Els Mikiver (Einok) (1824 c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis KiiuAblas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka TõnuElse ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
Els Mikiver (Einok) (1824 - c.1900) Els Mikiveri elutee Eesti Rahvaluule Arhiivi poolt väljaantud raamatus Vana Kannel 1938 nimetatakse Els Mikiveri kuldsuiseks laulikuks. Sündis Kiiu-Ablas, hiljem siirdusid Einokid Virve külla Nõmme vabadikukohale, 21 aastane Els läks mehele 1846.a samasse külla Nigula ehk Lepa Madise pojale Tõnu Mikiverile. Einokid pärinevad Pedaspea külast. Kui lapsed asusid perekondadega Simititsasse, läksid kaasa ka Tõnu-Else ning elasid vanema poja Jaani talus. Sääl lõppes ka Else elutee aastal 1900.
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui
Ilmar Mikiver Ilmar Mikiver oli ajakirjanik, kirjanduskriitik, teatrimees ja raadiohääl. Ilmar sündis 1.01.1920 Loksal kellassepp Jakob Mikiveri peres. Ilmar Mikiver oli pere kõige vanem laps, tal olid veel nooremad vennnad Heino ja Olev. Ilmar Mikiver alustas kooliteed Loksa algkoolis, mille ta lõpetas 1932. aastal. Peale Loksa algkooli lõpetamist läks Ilmar Mikiver edasi õppima Gustav Adolfi Gümnaasiumisse, kust ta lahkus 1938. aastal ja suundus õppima Tallinna Reaalkooli (tollal Tallinna 2. Gümnaasium). Mikiveri klassijuhatajaks sai Paul Ederberg ehk Pudi, kes andis matemaatika ja füüsika tunde. Direktoriks oli Karl Koljo, kes ühtlasi andis klassile eesti keelt. Ernst-Peterson Särgava ehk Habe oli sel ajal kooli inspektor. Temaga puututi kokku iga kolmapäeva hommikul, kui
Tesco was established in 1924. The main quarters are located in Cheshunt, which is near to London, UK. Tesco`s chairman is John Gardiner. Tesco`s business activities are wide, it provides superstores and hypermarkets, personal finance, E-commerce and internet. Main markets are located in Europe such as UK, Ireland, Czech Republic, France, Hungary, Poland and Slovakia. Tesco is also found in South-Korea and Thailand, plans for Malaysia and Taiwan. TESCO sales in 1999 were impressive 18,5bn pounds. Silver Mikiver 2009
millele asetati veini pokaalid, pudel punast veini ning selle kõrvale juustuvaagen millele oli lisatud ka viinamarju. Kõik asjad lisati juurde käigupealt nagu ka päriselt on, kui külalised külla tulevad siis elutoas on olemas enamjaolt kõik, laualinad, nõud, küünlad jne. Tegelastel oli seljas igapäevased ja ametlikud riided. Õhtu osas pandi selga ööriided. Etenduse ajal vahetati riideid vaid 1 korra. ( Päeva riided ööriiete vastu ). Osades mängisid: Carmen Mikiver ( Anett), Ireen Kennik ( Anna), Ago Anderson ( Fred) ja Indrek Taalmaa ( Manfred) . Näitlejad olid väga heal tasemel, mängisid usutavalt ja põnevalt ning nende diktsioon oli terve lavastuse vältel väga hea. Minu lemmik oli neist aga Ago Anderson, kes oli oma rolli nii pühendunult sisse elanud ja tema välimus oli juba selline pereisa tüüpi. Suur ja karvane. Tegelased liikusid enam jaolt 2 meetri ulatuses, kuid nende liikumine oli hea. Selle vähese
19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad. Taasiseseisvuse aja olulisimaid autoreid on füüsikust ja filosoofist Madis Kõiv oma keerukate mälule ja mäletamisele keskenduvate näidenditega ning Andrus Kivirähk, erakordse
· 1963 esimene vabariiklik teatrikuu · 1965 Noorsooteatri asutamine Eesti NSV Teatriühing (ETÜ) 1945 1965 asutamisperiood. Esimehed A. Lauter, P. Põldroos, H. Laur, L. Rajala, I. Timmur 1965 -1975 teatrikunsti populariseerimine, tegevuse laienemine liikmeskonnast väljapoole. Esimehed: I. Timmur, A. Lauter, G. Ots 1975 1995 teatriliidu (ETL) loomine, erialaliitude moodustamine, esimehed K. Ird, J. Järvet, M. Mikiver 1995 tänaseni ETL kui katusorganisatsioon erialaliitudele, ühendustele. Esimehed T. Tepandi, J. Allik, R. Oja. ETÜ tegevus · Teatriürituste kohta info kogumine ja levitamine (festivalid, konverentsid jne) · Teatrikuude jm populariseerivate ürituste korraldamine · Preemiad, tunnustused · Lavastuste dokumenteerimine/arhiveerimine ajaloo jaoks (nt fotodokumentatsioon) · Komandeeringud, õppereisid · Teatritöötajate puhkekodud
Jewelry Metal graphics Films Paintings Rugs Paintings Theme- The Bible’s plots, religion “Last dinner“ („Viimane õhtusöök“) Paintings Recurring character- maskcharacter 1.“Sculpture with sculpture“ („Kuju kujuga“) 2.“Human“ („Inimene“) My favorite piece of his art Portrais- Lennart Meri, Mikk Mikiver, Igor Mang Literature http://www.eestikirik.ee/juri-arrak-joudis-usuni -kunsti-kaudu / http://noar.eu/et/kunstnik/juri-arrak/ https://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%BCri_Arrak
