Samal ajal tahab kuninganna poja heaolu nimel karikast juua ja sureb juues Hamletile määratud veini. Hamlet viib lõpuks oma kättemaksu teoks. Ta torkab kuningat mõõgaga ja laseb siis veel kuningal mürki juua. Hamlet on ka ise surmavalt haavatud ja palub enne surma Horatiol maailmale selle loo jutustada. Minul oli seda raamatut väga raske lugeda,sest mõtetest oli raske aru saada. Mõtete tsitaadid: Väärteod selguvad, Kui kõik maamuld ka oleks matnud nad. ...miski ei ole iseenesest hea ega halb, Üksnes mõtlemine teeb ta selleks. Kus tundehoog on sihi määrajaks, Kaob siht, kui tunne jahtub leigemaks.
Lydia Koidula L. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik. Isamaluule kirjutamisele ajendas teda eesti rahvuse võitlus oma õiguste ja kultuuri eest. Kuidas väljendub Koidula luules armastus oma kodumaa vastu? Ta tunnetab enda kokkukuuluvust isamaaga nii kurbuses kui rõõmus. Ta tunneb isamaa valu. Su valu südames mul keeb, Su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, (,,Mu isamaa on minu arm") Pöörates pilgu minevikule, leiab ta raskeid kannatusi, kuid samas ootab ta head ja helget tulevikku. Ja ahelas sa ennast väänsid, Ja orjaikkes ohkasid, (,,Mu isamaa, nad olid matnud) Vaat-elukoide tõuseb- Su haua äärele Üks ingel a...
käisid, kostis tema hääl. (,,Mõtted Toomemäel") Ärkamisajal levis C. R. Jakobsoni isamaakõnest pärit Eesti ajalookäsitlus, kus nimeteti muistset iseseisvuse aega Eesti õnneajaks, millele järgnes 700-aastane orjaöö, mis lõppes siis, kui koos priiusega saabus koiduaeg. Selle ajalookäsitluse mõju on tunda Koidula luules: Mu isamaa nad olid matnud sind raske, musta kattega. (,,Mu isamaa nad olid matnud") Isamaalaulik pöördub lillekese poole: On sull` Eesti pind ka rääkind, vaikne öö sull` teada ann`d ennemuistsest rõõmupõlvest, kadund õnnest pajatand?
Konstantin Türnpu (1865-1927) · Helilooja, organist, koorijuht · Õppis: Tallinna kreiskoolis, Peterburi konservatooriumi oreliklassis, Saksamaal koorijuhtimise alal · Organist saksa kogudusega Niguliste kirikus, juhatas segakoori ja meekoori · Üldjuht 5 ja 6 üldlaulupeol · 1916. Tallinna Meestelaulu Seltsi koorijuht · Tänu temale pandi alus Eesti Lauljate Liidule, mille juhatusse ta ise ka kuulus · Tänu tema nõudlikkusele said võimalikuks eesti koorikultuuri esimesed suursaavutused Looming: · vokaalmuusika, ligi 60 koorilaulu, 7 soololaulu (''Üks ainus kord'', ''Tasa,tasa'') · Isamaateema: `'Mu isamaa nad olid matnud'', `'Mull' lapsepõlves rääkis'', `'Priiuse hommikul'' · looduslüürika: `'Kevade tunne'', ''Talvine õhtu'', ''Luiged'' · Lihtsamad laulud: `'Lahkudes'', `'Troost'', `'Meil aiaäärne tänavas''
Novelli peamised sündmused toimuvad sõja lõpul, sest kõik ootavad sõjast koju oma mehi ja poegi. Novellis on kasutatud musti ja tumedaid toone. Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud võimalik ära tunda, kui Maret ei teinud sellest välja, vaid uksu, et tema poed on koju jõudnud. “Inimese varju” on nimetatud Tuglase kõige traagilisemaks novelliks kuna see kirjeldab alguses sõja masendust ja kurbust. Maret on väga kiindunud oma poega ning kui ta on leidnud oma arvatava poja, pühendab ta ennast tema eest hoolitsemisele. Kui mees sureb on Maret väga löödud. Teose t...
aastal Urmanovo haiglas, Tjumeni oblastis. Tähtsamad teosed Elu ajal ilmunud: O Palavik (1934) O Kohtupäev (1937) Posthuumselt valitud ja kogutud teosed: O Kogutud luuletused (1957) O Väike luuleraamat (1968) O Luuletused (1988) Märksõnad Talviku luule kohta O Ekspressionism O Hingepuhtusest igatsuseni O Aktuaalsed teemad O Fašismi ründab O Ennastavastav – ja otsiv ‘’Milleks mulle tiivad...’’ Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, kui lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopas käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meelt? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt. Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval. Tänan kuulamast!
KORDAMISKÜSIMUSED 11 - "Eesti kirjanduse lätteil" ja "Eesti romantism" põhjal 1. Esimesed teated Eesti ja eestlaste kohta, algupärased kohanimed Eestlasi on esmakordselt maininud Rooma ajalookirjutaja Publicus Gornelius Tacitus (u 55-120) oma teoses ,, Germaania".Samuti on eestlasi mainitud Läti Henriku kroonikas, Taani hindamisraamtus 13. Sajandi algul.Alguspärased kohanimed on nnäiteks Kunda ja Pulli. 1066- mainiti esimest korda Tartut. 2. Esimene eesti keele grammatikaõpik (autor, ilmumisaasta, mis keeles ilmus, mis keele eeskujul vormis eesti keele grammatikat) Esimeses eesti keelse grammatikaõpiku autor oli pastor, Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. Oli saksakeelne estikellne õpik, mis oli mõeldud sakslastele- nn vanas kirjaviisis. Vormis grammatikat saksa keele eeskujul 3. ...
