Täna võime õpetöö tulemust hinnata: kõik teevad homme tasemetööd. Neljapäev 17. mai. 12. mai. Olen käinud Soomes, Rootsis ja Norras. Jutumärgid. 3.Loetelu kirjanduslikest vormidest 4.Kõnekujundid 5.Riimid Aabb, abab, abba. Draama mõisted: tragöödia-kurb looline näidend, mis on kurva sisuga. Nt: Libahunt Komöödia- naljaka sisuga näidend. Kapsapea, või Lydia Koidula ,,Säärane mulk``. Monoloog-ühekõne Dialoog- kahekõne Rekvisiit laval olevad esemed Remark autori ääremärkus Tee vahet romaanil(pikk) ja novellil(lühike). Novell- lühike, tavaliselt 1 keskne sündmus, üheplaaniline, 1 keskne teema, läbiv jutumotiiv, vähe tegelasi, lühike ajavahemik, tegelased ei muutu, neid ei iseloomustata, lõpeb sageli püandiga.
E ekraniseerima- kirjandusteose põhjal filmi looma episood- kõrvalseik, mingi teose üksiksündmus eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S slaid- valguspilt stseen- lavapilt, sündmus, etteaste stsenaarium- filmi käsikiri, filmi üksikasjalik sisukirjeldus stsenarist- filmi käsikirja autor stuudio- ruum, kus toimub filmimine T trupp- näitlejate rühm
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL
25) -seletuskiri 26) - 27) ligipääsu märge 28) - aruanne 29) - ametikiri 30) - kiri 31) - kutse 32) originaal dokument 33) - allkiri 34) koostöö pakkumine/vastu võtmine 35) 36) - käskiri 37) dokumendi mustand 38) - protokoll 39) tunniplaan, päevaplaan 40) käsk, käskkiri 41) registreerimise tempel 42) dokumendi registreerimise number 43) - dokumendiregister 44) koosoleku otsus 45) dokumendi tähtaeg 46) - rekvisiit 47) lühi aruanne 48) - otsus 49) arhiivi üleandmis akt 50) dokumendihaldus süsteem 51) - memo 52) - nimekiri 53) - tõend 54) - standart 55) arve 56) tabeldokument (nt excel) 57) dokument, mis kinnitab et saadetis on kohale jõudnud 58) lühi kokkuvõte dokumendist või ettekandest 59) - tekstidokument 60) -viitamine 61) - viit 62) - faks 63) füüsiline isik 64) juriidiline isik
Michael Paljulapselises peres kasvanud lihtne agulipoiss. Tema suureks eeskujuks on kuritegelikule teele sattunud vanem vend Sammy, tänu kellele ka Mickey tihti pahandustesse satub. Edward Rikkas peres kasvanud haritud ja abivalmis paipoiss. Linda Lihtne aguliplika, Mickey lapsepõlvesõber ja armastatu. Linda armastab Mickey´t väga ja püüab teda pahandustest eemale hoida ja normaalse pere luau. Lava kujundus oli kogu aeg ühesugune, aeg ajalt lisati mõni üksik rekvisiit. Kuid näitlejate hoogne mäng, tantsud ja laulud korvasid lavakujunduse puudujäägid. Lavastuses oli 2 vaatust ja palju pilte. Verevennad on menukas muusikal lapsena lahutatud kaksikutest, kellest üks kasvab üles lasterikkas aguliperes, teine jõuka pere ainsa võsuna.Taas kohtudes saavad nad sõpradeks, armuvad samasse tüdrukusse ja surevad üheskoos. Mulle meeldis lavastus "Verevennad" väga , läheks etendust veelkord vaatama.
Külgvalgus- valgus, kasutatakse kellegi või millegi esiletoomiseks justkui skulptuurina). M. Maketimeister- maketi kavandaja. Metraaz;- pikkus (näit. kinofilmi pikkus) meetrites. Monoloog-ühekõne, kõne iseendaga. Monteerima- eriosi kunstiliseks tervikuks ühendama. O. Objekt- ese, asi. Operaator- kinofilmija, filmiülesvõtete tegija. P. Projekt- kavand, plaan. Pürotehnika - keem., tehn. põlevate ning plahvatavate ainetega tegelev tehnika. R. Rakurss- võttenurk. Rekvisiit- lavastuses kasutatav tarbeese. Rezii- lavateose või filmi kunstiline juhtimine. Rezissöör- näitejuht; näidendi või filmi lavastamist juhtiv isik. Reziistsenaarium- filmi üksikasjaline kavand. Roll- osa. S. Stseen- lavateose väikseim ühtne osa, etteaste. Stsenaarium- filmi, ka mõne muu etenduse, tseremoonia vms. üksikasjaline kavand. Stsenarist- stsenaariumi autor. Sünkroonne- samaaegne. T. Tehnika- kogumõistes: masinad, mehhanismid, seadeldised, tööriistad jne.
