Kriminaalmemetluse seadustik Iseseisev töö 1. Mida tähendab süütuse presumptsioon? süütuse presumptsioon tähendab seda, et kõiki süüdistatavaid peetakse süütuks kuni nende süü on õiguslikult kindlaks tehtud 2. Kohtuistungid on üldjuhul avalikud. Mis tingimustel võib kohtuistungid kuulutada kinnisteks? riigi- või ärisaladuse, kõlbluse või inimesteperekonna- ja eraelu kaitseks või kui seda nõuavad alaealise, kannatanu või õigusemõistmise huvid. 3. Mis toiminguid teostab maakohtu kohtunik ainuisikuliselt? Maakohus arutab tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju ning teeb muid toiminguid, mis on seadusega antud tema pädevusse 4. Kas kohtunik võib kollegiaalses otsustamises jääda erapooletuks? Kas kohtunikul võib olla eriarvamus? Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Jah. 5. Mis on prokuratuuri osa kriminaalmenetlus...
Seega tehti eelnevatest seadustest leidunud normidest teadlik valik. Kindlustamaks oma seisuse arusaamu ning ühiskondliku hierarhia toimimist iseloomustab CCC õigusnorme madal abstraktsioonitase. Tegemist on väga spetsiifilise, kõiki kuriteo tunnuste erinevaid avaldumise nüansse lahkava seadustikuga. Nagu ka eelpool öeldud on sellel ka lihtne põhjus puudus ühtne praktika ja ühtne mõistmine teost, teo toimepanemise viisist ja teo tagajärjest. CCC puhul peab arvesse võtma, et seadustik koostati eesmärgiga seda rakendada kõigis Saksa impeeriumi regioonides, mida valitses keiser Karl V. Kõik need maad olid erineva arengu astmega ning tuli arvesse võtta asjaolu, et selle seaduse järgi pidid kohut mõistma ja protsessi juhtima erineva taustaga kohtunikud ja kohtuametnikud. Kõigil osalistel pidi olema selge tema tegevus kohtuprotsessis. Kõik pidid aru saama oma rollist ja sellega
4. Millisesse kohtusse esitatakse kassatsioonikaebusi? Riigikohus on riigi kõrgeim kohus, kes vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. 5. Millise kohtu juures asub kinnistusosakond? Maa- ja linnakohtud 6. Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. 7. Milliseid kohtuasju lahendavad halduskohtud? Avalik-õiguslike vaidluste lahendamiseks on Eestis loodud halduskohtud. Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus. 8
............... , mille käigus tagastas Rootsi Venemaale ............................... ......................................... ja Novgorodi. Ühenda õiged paarid 1. Pärisorjus a. Selle moodustasid 29 kubermangu Venemaa Euroopa osas 2. ,,Maakonnakogu seadustik" b. Langetas aastatel 1648-1649 tähtsaid otsuseid 3. Sunnismaisus c. Seadustik, mis tegi järelandmisi eriti aadlikele 4. Maakogu d. Keisrinna, kes tõusis Venemaa troonile paleepöördega (1762-1796). 5. Aleksei Mihhailovits e. vene tsaar 1645-1676. aastatel. 6. Katariina II f. Silmapaistev sõja- ja riigimees ning usujuht. 7. Vale-Dmitri I g
§118 Raske tervisekahjustuse tekitamine Sisekaitseakadeemia Päästekolledž Tea Talupoeg 2017 Mõisted • Karistus • Süütegu=kuritegu/väärtegu • Kriminaalkoodeks=karistusseadustik • Süüteokooseis • Objektiivsed ja subjektiivsed tunnused Karistusseadustik • Süütegude temaatikat käsitlev Eesti seadus • Seadustik vastuvõetud 6.juunil 2001 ning jõustunud 1.septembril 2002 • Enne karistuseadustikku kehtis Eestis kriminaalkoodeks • § 1. Karistusseadustiku üldosa kohaldamisala • (1) Karistusseadustiku üldosa sätteid kohaldatakse käesoleva seadustiku eriosas ja muudes seadustes sätestatud süütegude eest karistamiseks. • (2) Karistusseadus käesoleva peatüki tähenduses on käesolev seadustik või muu seadus, mis näeb ette karistuse süüteo eest. KarS§118
собрание, Том 20, 1. часть – 19283, 15.08.1845. JURIDICA III/2012 169 „Kohtuniku ees seisab kaks jumalat, kaks õigust ja kibe tarvidus ühte kui teist ehk mõlemaid korraga teenida.“ Olja Kivistik Läänemere provintsis. Seadustik ei jõustunud territoriaalselt Soomes*10 ja Poolas.*11 Teistsugustel tingi- mustel ja teatud piirangutega kehtis see ka Siberis, Kesk-Aasias ja Kaukaasias.*12 Seadustiku artikli 174 alu- sel ei kohaldatud uue seaduse sätteid nendes asjades, mis tuli lahendada kirikuseaduste või Vene sõjaväe- seaduste järgi.*13 Kriminaalseadustiku ametlik pealkiri oli „Kriminaal- ja paranduslike karistuste seadustik“ („Уложение
milles on juhendid kuidas toimida. USA ja Inglismaa tsiviilõigus on üksikjuhtumi põhine, ladina keeles „ Casus“. Kaasuse põhine õigus on sissetoodud sellisel viisil, et kui riigkohus on mingi kohtuasja (casuse) mingil viisil lahendanud, siis on alamal seisvatel kohtutel kohustuslik lahendada analoogilised asjad sarnaselt . Alamal seisvad kohtud viitavad Riigikohtu lahendile. Tsiviilkohtumenetlust reguleerib peaasjalikult tsiviilkohtumenetluse seadustik, millest varasemalt kehtis eelmine Tsiviikohtumenetluse seadustik ja enne seda Eesti NSV Tsiviilprotsessi koodeks Tsk. Tsiviikohtumenetluse seadustik TsMS, mis jõustus 1.jaanuaril 2006.a. sisaldab õigusnorme, mis määravad üldiselt kindlaks tsiviilasjade kohtumenetluse korra Eesti kohtutes. Lisaks sisaldub tsiviilmenetluse õigust veel pankrotiseaduses puutuvalt tsiviilkohtumenetluse üle spetsiifilise alaliigi pankrotimenetlusega(RT 2003,17, 95), samuti täitemenetluse seadustikus,
Vastused! 1) Mis on maksejõuetus? Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. § 1 (2) (pankrotiseadus) 2) Mida tähendab pankrot? Eestis reguleerib pankrotimenetlust "Pankrotiseadus". Pankroti mõiste Eesti õiguses - püsiv maksejõuetus. Võlgniku varaline seisund, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ei ole see suutmatus ajutine. Pankroti kuulutab välja kohus. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitab kohtule kas võlgnik ise, tema võlausaldajad, võlgniku pärijad või teised seadusega määratud isikud. Juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse korral on tema juhatuse liikmed või likvideerijad kohustatud ise pankrotiavalduse esitama. § 1 (1) (pankrotiseadus) 3) Mida tähendab pankrotimenetluse raugemine? Kohus lõpetab määrusega men...