Endla juubelipeo 22 2011. " 100" Endla . Endla 1911 2010 . . ? , 21 , , . 2 20 . · Kunstilise juhi kt o Triinu Ojalo · Lavastajad o Enn Keerd o Andres Noormets · Näitlejad o Ago Anderson o Sten Karpov o Ireen Kennik o Lauri Kink o Liis Laigna o Piret Laurimaa o Triin Lepik o Priit Loog o Jaanus Mehikas o Carmen Mikiver o Ahti Puudersell o Bert Raudsep o Jaan Rekkor o Sepo Seeman o Tambet Seling o Indrek Taalmaa o Karin Tammaru o Katrin Valkna o Kaili Viidas o Jüri Vlassov
ÄRA MURETSE, KALLIS! Retsensioon Ma käisin laupäeval, 23. aprillil Pärnus Endla teatris vaatamas etendust ''Ära muretse, kallis!'' Etenduse zanriks oli komöödia, mis tegi vaatamise/kuulamise palju huvitavamaks. Etenduse autor ja lavastaja on Tiit Palu. Palul on veel palju teisigi näidendeid. Mõned on näiteks Mis värvi on vabadus, Raimund, Rõõmu kaalud ja palju teisigi. Lavastuse kunstnik on Silver Vahtre, kes on ka paljude teiste etenduste lavakujundaja olnud. Alates aastast 2004 on Vahtre Endla teatri peakunstnik. Näitlejatest osalevad etendusel Liis Laigna, Priit Loog, Carmen Mikiver, Indrek Taalmaa, Ahti Puudersell ja Jüri Vlassov kõik väga staazikad näitlejad. Rolle on neil kõigil olnud nii Endlas, kui ka teistes teatrites. ''Ära muretse, kallis!'' räägib loo noorest abielupaarist, kellel on olemas kõik ja mitte midagi. Võetud kohustuse...
Viimane kauboi Näitlejad: Tanja Mihhailova, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Karin Tammaru, Triin Lepik, Sepo Seeman, Ago Anderson, Jüri Vlassov, Lauri Kink, Tambet Seling, Ahti Puudersell, Margareth Sonntak või Meriliis Lillemägi. Enne kui ma teatrisaali sisenesin, oli minu arvamus sellest muusikalist juba selline, et tuleb mingi väga kantrilik etendus. Inimesed olid riides ka kantristiilis ja tegevuspaik oli ka selline kantrilik. See oli siis minu arvamus, kuid ma eksisin. Saali sisenedes ja lava nähes iseloomustas kantrit ainult riidevarnas olev kaabu.
teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad. Taasiseseisvuse aja olulisimaid autoreid on füüsikust ja filosoofist Madis Kõiv oma keerukate mälule ja mäletamisele keskenduvate näidenditega ning Andrus Kivirähk, erakordse
Retsensioon Uhkus ja Eelarvamus Üheksandal novembril käisin teatris vaatamas etendust ''Uhkus ja Eelarvamus''. Etenduses osalesid Kaili Viidas, Katrin Valkna, Ireen Kennik, Grete Elviste, Carolina Tagobert, Carmen Mikiver, Piret Laurimaa, Triin Lepik, Priit Loog, Sten Karpov, Jaanus Mehikas, Lauri Kink, Ahti Puudersell. Kaili Viidas lõpetas 2003. aastal Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasiumi hõbemedaliga. Katrin Valkna on näitlenud filmis ''Klass- Elu pärast''. Sten Karpov on pälvinud noore näitleja Kristallkingakese auhinna (2008) ning Endla teatri publikulemmiku tiitli (2012). Piret Laurimaa sai 2009. aastal parima naiskõrvalosa auhinna.
Grigori Kromanov ''Viimne Reliikvia'' ''Hukkunud Alpinisti hotell'' Arvo Kruusement ''Suvi'' ''Kevade'' Sulev Nõmmik ''Siin me oleme'' ''Mehed ei nuta'' Asko Kase ''Detsembrikuumus'' Veiko Õunpuu ''Sügisball'' Andres Maimik, Rain Tolk ''Jan Uuspõld läheb Tartusse'' Arko Okk ''Ristumine peateega'' Mikk Mikiver ''Indrek'' Elmo Nüganen ''Nimed marmortahvlil'' Mati Põldre ''Need vanad armastuskirjad'' Helle Karis-Murdmaa ''Nukitsamees'' Arvo Iho ''Karu süda'' Theodor Luts ''Noored kotkad''
Tehnikaülikooli Raamatukogu URRAM EBS Raamatukogu 3 3 5. Leidke andmebaasist RIKSWEB Kristi Mikiveri artikleid, valige üks artikkel ja kontrollige selle kirje leidumist andmebaasis ISE, võrrelge märksõnu ja kirjeldage otsingut. 2p RIKSWEB - Täpsem otsing, jätsin linnukese Artiklid ette, sisestasin väljadele Autori nime Kristi Mikiver. Tulemuseks sain 6 kirjet. Märksõnaks oli ametijuhendid. Valisin november 2013 ajakirjas Personali Praktik ilmunud artikli ,,Soovitused ametijuhendi koostamiseks" ja kontrollisin kirje leidumist andmebaasis ISE. ISE Liitotsing, sisestasin Autori nime Kristi Mikiver, Pealkiri/Väljaanne Personali Praktik ja Sõna - Soovitused ametijuhendi koostamiseks. Andmebaasis oli kõne all olev artikkel olemas. Märksõnad: ametijuhendid
põlvkonnast. Käsitletakse seitsme Soome armees teeninud eesti vabatahtliku nii nimetatud soomepoisi sõjaaegseid ja -järgseid lugusid. Teoses käsitletakse Teise maailmasõja ajal ja sellele järgnenuid aastaid. Neid mehi sidus ühine eesmärk- taastada Eesti iseseisvus, veelgi enam, et abiks olid lubanud tulla ka USA ja Suurbritannia, kes kahjuks aga oma sõna ei pidanud. Nendeks meesteks olid Raul Kuutma, Kaarel Karimäe, Hugo Tartu, Endel Kruus, Edmund Ranniko, Heino Mikiver ja Ahto Talvi. Esimsese peatükis räägiti Raul Kuutmast. Raul Kuutma on sündinud 3. augustil 1924 Virumaal Palmse vallas. Ta lõpetas 1939. aastal Sagadi algkooli, 1939-1942 õppis Rakvere keskkoolis, kust siirdus Tallinna Tehnikumi. 1943-1944 teenis vabatahtlikuna Soome kaitsejõududes, oli väljaõppel Porokyläs, Taavettis ja Jalakalas, tõrjelahingutes Karjala kannasel, Viiburi lahel ja Vuoksil. Ta võttis osa ka Pupastvere lahingus ja Pilka lahingus.