TEATER Etendusest võtavad osa- näitlejad, näitekirjanik, lavastaja, kuntsnikud ja vaataja ühislooming. Etenduse aluseks on näitekirjaniku tekst ja draama. MÕISTED DIALOOG- kahe või enama inimese kõne MONOLOOG- kõne iseendaga REMARK- sulgudes olevad märkusede REPLIIK- dialoogis osaleva tegelase tekst BUTAFOORIA- järgi tehtud esemed (asjad) REKVISIIT- lava peal olevad esemed (asjad) Lavastuse tegevused on- väline- tegelased tulevad, lähevad. - sisemine- tegelased räägivad, mõtlevad, tunnevad. Näidendi aeg on olevikus Näidendi põhiomadus- peab olema tegelaste vahelist võitlust ja pinget, et see leiaks praegu aset otse meie silma all, on ajalised suhted, mis pole tegelikult võimalik. Laval aitavad etendust kaasa- lavaehitus, lavakujundus, kostüümid, muusika, rekvisiidid,
Jean Moliere "Meeste kool" "Naiste kool" "Naeruväärsed eputised" Eduard Vilde "Pisuhänd" Lydia Koidula "Säärane mulk" Seleta mõisted: Monoloog ühekõne. Näidendis või kirjandusteoses pikem kõne iseendaga, või publiku poole pöördudes. Dialoog kahekõne (kahe või enama isiku kõne) Remark näidendi autori selgitav märkus, juhis lavastajale, näitlejale või lavakujundajale. Stseen on vaatuse osa, mille jooksul tegelaste koosseis laval ei muutu. Rekvisiit lavastuses kasutatav tarbeese, eriti ese, mida näitleja laval kasutab (näiteks: relv, jalutuskepp jne.) Butafoor ehtsat eset matkiv lavatarve. (pudi-padi, võltssära, relv, ehted) Süzee eepilise või draamateose teema. Farss ehk jant on lühike jämekoomiline näidend keskajal Prantsusmaal. Miljöö keskkond (aeg ja ruum). Kogum väliseid elutingimusi, milles tegevus toimub. Dekoraator dekoreerija, kunstnik. Teatridekoraator on lava ja kulisside maalija.
.. 5.draama kirjandus...kirjanduse põhiliik, sisaldab lavalisus, põhinemine tegelaste dialoogi ja kahekõnel... 6.dramatiseerima...näidentiks tegema... 7.dramaturg...draamateose autor... 8.dramaturgia... 9.intriig...põhitegevuse arenemine romaanis või draamas... 10.koomika...naljakas huumor või (karakturik,kõnek,situatsioonik)... 11.komöödia...koomilise sisuga näidend... 12.miljöö...teose aeg ruumis, iseloomustav tegelasi... 13.monoloog...sisekõne... 14.rekvisiit...lavatarve, lavastuses kasutatav tarbeese... 15.remark...autori tekst, tutvustav tekst... 16.stseen...lavateose väikseim terviklik osa... 17.suflöör...teate etteütleja... 18.süzee...kirjandus teose teema, aine, sündmustik... 19.tragöödia...kurbmäng, näidend... 20.vaatlus...draamateose suur koostisosa, 23 vaatluseks jagatud... Eesti teatriajalugu Esimesed teated Eestis korraldatud teatrietenduste kohta pärinevad 16.
