Linnulaul meie hinges Marie Underi ja Henrik Visnapuu loodusteemalise luule võrdlus Marie Under (1883 - 1980) - eesti luuletaja. Under on eesti suurimaid lüürikuid. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Henrik Visnapuu (1890 - 1951) oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Henrik Visnapuu oli Marie Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Mõlemad luuletajad on väga palju tuntust kogunud ka ajakirjanduses ja nad kuulusid rühmitustesse. Under on kogunud tuntust väga palju ka loodusteemaliste luuletustega, kuid Visnapuu on jäänud selle mõttega rohkem tagaplaanile. Luuletajad kirjutasid ilusaid ja kauneid värsse loodusteteema jäi mul seekord kõige rohkem südamelähedasemaks. Marie Under armastas Eestimaal ümbritsevat loodust, kuna see oli omapärane ja kaunis. Kõige rohkem jäi tal...
SIRET LUUGIMA: "Tantsimine on mu kehas, hinges ja südames." Paljud ehk ei teagi kui andekas ja suurepärane inimene on sirgunud Rapla Vesiroosi Gümnaasiumist. See talent on nimelt Siret Luugima. Siret on kogu oma elu ja töö kohandanud just noorte ja lastega tegelemiseks. 9. jaanuaril oma viiendat hooaega alustanud tantsukool on Sireti ainujuhtimisel kogunud palju tantsijaid, keda on üle 300. Siret on sündinud ja koolis käinud Raplas, aga
Hingerahu soojendab südant Hingerahu sisemine harmoonia, kui süda on muredest prii. Usun, et iga inimene vajab rahu hinges ning stabiilsust oma elus. Paraku võib aga teekond selleni olla üsna käänuline ning pinde täis, kuna elame ühiskonnas, kus see pole üks prioriteetidest. Kuidas siis saavutada hingerahu, mis soojendaks südant? Kõik algab iseendast. Ennekõike tuleb õppida ennast armastama ning seejärel saavad seda teha ka teised. Tehes kellelegi midagi head, kiirgab see tagasi, kasvõi naeratuse näol. Elades inimeste rõõmudele kaasa, saame ka ise selle arvelt õnnelikud olla. Raamatus
Kõige lähedasemad mõtted sellele on vabaduse kaotus : nt vanglakaristusega. Kuid kui me mõtleme ,siis ka seaduskuulelik inimene on piiratud nii ajas kui ka keskkonnas. Inimesel pole olnud ju valikut sündida kas Eestis või Ameerikas, vaeses või rikkas perekonnas, heleda või mustanahalisena. Kuid sellegi poolest on inimene võimeline tundma vabadust, sõltumata oludest tema ümber. Vabaduse tajumine tuletatakse mõistuses ja elatakse läbi hinges. Sellega kuidas inimene aktsepteerib ümbritsevat maailma ja seda mõistab. See aga sõltub sellest ,millistest tunnetest on tulvil inimese hing. On see rõõm, rahulolu või hoopis mured ja hirmud. Ühe sõnaga on hinge vabaduse mõistmine tihedalt seotud meie teadvusega ehk sellega, kuidas inimene mõistab ennast ümbritsevat. Adekvaatselt reaalsust aktsepteeriv inimene jõuab arusaamisele selles ,et tema olemasolu omab teatud tähtsust.
Kas asjadel on väärtus? Oscar Wilde on öelnud, et tänapäeval teavad inimesed kõige hinda ja ei millegi väärtust. Kas väärtuslikumad on need asjad, mida saab käega katsuda, või need, mida me hinges ja südames tunneme? Keegi Kaido on öelnud, et me kõik oleme ühesugused, kuid ometi määratleme end asjade kaudu. Kas tõesti on keegi kellestki väärtuslikum, parem, kui ta omab rohkem asju? Raamat ,,Isa Goriot" käsitleb tänapäevalgi väga igapäevast nähtust. Isa, kes loobus kõikidest võimalikest asjadest, et tema tütardel oleks parem ja toretsevam elu. Tütarde jaoks oli rahal ja uhketel asjadel suur väärtus,isa soovis ainult tunda oma hinges ja südames, et tütred oleks
Inimse teevad huvitavaks just nimelt saladused. Kõik inimesed on erinevad, ei ole koopiaid! Maailmas elab miljardeid inimesi. Igaüks on ainukordne ja eriline. Nii palju, kui on olemas erinevaid inimesi, on olemas ka erinevaid iseloome. Kindlasti on kõik kogenud, et vahel teeme selliseid otsuseid ja tegusid, mille põhjust me ka ise täielikult ei mõista. Hinges sünnivad sõnad, mida keegi ei mõista. Mu hinges on mustad varjud - ei aita see kui ma karjun. Seisan keset tühja tuba,
ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad. Olemused kujutavad endast tõelist olemist ja on mitterelatiivsed. Olemused on väljaspool aega ehk igavesed. 2. Platoni valitsemiskordade tüpoloogia. · Kõige lähedasem ühiskonnakorraldus õiglusele on Platoni hinnangul aristokraatia. Aristokraatia ehk parimate võim tähistas kõrgema päritoluga isikute võimu. Parim valitseja on tarkuse poole püüdleja. Aristokraatias valitsevad need, kelle hinges domineerib mõistuslik hingejagu ja kes on võimelised riigiasju otsustama. · Tekivad inimesed, kes on väheharitud ja ei kuula enam oma valitsejaid, vaid kehtestavad oma võimu. Nende inimeste hinges domineerib söakas hingejagu. Tekib timokraatia, mis on austusarmastajate ja auahnete võim. Sõjaliste kangelastegude eest austuse saamiseks on vaja sõdida. Niisugune riigikord on oma naaberriikidega pidevalt sõjajalal.