Keskaegne linn ja elu Katre Ulp 10.b klass Linnade tekke Soodne asukoht linnade tekkimiseks- liiklusteede sõlmpunktide juurde Uuendused käsitöös- käsitöö eraldus põllumajandusest Linnaõigus Seadustik, mille Linnaõiguse andmise allusel korraldati elu ürik (1291. a) linnas Linnaõiguse kinnitas senjöör Linnakodanikel oli isiklik vabadus, eraomand ja pärimisõiguse kaitse Linnade ja maaisandate suhted Väike linnad jäid senjöör võimu ja kaitse alla Suurlinnad- senjööriks kuningas, et vabanede kohalike feodaalide ülemvõimu alt Lombardia ja Toscana püüdsid vabaneda Püha Rooma võimu alt- moodustati liitusid enda kaitseks
.................................. 2 2. Üldist............................................................................... 3 3. Olulisemad Rooma õiguse allikad.............................................. 4 4. Legisaktsiooniline protsess...................................................... 7 5. Täitemenetlus legisaktsioonilises protsessis ................................. 11 6. Formulaarprotsess ja legisaktsiooniline protsess............................. 13 7. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ja legisaktsiooniline protsess............. 14 8. Kokkuvõte......................................................................... 16 9. Kasutatud kirjandus ja normatiivmaterjal...................................... 17 ÜLDIST Rooma impeerium oli õigusriik. Kogu ühiskonnaelu oli kindlalt määratletud seadustega ja seadused kehtisid ühteviisi kõigi inimeste, sealhulgas keisri, kohta.
maakohus. Halduskohtud – Tallinna ja Tartu halduskohtud, millel 4 kohtumaja(Tallinn, Tartu, Pärnu, Jõhvi) 27) Millised kohtud kuuluvad II astmesse ja milline III astmesse? II astesse ringkonnakohtud Tallinnas ja Tartus. III astmesse Riigikohus Tartus. 28) Milliseid kohtuasju arutavad maakohtud ? Maakohtus arutatakse tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning tehakse muid toiminguid, mis on seadusega antud nende pädevusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik 29) Milliseid kohtuasju arutavad halduskohtud? Avalik-õiguslikke vaidlusi, haldusasju. 30) Nimeta individuaalset töövaidlust lahendavad organid. Töövaidluskomisjon, kohus.
õigusnormide tulenev igaühe kogumik õigustus 3 4 Õiguse allikad · Suulised Moraal ja tava · Kirjalikud Õigusnormid Muud allikad 5 6 Manifest kõigile Eestimaa rahwastele 1918 7 8 Äriõigus · Äriõigus ehk kaubandusõigus on eelkõige ettevõtjate vahelisi suhteid reguleeriv õigus. · Eesti äriseadustik on äriühingute seadustik, sisaldades norme ettevõtjate, eelkõige äriühingute kohta. https://www.riigiteataja.ee/akt/13334866 · Lepingud reguleerib võlaõigusseadus tsiviilseadustiku osana. · Eesti nüüdisaegses eraõiguses ei ole alust äriõigust eraldi õigusvaldkonnana eristada. 9 10 Juriidiline isik · Korporatsioonid (laiemas tähenduses) Avalik-õiguslikud (riigiasutused)
HAGIAVALDUS Adressaat: Valga Maakohus Vabaduse 5, 68204 VALGA Hageja: Milvi Palm isikukood: 45302215667 elukoht: Kaare 27-11, 41598 VALGA Kostja: Jüri Palm isikukood: 35208247123 elukoht: Kaare 27-11, 41598 JÕHVI Hageja esindaja: [sinu nimi] isikukood: [...] elukoht: [...] Kuupäev: 16.12.2011 __________________________________________________________________________ Õiguslik raamistik Tsiviilkohtumenetluse seadustik Võlaõigusseadus Ese (esindaja nõue) Palun arestida võlgniku Jüri Palmi, isikukood 35208247123 vara ja tagastada võla suuruses 22100 (kakskümmend kaks tuhat ja sada) EEK Malvi Palmi, isikukood 45302215667 kasuks. Alus (faktilised asjaolud) Hageja laenas kostjale 2008 aastal 26 000 krooni. Laenu kohta sõlmiti kirjalik laenuleping. Lepingu kohaselt laenult intressi ei arvestatud. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagasi maksma 10 aasta jooksul alates 13.02.2009 2 korda (13.02
NAFTA - North America Free Trade Agreement, asutatud 1994 EFTA - European Free Trade Association, asutatud 1960 Tolliliit (MERCOSUR) Liikmesmaade vahel kaubandustõkked puuduvad ja kaubavahetuses liiduväliste riikidega on kehtestatud ühtsed reeglid. MERCOSUR - Ühisturg (COMESA) Vabakaubanduspiirkonna ja tolliliidu eelistele lisandub ka tööjõu ja kapitali vaba liikumine ühenduse piires. COMESA - Majandusliit (EU) Ühisturu põhimõtetele lisandub keskne juhtimine, ühine seadustik, ühine majandus- ja rahanduspoliitika ning ühisraha (kõige kõrgem aste riikidevahelises majanduskoostöös). Suhtlemine, vahetus - piiranguteta; välisriikidega ühtsed reeglid; lisandub poliitika. EU - European Union, asutatud 1952 RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID IMF (International Monetary Fund) - asutati 1944, liikmesriike 188 (2013 a seisuga). Püüab vältida ülemäära järske, maailmamajandust ohustavaid valuutakursside kõikumisi ning leevendada finantskriise.
