Mihhail Glinka (1804-1857) Sündis Smolenski kubermangus, suri Berliinis. Oli aadliseisusest ning seega olid tingimused arenemiseks ja kunstidega tegelemiseks suurepärased. Tundis juba lapsena huvi muusika vastu – õppis klaverit, viiulit, flööti. Olulised muusikalised kujundajad: 1) lapsepõlves kuulis sageli vene rahvalaulu; 2) tema mõisas oli pärisorjadest orkester, millele Glinka kirjutas oma esimesed orkestriteosed ning millega ta sai proovi teha ja kogemusi hankida. 3) õigeusu kirikumuusika (koorid) 1817–22 õppis Glinka Peterburis aadlike lütseumis. Tal oli ka eraõpetaja, kes tutvustas noort Glinkat Puškinile
Queen on Briti rokkbänd, kelle originaalkoosseisu kuulusid Freddie Mercury (laulja ja klaver), Brian May (kitarr), John Deacon (basskitarr), ja Roger Taylor (trummid). Freddie Mercury, sünninimega Farrokh Bulsara sündis 5. septembril 1946. aastal ja suri 24. novembril 1991. Ta sündis Zanzibari saarel ning hakkas 7-aastaselt klaverit mängima. 1964. aastal, kui ta oli 17-aastane kolisid tema vanemad Zanzibari revolutsiooni tõttu Suurbritanniasse, kus ta õppis ülikoolis kunsti ja graafikat. Mõni kuu peale Queeni loomist muutis ta oma perekonnanime Mercuryks. 23. novembril 1991. aastal teatas Freddie Mercury ametlikult pressile, et ta on HIV positiivne. Päev hiljem suri ta kopsuhaigusesse, mille oli põhjustanud AIDS. Oma kodu ja suurema osa varast
Boris Kõrver Boris Kõrver sündis 30. märtsil 1917 Tallinnas (suri 17. august 1994 Tallinnas), peale keskkooli õppis lühikest aega Tallinna konservatooriumis klaverit, seejärel läks Tartu ülikooli majandusteaduskonda. Aastal 1950 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsooniklassi. Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Vironia. Teise maailmasõja ajal sõdis Nõukogude armees, hiljem osales Jaroslavlis Eesti kunstiansamblites. Aastatel 1938–1941 ja 1947–1950 mängis orkestris Kuldne Seitse, 1944–1947 Tallinna Noorte Maja orkestris. Aastail 1950–1952 oli Tallinna Muusikakoolis muusikapedagoog. 1952–1966 Heliloojate
Johann Sebastian Bach 1685 – 1750 Saksa helilooja. Barokiajastu suurkuju. Sündis 1685. aastal Saksamaal, Eisenachis. Bachide suguvõsa oli mitmendat põlve muusikud ja Saksamaal tuntud. Ka Johanni poegadest sirgusid muusikud, kes olid eluajal kuulsamad, kui nende isa. Bachi muusikaline anne avaldus juba varakult, tal oli eriline improviseerimis- oskus ja ta mängis hästi nii orelit, klaverit kui viiulit. Lapsena orvuks jäädes kasvas ta vanema venna hoole all ja sai temalt ka muusikalise hariduse. Bachi elu möödus Saksamaal, ta ei käinud kordagi välismaal. Elu jooksul töötas ta mitmes erinevas linnas õukonna- või kirikumuusikuna. Kõige kauem elas Bach Leipzigis, alates 1723 kuni elu lõpuni. Seal tegutses ta linna peakiriku, Toomakiriku (Thomaskirche) kantorina ja oli ka linna muusikajuht. (Kantor on organist, vanasti tähendas see ka kirikukooli õpetajat ja koorijuhti
Romantismiajastu oli 19. Sajandil. 2.Kuidas mõjutas pillide arengut tööstusrevolutsioon? Too näiteid. Tööstuslik revolutsioon tõi enesega kaasa oskuse ehitada odavamaid ja vastupidavamaid pille, ning tehnilised avastused muutsid tugevasti romantilise muusika kõla. Näiteks puupuhkpillide klapisüsteem ja ventiilisüsteem, mis lisati vaskpuhkpillidele, muutis oluliselt pillide mängutehnikat ja võimalusi. 3.Missugused uued instrumendid leiutati? Tuuba ja saksofon ning täiendati ka klaverit. 4.Kus ja millal avati Euroopa esimene konservatoorium? Esimene nüüdisaegne konservatoorium avati 1795. a. Pariisis. 5. Mis nimetust kannab Eesti kõrgeim muusikaline õppeasutus? Mis aastal see avati? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, mis avati 1919 aastal. 6.Õukondade ja kirikute asemel anti kontserte kontsertsaalides ja teatris. 7.Seleta lahti “dünaamika“ mõiste. Dünaamika tähendab muusika kõlajõu tugevust ning selle ulatust