drama company, with only slightly more plays for the children than in the other theatres. The objective of its first leader Voldemar Panso was to change the unnatural situation, created in Stalinist times, of Tallinn having only one Estonian-language drama theatre. In the beginning the theatre used the big stage of a Soviet-style "palace of culture". In 1975 a 100-seat stage was opened in the 15th-century house in the old-town centre of Tallinn. After Panso the company was led by Mikk Mikiver, Kalju Komissarov, and Rudolf Allabert. Since 1992 the artistic director is Elmo Nüganen and the managing director is Raivo Põldmaa. In 1994 the company took its present name. The cramped conditions of the theatre became better, when it obtained some neighbouring buildings and the whole historic block was renovated, turning it into a challenging theatrical complex. Among the new additions are two flexible stages, of 120 and 200 seats respectively,
E.R.I"; 2001-2003 seriaalis "Wremja"; Alates 2007.aasta veebruarist hakati näitama seriaali "Sipelga 14", mis on seriaali "Wremja" uustöötlus Midagi Dan Põldroosist: Dan Põldroosi silmade värv on kirju ja juuksed tumedad. Tema pikkus on 187 cm ja kaal 87 kilo. Ta on abielus. Tema lemmiklaulja on Hendrik Sal-Saller, lemmikharrastuseks on kalapüük ja lemmiktoiduks pilaff. Teatrietendustest on talle kõige sügavama mulje jätnud Mrozeki "Immigrandid", kus mängisid Mikk Mikiver, Ain Lutsepp ja Roman Baskin. Dan Põldroos arvab, et ta on rohkem kino-kui teatriinimene. Dan Põldroos usub, et tõeliselt edukad on raamatutarkust hinnata oskavad inimesed. Ta õppis lugema viie-kuueaastaselt. Tema esimene raamat oli venekeelne "Moidodõrj", milles oli juttu inimjalgade, käte ja näoga liikuva kraanikausi tegemistest. Lapsepõlve lemmikraamatuteks olid Eno Raua"Sipsik",venekeelne "Kärbse Kärt", Aino Perviku "Kunksmoor" ja Eno Raua "Naksitrallid".
12.a Kümnen Poliitilised ja sotsiaalsed Kultuurisündmused Kultuurisündmused Teatrisündmused d sündmused maailmas Eestis Eestis 2004 Eesti astus Schengi viisaruumi, 2006 Rootsi raadio lõpetab 2006 suri Mikk Mikiver 2006 Nukuteater sai lisaks 2007 rakendati eestikeelsed saated 2006 Olev Ehala sai Aasta Noorsooteatri nime 2006 Presidendivalimised (T. H. 2006 Torino taliolümpiamängud Muusika auhinna 2007 ,,Primadonna mäng" Ilves) (Kristiina Smigun võitis 2 kulda, 2006 Eestis esilinastub film Matti 2009 Rahvusooper Estonia
1970. aastatel näo lavastaja Voldemar Panso. lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Draamateater tänapäeval Eesti Draamateater annab aastas üle 500 etenduse, seda oma maja kahes saalis ja ka mujal Eestis. Etendusi külastab hooaja jooksul üle 120 000. teatrisõbra. Viimastest aastakümnetest nimetagem tähelepanuväärseid lavatajaid nagu Mikk Mikiver, Juhan Viiding, Evald Hermaküla, Mati Unt, Hendrik Toompere, Merle Karusoo. Alates 1999. aastast on Eesti Draamateatri peanäitejuht Priit Pedajas ning alates 2006. aastast on teatrijuht Rein Oja. Eesti Draamateatri juhid Rein oja Priit Pedajas Faktid 23. aprillil 1919 tuli "Estonia" kontserdisaalis kokku esimene Eesti parlament. "Estonia" teater oli ka Eesti 50-kroonisel rahatähel, kuni 2011. aastal euro kasutusele võeti. 2013. aasta 6