toime tegu või hoiduda sellest. (purjus peaga ei tohi sõidukit juhtida) Materiaalõiguse normid: *ei rakendu iseenesest; *eeldavad, et subjekti õigusvastase käitumise korral tuleb kohaldada materiaalõiguse normides sätestatud sundi. 8. Protsessuaalõiguse normid. Protsessuaalõiguse normid reguleerivad materiaalõiguse normide rakendamise menetlust. Sätestavad: *õigustatud ja kohustatud subjektid; *nende õigused ja kohustused vastavates menetlustoimingutes Kriminaalmenetluse Seadustik (KrMS)-reguleerib sätteid, mis puudutavad kuritegevust Väärteomenetluse Seadustik Tsiviilkohtumenetluse Seadustik (TsKMS) Halduskohtumenetluse Seadustik (HKMS) 9. Sanktsiooni mõiste, liigitus. Sanktsioonide all mõistetakse mõjutusvahendeid, mis kuuluvad rakendamisele normi rikkuja suhtes. Sanktsioone liigitatakse: *rakendavate mõjutusvahendite iseloomu ja *neid rakendavate organite järgi – toimub liikluseeskirjade rikkumine, siis politsei või kohus võivad sanktsioone rakendada
kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. *Kohtulik kokkuleppementulus on üks võimalus traditsioonilise kohtumentluse asemel ning seisneb privaatses, poolte kokkuleppel toimuvas vaidluse lahendamises tegev-või pensionil kohtuniku vahendusel, kes on koolitatud vaidlusi lahendama. Kompromissi mõiste Tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtuliku kompromissi mõistet ei defineeri. Üldkeeles tuntakse kompromissi kui vastastikuse järeleandmise teel saavutatud kokkulepet. Kohtulikku kompromissi on kõige õigem määratleda ja defineerida teda iseloomustavate tunnuste kaudu: · kohtu kinnitatud poolte vaheline kokkulepe; · mis oma materiaalõiguslikult sisult vastab kompromisslepingu mõistele; · protsessuaalselt omab kohtuvaidlust lõpetavat toimet;
1.Õigusakt(id), mis reguleerivad Avaliku teenistuse seadus Töölepingu seadus töötamist Korruptsioonivastane seadus Tsiviilseadustiku üldosa seadus Töötajate Võlaõigusseadus distsiplinaarvastutuse seadus Halduskohtu menetluse seadustik Töölepingu seadus 2.Organisatsioonid ja ametikohad, kus Riigi- ning valitsusasutused, Eraettevõtted on teenistussuhe, töösuhe? KOV asutused. Riigi- ning valitsusasutuste, KOV asutuste töötajad, kes ei teosta avalikku võimu. 3
tulumaks подоходный налог tunnistaja, tunnistaja свидетель, свидетельские показания ütlused tõendite hindamine оценка доказательств täiendjuhendamine дополнительный инструктаж täiendõpe дополнительное обучение täiskasvanute koolituse Закон об обучении взрослых seadus täitemenetluse seadustik Кодекс об исполнительном производстве tööaeg рабочее время tööandja работодатель tööelu arengu osakond Отдел развития трудовой жизни tööga rahulolu удовлетворённость работой töögrupp рабочая группа tööhügienist гигиенист труда
kohtumenetluseks vajalikud tingimused. Tsiviilasi. Haldusasi. Kriminaalasi Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste ring on suur ning sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik. Poolteks on hageja ja kostja. Hageja on hagiavalduse esitaja ning kostja on hageja poolt oma hagiavalduses näidatud isik, kelle vastu tema haginõue on suunatud. Kolmas isik on isik, kelle õigusi või kohustusi kohtulahend võib puudutada. Tsiviilasjade lahendamisega tegeleb maakohus. Haldusasjade lahendamisega tegeleb halduskohus. Kui inimene leiab, et avalik-õiguslik isik
Äriseadustik - kas õigus või õiglus? Äriseadustik on Eesti Vabariigi Riigikogu seadus, mis reguleerib ettevõtjate tegevust. Pärast omandiõiguse alused sätestanud asjaõigusseaduse vastuvõtmist 1993. aastal seati sihiks korrastada majanduskeskkond ja luua euroopalik ärikultuur ning selleks asuti välja töötama 1993. aastal äriseadustikku. Seadustik võeti vastu 15. veebruaril 1995.aastal ja jõustus 1.septembril 1995 aastal. Kuigi nüüdseks äriseadustikus sätestatud õigussuhted tunduvad meile praegu, kümmekond aastat hiljem, palju mõistetavamad, ei läinud nende kehtestamine kaugeltki lihtsalt. Algselt oli äriseadustik ettevõtjaile uudne ja keerukas reeglistik, mis kodifitseeris kõik majandustegevuse alusnormid, hõlmates ka mitmeid tollal reguleerimata valdkondi. Seadustiku koostamise protsess
ja Pärnu Halduskohus. Tallinna Halduskohus jaguneb kaheks kohtumajaks, millisteks on Tallinna Kohtumaja ja Pärnu Kohtumaja. Tartu Halduskohtu tööpiirkonda kuulub Tartu Kohtumaja ja Jõhvi Kohtumaja. Kahes halduskohtus kokku tegutseb 27 kohtunikku, nendest 18 kohtunikku Tallinna Halduskohtus ja 9 kohtunikku Tartu Halduskohtus. Halduskohtu pädevust, halduskohtusse pöördumise korda ning menetlust halduskohtus reguleerib halduskohtumenetluse seadustik. Halduskohtumenetluse seadustik võeti Riigikogu poolt vastu 25. veebruaril 1999.a seadusega (RT I 1999, 31, 425) ning see jõustus 1.01.2000.a. Halduskohus juhindub lisaks halduskohtumenetluse seadustikuga reguleerimata küsimustele ka tsiviilkohtumenetluse sätetest, kusjuures tsiviilkohtumenetluse sätetest juhindudes arvestab halduskohus halduskohtumenetluse erisusi. Käesolevas referaadis käsitletakse halduskohtumenetlusega seonduvat problemaatikat osas,
