o Tema 6 sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. o Lisaks on ta loonud rohkesti ka veel teisi orkestriteoseid ,nagu klaveri-ja tsellokontserte ("Conserto grosso")ja lühemaid sümfoonilisi töid. o Palju on ka kammermuusikat,erinevatele koosseisudele,sealhulgas renessansspillide ansamblile. o Tema loomingu nimistusse kuuluvad ka balletid ("Anselmi lugu","Sisalik"),kantaadid,laulud jpm. o Kujundimaailma on väga rikas-seal on poeetikat,meditatiivset rahu ning rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga. o Ta oli peene tämbrimeelega,kõlasid hoolega kuulav helilooja.Sageli ongi kõla tema teostes tähelepanu keskmes.Samuti tundis ta hästi pille . o Sündmuste kulg on tema teostes üpriski aeglane,seepärast saab terve ettekujutluse alles lugu tervikuna kuulates. Ta mängitab aega ja ruumi. Kõlaruum paisub ja tõmbub kokku nagu elastne kookon.
1) Antiikkirjanduse hulka kuuluv varaseim kirjandus on Vana-Kreeka kirjandus, mille vanimad teosed loodi 8-6 saj. E.m.a. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgu kirjanduslik ja filosoofiline pärand on edasist Euroopa kultuuri palju mõjutanud. Antiikkirjanduse ajajärku jäi ka hellenismiajastu, mil levis Kreeka kultuur Vahemere äärsetel aladel laiemalt ning kirjasõna ja raamat muutusid üha olulisemaks. Lisaks hakkas arenema ladina keelne Vana-Rooma kirjandus ning üha olulisemaks muutus kristlik mõtteviis ja usk kirjanduses. 2) Keskaja kirjanduseks nimetatakse 5-15.sajandil loodud teoseid, mis olid nii ladina keelsed, kui ka erinevates rahvakeeltes ning murrangutes. Keeltes ei olnud ühiseid norme ning seetõttu oli sõnadel mitmeid variante ning kasutati palju erinevaid murrakuid. Kuna Ristiusu levik oli põhjustanud Euroopa ühtsema kultuuri kujunemise siis toodi ka kirjanduses välja traditsioonide olulisust ning edasikandmist. Kirjasõna roll ei ol...
aastate kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi pseudonüümiga kirjutas peamiselt meetriliselt korrastatud riimilist värssi. Juhan Viidinguna rõhutab autorimina, lüüriline alge tugevneb, poeetika lihtsustub, autor taotleb kujundi ja keele puhtust, lakoonilisust, lihtsust, mis on kooskõlas kasvanud eetilise nõudlikkusega. Viiding on avardanud eesti luule poeetikat, uuendanud stiili- ja vormivõttestikku, mõjutanud oluliselt nüüdisaegse eesti kirjanduspõlvkonna suundumusi. Ta on loonud ja tõlkinud laulutekste filmidele, teatrietendustele, varieteeprogrammidele. Luulekogud Närvitrükk (1971). Ma olin Jüri Üdi (1978) Realistliku ingli laul Elulootus (1980) (1968)
1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile ja uuritud on kaasaja folkloori. Paljud inimesed on uurinud Eesti rahvaluulet, näiteks Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat.1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime. Mõlemad institutsioonid tegelevad Eesti rahvaluule kogumise, uurimise ja publitseerimisega, samuti õppetööga.