suutis rakendada parimat varasemast teatritraditsioonist (sõjaeelses teatrikoolis oli ta olnud Lauteri ja Põldroosi, Moskvas aga Aleksei Popovi ja Maria Knebeli õpilane), tuues 29 eesti lavale stilistilise mitmekesisuse, värske kujundlikkuse ja mängurõõmu. Samavõrd kui teatrikeele uuendaja väärib Panso tähelepanu tänaseks staažikaima eesti teatrikooli loojana: 1957. aastal asutati Tallinna Riikliku Konservatooriumi juurde lavakunstikateeder, mille 1961. aastal lõpetas I lend (Mikk Mikiver, Aarne Üksküla, Meeli Sööt, Ines Aru, Tõnu Aav, Jaan Saul jt.); 2016. aasta suveks on selle kõrgema õppeasutuse – praeguse nimega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikool – lõpetanud 27 lendu (üle 430 inimese). (1960.–1970. aastatel tegutsesid Teatriühingu toel mitme teatri juures oma stuudiod.) Teatris ja draamas aktualiseerus alates 1950ndate keskpaigast kõigil teose tasanditel elusarnasuse printsiip: aine värskus, situatsioonide
1949. aastal liideti Draamateatriga tolleaegse eliitteatri "Estonia" draamatrupp. 1967. aastal avati lisaks 540- kohalisele suurele saalile ka 140-kohaline väike saal pööningukorrusel. Aastakümneid Viktor Kingissepa nime kandnud Tallinna Riiklik Akadeemiline Draamateater sai Eesti Draamateatriks taas 1989. aastal. Seda on juhtinud eesti teatri suurkujud - Paul Sepp, Priit Põldroos, Leo Kalmet, Ants Lauter, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Mikk Mikiver, Evald Hermaküla ja Merle Karusoo. Praegu on Draamateatri kunstiline juht Priit Pedajas ja direktor Kristian Taska. Eesti Draamateater on Eesti suurim sõnalavastusteater, kus töötab hetkel 40 näitlejat, kellest enamik on lõpetanud EMA Kõrgema Lavakunstikooli, samuti on näitlejaid tulnud Moskva Teatriinstituudist või teatri oma kunagisest stuudiost. Teatri repertuaaris on klassika, nii maailma kui ka eesti dramaturgia, muusikalid ja lastelavastused.
KULTUURIELU 1960ndatel Paul-Eerik Rummo Alguses saavutas ENSV kultuur uue kvaliteedi- uus põlvkond, 1942-... uskus paremasse tulevikku. Viiu Härm, 4 tütart Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ...
Kurjust kujutatu ebaloomulikuna, grotesksena, headus aga omakorda loomulik ja vaikne. Täielikud kontrastid muusikas. 12. Mis on 1970. aastate noor rezissuur? Nimetage lavastajaid, iseloomustage ühe lavastaja loomingut 1970-ndail. 1970. aastatel alustasid tegevust uued noored lavastajad, kes olid vanade tegijate käe all õppinud. Neid oli massiliselt ning nad hakkasid kõik aktiivselt tegutsema. Tähtsamad neist olid Mikk Mikiver, Tooming, Hermaküla, Raid, Normet, Trass ja Komissaarov. 1970. aastate teisel poolel lõpetasid Karusoo, Peterson, Pedajas ja Kerge. Noor rezii on sõnapaar, mida võib pidada teatriuuenduse sünonüümiks. Hakati otsima uut teatrikeelt, mis lähtuks teatrile ainuomasest, oleks teatraalne. Oluliselt muutus suhe dramaturgilisse teksti. Nt Tooming: Tema kreedoks on läbi aegade olnud püüd kuulutada tõde. Näidata inimesi nende pahedes ja
Sellega kaotas Frederic Henry kõik, mis talle tähtis oli. Ja loo lõpp jäigi lahtiseks, kirjeldades, kuidas mees pärast naise surnukehaga hüvasti jätmist hotelli tagasi kõndis. "Hüvasti relvad" oli hea raamat, mis andis ülevaate, kuidas mõjutas sõda mehe elu ja mõtlemist ja tuletab meelde, et inimesed peavad olema õnnelikud selle üle, mis neil on ja hindama iga päeva, lähedaste kõrval olles, õnnelikuks. Hedi Mikiver 11. klass
Sel korral olid üksi sa, kui varjuriiki endaga sind loojang viis. Nüüd mälestus vaid saadab mind kui ärkan öösel, koju sind ma kutsun siis. Elu tühjal laval ma nüüd kõnnin, kus kord seisid sa ja kasvas arm. Nüüd pilvi üle taeva käib ja pisaraid on lilled täis on elu karm! Laulu sõnade autoril Heldur Karmol on eesti muusikas väga oluline roll. Tema lauludele on omane tugev emotsionaalsus ning tõsine, aktuaalne teemavalik. ,,Mälestus" on eesti keeles kuulsaks lauldud Heli Läätse poolt. See räägib ...