Luuletaja, jutukirjanik, ajakirjanik, näitekirjanik. 1870 rahvusliku teatri rajaja. Luuletusi&saksakeelseid tõlkeid hakkas kirjutama jubapärnus. Võimulilled-1866,esimene luule kogu. Emajõe ööbik-1866-romantiline, loodus, isamaa&tundeluule, lastele mõeldud eestikeelsed unelaulud. Kodu- mõtleb lapsepõlvest, Pärnu. Kaugelt koju tulles- isamaa on kõige parem koht- päike, emakeel jne. Mu isamaa nad olid matnud- kodu teema, pidas tähtsaks vabadust, kui eesti oli veel vaba. Ema süda- kõige suurem kaotus on ema kaotus. Kevad on sala tulnud- räägib kevade tulemise rõõmudest. Sügise mõtted- sügisest, kodu igatsusest. Üürike-kevad on kiire kaduma. Kaks selget silma- kahe inimese vahel olev armastus. Laulu kohus- laul Eestimaale kiituseks, Eesti tärkab uuesti elule. Miks sa nutad- läbi looduse, et isamaa peab õitsema. Enne surma Eestimaale- kodumaa, tema viimane luuletus. Eesti muld ja Eesti süda- kodumaa, soov kodumaale matmiseks. Kirjutas palju j...
Fr. Tuglase novell "Inimese vari" Novelli peamised sündmused toimuvad sõja lõpul, sest kõik ootavad sõjast koju oma mehi ja poegi. Novellis on kasutatud musti ja tumedaid toone. Missugused detailed vihjavad sellele, et Maret hoolitses võõra inimese eest ja mattis oma poja tapja ? Kui Maret ta leidis ja tema poole pöördus, ei vastanud mees midagi. Taei teadnud, kust uksest koju minna. Mareti arvatav poeg tundus suurem, kui poeg, kes enne kodust lahkus, Kui Maret mehele rahakukru ulatas, ei tundnud mees seda äragi. Võõras tahtis koguaeg lahkuda. Levisid jutud, et leiti laip, kelle nägu polnud võimalik ära tunda, kui Maret ei teinud sellest välja, vaid uksu, et tema poed on koju jõudnud. "Inimese varju" on nimetatud Tuglase kõige traagilisemaks novelliks kuna see kirjeldab alguses sõja masendust ja kurbust. Maret on väga kiindunud oma poega ning kui ta on leidnud oma arvatava poja, pühendab ta enn...
Lydia Koidula isamaaluule Lydia Koidula oli üks ärkamisaja silmapaistvamaid luuletajaid. Koidula põhiliseks luulezanriks on isamaaluule. Tema isamaaarmastus lasi tal luua erakordseid isamaalisi luuleteoseid, mida tunneme ka tänapäeval. Lydia Koidula isamaaluules on väga loomuomane romantilisus ja erinevate abstraktsete sõnade kasutamine. Tema tuntuim luulekogu ,,Emajõe ööbik" koosned suurel määral just isamaalistest luuletustest. Koidula luuletuses ,,Mu isamaa on minu arm" väljendab kirjanik kokkukuuluvust oma isamaaga. Koidula räägib sellest, milliseid tundeid tekitavad temas kodumaa rõõmud ja mured, milleni ta ise oleks võimeline isamaa heaks minema. Luuletuse lõpus on ka Koidulale omast loodusearmastust: ,,Su linnud und mul laulavad, mu põrmust lilled õitseta, mu isamaa". Luuletaja räägib ka oma luuletustes rahva minevikust ning leiab sealt raskeid kannatusi ja valu mis kõik o...
Koju jõudes märkas ta, kui viimsed toomelehed langesid. 1.3 Inimese vari: Maret, kes oli oma poega sõjast seitse aastat koju tagasi oodanud, kuulis ühel ööl jõekaldalt appihüüdu. Ta ruttas kiirelt abipaluja poole ning meeltesegaduses ning lootusest põhinevalt juhtus nii, et ta arvas, et kannatanu ongi tema poeg. Selles loos oligi püant, mis seisnes selles, et lõpuks tuli välja, et mees, kelle Maret oli oma emapisarate ja ema südamevaluga maha matnud, ei olnudki Mareti poeg. 2. Popi ja Huhuu 2.1 Iseloomustan tegelasi. Popi oli alandlik, leppiv, heasüdamlik ning truu koer. Lõpuks oli ta vana, haige ja ogar. Ta mälu jäi väga nõrgaks ta ei suutnud enam vahet teha mineviku ja oleviku, tõe ja viirastuse vahel. Huhuu sõrmed olid kõnad, õrnad ja süsimustad, nagu oleksid tal peened nahkkindad käes. Nägu oli tal karvane ning seepärast ei saanud iial aru, mida ta mõtles, kas ta on rõõmus või kurb. Iseloomult oli
rannal-raibe, vabanemine- surm Kohtupäev- minakesksus ja grotesksus väheneb, usub uuestisündi, ajakriitiline luule, iroonia. Luuletsüklid ,,Dies irae" (34)- vihapäev, pikim luuletus, fasismi vastane. ,,Jumalate hämaras"; ,,poeet" - lõpp optimistlik; ,,jõuluöö"; ,,eleegia"-kurblaul; ,,sügise laul"- lihtne olupilt; ,,fööniks"- vaim on see mis jääb (1945) ,,Milleks mulle tiivad..." 1926 Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, Kui mu tähe matnud pilve pime kiht? Milleks mulle kuub, mis lausa kullast näib, Kui ju katkulehk mu kurgukoopast käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, Kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meelt? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt. Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, Et võiks rahu leida kustunute kõrval.
E. mus: vanem rahvalaul-regilaul(7,8 saj)Esitati naiste poolt,mehed samalajal tool,ühehäälne. Uuem rahvalaul 18.saj-puudus refrain.Fonograaf-helisalvestusseade. I laulupidu-1869,tähistati orjuse kaotamise 50ndat aastat, esinesid mehed. Tartus,18-19 juuni. esitati 15 ilmalikku ja 12 vaimulikku laulu. Ilmalikud :Aleksander Kunilaid Sind surmani," "mu isamaa on minu arm". lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas...