justnimelt Vana-Roomat. Sarnaselt tänasele Euroopale olid vabariigiaegses Roomas pea kõik tähtsamad riiklikud ametikohad valitavad, kusjuures valimisõigus laienes ka vaesematele kodanikele. Siiski polnud tagatud kõigi riigi elanike esindatus ning talupojad olid sageli sunnitud hääletama oma maaomaniku soovi järgi rahva võim kehtis vaid teatud piirangutega, valitud pärinesid valdavalt aristokraatide seast. Tsiviilõiguse klassikaks peetav Rooma seadustik on aluseks kogu tänasele õiguskorraldusele. Oluliste seaduste kaheteistkümnele tahvlile jäädvustamisel kujunes oluliseks sõnaühend ius scriptum õigus loodi selle kirjapanemise läbi. Kuid ka siin ei olnud roomlased esimesed, kes niimoodi oleks talitanud. Vahemereäärsetes maades pandi seadustekstide koostamisele algus juba varem, kirjutatud õigusest on märke ka varasest kuningate ajajärgust. Rooma 449. aastal eKr
Eksamivorm: kirjalik, iga üliõpilane vastab 5 küsimust, iga küsimus 20 %, hinne vastavalt kooli hindamise juhendile. JUHTIMISE ALUSTE EKSAMIKÜSIMUSED 1. Mis on organisatsioon? Miks on juhi osa oluline organisatsiooni edukas tegevuses? Org.on inimgrupp,kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel. Org. edukus tuleneb in.koostöö tulemustest. 2. Kuidas on juhi töö (oskused) seotud tema juhtimistasemega organisatsioonis. Planeerimine- eesmärkide püstitamine ja nende saavutamise teede kindlaksmääramine Organiseerimine- kohustuste, õiguste ja vastutuse kindlaksmääramine Eestvedamine- inimeste motiveerimine Kontrollimine- saadud tulemuste võrdlemine püstitatu eesmärkidega 3. Organisatsioon ja keskkond. Mikro- ja makrokeskkond. Keskkonna piirangud juhi tegevuses. Väliskeskkond jaguneb: Mikrokeskkond kliendid, konkurendid, tarnijad, äripartnerid, kohalikud regulaatorid Makrokeskkond üldised majanduslikud, po...
3) ühe linna ühe eriala käsitööliste ühendus- tsunft 4) käsitööliste ühenduse põhikiri- skraa 5) käsitöömeistri õpilane- õpipoiss 6) väljaõppinud käsitööline, kes töötas meistri juures- sell 2. Milline oli gildide ja tsunftide roll linnaelus? moodustasid enamiku linna kogunikkonna; 3. Mis oli linnaõigus, kellelt saadi, kuidas see aitas kaasa linnaelanike juurdevoolule? Linnaõigus on seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas- saadi senjöörilt. Linnaõigus sätestas muu hulgas ka seda, et aasta aega linnas elanud sunnismaine talupoeg saab isilikult vabaks. Kuna taheti isiklikult vabaks saada, mindi linna elama 4. Kuidas aitas kaugkaubanduse areng kaasa panganduse arengule? Kaubanduse arenguga kaasnes ka nõudlus metallraha järele(kaubalaeva vaustamine ja lahtiostmine)- aja jooksul spetsialiseerusid mitmed rikkad linnakodanikud vaid raha
JUHTIMINE KORDAMISKÜSIMUSED – KONTROLLTÖÖ nr 1 1. Millised on organisatsiooni tunnused? Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab, et organisatsioonil on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. Organisatsiooni iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. Organisatsiooni tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule ja peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste, ülesannete või protsesside mõjutamine ning suunamine kavandatud eesmärkide saavutamiseks. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Juhtimise ülesannetena on kõige sagedamini välja toodud neli tegemist: planeerimine ehk kavandamine, organiseerimine, eestvedamine ja k...
Heaoluriigi tunnused: · Vaesuse leevendamine. · Sotsiaalse tõrjutuse vähendamine (kastiühiskonna). · Aktiivne kodanikuühiskond. · Ametiühingute rolli tähtsustamine palga- ja töötingimuste läbirääkimistel. · Tasuta võimetekohase hariduse tagamine. · Inimeste sallivuse ideaal ja inimõiguste kaitse. · Inimestevahelise koostöö ideaal hea ja inimväärse elu nimel. · Sotsiaalpoliitikas hoolivuse põhimõte, aidata ühiskonnas nõrgemaid järgi. · Heaoluriigi õigused on positiivsed õigused, sest need suurendavad kodaniku võimet iseendaga toime tulla. Positiivne hoolida endast kui ka teistest. · Võrdsete võimaluste tekke eelduseks ja heaoluriigi finantseerimiseks progressiivne tulumaks. Eestis võimatu, omakasupüüdlikkus. · Lahendada sotsiaalseid probleeme lähtudes võrdsuse ideaalist. Sotsiaaldemokraatia põhimõtted: · Võrdsete võimaluste tagamine. · Progressiivne tulumaks. · Riik sekkub majandusellu kodanike heaolu tagamiseks. · Pooldab demokraatl...