Ta pidi ka episoodilisse ossa panema kõik võimed ja oskused, et tähelepanu äratada." Salme ei ole eelistanud ühte lavastajat teisele või ühte partnerit teisele, ta pidas oluliseks oskust töötada kõigiga. Ilmselt just see oskus avas talle võimaluse töötada paljude erinevate lavastajatega nagu näiteks Hilda Gleser, Paul Sepp, Leo Kalmet, August Sunne, Leo Martin, Voldemar Alev, Eduard Trük, Hando Kompus, Oskar Põlla, Ilmar Tammur, Voldemar Panso, Gunnar Kilgas, Mikk Mikiver, Elmo Nüganen jt. Reek: "Ma ei sa öelda, et mul oleks töö kellegagi paremini või halvemini sobinud. Peaasi, kui roll on huvitav. Siis ei saa tekkida niisugust asja, et mulle ei meeldi lavastaja. Näitleja õpib ennast tundma erinevatest tahkudest, kuna üks lavastaja õpib sind tundma ühest, teine jälle teisest kandist." Salme Reek vajas Lavastajat tema suunavaid nõuandeid, tähelepanekuid, julgustavat sõna. Ilmselt aitas tal paljude erinevate lavastajate
Kes olid soomepoisid ? v Esimesed soomepoisid olid 1939. ja 1940. aastal Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid anda oma panuse hõimunaabrite võitlusele pealetungiva punaväe vastu Talvesõjas. v Soomepoiste tunnuslause oli SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST. v Selle nimel langes Soomes 178 meest. Kes olid soomepoisid ? v Kuulsamad soomepoisid: Ivar Grünthal, Ottniel Jürissaar, Ain Kaalep, Raimond Kaugver, Ilmar Mikiver, Heino Susi, Ilmar Talve, Vello Salo jt. Talvesõda v Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 30. novembrist 1939 kuni 13. märtsini 1940. v Talve sõda kestis 105 päeva ja oli väga raske. v Soome Talvesõtta (193940) läinud mehed olid väljaõppel rahvusvahelises SISU brigaadis Lapual. Talvesõda v Talvesõjas osales vähem eestlasi, kui Jätkusõjas, sest üleminek Soome oli väga raskendatud. v
aasta aruanne. Tallinn: Rahandusministeerium, lk 17. 4. Kalev, L. jt (2012). Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: TLÜ Kirjastus, lk 356-388. 5. Lang, K. jt (2013). Avaliku teenistuse seaduse käsiraamat, lk 14. Arvutivõrgus: http://www.avalikteenistus.ee/public/Jurgen/avaliku_teenistuse_seaduse_kasiraamat.p df (01.01.2016). 6. Merusk, K (1992). Avaliku teenistuse seaduse põhimõtted. Eesti jurist (5), lk 327. 7. Mikiver, M (2002). Avaliku teenistuse õigus. Teine trükk. Tallinn: Sisekaitseakadeemia, lk 15. 8. Pikamäe, P (1994). Avaliku teenistuse taassünd Eestis. Juridica (4), lk 166-167. 9. Randma- Liiv, T. (2004). Euroopa Liiduga ühinemise väljakutsed Eesti avalikule haldusele. Riigikogu Toimetised (9), lk 109-116. 10. Randma, T. (2001). A Small Civil Service in Transition: The Case of Estonia. Public Administration and Development (21), lk 41-51. 11. Reinsalu, S.; Tõniste, M
teatrikooli ja noorsooteatri looja, aastatel 19701976 Draamateatri peanäitejuht. Lisaks isikupärasele kujundlikule reziile tõi Panso taas jõuliselt tähelepanu keskmesse eesti autorid ja klassikatõlgendused, lavale jõudsid Traadi, Vetemaa, Saluri, Krossi teosed. Murrangulised nii Eesti ajaloos kui teatris olid 1980. aastad: algas rahvuslik vabadusvõitlus, seda ennustasid ja toetasid mitmed lavastused, eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid. Lavastaja Mikk Mikiver tõi lavale mitmeid näidendeid, kus põimusid rahvuse ja üksikisiku saatus, ajaloolised valikud. Esmakordselt jõudsid lavale seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad. Taasiseseisvuse aja olulisimaid autoreid on füüsikust ja filosoofist Madis Kõiv oma keerukate mälule ja mäletamisele keskenduvate näidenditega ning Andrus Kivirähk, erakordse
,,Professor Martensi ärasõit" (1984) ,,Vastutuulelaev" (1987) ,,Wikmani poisid" (1988) ,,Silmade avamise päev" (1988) ,,Väljakaevamised" (1990) ,,Tabamatus" (1993) ,,Mesmeri ring" (1995) 7 ,,Paigallend" (1998) ,,Tahtamaa" (2001) 2.4. Näidendid Jaan Kross on ise kirjutanud 2 näidendit: ,,Doktor Karelli raske öö" ning ,,Vend Enrico ja tema piiskop". Jaan Krossi mitmest romaanist on tehtud näidendeid. Lavastajaks on olnud Mikk Mikiver. 1984. aastal esietendus Draamateatris ,,Keisri hull", 1991. aastal Soome rahvusteatris ,,Doktor Karnelli raske öö", 2000. aastal Draamateatris ,,Vend Enrico ja tema piiskop". (Soopan, 2007) 3. TUNNUSTUSED Neljal korral pärjati Krossi Virumaa kirjanduspreemiaga 2006. aastal sai Kross pikaajalise ja väljapaistva loomingulise tegevuse eest riikliku kultuuripreemia. Sama preemia sai ta veel 1998. aastal ,,Paigallennu" eest ning 1994. aastal oma elutöö eest. (Post, 2007) Alates 1993
õpetajate käe all haridust omandamas ning ka tembutamas. 1944. aastal on osa neist poistest, kes olude sunnil, kas enese tahtmisest ja veendumusest jäänud kodumaale, mitmedki aga laiali maailmas ja nii mõnigi juba erinevatel pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. "Wikmani poistest" on vändatud ETV-s telelavastus (1995). Peaosalisteks selles lavastuses olid Mait Malmsten, Liina Olmaru, Mikk Mikiver, Marko Matvere, Indrek Sammul jne. 1990.a. ilmus "Väljakaevamised". Tegevus toimub 1954. aastal, üks aasta pärast Stalini surma. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk, kes läheb tööle suvistele arheoloogilistele väljakaevamistele Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja Taani kuninga asehalduri Andrese pihtimust.
