Voltaire´i ,,Mikromegas" on irooniline lugu inimesest planeedil Maa Voltaire arutleb oma nii muinasjutulises kui ka filosoofilises teoses inimese ja ühiskonna pahede ning käitumise üle. Teose autor heidab inimestele ette rumalust, vihjates neile kui hullude, kurjategijate ja õnnetute karjale. Rumaluse näiteks on teoses kirjeldus lahingute pidamisest paari külakese pärast, mis tuleb kohe jälle vaenlasele loovutada. Inimesed ehk ei teagi, kelle või mille pärast nad sõdivad ning barbaarsed käsuandjad ei pruugi eales näha maa-ala, mille pärast annavad sõjameestele käsu minna lahingusse tapma ja oma eluga riskima. Teoses on näide Türgi-Vene sõjast, kus sultan ja keiser jagavad käske, ise sõjakoledustest eemal olles, kuid näiteid võib tuua ka tänapäevast. Arenenud maailmas ei leidu ehk inimest, kes pole kuulnud USA ja Lähis- Ida riikide vahelistest probleemidest, rünnakutest, ähvardustest ja provokatsioonidest. Lihtinimestest ei tea keegi t...
ARVUTIMAAILM MUUDAB INIMEST Evolutsioon on edasiminekuks oluline ning arvutimaailm on lihtsalt järgmine etapp inimeste evolutsioonist. Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. See teeb meist virtuaalmaailma esimese testgrupi. Kuid kas interneti olemasolu on meid juba muutnud? Internet annab võimaluse olla minaise – irooniline? Me vaatame arvutist pilte modellidest ja mõtleme, et tahaksime nii head välja näha kui nemad näevad pärast fototöötlust esikaanel. Me teeme pilte ja kirjutame oma elust, kuid pidev negatiivne kommentaaride voog lukustab meie tegelikud mõtted endisse, sest negatiivsus on miski, mida kõik üritavad iga hinna eest vältida. Internet muudab meid just sel ajal kui arvame, et postitame, kirjutame ja pildistame midagi
Andrus Kivirähk Egert Vinogradov Hugo Treffneri Gümnaasium 12d Elulugu sündis 17.augustil 1970 Tallinnas ema näitleja isa näitleja ning endine Nukuteatri direktor abielus, 3 tütart 1988. a Tallinna 32. Keskkool 1993. Tartu Ülikool, ajakirjandus 1996. astus Eesti Kirjanike Liitu ateist Looming kirjutab lastele ja täiskasvanutele eelistab näitekirjandust kirjanik, kolumnist ning saatejuht raamatut "Rehepapp" müüdud üle 32000 eksemplari koduteatriks Eesti Draama teater Lastekirjandus Tuntumad lasteraamatud on: "Leiutajateküla Lotte" (2006) "Limpa ja mereröövlid" (2004) "Lotte reis lõunamaale" (2002) Teemad naeruvääristab kõike kirikuga seotut irooniline ka enese ja eesti rahva üle avaldab arvamust poliitika kohta Päevalehes kirjutab palju eestlastest Stiil irooniline maailmavaade kasutab võrdlusi (pigem arvamuslugudes) ei kasuta rasket teksti paneb lugeja mõtl...
· 19771986 töötas ajakirjas Looming. · 19861988 oli vabakutseline kirjanik. · 19881990 Noorsooteatri kirjandusala juhataja. Elukäik ja töö · 19911992 EV Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhataja. · 19911993 töötas ta ajalehtedes Eesti Ekspress, Eesti Aeg ja Hommikuleht. · 19972005 oli Mutt kultuurilehe Sirp peatoimetaja. · Aastatel 20052016 oli ta ajakirja Looming peatoimetaja. Looming · Irooniline kirjutusviis. · " Hiired tuules " · Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena. · "Rahvusvaheline mees " · Fabian Tunnustused · Tuglase novelliauhind 1981. ja 2008. aastal. · Smuuli-nimeline preemia 1986. aastal lastekirjanduse eest. · Vilde kolhoosi preemia parima ajaloolise romaani eest 1994. aastal. · Aleksander Kurtna nimeline parima näidendi tõlkeauhind 1987. aastal. · Kultuurkapitali zanripreemia esseistikas 2001 ja 2015. aastal.
tegi enesetapu ning ta mõtles palju sellele, miks isa end mahalasi ja püüdis seda mõista. Hemingway tappis end 2.07.1961. Looming: Hemingway on kadunud põlvkonna autor,tema küllaltki autobiograafilises loomingus avalduvad sõjas saadud paranematud haavad.Jäämäe printsiip-tema loomingut iseloomustab paradoksaalne mõte-tema teosed muudab keeruliseks nende lihtsus.Olulisem on see, mille kirjanik ütlemata jätab,kui see mida ta ütleb. Hemingway loomingut läbib iroonia.See võib olla irooniline pilge-millegi/kellegi pihta(tegelase irooniline kirjeldus) või saatuse iroonia,mis tabab hemingway tegelasi.See avaldub süzeekäikudes,mis jätavad tegelased kõikidest püüdlustest hoolimata kaotajaks. Ta tegelased tunnevad tihti absurdi,vahel üritavad nad selle vastu ka võidelada;nad on üksi. Elu on Hemingway jaoks võitlus,mis lõpeb varem või hiljem surmaga.Tema jaoks on eetiline ennekõike mehine käitumine-surmale tuleb mehiselt silma vaadata. Teosed:
Kohtunik ei sega, publik aplodeerib. Roth väljendab publiku arvamust. 4. KROONIKATE TRILOOGIA ,,Põlev lipp" ; ,,Viimne linn" ; ,,Surma ratsanikud" Alustab mineviku mõtestamist üldajaloolisest kogemusest. Vanade kroonikate laadis Tegelaste iseloom ei muutu Avab ristisõdade palge- teiseusuliste orjastamine, maade ahnitsemine. Ajalooline tõde on raskesti või üldse mitte tabatav. Tõsine, seikluslik, irooniline. Täielik andumus ideele tähendab hukkumist. 5. VAHETEOS ,,Imede saar" Merereis utoopilisse Allotria saareriiki 1348 a. Olustik sarnane 1960.aastate Rootsiga, nähtuna keskaja inimese pilgu läbi. Uue ühiskonna suhtes irooniline. Mõistukõneliselt on juttu ka Eesti ohverdamisest- Allotria heaoluühiskonna kõrval agressiivne naaberriik, kes tahab taastada oma võimu. KERGES LAADIS, KUID TERAV, KRITISEERIB KAASAEGSE MAAILMA POLIITIKAT. 6
Ta on maetud Novodevitšje kalmistule. • Ta oli viie Stalini preemia laureaat. Igor Stravinski • -- ( 17. juuni (vana kalendri järgi 5. juuni) 1882 Oranienbaum (praegu Lomonossov) – 6. aprill 1971 Los Angeles) oli vene, Prantsusmaa (kodanik aastast 1934) ja Ameerika Ühendriikide (kodanik aastast 1945) helilooja, dirigent ja pianist. • Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". • Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. • Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi: Vene periood, Neoklassitsistlik periood, Ameerika periood.
keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lahutust ning abielu kui institutsiooni väljavaateid. Kogu "Vana Fabiani nutulaul"
,,Sügisballi" motona on kasutatud Viivi Luige luuletust, milles on vihjatud tumedale ohutundele ja romaan algab sõnadega ,,Midagi pidi ju juhtuma". Pidi nagu jah. Järgneb 196 lehekülge, millest igaühel hiilib ligi ootusärevus, valmisolek millekski suureks, mis tuleks ja muudaks elu, võõpaks hallid paneelmajad vikerkaarevärvidesse ja seoks maailma tervikuks. Tegelikult ei juhtu teoses midagi tähelepandavat. Noorest lüürilisest Undist on lihtsalt saanud keskikka jõudnud irooniline Unt. Ta räägib-kirjutab vigurdamata, lihtsalt ja edvistamata. Ja ta on väga-väga irooniline, iial ei või teada, kas ta mõtleb asja tõsiselt või tõmbab sind peenelt alt. Tema stiil on kohati lausa taotluslikult naiivne, latt jäetakse madalale, ei ole pingutamist ,,nii et pihik lõhki", ei mingeid salajasi keerdkäike. Tõeline postmodernistlik täht. ,,Sügisball" (algse pealkirjaga Mustamäe valss) on olnud rahva hulgas väga
Luulekassetid ilmusid 1962-68 ja need on kujundanud ettekujutust sellest, mida tähendab kaasaegne Eesti luule. 5. Iseloomusta närvitrüklasi. Luuletajad nimetasid end närvitrüki põlvkonnaks luulevihiku ,,Närvitrükk" järgi. Tegemist oli uueilmeliste luuletajatena, kuigi osalt jätkasid nad samu arenguid, milleni olid jõudnud kassetiautorid. Tähelepanuväärne oli räme kontrakultuurile toetuv stiil, mida esindas Isotamm, veelgi üldisemaks sai irooniline mängulisus, mida tõi kaasa Üdi ja Liivi luule. 6. Mis iseloomustab 70-ndate aastate kirjandust? Ilmusid varem kirjutatud modernistlikud tekstid. Modernistlikumaks muutus mõne kassetipõlvkonna autori looming ja luulesse astusid uued noored. Tekstid muutusid kas kirjandusrikkamaks või risti vastupidi, kujundeid oli vähem, kui seni. ,,Ebaluuleline luule" tähendas seniste suurte taotlust asemel sihilikku väiksust, proosalisust, iroonilisust. Paralleelselt levis vabavärss ja riimiline laul
A.Lindgren ,,Britt-Mari puistab südant,, Britt-Mari on viieteistkümneaastane neiu, kes kirjutab kirju oma Stockholmis elavale- õppivale sõbrannale Kajsa Hultinile, pihtides talle oma tütarlapsesaladusi ja esimese armastusega seotud hingevärelusi, aga ta räägib ka kõigest muust enda ümber. Iga kiri on kui omaette väike lugu -- tõsine, lüüriline, lustlik, teravameelne, irooniline, mõtisklev. Britt-Mari tahab edaspidi saada ajakirjanikuks ja ta loeb palju; teiseks tahab ta kord elada oma majas ja kantseldada suurt hulka väikesi armsaid lapsi. Britt-Mari suhtub, nagu temaealised ikka, natuke irooniliselt oma vanematesse ja õdedesse- vendadesse, kuid armastab neid kõiki väga; ka koolielus näeb ta puudusi ning vigu ja tal on kõige kohta oma arvamus, mis sest kui see läheb teinekord vastakuti kogu klassi arvamusega.
Suhtlemis tõkked 1. Keskkonnast tingitud suhtlemis tõkked - müra, keele barjäär, staatuse vahe(sinu positsioon ühiskonnas/keskkonnas), olukorrast tingitud barjäär. 2. Esineja poolt loodud suhtlustõkked ei hoia kuulajaga kontakti,halb ettevalmistus, Üleolev suhtumine või eelarvamused kuulajate suhtes. 3.Kuulajatest tingitud suhtlustõkked - eelarvamus esineja suhtes, eelarvamused teema suhtes, isiklikud probleemid. Teesulud- hinnangute alusel kasutatakse neid barjääre rohkem kui 90% kogu sellest ajast, mil kõneletakse. 1.Kohtumõistmine- *kriitika- *sildistamine- stereotüüpidesse panemine, sildi külge panemine *diagnoosi panek-amatöör psühholoogi mängimine *kiitmine-irooniline, manipuleeriv kiitmine,see on halb; se peaks olema siiras 2.Lahenduste lakkumine: *kamandamine- käsk, mis ei ole vastluväitlustamine *ähvardamine- lahenduse pakkumine, millega rõhutatakse kristuseks *mora...
elutegevuse käigus eritavad haava ainevahetuse jääkprodukte ja eksotoksiini. Neist kõige ohtlikum on tetanospasmiin neurotoksiin, mis on enamuse haigussümptomite põhjustajaks KLIINILINE PILT Inkubatsiooniperiood on 314 päeva või pikem. võib esineda roidumus, peavalu ja higistamine, kuigi kehatemperatuur on normaalne. Kõigepealt ilmneb mälumis ja miimiliste lihaste kramp, mille tõttu näib, et patsient naerataks risus sardonicus ehk irooniline muie. Haiguse arenedes tekivad toonilised krambid üle kogu keha. Haige on teadvusel, krambid on väga valulikud ning võivad tekitada ka luumurde. Surm võib saabuda hingamislihaste tugeva haaratuse tõttu. RAVI JA PROFÜLAKTIKA Haava korrastus Antibiootikumiravi Immuniseerimine immunoglobuliiniga, anatoksiiniga Võimalik vältida vaktsineerimisega immuunsus kestab 510 aastat, kasutatakse teetanuse anatoksiini. Riskirühm täiskasvanud, 95%
surmani. Tema ainuke visiit kodumaale pärast 52 aastat välismaal viibimist toimus 1962. aastal seoses kontsertidega Leningradis ja Moskvas. Kuigi Stravinski ei naasnud kunagi lõplikult Venemaale, jäi ta hingelt venelaseks. Stravinski suri 88-aastasena New Yorgis, ta on maetud Veneetsiasse San Michele kalmistusaarele, tema pikaajalise kaastöötaja Djagilevi haua lähistele. LOOMING Stravinski oli alati korrektne, elegantne, korrafanaatik, väga ratsionaalne ja irooniline. Nagu ta ise, on ka tema muusika ratsionaalselt korrastatud, sageli irooniline. Stravinski eitas romantismi, tema muusika kütkestab, kuid ei liiguta. Ta on öelnud: "Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu". Olulisim muusikaline väljendusvahend on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Stravinski kirjutatud muusika olid ooperid, sümfooniad, kammermuusika ja klassikaline 20.sajandi muusika. Stravinski loomingus võib eristada kolme stiililiselt erinevat perioodi.
