Antropotseen Inimene on maapeal pika aja jooksul välja kujunenud. Tahes tahtmata oleme keskkonna ja ökosüsteemi osa. Kõik maapeale tegevus ja tulemused sõltuvad meist endist. Kas inimene teab mis suund on kõige ning mida võiks oluliseks pidada? Palju on tänapäeval räägitud, et meid ümbritsev soodustab vähkasvajate teket. Millal oleksime pidanud inimkonnda arengu peatama? Alates metallide leidmisest ja töötlemisest? Siis meie areng ei oleks siiamaani jõudnud ja oleksime teist teed pidi käinud. Paratamatu, kui kasutada tehnikat ja fossilised kütuseid kipume elukeskkonda muutma. Mobiilside ja raadiolained, kõik mängib määravat rolli meie elus. Kas tervise heaks ja inimkonna arenguks peaksime selle kõik kõrvale heitma? Ilmselt enamus rahvastikust maailmas ei oleks sellega nõus. Mis võiks olla lahendus? Samapalju peaksime uurima kuidas need meid mõjutavad ja kuidas leida kaitset või vähendada nende kahjutegurit...
Quo vadis, Eesti kultuur? Nagu ka pealkiri ütleb, vihjatakse sellele, et Eesti kultuur hakkab hääbuma. Ja nii see tõesti on. Üha enam tungivad teised kultuurid peale ja Eesti kultuur vaikselt kaob. Järjest rohkem inimesed reisivad ringi ja avastavad endi jaoks üha uusi ja huvitavamaid kultuure, kui on seda meie endi oma. Teistest kultuuridest pärit toidud, tavad ja meelelahutus on meie noored ära võrgutanud. Ent miks minnakse ja ei taheta üldjuhul tagasi tulla? See kõik algab riigist. Riik ei rahasta kultuuri enam nii nagu vanasti ja kaovad järjest igasugused tavaks saanud festivalid ja üritused ära ning rahvasse koguneb protestivaim.
koolielust. See pajatab tõelisest sõprusest ja esimesest armastusest kuni eneseleidmise ja elusihtide selginemiseni. Lugu täis kirevaid juhtumusi, värvikaid karaktereid, lopsakat huumorit ja peeni tundevarjundeid jutustab noorte inimeste kujunemisest nende elukevadel. Kõigil eestlastel une pealt peas olev lause..."Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud..." pärineb just nimelt sellest filmist. 30. aprillil 2012 kuulutati "Kevade" Eesti sajandi filmiks. Teos algab vaikselt viiulimuusika saatel, kogudes aegamisi jõudu. Selgelt on eristatavad muusikalised aeglustused ja kiirendused. Samuti esineb vaheldumisi pianot ja fortet. Palju esineb teoses kordusi. Pikad noodid vahelduvad kiirete rütmidega. Muusika on hästi meloodiline. Haripunkti jõudes on lugu vägagi intensiivne ja terav. Teos on üles ehitatud kindlatele tsüklitele, mistõttu on ka meeleolu vahelduv. Kord on teos unistav, siis ärkaks justkui unest ja sammuks reipalt edasi
Retsensioon Stand-up kontserdist ,,Oma Jõul" Õhtut sisustasid koomik Jan Uuspõld, kes demonstreeris oma lauluoskust ning tunnustatud muusikud Mairo Marjamaa ja Rene Puura. Esinemine oli kombineeritud jazzilike muusikapalade ja humoorikate vahetekstide näol. Etendus algas vaikselt ja salapäraselt ning kasttrummi mängule lisandusid süntesaator, saksofon ja laul ,,Väike trummipoiss". Demonstreeriti, et kuljused muudavad ükskõik, millise laulu jõululikuks. Ootamatult talviselt kõlasid sellises ettekandes näiteks ,,Kaelakee hääl", Ivo Linna ,,Suvi", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning ,,Põdra maja". Omamoodi vahepala oli Vesa-Matti Loiri tuntust kogunud ,,Naurava Kulkuri". See laul oli nagu ehe, südamest tulev naer, mis nakatas kuulajaidki.
,,Kes tüüri tähele ei pane, seda õpetavad karid" Maailmas on kolme liiki inimtüüpe; on 'hall mass', kes elavad vaikselt oma tasakest argielu, on varjud, kes kardavad tuulelegi vastu puhuda, ja on eksperimenteerijad, kes katsetavad kõike, mis vähegi pähe tuleb. Neid on vaja, et mitmekesistada ühiskonda ometigi tuleneb viimasest eelnimetatud äärmusest ka probleeme. Katsetajad on need inimesed, kes viivad edasi arengut. Neile tulevad pähe geniaalsed, sageli ka hullud, ideed, mis võivad kogu saatuse pahupeale pöörata nii heas kui ka halvas suunas. Sageli kahjuks aga ei mõtle nad oma
Kultuur ENSV-s. Kas vaba looming või riiklik tellimus? Nõukogude võim taastati 1944. Aastal. Eesti NSV võimustruktuur sarnanes Nõukogude Liidu omaga juhtiv koht oli kommunistlikul parteil. Nõukogude võim tahtis Eesti NSV-d eraldada läänemaailmast, nende arengust ja suundumustest. Nad üritasid vaikselt hakata Eesti kultuuri asendama Nõukogude Liidu omaga. Selleks püüti hävitada iseseisvusaegset ilukirjandust. Kirjanduse tellimine välismaalt oli äärmiselt piiratud. Ühiskonnast ei kadunud ka kunagi tsensuur. Selleks tagati julgeolekuorganid. Eesti kultuur oli jaotatud kaheks: välis-ja kodueesti kultuur. 1944.aastast läksid paljud loovinimessed pagulusse, et jätkata seal oma senist tegevust, kuid eestlased ei näinud nende loomingut kuni 1980. aastate lõpuni.
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Artikli analüüs analüüs Õppejõud: Tauno Õunapuu Tallinn 2012 Analüüsiks valitud artikkel pärineb Äripäevast kus üks artikli autor on välja öelnud: ,,Apple suretab vaikselt iPhone'i". Põhjuseks, miks antud artikkel valitud sai, on see, et olen ise ennegi sellepeale mõelnud, et mida inimesed näevad selles iphone´is ja kuidas Apple seda kõike teeb. Ise olen üldiselt Apple toodete vastane, kuna minu silmis on tegemist tootega mis on möeldud edevatele inimestele ja näitamiseks, et nemad suudavad endale seda lubada. Tegemist on arutleva ning huvitavalt kirjutatud looga. Samuti on teema minu jaoks kui IT- tudengile põnev ning seda on meedias ennegi arutletud.