Olümpiatule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja platsile. Tseremoniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Vaiko Vooremaa. Olümpiaorkestrid olid Ellerhein, Hortus Musicus, Kukerpillid, Leegajus, Laine jt. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimetuse all "Olümpiamuusika". Olümpiaregati tarbeks ehitati peaareen Pirita Purjespordikeskus (arhitektid Henno Sepmann, Peep Jänes, Ants Raid ja Himm Looveer) 193 000 m² suurusel maa-alal (spordikompleks, jõe- ja meresadam 470 alusele, jahtklubi, ellingud, töökojad, pressikeskus ja laevakujuline olümpiaküla 632 voodikohaga). Poolsaarena lõikus jõesadamasse tseremooniaväljak, mille tipus sirutus konsoolina jõe kohale platvorm olümpiatulega
Vanalinna Hariduskolleegium Hanna Laura Sarv 8.t Aare Laanemets Referaat Juhendaja Krista Nõmmik Tallinn 2017 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Elulugu.....................................................................................................4 2.1 Eluloo Sissejuhatus.............................................................................4 2.2 Laanemets enne "Kevadet"................................................................4 2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?.................................................4 2.4 Kuulsus teda ei muutnud....................................................................4 2.5 Teatritee..............................................................................................5 2.6. Perekond..............................
laine 1960. aastate lõpupoolel. Niisuguste näidendite tinglikkus lubas käsitleda laiemaid ja üldisemaid eksistentsiaalseid küsimusi, mõnevõrra ka totalitaarsuse julmust ja tobedust. Sellele järgnes 1969. aastal alanud radikaalsem teatriuuendus ning see avaldus näidenditekstidega ümberkäimise vabaduses, lavategevuse agressiivsuses ja füüsilisuses, sümbolite ja metafooride ohtras kasutamises. 1960 aasta lõpu teatriuuendust saatis noore lavastajapõlvkonna laiem tulek (Mikk Mikiver, Kalju Komissarov, Ingo Normet, Raivo Trass, 1970. aastate keskelt ka Merle Karusoo, Lembit Peterson, Juhan Viiding, Mati Unt),siis imbusid uued võtted suhteliselt kiiresti laiali ning muutusid ajapikku publikule mõistetavaks. Lõplik tunnustus saabus Jaan Toominga suurlavastustega 1970. aastate lõpupoolel; vaimult iseloomustas neid pööre spirituaalsetesse otsingutesse, sageli ka folkloorihuvi. Samas hakkas metafoorilis-füüsiline teater järjest
PM 17.09.2008 Ugala avas hooaja kõrge latiseadega. Maailmaklassikasse kuuluv Tsehhovi «Kolm õde» peab tõestama kutselise teatri meistriklassi, näidendi peategelaste rollisooritustest on kujunenud nii mõnegi näitleja karjääri tipp. Nii oli see kahtlemata Eesti teatrilukku läinud Adolf Sapiro lavastusega 1973 Mari Lille, Meeli Söödi ja Ita Everiga õdede rollis, krooniks Mikk Mikiveri Versinin. Tsehhovi ettemäng Teatriteadlane Lea Tormis on tunnistanud, et just Mikiver «pakkus teatris harva esinevat naudingut: tunnet, et paljud mõttekäigud sünnivad tal tõesti kohapeal, lausa meie silma all». Ja et MikiveriVersinini ning EveriMasa armuloos oli just nimelt seda «inimestevahelise leidmise Volta kaart, mis õhku elektriseerib». Olin Adolf Sapiro lavastust teatris näinud ja ETV on näidanud ka selle salvestust. Ma ei salga, et läksin Ugalasse lavastust vaatama mälestusega kunagisest elamusest. Muidugi see segas.
1970. aastate näitekirjanduse kunstiline tase on küllaltki kõrge, keskmes on Enn Vetemaa, Rein Saluri, Vaino Vahing ja Mati Unt. 1980 . aastal lahvatavad rahvuslikud pinged noorterahutustes. Niisuguses olukorras muutub teatri tähtsamaks ülesandeks vaimne vastupanu võõrale võimule. Teater võtab üle ajakirjanduse funktsiooni . 1980. aastate draamakirjanduse peateemaks on ajalugu, mille abil uuritakse ja kinnitatakse rahvuslikku identiteeti. Teatris jälgib seda liini Mikk Mikiver, kelle lavastustest saavad suurima vastukõla Jaan Kruusvalli ,,Pilvede värvid" ja ,,Vaikuse vallamaja" ning Rein Saluri ,,Minek". Kodune ülesanne: 1.Otsida infot ja kirjutada referaat Jaan Krossist. 2. ülesanne siseveebis. 5 TÖÖLEHT 1. Mis ühendab filme ,,Kevade" ja teleseriaali ,, Wikmani poisid" ? Kes on tegelased, kus ja millal toimub tegevus? Täitke tabel.