KUS? Peterburg, Pavlovsk, Moskva KES? Nastasja - ilus, võluv, kuulus armuke, MIS JUHTUB? kompleksid, hingepiin, tema üle irvitati, Mõskin tutvub Nastasja ja Aglajaga. talumatu elu, halastamatu, hüsteeriline, Nastja põgeneb Rogoziniga. Mõskin surm. armub Aglajasse, haletseb Nastjat. Aglaja - ilus, keeruline, irooniline, Nastja ja Aglaja kokkupõrge. Nastja ja teravmeelne, vastuoluline. tundeid Mõskin plaanivad abielluda. Nastja varjav, hea, aus, armastust vajav. jookseb Rogozini juurde. Rogozin - raha eest saab kõike, viimne piir ja toores vägivald. MIKS? Kas raha eest saab kõike osta? Kas iluga saab maailma segi pöörata? Kas ilu on võimalik müüa? Kuidas valida hea ja halva vahel
antiikaja perioodid-arhailine pr.8-11sj.e.kr. värsivorm,Homeros,eepos,müüt,muinasjutt. klassikaline e. atileja pr.-näitekirjandus,teaterAishylos,Sappho. Hellenismipr. 1-3sj. e.kr Alexander Suur,Kreeka õitseng(majandus,poliitika)Vanarooma pr.1-4 sj.p.kr.Kõned,Cicero. müüt-uskumustega seotud pärimuslik jutustus maailma loomisest.Müüt väljendas rahva ajalugu,kultuuri. müüdid-"heraklese 12 vägitegu";"Olümpos ja allism";"maailma loomine" eepos-lugulaul,eposed on kirj.värsivormis. Vana-Kreeka eeposed räägivad maailma loomisest,jumalate ja kangelaste tegudest. Homerose küs-nim.erinevaid arvamusi selle kohta,kas H. kirj. mõlemad eeposed. arhailised luulezanrid- Eleegia-kaksikvärss,tänapäeval kurvatooniline jamb-pilkelaul , hümn , ood-ülistuslaul,epi- gramm-tabav,epitaaf,hauakiri,koorimeelika ja soolomeelika. tähtsamad antiikluuletajad- Archilochos-sõdadest, Anakreon-lõbustustest,naistest,veinist, Lesbose saare luuletajad-lesbism Sapho-armastus...
Arutlus ,,Ei-noh, leebe tekst..." Lugesin Vaapo Vaheri artikklit ,,Pisaravalajad ja pohhuistid", mis kergelt öeldes oli väga irooniline jutt. Tema puhul ei meeldinud mulle tema kriitika ning lähenemispunk, samas sõnavara oli tal hästi valitud. Kõige rohkem,mis mind häiris oli tema arvamus olümpial osalenud eestlastes. Esiteks, annavad kõik maksimumi ,mitte et üks ei pingutanud ja teine andis endast rohkem,niimodi ei saa vaadelda, minuarust andsid kõik maksimumi. Teiseks, ei lähe Erki Nool, Kerth Kanter ja Aleksander Tammert ning teised keda Vaapo Vaheri seal jutus nimetas, ise sinna vaid neid valitakse tulemuste põhjal. Kolmandaks, arvan, et see mida Vaheri Eriki Noole kohta rääkis oli meeliülendav, aga ei ole ainult tema, kes vääriks tunnustamist, meil on palju eestlasi,kes on läbi löönud olümpial heade tulemustega ja Eestit esindades. Ma kujutan ette ,kui paljud sportlased sihukese artikli arvamuse peale vihase...
puhast kristlust, tühistada "pimedad" katoliiklikud tavad. "Pimedal ajal" oli ka ulatuslikke moslemite vallutusretki. Nad ratsutasid mööda kannatanud maad, levitades sotsiaalset ja intellektuaalset väärusku. See iidne konflikt kristlaste ja moslemite vahel püsib tänase päevani. Vaatamata nendele konfliktidele oli see usulembene aeg. Inimesed otsisid jumalalt abi ning nõu. Osad läbi katoliiklike rituaalide ning teised läbi traditsioonilistemate õigeusu meetodite. Irooniline on see, et tänapäev pole vähem "pime". See on individuaalne pimedus, mis kasvab. Inimesed, kes on hüljanud jumalad, domineerivad poliitikas, hariduses ja ühiskonnas. Meie aega iseloomustavad tehnoloogilised avastused, kuid meie moraal on teinud kannapöörde. Nüüdseks on varakeskaja kohta leitud palju rohkem informatsiooni ning on välja tulnud, et see polnudki nii "pime" nagu nimi viitab. Teadlased, nagu Petrarch, nägid
Mati Unt Sündinud 1.jaanuaril 1944 Tartumaal Õppinud: · Leedimäe 7-klassilises koolis · Tartu 8. kekskoolis · Tartu Ülikoolis õppis aastail 1962-67 Ajakirjandust Mõjutusi on saanud kirjandusõpetajalt Vello Saagelt Töötanud: · 1966-72 ,,Vanemuise" kirjandusalajuhatajana · 1974-81 Noorsooteatri kirjaldusala juhatajana · 1981-91 Noorsooteatri lavastajana · Aastast 1992 Draamateatri lavastajana Undi peateema on elu mõtestatus, mis on esinenud undi põhilistes romaanides ,,Võlg" ja ,,Eluvõimalikusest kosmoses" neis: · Räägitakse otsekoheheselt noortesuhetest · Noorte vabameelne suhtumine seksi · Komsomoli kritiseerimine Neile teostele järgnevates lühiromaanides on tegevus edasiandmiseks kasutatud peategelase monoloogi. Teoseid peetakse ehtunduiliku stiili esindajateks: · Tegevus on minimaalne · Keskendutud on psühholoogiale · Inimese siseelule · Müütidele ...
vahtkond", mis märkis ühtlasi pöördepunkti tema loomingus, mille tõid kaasa armastatud naise surm, populaarsuse langus ja majandusliku olukorra halvenemine. Maal on tehtud õli lõuendil. ,,Lõbusad talupojad kõrtsis" (1635) Holland Adriaen van Ostade kuulus nn väikeste hollandlaste hulka, kes põhiliselt tegeles olustikumaalidega. Tema tööde formaat oli üldiselt väike (vastavalt kodanlasest tellija soovile), kompositsioon lihtne ja argipäevane, töö ise humoorikas ja irooniline. Eduard Viiralti teos ,, Põrgu" ,mis on valminud aastal 1930-1932 Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20. märts 1898 Peterburi kubermang 8. Jaanuar 1954 Pariis) oli eesti graafik. ,,Tütarlaps allikal" Johann Köler 1859, õlimaal. Johann Köler (8. märts 1826 Vastemõisa(Ivaski) 22. aprill 1899 Peterburi) oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. Pani aluse Eesti portree- ja maastikumaalile, osalt ka eestiainelisele olustikumaalile.