Funebre- leinavalt Con fuko- leegitsevalt Brillante- briljantselt Secco- kuiv Furioso- metsikult, vihaselt Con spirito- hingeliselt Burleso- koomiliselt Semplice- lihtsalt Grandioso- suurejooneliselt Subito- äkki Calmando- rahulikult Dünaamika: Heliteose tugevus ja selle muutumine Piano Pianissimo- üli vaikselt Pianissimo- väga vaikselt Piano- vaikselt Mezzo Piano- pool vaikselt Mezzo Forte- pool valjult Forte- valjult Fortissimo- väga valjult Forte Fortissimo- üli valjult < Crescendo- valjenedes > Diminuendo- vaibudes, kahanedes
Dünaamika Tempo Tämber Kodus õppimine Dünaamika on muusikateose helitugevus ja selle muutumine . Selle väljenduseks on märgid ja itaaliakeelsed sõnad Piano - Vaikselt mp – metsopiano - poolvaikselt p – piano - vaikselt pp – pianissimo -väga vaikselt ppp – piano pianissimo -ülivaikselt Forte - Valjult mf – metsoforte - poolvaljult f – forte - valjult ff – fortissimo - väga valjult fff – forte fortissimo - ülivaljult Diminuendo - vaibudes fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Diminuendo Diminuendo - vaibudes fff-ff–f–mf–mp–p–pp-ppp Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes
Miks sa punkti panid (mis Punkt Abi: kas klass teab? lausega on tegu?) jne Sest on jutustav lause. Kl 9.15 UUS OSA Kui neid lauseid lugesid, siis igas lauses * tegusõna selgitus oli tegusõna. (slaid) Igas lauses peab olema tegusõna. See väljendab tegevust ja muudab lause terviklikuks. Loe seinalt vaikselt näitelause. Loevad Kas need on laused? Mille järgi ära Jaa, tegusõnad on tunned? Mis on esimeses lauses Vaatas, sadas tegusõna, aga teises? *tegijat väljendava (Slaid) Enamasti on lauses ka tegijat sõna selgitus väljendav sõna. Aga alati ei pruugi olla. Isegi kui tegijat väljendav sõna puudub, on lause ikkagi lause.
Novellett Ma ärkan, nagu alati, selgi hommikul äratuskelle valju pinisemise peale. Kiire käeliigutusega panen helina kinni ning sunnin ennast voodist tõusma ning ruttan rätikut võttes vannituppa. Vannitoas lukustan vaikselt ukse, võtan riidest lahti ning panen jääkülma vee käima. Külm vesi mõjub mulle hästi ning paneb mind elusalt tundma. Dusi alt väljudes heidan kiire pilgu peeglisse. Mulle vaatab vastu väsinud ilmega inimene. Kiiresti muudan enda ilmet ning mul õnnestub näole manada pisut võlts, kuid siiski veenev naeratus. Panen ennast kiiresti riidesse ning suundun kööki, mis on inimtühi. Leian kapist paar näkileiba, mida ma kiiresti alla kugistan, joon klaasi vett, võtan maas
üheaegselt ära. Seejärel alustati uuesti pianost kuni lõpuks jõuti teemani, kus ma tundsin end kui lendavat. Siis tulid mõnusad sünkoobid ning oli kuulda tsello mahlaseid hääli. Vahepeal oli minu jaoks päris veidrad kooskõlad, millele järgnesid glissandod. Seejärel tuli viiulite soolo, mida saatsid tsellode lühikesed poognatõmbed. Kohati tundus nagu ma oleksin mingis õudusfilmis, kus pinge koguaeg kasvab ning jõuab kulminatsiooni ja siis algab uuesti vaikselt kuni järgmise kulminatsioonini. Seda lugu kuulates nautisin ma keelpillide meisterlikku mängu. Ma usun ,et iga orkestri liige on sellise tasemeni jõudmiseks kõvasti vaeva näinud. Mind pani helilooja puhul imestama , et ta õppis Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis löökpilli- ja flöödimängu ning ometi kirjutas teose keelpillidele. Helilooja eeskujuks võib pidada J.S.Bach. ,,Lighthouse´is´´ ei ole ta kasutanud otseselt Bachi tsitaate, kuid
Mulle väga meeldis seda kontserti kuulata. Varem polnud ma eriti klassikalist muusikat kuulanud. Kohe esimesest noodist alates oli teada, et tegu on väga võimsa ettekandega. Esimeses liikumises mängiti „Allegro con brio“-t. Seda teost tunneb arvatavasti iga inimene. Selle algus oli väga dramaatilise kõlaga, mis muutus hiljem väga müstiliseks. Terve teos oli minu arvates üles ehitatud kui küsimused ja vastused. Esimesena mängiti vaikselt nö küsimus, millele vastati valju ja võimsa vastusega. See kordus mõnda aega, kuni hakkas väga vaikselt mängima üks üksik oboe, mida mina tõlgendan kui kolmanda osapoole sekkumist mõnda ägedasse diskussiooni. Peale oma osa ära mängimist hakkas ülejäänud orkester algselt vaikselt ja aeglaselt kaasa mängima ja lõpetuseks mängisid kõik pillid väga valjult ja agressiivselt. Minu jaoks tunduski see kui väga suur vaidlus mitme osapoole vahel.