Tuul teele tervist vastu toob, Siin pilved, tuuled, päikene- nii õnnis olen ma! Kõik vanad tut´vad on, Siin olen nõnda vaene ma Siin olgu suur või väikene- Ja nõnda rikas ka: Kõik vanad sõbrad on. Mu tut´vad kõik on minuga Ja mina nendega Kui mina olin veel väikene mees Üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, Läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind Ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, Tal kitsaks on jäänud maapealne ring Lumehelbeke Tasa,tasa Liugleb aknale Nagu viibiks ta Tasa...tasa... Tasa,tasa, Mõtleks tulles ka: Miks nii tuksud,rind? Tasa,tasa! Tasa,tasa! Rahu otsib sind- Tasa,tasa... Vaesusest tingituna polnud Juhan Liivil oma kodu. Ta elas kuni 1908. aastani vanemate
naeravad sest soojas vees on tore paljajalu paterdada. Öeldakse et naer on tervisele kasulik. Mart ei karda külma sest ta on terve ja tugev poiss. Ta peseb end hommikuti jaheda veega sest see karastab. Salme võtab harja ja pulbri (pasta) et pesta hambaid. Ilm on selge kuid külm. Saabus hommik aga külm kõvenes. Kui taevas läheb pilve siis on soojem. Sadu algas mitte täna vaid juba eile. Sadu lakkas aga tuisk kestis edasi. Linnud otsivad toitu kuid lumi on kõik kinni matnud. Kui tuisk lõpeb siis viime lindudele toitu. Siin pole vaja kelku vaid suuski. Kui tunnid lõpevad siis läheme suusatama. Väike Andi tuleks ka aga tal pole suuski. Oleksin olnud veel õues kuid mul hakkasid käed külmetama. Käisime seenel. Ükskord sadas kogu päeva vihma nagu oavarrest. Meie Kallega ei saanud õue minna. Pidime istuma külalistetoas ja lugema lasteraamatuid. Alguses oli päris huvitav kuid hiljem hakkas igav
on tõesti väga vanad, tõendavad sealt leitud kivist tööriistad ja väga algelised metallriistad. 6 Kaevandused moodustavad 11-12 m. sügavused augud. Puutudes kokku metallisoonega on hakatud horisontaalselt kaevama käike kõrvale, nii kaugele kui võimalik. Käigu sisselangemise vältimiseks ehitati käikudesse sambad lae ja seinte toetuseks, kuigi on juhtumeid, kus sellest hoolimata on siiski lagi sisse langenud ja inimesed enda alla matnud. Pimedais käikudes töötati peeruvalgusel. Metall löödi lahti suurte kivist nuiadega. Kaevanduse suus asus harilikult maaga kaetud ahi, milles vaske sulatati - seega oli vasevalamine tuttav. 7
aastast. 1. jaanuaril 1924. aastal saatis Talvik "Loomingu" toimetajale Tuglasele luuletuse kaaskirjaga: "Mullatöölise elu ei anna mahti süvenemiseks". Oma varasemates luuleproovides otsis Talvik veel terviklikku, stiiliühtset kujundit. Aastal 1934 ilmus Talviku esimene luuletuskogu "Palavik" 1937. aastal ilmus tema teine luulekogu "Kohtupäev" Milleks mulle tiivad... Milleks mulle tiivad, kui mul puudub siht, kui mu tähe matnud pilvi pime kiht? Milleks mulle kuub, mis lausa kullast näib, kui ju katkulehk mu kurgukoopast käib? Milleks mulle sööma-, milleks joomarõõm, kui mind jalust rabab iga priskem sõõm? Milleks kuulsuski, mis hullutas mu meeli? Kord ta naeratas, kuid hiljem näitas keelt. Haud vaid andke mulle surnuaia sõrval, et võiks rahu leida kustunute kõrval. Magaja ... Mu liha kuivand on kiviks, mu veri kui roosteraud. Kui kellelgi tüliks olen, siis kaevake mulle haud. ..
Aleksander Saebelmann-Kunileid (22.11.1845-27.07.1875) Elulugu Aleksander Saebelmann-Kunileid sündis 22. novembril.1845 aastal Pärnumaal Audrus kohaliku köstrikooli õpetaja peres. Esimese muusikalise hariduse sai ta oma isalt, kes mängis orelit ja klaverit. 16.aastasena asus ta õppima Valgas asuvasse Janis Cimze seminari, mille lõpetas 1865.aastal. Seejärel töötas ta 3 aastat Paistus koolimeistrina. Sel perioodil uuenesid tema suhted Carl Robert Jakobsoniga, samuti tutvus ta ka Johann Voldemar Jannseni ja Lydia Koidulaga. Viimane lummas teda oma kauniduse, vitaalsuse ja luuleanniga. Kunileid oli andekas koolmeister, kel tärkasid ka hariduselu uuendamisega seotud ideed. Ta tegeles Eesti koolielu teoreetiliste küsimustega ja oli üldiselt erksa suhtumisega ühiskonnaelus toimuva vastu. Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust o...
Eesti muusika 11.klass Sis 1. aadliringkondades elavnes muusikaelu, õpetati talupoegi pilli mängima, levis rahvamuusikaõpetus, rändmuusikud, tähtsamad orkestrid Põltsamaal Kolgas ja Lihulas. Cimze seminar-aitas kaasa koorilaulu ja pillimuusika arengule. 2. I üldlaulupidu 1869 Tartus, 822 lauljat, ainult meeskoorid, dirigendid Jannsen, kunileid, Wirkhaus, ilmalikud ja vaimulikud laulud, korraldasid Jannsen ja Jakobson. II üldlaulupidu 1879 Tartus, 1070 lauljat, 202 pillimeest, dirigent Karl August Hermann, pool kavast olid eesti laulud, korraldasid Jannsen, Kreutzwald ja Jakobson. III üldlaulupidu 1880 Tallinnas, 648 lauljat, 98 pillimeest, dirigent Wirkhaus, kava maht väiksem, 7 eesti laulu, korraldas Johannes Kappel. 3. Seltsid olid väga tähtsad eesti kultuuri edasisele arengule, seltsidest said alguse esimesed üldlaulupeod, Jannsen esimese üldlaulupeo 1 korraldajatest, juhtis Tartu ning seega ka kogu eestlaste kultuurielu...