iseloomuga"putukate kehadesse (nt mesilased või sipelgad).Patused hinged rändavad keha surres haudade vahel ja ootavad järgmist kehastumist.Hingel on kolm alget: 1.mõistus (teadmine, mõtlemine); 2. emotsioon (julgus, vaprus); 3.iha (himu, instinkt).Olulisimaks peab Platon hinge surematut osa -mõistust,mis moodustab hinge tõelise olemuse. Emotsioon ja iha on surelikud osad. Kõik kolm esinevad igas hinges, aga erineval määral. Aristotelese arvates on hing see, mis paneb eluvõimelise keha liikuma.Mõistus on,aga ainuke,mis mis on hinges surematu. Voorus on hinge teatud toimimisvõime. Aristoteles jagab hinge kaheks: Mittemõistuslik hingejagu- Toituv hing, millel puudub kokkupuude mõistusega, eetilise mõõtega nt: söömine. Püüdlev hing, kust kasvavad välja inimese püüdlused, mis panevad ta tegutsema.
mida sõda endast kujutab, kui raske see olla võib nii füüsiliselt kui vaimselt. Lugedes Esimeses maailmasõjas olnud meeste ja poiste kirjutisi, on aru saada, et nad ei sõdinud omavahel - sõdisid riigid. Näiteks jõulude ajal tehti vaherahu, suheldi vastaspoolel olevate meestega, vahetati isegi kingitusi ning oldi lihtsalt koos, sest koju ei saanud, aga jõulude ajal oli sellegipoolest teistmoodi tunne hinges. Mehed läksid sõtta, kes kohustusest, kes Isamaa-armastusest, aga mitte vihast teise inimese vastu. Lõppude lõpuks olid nad siiski kõik ühtemoodi kannatajad, ligimesed, nähes sõpra langemas, igatsedes kodu ja rahu. Hemingway raamatust ,,Ja päike tõuseb" võib lugeda, kui palju sõda inimesi muutis ning mida sõnad ,,kadunud põlvkond" tähendavad. Teose peategelased otsivad elus kohta ringi rännates,
" H.Hesse Sügav hingeline kriis saab alguse mingisugusest suurest probleemist või rääkimata muredest. Enesest välja laskmata see süveneb ja laieneb, toimub enesesse sulgumine. Mida aeg edasi, seda raskem on abi leida ja sellest täielikult vabaneda. ,,Stepihunt" on romaan mehest, kes astub võitlusesse iseendaga. Peategelase Harry Halleri hinges tegutsevad kaks poolust hunt ja inimene. Huntidele on iseloomulik üksinda metsades traavida, murda ja kakelda, inimesele aga mõelda ilusaid mõtteid, armastada. Millest tuleb selline põlgus maailma ja kogu elu vastu? Mis ajendab üht inimest mõtlema nii palju, et see tema igapäevaelu häirima hakkab? Harry on kaotanud oma seesmiste sisepingete tõttu kõik sõbrad ja ka naise. Tema lohakas eluviis, väljanägemine ja kombed tekitavad esmapilgul teistes kahtlust
Keegi ei suuda ette kujutada, et sellised hirmsad sündmused leiavad aset meie riigis. Säärased inimesed liiguvad meie ümber ja me ei või iial teada, kes neist tegelikult abi vajavad. Me loeme suurema huviga ülespaisutatud skandaalidest kui kellegi tublist saavutusest. Sageli arvame, et just meie elu on see kõige süngem ja kõige suuremate takistustega. Lugedes ajalehest skandaalset lugu, mõistame, et on ka inimesi, kellel läheb veel kehvemini kui meil, ja igaüks meist tunneb hinges kergendust. Kirjapandud tekst pakkus mulle mõtteainet veel päris pikaks ajaks. Lugu tekitas minus rohkesti erinevaid emotsione, siiani on mu hinges suur kaastunne ülejäänud nelja lapse suhtes. Mis veel kõige jubedam: naisterahvas ise ei kahetse tehtut absoluutselt. Selline artikkel paneb lugejat ennast tundma jõuetu ja abituna. Püüan rohkem märgata inimesi enda ümber ja kui tekib vähegi kahtlus, et midagi on valesti, annan endast kõik, et aidata.
imelisemat tunnet, toob kaasa rõõmu, muret, naeru, pisaraid. Tihti võib jääda kallitest inimestest ilma rumalate vigade tõttu. Tehakse vigu, ei tunnistata seda ei teistele ega endale või siis ei taheta seda lihtsalt teha. Andestamine on suur ja raske samm, see ei juhtu üleöö. Inimene peab enda sees leidma rahu, leppima olukorraga ja suutma andeks anda. Vahel kulub andestamiseks päevi, aastaid, kuid on ka inimesi, kes ei suuda kunagi andestada ning kannavad elupäevade lõpuni hinges vimma. Südamlik on kuulda kelleltki sõnu `'Anna andeks'', sest see näitab, et ta kahetseb, tal on südamest kahju tehtud vea pärast. Andekspalumine tähendab teadmist, et oled midagi valesti teinud ja püüdled selle poole, et end parandada. Tee enda muutmise suunas võib aidata andestada endale ja teistele. Andeks paludes tunnistatakse oma viga. Öeldakse, et naised andestavad, aga ei unusta, mehed unustavad, kuid ei andesta.