õhkkonna Angela klaverimängimise oskused ja ka kava ülesehitus. Kava ülesehituse juures meeldis mulle enim see, et viimane pala lõppes suurejoonelise lõpuga, mis pani kontserdile võimsa lõpppunkti. Kuulates klaveri heli , sulgesin ma oma silmad ja tundsin kuidas muusika mu sees nagu elaks, voolaks mõõda mu punaseid veresooni ülesse ja vallandaks mu peas täieliku rahu ja kire muusika vastu. Kuulates kuidas muusika voolavalt laulab ja vaadates kuidas Angela muutub väikesest vaiksest klaverit mängivast hiirepojast suureks ja võimsaks loomaks ,kes ründab klaverit ,tugevalt ,hellalt ja südamega. Angela klaverimänguoskused olid väga muljetavaldavalt, ta oli täielikult muusikas sees ja oli näha, et ta armastab seda mida ta teeb. Kui muusika muutus tugevamaks ,vihasemaks ja võimsamaks ,siis ka Angela näoilme muutus samuti ühtseks muusikaga. Samas kui muusika oli vaikne ,mängis ta seda nii hellalt ja muutus taas ta näoilmeja kehahoiak
b klassi õpilane Juhendaja õpetaja Anne Kivimäe Paide, 2015 Sissejuhatus Marie Under on kuulus eesti luuletaja, kes elas aastatel 1883-1980. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Peale seda töötas ta natuke aega Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas Under saksa keeles luuletusi. Marie käis Luise tävanas prl. Schmidti juures klaverit õppimas, hiljem olid tal need tunnid organist Tederi juures. 1. Marie Underi kohta Selles peatükis räägin Marie Underi elust, mis sai alguse aastal 1883, 27. märtsis Tallinas, kus ta sündis Allmanni tänava kodus ning suri 25. septembril 1980 Stockholmis, Varbergi haiglas. 1.1 Marie Underi elu Under sündis Tallinnas, Allmanni tänava kodus(praegune koidu tänav). M. Underi enamus lapsepõlvest möödus äärelinnas, Invaliidi tänavas. Underi elamustevaesed suved tekitasid
Grieg Sibelius 1843-1907 sündis Bergenis(seal ka suri). Esivanemad olid Sündis Hämeellinnas. 10a mängis juba päris hästi klaverit ja pärit Sotimaalt. Õppis selgeks klaverimängu. 1858-62 õppis samast ajast pärit esimesed kompositsiooni katsetused. 15a Leipzigi konservatooriumis klaverit, muusika teooriat ja viiulitunde võtma. Õde mängis klaverit, vend tsellot. Tihti kompositsiooni. Loomingu algusetapis oli eeskujudeks musitseerisid koos oma lõbuks. 1885a alustas Helsinki Schumann ja Medelsshou. 1863-65 elas Taanis. 1867abiellus Ülikkols juuraõpinguid ja astus Helsinki Muusika oma nõo, laulja Nina Hagerupiga, kes oli talle instituuti(nüüd Sibeliuse akadeemia). Huvi muusika vastu inspiratsiooniallikaks paljude laulude loomisel. 1866-74 elab võitis ja helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooni
Benjamin Britten Edward Benjamin Britten sündis 22. novembril 1913 Sufflokis ning suri 4.detsembril 1976 Aldeburghis. Teda peeti Inglismaa suurimaks heliloojaks peale Henry Purcellit. Esimesed heliteosed kirjutas ta 9 aastaselt. Kooli ajal õpis ta ka klaverit. Ta sai stipendiumi Londoni Kuninglikku Muusikakolledzisse (Royal College of Music). Seal õppis ta jällegi klaverit ning lõpetas õppeasutuse 1933 aastal. Mõni aeg peale kooli lõpetamist tutvus Britten luuletaja Wystan Hugh Audeniga. Tema luuletused läksid Brittenile niivõrd südamesse, et ta viisistas need. Poeet oli meelitatud, et Britten tema luuletustest laulud tegi. Nad jäid sõpradeks kuni Britteni surmani. Neli aastat peale Britteni lahkumist suri ka Auden. Kui algas teine maailmasõda lahkus Britten Euroopast ning siirdus USAsse, kuid
esimesi ameerika heliloojaid, kelle helitööd on tänaseni kasutusel õpetajate ,,tööriistana" näitamaks kõikjal ja kõigile ameerika sisenemist Stravinsky, Chopini, Beethoveni ja Mozarti muusikamaailma. George`il oli kaks venda, Arthur ja Ira, ning õde Francis. Kuigi George on oma perekonnast kõige tuntum, oli ka ta vend Ira küllaltki edukas teksti autor. Täpsemalt- kui poleks olnud Ira huvi muusika vastu, siis poleks ka George`i vanemad koju klaverit soetanud. Ira pidi hakkama klaverit õppima, kuid kohe kui klaver koju toodi, hakkas see kohe George`i huvitama ja suhteliselt ruttu suutis ta mängida kõrva järgi. Hiljem investeerisid vanemad natukene ta klaveritundidesse ja nii hakkas George tõsisemalt õppima 12. aastaselt. 2. Muusikaharidus: Muusikat õppis omal käel ja võttis eratunde. Ta õppis ühes muusikaäris, kus tema ülesandeks oli uute laulude ette mängimine klaveril. Hkkas ka ise muusikat kirjutama
Kontserdil esitati nii Rein Rannapi uuemat kui ka karjääri varasemast perioodist pärit loomingut. Sai kuulda ka esiettekandeid. Rein Rannap (1953) on eesti helilooja ja pianist. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas. Esialgu olid Rannapi juhendajateks tema muusikutest vanemad, viiuldajast ema ja isa, kes oli dirigendist muusikapedagoogika teadlane. Rannap on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis klaveri erialal. Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris ja heliloomingut Lõuna- California ülikoolis. Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Keelpillikvartett Prezioso, koosseisus Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena Altmanis (vioola) ja Andreas Lend (tšello), tegutseb alates 2006. aastast. Kõik liikmed on õppinud Eesti muusika- ja teatriakadeemias ning on muusikud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris
E. Grieg ja J. Sibelius 1. Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tšellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadeemia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja kompositsiooniõpingutele. 1892 debüteeris ta dirigendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonia poeemi „Kullervo“. Sealt sai alguse ka Sibeliuse kui väljapaisva orkestrimuusika karjäär.
Kuulame: ,,Ivan Sussanin'i" lõpukoori VÕIMAS RÜHM 19. sajandi keskel tekkis Venemaal rühmitus, kuhu kuulusid kirjanikud, luuletajad, heliloojad, kunstnikud jms. Heliloojatest kuulus sinna viis inimest: Cui, Balakirev, Borodin, Rimski-Korsakov ja Mussorgski. Neil olid ühised ideed: nad propageerisid rahvuslikkust. MODEST MUSSORGSKI (1839 1881) Mussorgski sündis Pihkva kubermangus. Esimese muusikalise hariduse sai ta emalt, kes õpetas teda klaverit mängima. Heliloojana debüteeris Mussorgski 1860. aastal. Kuna ta oli sündinud aadliperes, siis töötas ta vabakutselisena. Pidi hakkama ametnikuna tööle, majanduslikult käis alla: temast sai alkohoolik (see juhtus siis, kui Venemaal kaotati pärisorjus). Allakäigu ajal kirjutas ta oma tippteosed. Oma teostes taotles ta realismi. Tema looming oli sarkastiline, pilkav. Suunas sarkasmi poliitika vastu. Looming