oma inimesed sisse laseb ning kutsumata külalised viisakalt välja juhataks. Mis toimub aga tegelikkuses? Uks paugub pidevalt, rahvamass trügib kontrollimatult sisse-välja, uksehoidja lüüakse vahetevahel pikali või sõimatakse teda ebatsensuursete sõnadega. Korterites (olgu need antud juhul võrreldavad Euroliidu liikmeteks hakanud riikidega), käib elu, nagu kortermajades tavaliselt: kus peetakse pidu või lausa ohjeldamatult prassitakse, kus elatakse vaikselt ja tagasihoidlikult, lärmi ja kärata. Mõnes toas käib lausa kaklus, teist remonditakse, kolmas aga on müüki pandud ehk leidub tahtjaid. Osa aknaid on puruks pekstud, inimesi ronib sealt sageli sisse-välja ja politsei ei tee teist nägugi. Ohjeldamatuid prassinguid pidavates korterites lekivad pidevalt purjus peremeeste tõttu torud, uksed on lääbakil, kempsud umbes ja vannid vanarauaks maha müüdud. Rahulikumad ja viisakamad elanikud püüavad omaette hoiduda
Pooltoon=100 Centi ENHARMONISM samahelilisus Heli tugevus kuuldeorgani poolt tajutav elastse keha võnkumise ulatus kui võnkumise intensiivsus, mis kuuldeorganisse jõuab õhurõhu muutusena. Helide tugevust tähistatakse tähtedega või täheühenditega, mida nimetatakse HELITUGEVUSTÄHISTEKS (üldised e püsivad või kohalikud e ajutised) Üldised tugevustähised pärinevad vastavatest tugevusega seotud itaaliakeelsetest sõnadest: p = piano = vaikselt p p = pianissimo = üsna vaikselt p p p = piano pianissimo = väga vaikselt p p p p = pianissimo-pianissimo e duubel-pianissimo = ülivaikselt f = forte = tugevalt f f = fortissimo = üsna tugevalt f f f = forte fortissimo = väga tugevalt f f f f = fortissimo-fortissimo e duubel-fortissimo = ülitugevalt m p = mezzo piano = ``pool-vaikselt``, parajalt vaikselt m f = mezzo forte = ``pool-tugevalt``, parajalt tugevalt Helide tugevusastmik kui helitugevusvaramu on muusikas kasutatavate helitugevuste
sügavale silma ning naeratas kõige imelisemal viisil, mida tüdruk kunagi näinud oli. Õrnalt võttis noormees kinni tüdruku paremast käest ning seejärel ka vasakust ning juhtis tüdruku tantsupõrandale. Peagi märkas Marlene, et tal oli seljas tema endiste lihtsate riiete asemel võrratu lendlev helesinine kleit, mis iga tema liigutust kaunil viisil järele matkides hetkeks õhku tõusis ning seejärel taas alla langes, justkui õrn esimene lumi, mis taevas nii vaikselt ja hääletult hõljub. Marlenel oli südames rõõm, kuid hinges kurbus, sest ta teadis, et see õhtu ei kesta igavesti ja peagi saabub hommik, mil peab naasma halli reaalsusesse. Tants jõudis lõpule. Publik juubeldas rohkem kui tavaliselt, kuid Marlene ei pannud seda tähele, sest temal oli silmi vaid tema ees seisvale noormehele. ,,Mis su nimi on?" küsis tüdrukult oma imetletavalt. Noormehe nägu muutus küsimuse peale kurvaks
uisutada ja veel muid põnevaid tegevusi teha! Mari: pöördub õe poole: Ohoh! See on küll hea mõte, et me teeme jõuludeks kõik plaanid ära. Elu on ju palju huvitavam, kui kõik on ilusti planeeritud! Tarmo: Plaane? Plaane? Kas te olete segi peast?!? Mina küll mingeid plaane ei hakka tegema! müksab õdesid Laura ja Mari: Ai! Mida sa nügid?? Jutustaja: Lapsed kisuvad, löövad, tirivad ja nügivad üksteist. Lapsed tõsevad ikka veel tirides vaikselt püsti. Mari: Oh aitab küll! Lähme klaarime selle hoopis õues ühe korraliku lumesõjaga! Jutustaja: Lapsed jooksevad kõik eri suundadesse ja panevad õue riided selga. Lähevad õue ja hakkavad valmistama lumest barjääri ja lumepalle. Nurga tagant tuleb naabripoiss Mart. Mart: Tervist! Tarmo: Hei! Laura: Tsau! Mari: Tere! Mart: Lumesõda jah? Kas ma võiksin ka mängida? Tarmo: Ikka võid! Mari: Tüdrukud poiste vastu! Jutustaja: Lapsed hakkavad lumesõda pidama
Heino Elleri väga paljud teosed kannavad konkreetseid pealkirja, näiteks: ,,Liblikas", ,,Kellad", ,,Koit", ,,Männid" ja ,,Videvik". Pealkirjad tekitavad üldise meeleolu ja selle aluseks on olunud Elleri isiklikud elamused, mis seonduv loodusega. 3. Kuula õpetaja valikul üht Heino Elleri sümfoonilist poeemi. Kirjuta sellele omapoolne sõnaline proramm. ,,Kodumaine viis" Kuldne sügis pillutab lehti, ojad vulisevad rõõmselt, loodus hääbub vaikselt ja rahulikult. Saabub talv ja jäätnud on maa, vesi ning hinged, Kõik vaikselt vaub talveunne. Kodus on olla hea, süda on rahul, kodu on südamelähedane paik. 4. Iseloomusta Heino Elleri õpetamismetoodikat. Nimeta tema tuntumaid õpilasi. Heino Eller oli õpetamismetoodika reeglid enda jaoks paika pannud.Ta hindas iga õpilast erali ja säilitas õpilase individuaalsuse. Eller oli nõudlik nii enda kui õpilaste vastu, suunates viimistlus tööle
nagu metsavenna kisa - vii mind ühes, vii mind ühes, kauge meelitav Jumal. Armastus Armsana nägin sind esimest korda Röövisid mult võime pöörata pilku sust eemale Meelest ei lähe kuidagi su hääle kõla ja naer Ainsana hiilisid mu mõtteis, ei suuda muule mõelda Sinu ilusad näojooned, tumedad silmad, soojad käed Tahaks sulle alati öelda, kui palju sinust hoolin Usun sinusse, minusse, meisse Sest ma armastan sind. Peidetud kamber Koidu ajal üksinda majas Vaikselt, mõtlikult põrandal istun Tunnen tühjust, sest sünges paigas Ümbritseb mure ja hirm suur Miks ei ole saabumas minul Imelist hommikust tundi Mil päike särab ja sätendab Ja hing ei tunne mingit sundi. Sügaval sisimas, peidetud kambris, Lööb süda vaikselt ja tasakesi Sest mõistan, et minu armastust kandis Minust hoolinud arm salamisi. Siit tõusebki hinge soojuse allikas, Koos endaga nali, rõõm ja kallis laps.
mõttekeerdkäike Raamat on sügav,valus, haarab endasse Tsitaate raamatust Ø "Nii nagu kompassinõel põhja poole näitab, leiab mehe süüdistav sõrm alati naise. Alati." (lk 10) Ø ... iga lumehelves on ohe, mille keegi ülekohtu all kannatav naine mõnes maailma otsas kuuldavale on toonud. ... kõik need ohked hõljuvad taevasse, kuhjuvad pilvedeks ja pudenevad siis tillukesteks tükkideks, mis vaikselt alla inimeste peale langevad. Meeldetuletuseks, kuidas meiesugused naised kannatavad .... Kui vaikselt me kõike välja kannatame, mis meile osaks langeb. (lk 73) Tänan kuulamast!