Ta mõistis, et see oli tema poeg. Maret aitas poja tuppa, ta vigastused olid suured. Ta ei tundnud oma poega äragi. Maret lasi doktoril poja üle vaadata. Härra ütles Maretile: ,,Jah, ta on haige. Kuid hoidke teda, siis ta saab terveks!". Järgmise päeva õhtul, suri poeg. Maret lasi poja matta. Peale matuseid näeb ta võõrast, kes ta poega tundis. Võõras aga ütleb, et ta poja haavad olid ravitud. Ning Maret jääb mõttesse, keda ta ometigi matnud ja leinanud oli? Vastust oma küsimusele ta ei saanudki. Sama küsimus tekkis ka minul. Kes oli see mees kelle ta oli matnud? Või oli see siiski ta poeg? Sel juhul, mida tegi poeg peale sõjast pääsemist? Kuidas poeg need uued haavad sai? Arst ütles, et nende haavadega poleks mees sõjast koju jõudnud ja võõrast ütles, et sõjas tal eluohtlikke haavu ei tekkinud ning haavad ravitseti tal ära. Seega, pidi poeg haavad hiljem saama, näiteks koduteel. Aga kes teda sel juhul haavas
Schuberti laulu- ja kammermuusika. Neid õhtuid, kus esitati Schuberti muusikat nimetati subertiaadideks. Schubert esines väga harva suurtes kontserdisaalides ja oma eluajal oli ta laiemale publikule tundmatu. Suurem osa tunnustusest saabus alles surma-aastal 1828 ku sõbrad korraldasid Schuberti esimese autoriõhtu mis oli tohutult edukas. Schubert suri haigusesse 31-aastaselt ning tema hauakivil on kiri ,, Muusika on matnud siia rikkaliku aarde, kui veelgi kõrgemad lootused". Looming Schubert oli suurepärane pianist ja kirjutas palju klaverimuusikat 22 klaverisonaati, kõiksugu väikevorme jne. Samuti on tal ka kammermuusikat peamiselt keelpillidele, kuulsaim on ,,Forellikvintett", milles on ta kasutanud oma soololaulu ,,Forell" teemat. Schubertil on 9 sümfoonat kuulsamaid nr 8 h-moll ,,Lõpetamata" (siiski lõpetatud, Schubert plaaniski selle 2-osalisena) ja nr 9 C-duur ,,Suur". Eluajal kumbagi ette ei
Kõrghariduseta heliloojad Aleksander Thomson 1845-1917(Peterburg).Lõpetas 1865 J.Cimze seminari, edasi õppis 2aastat tartu ülikoolis matemaatikat. Töötas mitmel pool eestis ja hiljem läheb üle Peterburgi. !876-surmani töötab Peterburgis Saksa Gümnaasiumis matemaatika õpetajana. Ta oli Rahvuslikukoorimuusika aluse panija. Tema põhihuviks oli rahvaviiside kogumine ning hilisem kasutamine oma loomingus, ka originaalloomingus on tunda rahvaviiside mõju. Säilinud koorilaule on umbes 40. Tuntumad: ,,Sokukene","Pulmalaul","Ketrakiisu", ,,laulge poisid,laulge peiud". Kõige kuulsam on ,,Kannel". Friedrich Saebelmann 1851-1911. oli tegelikult Aleksander Thomsoni noorem vend. Muusikahariduse sai temagi J.Cimze seminaril.2.aastat õpib Saebelmann Peterburgi konservatooriumis klaverimängu.1880.aastat töötab ta Paistus kooliõpetajana ja kooriõpetajana. Ta esineb mitmetes kohtades klaveri,oreli ja tselloga. Loonud on soololauluu ja mõnikümmend koorilau...
Tänapäeval eksisteerivas koopas, mis on peaaegu muutmatul kujul säilunud viimased 50 aastat, kaevamisjälgi ei leidu. Koopas voolanud oja kohta on märkmeid mitmes selle kohaga seotud muistendis, kus seda on seotud Vanapagana elukohaga ,kes sôbrutses Karksi ja Koodioru vanapaganatega ja lahkus koopast siis, kui seal hakati laulma vaimulikke laule. On viiteid sellele, et koobast on sôdade ajal varjupaigana kasutanud inimesed. Koopas voolanud allika on ilmselt matnud enda alla laest varisenud liiv. Vôimalik, et alanenud on ka pôhjavee tase, sest allikas, mis asub 40m koopasuust Halliste ürgoru poole, voolab välja ca 2 m koopa pôhjast madalamalt nivoolt. Tuntuks on koobas saanud A.Kitzbergi jutustuse "Maimu" tegevuspaigana. Tähtsus Teaduslik, rekreatiivne. Aruküla lademe Tarvastu kihtide ülemise osa paljand. Hea juurdepääsuga turismiobjekt, millel on seos Eesti kultuurilooga. Kaitse On riikliku looduskaitse all. Kaitse säilitada. Uuritus
Miina Härma ja Konstantin Türnpu Miina Härma sündis 1864 aastal Tartumaal Kõrvekülas. Suri 1941 aastal Tartus. Miina õppis Peterburi konservatooriumis ning tol ajal oli haruldane, et 19-aastane tütarlaps soovib omandada kõrghariduse. Ta oli esimene kutseline eesti muusik, kes hakkas tööle oma maa muusikakultuuri huvides. Lisaks tõi ta eesti muusikaellu elevust, tõstis selle kunstitaset ning värskendas rahvalikku vaimu. Tegi suurt muusikavalgustuslikku tööd, tutvustades kõige laiematele hulkadele heas ettekandes head klassikalist muusikat. Härma on põhiliselt koorikomponist - umbes 150 koorilaulu autor. Tema laulud on viisirikkad, lihtsad ja südamlikud; kargemad ja vähem sentimentaalsemad kui nt J. Kappelil. Domineerivad lüürilised loodus- ja armastuslaulud, inspireeritud Anna Haava luulest. Luulekujundid ja südamlik muusika on liitunud lauludes nagu ,,Küll on ilus mu õieke", ,,Kui sa tuled, too mul lilli", ,,Pü...
Iseseisev töö 12.klass Eesti muusika 1. Nimeta vähemalt kolm19.saj rahvusliku ärkamise aegset sündmust 1870 Eesti Üliõpilaste Seltsi rajamine 1857 Perno Postimees 1865 Laulu ja mänguselts ,,Vanemuine´´ 1869 I üldlaulupidu 1872 Eesti Kirjameeste Selts 1878 Sakala 2. Mis linn ja miks kujunes 19.saj kultuurielu keskuseks Eestis? Tartu,sest rahvusliku liikumise eestvedaja Jannsen hakkas seal välja andma Eesti Postimeest. 3. Mis aastal ja mis linnas loodi laulumänguselt "Wanemuine? 1865.Tartus 4. Kelle juhtimisel ja mis eesmärgiga loodi laulumänguselts "Wanemuine" Jannseni eestvedamisel.Edendada eesti elu ja kultuuri. 5. Mitmendal üldlaulupeol kõlas esmakordselt F. Paciuse laul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"? Esimesel ( 18.-20.juunil 1869) 6. Mis pealkirja kandis eesti esimene muusikaajakiri, kes ...