Jean Sibelius Elulugu: 1. Johan Cristian Julius Sibelius on Soome kuulsaim klassikalise muusika helilooja, 2. Sündis 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. 3. Sündis rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 4. Musikaalsed oli ka Jeani õde kes mängis klaverit, vend, kes mängis tsellot. 5. Teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel, 6. Romantiline isamaalisus sai määravaks elemendiks Sibeliuse kunstilises väljaandes ja tema poliitikas. 7. 10 aastaselt mängis väga hästi klaverit. 8. Perekeskel hüüdnimi Janne prantsusepärast varianti kasutas Jean õpinguaastatel. 9. Alustas õpinguid Hämeenlinna lütseumis, hiljem veel õppis Helsingi ülikoolis juurat. 10
Ferenc Liszt (1811-1886) Elu Liszti peetakse üheks kõigi aegade suurimaks klaverikunstnikuks. Ta kodumaa ja päritolu üle vaidlevad ungari, saksa, prantsusmaa. Liszt sündisungari väikekülas. Muusikat armastavatele vanematele vaalmistas andekus rõõmu. Isa oli mõisnikuga heas suhtes ja sai klaverit kasutada. Pühendunult hakka s väike Liszt klaverit harjutama. Kohalik muusikaõpetaja andis aluse haridusele. Mõisnik maksis. 9 aastaselt esines avalikel kontserditel. Vanemad mõistsid et pojale hariduse andmiseks tuleb vahetada elukohta ja koliti viini. Mõisnike tutvuste kaudu hakkasid Salieri (kompositsioon) ja Czerny (tehnika) õpetama. Mõisteti et tegu on imelapsega ja organiseeriti kontserte. 14 aastasena oli esinenud prantsusmaal, inglismaal, saksas, sveitsis jms. Soovis minna pariisi konservatooriumi kuid ei võetud vastu
Sergei Rahmaninov 1873-1943 Elulugu Rahmaninov oli vene helilooja, pianist ja dirigent, samuti ka viimane romantik vene muusikaajaloos. Rahmaninov sündis Novgorodi kubermangus oma vanemate mõisas. Kuna ta pere oli väga musikaalne, siis hakkas ta 4aastaselt klaverit õppima. Komponeerimisega hakkas Rahmaninov tegelema 16 aastaselt. Professionaalse muusikahariduse sai ta Moskva konservatooriumis, kus õppis esmalt klaverit ja hiljem ka kompositsiooni. 1892. aastal lõpetas Rahmaninov konservatooriumi kuldmedaliga ja tema diplomitööks sai ühevaatuseline ooper `'Aleko'', mis ka hiljem Suures Teatris lavastati. 1897. aastal kutsuti ta Mamontovi ooperiteatrisse teiseks dirigendiks. Samuti 1897. aastal langes helilooja depressiooni ega kirjutanud kolm aastat ühtegi teost. 19041907 oli ta juba Moskva Suure Teatri dirigent. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigeerus Rahmaninov USAsse
ühendatud saaliga, varem oli see Tallinna konservatooriumi oma. Saalis asus J.Aaviku magamistuba. J.Aavik mängis koduorelit mis on tavalisest väiksem. Vanasti oli igas koolis koduorel, pidi osatama mängida viiulit ja koduorelit. Hardo Kriisa orelitöökoda asub rakveres ja see on ainuke orelitöökoda Eestis. Esimene pill Peeter Süda poolt oli orel (1727) Saaremaal valmistatud.Giid mängis sellel väga ilusat viisi. Seal saalis oli 64 klaverit. 1951 aastal ilmus Estonia klaver Eesti klaver Falckile pandi nimi linna raemeistri Falcki järgi. Tallinnas asub Falcki järgi nimetatud park. Giid rääkis meile lugusid: Erst Hiis graveeris suurte tähtedega oma nime klaveri siseküljele, sest vanasti pidid klaveritel saksamaa nimed olema. 1994 aastal tabas Estonia klavereid pankrot, sest Estonia nimeline laev läks põhja ja keegi ei tahtnud osta klaverit mille nimi on sama mis põhja läinud laeval.
