Liina Remmelg ja Ulvi Korjus. Callista tantsuturpi lõid Mai-Liis ja Mari-Leen Maasaar ning Monika Kesper. 2000. aastal liitusid Callista rühmaga Anu Eha, Angela ning aasta hiljem Ines Karu.
6 Edela Kõpu 21 984 7 Edela Laiksaare 10 342 8 Edela Lodja 11 714 9 Edela Orajõe 9 859 10 Edela Paanikse 16 041 11 Edela Surju 13 502 12 Edela Taali 22 236 13 Edela Varbla 19 075 14 Edela Vändra 19 077 15 Edela Õisu 11 843 16 Kagu Aakre 13 169 17 Kagu Alatskivi 12 748 18 Kagu Antsla 12 040
endast anda. Noores eas, kui Hannes oli veel 15- aastane, siis oli tal silmarõõmuks Suureõue talu Niida. Kuna tüdruk käis linnas koolis, siis oli võimalus neil kohtuda ainult vaheaegadel. Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis linnas koolis ja Hannes püüdis olla niisama uhke ja näidada tüdrukule, et ka tema on väikeses külas väga hästi hakkama saanud. Külas elas ka tüdruk Taali, kes oli väga hea ja tagasihoidliku iseloomuga. Ta ei meeldinud minule alguses. Just sellepärast, et ma lootsin ja ootasin, et Hannes ja Niida abielluvad ja hakkavad poisi unistuste kodus elama, milleks oli rannaäärne kollane maja. Mulle tundus, et Taali rikub nende vahelise suhte ära ja tungib nö nende vahele. Selline arvamus on minul vist tingitud liiga palju seebiooperite vaatamisest. Mida aeg edasi, seda rohkem läksid peategelase mõtted tüdrukute peale. Üsna tihti toimus peod, kus
Enno Ootsing Skulptuur 1. Ferdinand Sannamees 2. Albert ja Juta Eskel Arhitektuur 1. Karl Burman 2. Karl Tihase ‘’Tõsine’’ muusika 1. Evald Aav 2. Abi Zeider Kerge muusika 1. Leegajas Film 1. Albina Kausi-Üksip 2. Kaljo Kiisk Teater 1. Kaarli Aluoja 2. Kaarel Kilvet Kujutav kunst EV ajal August Pulst oli kunstnik ja muuseumitegelane, kes sündis 14.01.1889 Taali vallas Paikuse taluperes ja suri 22.11.1977 Tallinnas. Ta õppis 1899-1902 Tori-Levi vallakoolis, 1902-1905 Tori kihelkonnakoolis, 1905 -1908 Pärnu Eesti Kooliseltsi progümnaasiumis, 1908 - 1910 põllumajandust Küti mõisas Virumaal, 1911-15 Riia linna kunstikoolis – ühe sõnaga, väga paljudes koolides. Samal ajal andis ta ka õpingute kõrvalt eratunde Riias. 1915 -17 oli Pulst taas Eestis ja maalis ESTONIA teatrile dekoratsioone ning oli ka Lenderi eragümnaasiumi joonistusõpetaja
kasutasid erinevad veskid sarnaseid märke ning vahel on aegrida katkestatud. Leidub ka hulkuvaid vesimärke, mis dateerimisel üldse ei aita. Vesimärkide perekonnad ??? Suuline ajalugu, visuaalsed allikad, artefaktid. Visuaalne allikas koosneb kahest osast: kujutisest ning legendist, suur osa kodudes leiduvast fotomaterjalist on vajalike legendideta. Fotod on tehniliselt üpriski hästi dateeritavad. Artefaktide dateerimisega võib tulla raskusi nt võltsvaremed Taali mõisa pargis. Suulistest allikatest oli juba juttu ,soovitu ära aimata püüdmine' Suuline mälu võib katastroofide jooksul hävida inimesed surevad ja mälu ka. Ajaloodokumentide mõistmine Üks ja sama allikas võib põlvkondade vältel ,uueneda'. Iga uue põlvkonna ajaloolased võivad samast allikast välja lugeda niisugust teavet, mida eelnevad ei ole suutnud märgata või on pidanud ebaoluliseks Faktid ja kategooriad suulises ajaloos?? Ajaloolise kogemus ,üleloomulikus' vormis?
sõdurid. 12. Eesti ala jagamine võõrvallutajate vahel 13.saj. Kaart raamatust lk. 54. Eesti alade võõrvõimude vahel jagamine (53-56) : Eestimaa - Taani kuningriigi valdusesse langenud Põhja - Eesti. Liivimaa - Eestis ja Lätis sakslaste poolt vallutatud alad. Maahärra Isik, kes juhtis oma maa-ala, mille said omale võitjad ja maa siis omavahe ära jagasid(Pmst nagu feodaalriigid). Harju-Viru - Et Rävalat arvestati edaspidi Harjumaa osana, nimetati Taali valdust üldiselt Harju-Viruks. Tartu ja Saare-Lääne piiskopkonnad - Kõik alad peale Harju- Viru allutati Saksa-Rooma riigi keisrile. Kauguse tõttu ei olnud see oluline ja Eestis valitsesid suhteliselt iseseisvad maahärrad- Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. Liivi orduriik - ilmaliku võimu kehastuseks olev Eesti suurim sõjaline jõud Vana Liivimaal. Vana- Liivimaa ajastu - Feodaalse killustumise ajajärgu nimetus Eestis (ka Eesti keskaeg või orduaeg)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