paradigmade mitmekesistumine Nõukogude perioodil Eestisse praktiliselt ei jõudnud. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile; uuritud on kaasaja folkloori. Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat. 1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime. Mõlemad institutsioonid tegelevad Eesti rahvaluule kogumise, uurimise ja publitseerimisega, samuti õppetööga. Rahvaluule on rahva sõnalooming: 1) Anonüümne 2) Pärimuslik 3) Kollektiivne Rahvaluule jaguneb 3-eks: 1) Rahvalaulud
diakroonia. Sünkroonne kirjeldus vaatleb mitte ainult iga antud staadiumi kirjandusloomingut, vaid ka kirjandustraditsiooni seda osa, mis kõnesoleva staadiumi jaoks on taaselustatud või jäänud vitaalseks. Toonitatakse, et kirjanduskriitikat ei tohi segamini ajada kirjandusteadusega: "kirjanduskriitiku" nimetuse omistamine kirjanduse uurijale oleks sama ekslik nagu "grammatika- (või leksika-) kriitiku" nimetuse andmine keeleteadlasele. Sünkroonset poeetikat, nagu sünkroonset lingvistikatki ei tohi segi ajada staatikaga. Diakrooniline (ajalooline) lähenemine puudutab mitte ainult muutusi, vaid ka pidevaid, vastupidavaid , staatilisi faktoreid. Diakrooniline poeetika või keeleajalugu on ülemstruktuur, mis ehitatakse järjestikulisele sünkroonsete kirjelduste seeriale. Poeetika lahushoidmine keeleteadusest on garanteeritud vaid siis, kui keeleteaduse ala lubamatult piirata.
Tallinn : Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 1996. Neithal Reet; Lehte Tavel: Mis on mis kirjanduses : kirjandusterminite leksikon keskkoolile. Tallinn: Koolibri 1999. Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft- aktiv/einladung.htm) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada ja miks on nad olulised? Mis on klassika? Otsige leksikonidest kaanoni definitsioone. Võrrelge neid.
aastal eKr sattus ta poliitilise surve alla. Paljude ateenlaste jaoks oli Aristoteles jäänud võõramaalaseks, vaenuliku Makedoonia sõbraks. Nagu Sokratestki, süüdistati teda jumalakartmatuses ning ta põgenes Euboia saarele Chalkisesse, et mitte lasta ateenlastel veel üks kord filosoofia vastu eksida, nagu ta ise ütles. Mõni aeg hiljem, 322. aastal, ta suri. Aristotelesest jäi maha mahukas looming, mis sisaldab loogikat ja tunnetusteooriat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat, eetikat, poeetikat, retoorikat ja poliitikat, samuti loodusteadust meteoroloogiat, astronoomiat, zooloogiat ja botaanikat käsitlevaid teoseid. Tegemist on loengukäsikirjadega ja märkmetega koolis kasutamiseks. Esimesel sajandil eKr pani Andronikos Rhodoselt, Lykeioni kümnes juht pärast Aristotelest, tema kirjutised meie ajani säilinud kujul kokku. Mateeria ja vorm Üldjuhul vaatleb Aristoteles erinevalt Platonist vormi (eidost) füüsilises maailmas eneses kätkevana
enam soovitatava helitöö seas esimene. Tema kuus sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. Nende kõrval on ta loonud aga rohkesti ka veel teisi orkestriteosed, nagu klaveri- ja tsellokontserdi, "Concerto grosso" ja lühemaid sümfoonilisi töid. Tema loomingu nimistusse kuuluvad ka balletid "Anselmi lugu" ja "Sisalik", kantaadid, laulud jpm. Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju Samuti on tema kujundimaailm väga rikas - seal on nii poeetikat, meditatiivset rahu ning ka rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga. Ta oli peene tämbrimeelega, kõlasid hoolega kuulav helilooja. Veljo Tormis Sündis 7. augustil 1930 Kuusalus Harjumaal on eesti helilooja. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli
eristastavad näiteks see, et Karnataki muusika on struktureeritum, kasutatakse erinevaid instrumente (kuid ka palju sarnaseid),2 rgade ja tlade nimed on küll samad, aga sisuliselt on helikõrguse ning rütmi erinevusi, jne.3 2. Esimesed klassikalist muusikat käsitlevad tekstid Indias Varaseim säilinud muusikat käsitlev materjal on Ntyastra,4 tõlkes ,,dramaturgia." Muusika oli oluline osa teatrist ja seetõttu hõlmab teos nii draamateooriat kui muusikateooriat, lisaks veel poeetikat, meetrikata ja üldista esteetikat. Selle muusikat hõlmav osa sisaldab pikka tehnilist diskussiooni ja termineid, kuid enamusi neid ei ole veel lahti kodeeritud ja seega palju infost ei ole veel loetav. Teose muusikat käsitlevad osad tulevadki tavaliselt välja seotuna teiste teemadega, kuid on ka vaid muusikale pühendatud osasid, näiteks sisaldab Ntyastra üldist diskussiooni instrumentaamuusikast: häälestamisest, skaaladest,