Komöödia heidetakse nalja Draama pole otseselt koomilisust ega tragöödiat, kujutab enamjaolt tavaelu (Vaatusteks jagunevad näidendid, nagu peatükid (enamasti kaheks .Pildid on osad vaatustest .Stseenideks jagunevad vaatused/pildid. Osa, kus tegelaste koosseis ei muutu .Remargid on autori poolt tehtud juhtnöörid lavastajale ja näitlejatele Monoloog üksikkõne Dialoog kahe või enama inimese vestlus (Dekoratsioon kaunistused näidendi lavastamisel (lavakujundus Rekvisiit esemed (mööbel, kostüümid jne.) näidendi lavastamisel
· Miimika - tundeid väljendavad näoliigutused. · Põhiemotsioonid: rõõm, üllatus, hirm, kurbus, viha, põlgus, huvi. · Zestid - kõik keha liigutused ja poosid. · Liikumine ruumis kui ka distants tegelaste ning tegelaste ja vaatajate vahel. Näitlejaga seotud väljendusvahendid: · Grimm, kehagrimm (neutraalne, ajalooline, fantaasiagrimm, karaktergrimm) · Mask (näokate) · Karvlisandid habemed, vuntsid · Soeng, parukas, peakate · Kostüüm · Rekvisiit esemed lavaruumis, millega näitleja manipuleerib 63. Mis on kostüümi funktsioonid? Kostüüm: · avab tegelaskuju · annab edasi tegevusaega ja kohta · on osa lavastuse visuaalsest kontseptsioonist 64. Milliseid ajatasandeid eristatakse etenduses? Kaks ajatasandit: 1) Etenduse aeg etenduse algusest lõpuni 2) Poeetiline aeg fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujutatud sündmuste aeg · Reaalne ruum · Fiktsionaalne ruum 65
käändes ning pealkirja lõpus kirjavahemärki ei kasutata. Dokumentide pealkirjad vormistatakse paksus kirjas. N: Taotlus - Pöördumises kasutatakse ametinimetust, viisakustiitlit ( lp, hr, pr, prl ), tiitleid, auastmeid või isiku nime. Eesnime kasutatakse pöördumisel juhul, kui see on oluliseks täpsustuseks ( kui asutuses on mitu samanimelist isikut jne. ) -Dokumendi tekst peab olema lühike, täpne ja keeleliselt korrektne ega tohi võimaldada erinevaid tõlgendusi. - Rekvisiit "Allkiri" koosneb dokumendi alla kirjutanud isiku allkirjast e. signatuurist, selle desifreeringust ja ametinimetusest, kusjuures signatuuri jaoks tuleb vabaks jätta kolm kuni viis rida. Originaaldokumentide allkirjastamisel kasutatakse sinist värvi dokumendipliiatsit. -Ametikirja tekstis nimetatud lisade puhul märgitakse lisade reale nende lehekülgede ja eksemplaride arv. -Protokollide puhul märgitakse lisa nimetus tekstis. Lisale tehakse ülemisse parempoolsesse
Pöörduge oma majavalitsuse poole, meie Teid aidata ei saa Tuleme Teile viimast korda vastu, et vältida võimalikke probleeme Järgmisel korral kirjutage oma nimi korrektselt Ma helistan Teile juba viies kord Te olete oma kirjas väitnud, et meie firma ei arvesta Teie kui isiksusega Teile me enam teist võimalust ei paku, kuna olete meid eelnevalt alt vedanud 54 LISA 2 Dokumendi rekvisiidid ja nende vormistamine Dokumendi rekvisiit on vastavale dokumendiliigile omane informatiivne vormistuselement. 1. Dokumendi srift ja liigendatus Dokumendi vormistamisel kasutatakse kirjasammu 2,54 mm ja arvutil reavahet 1 või 1,5 püstkirja sriftiga Times New Roman või Arial suurusega 11-14. Teksti vormistamisel kasutatakse plokkstiili, mille puhul teksti iseseisvad lõigud eraldatakse üksteisest kahekordse tekstis kasutatud reavahega. Igal dokumendi liigil on kindel rekvisiitide kogum, mis koosneb dokumendi kohustuslikest
Ringikujuline lava on mänguplats. Muidugi saab nelinurkse lava teisendada mänguareeniks, kui paigutada osa vaatajaid poolkaares lavale. · Keskendatud - hajutatud. Esimesel juhul on ruum korrastatud mingi keskme ümber (laval domineerib mingi objekt, näiteks keskaja vaimulikus teatris altar), teisel juhul on ruumi osad võrdväärsed. · Interjöör - välisruum. See jaotus lähtub näidendist ning näitab, missugust ruumi lava kujutab. Rekvisiit on ese, mis kujutab teatud objekti. Sarnasus selle objektiga ei ole oluline, sest rekvisiidi funktsioon võib selguda ka kontekstist, kus seda kasutatakse.