Esimesed heliloojad 11. klass 19. sajandi lõpu Eesti muusikaelus valitses saksamõjuline romantism ja koorilaulus eeskätt Liedertafel'i-stiil (sks Liedertafel-laululaud). Liedertafel'i-stiil tähistas tundelist mitmehäälset meestelaulu, mis levis 19. sajandi Saksa lauluseltsides. Samal ajal hakkasid Eesti heliloojad otsima uusi muusikalisi kujundeid oma rahvamuusikast. Rahvusromantism = rahvuslikud + romantilised ideed Rahvusromantismi tunnused: Tundeline Rahva ajaloost Folkloorist ehk rahvaluulest Rahvamuusikas hakati nägema kunstmuusika algmaterjali ning see ajendas heliloojaid koguma ja tundma õppima oma rahvaviise. Eesti heliloojate esimese põlvkonna silmapaistvamad esindajad olid vennad Aleksander Kunileid, Friedrich Saebelmann ning Karl August Hermann. Kõik kolm heliloojat kirjutasid eestikeelseid koorilaule, mis olid tõhusaks repertuaaritäienduseks kooridele ning kõlasid ka laulupidudel. Aleksande...
muuks kui uudiste ja meelelahutuse tootjaks. Meedia on nüüdisaegses ühiskonnas tähtsal kohal, seda kutsutakse isegi neljandaks võimuks ning selle loomine ja kujundamine on suures osas meie endi teha. Seda arvestades peame olema ettevaatlikud osas, mida otsustame lugeda või mida uskuda ning vaatama, kuidas saame ise tehtud otsuste abil muuta ühiskonda ajakirjanduse abil inimestele elamisväärsemaks. On tõsi, et ajakirjandus on oma algse põhimõtte kõrvale matnud ning lihtsamat teed läinud , kuid sellegipoolest on ta täitnud oma kohust minevikus hästi ja mängib suurt rolli Eesti ajaloos. Kindlasti ei oma meedia ka tänapäeval väiksemat rolli kui enne, kuid nüüdseks on võtnud selle eesmärgid veidi teise suuna.
· Selline magma tardub juba sageli vulkaanilõõres · Tuha ja laavakildude maha sadamisel moodustuvad paakunud kivimassid tuffikihid · Tuntumad kihtvulkaanid: Etna, Stromboli, Hekla, Askja, Kilimanjaro ja Fuji Etna Stromboli Vulkaanidega kaasnevad nähtused · Vulkaanipurske ajal moodustub gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust lõõmpilved · Sellised pilved on matnud enda alla Bombej linna, samalaadne pilv hävitas 1902. aastal Saint Pierre'i linna Vulkaanipursete ennustamine · Ennustamine: 1) Mõõdetakse infrapunasensoritega vulkaanikoonuse temperatuuri 2) Mõõdetakse maapinnalt põhjavete seisundi muutusi 3) Seismiline vaatlus 4) Vulkaanikraatri kohalt mõõdetakse SO2 ja CO2 sisaldust õhus 5) Mõõdetakse maapinna kõrguse muutusi Vulkaanide kasulikud omadused · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas, tänu mineraalainete
Juhan Liiv Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Ma leian,et luuletus räägib elutahtest. See, mida kirjanik nimetab helinaks on huvi ja lootused elult. Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Vanemaks saades, kui pilt mängumaalimast ja lapsepõlvest edasi reaalsemaks arenes, süvenes elu avastamise soov veelgi, kõik muutus huvitavamaks, kui kunagi varem. Kuid
Eriti õudaks teeb novelli selle karm sisu ja värvid. Sündmused toimuvad enamasti öösel kuuvalguses ja sügavas pimeduses. Pimedus tekitab hirmu ja tekitab viirastusi. Tumedad värvid sümboliseerivad sõja karme kannatusi ja suurt masendust. Maret ravis võõrast meest, keda pidas enda pojaks. Ta hoolitses tema eest nagu enda poja eest, kuigi tegelikult oli poeg surnud. Kui Maret lõpuks sellest aru saab, siis küsib ta endalt: ,,Keda ma olen armastanud, keda matnud, keda leinanud?". Maret oli kaotanud enda elu mõtte, edasiviiva jõu. Novell on hea näide sõja mõttetusest, sellest kuidas sõda hävitab peale sõduri ka lähedased. Kuigi armastus lõpeb Tuglase novellides pea alati traagiliselt, ei tähenda see moraalset kaotust. Ema Mareti armastus tõstab inimvääriliseks- olgugi elu viimasteks üürikesteks hetkedeks- inimnäota olendi, ,, inimese varju". Armastus, eriti kui selles leidub
19. SAJANDI LÕPP. ESIMESED KÕRGHARIDUSEGA MUUSIKUD (konspekt) Tähtsamad faktid: Eesti muusikas oli sajandi lõpuni valitseval kohal rahvaliku koorilaul. IV üldlaulupeol 1891. aastal Tartus osalesid esimest korda segakoorid. Järgmistel laulupidudel (1894, 1896) esines üha rohkem erinevaid koore. Sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud. Johannes Kappel (1855-1907) Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Kappel õppis aastail 1876- 1881 Peterburi konservatooriumis orelit ja kompositsiooni. Kappel valiti III, V ja VI üldlaulupeo üldjuhiks, kuigi ta elas Peterburis. Kappeli looming on põhitoonilt lüüriline, tugeva romantilise alatooniga. Kappel on loonud umbes 50 koorilaulu ( tuntuimad neist ,,Oleksin laululind", ,,Õhtuõhtud sõudvad sala" ja ,,Ööbik" ). Kappelil on ka kolm suuremat teost, väärtuslikeim neist on 1892. aas...