Dissonants-riidkla Konsonants-meeldiv kooskõla Partituur-kõikide esitajate koondnoodistik Partii-üksikesitaja osa partituurist Tempereeritud häälestus-klahvpilli häälestus,kõik pooltoonid võrdsed Interpreet-esitaja,vahendaja Harmoonia-kooskõla Tämber-kõlavärv Teema-muusikaline mõte,millel põhineb teos Vorm-muusikaline ülesehitus Zanr-teose liik Vokaalteos-lauldav teos A capella-saateta Hääleliigid-sopran,alt,tenor,bariton,bass Dünaamika-helitugevus ja muutumine Piano-vaikselt,forte-valjult,ritenuto-aeglustades,pianissimo-väga vaikselt, diminuendo-vaiksemaks,crescendo-valjemaks Tempo-heliteose esitamise kiirus Presto-väga kiiresti,allegro-kiiresti,moderato-mõõdukalt,andante-rahulikult, adagio-aeglaselt,largo-väga aeglaselt Ansamblid,duo,duett(lauldav),trio,tertsett,kvartett,kvintett,sekstett Bemoll-madaldab,bekaar-tühistab,diees-kõrgendab,c-cis,jo-i,d-des,mi-mu, C,d,e,f,g,a,h, Diees-g-duur,e-moll,fis 2diees-d-duur,h-moll.fis,cis.
Kuninglikud uinakud ja kodujuust - üks päev minu elust Hommik Ärkan selle peale, kui peremees mind õue kutsub. Ma ei viitsi ennast liigutada, kuna see armsaks saanud diivan tundub täna kuidagi eriti pehme ja soe. Olen ise tavaliselt äratajarollis hommikuti olnud, aga õues on talv ja minu karvkate on nii õhuke, et kardan ära külmuda. Ma saan oma peremehe toonist aru, et tal on tööle minekuga kiire ja mina hoian teda kinni. Tõusen vaikselt ja sirutan oma pikad koivad välja ja teen ühe suure ringutuse ja lippan ukse juurde. Jälle see piinav kaelarihm, mille sinine värv mulle kohe üldse ei istu. Kui peremees vähemalt korrakski silma minu pealt laseb, siis meelega seda närides loodan, et see katki läheb ja mulle uus ostetakse. Oma esimesed käpad uksest välja tõstes tunnen ma külma, mis mind kramplikult kokku tõmbab ja värisema sunnib. Jään seisma ja tahaksin tuppa tagasi
tüdimust. Võibolla oli asi uutes naabrites. Ingveriplikakestes, kes sisaldasid palju vitamiine - mida rohkem vitamiine, seda ülbemalt naabrid käitusid. Aga isegi vanad sõbrad ei olnud samasugused kui ennem. Neid paistis kõik häirivat. Peale hommikusööki läks ta veel oma tüdruku Peti Piiaga tülli ja langetas siis tähtsa otsuse. Ta läheb kurjakuulutava külmkapi riiuli suunas õnne otsima, ning kui veab ei pea ta siia enam kunagi naasma. Vaikselt tundis ta, kuidas ta sisemus siin masendavas kohas hapuks läheb. Juba paari minuti pärast alustas ta teekonda. Kõigepealt tuli ronida järgmisele korrusele, kus elasid igasugused lihatooted. Lihatooted olid õelad ja kurjad. neile meeldis vaadata, kuidas teised haiget saavad. Ainus, keda lihatooted kartsid, oli Maksa Manfred, nende liider. Kui Keefiripoiss lihatoodete riiulil oli veidike ringi vaadanud. otsustas ta edasi ronida.Õnneks ei märganud teda keegi ja tai sai edasi liikuda.
Pea käis ringi ja ma korrutasin endale, et lõpp on käes. Ma tundsin järjest suuremat hirmu, kuid see kõik ei lugenud enam. Mind ei olnud enam kauaks. Järsku hakkas kõlama mu peas minu kõige kallima hääl. Ta palus mul võidelda. Ma ei suutnud uskuda, kui anuv ta hääl oli. Ma ei olnud mitte kunagi teda sellisena kuulnud. Ta muudkui anus, kuid mina ei suutnud ennast liigutada. Ma tundisn suurt joovastust tema häälest. Ma ei tahtnud, et see lõppeks. Suur lind hakkas mind vaikselt kurgust alla laskma, kui ma lõpuks suutsin ennast kokku võtta ja vastu võidelda. Mulle meenus, et mu seljal on terav oga, millega olen varem päästnud ka oma kallima elu. Nii ma siis võitlesingi nii vapralt, kui võimalik. Kallima hääl muudkui kõlas mu kõrvus. Ka lind pressis vastu ning üritas mind kurgust veel suurema jõuga alla lasta. See ei heidutanud mind. Iga punkt minu väikeses kehas võitles. Võitles kallima eest, kes oleks jäänud üksinda sinna suurde ookeani
Luuletuse innustab väikest eesti rahvast pürgima kõrgemale, et jätta tulevikus endast märk maha. Epiteet: lumine põhi - Eestile iseloomulikud lumerohked talved, külm põhjatuul - arktiline külm tuul, mis muudab ilma jahedaks, sinise taeva tähed - ideaalsus, puhta pilvitu taeva tähed, mis on küll raskesti märgatavad, kuid olemas, tulised tähed - enneolematus, pime udu - teadmatus, Isikustamine: Rahuga on jookslemas - keel liigub vaikselt rahva seas, ilma halbade kavatsusteta. Kui meri on hüüdmas - Eestimaa on kaitstud võimsa merepiiriga, meri justkui kaitseks emakeelt. igavikku omale otsida - tahe eesti keel igaveseks muuta, mõte on otsimas - lootus leida ideaalsust (jumalat) Metafoor: lauluallikas - meie esivanemad, kes on alusepanijad meie keelele, laulutuul - loomulikul viisil keele edasikandumine, öösekuningas - kuu, ainus valgusallikas pimedal ööl,
Kagu-Austraalia Austraalia idaosas asub suur veelahtmeahelik, mis tõkestab vaikselt ookeanilttulevaid tuuli. Kagu tuuled toovad Austraaliasserohkestisademeid, kuid suurest veelahkmeahelikust, läänes olev sisemaa jääb ilma sademeteta. Suvised temp. On vahemikus +20°- +30°, talvel +5 - +15°. Austraalia kagu rannikul levivad pruunmullad ja metsad on väga liigirikkad. Siin kasvavad mitmed eukalüptid, puukujulised sõnajalad, liaanid, palmid ja männid. Eukalüptid on Austraalia levinumadpuud, nad on sirge tüvega igihaljad puud, milledest mõnedon väga