1913 ei ole enam seda ja teist mu noortest Me oleme kui kari, keda maha jätnud tuttavatest, kelle peo karjus. - · 1918 SININE PURI. Luuletusi 1917 nii tugevasti hoidis elu saua. Nii korraga kui mind silmis, veres, 1918 Ja mina tohin elada! Mis eest?! Käin põlvis, hinges muljus · 1920 VERIVALLA. Luuletusi 1919 sama Tartu maanteed, suur kurbus ja - suur ülesehmatanud 1920 kust tihti läbi pigistasin kuhmitseva rõõm: · 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 1920 näo. ma ikka ripun elutorni küljes - kõlav 1922 Kõik on kui alati. Seesama vankrikõu, kuljus - · 1928 HÄÄL VARJUST
Kevad südames Kevad tuleb tasapisi, väikseid värvipiisakesi. Sinililled, ülased, need on esimesed külalised. Meie kodu aiakeses. Kevad silmades, südames, hinges. Ta soojust toob igasse lapsesse. Ka toob ta rõõmu vanematesse. Eredamalt paistab päike, annab kevadele kena läike. Kuid päikegi pilve pealt paistab, sammume suve poole.
kompositsioonides, valgusemängus ning eredates ja mitmekesistes värvides. Kõik see on omane ka impressionistlikule muusikale, kus loobuti nö piirjoontest ja mustadest varjudest, eesmärgiks oli meeleolude kajastamine läbi rõõmsate meloodiate. Muusikas tõusis esiplaanile kõla ilu ning helilooja oli justkui kunstnik, kes maalis helidega. Lisaks avardusid muusika tämbrilised võimalused ning harmoonia väljus klassikalistest piiridest, raamidest, mis loob ka kuulaja hinges justkui ahelatest vabanemise tunde, vabaduse. Impressionistlik muusika on minu arvates väga rõõmsailmeline, särav, sest sellele muusikale on iseloomulik pidev voolavus ning selles puuduvad tugevad elamused, võitluspinged. See on romantiline, unistav ja intiimne muusika, mis tekitab hinges rahuolutunde. Impressionistlikku muusikat on kerge kuulata, sest erinevalt hilisromantilisest keerulisest funktsionaalsest harmooniast hakati impressionistlikus muusikas eelistama mitmesuguseid
Minu eredaim muusikaelamus ? Leigo Järvemuusikal Keeruline on kirjeldada ja põhjendada Leigo järvemuusika kohta Eesti meelelahutusmaastikul.Ehk ei olegi meelelahutus kõige õigem sõna seletamaks Leigo olemust, kuid selge on , et kvaliteetne ja jõuline emotsioon , mis elab meie hinges veel pikki kuid hiljem , peale selle tegeliku toimumist. Leigo on midagi enamat see on ühe unistuse lugu. Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Vaid ühte väikest veesilma ja võsastunud maastikku vaadates tuli tal idee kujundada Leigost ilus järvistu. Pärast mitmeaastast tööd sündiski esimene järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just
Kujunev saab inime, Hing igaühe sisse Oma imeline tee. (Ernst Enno ,,Ise, ise ...") Neiu 1: See on kõne endaga, See on magus lugu, Kuidas südant ehtida, Saada hingesugu Aeg on inimestes teel, Valgus igaviku keel. (Ernst Enno ,,Ära tuku!") Noormees: Meie hinges on mägede igatsus, Päikesekiired hüüavad meid Ja meie kuuleme nende häält, Kanname oma koormat Ning rändame Üksinda. (Ernst Enno ,,Meie hinges ...") Neiu 2: Silm kaugele käib üle veel, käib üle vee ja lainete. (Juhan Liiv ,,Üle vee")
Laul põhjamaast Põhjamaa, me sünnimaa, tuulte ja tuisuööde maa, range maa ja kange maa, virmaliste maa. Põhjamaa, me sünnimaa, iidsete kuuselaante maa, kaugeil teil sa kallis meil, sind ei jäta ma. On lumme uppund metsasalud, vaiksed tali-, taliteed, nii hellad on su aisakellad, lumel laulvad need. Põhjamaa, me sünnimaa, karmide meeste kallis maa, taplemiste tallermaa, püha kodumaa. Põhjamaa, me sünnimaa, hinges sind ikka kannan ma, lainte maa ja rannamaa, sind ei jäta ma.
Tema ainuke tõeline sõber oli nooruke poiss, kes hakkas temaga käima juba viie aastaselt kaasa kalale. Santiago ei saanud mitmeid päevi kalu ja poisi vanemad ei lasknud enam teda vanamehega kalale kaasa. Santiago ei murdunud, vaid käis üksi, ometigi oli ta juba kaheksakümmend neli päeva käinud kalal, polnud midagi saanud ei kaotanud ta lootust. Homne on parem päev. Ja kui lõpuks näkkas kala, triivis vanamees kalaga kaasa ,koguaeg maismaast oma kodust kaugemale. Oma hinges vanamees ei alistunud ja see tõi kaasa võidu, kala sai surmatud. Isegi kui tulidki mure mõtted, hakkas ta mõtlema oma lemmikust mängust, pesapallist. Imelikul kombel polnud Santiago nii õnnelik, kui oleks võinud arvata. Triivides ja võideldes kalaga poolteist päeva, valades higi ja verd, polnud õnnelik - võib-olla oli see tingitud sellest, et ta teadis et tema kannatused pole veel läbi. Tagasi teel olidki röövkalad tema kala soovimas. Ei! -
mingit seost kogu olukorraga ei olekski. Tihti tuleb ette olukordi, kus täiesti kõrvalised inimesed asuvad teise riigi probleeme lahendama. Sarnasest olukorras rääkis Hemingway oma teoses "Ja päike tõuseb", kus peategelane Jake astus sõjas välja hoopis teise riigi kui tema enda kodumaa eest. See aga sai mehele saatuslikuks ning temast jäi sõtta maha veidi rohkem kui ta ise plaaninud oli. Sõjaskäimise tagajärjeks oli impotentsus, mis tekitab iga normaalse mehe hinges suuremat sorti kriisi, millega peab inimene oma elupäevade lõpuni võitlema. Paljudel juhtudel hakatakse suurtes kogustes jooma, et oma kriisist jagu saada, kuid lahendust see ei too ning hingevalu jääb alles. Hingelise kriisi ilmingud ei pruugi alati peale üleelatud ühiskonna probleeme tulla. Vahel mõistame juba selle käigus, et midagi on valesti. George Orwelli romaanis "1984" mõistis peategelane juba ühiskonna totalitaarse korra ajal, et see kõik on vale