II maailmasõda Hitleri agressiivse poliitika tulemus 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. Võitjate ja kaotajate vahel püsib pinevus. Saksamaa püüdleb pärast Versailles' rahu (1919) revansi, seal on raske majanduskriis ja inflatsioonitase. 1933. aasta määras Weimari Vabariigi viimane president Paul von Hindenburg (1848- 1934) Hitleri Saksamaa valitsusjuhiks ehk kantsleriks. Koos Saksa rahvusparteiga tulidki natsid võimule ning 1933. aasta märtsikuu lõpus võttis Reichstag vastu seaduse, mis kehtestas riigis eriolukorra ja andis Hitlerile neljaks aastaks piiramatu võimu. Demokraatiast ja parlamentaarsest riigikorrast, sõna- ja kodanikuõigusest ei jäänud midagi alles. Ühendati seadusandlik ja täidesaatevvõim, millega Hitler sai enda kätte kogu võimutäiuse. Ametiühingute ja poliiti...
- Proskeemika Ülahuulenaeratus - Intiimne tsoon Muie - Personaalne tsoon Lai naeratus - Soteiaalne tsoon Sissetõmmatud huulega - Avalik tsoon Irooniline muie ja naeratus · Aja käsutus - Pilk, Silmavaatamis viis · Suhtlemise abivahendid Asjalik Sotsiaalne Intiimne Silmanurgast Pilgu vältimine · Kehahoiak Sirge selg Ettepoole kummargile Tahapoole nõjatumine Kühmus olek
JUHAN VIIDING ELULUGU (1) Sündis 1.juuni 1948 ja suri 21.veebruar 1995. Ta sündis Tallinnas kirjanik Paul Viidingu peres. Oli eesti poeet, näitleja ja lavastaja. On kirjutanud ka näidendeid (,,Olevused"), filmistsenaariume (,,Nipernaadi") ning esinenud lauljana (ansamblis ,,Amor Trio"). Käis kokku 6 üldhariduskoolis. ELULUGU (2) Lõpuks sai sisse Tallinna Töölisnoorte keskkooli. 1968-1972 - Tallinna Riiklik Konservatoorium lavakunsti erialal. 1972-1995 töötas Draamateatris 1973 - Kirjanike Liit Abielus Riina Kiisaga, tütar Elo Viiding. Sooritas enesetapu 1995. aastal. TEATER Viimase kümne eluaasta jooksul lavastas ta mitmeid teatritükke: 1972 ,,Kaval-Ants ja Vanapagan" 1977 ,,Niagaara" 1978 Ago-Henrik Kerge ,,Peer Gynt" 1979 ,,Hamlet" 1983 ,,Süütute aeg. Süüdlaste aeg" LOOMING Esimesed luuletused avaldas Jüri Üdi nime all, hilisemad Juhan Viidingu nime all. Luule oli mitmekülgne, tihti muutuv. Keskendus ühiskonna probleemidele. On m...
Antud kirjatükis kartis vend Johannes inimeste alasti olemist. Minu meelest sümbolisaarib see kõike seda, mida mõtetut ja ohutut surelikud kardavad. Mõeldakse välja endale muresi ja hirme. Ilmselt kirjaniku enda poole pole mõtetki usuteema lõpetamise asjus pöörduda, sest tema oma arvamust ei muudaks. Mina isiklikult olen tema mõtteavaldustega päri ega laida seda maha. Kivirähk ei naera mitte ainult nende teemade üle, mis käivad selle kohta, mis talle ei meeldi, vaid on irooniline ka enese ja kogu eesti rahva üle. Kivirähk kirjutab eestlastest eestlastele. Intervjuus Eesti Päevalehes lugeja küsimusele, kas ,,Rehepapp" ka inglise keelde tõlgitakse, vastas ta: ,,Mul on tegelikult ükskõik, kas see raamat tõlgitakse inglise keelde või ei. Kirjutatud on ta ikka eestlastele." Andrus Kivirähk peab seda iseeneses mõitsetavaks, et ta kirjutab oma rahvusest, sest selle eripärasi tunneb ta kõige paremini. Ja pealegi on neid, kes inglastest ja ameeriklastest
lubadused reklaamis ja kirjavahetuses Tavaootused kliendi ootused, tuginedes varasematele kogemustele teiste klientidega Isiklikud lubadused nt kui lubad hankida infot, tee ka seda ja edasta see kliendile Murtud lubaduste heastamine Kui mingil põhjusel on lubadus jäänud täitmata, tuleb vabandada. Tuleb uurida, mis kompenseeriks lubaduse murdmist, pakkuda lisateenust või asendada teenust, nii et pahameel oleks tasandatud. Kuula kliendi kaebusi, säilita rahu, ära ole irooniline ja ära vaidle vastu. Pahas tujus kliendiga käitumine Palu kliendil istuda istudes on raskem vihane olla. Juhi vestlus olukorra lahendamise poole, ära otsi süüdlast. Kui olukorda on raske vaos hoida, kutsu ülemus. Hoolitse, et klient, kel pole õigus, ei peaks silmi maha lööma. Palu siiralt vabandust, kui selleks on põhjust. Täna kaebuse esitajat, et ta sinu poole pöördus. Kliendil ei ole alati õigus, aga talle tasub õigus anda. Kliendi 10 esmast vajadust 1
Värvikasutuses peamiselt puhtad toonid , täiendvärvid. Igal kunstnikul kujuneb välja oma iseloomulik käekiri.(Vincent van Gogh ,,Kirik", ,,Saapad", ,,Päevalilled"). Ekspressionism-Sai alguse 20 saj alguses, milles tähtsustatakse kunstniku eneseväljendust. Sellele aitab kaasa vormide ja värvide üldistamine ja rõhutamine. Prantsusmaal looming elurõõmus, helgemates toonides. Saksamaal süngetes toonides, irooniline hoiak, ühiskonna kriitiline, pessimistlik. ( Edvard Munch ,,Karje") Fovism- Sai alguse 20. saj alguses Prantsusmaal. eemärk on väljendada kunstniku meeleolu mingi objekti vaatlemisel. Temaatika on inimesed, esemed ja olustik. Tinglik joonistus, täpne vormi ja ruumi kujutamine pole oluline. Kasutatakse erksaid värve, selgeid värvipindu, sageli tegelikkusele vastupidine. (Henri Matisse- ,,Avatud aken", ,,Tants"). Kubism- Sai alguse 20.saj alguses
Ja loomine ise on Talvikul kaootiline – kord valmib mitu luuletust järjest, siis pikka aega ei ühtki. Luulekogu "Kohtupäev" on eelmise koguga võrreldes suhteliselt uudne. Lüürilise mina siseheitlustelt on rõhk nihkunud inimese võitlusele välismaailmaga. Stiil on raulik ja selge, ekspressionistlikud võtted taandunud. Tunded on tõsised ja traagilisedki. Luulest kostub kaduvuse ja surma tunnetamine , samas on see aga nii eht-talvikulikult irooniline. "Fööniks" on sümboliterohke luuletus, mille iga värsirida avab uue tasandi. Kiht-kihilt koorub lahti midagi uut, mida esialgsel lugemisel ei ole märganud. Valdav on halastus, andeksandmine ja nagu luuletaja ise ütleb – lunastus. Igast värsist õhkub tahtmist edasi minna. Sõja-aastail arreteeriti luuletaja alusetult. Siitpeale muutuvad kõik teatmeteosed kidakeelseks. Heiti Talvik hukkus nõukogude vangistuses.