jõulist vastupanuluulet ja teadlikku antiestetismi. Neis on realistlikult groteskseid olupilte ja 10 pagulusängi. 1948 Mängumees 1949 Kerjused treppidel 1955 Muinasjutt Tiigrimaast - liigub modernisliku pildilisuse ja luule sarjalisuse poole. 1958 Kivimurd - rahvaluule intonatsioon ja keelendid 1965 Kollased nõmmed 1968 Marmorpagulane 1992 Öötüdruk 1997 Pihlakamarja rist kasutab rahvaluule poeetikat sõnastuse, onomatopöa ja süntaksi tasemel ja sageli nii et ootuspärase korduse asemel on kontrast, mis eriti lõikavalt mõjub. Kaks teemaderingi tema luulel - metafüüsilised küsimused ja poliitika ja neile lisandub maapaoelamuse mõtestamine. Tähtsus eesti luule liikumisel realistlik-sõmbolistlikust voolusängist välja. 22. Ilmar Laabani luule ja häälutused. ILMAR LAABAN (1921 2000) Hasso Krull, Paragramm ja tämber. Rmt: Millimallikas (2000)
antikunst või midagi enamat kui lihtsalt halb maitse. 1966 aastal Ellouey tunnistas: "Olen kasutanud seda sõna "popkultuuri" terminiga ühekõrgusel, et kirjeldada massmeedia tooteid, aga mitte kunstiteoseid, mida me kasutasime "popkultuuri" elemendina. Popkunsti eelkäijaks õiglaselt pidanud , Marcel Duchamp ja tema "ready-made", dadaist Kurt Schwitters ja osaliselt Fernand Leger. Pop kunstnikud avanud masstootmise ja linnakultuuri omapärast poeetikat, leides tema banaalses ja triviaalses asjades, sündmustes, zestes, nende ümbritsevates keskkonnas, tänapäevases reaalsuses; Hollywoodi põnevusfilmides ja populaarses "staarides", ajalehes ja ajakirjas, Ameerika standardses elutasemes, mis on rajatud tehnoloogia arengute põhjal, ja reklaamides, plakatides, ,majapidamistarbedes, bulvariromaanides ja teadus- fantaastikas. Kõiges, mis tegi igapäevast keskmise Euro-Ameerika elaniku keskkonda XX sajandil
Postmodernism einladung.htm) Georg Wilhelm Friedrich Hegel (1770-1831) Kordamiseks, edasi mõtlemiseks: Vorlesungen über die Ästhetik (Loengud esteetikast) (1835- Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge 1838) näiteid. Kunst ei piirdu looduse matkimisega, sest siis ei suudaks Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on kunst tungida vaimseni. Kunst lähtub pigem absoluutsest tegemist? ideest, tema ideaaliks on absoluutse vaimu väljendamine. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad žanrid? Kuidas ja Kaanon miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Ja mis sai edasi? Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest
hinnanguid. Kümnendite vahetusel tekkis eesti kirjanduslikus maitses ja eriti luules murrang. Veebruari- ja Oktoobrirevolutsioon ning järgnenud kodusõda olid esile kergitanud tõsiseid ühiskondlikke probleeme. Noores kodanlikus vabariigis hakkas levima tõusiklikkus ja korruptsioon, mis varjutas vaimseid väärtusi. Sellest pinnasest sündis nii nimetatud ajaluule, mille all mõistetakse 1920. aastate algul arenenud kriitiliselt häälestatud värsiloomingut. Ajaluule poeetikat ja temaatikat mõjutas omalt poolt sakasa ekspressionismi sissetung. 1920. aastal ilmus Marie Underi tõlkes ,,Valik saksa uuemast lüürikast", kus oli toodud 94 luuletust 21-lt saksa luuletajalt, enamik neist ekspressionistliku kallakuga. Underist sai kaastööline kuukirjale ,,Murrang", kus ta avaldas poeemiks nimetatud ,,Inimese". Uutest rühmitustest kerkis esile kümne kirjaniku koondis ,,Tarapita", kus deklareeriti vastuseisu reaktsioonile, eriti kultuurialasele
Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. 17.Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning tuletab sellest seaduspärasusi. On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? Normatiivne poeetika. Käsitleb süstemaatiliselt poeesia probleeme. Käsitleb kolme teemat: luuleteoreetilised mõisted poeisis ja mimesis, tragöödia, eepos. Vahele pikitud märkused komöödiast. 19.Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Tragöödia on kõige kõrgem zanr, eepos. 20.Kuidas ja miks käsitleb Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis? Mimêsis tähendab
positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). 35. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. a. Strukturalism sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). b. Genfi koolkond? c. Vene formalism ehk vene vormikoolkond oli suund vene kirjandusteaduses, mis kujunes 1910ndail ja 1920ndail aastail. Vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi sõltumatult teose tekstivälistest seostest. Teoreetiliselt toetus suund strukturalistliku keeleteaduse (Jan Niecislaw Baudouin de Courtenay, Ferdinand de Saussure) ja avangardistide ideestikule. d
Närilised; kaks vedamikku 1965 ,, Vikerkaare all" kogu 1967 ,,Ringmäng" kogu Luul-d: Hiire hüppamine; Karujõmmi unelaul; Tihni-Tähni; Ega ma ei sega? 1958 ,,Metsalilled" kogu 1969 ,,Mere taga, metsa taga" 1970 ,,Jorrupõrnikas" 1971 ,,Seitse paid" 1973 ,,Pillerpall" valikkogu 1973 ,,Linalakk ja Rosalind" valikkogu 1976 ,,Tuulekassid" 1981 ,,Luuleveski" Kaks viimast rahvalaulu poeetikat kasutatud. Luul-d: Nääpsuke; Leib; Ei jõua üle lugeda 1986 ,,Rohupäike" luul-d: Jorupill Jonn; Hiire hüppamine; karujõmmi unelaul; Tingel- tangel Eno Raud 11 1975 ,,Kalakari salakaril" 1977 ,,Käbi käbihäbi" 1985 ,,Padakonna vada" 1987 ,,Kilul oli vilu" valikkogu Kaljo Kangur 1963 ,,Konnakübar" luulekogu, luul-d: Sajajalgne; Bensiinijaamas; Vihmalugu
Laiemas plaanis võib sellest Kivisildniku jutust välja lugeda ka selle, et see paralleelsus, mida siin nõutakse, tähendab ka koostööst teiste rahvastega tekkinud energiat, kollaboratsionismist tekkinud mängulisust, loovust, dialoogi, ideedevahetust. Etnofuturismile on üheks opositsiooniks ka etnosümbolism. Selle mõiste pakub välja Kajar Pruul Vikerkaares 1995/12. Selles artiklis ta konstrueerib nõukaaegse eesti kirjanduse pildi ja nimetab selle aja kirjanduse poeetikat mõistega etnosümbolism. Selline nõukaaegne luule peajoon toodab kogu aeg rahvuslikkust, küllalt tähelepandamatul moel. Kogu aeg kannab tekst lõppkokkuvõttes endas mingit rahvuslikku sõnumit. Nt Minni Nurme ,,Sookailudes on loitsud". Selles näeme kõiki tunnuseid, millele on Pruul osutanud. Siin räägitakse mullast ja laanest, sellest, mis seal kõik kasvab. Räägitakse maast. Mingite looduselementide kaudu osutatakse sellele maale
väljendusvahenditest. Normatiivne poeetika toob ära reeglid, millest selle poeetika arvates peaksid kirjanikud juhinduma.( Horatius (65-8 e.Kr.) Läkitus Pisodele, mida hilisemad põlved on kutsunud Ars poetica'ks) - Deskriptiivne poeetika kirjeldab olemasolevat kirjandust ja tuletab sellest kirjanduse seaduspärasused.() - Immanentne poeetika - kirjeldab, mida kirjanik nt romaaniks peab (nt romaani Sissekirjutatud. (). 11. Iseloomustage Aristotelese poeetikat. Mis tüüpi poeetikaga on tegemist? - Ilmselt esimene teos, mis süstemaatiliselt käsitleb poeesia probleeme. Tõenäoliselt kirjutatud Aristotelese viljakaimal perioodil alates aastast 336. e.m.a. Ilmselt on tegemist teosega, mis oli mõeldud kitsamale ringile lugemiseks (esoteeriline), võib-olla midagi loengukonspektilaadset. Teoses on mitmeid hüppeid argumentatsioonis ja vihjeid, ka ristviiteid teistele asjakohastele teostele
Sumera. Üks oma põlvkonna huvitavamaid heliloojaid ja kõrgelt hinnatud pedagoog. Tema kuus sümfooniat on eesti uue muusika kaalukaimad orkestriteosed. Tema teostele on iseloomulik väga hea tervikutaju - just seetõttu sobisid talle hästi suurvormid, eriti sümfoonia. Sündmuste kulg on Sumera muusikas sageli aeglane - ta uurib muusikalisi detaile justkui läbi luubi ning avab aegamisi nende uusi tahke. Lepo Sumera kujundimaailm on väga rikas - seal on poeetikat, meditatiivset rahu ning rõõmsat huumorit kõrvuti kalgi groteski ja traagikaga.
Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega käega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. 48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale? Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat (lääneliku loogiateooria rajaja), metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia, psühholoogia teemad), aga ka eetikat, poliitikat, retoorikat ja poeetikat (katarsise teooria). Aristoteles rajas Ateenas oma filosoofiakooli Lykeioni, hilisema nimega peripateetikute koolkond. 49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Plutarchose (u 46/47 - pärast 119) proosatööd jaotakse kaheks: 1) ,,Moralia" (entsüklopeedilise sisuga ning seal käsitletakse omaaegset teadusi); 2) ,,Paralleelsed elulood" (sisaldab 46 väljapaistva kreeklase ja roomlase elulugu); Tema biograafiatele toetudes kirjutas W
1. Todorovi "Poeetika" - kirjanduslik diskursus ja selle analüüs Kõrvutab poeetikat interpretatsiooni ja teadusega. Poeetika peab tegelema “kirjanduslikkusega”. Järgib vormikoolkonna lähenemist. Poeetika ja interpretatsioon täiendavad teineteist. Interpr. on teose mõtte eksplitseerimine. Toob sisse diskursuse mõiste, mis on poeetika objektiks. Tähelepanu keskmes pole immanentne tekstianalüüs; T. ütleb, et parim immanentne analüüs on tekst ise. Tekst on abstraktse struktuuri realiseerimine. Poeetika tegeleb abstraktse struktuuri, diskursusega.
Autorikeskne kirjanduskäsitlus ilmselt muutub - moodi läheb hing ja spliin, maailmavalu ja psühholoogia. 35. UUSKRIITIKA JA TEKSTIKESKSE VAATENURGA VÕIDULEPÄÄS 20. SAJANDI KIRJANDUSTEADUSES. - WTF? 36. Strukturalismi kujunemine: genfi koolkond, vene formalism ja praha lingvistikaring. Strukturalism sai algus Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste). Tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson. (1) Genfi koolkond WTF? MITTE KUSAGIL EI OLE SELLE KOHTA INFI? JE SUIS STUPIDE :( (2) Vene formalism ehk vene vormikoolkond oli suund vene kirjandusteaduses, mis kujunes 1910ndail ja 1920ndail aastail. Vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi sõltumatult teose tekstivälistest seostest
On mõjutanud ka eesti kultuuri [Ants Oras] ) I.A. Richards Rene Wellek sai inspiratsiooni strukturalismist ,,Warreni kirjandusteooria". Austin Warren Harold Bloom 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. Strukturalism - sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele (langue) ja kõne (parole), edasi võttis see veidi rohkem formalistliku lähenemise ning uuris keelt ning poeetikat (laiem mõiste), tähtsamad nimed olid Viktor Sklovski (18931984), Juri Tõnjanov (18941943), Boris Tomasevski, Vladimir Propp ning loomulikult Roman Jakobson Genfi koolkond keelevõime -> keel-> suhtlemine Vene formalism - ehk vene vormikoolkond oli suund vene kirjandusteaduses, mis kujunes 1910ndail ja 1920ndail aastail, vene formalism vaatleb kirjandusteost kui vormivõtete süsteemi
näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Koopamüüt 48. Milline on olnud Aristotelese mõju Euroopa kirjandusele ja filosoofiale? Aristotelesele omistatakse umbes 400 teost, mis käsitlevad loogikat, metafüüsikat, loodusfilosoofiat (füüsika, bioloogia, psühholoogia teemad), aga ka eetikat ja poliitikat, retoorikat ja poeetikat. Säilinud tekstid on enamasti kirja pandud märkmete kujul, erinedes Platoni dialoogide kujundlikust ja poeetilisest stiilist. Aristoteles rajas Ateenas filosoofiakooli Lykeion'i, hiljem sai Aristotelese koolkond peripateetikute koolkonna nime. Eesti keeles on ilmunud: ,,Poeetika", ,,Nikomachose eetika". 49. Milline on Plutarchose tuntuim teos? Milline on olnud Plutarchose mõju järelpõlvedele? Plutarchos proosakirjanik
Võib olla fikseeritud, ent tihti sünnib proovide käigus. Dramatiseering eepilise teksti töötlemine näidendiks. Võib hõlmata mitut alusteksti või kasutada ainult osa tekstist. Tüpoloogiad ehk kuidas on loodud? · Alusteksti hõlmatus: osa , 1 või mitu alusteksti · Dominant ehk lähtepunkt: - Lugu saab täielikult ümber jutustada - Tegelane romaani sündmustik ühe tegelase vaatepunktist - Tekstimaailm püütakse teksti poeetikat, keskkonda jne edasi anda - Idee ehk kontseptsioon · Metatekstuaalne suhe alustekstiga: - Soostuv ütleb sama mis alustekst - Poleemiline vaidleb alustekstiga, lükkab ümber - Neutraalne lihtsalt mängib mingit lugu (nt lasteteater) - Mänguline keeruline, tinglik dramatiseerimisviis Dramatiseerimise traditsioon tekkis 19.saj Lä-Euroopa teatrikriiside ajal: bulvariteatrites olid vodevillid ja komöödiad, mis ei rahuldanud nõudlikku vaatajat
ikonograafilised maitse retoorilised stilistilised alateadvuse koodid Interpretatsiooni probleem. "Las kõik interpretaatorid on võrdsed, kuid mõned on võrdsemad". Lääne mõttemaailma peamiseks suunaks loeb Eco üleminekut ratsionaalsetelt mudelitelt,mis on eriti selgelt väljendatud Aquinase Teoloogia summas, kaose ja kriisi, mis valitseb tänapäeva maailmanägemises, tunnetuseni. Taolisele järeldusele jõudis Eco, fnalüüsides J.Joyce modernistlikku poeetikat ja avangardi esteetikat tervikuna, kus lõhutakse klassikaline maailmapilt, kuid "mitte asjades, vaid keele sees ja peal". Eco ei kahtle, et kultuur on praegu kriisiseisundis "sõnade kord ei vasta enam asjade korrale", kommunikatsioonide süsteem, mis on meie käsutuses, on võõrdunud ajaloolisest seisundist, representatsiooni kriis on silmnähtav. 60ndatel näeb Eco väljapääsu uute formaalsete struktuuride leiutamises, mis võiksid peegeldada situatsiooni ja saada selle uueks mudeliks
Mitte see, mis juhtus, vaid kelle tõde räägitakse: interpreteerib erinevaid ajalookirjutamise variante ja toob esile ideoloogilist tendentslikkust. Rõhutatud kaasaegsust. Kristian Kirsfeldt jämekoomiline ,,Kalevipoeg 2.0" (2010) hea eesti näide, kuidas muinasmineviku kangelasnarratiiv kaasaegse mentaliteetidega üle kirjutatakse. Järgitakse eepose tegevuskäiku samm-sammult midagi välja jätmata, kõik kohad kirjutatakse üles massikultuuri keeles, action filmi poeetikat kaasates. Lorilaulu traditsiooni elustumine (joomine, söömine, seks jms). Müütiline minevik asendatakse kaasaja tegelaste, reaaliate ja keelega. Arne Ruben ,,Volta annab kaeblikku vilet" (2001) - 20. Sajandi alguse Euroopa ja Eesti. Sotsiaaldemokraatia sünd, töölisliikumine (1905.a revolutsioon). Kehastab mineviku rasket ja tüütut teemat üpris kergelt, teatava koomilisuse registris. Peategelane Gustav Kalender Volta tehakse noor tööline satub Kesk-Euroopas dadaistide ringkonda.