Suutmatus seista silmitsi oma isiksuse sisemiste kahtluste, hirmude ning ootustega. Et aga kogeda siirast armastust, tuleb välja murda oma piirangutest, tuleb vaadata tulevikku ning lasta lahti minevikku valitsenud mõttevormid. Ajad muutuvad ning inimesed ja kombed koos nendega. Tänapäeval võib olla raske mõista eetilisi tõekspidamisi, mis tolle ajastu ühiskonnanormid eeldasid. Abielus naise otsus jääda truuks oma mehele ja kodule, hoolimata hinges pesitsevast varjatud armastusest põhjustas armuvalu Onegini hinges, igatsus ning unistused ja ehk koguni lootus piinasid aga mõlemi südant. Mängutoosi sügavusse peidetud viisid võisid küll väreleda, kuid elu kibeda õppetunni tõttu oli Tatjana hingemuusikas valdavaks saanud inimlik, maine aspekt. Armastust kogeda on võimalik alles siis kui armastad ja väärtustad ennast. Tihedamini tuleks mõelda
Eduard von Toll Sündinud Saaremaal 7.detsembril 1904. 1939.aastal lahkus koos teiste balti-sakslastega Eestist. Saksamaal Holtlandis sai temast tunnustatud looduskaitsetegelane ja linnuvaatluste korraldaja. 1987.aastal avaldas Eduard von Toll oma kulu ja kirjadega printeritrükis raamatu Beiträge zu einer Avifauna Estlands unter besonderer Berücksichtigung der Insel Oesel ("Ülevaade Eesti, eriti Saaremaa linnustikust"). Eessõnas ütleb autor, et ta püüab täita lünka, mis on tekkinud saksakeelses ornitoloogilises kirjanduses pärast Johannes Lepiksaare ja Mait Zastrovi 1963.aastal ilmunud kokkuvõtetDie Vögel Estlands. Eesti Looduseuurijate Selts valis 1991.aastal ta oma auliikmeks. Eduard von Toll on Eestit, oma siinseid sugulasi ja sünnipaika Saaremaal korduvalt külastanud. Elades kaugel, on ta Eestiga hinges ja vaimus seotuks jäänud.
Sõprus Minul ja mu sõbral on sõprus, seda ei lõhu isegi tõprus. Ainult suured haiged sõnad, mida keegi mulle esitand on,muland. Aga mina nendest välja ei tee, mul on omad asjad,oma meel. Ja kui tõesti lõhkeb sõprus, siis tean,see polnud tõprus, kes seda kunagi lõhkus. Ja nüüd ongi lõhkend me sõprus, ma tean,et see polnud tõprus. Ainult suured haiged sõnad, mida keegi,mulle kunagi on esitand,muland. Tuuleiil Tuuleiil rõhub mu hinge, tuuleiil haiget teeb, tuuleiil viib mind mu teele, tuuleiil takistab teed ei südamel liikuda lase, ei rägastik lihtsusta mu tunnete liikumist meres, mu tunnete tõelisust sellest kõigest ma välja nüüd pürgin, ja seljataha kõik see jääb. siis uuesti pööran end ringi ja tuuleiil jälle nii haiget, ta suurt valu hinges mul teeb
lähedastes suhetes, hoolimata sellest, kas see oli tema seisuses olevale noormehele sünnis või mitte. Nagu Frankile, nii oli ka Hamletile tähtis kättemaks. Nimelt oli tema elu suurimaks ülesandeks endale seadnud isa mõrvari tapmise, mis oleks toonud talle vabaduse hinge ning lasknud alata uuel elul, kaotada mineviku ja luua uue tuleviku, sest soovitu sai täidetud ning kuritegu karistatud... kuid kõike seda saavutas ta vaid hinges ja südames, sest kõik ei läinud nii nagu ta lootis ja ta hukkus sealsamas. Kolmas kilpkonn oli Hamletil sügavas hinges ja sellest ei teadnud keegi. On asju mida ei saagi teistele rääkida. Oli see imekaunis Ophelia, tema võimed olla tasakaalukas ja tark või hoopis midagi muud...? Inimeste elud on erinevad, kuid ikkagi loodetakse ja oodatakse samu asju ja sündmusi. Kaks täiesti erinevat kirjanikku, kahest erinevast maailmajaost kirjutavad täiesti erinevate seisustega
on tajumisel otseselt antud, on tühi sõna ilma sisuta. On olemas vaid vaimsed, tajuvad ja mõtlevad olendid ja nende tajud. Jumal otseselt kutsub esile aistinguid meie hinges. Teadvus on liikumine orgaanilise keha Sellega väidab ta objektiivse tõelisuse teatud osades. Mõtlemine on liikumine olemasolu, mis on sõltumatu meie südames. aistingutest. Nii eksisteerivad objektid ka siis, kui me neid ei taju, ja nimelt
grammatikat, fakte geograafia, mütoloogia ja teiste teemade kohta. Alliksaare luule kolm perioodi Tema luulet on jagatud kolmeks: 1. Klassikalised vormid, milles on ühendatud ilu ja kunst. Sellel perioodil on Alliksaar arbujalik ning kirjutab tihti sonetivormis. Perioodi lõpus sigineb luulesse alliteratsiooni ja teisi kõlamänge. Alliksaare luules on oluline vastandamine. Mu hinges koos on munk ja sübariit. Ei tea ma, kumba enam, kumba vähem. Kesk aja hallust köen ku tuliriit Ja otsin kõige kiuste elulähet. Ma olen enesele mõistatus, Mis võrdselt kätkeb ujedust ja uljust. Pean aardeks naeru kergemeelses suus
sinimustvalget trikoloori. Selles lipus peitub aastakümnete ja sadade pikkune töö ja vaev, naer ja nutt. Seal peitub miski seletamatu jõud ja tundmatu emotsioon, mida igakord vaadates sa tead, sa pole üksi. Oma vähese rahvaarvu poolest, oleme me üks tohutult kokkuhoidev ning rõõmus rahvas, kes laulab oma mured naeruks ja naerab halva heaks, sest meie, meie olemegi need üks ja ainus eesti rahvas, rahvas , kelle hinges mõlgub vaid üks - vabadus. Ma olen uhke selle üle kus ma elan kuna Eesti, see ongi minu riik, minu maa - maa mida ma igavesti hoian ja armastan! Tallinna Nõmme Gümnaasium Maris Uutma 10. a klass
Platon Platon Platon oli vanakreeka filosoof (umbes 427 eKr Ateena umbes 347 eKr Ateena). Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni aastani 529 m.a.j. Erinevatel aegadel tegutsesid Akadeemias erinevad koolkonnad. Kõlbelise elu alused Kõlbeline elu toetub hinge olemasolule. Tunnetusteooria: · hing on surematu · hinges on sünnipärased teadmised · tunnetamine seisneb sünnipäraste teadmiste meeldetuletamises · teadmine saab olla vaid ideede kohta, meelelise maailma kohta on vaid arvamus Voorused (ideaalse riigi 4 voorust): Tarkus valitsejate voorus Mehises sõjameeste voorus Harmoonia riigi kui terviku voorus Õiglus riigi kui terviku voorus Kõlbusseadused olid nn ideaalse riigi kord. 3 seisust: valitsejad, sõjamehed ja rahvas Milles seisneb elu mõte?