VEESOONTE OTSIMINE Miko Saviauk MTT2 Kunagi sai meil kodus veesooni otsitud ja selleks soovitati kasutada niidi otsa pandud kuld sõrmust. Nimelt pidi hakkama sõrmus veesoone kohal pendeldama. Niit tuleb panna läbisõrmuse (sõlmida vist ei tohtinud) ja hoida mõnda aega paigal. Kiiresti pidi hakkama sõrmus juba vaikselt liikuma kui on tegu veesoone kohaga. Täpselt ei mäleta kas leidsime sooned. Mina aga proovisin läheneda asjale tänapäevasemalt. Minu emal on peavalud ja tal on tihti halb enesetunne. Valisingi iseseisvaks tööks veesoonte otsimise. See võib tuua ka emale parema tervise. Otsisin garaasist üles alumiiniumtraadi rulli ning tagusin need alasil sirgeks. Lõikasin endale kaks 40-50cm juppi, murdsin kummalgil traadil mõõdulindi abil 10 cm kauguselt otsad alla poole. Kasutades
Leelo Tungal kasutab rtmilis-riimist lahendust. "Tegu on harukordse poeetilise keeletajuga, mida viks nimetada kirjutuseks. " "Tungla snamngud ei s sisu, vaid vastupidi - toovad sisu paremini nhtavale. " Leelo Tungal on ks vilunuimatest vormitunnetajatest, kellel on vere asemel soontes poeetiline keel. "Laenates Leelolt endalt: keel avaneb ta luules justkui "seesama "sesam"" . "Saab vaadata, kuidas on aja jooksul muutunud, rikastunud Leelo Tungla luule rhuasetused. Kuidas loodusluulesse on vaikselt kasvanud mtisklusi inimeste (nii iseenese kui teiste) ja kiksuse le. " Uueks teemaks Leelo Tungla luules on sotsiaalne tundlikkus. Tunglal on vga isiklik kuule, isiklikust elust. Tema luule on inimlik. Leelo Tungla luule mjub pihtimusliku ja intiimsena. Luulekogu "Tisminevik" sisaldab mrkimisvrset siirust ja vaimukust. Leelo Tungal on ks andekaimatest luuletajatest. Leelo tungla luuletus(1 neist) "Piparkoogisda" Vana aasta sammub vaikselt ajalukku keerab enda kannul ajaukse lukku
F.Händel"veemuusika"allegrio alla-viiuliga tuntud,tu-tu,tutu 5.händel"tulevärgimuusika"la rejouissance-viiul orkester,saagimine6.händel"tule.."menuett-viiul saagib tõ-tõ-tõ-tõõ,aeglasem 7.händel koor ,,halleluuja"oratooriumist messisas8.händel xerxese aaria ooperist xerxes- kidra,kurb,mutt oigab vahele veits hilj em. 9.J.S.Bach-prantsuse süit nr6:allemante-aeglasemini,nagu palalaika;courante-kiiresti;sarabante- arglasti,filmis;gigue-kiire mini.10.bach matteuse massioon soprani aaria-vaikselt algab flööt/viiul eit kisab vahele.11.bach:tokaata ja fuuga d-moll"tokk aata"-orelil,võimas,häkib; fuuga-orelil kiire,väreleb,suht vaiselt.12.bach-brandenburgi kontsert nr2- viiuliga kääksutab,ergas, sireen vahel.13.bach aaria orkestriaüidist nr3-vaikselt viiuliga.
Seistes järve ääres Seisan järve äres. Paksu niiskust on õhus tunda, soe suve õhtu on lõppemas, päike susiseb vaikselt järve. Tirtsud siristavad rohus, pardid ja haned liuglevad mööda siledat järvepeeglit. Võtan vaikselt istet, üritan võimalikult vähe loodust segada, oma mõtetega hoopis teises maailmas olles. Kujutan ette, milline oleksin 10 aasta pärast eesti tippteadlane, Tartu Ülikooli rektor, kuid see on pelgalt unistus. Nii kõrgele jõudmiseks on vaja kõvasti pingutada ja ise aktiivne olla. Ennem tuleks käia ise ülikooli tee lõpuni, saada kõrge haridus, et peale lõpetamist Järsku kuulen põõsas sahisemist, kuid see on vaid siil, kes turtsudes minema jookseb
et käidud on ränk raske tee. Tekib tunne, et jälle ma elaksin, su juurde kogu hingest nüüd sooviksin ja lõpuks on täitunud see. Ühika hirm Ballaad Saabus öö ja vaikus tuli ühes toas veel põleb tuli järsku kostab kuskilt krõps, teine veel ja kolmas liskas trepikojast kostab kisa. Siin on tondid vaimud ka magada ei julge ma, hirmust pärani on silmad piilun vaikselt enda ümber. Kõikjalt kostab krabinaid ühikas ei julge olla siin vist tõesti kummitab. Sügis Haiku Läheb külmemaks, kase lehed langevad, saabub pime aeg. Talv Haiku Väljas sajab lund, lumememme tehakse, veekate jäätub. Kevad Haiku Lumi sulamas, kõrgelt paistab päikene, lilled tärkavad Suvi Haiku Väljas väga kuum, ma rannas võtan päikest,
kevades , ei olnud. Arvan , et teosega püüti edasi anda küll suve soojust aga ka äikese torme ja vihmast ilma , sellest ka vahepeal kiirem rütm , mis vaheldus väga rahumeelse ja suhteliselt aeglase rütmiga . Kiirema rütmi ajal soleeris algul flööt , siis hiljem kammerorkester. Suve osa ei olnud nii väga meeldejääv kui kevad. Järgmine osa oli sügis (adagio molto) , mis algas ka rahulikumalt , tagasihoidlikumalt , vaikselt ning mängis kogu koosseis.Arvan , et püüti edasi anda sügise nukrameelsust ja seda , et lehed langevad puudelt , linnud hakkavad ära lendama ja ka sügise halli , vihmast , sombust ilma.Vahepeal luges Üllar Saaremäe vaheteksti( vahetekst oli iga aastaaja vahel) ning siis esitleti sügise(allegro) erksamat poolt , erksaid värvi lehti . Rütm oli väga hoogne , vahepeal soleeris ka flööt , mis kirjeldas minu arvates lehtede lendu. Talv (allegro) algas