{rtf1ansiansicpg1257deff0deflang1061{fonttbl{f0fswissfcharset186{*fna me Arial;}Arial Baltic;}} {*generator Msftedit 5.41.21.2508;}viewkind4uc1pardqrf0fs20par pardqcpar par bfs24 Kuidas m'f5jutasid valgustusideed (Euroopa) valitsejaid?b0fs20par pardpar par Valgustusajastu ideed levisid juba 17. sajandil ja nende hiigelaeg oli 18. sajandil. Valgustusajastul par par hakati suuremat r'f5hku panema inim'f5igustele, v'f5rdsusele, teadusele ja demokraatiale ja v'e4henes par par religiooni, kiriku ja seisuslike autoriteetide osat'e4htsus. Valgustusfilosoofide ideed levisid rahva par par seas ja j'f5udsid ka valitsejateni, m'f5jutades riigikorda ja rahva olukorda.par par Suure Prantsuse revolutsiooni ajal sai valgustajate vasakpoolse suuna suurima esindaja Jean-par par Jacques Rousseau 'f5petusest jakobiinide ametlik ideoloogia. Jakobiinid kaotasid oma diktatuuri ajal par par feodaalkohuse, m...
Keskaegne linn ja elu Linnade teke Linnad tekkisid umbes 10.sajandil Vahemere ääres. Linnad tekkisid soodsatesse kauplemiskohtadesse. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linnaõigus Linnaõigus oli n.ö seadustik, mille alusel linn oma elu korraldas. Linnade ja maaisandate suhted Kogu maa kuulus keskajal maaisandatele. Nad üldjuhul soosisid linnade teket, lootes nende kasvavalt elanikkonnalt makse kogudes rikastuda. Linna ja senjööri suhted kujunesid Euroopa eri osades küllalt erinevaks. Väikesed linnad jäid enamikus piirkondades senjööri kindla võimu ja kaitse alla, sest neil polnud jõudu, et tagada oma turvalisust ega vabaneda senjööri võimu alt.
lahendeid. Riigikohus on kõrgeim kohus, kes arutab kassatsioonkaebusi ja teistmisavaldusi, olles ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. *Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Menetlust maakohtus reguleerivad tsiviilasjades tsiviilkohtumenetluse seadustik, kriminaalasjades kriminaalmenetluse seadustik ning väärteoasjades väärteomenetluse seadustik. *Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Halduskohtu pädevus, halduskohtusse pöördumise ja halduskohtumenetluse kord on sätestatud halduskohtumenetluse seadustikus *Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni või määruskaebuse korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioon- või määruskaebuste alusel. Ringkonnakohtus toimub
Prantsuse Revolutsioon Mõisted: a) abinõud, mida Pr. rakendas 1806.a Ingl. majanduslikuks alistamiseks - Kontinentaalblokaad. b) Napoleoni seadustik 1804, mis satestas inimeste võrdsuse seaduse ees ja eraomandi puutumatuse - Tsiviilkoodeks. c) Prantslaste poolt venemaa alistamiseks moodustatud sojavagi - Reini Liit. d) Suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse - Vasallriik. e) Marseille linna vabatahtlike laul - Marseljees. f) Kokkulepe riigi ja kiriku vahel - Konkordaat. g) Vägivald poliitilises võitluses, mis viib sageli inimeste füüsilise hävitamiseni, hirmuvalitsus - Terror
Saaremaa Taanile. Poola võimu ajal jagunes maa presidentkondadeks, hiljem aga vojevoodkondadeks. Rootsi võimu teostajaks oli Eestimaa rüütelkond. Sellega kehtestati luterlik kirikukorraldus. Taani võimu ajal rüütelkonna positsioon Saaremaal kindlustus. Rootsil oli ka võimalus vallutada Saarema enda riigile, kuna Taani kuningas ei jälginud ja ei hoidnud oma ala. Võime öelda, et Eesti ala jaotati kolme riigi vahel ära, ning igal riigil oli oma alal omamoodi korraldus ja seadustik. 17. Sajandil oli Eesti ala jagatud kaheks: Liivimaa kubermangu, ning Eestimaa kubermangu vahel. Rüütelkonnal oli siiani suur roll Põhja-Eesti poliitikas. Loodi ka Liivimaa kindralkubermangu koht. Esimeseks kuberneriks oli Johan Skytte. Esialgu asus keskus Tartus, hiljem aga Riias. Rüütelkondade omavalitsusorganiks olid maapäevad. Eesti alal hakkasid toimuma suured läänistused, tänu millele osad linnas kaotasid omavalitsuse ja läksid kergelt aadlike võimu alla
osa kas-omadussõnu (nt andekas, ilmekas, otstarbekas, teenekas, võimekas) ja nende kus- nimisõnad (andekus, võimekus); osa tu-omadussõnu (nt andetu, hambutu, ilmetu, võimetu) ja nende tus-nimisõnad (andetus, võimetus); osa lane-nimisõnu (nt kangelane, kursuslane, londonlane); osa stik-nimisõnu (nt kitsustik, kõrgustik, määrustik, seadustik, sündmustik). Neid tuletisi võib hääldada nii II kui ka III vältes, eksimata õigehäälduse vastu. Peale selle on veel mõningaid muutumatuid sõnu, mille ranget vältenormi pole põhjust nõuda. Nii olid seni fikseeritud II-vältelistena, aga nüüd on märgitud ka III vältes näiteks: alles, ammu, hilja, ilma, jõude, muiste, mullu, vääralt. Rõhututes silpides vältevastandus puudub. Kaasrõhulistes silpides on mõtet väldet määrata siis, kui