tegelema. Samuti kaasneb metsaraiega ka liikide hävimine. Järgmiseks probleemiks võiks nimetada kasvuhooneefekti, mille tõttu on Eesti kliima tunduvalt muutunud. Kasvuhoonegaaside tase õhus on tõusnud. Suurimaks saastajaks võib nimetada autoliiklust. Inimesi õhutatakse küll liiklema ühistranspordiga, kuid selles ei saa kindel olla, et see olukorda parandaks. Kliima soojenemise tõttu on oht, et ühel päeval on Eesti pindala väiksemaks muutunud ning vesi on saared enda alla matnud. Samuti võib kliima soojenemisega kaasneda igasugused epideemiad ja haigused. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka osoonikihi hõrenemist, mis on kaasa toonud meie keskkonda osoonikihi auke. Freoonide kasutamine on tekitanud Eesti kohale mitmeid osooniauke ning seda probleemi me nii lihtsalt parandada ei saa. Ma ise kasutan ka freoonseid tooteid, kuid üritan selle tarbimist vähendada. Kui kõik mõtleksid selle
Esimesed rahvuslikud heliloojad · II üldlaulupidu 1879 Tartus · Üldjuht Karl August Hermann · lauljaid 1070 ja mängijaid 202 · Terav konflikt repertuaari osas (Jannsen Kreutzwald, Jakobson) · et pidu ei tuleks "...meie häbiks üks saksa laulupidu eesti keeles"; Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavast oleksid eesti laulud. · III üldlaulupidu 1880 Tallinnas · Osalesid Põhja-Eesti koorid; 684 lauljat ja 98 mängijat · Üldjuhid Johannes Kappel, David Otto Wirkhaus · Laulupeod innustasid eestlasi laule kirjutama ja neid avaldama · Eesti laulude osakaal suurenes igal peo kavas · Soomlaste esimene üldlaulupidu toimus 1884 Jyväskyläs, kus lauldi ja eesti autorite laule Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845-1875) · Andekas helilooja, organist, koolmeister · Rahvusliku koorimuusika rajaja · Sündis köstri perekonnas; Valka õpetajate seminar · Õpetas Paistus, Valka seminaris, Peterburis, Gatsina eesti k...
Kirjanduse arvestuslik töö Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) · 14.03 emakeele päev, Tema sünnipäev · Esimene Eesti luuletaja · Kirjutas eesti keeles · Õppis Tartu Ülikoolis usuteaduskonnas · Polügott inimene kes oskab palju keeli · Ood ülistuslaul ,,Kuu", ,,Laulja" · Pastoraal karjaselaul ,,Alo ning Jaak" · Luuletused: ,,Olen jälle õnnis", ,,Ma pean jooma", ,,Naised" · On pidanud päevikut · Kogus Eesti rahvaluulet Friedrich Robert Faehlmann (1798-1850) · Pärit Järvamaalt · Üks esimesi eestlasi, kes lõpetas TÜ arstiteadusosakonna · TÜ-s eesti keele lektor · 1839 rajati Tema algatusel ÕES Õpetatud Eesti Seltsi sinna kuulus Eesti sõbralik seltskond estofiilid · Kogus rahvaluulet · Alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist · On kirjutanud 8 saksa müüti: Koit ja Hämarik, loomine, emajõe sünd, keelte keetmine, ...
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- j...
Lydia Koidula 1843-1886 Lydia Emilie Florentine Jannsen sai oma kirjaniku nime Koidula Carl Robert Jakobsonilt, kes nägi noores luuletajas ja tema loomingus eesti rahva ärkamise algust koidu aega. Ta sündis Vändras. Õppis isaga kodus. 1854 hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. Sealt on pärit esimesed kirjanduslikud katsetused. Ta tõlkis ja mugandas saksa keelest jutte isa ajalehe ,,Perno Postimees" tarbeks. 1862. sooritas Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami (pärast koolilõpetamist). Tema peamiseks tegevus alaks sai isa ajalehe ,, Eesti Postimees" väljaandmine ja kirjanikutöö. 1873. abiellus Koidula sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kes suunati pärast õpinguid Tartu Ülikoolis tööle Kroonlinna. Koidula jäi kodumaad igatsema see väljendus ta luuletustes. 1886. suri Koidula ja maeti Kroonlinna kalmistule. 1946. toodi luuletaja põrn Eestimaale ning sängita...
aastal. Oli keelustatud Nõukogude võimu poolt. Taastati 1984. aastal. Auhinna saajale ei anta raha, vaid kingitakse karjasemärss. 1965. aastal sai esimesena selle auhinna Debora Vaarandi, "Eesti mullad" Eelmisel aastal sai auhinna Eha Lättemäe "***Kui talvekuu on paratamatu..." Helin Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks, läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsas on jäänud maapealne ring. Rändaja Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. -- Lumesadu. Jalad väsind. Läbi, läbi näljane. Kuskil teed, ei tulekiiri, aeg ju hiline. Ennäe! tulukene siiski vilgub viimati. Koputan ja astun sisse -- lahkelt lahti tehakse. Tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba -- mõtelge! Soe saun ja lõhn nii armas. --
Kuid ka see ei ole alati reegliks. Vahest võib inimene olla terve kui purikas, aga ikkagist väga õnnetu või siis vastupidi. Osade inimeste jaoks peitub õnn nende tegevustes, näiteks töös või trennis. Nad põhimõtteliselt elavadki seal ning ei mõista, mida nad ilma selleta teeks. Ma arvan, et mõistlikuse piirides on teha tööd või trenni hea, kuid välismaailmast mingi töö või trenni pärast ennast välja lõigata pole ka mingit mõtet. Kui inimene lõpuks aru saab, et ta on matnud ennast töösse või trenni, siis ta saab aru, et see tegelikult ei tee teda õnnelikuks. Minu arvamus õnnest on see, et sul peab olema perekond ja inimene kes sind armastaks. Kui perekonda pole, siis ollakse tihti õnnetud. Tähtsat osa õnnes mängivad minu arust ka sõbrad. Tõelised sõbrad ja perekond on need, kes sageli toetavad, kui vaja ning nendega saab mõnusalt aega veeta. Ma ei usu, et sõpru saab võrrelda rahaga. Raha on muidugi vaja, kuid raha ei asenda
lauldi. Seda kivipaneku kommet jätkasin ka mina oma turistidega ja teised Lahemaa giidid. Kes luges luuletust, kes rääkis mõne loo. Kive toodi juurde lähedalt rannast. Möödus mitu aastat. Kord, kui olin tagasiteel neemelt, kus olime jällegi rühmaga tseremoonia korraldanud, peatas mind Neemela perenaine Laura. Ta naeris ja küsis, kui kaua ma veel käin oma rühmadega tema koera haual palvetamas. Olin üsna jahmunud. Laura sõnul olid lapsed sinna kohta matnud tema koera Jaska. Iga kord, kui inimesed neemel kive lisasid, mõtles ta, et pole ühtegi teist koera maailmas, kelle hauda nii austataks kui tema koera oma. Ta lisas, et Jaska oli hea koer. Sestpeale lõpetasin turistidega kivide korjamise rannalt. Mitte küll Jaska haua pärast, aga aegapidi oli mulle hakanud tunduma, et iga kivi rannas hoiab kinni tükikest maad. Mida rohkem kive ära korjati, seda enam hakkas meri randa selles kohas lõhkuma. Mul kulus
teema. Terve elu piinas teda raske vaimuhaigus, mis käis peal hooti. Oma tõvest kirjutas ta luuletuses ,,Helin". Kui mina olin veel väikene mees, üks helin mul helises rinna sees. Ja kui mina sirgusin suuremaks läks helingi rinna sees kangemaks. Nüüd on see helin pea matnud mind, ta alla rusuks on raugenud mu rind. See helin mu elu ja minu hing, tal kitsaks on jäänud maapäälne ring. Siit võib leida, et mida vanemaks ta sai seda hullemaks läksid haigus hood. Luuletuse lõpp pajatab seda, et uskus, et seesama tõbi tapab ta. Selles suhtes oli õigus Liivil, kuna enne surma muutus ta hulluks ja uskus, et on kuninglikust soost.