Kemikaalid : NaOH 1. teadaoleva molaasusega (0,1000 M) ja 2. Segul mille molaarsus tuleb leida, HCl molaarsus tuleb leida, indikaatorid - feoolftaleiin ja metüülpunane. 3. Töö käik. A) Pesin töövahendid destileeritud veega. Pipeti loputasin läbi soolhappelahusega. Mõõdan pipetiga 10 cm3 HCl ja tühjendasin pipeti ühte koonilisse kolbi. Lisan kolbi 3-4 tilka fenoolftaleiini. Valan NaOH püretti täis kuni 0-jooneni. Hakkan vaikselt lisama NaOH-d kolbi nii kaua kuni segu muutub ühe tilga leelise lisamisel punaseks, sel juhul on hape neutraliseeritud. Loen büretilt palju leelist lisasin. Puhastan kolvi destileeritud veega. Kordan kastset nii kaua kuni tiitrimiseks kulunud NaOH lahuse vahe ei ületa 0,1 cm3 ( vähemalt 3 korda). Saadud tulemusest võtan aritmeetilise keskmise ja arvutan välja happe molaarsuse. B) Kontroll-lahuse kontsendratsioon on leelis (NaOH). Pipeti loputan läbi leelise lahusega ja
soeng, siis kogu klassi tüdrukutel järgmine päev samasugune. Malin tegi ükskord katse, et kas teda märgatakse kui ta varastab Tiina-E vaarika lõhnalise kustukummi, kuid keegi ei märganud, hakati hoopis kedagi teist süüdistama, nii oli ka järgmisel korral, Malinit ei märgatud seal klassis üldse. Kõik muutus kui Gurra lõi jalgpalliga klassi akna katki ja klaasikillud kõik Malini peale lendasid. Siis Gurra märkas Malinit, nad hakkasid vaikselt- vaikselt pärast seda suhtlema ning varsti olidki nad head sõbrad.. Kool sai läbi ja algas suvevaheaeg. Malini ja Gurra sõprus suurenes veelgi. Gurra läks Malinile suvilasse külla, neil oli seal ilmatu tore. Nad käisid ujumas, rääkisid paljudest asjadest ja tegid muud põnevat. Kuid ka suve ei kestnud kauaks, algas jälle kooli aasta. Kooli aasta ei alanud Gurra jaoks roosiliselt, eelmiselt õppeaastalt oli tal hoiatus, et kui ta pahandust teeb siis visatakse koolist
Mõistuse piirides Pea on täie mõistuse juures, ootad pingsalt pudelit, mis käib juba mitmendat tiiru ringi peal. Tunned vaikselt alkoholi tungimist organismi. Oled sõbralik ja vestled oma semudega. Meeleolu seltskonnas on rahulik ja lõbus. Haarad pudeli endale ning naudid seda üksinda. Ühest saab mitu ning sa pilgutad silmi, kuna pea pakseneb. Sa tarbid veel alkoholi, põhi jalge all on laineline ja pea ähmastes pilvedes hõljumas. Tuju on hea ja sul tekib tahtmine tantsida, hüpata, karata. Sul saab õlledest siiber ja otsid juba kangemat kraami. Soovid kõvemat muusikat, soovid tümakat
Arvo Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Tema esimese perioodi tööd olid neoklassitsislikus stiilis ning dodekafoonilised. Esimese perioodi näidetena võiks nimetada näiteks ,,Perpetuum mobile", mis on ühtlasi tema tuntuim teos sellest perioodist ning ,,Collage teemal B-A-C-H", mis on kirjutatud ajal, mil Pärt hakkas kasutama kollaazitehnikat (see tähendab, et ühes teoses võib kõlada mitme ajastu muusikastiile). Esimene nimetatutest on haarava kõlaga, alates vaikselt ning muutudes järjest rõhuvamaks. Minu jaoks on see teos liiga kriipiv ja hirmutava olemusega ning sobiks näiteks mõne õudusfilmi taustamuusikaks. Teine nimetatud teos, ,,Collage teemal B-A-C-H", on veidi tasakaalukam ja puhtam. See algab energilisemalt, seejärel muutub rahulikumaks ning jälle energilisemaks. Ka selles teoses tuleb minu meelest ette kriipivat tooni, mis muudab kahjuks teose minu kõrvade jaoks ebameeldivaks.
Malle sai korvi siiski voodi alt kätte ja sõbrad saidki seenele minna. Metsas korjasid Malle ja Pati usinalt seeni. Järsku kuulis Pati kivi all sisinat “ss-ss, ss-ss”. Kes see küll sisiseb nii “ss-ss, ss-ss”, imestas Malle. Kivi alt roomas välja rästik. Rästik ütles “ssss”. “Kes sa oled?”, küsis Malle“. “Mina olen uss”, vastas rästik. Meie sind ei sega, meie otsime seeni”, ütles Pati. Rästik hakkaski kivi alla tagasi roomama. Ta roomas vaikselt sisisedes uu-ss, aa-ss, uu-ss, aa-ss. Nüüd said sõbrad seeni edasi korjata. Lõpuks oli korv seeni päris täis. Malle ja Pati hakkasid koju minema. Nende kummikud sahisesid sambla sees vaikselt ii-ss, ää-ss, ii-ss, ää-ss. Järsku hakkas vihma sadama s-illa, s-oll, s-illa, s-olla. Siis muutus vihma sadu tugevamaks ss-ill, ss-all, ss-ill, ss-all. Vihmasadu muutus veelgi tugevamaks ss- ihh, ss-ahh, ss-ihh, ss-ahh. Sõbrad jooksid läbi vihma ruttu kodu poole ss-ipa, ss-
Riho pani väga suure summa reklaami alla ning põhirõhu kioskimüügile, kuid oleks pidanud suuremat rõhku panema kojukandele. Soovis liiga kiiresti hõivata valdavat osa turust kõrgekvaliteedilise toote ning madala müügihinnaga, hinnates turuosa suureks, kuid tegelikult oleks pidanud suhtuma ,,küsimärgiga", ehk väike turuosa, suur kasv, pole selge, kas investeerida rohkem või vähem. Valitud strateegiad olid valed, oleks tulnud vaikselt alustada ja kohaneda turuga ning hiljem panna rõhku kvaliteediparandamisele, tipptehnoloogiasse ning kõrgemate palkadega töötajatele, kui päevaleht end tasuma hakkab.