Naeratus ütles, et ei jõua enam, sest kõike on tema ümber liiga palju. Ma nägin kuidas ta päev päevalt läks üha kaugemasse tuppa ja pani kõik uksed kust läbi läks mitmekordsete tabalukkudega kinni. Nii see tüdruk siis seal istus päevi ja nädalaid. Mul oli ilma temata väga kurb. Aga ühel imelisel päeval kuulsin ma lukuklõbinat. Iga päevaga avas Naeratus uue luku ja tuli mulle aina lähemale. See tegi mind väga rõõmsaks. Jäänud oli vaid veel 1 lukk, mu hinges oli nii suur erutus ja värin, et ma oleks pea, et minestanud! Ja siis ta tuligi, tundsin taas rahu ja rõõmu. Ma hakkasin südamest naerma ja teatasin ka talle, kui õnnelik ma olen, et mu kõige kallim Naeratuseke tagasi on. Ma rääkisin talle kui väga ma teda igatsesin ja tema rääkis mulle, et sai aru, et peab raskustele vastu astuma ning ei saa ise oma elu halvaks mõelda. Kõik ju ometi algab mõtlemisest. Ta on mulle nii armas, minu väike naeratus.
luulet, et sinu maitsmishimulised huuled, mis tuksatavad uudishimu joonist, mu kleidi mustast õhuksest sifoonist mu valge kaela oleks üles leidnud ja seda sooje suudlustega võidnud. "Dans le lit: Le baiser" Henri de Toulouse-Lautrec, 1892 II Sa tuled sügisel, siis kokku kannan kõik lilled, mis veel meile jätnud suvi; siis jälle valges kleidis käia huvi ning rõõmulaulul hinges ruumi annan. Mind iludused mitmed üllatanud, kuid ühest suurest see on ainult alge. Kui päike jumestanud minu palge ja juuksed läikivamaks kullatanud, "Camille avec le parasol vert" Claude Monet, kõik õied puudel kauninenud viljaks, siis tuled sa ei jää sa iial hiljaks ning võtad minu päiksest pruunid käed, mu silmis vaimustuse leeki näed. Ja kõik need suured igatsused tummad
TSEHHOV PROOSA I PERIOOD Tsehhovi aastatel 1880-1888 kirjutatud humoristlikud novellid pole mitte üksnes lõbusad ja hiilgavalt teravmeelsed, vaid juba varakult üsna tõsimeelsed ja uuenduslikud. Ta oli esimesi vene kirjanikke, kess mõistis, et ka ,,väike inimene" pole üksnes ,,elu peremeeste" (mõisnikud, bürokraadid, kapitalistid jne.) ohver, vaid temagi kannab vastutust ebanormaalse elu eest. Nagu kõik teisedki inimesed, kannab ,,väike inimene" samuti oma hinges maailma kurjust. Väikekodanlane võib olla niihästi talupoeg, mõisnik kui kaupmees. Väikekodanlane on lihtsalt egoist, ahta eluvaatega, piiratud silmaringiga koguja, mats ja argpüks üheskoos. Novelli NT: ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike". Teisi novelle: ,,Vanka", ,,Kurbus", ,,Vaenlased", ,,Rõõm", ,,Naela otsas" II PERIOOD Tsehhovi 1890. A. loomingus on märgatav kaks suundumust. Ühelt poolt püüdis ta kujutada tegelikkust kogu selle tõep...
Mis on ilu? Ilu - mõiste ebamäärane ja iga inimene näeb seda erinevalt. Mõne inimese jaoks ilu - on ümbritsev loodus: jõed, mäed, metsad, maastikud, päikesetõusud või päikeseloojangud. Keegi näeb ilu inimestes. Näiteks ilus ja sale keha, suured silmad või konkreetse juuste värv. Minu jaoks ilu - see on midagi kõrgem. Mitte ainult see, mida ta näeb oma silmadega, vaid ka see, mida ta tunneb oma hingega. Raske nimetada iluduseks seda, mis toob kahju ning halvaid kavatsusi. Paljudele meeldivad vanad ja väärtuslikud relvad, aga minu jaoks ei saa kunagi olla ilus see, mis toob surma. Sarnaselt ka inimestega. Neil võib olla veatu välimus ja suurepärane stiil, aga kui nende mõtted on täis negatiivsust, siis minu jaoks ei saa ta kunagi olla ilus. Minu arvamuses ilu on headus, siirus, kaastunne ja toetuse oskus. Võib ka öelda, et ilu ei ole midagi globaalne ja ebatavaline, vaid peitub väikestes asj...