Lavakujundus loob mängukeskkonna ja atmosfääri ning üldise esteetika. 76. Mis on valguskujunduse funktsioonid? · Laval toimuva nähtavaks tegemine · aidata kaasa lavastuse atmosfääri ja rütmi tekkele · aidata kaasa aja ja koha markeerimisel · toonitada lavastuse ja lavakujunduse stiili ning põhikujundeid · fokuseerida vaataja tähelepanu 77. Mis on rekvisiit? Rekvisiidid on esemed, millega näitleja laval midagi teeb, kasutab neid tegevuse käigus või esemed, mis kujutavad mingit objekti. 78. Millised on helikujunduse ja muusikalise kujunduse võimalused? · näitlejate/tegelaste laval esitatav laul või muusika, · muusikute või lauljate laval esitatav muusika, · helitehniku mängitav muusika. 79. Nimetage etenduse vastuvõttu mõjutavaid tegureid. · Lavastus/etendus ise
See on vahend kujutamaks tegelase sisekonflikti. Kartoteegikapile lisab salapärasust juurde veel see, et pimendatud laval on näha, kuidas üksikutest valitud sahtlitest paistab õrna valgust. Peale kartoteegikapi pole lavastuses ühtegi teist nii suure tähtsusega dekoratsiooni ega rekvisiiti. Enamik teisi rekvisiite on kuidagiviisi seotud laste mängudega ja lisavad lavastusele kokkuleppelisust. Kõige olulisem laste mängudega seotud rekvisiit on muidugi suur kaltsunukk, mille ülesandeks on taluda kõike, mida üks Koll Radley taluma peab. Nukk on vahend, mille abil tuuakse lavale tegelasi, kes alustekstis on reaalsed, kuid lavale jõuavad laste mängu kaudu. Üleüldse on lavastuses tavapärasest rohkem vahetut tegevust, mis jõuab lavale just läbi laste mängude. Stsenograafia on aga üldiselt läbiv ja püsiv ega muutu etenduse käigus märkimisväärselt. Tegelaste kostüümid on argised ja lihtsad
piiritletud (tal on algus ja lõpp ajaliselt ja ruumiliselt), struktureeritud (moodustab ekvivalentide ja opositsioonide süsteemi). Etenduse tekst on semiootiliselt heterogeenne märgikooslus, mis realiseerub laval, etenduses. Teatrimärkide väärtused: - Semantiline märgil on viitav tähendus - Esteetiline osa lavastuse üldesteetikast, märgi ilu. - Emotsionaalne tundeid tekitav Tasandid: 1) Etenduse algelemendid: lausung, zest, rekvisiit, tähenduslik lavakujunduselement 2) Märgikooslused mitmest üksikust koosnev tähenduslik üksus. Märgid võivad kuuluda eri süsteemidesse. Tähendus antakse mängu ajal suhetes teistega. 3) Alatekstid põhiline, mida jälgida: näitleja mäng, kostüümid, lavakujundus vm. Võimalik vaadata näitleja mängu kogu lavastuse vältel (kuidas esitab rolli ja kannab lugu edasi?) 4) Etendus kui tervik väikemaks struktureeritav 5) Iga teatrimärk = märk maailmast
tehnilised võimalused jm. Tavaliselt tekib tutvustamise protseduuriga seoses arvukalt dokumentide koopiaid. Lähtuda tuleks sel puhul kahest tuntud põhimõttest "nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik". Dokumendiga peab tutvuma igaüks, kellel seda vaja. Asutuse sisedokumendi koostaja peaks märkima dokumendile selle jaotuskava, kirja puhul täidab selle ülesande lisaadressaatide rekvisiit. Paljudes asutustes kasutatakse spetsiaalseid dokumentide tutvustamislehti. Dokumentide koopiaid peaks tegema nii vähe kui võimalik. Ei ole mõtet koormata teenistujaid liigse infoga, mida nad ei vaja, samuti ei ole tähtsusetu paberi kokkuhoid. Arvutivõrgu olemasolu korral on otstarbekas dokumente tutvustada võimalikult võrgu kaudu. Erandi peavad moodustama ainult dokumendid, millega tutvumise kohta on nõutav allkiri.