Muusika tempo ja dünaamika terminid Piano- vaikselt Forte-valjult Crescendo-valjenedes Diminuendo-vaibudes Accelerando- kiirendades Ritenuto-aeglustades Presto-väga kiiresti Prestissimo-ülikiirelt Allegro- kiiresti, rõõmsalt Allegretto- liikuvalt, kergelt Andante- rahulikult, jalutades Largo-laialt, aeglaselt Moderato- parajalt, mõõdukalt
viissada miljonit eurot, kuna oldi mures raha stabiilsuse pärast. Sellised sammud tekitavad paljudes inimestes veelgi rohkem ebakindlust Kreeka taastumisvõimes. Tänaseks päevaks pole turgudel riigi taastumisvõimesse enam mingit usku ja küsimus pole enam selles, kas Kreekat tabab maksujõuetus vaid kuidas millal see täpselt aset leiab. Samuti mõjutas Kreekas toimuv ka euro kurssi, mis võrreldes dollari väärtusega on kõvasti langenud. Kreeka võlakriis on vaikselt ent jõudsalt laienemas ka suuruselt kolmanda majandus ja asutajariigi juurde Euroopa liidus, Itaaliani. Riigi aktsiaturud on pidevas languses ning laenamiskulud on tõusnud rohkem kui poole võrra 6,9 miljardi euroni. Kuna riik pole täitnud eelarvekärpe plaani ja samuti pole lahendatud probleemi võlgade osas, on mimted investorid asunund aktsiaid müüma. Lüüasaamine Itaalias näitab selgesti Euroopa võimetust tulla toime Kreeka kriisiga.
Eesti rahvaarv peale katku langes 170 000-ni. Seega oli eestlastel väga raske. Sõjaga kaasnes katk ja kõik kes abi vajasid polnud ka seda enam kuskilt saada. Kuna haigus murdis ka linnade elanikud. Peale Põhjasõda, oli Eestisse sisseränne väike, peamiselt Peipsi kalda aladele. Tartumaal moodustas see ainult 10% maarahvastikust, teisest Eesti piirkondades oli see osa veelgi väiksem. Talupojad oli Eestimaal suures ülekaalus ligi 95% . Seega hakkas rahvaarv vaikselt kasvama , aga suuri muutusi see ei toonud. Eestlasi kimbutas 2.sajandi jooksul palju haigusi ja kaks suuremat sõda, Eesti rahvale oli see suureks takistuseks enda elu arendada, aga lõpuks suutsid nad ikkagi hakata Eesti elu arendama, vaikselt kuid siiski. Väikse riigi kohta oli see suureks sammuks. Võib öelda, et muutused olid pigem uued ja raksemad võimalused eestlastele, aga kõik kogemused ja muutused arendavad inimesi paremuse poole.
kinnist pakki matkatoitu. Enne kui vesi keema läks kuulis ta lähedalt Adrienne'i vaikset appikutset. Erik läks vaatama ning nägi, et Adrienne on liiga lähedale astunud ühele mustikaid söövale karule ning karu piidleb nüüd Adrienne'i. Kuna see oli juba teine kord kui Adrienne matkal karu kõrvale jalutas, teadis Erik, mida teha. Erik tõusis kikivarvule ajas käed laiali, tehes end nii suureks kui sai. Siis möirgas ta vaikselt, kuid karu ei teinud välja, vaid sammus neljal jalal naise poole. Karu tõusis hirmust tardunud naise kõrval püsti ning toksas teda oma käpaga. Ning sel hetkel kui Erik tahtis öelda, et ta mängiks surnut, Adrienne minestas. Alles nüüd pööras ta tähelepanu Erikule. Loom lähenes Erikule, kuid ei vaevunud käpuli laskuma. Taaskord tegi mees end suuremaks ja möirgas, kuid nüüd juba natuke paanilisemalt.
Nii umbes keskpäeva paiku tõuseb päike ka piisavalt kõrgele, et minu silma paista. Nimelt, minu voodiks pole mitte kallis mahagonist siidlinadega voodi vaid rentsel. Niisiis, mind äratavad kevadpäikese kiired, mis läbi rentsli võre mulle silma paistavad. Avan silmad, ninna tungib jälle see haiglane hais solgivedelikkudest, mis minu kõrval voolavad. Tõusen ja ringutan ennast natuke, hämaras valguses on näha minu räbaldunud kaltse ja mustunud keha, mis on vaevu kaetud. Olles juba vaikselt üles ärganud mõistan kui tühi mu kõht on ja kuidas kurk kuivab. See on mitme nädalase nälja ja vaesuse tagajärg. Süüa mul pole, pole ka enam ehteid mida müüa või isegi ei leidu mul puhast vett, mida juua või millega ennast pesta . Ringutanud ja ennast kogunud liigun ma välja oma armsast rentsli kodust ja hakkan tänaval liikuvaid ülikuid paluma, et nad mulle natukenegi leiba annaksid, või kas või mõne pronksmündi viskaksid
2.oktavi a-b, a-c trillerid Uue muusika mänguvõtted: 1. Multifonid 2. Glissado (kuni terts) 3. Keeleramm (tongue ram) 4. Key click 5. Pizzicato 6. Õhkhelid (breath tone) 7. Frullato 8. Bisbigliando 9. flazoletid Flöödi registrid: Madal matt, sametine, tume. ppp mf Keskmine pehme, läbipaistev, hele. f Kõrge Põhiline mängu register, särav, selge, terav, läbitungiv (ülemised noodid). fff raske on vaikselt mängida. Altflööt kaotab kõrges registris oma isikupära. Bassflööt hõlmab kogu registrit paremini kui altflööt. OBOE Oboe päris kodumaaks peetakse Indiat. Arvatakse, et Vana-Kreeka AULOS on ka oboe eelkäija. Hiinas tundti seda nime all SUONA, Tais PII. Euroopas on oboe eelkäija Salmei. 17. saj lõpul Lully võttis kasutusele AUTBOIS (kõrge puupill). Oboe on tehtud eebenipuust, pillitoru on kooniline. Pill koosneb kolmest osast. Oboe huulik: pilliroo plaadid, metalltoru, kork.