Nikolai Rimski-Korsakov18. märts 1844– 21. juuni 1908) oli vene helilooja ja muusikaõpetaja. Rimski-Korsakov sai kodunt hea hariduse ega unistanud saada muusikuks. Astus Peterburi mereväekadettide kooli. Õpinguperioodil külastas Rimski-Korsakov tihti ooperietendusi ning õppis klaverit. Aastal 1871. hakkas Rimski-Korsakov orkestratsiooni- ja kompositsiooni eriala õppejõuks Peterburi Konservatooriumis. Õpetamise käigus tegeles Rimski-Korsakov muusikateooria, harmoonia ja polüfoonia täiendamisega. 1874. aastal tegi Rimski-Korsakov algust dirigenditööga, juhatades 3. sümfooniat.Aastail 1875 – 1876 koostas Rimski-Korsakov kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas tugevasti mitmeid järgneva põlvkonna vene heliloojaid. Aastatel 1883 – 1894 oli Rimski-Korsakov
Seeläbi muutus kõla iseloom ja värv. 1811.aastal konstrueeris inglane Robert Wornum püstkeeltega pilli pianiino, mida tema väikeste mõõtmete ja intiimse kõla pärast nii nimetati. 1816.aastal surus Beethoven Viini vabrikandi Streicheri juures läbi, et klaverite klaviatuuri suurendati kuue ja poole oktavini, sest väiksem klahvistik jäi tema võimsatele sonaatidele liiga kitsaks. Nüüdisaegse klaveri heliulatus on üle seitsme oktavi. Viimase viiekümne aasta jooksul klaverit oluliselt täiendatud ei ole. Maailmakuulsad klaverifirmad on Steinway & Sons, Bechstein, Broadwood & Sons. Hinnatud on ka Tallinna Klaverivabriku kontsertklaver "Estonia" ja Moskva klaverivabriku "Lira". Klaverifirma "Steinway & Sons" asutaja oli vaeses kaheteistkümnelapselises peres sündinud mees nimega Heinrich Engelhardt Steinweg. Klaverit mängitakse helide kõrguse järgi reastatud klahvidele sõrmega vajutades. Varasematel aegadel tehti
Erkki-Sven Tüür Sündinud 1959. Pärdi kõrval II tuntuim Eesti helilooja maailmas. Algharidus muusikuna tuli tal ise õppijana. 1980 lõpetab Georg Otsa Nimelise Muusikakooli, erialaks on flööt. Nende isa kuulas klassikalist ja sümfoonilist muusikat. Kuigi Tüür keeldus muusikakoolis klaverit õppimast, mängis kodus iseseisvalt klavetir. 12 või 13 aastaselt ehitas endale ise kitarri ja hakkas tegema rock bandi. Elab Hiiumaal, tuli Tallinnasse õppima, mängis samal ajal ansamblis ja laulis. Lõpuks sai aru, et peab hakkama muusikat õppima. 1970. teisel poolel rajab bändi nimega Esra. 1979 saab sellest In Spe. 1980 astus Tallinna Konservatooriumisse, Jaan Räätsa kompositsiooni klassi. Hiljem täiendab ennast Lepo Sumera ja Karl Sruhe juures. Töötas Vanalinna Stuudios
Johannes Brahms Johannes Brahms on saksa helilooja, pianist ja dirigent. Ta sündis Hamburgis ja veetis suurema osa oma elust Viinis. Brahms kirjutas muusikat klaverile, kammeransamblile, sümfooniaorkestrile. Ta oli väga hea klaverimängija. Johannes Brahms on pärit paljulapselisest perekonnast. Brahmsi isa mängis metsasarve ja esines ka tantsulokaalides. Johannes Brahms hakkas mängima klaverit seitsme aastaselt. 1868.aastal toimus vokaalsumfoonilise teose "Saksa reekviem" esiettekanne. Brahms reisis tihti nii tööasjus kui ka lõbu pärast. Bhrams oli väga suur jalutaja ja eriti nautis aega vabas õhus. Peateosed: • 4 sümfooniat • 2 klaverikontserti • "Saksa reekviem" solistidele, koorile ja sümfooniaorkestrile (1868) • "Aldirapsoodia" (1869) Ferenc Liszt Ungari pianist ja helilooja ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas
Elukäik •1830.–1840. aastatel reisis Liszt paljudes Euroopa maades, andes kontserte ka Peterburis, Moskvas ja mujal •1842. aastal esines Liszt Tartu Ülikooli aulas •1848–1861 elas helilooja Saksamaal •Viimased 25 aastat olid seotud rohkem Itaaliaga •31. juuli 1886 Looming •Suurem osa loomingust on kirjutatud klaverile, ligi 800 teost •Ka on kirjutanud ka sümfooniaid, etüüde, prelüüde, kantaate •Ta oli ülimalt virtuooslik, jõuline, rõhutas efekte, kasutas klaverit nagu orkestrit 13 sümfoonilist poeemi (esimesed muusikaajaloos) 19 ungari rapsoodiat •ungari rapsoodia nr. 4 d-moll Teosed •ungari rapsoodia nr. 6 Des-duur •ungari rapsoodia nr. 2 cis-moll 2 kontserti klaverile ja sümfooniaorkestrile •klaverikontsert nr.1 Es-duur I osa Allegro maestoso II osa Adagio III osa Allegretto Vivace IV osa Allegro Marciale •Klaverikontsert nr. 2 A-duur I osa Adagio sostenuto assai II osa Allegro moderato III osa Allegro deciso
Dargomõzski - Nikolai Rimski- Anton Rubinstein Korsakov Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Pjotr Tsaikovski Kokkuvõte VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 rajati Peterburi Konservatoorium 1866 rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline "Ivan Sussanin" (1836) - Muinasjutuline "Ruslan ja Ludmilla" (1842) 1836. a esietendus ooper "Ivan Sussanin" - Peterburi uue ooperimaja avamine Orkestriteosed: Romansid: - "Kamaarinskaja" - "Ma meenutan üht - "Valss-fantaasia" kaunist hetke"
Artistidest kujunesid iidolid, kelle ellusuhtumine ja riietumisstiil said jäljendamisobjektiks. Rockmuusika Klassikalise rocki esimene kuldaeg oli aastatel 1954- 1958. Rock-muusika esindajate rivi oli eriti võimas 50-ndail. Olid esindatud sellised nimed nagu Fats Domino, Bo Diddley, Bill Haley, Little Richard, Chuck Berry, Carl Perkins ja Buddy Holly. Rock’n’roll’i kõige metsikum esitaja oli Jerry Lee Lewis, kes mängis oma klaverit küünarnukkidega ja klahve isegi jalgadega tagudes. Kõik see kuulus lavashow juurde. Rockmuusika stiilid Heavy Metal Heavy metal - on 1970. aastate algul bluesist ja rockist tekkinud muusikasuund, mida algusaastatel iseloomustasid sünged, sageli saatanlike mõjutustega, laulutekstid, depressiivsete meloodiate kasutamine. Nagu ka teised rock–muusikastiilid jaguneb ka see paljudeks väiksemateks muusikažanriteks näiteks: doom metal, industrial metal,
Sergei Rahmaninov - Cesar Cui Aleksandr Skrjabin - Mili Balakirev Kokkuvõte Pjotr Tšaikovski VENE ROMANTIKUD Hakkas kujunema 18.saj viimasel kolmandikul Rahvuslikkuse otsingud Looming tugevasti lääne mõju all 1859 – asutati Peterburis Vene muusika ühing 1862 – rajati Peterburi Konservatoorium 1866 – rajati Moskva Konservatoorium MIHHAIL GLINKA (1804- 1857) 10-aastaselt hakkas mängima klaverit ja viiulit 1818-1822 õppis Peterburi aadlipansionis 1824-1828 töötas riigiametnikuna 1837-1839 õukonnas laulukapelli juht Vene klassikalise koolkonna rajaja Loomingus kasutas rahvuslikkust LOOMING Ooperid: - Ajalooline “Ivan Sussanin” (1836) - Muinasjutuline “Ruslan ja Ludmilla” (1842) 1836. a esietendus ooper “Ivan Sussanin” - Peterburi uue ooperimaja avamine Orkestriteosed: Romansid:
Looming: klaveriteosed väikevormid, karneval,Fantaasiapalad,Vokaalmuusika Poeedi armastus, naise elu ja armastus, Orkestri suurvormid 4 sümfooniat, 1 ooper. KLAVER Virginaal, kaksikvirginaal spinett,klavikord,klavesiin. 1709 Bartolameo Cristofori, tema instrumendil olid olemas kõik nüüdisaegsed klaverivahendid. 1739 sündis I vertikalklaver e püstiklaver Klaver täiustub ja areneb terve 19. Saj. Haydni ajal eelistatakse klaverit klavesiinile, 19. Saj alguses on klaver nagu praegu, Klaver annab võimaluse mängida valjust-vaikseni, tiibklaver,kabinetklaver, iga kodu auasi oli omada klaverit. Frederic Chopin (1810-1849) Sündinud Poolas, 1830 Viinis, saab teada Varssavi ülestõusust., Üheks eeliseks oli muusikateos kontsertklaveriga, 1831, elab pariisis, tutvub ajastu kuulsate heliloojatega, annab kontserte,klaveriõpetaja,helilooja,Leipzig,London,Pariis.1837 raske aasta, kihluse lõpp,