Eesti asend, suurus, piirid M.Vihman Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Oluline küsimused on ka koostöö elukeskkonna parendamise osas ning inimõigused ja rahu tagamine maailmas. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. a. ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957.a. Euroopa Liit rajati ning töötati välja seadustik ja reeglid 1992. Aastal Maastrichti lepinguga. 1957. aastal Belgia, Holland, Luksemburg,Itaalia, Saksamaa LV ja Prantsusmaa allkirjastasid Rooma lepingu 6 Euroopa riiki: Esimene laienemisperiood Suurbritannia, Iirimaa ja Taani (koos Gröönimaaga). (1973); Kreeka (1981); (1973- 1986) Hispaania ja Portugal (1986); Teine laienemisperiood Saksa (DV) (1990); Austria,Soome ja Rootsi (1995); 2004.a
Kümnis e. Loonusrent e. Naturaalrent – talupoeg peab osa oma saadustest aadlikule andma raharent – talupoeg peab andma raha ehk ta peab ise enda saadused maha müüma teotöö- talupoeg peab tööd tegema aadliku eest Talupojad pidasid kirikupühasid. Käidi ka kõrtsis. *Keskaegne linn tekivad ülikoolid raad – linnavalitsus patriitsid – rikkad kaupmehed tsunft – linnakäsitööliste kutseühing gild – keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing linnaõigus – seadustik, mille alusel linn enda elu korraldab skraa – põhikiri ASUKOHT- veekogud, kauplemiskoht, põllumaa, kaubateed KULTUUR- abielu, pidustused, raha, paastumine, kirjandus, näitemängud, traditsioonid VÄLISILME-kitsad tänavad, piiratud müüridega, rohkem ja vähem kindlustatud majad, vaesemad asusid eeslinnades PAHED- prostitutsioon ÕIGUSED- rahamajandus, kohtumõistmine, vabadus,sedaused ÜLIKOOL-tekkisid itaalias, arenesid linnakoolidest
1. Balti erikord 17101850 (1710-1762, 1796-1850) · talupoegade koormiste kasv tõus · Tunnused: säilitati kultuuritraditsioonid e. Kultuuriline · pärisorjusest hakati rääkima mõisnike hulgas omapära, omavalitsused · valgustusaeg ja mõtted muutuvad · Eelnes restitutsioon- mõisad anti tagasi · Aadlimatriklite sisseseadmine-koostatakse paks raamat , aadlike nimekirjad · 1796 taastub erikord. Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu. Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. Balti erikorda kinnistas provintsiaal-seadustik. Nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Baltisaksa aadlikud omasid sidemeid v...
sajandi lõpus ja 17. sajandi alguses. Saksamaa ja Itaalia renessanss on väga erinevad – Itaalias oli see lopsakas, ülevoolavalt dekadentlik, Saksamaal ja Madalmaades range, minimalistlik. Mainitakse Karolingide renessanssi 9. sajandil, räägitakse 12. sajandi renessanssist Prantsusmaal. Renessanss võttis üle mingid aspektid, tõi teatud asjad perifeeriast tähelepanu keskpunkti. Sel ajal said ilmselt alguse ka Veneetsia karnevalid. Renessanss – taassünd. Ühiskonda reguleeriv seadustik, kiriku-õigus – ühiskond võtab ettekujutuses jumalikud normid, see on iseloomulik keskajale. Rooma tsiviilõiguse abil toimus rehumaniseerumine tavaõiguse?????????? Inimese kontseptsioon muutus ka teoloogilises plaanis. Linnades sündis koos kaupmeestega uus aja kontseptsioon, mis levis ka kroonikatesse. Tuuakse sisse Taeva ja Põrgu vaheline ruum, Purgatoorium. Sinnamaani oli inimene lihtsalt ussike, aga 14. sajandi humanistid lõid täiesti uue inimväärikuse kontseptsiooni.
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Saneerimisavalduse lisad Saneerimisavaldusele tuleb lisada eelmise majandusaasta raamatupidamisaruanne, ülevaade võlgniku finantsseisundist, majandustulemustest ja rahavoogudest võlanimekiri saneerimisavalduse esitamise seisuga. Võlanimekirjas märgitakse võlausaldaja nimi, kontaktandmed ning põhi- ja kõrvalnõude suurus, samuti andmed ettevõtja vara kohta. Millal kohus algatab menetluse? tsiviilkohtumenetluse seadustik ja saneerimisseaduse nõuded kui ettevõtja on põhistanud, et: 1) tema maksejõuetuse tekkimine tulevikus on tõenäoline; 2) ettevõte vajab saneerimist; 3) ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Kohus algatab saneerimismenetluse määrusega (edaspidi saneerimismäärus) 7 päeva jooksul saneerimisavalduse saamisest arvates Saneerimismenetluse algatamise tagajärjed on järgmised
1938.a Põhiseadus jäi praktikas välja arenemata (Molotov-Ribbentropi pakt). 26. Eestiaegne õiguskorraldus. Tsiviilõigus- kehtisid Balti eraseadus, Talurahva seadus, samuti Eestimaa ja Liivimaa talurahva seadused, linnaõigus, kaubandusõiguses muudatused, võeti vastu tolliseadustik 1923. Kriminaalõiguses muudatused. 1935 võeti vastu kriminaalseadustik ja samuti kaitseväe kriminaalseadustik, kriminaalkohtupidamise seadustik, vangistuseadustik, maksukaristuse seadustik, distsiplinaarseadustik. 1938 kohtute seadustik, sõjaväe kohtute seadustik, sõjavälja kohtute seadustik, advokatuuriseadustik. 27. Eestiaegne kohtukorraldus Kohtukorralduses jäi süsteem samaks, väikesed muudatused, rahukohtunikke nüüd 54, peterburi kohtupalati asemel riigikohtu palat, talukohtud kadusid ära, erinevad seisuste kohtud kadusid ära. Väiksemaid tsiviilkohtuid ja kriminaalasju arutasid rahukohtunikud, apellatsioon rahukogu, kassatsiooni asju riigikohus