Veetakistuse õppuse nimeks oli ,,Vilets elu". Kahe 30m köite vahele oli seotud veemahutid ja varustus ja relvad veemahutid sellejaoks, et varustust veepeal hoida. Alustati liikumist saare lõunatipust. Lonks brändit ja asuti teele. Pärast 500 meerti läbimist tuul on vahepeal hakanud kiiremini puhuma ja tõuseb lainetus ja kogunevad tumedad pilved. Vesi läheb vaikselt külmemaks. Tagasi ei olnud ka enam võimalik minna, kuna vastutuult oleks veel raskem. Karm julgustas mehi, et nad peaks vastu, 400 meetrit veel kuigi tegelikkuses oli ligikaudu 1 kilomeeter veel. 22 eliitsõdurit on kogunenud ringiratast, nöörist on tekkinud pundar, millest kõik paaniliselt kinni höiavad. Meestel tekivad väsimuse märgid, hakatakse elu vastu huvi ära kaotama ja esimesed hakkavad
Tempo on heliteose esitamise kiirus. largo laialt, väga aeglaselt adagio rahulikult andante rahulikult, jalutades moderato parajalt, mõõdukalt allegro kiiresti allegretto liikuvalt, kergelt presto väga kiiresti prestissimo ülikiiresti Dünaamika on heliteose esitamise tugevus ja selle muutumine. pianissimo (pp) väga tasa mezzopiano (mp) poolvaikselt piano (p) vaikselt forte (f) valjult mezzoforte (mf) poolvaljult fortissimo (ff) ülivaljusti crescendo valjenedes diminuendo - vaikides
Jäi mulje nagu nad oleksid mõnes kohas viisist mööda mänginud. Paraku oli tegemist sellise zanriga, mida kutsutakse free-jazz'iks ja seal on lubatud teha kõike, mida hing ihaldab. Mis mind veel ka üllatas oli see, et kontserdi algul ei olnud mingit avakõnet, vaid see toimus peale esimest lugu. Kuna ma istusin kõrvaltoas ei kuulnud ma midagi, millest Faust kõneles ning selle tõttu jäid mulle tundmatuks ka loode pealkirjad. Esimene lugu algas vaikselt muutudes aina rütmikamaks ja hoogsamaks. Sellisele ülesehitusele järgnes ka järgmine lugu. Mis minule sügava mulje jättis oli kolmas lugu, mis kandis vist nime Jõud ja vähk. Taaskord kostis muusika veidi vaiksemalt, kujutades endas vähki, muutudes aina suuremaks ja nii ka lugu rütmikamaks. Siis aga tuli mängu jõud, mis lisas loole tugevaid tundeid. Neljas ja viies lugu kõlas vaikselt, kuid samas tegemist oleks olnud nagu mingi detektiivi filmi taustalauluga
Lavaline liikumine ja kujundus olid põnevad ja väga nutikalt lahendatud. Publik oli väga rahul kontserdiga. Publiku seas leidus palju noori, kes aga ei osanud kõige paremini teatris käituda. Nimelt oli laulude lõppedes kuulda karjumisi ja vilistamisi, mis sobivad hästi vabaõhu kontserditele, mitte aga teatritesse. Kui see vahele jätta oli kõik väga hea. Vahepeal üle õla vaadates nägin, kuidas publik muusikale ja tantsudele vaikselt kaasa õõtsus või rütmi saatel vaikselt pead liigutas. Minule meeldis see muusikal väga. Ootan väga aega, kuna saan võimaluse seda uuesti vaatama minna. Eriti ahvatlevaks teeb selle muusikali minu jaoks aga see, et internetist enam eestikeelseid laule kõiki ei leia, mida kuulata või millele kaasa lauda. Soovitan kindlasti kõigile minna saama erakordset muusikali elamust muusikaliga ,,Grease".
Vastust ootamata, jookseksin ruttu eemale, ilmselt kuuleksin sealt nurinaid raha pärast ja oigamist paha riigikorra tõttu. Eestis on minu arvates elada imeline. Esiteks, need maagilised neli aastaaega, mis jäävad hellitama ilmselt elu lõpuni. Tunda kevade taasärkamist, värskust. Haista suve sooje vooge ning imelisi kontraste. Tunnetada sügise raju äkilisust ,uinutavat vihmavalingut. Näha talve imelist valgust ka pimeduses, pehmet looduse puhkelolekut, mille peal silm vaikselt puhkab. Kõige selle koosmõjul oleme nii mitmekesised. Kunagi ei tunne ma tüdimust lõpmatu suve või talve pärast, sest need mööduvad magusalt kiiresti nii, et lausa jään neid igatsema. Vahel tunnen tungi põgeneda linnakärast ja stressist. Õnneks on säilinud tohutult inimtühje piirkondi ning privaatsust, mida saab lausa emmata silmade ja kogu hingega. Mul on õnnestunud sõita Pärnu Valga teeristist kuni Riidajani nii, et ei möödunud ühtki autot ja ei
muudatusi. Hommikuti äratas mind alati ema, kes tegi kõik endast oleneva, et jõuaksin kooli õigeks ajaks. Nüüd pean ise iga hommik ülestõusma. Septembri alguses oli see väga raske ja vaevaline, aga kuu lõpuks olen sellega üsnagi ära harjunud. Vähemalt siia-maani ma ei ole esimesse tundi hilinenud. Ning arvan, et paari kuu pärast tõusen juba enne kellahelinat. Kõik on vaid harjutamise asi. Muidugi suuresti aitavad kaasa ka minu toakaaslased, kes ei oska hommikuti vaikselt ringi liikuda. Septembri esimeste nädalate jooksul olen ära õppinud kõigi enda klassikaaslaste ees- ja perekonnanimed ning isegi lennukaaslaste nimed suudan õigete nägudega kokku viia. Vanas koolis õppis minu klassis vaid 8 õpilast, aga nüüd on neid lausa 34. Uude kooli tulles ma ei tundnud praktiliselt mittekedagi, aga septembrikuu jooksul olen neid kõiki tundma õppinud. Näiteks enamus minu klassi tüdrukuid ning poisse on tegelenud muusikaga või näitlemisega
annaabi.ee 