helilooja maakrahv Moritzi juurest ära ning Schütz jäi Dresdeni õukonda kappellmeistriks ja kooripoiste väljakoolitajaks ligi pooleks sajandiks. Ta käis veel kord Itaalias, tutvus seal Claudio Monteverdi ja tema muusikaga ning tõi uued Itaalias valitsevad muusikatuuled ka Saksamaale. Mitu aastat tegutses ta Taani õukonnas, kuhu tal õnnestus aeg-ajalt varjuda ka 30-aastase sõja ajal, mil Dresdeni õukonnamuusikutele palkagi ei makstud. Ta oli matnud nii oma kaks tütart kui ka abikaasa, kui ta 87 aasta vanuses oma kodukandis Dresdeni lähistel suri. Schütz on tunnistatud 17. sajandi Saksamaa suurimaks heliloojaks, samuti sai temast esimene rahvusvaheliselt tuntud saksa helilooja. Ta pani aluse intellektuaalsele ja käsitöö oskust hindavale Saksa muusikatraditsioonile, mis jäi valitsema veel 250 aastaks. "Jeesus Kristuse sünniloo" (Historia der Geburt Jesu Christi) käsikiri leiti alles 1908. aastal
Lydia Emilie Florentine Jannsen Merilyn 10. klass 2006 Lydia Koidula Lydia Emilie Florentine Jannsen kirjanikunimega Lydia Koidula sündis 24. detsembril 1843. a Vändras. Enne Pärnusse kolimist õpetas teda kodus isa. 1854.a kolis ta perega Pärnusse ja hakkas õppima Pärnu saksa tütarlastekoolis. 1862.a sooritas ta Tartu Ülikooli juures koduõpetaja eksami. Sellest ajast alates hakkas ta järjest rohkem tegelema ajakirjandustööga, aidates isal J. V. Jannsenil algul Pärnus , hiljem Tartus ajalehte toimetada. Lydia Koidula hakkas tegelema ka oma kirjaniku tööga. Oma kirjanikunime sai ta Carl Robert Jakobsonilt ja see tähistas koidu aega. 1873.aastal abiellus ta sõjaväearst Eduard Michelsoniga, kellega koos läks Lydia Koidula elama Kroonlinna. Tegi koos mehega pika reisi Saksamaale, kirjutas endiselt jutte ja luule...
" (lk28) · Juhus ongi see, mis meid ükskõikseks teeb. Paar kuud tagasi istusin ühes varjendis ja mängisin skatti; mõne aja pärast tõusin püsti ja läksin ühte teise varjendisse tuttavaid külastama. Kui ma tagasi tulin, polnud esimesest varjendist enam midagi alles, raskekaliibrilise otsetabamus oli selle puruks tampinud. Läksin teise varjendi juurde tagasi ja jõudsin just õigeaegselt pärale, et aidata mehi välja kaevata. Vahepeal oli samasugune mürsk varjendi kinni matnud. (lk 63) · Me näeme elamas inimesi, kellel puudub kolju; me näeme jooksmas sõdureid, kellel mõlemad jalad on ära kistud; nad komberdavad oma luukildudes jalaköntidel lähimasse mürsulehtrisse; üks jefreitor roomab kätel kaks kilomeetrit ja veab enda järel purukspekstud põlvedega jalgu; teine läheb sidumispunkti, käed vastu kõhtu surutud, ja üle ta käte libisevad aegamisi soolikad; me näeme mehi ilma huulteta, ilma
Kui mina olin veel väikene mees, Mina kõnd`sin kurba rada, üks helin mul helises rinna sees. Kurba rada kõnd`sin ma; Muresid mul mitusada – Ja kui mina sirgusin suuremaks, Oh kuis mahajäetud ma! Läks helingi rinna sees kangemaks. Kivi kukkus kivi juurde, Nüüd on see helin pea matnud mind, Jõgi püüdis meresse, Ta alla rusuks on raugenud rind. Koerakutsik ema juurde, Ema juurde – ussike. See helin mu elu ja minu hing, Tal kitsaks on jäänud maapäälne ring. Kuhu lähen mina, vaene? Kelle juurde, koduta? Oh mu vend, mu sõsar, naine,
Elulugu Lydia Koidula, sünninimega Lydia Emilie Florentine Jannsen, sündis 24. detsember 1843 Vana- Vändras. Koidula isa oli Johann Voldemar Jannsen kes oli põline Vändralane ja ema, Emilie Jannsen, oli saksa soost. Lydia Koidula oli peres vanim laps, kuid hiljem sündisid veel õde Eugenie ja vennad Julius, Leopold, Harry ja Eugen. Koidula lahkus oma sünnikohast Vändrast 10.aprillil 1850, kuna J.V.Jannseni "Sõnumitooja" edu peale kade pastor otsustas tunduvalt vähendada köstri sissetulekuid maast. Selline ebaõiglus solvas sügavalt J.V.Jannsenit ning väljapääsu leidmaks, otsustas ta elukoha ära vahetada. Kui Jannsenite perekond Pärnusse kolis, ei olnud see veel supellinnana populaarne. Pärnus elas Koidula Ülejõe koolimajas. Esimesel kolmel aastal seal ei käinud Lydia koolis, sest oma alghariduse sai ta oma isa käest.1854. Aastal läks ta aga Pärnu saksa tütarlastekooli, mis oli to...