Tuntud itaalia õpetlane Ettore Pais on arvamusel, et "Leges duodecim tabularum" on koostatud 3. sajandil e.Kr. Flaviuse poolt 1 E. Ilus. Rooma eraõiguse alused. Tallinn. Penikoorem 2007, lk 32 2 H. Hattenahuer. Euroopa õigusajalugu. Tallinn. Juura 2007, lk 81 3 George Long. Lex Duodecim Tabularum. 2012 4 Encyclopædia Britannica toimetajad. 12 tahvli seadused. 4 ning prantsuse õpetlane Lambert on öelnud, et seadustik on sama ebakindel kui Moosese käskude kaks tahvlit. 12 tahvli seaduse tekkimislugu ei ole täielikult usaldusväärne, kuidas samuti ei saa saa eitada selle olemasolu. 5 1.3. Seadustiku originaalkeel Seadustiku originaalkeeleks on ladina keel, kuid see vorm on äärmiselt vana, mis ei pärine isegi veel mitte 4. sajandist e.Kr. 12 tahvli seaduste tekst ei ole meie ajani säilinud, sest 4. sajandil e.Kr. tungisid gallid Roomasse ja põletasid vallutuse käigus linna. Tahvlid olevat
puudub kuriteo koosseis. Kuriteo koosseisu puudumise otsusel on küll olemas õiguslikud alused, kuid kannataja poolt ei pruugi see olla õiglane. 1 Oma olemusest lähtuvalt peab õigus andma selged, ühetähenduslikud ja piisavalt üldised ettekirjutused teatud käitumise liiki ja selle määra silmas pidades nii luuakse igaühele võimalus ette näha, milline võik olla ühe või teise õiguslikku tähendust omava probleemi juriidiline lahendus. Samas seadustik on eelkõige formaalsete nõuete kogum, mille järgimine ei taga õiglast lahendit. Antud väide üheks näidiseks on väärteomenetluses karistuse määramine. Karistusseadistiku järgi on karistamise aluseks isiku süü, kuid karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Need asjaolud sätestatud § 60 (Karistusseadustik 2002). Ehk ideaalis peaksid karistused olema võrreldavates olukordades omavahel sarnased ja võrreldavad
Struktuuriks oli kõigepealt sõelumine, kus võrreldi kandidaatriigi seadusandlust olemas oleva Euroopa seadusandlusega. Tehti kindlaks tteatud pidepunktid, kust edasi minna ja mis valdkonnad tuleb täiesti ümber teha. Erinevate riikide peamised motiivid Euroopa Ühenduste asutamisel ja EÜ/EL ühinemisel. Julgeolek, sõltumatus, heaolu, prestiiz. Aga muidu Saksamaa kaasamine, majanduslikud ajendid, järgiti teiste eeskuju, vältida isolatsiooni. EL õigustik acquis communautaire-EL ühine seadustik. Tuhanded direktiivid, tänu millile on riigid harmoneeritud. EL esmase õiguse allikad: Asutamislepingud ja neid täiendavad j muutvad aktid: liikmesriikide liitumislepingud, protokollid, konventsioonid, rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on EL ja EL ja liikmesriik. EL teised õiguse allikad: Kohustuslikud õigusaktid: määrused, diektiivid, otsused. Soovituslikud õigusaktid: soovitused ja arvamused. Määrus-ühtsetel alustel otsekohaldatavad kõikidele liikmesriikidele
Seega näthub, et õigusallikana ta on paljude isikute tööks. Viimane ehk lühendatud redaktsioon, mida ma analüüsis käsitlen on peamiselt sarnane ulatusliku redaktsiooniga1. Igal meieni jõudnud redaktsioonil on oma teke aeg ja periood, millal see kehtis. Näiteks lühiredaktsiooni teke aeg on 11.-12. sajand, ulatusliku redaktsiooni tekkimisajaks peetakse 12. sajandi. Kõige hilisema perioodi redaktsioon on lühendatud redaktsioon, mida koostati 15. sajandil. Russkaja Pravda on ilmalik seadustik, mis on loodud ilmaliku riigivõmu poolt ja mis ei tungi kanoonilisse õigusse, kuid on seoses sellega. 2 Vene Õiguse ja kiriku normid ei olnud vastuolus, nad vastupidi täiendasid teine teist. Näitena võib tuua põhjusetult abielu lahutamist poolte nõusolekul. Kiriku õiguse poolt see ei olnud peaaegu võimalik, aga Vene Õiguse järgi see oli lubatud, kuid sellel juhul karistati rahatrahviga. Paljude õigusajaloo teadlaste poolt tunnustatud arvamus on
1767. aastal kutsus Katariina II Moskvasse Suure Kogu, et arutada reformide projekti. Komisjoni kuulusid kõik vabade ühiskonnakihtide esindajad. Kuid kokkukutsutud saadikud olid väga ebapädevad. Nimelt oli valdav osa madala haridustasemega, puudus oskus poliitikas orienteeruda ning lisaks oldi väga oma seisuse keskne, ega osatud kaugemale vaadata. Kuna Katariina II ei tahtnud aadelkonnaga tülli minna, siis saatis ta 1768. aastal Suure Komisjoni laiali ning uus seadustik jäi vastu võtmata. Selline läbikukkumine Katariina II jaoks tulenes ilmselt sellest, et keisrinna ei osanud aimata, et Venemaa ametkond on nõnda harimatu. Katariina II lähtus siiski Euroopalikust poliitikast. Kuid Venemaal ei olnud sellist poliitilist kultuuri ollagi. Katariina II oli juba enne seadustiku projekti palju asju korda saatnud ning tegi seda ka pärast projekti ebaõnnestumist. Katariina II asus agaralt asja kallale. Kirikumõisad konfiskeeriti,