Debüteeris gümnaasiumi lõpuklassis romaaniga ,,Tuulearmuke"1927 iseseisvusele püüdleva neiu siseheitlused; novell ,,Vaene väike" 1927,; romaan ,,Invaliidid" 1930 eesti rannamiljöö ja kaluritüübid, naturalistlik; novell ,,Kõmpa" toetub lapsepõlvemälestustele. Värsse hakkas avaldama 1931 ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Jevgeni Oneginist mõjutatult kirjutas proosapoeemi ,,Viletsuse komöödia" 1935 ning poeemi ,,Lugu valgest varesest" irooniline tõusikliku seltskonna kujutus; poeem ,,Vahanukk" 1934; esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936); ,,Pirnipuu" 1936; poeemikogu ,,Mõrane peegel" 1939; poeem ,,Pähklikoor"1937; poeem ,,Raudsed roopad" 1942 rahva saatusest; regilaulusarnane ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. ,,Leib"; album ,,Ammukaar" 1942 sisaldab 10 sõjaaegset tippluuletust; valikkogud ,,Tähetund" 1966, ,,Eluhelbed"1971, ,,Lendav linn"1979; viimase perioodi luule kogus
Looming Luule üldiseloomustus: selged piirjooned suletud vorm lõpp tugev, läbimõeldud klassikaliselt vormirange sõnastuselt loomulik Luule põhilised teemad: inimesed ja nendevahelised probleemid maailm ja selle saatus Looming Luule muutumised ajas: algusaastate luule sümbolistlik ning kujundlik. Puuduvad ,,naisluule" teemad, nagu armastus ja tundelisus hilisemal perioodil luule napp, range, üleolev, irooniline ja skeptiline (nt. ,,Korallid Emajões") esimesed süngetoonilised ja realistlikud linnaluuletused (nt."Puust palitu") Looming sõjaaja luule ainestik Eesti küla ja maaelust, luule sõnastatud rahvaluulelähedase kujundlikkusega 1960datel arupidavad mõtteluuletused (nt. ,,Tähetund" ja ,,Jälle ja jälle"), valitsevaks mälestus ja kujutluspildid lapsepõlvekodust (nt."Tulipunane vihmavari") Betti Alver on eesti luule meisterlikumaid sõna ja vormikasutajaid.
Vähemalt nii tundub peategelast ümbritsevatele inimestele. Enesetapp ja pääsemine oleks lunastus, talle ja kogu ühiskonnale viimane, aga see-eest tõeliselt julge ja otsustav tegu, mis annaks julgust oma nõrkustest üle saada. Komöödia hakkab tavaliselt äärmiselt tõsisest olukorrast. Olukorrast, mis oleks tavaelus liigagi karm. Aga kui inimene näeb sellist olukorda enda ees teatrilaval, kus see on turvaliselt siiski ainult väljamõeldis. Kujundlik, sotsiaalne, irooniline, sarkastiline, igavikuline, tabav, julge. Ta on kõike korraga. Lisaks sellele veel teravmeelselt kiire dialoog ja ootamatute pööretega süzee, mis lõppeb hoopis mujal kui seal, kus algas. Etendus oli suurepäraselt tehtud lavastuses osalejate poolt ning see koostöö kajastus ka etenduses. Etendus paneb mõtlema, mida inimesed tahavad, aga ei tea, miks ja milleks on nad võimelised selle saamiseks. Ükskõik, mis hinna eest, peaasi, et oma tahtmised ja soovid jääksid peale
Sõnavabadusega on seotud mitmed probleemid. Esiteks toob autor välja läbi mõtlemata arvamuste avaldamise, mis on vastutustundetu. Näiteks viitab ta poliitilistele figuuridele, kelle arvamustel ja üleskutsetel on ühiskonnale reaalne mõju. Samuti on eetiliseks probleemiks see, kui arvamuse kujundajad hakkavad põhjendama oma üleskutseid või loosungeid murega rahva ja kultuuri säilitamise vastu. Nimetavad seda ligimesearmastuseks, mis on isegi meie ühiskonnas irooniline, sest kõik hoolivad ikka ainult enda heaolust. 4) Kas sõnavabadust võib olla liiga palju? Kas see võib käia üle jõu? Põhjenda. Mina ei ole nõus sellega, et inimestel on sõnavabadust liiga palju, sest elame ju demokraatlikus ühiskonnas. Loomulikult tuleb jälgida mida ja millal kommenteerid või ütled ning see on elementaarne. Anonüümsed netikommetaatorid või nende alla varjunud riigimehed üritavad ühiskonda enda mõtetega mõjutada
olemas on. Kes selles ebanormaalseks kiskuvas olukorras süüdi on? Vanemad? Pigem tänane ajastu.Kõik tarbed on lihtsasti kättesaadavad. Pole enam aega, mis kunagi, see on lõppenud. Põlvkonnad on üdini rikutud. Ühiskond on ainult kaake ja alla käinud inimesi täis. Ja mispärast? Aina vähemaks jääb inimesi, kes viitsivad oma elu ning tuleviku nimel pingutada. Vabakasvatus on pigem nagu patt.Jõhker distsipliini puudus.Muidugi igaüks teab ise, kuidas oma võsukest kasvatada, aga irooniline on, et metsikult vingutakse. Inimestel pole õrna aimugi kohustustest, eriti mingitel 16-aastastel pubekatel, kes on juba emad. Kõik hala ja targutamine läheb ühest kõrvast sisse, teisest välja ning vead korduvad aina uuesti ja uuesti. Keelud ei loe mitte midagi kasvatamatu inimese puhul. Ma ausalt ei tea, miks asjad nii viltu on. Mis toimub? Tuleks mõelda, sügavalt, milline on meie maa 10.-20.aasta pärast, kui selline distsiplineerimatus ja mühakus jätkub?