Ekskees (antiikkultuurist) teaduslik meetod, mille abil uuritakse tekste algse tähenduse leidmine. Hermeneutika (antiikkultuurist) filosoofilisem arutelu, tõlgendamise õpetus. Nähtuse sisemine tõlgendus. 6.Mis on kirjandusteooria? Kirjandusteooria on mingi süsteemse mõtteraamistiku rakendamine kirjandusteosele selle tähenduse avamiseks. Teooria abil teatud korrapära või loogika leidmine kirjandusteoses. Ühel juhul võiks teda iseloomustada kui üldist poeetikat, kirjanduse tingimuste ja 3 reeglipärasuste uurimist. Teiseks seletab eeldusi ja väärtusi, millele toetuvad kirjanduskriitika eri vormid. 6.1. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Päripäeva lugemine tõlgendus, mis lähtub sellst, mida tekst (mitte tingimata autor) pakub. Vastukarva lugemine tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate ideede ja väärtustega. Zanr 7
Jäljendamine oligi renessansi kui kultuuri põhiline olemus jäljendati antiikautoreid: püüti mõelda ja kirjutada nagu nemad. Itaalia teoristid dogmatiseerisid nt Aristotelese teosed, hakkavad tema järgi kirjutama näidendeid. Aristotelese teksid tõlgendasid Itaalia dogmatistid omapäraselt tihti juhtub, et jäljendajad muutuvad liiga agaraks, kargasid kallale Aristotelese poeetikale ja lõid laiali kolme ühtsuse reegli. Itaalia realistid/humanistid kirjutasid ka tohutul hulgal oma poeetikat. Terve kirjandusmassiiv, mis käsitles tragöödia käsitlust. Kolme ühtsuse reegel: aja ühtsus näidendi tegevus peab olema mahutatud konkreetse ajalõigu sisse, soovitatavalt lühikesse, näiteks päikese tõusust päikese loojanguni, ajaühtsus pidi tähistama seda, et ideaalis pidi näidendi esitamine mahutatama ühe ööpäeva sisse, Trecimo ,,Poeetika" ajaühtsusest; kohaühtsus näidend peaks
Modernistlikud luulesuunad tulid esile Andres Ehini ja Toomas Liivi luules. Kõnekeele kasutamine luules vähenes. Lõhe ametliku ja mitteametliku kirjanduse vahel hakkas suurenema. Käsikirjaliselt hakkas levima nn underground-luule, milles kasutati ka ebatsensuurset slängi. 1980. aastatel iseseisvus punkluule (Tõnu Trubetsky jt). Loobuti isiklikest tõeotsingutest ja hakati kasutama täiesti negativistlikku poeetikat. Samas tegutsesid veel K. Merilaas, B. Alver, V. Adams jt. Alveri luulekogu "Korallid Emajões" ja Merilaasi "Antud ja võetud" tähendasid tagasipöördumist monumentaalselt üldistusjõulise sõnakasutuse poole, klassikalisi värsse kirjutasid veel Kaalep ja Vaarandi. 1970.-80. aastate juhtivad autorid olid J. Viiding ja H. Runnel. Postsümbolistlikku ja romantilist luulet esindas J. Kaplinski.