uurimisinstituudid. Tahame anda oma panuse meie kauni kodumaa hüvanguks. Suur tänu teile, õpetajad, et meiega vaeva nägite ja meid innuga õpetasite. Koolist saadud teadmised ja tõekspidamised saadavad meid kogu elu. Suur tänu teile, lapsevanemad, et aitate meid meie õpingutes, hoolitsete meie eest ja elate kaasa meie ettevõtmistele. Me läheme ellu sirge selja ja avatud südamega. Kõik teed meie ees on lahti ja meie hinges jääb helisema armsa koolikella helin. Tänan tähelepanu eest! Lennar Lehestik 9.B
Retsensioon La finta giardiniera Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) diplomietendus, Mozarti kahevaatuseline ooper "La finta giardiniera" ehk "Armastuse pärast aednikuneiu" paneb tudengid esimest korda proovile rahvusooperi laval. Mozarti ooperit "La finta giardiniera" Eestis tihti ei lavastata. Tegijatele teadaolevalt mängiti armastuslugu viimati 40 aastat tagasi Tartu Vanemuise teatris, rahvusooperi laval on lustakas ooper esimest korda, vahendasid "Kultuuriuudised". "See on opera comique, nii et siin peab olema palju huumorit," selgitas lavastaja Thomas Wiedenhofer. "Väga keeruline on seda hea huumoriga täita, sest aariad on väga pikad, kordusi on palju ja alati lahendusi leida huumorile on keeruline." Ja kuigi püüdlik naljategemine võib noorte lauljate lavahirmu ehk isegi leevendada on "La finta giardiniera" puhul veel üks tehniline paratamatus. Nimelt kestab ta kokk u kolm tundi. Et...
Paljusid kirjanikke on huvitanud inimhing ja selle olemus. Samalaadset probleemi on käsitlenud ka Hermann Hesse oma romaanis "Stepihunt". Autor on oskuslikult paigutanud ühte elusolendisse mitu hinge. Neist domineerivad on hunt ja inimene, kuid hiljem selgub, et määratlus ei saa olla nii kindlajooneline, sest sisemaailmas on peidus rohkem olevusi. Harry Haller on pealtnäha tavaline keskealine meesterahvas, kuid sisimas on võitlemas kaks poolust, hunt ja inimene. Pidev võimuvahetus hinges ei lase nautida tavaelu ning toob kaasa rahulolematuse ja kriitika ümbritseva suhtes. Harrys peituv inimene on tõsimeelne, haritud ja elus palju näinud, kuid liiga kõrged eluideaalid toovad kaasa pideva masenduse, sest intellektuaalsust on välismaailmas vähe. Ta igatseb aega, mil elasid Mozart ja Goethe, tema suured lemmikud. Kuid isegi nendest on Harryl oma ettekujutus, mis ei kattu teiste omadega. Elus pettunud, üritab peategelane oma mured uputada alkoholiklaasi, kuid ei leia
ning minu arvates teeb inimese rikkaks ta õnnelikkus, mitte suured rahatähed pangas. Kõigest hoolimata ei kesta õnn igavesti. Alati on keegi, kes kõik tahtlikult või tahtmatult ära rikub. Näiteks lähedase surm on üldjuhul vägagi tahtmatu õnne kaotaja. Samas ka ebaõnnestumised elus pole kõige meeldivamad juhtumis. Nüüd tekib küsimus, milleks õnne üldse vaja on? Teeb see inimese kuidagi paremaks? Minu arvates teeb õnn selle ,,omaniku" väga liberaalseks, sest ta hinges on midagi tõlgendamatult väärtuslikku, mis paneb end tundma vabana. Mitte keegi ei saa täpselt öelda, kui õnnelik võib üks inimene olla, sest seda lihtsalt pole võimalik sõnadesse panna. Kindel on aga see, et õnn on unest magusam, võidust võimsam ning unistustest ilusam. Ma võiksin oma pea pandiks panna, et kõik soovivad tegelikult oma südame põhjas rahulolu tunda. Paratamatult on aga nii, et kõik inimesed ei saa üheaegselt rahuolevad olla, sest ühe
alcoholic mom's (Kim Basinger) trailer; his job's a dead end, and he's just choked at the local head- to-head rap contest. Things improve when he meets Alex (Brittany Murphy) - an aspiring model headed for New York - and a fast-talking pal Wink (Eugene Byrd) promises to set up the demo. Then new setbacks: Alex isn't faithful, mom rejects him, rifts surface with his friends, and he's mugged by rivals. Everything hinges on the next rap showdown at the club. Can B-Rabbit pull truth out of his cap? I liked the film because it's action was like talking about me. I walk the same tracks what the main character did. Also, if I watch this film, then I look back to my life and look for the meaning of life. I liked the soundtrack too, because it includes some of my favourite songs like "Lose Yourself". This is a film that completely changed my view of the world. I would recommend this film to
toimub eneseleidmine. Luuletuse read "ma kõnnin hallil lõpmata teel" kirjeldavad pikka rännakut, mille oli ette võtnud ka Ekke. Tema seiklus kestis umbes kümme aastat, mis võib noore poisi jaoks tunduda lõpmatu. Luuletus räägib üksi rändamisest. Samuti rändas ka Ekke üksi. Oma teel kohtas ta küll palju erinevadi inimesi, kuid ta ei suutnud paigale jääda. Teda ümbritsesid küll inimesed ja ta pälvis nende tähelepanu, kuid hinges oli ta siiski üksik. Luuletuses kirjeldatakse igatsust lapsepõlve järele. Vaatamata sellele, et Ekke kodust lahkus, ei saanud temast kunagi elukutselist rännumeest. Sest tal mõlkusid meelest mälestused memmest ja Enekenist. Peale mitmeid aastaid kestnud rännakut ei suutnud ta igatsuse vastu panna ja pöördus tagasi koju. Leotud luuletuse ja romaani põhjal võin öelda, et rändamine mõjutab inimesi. Osad
oma elu samamoodi nagu ta enda maailma ja inimesi enda ümber näeb. Andrei Jetimots talupoeglik välimus, olemus tal ettevaatlik ning tal raskusi äraütlemisega Ivan Dmitrits- närviline ja umbusklik, raske leida sõpru, välimus tal kahvatu ning kõhna kehaehitusega. ,, Inimene vutlaris" Põhiidee- oli selles kuidas inimesed endasse sulgevad ning see teistele ei meeldi, ning kui vutlari inimene sureb, siis teised selleüle hinges rõõmustavad selle üle. Belikov- endasse tõmbunud õpetaja, kes abiellus Varjaga, vutlari inimene Varja- rõõmus, kuid kahjurõõmu tundev, ilusa välimusega naine. Buskin- novellis justkui jutustaja rollis. ,,Maja ärklitoaga" Põhiidee- Kui sa oma elus milleski loobud või ütled lahti, siis ei pruugi enam sa seda tagasi saada, või ei suuda seda enam saavutada. Monsieur N- keerulise sisemaailmaga kunstnik Zenja- elurõõmus tütarlaps, nautis teha lihtsaid asju, sõbralik, avameelne.