sammud" ,"Noored hinged" ja "Üle piiri"eritleb Ta noorte haritlaste sümpaatia- ning armusuhteid. Ta on teinud seda ühelt poolt avameelsusega, mis ületas toonaste kõlblusnormide piirid ja sokeeris heakodanlikku avalikku arvamust; puhtakujulised psühholoogiliselt impressionistlikud novellid."Varjundid"- autobiograafiline, tegevuspaigaks Kaukaasia; kahe inimese traagiline armastuslugu. Siit tuleb sisse motiiv, et armastus ja surm on omavahel seotud; impressionistlik."Kärbes" - irooniline sümbolnovell. Loomingu III periood-loomingu tippaeg, ilmusid kõik romaanid.Psühholoogilisse analüüsi toodud nii maa kui linn."Kõrboja peremees" - romaan saatuslikust armastusest; teose peamist mõtet võiks tõlgendada järgmiselt: Eestil pole veel õiget peremeest, ta tuleb alles kasvatada.Ma armastasin sakslast" esmakordselt kasutab Tammsaare minajutustust ja valib pihtimusliku päevikuvormi. Keskmes on eesti üliõpilase Oskari ja baltisaksa neiu Erika armastuslugu
● Kammermuusika Paul Hindemith - klaveritsükkel 'Ludus Tonalis' Igor Stravinski (1882-1971) ● Venemaa, Prantusmaa ja USA dirigent, helilooja ja pianist ● 1903- peale isa surma hakkas käima Nikolai Rimski-Korsakovi juures muusikateooriat ja kompositsiooni õppimas ● Oli abielus oma sugulasega ja sai kaks järglast ● Esimene kuulsaim teos “Põrgulik tants” balletile “Tulilind” ● Suri 88-aastasena New Yorgis Looming ● Korrektne, ratsionaalne, elegantne, irooniline ● Eitas romantismi- “Mind huvtavad kõlaefektid, mitte ilu” ● 7 ooperit, 13 balletti, orkestriteosed, koori- ja klaverimuusika ● Tuntumad teosed: ballett “Pulcinella” ja “Les Noces”, ooper “Kuningas Oidipus” ja “Ööbik” Igor Stravinski - avamäng balletile 'Kevadpühitsus' Igor Stravinski - 'Põrgulik tants', balletist 'Tulilind' Kasutatud allikad: https://www.slideshare.net/JelenaK41/4-neoklassitsism-muusikas https://prezi.com/uygd9tsverwk/neoklassitsism/
Kontserdi analüüs Mina käisin 11. mail Nokia Kontserdimajas vaatamas-kuulamsas muusikali „ Grease ’’, mille lavastajaks on rootslane Georg Malvius. Muusikali tegevus toimub 1959. aastal Rydell High School’is ning räägib teismelise armastuse keerdkäikudest. Muusikali kunstnikuks oli šotlane Ellen Cairns, muusikajuht oli Tarmo Leinatamm ning koreograaf rootslane Andrienne Abjörn. Laulud on tõlkinud Villu Kangur, Kelly Uftani, Aapo Ilves, Jaagup Kreem, Reet Linna ja Priit Strandberg. Muusikali peategelasteks olid Danny, keda kehastas Uku Suviste ning Sandy, keda mängis Getter Jaani. Muusikalil oli kaks vaatust. Esimese vaatuses kõlas üheksa lugu. Esimene nendest oli laul „Libedalt läheb!“. Loo kirjutas B. Gibb. Lugu oli hoogne, seda laulsid näitlejad kõik koos ning see juhatas muusikali kenasti sisse. Teine lugu oli „Suveööd“, mille autoriteks on Jim Jacobs ja Warren Casey. Põhiliselt laulsid seda peategel...
õppinud filosoofiat Herakleitose õpilase Kratylose juures. Platoni ja Sokratese täpne vahekord on tekitanud vaidlusi, kuna Platoni säilinud dialoogid ei anna sellest kuigi selget pilti. Platon ise ei esine neis kordagi otseselt kõnelejana, samas on küsitav, mil määral edastavad Sokratese sõnavõtud tema tekstides Sokratese ja mil määral Platoni vaateid, mis pealegi muutusid aja jooksul. Lisaks on dialoogid üsna dramaatilised, Sokrates aga tihtipeale irooniline. Õpetaja ja õpilase vahekordade võrdluseks võib tuua Aristotelese, kes Platoni õpilasena siiski eitas mitmeid Platoni õpetuse põhiteese. Platon reisis ulatuslikult Itaalias, Sitsiilias, Egiptuses ja Küreenes. Neljakümneselt Ateenasse naastes asutas ta omaenese kooli, Akadeemia, mis sai nime asukoha järgi Ateena kangelasele Akademosele pühendatud puudesalus. Kool tegutses aastani 529 pKr, mil Bütsantsi keiser Justinianus I selle paganluse tõttu sulges.
Luciano Berio (1925 Genua lähistel 2003 Rooma) Teda peetakse 20. saj üheks mõjurikkamaks heliloojaks; tema ulatuslik ja mitmekülgne postmodernistlik looming sünteesib eri ajastute muusikatraditsioone uute väljendusvahenditega; Berio ise oli ülimalt intellektuaalne ja väga erinevate huvidega loojaisiksus sama kirev, mitmekihiline ja erinevaid tõlgendusvõimalusi pakkuv on ka tema looming. Pärit pikkade traditsioonidega muusikute suguvõsast. Oli andekas pianist, kuid vigastas sõjaväes teenides kätt ja pidi pianistikarjäärist loobuma. Komp. õppis Milano kons.-is, täiendas end ka Ameerikas, kus tegeles mõnda aega serialismiga ja puutus kokku elektronmuusikaga. Osales 1950ndail Darmstadti suvekursustel, kus tutvus Boulezi, Stockhauseni jt. Sealt läbimurre avangardistlike heliloojate ringi. 1955 asutas Milanosse elektronmuusikastuudio (IRCAMi kõrval üks tähtsamaid Euroopas), andis välja nüüdismuusika ajakirja, k...