iseenda tundmaõppimiseks ja avamiseks. Vaba mäng, lapse mäng. Teater tegeleb elu põhiküsimuste, püsisituatsioonidega, müütide ja arhetüüpidega. Lavalised sümbolid ja metafoorid , mis väljendavad vaimset/psüühilist reaalsust. Ekspressiivne mäng, emotsionaalsus, pingestatus. Ebaharilik plastika, karjed ja sosinad [kavatsuslik müra]. kontrastid ,,pausid ja puhangud"; üleminekud (äkilisus): ekstaas ja ahastus, lüürika ja paatos, klounaad ja tragöödia jne. 16.Mikk Mikiver eesti kirjanduse lavastajana: autorid, teemad, teatrikeel. Kirjeldage lähemalt üht lavastust. 1970nendate lõpul hakkas sihikindlalt tegema eesti kirjandusel põhinevaid lavastusi, mida sidus eestluse teema. Ta väärtustab rahvuslikku enesetaju, eesti keelt, ajalugu ja kultuuri. Teda huvitab eestlaste saatus läbi aegade, väikerahva visa võitlus rahvusena püsimise eest, kompromissid ja hind, mida nende eest maksta tuleb. Eesti-aineliste lavastuste võimsa reaga tõusis ta 1980. aastate
!! TOIMINGUTE PUHUL EI OLE HALRUSORGANIL VAJA PÕHJENDADA !! Mõõdukus:põhiõiguste ja vabaduste riive + legitiimne eesmärk. Kaasus 1 (koost. A. Lott) Harju Maakohus karistas kriminaalasjas V-d karistusseadustiku (KarS) § 424 alusel mootorsõiduki juhtimise eest 06.09.2017 joobeseisundis. V on 72-aastane mees, kes töötas enne pensionile minekut 15 aastat vangivalvurina ja autojuhtimise staaži on tal 42 aastat, tõsiseid rikkumisi ei ole olnud. Jahilaskmine on tema harrastuseks. See aitab tal varuda talveks linnuliha, et tagada pensioniga toimetulek. V tegeleb jahilaskmisega alates 1967. a-st ja 1970. a-st on V-l meistersportlase kandidaadi järk. V tarvitas 05.09.2017 õhtu jooksul sõbra matustel viina ja võttis viimase pitsi hiljemalt kl 18:00, sest kl 19:00 läks ta juba magama. Hommikul kl 9:00 ärgates tundis ta end kainena, sest kaalub 100 kg ja ...
kindlalt. 1964. a viibis Idla Argentina haridusministeeriumi kutsel pikemat aega Buenos Aireses, et juhatada kursust õpetajatele Argentinast, Brasiiliast, Tsiilist, Uruguiast, Paraguiast ja Peruust. Argentina oli Idla süsteemi tervenisti omaks võtnud ning sealt levis see kogu Lõuna-Ameerikasse. 1965.a sügisel oli pikem reis Lõuna-, Kesk- ja Põhja-Ameerikasse. 4. detsembril 1965 toimus Idla tüdrukute esinemine New Yorgi suures Town Hallis, mida Ilmar Mikiver iseloomustas ajalehes sõnaega "liikumise maagia".(Dagmar Normet, 2001, " Võimlemine läbi sajandi" : Eesti Spordiseltsis Kalev, lk 12) 1970. aastal toimus New Yorgis American Association for Health Physical Education and Recreatio´i korraldusel üleameerikaline kongress, kuhu kogunes 10 000 osavõtjat.Organisatsiooni algataja oli president John F. Kennedy, selle ülesanne aga innustada rahvahulki oma keha treenima. Kongressil oli Idla süsteem ainuke eeskuju,
Tallinna Tehnikagümnaasium Muusikal Grease Retsensioon Õpilane : Merilin Anijärv Klass: 9b Juhendaja: Merle Adelman Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid võimukad patroonid, kuningad ja aadlikud üle terve Euroopa, siis muusikaline komöödia on alati pidanud ise end ära õigustama , ning ligi meelitama publikut kesk – ja alamklassi hulgast. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwa...
(Haritlased lülitusid taasiseseisvumisprotsessi) · Suurt tähelepanu pöörati rahvuskultuuri olukorrale; esitati rida nõudmisi keskvõimule ja avaldati rahulolematust ENSV juhtkonna tegevusele (eriti ENSV KP juhi Karl Vainole, Arnold Rüütlile ja Ministrite Nõukogu esimehele Bruno Saulile). Lai avalikkus toetas neid nõudmisi. (Eesti ajalugu 2. M.Laur; T.Tanneberg; A. Pajur). Pleenumist: Avakõne pidas ürituse initsiaator ja Teatriliidu esimees Mikk Mikiver, tema järel kõnelesid Ignar Fjuk ja Indrek Toome. Üritusele oli kutsutud kogu ENSV juhtkond, kuid tulemata jäid nii Karl Vaino, Bruno Saul kui ka Arnold Rüütel. Etteandjad ja nende ettekanded olid kooskõlastatud EKP Keskkomitees. Kritiseeriti nõukogude süsteemi tervikuna ja Riiklikku Julgeolekukomiteed protestiaktsioonide mahasurumisel. Protestiti rahvuskultuuri arengu takistamise vastu ja analüüsiti eesti keele kasutamise probleeme ja isoleeritse põhjuseid. (T
ka tembutamas. 1944. aastal on osa neist poistest, kes olude sunnil, kas enese tahtmisest ja veendumusest jäänud kodumaale, mitmedki aga laiali maailmas ja nii mõnigi juba erinevatel pooltel sõdides hukkunud. Sisseelamine Wikmani Eragümnaasiumi lõpuaastaisse annab ülevaatliku pildi Eesti tolleaegsest elust. "Wikmani poistest" on vändatud ETV-s telelavastus (1995). Peaosalisteks selles lavastuses olid Mait Malmsten, Liina Olmaru, Mikk Mikiver, Marko Matvere, Indrek Sammul jne. 1990.a. ilmus "Väljakaevamised". Tegevus toimub 1954. aastal, üks aasta pärast Stalini surma. Peategelaseks on äsja Siberist asumiselt saabunud Peeter Mirk, kes läheb tööle suvistele arheoloogilistele väljakaevamistele Toompeale. Eelviimasel päeval leiab ta seinaorvast vahakamaka sisse sulanud karbikese, mis sisaldab 13. sajandist pärit käsikirja Taani kuninga asehalduri Andrese pihtimust.