kasutata. (2) Pöördumises kasutatakse isiku nime, ametinimetust, viisakustiitleid (hr, prl, pr), muid tiitleid, auastmeid; pöördumise lõpus kirjavahemärke ei kasutata. Eesnime kasutatakse pöördumisel juhul, kui see on oluline täpsustus. Kiri lõpetatakse lugupidamisavaldusega, mille lõpus ei kasutata kirjavahemärki. Teksti ja lugupidamisavalduse vahele jäetakse kaks või kolm reavahet. (1) Rekvisiit „Allkiri” koosneb dokumendile alla kirjutanud isiku allkirjast, selle dešifreeringust ja ametinimetusest. Allkirja jaoks tuleb vabaks jätta vähemalt kolm rida. Kui dokumendile kirjutab alla mitu erineva staatusega ametiisikut, paigutatakse nende allkirjad astmeliselt ametikohtade tähtsuse järjekorras, nihutades parempoolset rekvisiiti „Allkiri” ühe rea võrra allapoole. Esimesena kirjutab dokumendile alla madalamal tasemel allkirjastaja.
Luuletaja, disainer, koreograaf, kunstikriitik, graafik, filmirezissöör jne. Osales praktiliselt kõigis 20. saj alguse kunstivooludes: kubism, dadaism, sürrealism jne. I MS ajal kohtus kunstnike- kirjanikega, kellega tegi hiljem koostööd (nt Picasso). Sürrealistlikud tööd mõjutasid paljusid. Eksperimentaalseim on ,,Inimese hääl" 1930. Mononäidend naisterahvast, kes räägib tund aega telefoniga oma endise armastatuga, kes abiellub teisega. Telefon on ideaalne rekvisiit, et näidata kommunikatsiooni võimatust ja tehnika kasutust. Eklektiline, fragmentaarne. Ühendus katkev ja vaevaline. Näidend lihtne, aga haakub dadaistlike kõneelementidega. Edit Piafile tegi monotüki ,,Hoolimatu armuke". ,,Hirmsad vanemad" 1938, freudistlik, ajastu peegeldus. Filmid ta kirjutas ja lavastas ise. Olid äärmiselt sürrealistlikud. See valmistas ette 60ndate prantsuse kino uut lainet. Nii dadaism kui sürrealism mõjutasid absurditeatrit pärast II MS. Ka Artaud'i.
- psühholoogiline: keskmes on indiviidi reageerimine sotsiaalsele stiimulile - sotsioloogiline: grupid või sotsiaalsed muutujad, sotsiaalsed rollid, kultuurinormid jms Üleskutse need valdkonnad omavahel ühendada (Backman, 1983). Kirjeldav sotsiaalpsühholoogia - Ulatus kuni 19.saj II pooleni. Inimene vajab eksisteerimiseks ühiskonda oli mõlema seisukoht. Inimene on sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse produkt. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 - Platon ühiskond kui rekvisiit, mille abil saab inimene välja arendada õiglustunde. Sotsiaalne õiglus on aluseks inimese isiklikule õnnele. Inimene on välja arendanud oma bioloogilise loomuse. - Aristoteles entelehhia so mateeria areng bioloogiloistest printsiipidest lähtuvalt e tung enese realiseerimise poole. Humanism. Selle saavutamiseks on inimesel vaja sotsiaalset tegevust ja teisi inimesi. Uuris ka inimese enda olemust. Hakkas uurima suhtlemisprobleeme. Eraldumine - Periood 19.saj II poolest 20.saj alguseni
paus märgid miimika kehaline zest väljendus tegelane/näitleja liikumine mask grimm soeng välimus visuaalsed peakate märgid pikaajalised kostüüm märgid rekvisiit dekoratsioonid lavaruum lavakontseptsioon keskkond valgustus muusika auditiivsed lühiajalised helitaust helid märgid märgid 62
Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. · Näidend: dialoogiline tekst, mõeldud vaatamiseks · Dramaatika üks põhitunnus on tegevuslikkus, autorid kasutavad remarke (ääremärkusi) · Orienteeritud teatrile (kutseline teater- 1906 Kitzberg ,,Tuulte pöörises", rahvuslik teater- 1870 Koidula ,,Saaremaa onupoeg") · Teater on erinevate erialade suurkompleks, kooslus. (rekvisiit, dekoratsioon) · Draamateos jaguneb osadeks: stseenid, pildid, vaatused (klassikaliselt 5, hiljem 3) · On olemas ka lugemisdraama- Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I, II osa; William Shakespeare ,,Hamlet" · Näidendis on enamasti jutustajad, v.a. antiigis, kus selgitusi andis koor. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" · Monodraama- Juhan Smuul ,,Polkovniku lesk" · Monoloog- Hamlet ,,Olla või mitte olla"