"Kellavärgiga apelsin" A Clockwork Orange kultusromaan Anthony Burgess . Udo Uibo Peategelane Alex, 15 a. Jutustaja rollis. Tulevikuühiskond. Päevad möödusid 4 "kärsaga" vägivallatsedes, varastades ja vägistades. Irooniline on seejuures, et poiss armastas muusikat Beethowenit Mozarti jms. Sellest muusikast sai ta inspiratsiooni vägivallaks. (Siinkohal üks lõik raamtust.) Kui aga Sõbrad reedavad. Tapab vanamemme ja satub vangi. (vana karistus all) 2 a veedab sealses vägivaldses keskonnas olles üsnagi pühalikuna kuni nendega liitub homoseksuaalne vang, kelle ta taplemise käigus tapab. Seejärel pakutakse talle võimalust vaid 2 nädalaga vabaks saada. Talle pakutakse Ludavico meetodit. See pidi olema uus moodus kuidas tulevikus vägivalda vähendada. Mõte oli lihtne. Poiss pidi istuma ühes kinoruumis kinniseotuna ja silmad lahtihoituna filme vaatama. Esmapilgul lihtne tunduvad, kuid enne filme süstiti talle ka mingid vedelikku m...
1920. aastal kolisime Prantsusmaale. 1934. aastal haigestus tuberkoloosi ka Ludmilla ja ka mina ise. Ludmilla suri 1938. aastal, Katerina aasta hiljem. Mina veetis haiglas viis kuud. See oli minu elu raskeim aeg. On teil olnud ka mingeid kokkupuuteid Eestiga? Jah, ikka on. 1937. aastal juhatasin ma Estonia teatris enda ja Pjotr Tsaikovski muusikat. Milline on teie muusikaline käekiri? Mulle meeldib kord, seda ka muusikas. Mu muusika ei ole romantiline, pigem isegi irooniline. Mind huvitavad kõlaefektid, mitte ilu. Olulisim muusikaline väljendusvahend minu teostes on rütm, loominguline protsess algab rütmiidee leidmisest. Rääkige paari sõnaga mõnest oma teosest? Hmm, no võtame siis balleti "Petruska". See on omapärane nukudraama, mille tegelased Arlekiin, Colombina ja Pantalone meenutavad commedia dell'arte traditsioonilist kolmnurka. Tegin seal ka mõned uuendused. Uuendused puudutavad peamiselt rütmi ja harmooniat.
nolgina sõtta minnes, kujutatakse ette, et ollakse surematud. Teised tapetakse sinuga endaga seda ei juhtu. Kuid siis esimest korda haavata saades, loobutakse sellest illusioonist ning teatakse, et see võib tabada ka sind ennast". On haavu, mis ei veritse kuid kipitavad see-eest sadu kordi enam. Sõjal, kui inim ja ühiskondlike suhete kokkupõrkel, on riukalik iseloom ja omapärane huumorimeel. Huumor, mis ühteaegu nii magus-valus, irooniline ning kohati ka julm, dikteerides inimsaatuseid ja nende põimumist. Vastandlikult üldisele arusaamale, ei kujuta sõda endast ainult vastaste konflikte vaid ka konflikti inimese tavaloomuse ning omaduste vahel, mida sõda inimestes välja toob ning seda nii inimeses endas kui ka suhteses teistega. Karmiks tegelikkuseks on asjaolu, et enamasti õhutab sõda inimestes väärastunud ning avaliku arvamuse kohaselt negatiivseid omadusi, kuid kus on reegel, seal on seda kinnitamas ka erand ning
Metafüüsiline maal: metafüüsiline- eelmises kunstis pettunud kunstnikud. Kujutavad inimeste varje linnatänavatel ilma inimesteta. Perspektiivi reegleid on nihestatud e on ebareaalne maailm. Marc Chagall kunstnik, kes on mõjutanud surrealisti, on valgevene juut, pärit Vitebskist, Ta armastas maalida kodulinna ja unenägusid, Maal "Madonna reega", "Mina ja küla". G.Chirico "Prohvet", "Tänava melanhoolia ja müsteerium". Popkunst: (1955-64), suhtumine elukeskkonda on irooniline. Kaob piir maali ja skulptuuri vahel. Toimub assamblaazide valmistamine. Kasutatakse palju tehismaterjale (plastmass, kumm, poroloon). Esemete ebatavaline komboneerimine. Armastatakse üleelu suuruseid esemeid valmistada. Robert Rauchenberg oli neodadaist. üllatusefektidele rajatud imevidinad. Claes Oldenburg USAs. kolmemõõtmelised teosed, mis jäljendasid tavalisi objekte. Roy Lichtenstein teemaks koomiksid. Andy Warhol "Campbelli tomatisupp", leiutas ka diskokera. suhtles ainult kuulsatega
midagi muud teha, kui mingisugust võitlust meenutavat taidulust etendada, aga mulle see silmailu igatahes ei pakkunud. Kokku võttes oma niigi kokkuvõtvat teksti, võin kindlalt väita, et see jäi mu esimeseks ja viimaseks korraks, kui ma "Hamleti" põhjal vändatud filmi vaatan. Kui mul oleks antud hea kritiseerimissoon oleksin kindlasti pikemalt ja rohkem sügavuti filmi arvustanud, kuid mind kas vaevab vaimuvaesus või see lihtsalt ei jõudnud mu meelteni. Irooniline on see, et just Koznitsevi "Hamleti" filmiversiooni peetakse üheks parimaks, kuid ka parim ei passi kõigile. Nii ka mulle mitte. Loodan vaid, et kui mul tuleb varsti W. Shakespeare'I läbi lugeda, siis on mulle abiks see, et olen näinud sama näidendi alusel tehtud filmi näinud.