Tsehhovil ei ole idee kesksel kohal. 38 12. november 2009 1879 1886 lõbus Tsehhov. 1886. aastal algab järgmine periood loomingus ning toimub ka murrang. Muutuma hakkavad teemad ja tekstide meeleolu. Pealkirjade poeetika muutub mornimaks. 80ndate teisel poolel hakkab Tsehhov kirjutama pikemaid tekste. Ta üritab hakata kirjutama ka romaani, kuid leiab, et see pole siiski tema zanr. Tsehhov on koomilist poeetikat pruukiv autor. Tsehhovi stiil ennetab modrenismipoeetikat. Jutustus ,,Nimepäev" on väga oluline tekst. Tsehhovit huvitab 80ndate teise poole Tolstoi. Tsehhov läheneb tegelastele uue mõõdupuuga. Lugeja ei pruugi aru saada tema käitumisest, kuna autor ei motiveeri. Iga tegelase tähtsam mõte on alati motiveeritud ja alati ettevalmistatud tekstis. Tegelased ei jagune tal positiivseteks ja negatiivseteks. Tsehhov osutus novaatoriks ka
sajandil asetuvad samuti kultuuriajaloo traditsiooni. Tegu on siis Peeter I aegse Venemaaga ja vene aadli uute kommete õppimisega. Teatud kultuurilise käitumise reeglite õppimine oli siin eriti eksplitsiitne. Rääkida argikäitumise poeetikast tähendab väita, et teatud igapäevase tavategevuse vormid olid teadlikult orienteeritud ilukirjandustekstide normidele ja seadustele ning neid kogeti otseselt esteetilistena. (Lotman 1999 [1977]: 263) Aga argikäitumise poeetikat võib vaadelda ka avaramalt kui teatud vaatepunkti kultuurinähtuste mõtestamisel (Lotmanil ,,tüpoloogiline tunnusjoon"). 21 Argikäitumise esteetika levinud mitmete autorite töödes, kes uurivad argielu kultuuri, ka tänapäeva kultuuri nähtusi. Uue historitsismi esindaja Stephen Greenblatt ,,poetics of culture" (Shakespearian negotiations, 1988) 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 1 Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus:
Barbarus ja J. Kärner. Uusi andeid tuli juurde väga vähe: kõige veenvamalt esines J. Sütiste (esikkogu "Rahutus", 1928), V. Adams äratas tähelepanu linliku elutunde ja riimi-otsingutega, E. Hiir futuristlikus laadis katsetustega. · Pärast kirjanike liidu ja seda esindava ajakirja "Looming" asutamist kaotas kirjanike rühmituslik esinemine senise tähenduse. Nüüd toimus hargnemine: iga luuletaja keskendus otsima oma aineala ning välja töötama individuaalset poeetikat. Luule üldpilt muutus seetõttu tunduvalt vaheldusrikkamaks kui varem. · M. Under süvenes oma enesetunnetuslikus lüürikas inimest ahistavasse ja tiivustavasse ning lõi silmapaistvaid ballaade. · H. Visnapuu luulet pingestas vastuolu südamega tuntud tõe ja tegelikkuse vahel, arvustava ja heakskiitva suhtumise vahel ühiskonna elus toimuvasse. · J. Semper tugines hoopis enam vahetule elulisele kogemusele kui enne, usaldas enam meelte andmeid, seni
Barbarus ja J. Kärner. Uusi andeid tuli juurde väga vähe: kõige veenvamalt esines J. Sütiste (esikkogu "Rahutus", 1928), V. Adams äratas tähelepanu linliku elutunde ja riimi-otsingutega, E. Hiir futuristlikus laadis katsetustega. · Pärast kirjanike liidu ja seda esindava ajakirja "Looming" asutamist kaotas kirjanike rühmituslik esinemine senise tähenduse. Nüüd toimus hargnemine: iga luuletaja keskendus otsima oma aineala ning välja töötama individuaalset poeetikat. Luule üldpilt muutus seetõttu tunduvalt vaheldusrikkamaks kui varem. · M. Under süvenes oma enesetunnetuslikus lüürikas inimest ahistavasse ja tiivustavasse ning lõi silmapaistvaid ballaade. · H. Visnapuu luulet pingestas vastuolu südamega tuntud tõe ja tegelikkuse vahel, arvustava ja heakskiitva suhtumise vahel ühiskonna elus toimuvasse. · J. Semper tugines hoopis enam vahetule elulisele kogemusele kui enne, usaldas enam
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