dünaamiline ja dramaatiline. · Näidend: dialoogiline tekst, mõeldud vaatamiseks · Dramaatika üks põhitunnus on tegevuslikkus, autorid kasutavad remarke (ääremärkusi) · Orienteeritud teatrile (kutseline teater- 1906 Kitzberg ,,Tuulte pöörises", rahvuslik teater- 1870 Koidula ,,Saaremaa onupoeg") · Teater on erinevate erialade suurkompleks, kooslus. (rekvisiit, dekoratsioon) · Draamateos jaguneb osadeks: stseenid, pildid, vaatused (klassikaliselt 5, hiljem 3) 87 · On olemas ka lugemisdraama- Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" I, II osa; William Shakespeare ,,Hamlet" · Näidendis on enamasti jutustajad, v.a. antiigis, kus selgitusi andis koor. Sophokles ,,Kuningas Oidipus" · Monodraama- Juhan Smuul ,,Polkovniku lesk"
Vahel peab tegelane ise muutuma, et pääseda teise maailma. Kuid tegelane võib muutuda ka siis, kui ta naaseb teisest maailmast. Filmides kasutatakse teise maailma üleminekul väravaid, igasuguseid uksi, avausi, rekvisiite jne. Kuid paljud ,,metafoorsed reaalid" esinevad tihti koos, mida ei ole võimalik teineteisest lahutada. Näiteks teise maailma sisenemiseks kasutatakse mõnda väravat. Kuid teise maailma sisenemiseks võib abiks olla hoopis mingisugune rekvisiit mingisugune ,,võti", mida peab ,,lukuauku" torka- misel oskama kasutada. Näiteks filmis ,,Sõrmuste Isand" ( 2002 ) muutub tegelane pärast võlusõrmuse sõrme panemist reaalsele maailmale nähtamatuks. Tegelane satub nn ,,kurja maailma dimensioonidesse". Seda visualiseeritakse laialiuhutud graafilise pildina. Tegelane näeb reaalset maailma, kuid reaalne maailm teda aga ei näe. Filmides kasutatakse igasuguseid rekvisiite näiteks lülitid, nupud, tehnilised seadmed,
Vahel peab tegelane ise muutuma, et pääseda teise maailma. Kuid tegelane võib muutuda ka siis, kui ta naaseb teisest maailmast. Filmides kasutatakse teise maailma üleminekul väravaid, igasuguseid uksi, avausi, rekvisiite jne. Kuid paljud ,,metafoorsed reaalid" esinevad tihti koos, mida ei ole võimalik teineteisest lahutada. Näiteks teise maailma sisenemiseks kasutatakse mõnda väravat. Kuid teise maailma sisenemiseks võib abiks olla hoopis mingisugune rekvisiit mingisugune ,,võti", mida peab ,,lukuauku" torka- misel oskama kasutada. Näiteks filmis ,,Sõrmuste Isand" ( 2002 ) muutub tegelane pärast võlusõrmuse sõrme panemist reaalsele maailmale nähtamatuks. Tegelane satub nn ,,kurja maailma dimensioonidesse". Seda visualiseeritakse laialiuhutud graafilise pildina. Tegelane näeb reaalset maailma, kuid reaalne maailm teda aga ei näe. Filmides kasutatakse igasuguseid rekvisiite näiteks lülitid, nupud, tehnilised seadmed,
Kuid tegelane võib muutuda ka siis, kui ta naaseb 26 teisest maailmast. Filmides kasutatakse teise maailma üleminekul väravaid, igasuguseid uksi, avausi, rekvisiite jne. Kuid paljud „metafoorsed reaalid“ esinevad tihti koos, mida ei ole võimalik teineteisest lahutada. Näiteks teise maailma sisenemiseks kasutatakse mõnda väravat. Kuid teise maailma sisenemiseks võib abiks olla hoopis mingisugune rekvisiit – mingisugune „võti“, mida peab „lukuauku“ torka- misel oskama kasutada. Näiteks filmis „Sõrmuste Isand“ ( 2002 ) muutub tegelane pärast võlusõrmuse sõrme panemist reaalsele maailmale nähtamatuks. Tegelane satub nn „kurja maailma dimensioonidesse“. Seda visualiseeritakse laialiuhutud graafilise pildina. Tegelane näeb reaalset maailma, kuid reaalne maailm teda aga ei näe.
annaabi.ee 