ITAALIA MAALIKUNST Sandra Hints 11.Klass 30.11.2011 Barokkmaal tekkis Itaalias 16.saj lõpupoole, millel oli kaks suunda: naturalistlik ja idealistlik suund. Kunst oli inimeste hinges väga tähtsal kohal. NATURALISTLIK SUUND: Liialdatult realistlik ja looduslähedane. Caravaggio kujutas igapäevast elu. Inimeste asendid olid juhuslikud, piltide tegelased ei esine vaataja suunas. Võttis kasutusele heletumeduse e. "keldriluugivalguse", mis suundub pildi tähenduslikesse kohtadesse ülevalt alla. Vaataja tunneb end pildil kujutatud osalisena. IDEALISTLIK SUUND: Pakkus ebatavalist ilu ja erines eluproosast. Sellist kunsti rajas Bologna
oma vanemad ja mälu. Alles on vaid kohutav peavalu. Sugulastest on olemas ainult onu Karl, ärimees, kes peab tüdrukule asendama vanemaid ja aitama tal meelde tuletada oma endist elu. Karl otsustab Samanta kaasa võtta ärireisile Korfu saarele. Sellel saarel saab tütarlaps tuttavaks omapärase noorte meeste pundiga ja eriti laabub tutvus Jaliga -- vastupandamatu, kena ja väga salapärase poisiga. Samanta veedab kõik päevad Jaliga ning nad saavad väga lähedateks. Tema hinges on torm -- õnnelikud hetked vahelduvad kõhkluste ja kahtlustega. Kõik on liiga ilus, et olla tõsi. Kui on aeg Jaliga hüvasti jätta on mõlevad väga kurvad. Kui Samanta saarelt tagasi onu koju jõuab, ilmub välja Fred -- noormees eelmisest elust, kes väidab, et nad olid Samantaga kunagi paar. Samanta ja Fred veedavad kõik päevad koos, meenutades aegu mil nad koos olid, kuni lõpuks Samanta avastab, et Jal, mees kellega ta saarel kohtus, on laulja ühes rokkbändis. Fred otsustab
võitlused Itaalia Achilleuse kättemaks hõimudega Karakterikujutus Karakterid on vähem Inimesi kujutatakse peamiselt nende sõnade ja reaalsed kui Homerosel, tegude kaudu. Kangelased on tugevad, ilusad ja kuid Vergilius kirjeldab üllad ega häbene oma tundeid avaldada. Elavad paremini inimese hinges karakterid, luust ja lihast inimesed, mitte toimuvat. ebajumalad. Jumalate osalus Jumalad osalevad Mõlemas eeposes sekkuvad tegevusse jumalad, eepose tegevustikus, kelle ilmumine selgitab tavaliselt inimeste äkilisi mõjutavad oma otsuseid või isegi sündmuste ebaloogilist käiku. võimetega tegelaste Jumalad on surematud, kui muidu kõikide
le teselt otsustamiseks ja nende mitmekesisuses ning muutlikkuses orienteerumiseks. Veel enam meeleliselt tajutav maailm peaks oma muutlikkuse tttu ilmselt ka muudetav olema, iseranis kui soovitakse teda muuta sarnasemaks tema olemusphjustele. Meeltega tajutava maailma mberkorraldamine eeldaks aga teadmise omamist ideede-tasandi kohta. Platoni epistemoloogia petabki, et see teadmine, ehkki raskesti, on siiski saavutatav kui inimesel on vastav aprioorne teadmise- potentsiaal hinges. Lisaks vastavatele intellektuaalsetele eeldustele on selleks nutav ka haridus, mis kujundaks inimeses ige hoiaku orientatsiooni mistuslikule elule. Paraku pole niisuguseid eeldusi mitte kigil inimestel, ja ka neil, kes seda potentsiaali siiski omavad, mitte samal mral. Seetttu tuleb enamikul maailmas orienteeruda meeltetunnetuse kaudu kujunenud arvamustele toetudes. Viimased on Platoni epistemoloogia kohaselt muutlikud ja relatiivsed kige suhtes, mis vljendub samade asjade kohta kujunevate
Da-capo-aaria järjestikus aaria Singspiel sisu saksa müütidest legendidest laulumäng 18. saj. II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria´t dramaatiliseks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aaria. Julgem orkestrikasutus muutis muusika värvilisemaks, tõusis ka ooperi osatähtsus. Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati G. W. Glucki ooper Orpheus ja Eurydike, kus muusika pidi realistlikult kujundama lavasituatsioone ja hinges toimuvast. Gluck loobus ooperi liigendamisest retsititiivideks ja aaria ning lõi ulatuslike muusika stseene. Vana- Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuseks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Paris ja Helena. Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutuslik, mille ajal söödi,