Teema 7 Eesti Vabariik 1920. -1930. aastatel. 24. 02.1918 kuulutati välja Eesti demokraatlik Vabariik 02. 02.1920 sõlmiti Tartu Rahu – Eesti iseseisvust tunnustati 15. 06.1920 võttis Asutav Kogu vastu Eest Vabariigi esimese põhiseaduse, millega pandi paika Eesti riigi ülesehitus ning seadustik. Eesti Vabariik 1920. aastatel I Eesti riigi ülesehitus vastavalt Põhiseadusele Seadusandlik võim kuulus Parlamendile ehk Riigikogule, kuhu kuulus 100 saadikut. Riigikogu valiti iga kolme aasta tagant. Täidesaatev võim kuulus Vabariigi valitsusele, mille kinnitas või vabastas riigikogu. Valitsuse juht ehk peaminister oli riigivanem kes täitis ka presidendi kohuseid
Euroopa 17.-18. sajandil 1 Uusaeg ja selle iseloomulikud jooned algus: Konstantinoopoli vallutamine türklaste poolt 1453 Suured maadeavastused, eelkõige Ameerika avastamine Cristoph Kolumbuse poolt 1492 Luterlik reformatsioon 1517 Suur Prantsuse revolutsioon 1789 Ehk: 17. sajandi algusest alates lõpp: Esimene maailmasõda (1914-1918) ehk 19. sajandiga lõppes uusaeg. iseloomulikud jooned majanduses: kapitalism (suhete areng ja võimule pääsemine); eurooplaste koloniaalvallutused pidurdasid teiste maailmajagude arengut, eurooplastele tähendas see kasumeid; kaubanduse areng; paljudes Lääne-Euroopa riikides oli pärisorjus kadunud ning see viis hiljem ka kodanliku eraomandi tekkimiseni (Inglismaa), Ida-Euroopas ...
2 periood Rootsi aeg 1) Rootsi aeg Eestis Aasta Leping Kelle vahel Maa-ala 1561 ustavusvanne Rootsi ja Eesti Tallinn ja Põhja-Eesti 1583 Pljussa vaherahu Venemaa ja Rootsi Põhja-Eesti, Ingerimaal vallutatud linnused 1629 Altmargi vaherahu Rootsi ja Poola Eesti mandriala, Põhja- Läti, Lõuna-Eesti 1645 Brömsebro rahu Taani ja Rootsi Saaremaa 1660 Oliiva rahu Rootsi ja Poola Liivimaa ➔ Asustus: 1558-----------1629------------1695------------1698 1558-(250000-300000 inimest) Liivisõja eel. 1629-(120000-140000) Liivisõja järgne jätkusõja järgne periood. 1695-(350000-400000inimest Eestis)- pärast sõja lõppu taastunud/rahuaeg/vahetult enne näljahäda. 1698- ( 1/5 suri nälga) suur näljahäda/halvad ilmastikuolud/hal...
kombestikku jne. Tema vastu pöörduvad nii kaardivägi kui aadel. Katariina uskus, et ühiskonna parandamiseks piisab headest ja õiglastest seadustest. Venemaa uue seaduste kogu projekti koostas Katariina ise, noppides sinna mõtteteri tolleaegsete tuntud euroopa mõtlejate sulest. 1767. a. suveks kutsus keisrinna Moskvasse kokku esinduskogu kõige erinevamate impeeriumi rahvaste ja ühiskonnakihtide saadikutest, et keisrinna enda poolt koostatud kavandit arvesse võttes töötada välja uus seadustik. Üksmeelt ei saavutatud ja peale pooleteistaastast kooskäimist saatis Katariina II komisjoni laiali, ilma, et see oleks ainsatki seadust vastu võtnud. Nurjus ka keisrinna kavatsus talurahva olukorra parandamiseks. Mõisnike vastuseis muudatustele oli nii suur, et võimulejäämise huvides loobus Katariina II seda teostamast. Talurahvasõda 1770. a. puhkeb Venemaal talurahvamäss, mida oleks ehk eelneva talurahva olukorra kergendamisega välditud.
Linnad. Valitsemine ja Majandus. 1. Mis põhjustas kõrgkeskaegsete linnade arvukuse kasvu ja kiire arengu? Nimetage toonase Euroopa suurlinnu! · Linnaelu kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Linna asukoha puhul polnud peamine mitte varasema asula olemasolu vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust oma elanikkonnale. · 2. Kuidas mõjutasid korporatiivsed erialaühendused linna valitemist? 3. Iseloomustage linna ja senjööri omavehlist suhet. Millistel põhjustel võisid linnad olla huvitatud senjööri eestkoste alt vabanemisest? · Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike õigused...
ei mainitud Kohtus ka juhtivate tegelastega Omariikluse taastamine Algus oli raske. Kui 1918.aastal tekkis riik sõja oludes, siis 1991. Aastal otsiti riigi loomiseks võimalusi. Eesmärk oli selge- taastada riik Nõukogude ajal rajatud ettevõtted jäid alles, kuid Eestu kaup ei vastanud neile nõutele, mis kehtisid tol ajal Euroopas. Eesti oli maha jäänud Kesk-Euroopast, lääneriikidest jäeti ka väga maha. Riigivõim oli nõrk ja seadustik Nõukogude firmad läksid järjest pankrotti. Suvi 1992- tuli kasutusele kroon. Sisse tulid väliskapital ja uus tootmoistehnoloogia Tallinn arenes kiiresti ning Lõuna Eesti ei jõudnud kuidagit moodi järgi. Meid toetasid Soome ja Rootsi. 1991. aastal võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO-sse ilma hääletuseta. Palju asju tuli uuesti üles ehitada. , omavalitsused, poliitiline süsteem, tuli luua uus majanduskeskkond.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