või tõe kuulutamiseks. ,,Söerikastaja" üks peamisi saavutusi seisnes kahemõttelisuse või mitmetähenduslikkuse tagasitoomises eesti luulesse ajal, mil ühemõttelisus oli veel selgelt positiivse väärtusega termin. Toona leiti luulest lubamatult palju ähmasust ja avalikkuses puhkes kõva vaidlus vabavärsi üle, tegelikult aga nõukogude luuletajale lubatud piiride üle. Lisaks mitmetähenduslikkusele oli ta ka väga irooniline, kududes värssidesse varjatud nöökeid nõukogude eluavalduste pihta. Luule on intellektuaalne ja tähenduste poolest rikas ja sellest kumab tugevalt läbi autori suur lugemus. Seda luulekogu loetakse eesti luules uue perioodi alguseks. 4 Luuletused MIS TEAD SA LUULEST mõtlematu looja. Mis tead sa tuulest,
Tsensuur ja selle mõju kirjandusele Tsensuur on avaldatava loomingu läbivaatamine riigiasutuse poolt eesmärgiga piirata teabe jõudmist inimesteni. Võib öelda, et tsensuur on hirmu laps ja teadmatuse isa. See on justkui vägivaldse võimuga käsikäes sammuv ahistav pilk, mis käib üle kogu loomingu, mis on käega katsutav ja silmaga vaadeldav. Kas tsenseerimine on inimõiguste rikkumine või hoopis meie heaolu kaitsmine? Arvamusi on mitmesuguseid - mõned leiavad, et valitsus päästab rahvast halva ja kõlbmatu eest, kuid teised näevad selles valitsuse salajast võimupoliitikat, mis suleb kodanike silmad maailmas toimuva ees ning täidab selle enda loodud illusioonidega. Mõlemal juhul tabab tsensuur kõige valusamalt kirjanikke ja nende teoseid. Mõned raamatud avaldati kärbitud kujul, mõned keelati ära ning kõige võikamate ideede kirjapanija saadeti otsemaid teispoolsusesse. Karmil vaikival ajastul oli trükimusta kannatava...
Agressiivselt käituja kaitseb oma huve nii, et surub enda tahtmist teistele peale. Selline inimene proovib jõuda eesmärgile karjumise, solvangute, halvustavate naljade, irooniliste märkuste ning halvimal juhul füüsilise jõu abil. Tema eesmärk on näidata teistele oma tugevust ja võita. Agressiivse inimese pilk on tavaliselt läbipuuriv, tema hääl vali ja suhtlemine zestiderikas. Ent haiget võib teha ka vaikselt ja naeratades öeldud irooniline märkus. Agressiivne märkus on ka kiusamine. Agressiivne inimene väljendab oma tundeid, vajadusi ja ideid teiste kulul. o Oma arvamust esitab faktina o Kasutab kõnes ähvardusi o Valjuhäälne, ahistav, jäme, sarkastiline o Taotleb viimase sõna õigust vestlustes, mis on talle tähtsad. o Kõnes alandavad repliigid/hääletoon/näoväljendused o Süüdistab Palju agressiivsust tuleneb hirmust kaotada kontroll. Agressor võidab lahingu, kuid kaotab sõja.
mõte näib silmapiirilt kadunud olevat. Armastus on ainuke, mis meid nii palju mõjutada saab. Nii oli ka Puskiniga, ta sai petta, valusalt haavata ja see muutis ta igaveseks. Tänu naisele, kes Puskinit niivõrd haavas, on vene kirjanduses palju kirglikke ja kauneid värsse, mitte kunagi ei ole need liigkurvad või ennasthaletsevad. Nii madalale see venemaa üks suurimaid kirjanikke ei lasku. Tema elu hinnaga sai Venemaa maailmas palju tuntust juurde. Üldiselt on Puskini ägedaloomuline ja irooniline luule ainult temast enesest. Ei ole ühtki luuletust, kuhu ta ei kirjutaks sisse midagi oma elust, tahtmistest, vaadetest või lootustest. Nagu kõik suured poeedid, pühendab ka tema enneast täielikult kirjandusele ja kõik muu jääb tahaplaanile. Tema elu seisneski loomises, see looming aga lõpuks hävitas ta.
Millised muutused toimusid inimeste Milline oli Itaalia helilooja Goivanni maailmavaates 14.saj? Pierluigi da Palestrina elu ja looming? Keskpunktiks ei olnud enam Jumal, vaid Paestrina muusikat iseloomustab kõigi inimkeskne elutunnetus. Tekkis humanism. vahendite äärmine tasakaalustatus ja Kunstis ilmnesid ilmalikkuse süvenemise korrastatus, ent oma ajastu taustal mõjus tentensid. Irooniline hoiak kirikusse. looming võrdlemisi konservatiivselt. Kunstmuusika arenes seni kirikusfääris, Peaaegu kogu looming on vaimulik. nüüd loodi ilmalikku kunstimuusikat. Hüljati sälilinud üle 100 missatsükli ning suurel askeetlik iluideaal. Inimest nähti vaimu ja hulgal motette, Magnificateja teisi kirjalkke keha harmoonilises tasakaalus. Rõhutati teoseid. Madrigalid ka. Elu-oma sajandi 1 inimese isikupära ja sidet loodusega
avameelsuse, parema kujunduse poole, arendas raamatukunsti, jätkas Noor-eesi traditsioone. Kasutasid murde vorme. 5. Tarapita 1921-22 Under, Adson, Semper, Alle, Suits, Barbarus. Moto: Taara, aita! Rühmitus oli pööratud ühiskonna poole: kujutati sõda, vaesust, valitsejate silmakirjalikkust, omakasupüüdlikkust, inimeste hoolimatust, rumalust. Põlgasid väikekodanlikku mugavat mõttelaadi, loomingus püüdsid sokeerida kriitika, juge väljendusega. Meeleolu: pilkav, irooniline või sünge, ahastav. Kirjutas luulet, novelle, ilmus ajakiri Tarapita. Mõjutas ekspressionism, milles protest ühiskonna pahede vastu, üleskutse headusele, katastroofi eelaimus. Lagunes kuna kirjanikud olid liiga erinevad, rühmitus ei koondanud neid piisavalt.
Mõisted (kirjandus) mõiste=selgitus, mitte ühesõnaline vaste. Commedia dell' arte rahvakomöödia. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhi...
Jüri Üdi pseudonüümist valikkogus ,,Ma olin Jüri Üdi" (1978). Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. Loomingu iseloomustus Üdi luule on ainulaadne ega sõltu eeskujudest. Jüri Üdi luule oli 1970. aastate eesti kirjanduses üks uuenduslikumaid,tunnusteks tavaliselt range vorm, elav keel ning irooniline vaatepunkt. 1980.aastate Juhan Viidingu luule on võrreldes varasema Jüri Üdi luulega traditsioonilisem ja tõsisem ning taotleb harmooniat. Luulekogud Jüri Üdina ning Juhan Viidinguna... ,,Realistliku ingli laul" Valikkogu ,,Ma olin Jüri (1968) Üdi" (1978) Ühiskogu ,,Närvitrükk" ja Elulootus (1980) varsti pärast seda Tänan ja palun (1983) debüütkogu ,,Detsember"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