(Enn Tarto, Lagle Parek, Tiit Madisson) · Väliseestlased-kujunemine, hariduse saamine Lääne maailmas, demokraatliku ühiskonna kogemused, keelte tundmine. Nõrkus- nõukogude pärandi mittetundmine. (Toomas Hendrik Ilves-USAs psühholoogia magister, Mariann Kelam-väliseesti organisatsioonides) · Kultuuri sfäärist poliitikud-(Eints Valk-laulev revolutsioon, Enn Põldroos, Mikk Mikiver, Paul Erik Rummo-liberaalide juht) · Uue laine poliitikud-küpsed iseseisvas Eestis, pidev laienemine. (Sven Mikser-kaitseminister, Mailis Reps) Institutsionaalne tasand-valitsus, parlament. Kaasajal ei tee poliitikat mitte ainult üks institutsioon (kuningas (,,Riik see olen mina!`` Louis XIV)), vaid poliitikat teevad mitu institutsiooni. Institutsioonide vaheliste suhete osatähtsus kasvab. Parlament tuleb pr. keelsest sõnast parlee (rääkima).
Heli Lääts, Georg Ots, Tviks, Singer Vinger, Artur Rinne, Gunnar Kraps, Tõnis Mägi, Anne Veski, Jaak Joala. Teater 1944.a. esimene ballett ,,Kratt" E.Tubin, ,,Elu tsitadellis". Vanemuine, Ugala, Estonia, Endla, Draamateater, Linnateater, Nukuteater. Lavakunsti kateeder: juhiks oli Panso. Näitlejad: Kaljo Kiisk, Helle Kull, Peeter Urbla, Sulev Nõmmik, Tõnu Aav, Mikk Mikiver, Kaarin Raid, Ita Ever, Eino Baskin. Tõe ja Õiguse erinevad dramatiseeringud, palju harrastusteatreid. Enn ja Mati Klooren. ,,Libahunt" Türilt pärit Ene Rämmeld. Sport Kuld: Paul Keres maletaja. Tiit Sokk soul korvpall 1988, Erika Salumäe trekisprint 1988, Talts tõstmine München 1971, Ants Antson kiiruisutamine 1500m Innsbrude 1964, Jüri Tarmak kõrgushüpe, Jaak Uudmäe kolmikhüpe. Hõbe: Toomas Tõniste
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitika tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pi...
Eesti kunstiajalugu. 19.saj. ja 20.saj. vahetuse kunst Eestis. See oli murrangu aeg. Murranguks võib pidada seda, et ometi suudeti välja rabeleda Düsseldorfi ja Peterburi KA-te mõjuväljast ja märgata muutusi Euroopa kunstis (impressionism jne.). Teiseks murranguks on eesti kunstielu tekkimine eraldi balti-saksa kunstielust (siiani olid suutelised majanduslikel võimalustel kunsti õppima ainult saksa soost inimesed). Eesti kunstielu tähtsateks osadeks oli näituste korraldamine, muuseumide loomine, kunstihariduse ja kriitka tekkimine ja arenemine. Mõlemas murrangus etendasid tähtsat rolli 2 kunstnikku: A. Laikmaa ja K. Raud Üheks probleemiks oli eesti rahvusliku kunstielu loomine. Selle tingis rahvusküsimuse teravus. 19.saj. lõpul moodustasid elanikkonnast 3,5% sakslased, kes ei soostunud nägema eestlaste kultuuripüüdlusi. 1880.a. alanud venestamine aga ohustas nii sakslaste kui eestlaste identsust, kuid ei lähendanud neid, pig...
teatripedagoogikas Voldemar Suuman, Ellen Niit ja Panso Jaan Kross. (Foto: Jouko ning Vanhanen,"noortele vihastele meestele" Tuglase Selts) võimalusi pakkunud Kaarel Ird Vanemuises ja Mikk Mikiver Draamateatris. KutselisiEestis, teatreid kusoli nõukogude ajal apaatia nõukogude-aegne üheksa,olilisaks andnud Tallinnale oli kutseline aset helgele tarmukusele ja teater Tartus, Pärnus, Viljandis tulevikuusule. Nüüd hakati ja Rakveres.
Tallinnas kuus. Jahte kokku 84. Sportlasi osales 156. Olümpia purjeregatti maskott oli hülgepoeg Vigri. Olümpia tule tõi Eestist lähetatud delegatsioon Moskvast Tallinna rongiga. Balti jaama jõudis tuli 19. juulil, kust teatejooksjad tõid selle Raekoja pplatsile. Tseremooniaalurnis süütas leegi kergejõustiklane Rein Tõru. Järgmisel päeval jätkus tõrvikuteatejooks Piritale. Olümpiatule süütas purjeregati paigas Veiko Vooremaa. Ava- ja lõputseremoonia rezii pani kokku Mikk Mikiver ning muusika komponeeris Lepo Sumera nimestuse all ,,Olümpiamuusika". Olümpiaadiks Tallinn ehitas : - Pirita Purjespordikeskus, laevakujuline olümpiaküla - 314 m kõrguline teletorn - Tallinna Peapostkontor - Tallinna lennujaam - Hotell Olümpia - Tallinna Linnahall - Vanalinnas restaureeriti mitmed elamukvartalid - Tallinnast Narva poole väljuv maantee ehitati osaliselt neljarealiseks - Pirita tee rekonstrueerimine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