Peale seda ta usk revolutsiooni kaudus, usub nüüd kristlikku moraali- inimkonda võib päästa vaid puhas headus, valmidus end teiste heaks ohverdada. 2. Iseloomusta FD loomingut, jälgides seda ühendavaid ideid (psühhomüüdi kajastumist) Läbi kogu loomingu otsib FD lahendust inimese saladusele, püüab ära arvata tema mõistatusliku käitumise tagamaid, läbi näha sügavamaid põhjusi. FD psühhomüüdis kannab süvaideed, mis peitub iga inimese hinges jamis tulebki sealt leida, Kristus. Egoismi võites peab inimene saama altruistiks. Igavene õpetus inimene-olemisest peitub Johannese evangeeliumi 12. ptk-s. 3. Missugune on FD suhtumine ühiskonna vägivaldsesse ümberkujundamisse? Ta suhtub sellesse negatiivselt. 4. Iseloomusta Rodion Raskolnikovi ja tema kuritöö motiive. Raskolnikov oli kärsitu, ta ei tahtnud koguda kopikaid, vaid ''ühel hoobil saada terve kapital''
võidame niikuinii". Nüüdseks on see väljend väga kuulsaks saanud. Rahvas lausa ootas sellise ütluse kuulmist. See süstis eestlastele uut usku, et tõesti on võimalik vabaks saada. Enamus rahvast kogunes Lauluväljakule vaid selleks, et kuulda viimaste lauludena Eesti oma laule, mis hoidsid üleval rahva lootust ja positiivset mõtlemist. Kuulda võis palju Alo Mattiiseni loomingut ja ka Ivo Linna lauluhäält. Paljud laulud on siiamaani eestlastele meeldejäänud ja sügavalt hinges. Sõja järgne aeg oli eestlastele väga raske ja kurnav. Rahvas pidi üksteist hoidma ja kaitsma suure Venemaa eest, mida suudeti ka küllaltki edukalt teha. Moskva surve oli küllaltki suur ja pidevalt mõeldi välja uusi asju, kuidas Eestimaa tagasi oma valdustesse saada, kuid eestlased oma tarkuse ja kainemõtlemisega ei astunud lõksu. See film oli väga huvitav, hea oli vaadata, kuidas ka minu vanemad ja vanavanemad päästsid meie riigi
neljahäälne puupillirühm (flööt, oboe, klarnet ja fagott). Euroopa suurimad muusikakeskused võisid endale lubada avalikke ooperiteatreid mist needki tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele. Seega peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed muutused. Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Ta loobus ooperi traditsioonilisest ülesehitusest ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene, loobus ka vanast da-capo-aariast ning püüdis orkestrisaatega retsiatiivi ja aariat ühendada. Viini klassikute tegutsemispaigaks kujunes Viin, kuna see linn oli tollel ajal muusika keskuseks ja suurlinnaks. Haydenit võib pidada sümfoonia ja keelpillikvartetti alusepanijaks Haydeni loomingus lakkas sümfoonia olemast lihtne õukondlik meelelahutus
Minu Suurim Muusikaelamus Essee Ingrid Tarmu M õne aasta eest, just enne Jõule, külastas Tallinnat Joe Cocker'i nimeline blues'i ja bluesrock'i laulja. Ostsin pileti ja seadsin sammud kontserdimaja poole ise hinges juba valmistunud järjekordseks aja raiskamiseks. Selgus, et see kontsert oli üks vähestest viimasel ajal külastatud muusika etendustest, mille puhul tundsin, et piletirahale ei oleks leidunud mõnda paremat rakendust. Olles sündinud II Maailmasõja lõpul ning seega juba küllaltki soliidses vanuses suutis Cocker mind (ja loodan ka teisi kuulajaid) paeluda oma vahetu, kohati ülidramaatilise esinemislaadiga: tehes
on ka ennastohverdamist, mõnikord tuleb midagi kaalule panna , aga tasu on seda väärt ja tulemus annab elujõudu . Armastus ning soov jagada oma elu kellegi erilisega on maailmas tohutuks liikumapanevaks jõuks. Aga see on ainult armastuse parem pool.Võib ka juhtuda nii, et sa kedagi armastad, ning ei suuda temast loobuda ja lahti lasta, kui samas ei saa koos olla. Siis on väga valus, püüad tugev olla ja mitte näidata välja kui raske sul on , aga ikka armastus murdub sind seest, hinges on mäss, valu ja kurbus. Mõnikord inimesed kardavad öelda- armastan , ei julge paluda-kallista ning keelavad öelda, kui tähtsad nad teineteisele on. Kõike sellega teevad nad ainult haiget. Aga sa ei pea seda kartma, sest tõelist armastust ei ole motet otsida, ta tuleb ise kui on õige aeg, seda ei pea ka otsima, sest armastus leiab su ise ja midagi armastust ei takista ei vahemaad ega aeg, sest inimesed on alati teineteisega koos- alati mõtetes teineteisega.
Igavene laps Meie hinges säilib laps kogu elu vältel, ka siis, kui oleme juba vanad. Miks meis elutsev lapsikus elu jooksul ei kao või tema mõju meie tegemistele ei vähene, seda ei tea meist keegi. On see siis hea või halb, seda ei oska öeldagi, kuid just see omadus hoiab meid erksana aga siiski paneb meid vahel nii mõndagi piinlikusse olukorda. Muserdav on vaadata inimesi, kellel on alati morn nägu peas, kes suhtuvad kõikidesse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