Orav on loomariigis suure raiskaja kuulsuses. Näiteks loobib ta puu alla laiale rohkem pähkleid, kui ära sööb, ja õunaaias pudistab ära ilusaid õunad selleks , et neist seemneid kätte saada. Oravad ei maga talveund. Kuna talvel ei saa nad toitu hästi kätte korjavad nad enne talve endale varusid. Puuõõnsustesse, maapealsetesse peidikutesse puujuurte alla korjavad nad kuivatatud seeni ja marju, seemneid ja pähkleid. Paljud seemned ja pähklid, mille orav on maha matnud ununevad talve jooksul, ja kevadel hakkavad need idanema ja nendest võivad kasvada uued taimed. Talvel, aga otsivad oravad vahel tuulisemaid paiku kust suurema osa lund on ära puhutud ja kraabivad sealt taimi välja. Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva või kasutab selleks vanu varesepesi ja puuõõnsusi, vahel isegi suuremaid lindude pesakaste. Raagudest ehitatud kerajal pesal on külgava. Vooderduseks sobivad sammal, karvad, takk ja muu muhe materjal
1803 1882 Friedrich Reinhold Kreutzwald 24. detsember 1843 1886 Lydia Koidula 1850 1885 Ärkamisaeg (Eesti kultuuri I suur tõusuperiood ja selle kuulutajaks sai ,,Perno Postimees, rahvuslik liikumine) 1857 ajaleht ,,Perno Postimees" 1862 rahva väljaanne ,,Kalevipoeg" 1864 ajaleht ,,Eesti Postimees" 1865 laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine" 1866 muinasjutt ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" 1869 I üldlaulupidu Tartus 1868 1870 Carl Robert Jakobson Kolm isamaa kõnet Vanemuises 6. oktoober 1868 C.R. Jakobsoni I isamaa kõne Vanemuises 1870 I näidend Vanemuises ,,Saaremaa onupoeg" 1872 komöödia ,,Säärane mulk" 1878 ajaleht ,,Sakala" 24 veebruar 1918 Eesti Vabariigi sünd, mille hümniks sai ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" ,,Mu Isamaa Mu Õnn ja Rõõm" kanti esmakordselt ette Tartus 1869 I üldlaulupeol. Sõnad - Johann Voldemar Jannsen Viis - Fredrik Pacius Keele ja hariduse seos: Mida haritum on keel, seda haritum on...
Läksime järve äärde jalutama ning ta tegi mulle ettepaneku hakata Kõrboja peremeheks. Ma ei tahtnud, et selline talu oleks minusuguse sandi peremehega ja keeldusin. Varsti jõudis kätte Pähklipüha. Pähklipüha öösel kadus Kõrbojal Mousi ning ka Katku Neero oli terve öö ulgunud. Keegi ei teadnud veel miks. Kuid omi mõtteid mõlgutades leidsin, et kellele minusugust santi siin ilmas üldse vaja on. Nüüd juba taevast nägin, kuidas Mikk Mousi sinna samasse pingi alla maha matnud oli, kust ta surnuna leiti. Varahommikul läks ka minu ema vaatama, miks meie Neero terve öö ulgunud oli... Olin ka mina endale otsa teinud ja läinud kuskile paremasse kohta...Taevasse. Veidikese aja pärast jõudis Katkule ka Anna. Nad rääkisid emaga, mis juhtunud oli. Anna rääkis täpselt nii, nagu ei oleks meie vahel olnud kunagi midagi enamat, kui ammune sõprus. Anna ei tahtnud enam Kõrbojal olla, ilma minuta ning palus ema,et too Mikule seletaks, miks Anna lahkub.
Kuid tegelikult tõi Toomas Nipernaadi ka päris palju kahju, kord materiaalselt, kord emotsionaalset või siis hoopis mõlemat korraga, ehkki alati mitte tema enda käte läbi. Kui nüüd meelde tuletada pärdiku lugu, kuidas mehe pärast raiuti terve kuhja puid maha, et looma kätte saada või kuidas Küüp lõhkus joobnud olekus tosin nõusid, et Nipernaadile lähemale pääseda, sest too oli närvi ajanud baarimeest oma sookuivatusjutuga. Ja loomulikult, sookuivatus, kas mitte ei matnud vesi lõpuks hoopis kõik heinamaad enda alla. Kuid ei, Toomas Nipernaadit ei saa kurjategijaks nimetada, ta tahtis ainult head ja ei midagi muud. Kõik puhtast südamest. Kasutas ära kõik jumala poolt loodud jäsemed, ajurakud ning lahke südame, et teistel oleks hea. Tegutses teiste meeleheaks, ise sellest mingisugust kasu saamata, nii hea ta oli, see Nipernaadi. Peategelane on kui põgenenud hing, kes otsib oma kohta, seda õiget paika, kuhu end sobitada
NOVELLE Edgar Allan Poe 19. jaanuar 1809, Boston - 7. oktoober 1849, Baltimore Novelle: Ligeia Usheri maja hukk William Wilson Ligeia Minavormis jutustus elust, kahest abikaasast, kellest esimene, Ligeia, oli südamele armsaim teine, Rowenna, vaid vari mehe silmis Ligeia iseloomustus: "väga vana päritolu", "sõber ja kihlatu", mees oli unustanud ta perekonnanime, nägu kaunis kui "oopiumunelm", suured tumedad"gasellisilmad", brünett, sale, elevandiluu nahk Elu ajal mees ei osanud Li armastust hinnata, aga kui haigus tolle endaga hauda kaasa hakkas viima, siis abikaasa mõistis, kui väga oli naine teda armastanud Mees abiellus peale leina taas, kuid uus naine oli blond ja sinisilmne, nõrgema iseloomuga kui Ligeia oli olnud. Rowenna ei armasta meest, too on samuti jahe nende abielu lõpphetked mööduvad samas kambris, kus ka pulmaöö. R...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