Kriisist välja tulla suutis ta kogenud psühhiaatri Nikolai Dali abiga. Aastal 1901 valmis Rahmaninovi teine klaverikontsert ja ta võttis 1904 vastu dirigendi koha Moskva Suures teatris. 1906 reisis ta Itaaliasse, misjärel elas 3 aastat Dresdenis, pühendudes täielikult heliloomingule. 1909 sooritas ta suure kontsertturnee USAs ja Kanadas, esinedes nii pianisti kui ka dirigendina. Juba 4aastaselt ilmutas Sergei huvi muusika vastu ja hakkas klaverit õppima, aga 9aastaselt astus Peterburi konservatooriumi klaverit õppima. 1888 jätkas ta õpinguid Moskva konservatooriumis. Aastal 1892 lõpetas Sergei Rahmaninov konservatooriumi nii pianisti kui ka heliloojana suure kuldmedaliga. Selleks ajaks oli juba valminud tema ooper "Aleko" Aleksandr Puskini "Mustlaste" põhjal (see oli tema diplomitöö), esimene klaverikontsert ning rida romansse ja klaveriteoseid, sealhulgas prelüüd dodiees
Pjotr Tsaikovski Tsaikovski sündis 7. mail 1840 aastal Votkinskis haritlaste perekonnas. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel.Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatooriumis, kus töötas aastani 1878.1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna.
sümfooniline poeem (üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile - tal on sisu), klaveritranskriptsioon ( suurteose ümberkirjutus klaverile), operett(meelelahutuslik zanr, mis tekkis koomilise ooperi baasil) Kammerlikud väiketeosed klaverile (nt: nokturn - öömuusika; ballaad - jutustava sisuga teos; sõnadeta laul FRANZ SCHUBERT (1797-1828) (II tund) Austria helilooja - peres armastati väga muusikat ja korraldati muusikaõhtuid. Õppis omalkäel kodustelt klaverit ja viiulit. Tal olevat ka suurepärane lauluhääl & laulis kirikukooris. Õigepea hakkas ka ise ka kirjutama ja areng oli nii kiire, et see hakkas ta isa häirima. Isa teadis ,et muusiku elu on raske ja tahtis et poiss saaks kindla elu (koolmeister) . Mõnda aega oli Franz abikoolmeister & hiljem otsustas ikkagi et temast saab vabakutseline muusik. Järgnes konflikt isaga & isa keelast tal isegi pühade ajal koju tulemise. Schubert hakkas elama sõprade juures. Sõbrad
PJOTR TSAIKOVSKI uurimustöö Hanna Mathilda Metshein 2009 Pjotr Iljits Tsaikovski sündis 7. mail(vana kalendri järgi 25. aprillil) 1840 Votkinskis. Ta oli vene romantistlik helilooja ja üks vene klassikalise sümfoonia rajajatest. Tsaikovski sündis haritlaste perekonnas. Esimesed muusikalised muljed on Tsaikovskil seotud lauludega, mida ta kuulis lapsepõlves oma emalt ja rahvamuusikutelt. Aastatel 1850 1859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingus klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba käe all. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud
oli mäeinsener ja tehase direktor. Votkinski oli väike maakoht, kus polnud teatrit ega õppeasutusi, kuid oli imeilus loodus ja rahvamuusika, mis mõjutas tugevalt tulevast heliloojat. Tsaikovski musikaalsus avaldus varakult. Tsaikovskite peres õppisid kõik lapsed klaverimängu, kuid Pjotr oli teistest andekam ning suhtus muusikasse tõsisemalt. 1849. a. kolis pere Peterburgi. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Rudolf Kündingeri käe all. Lõpetanud 1859. a. õppeasutuse, sai Tsaikovski titulaarnõuniku elukutse ja koha Justiitsministeeriumis. Tööst vabal ajal külastab ta teatrit, eriti ooperit. Kõige sügavama mulje jätsid talle Glinka ooper "Ivan Sussanin" ja Mozarti ooper "Don Juan". Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865
Pjotr Tsaikovski Tsaikovski sündis haritlaste perekonnas. Aastatel 18501859 õppis ta Peterburi õigusteadustekoolis ning õppis klaverit Carl Friedrich Karelli käe all. Kooli lõpetamisel asus tööle ametnikuna. Töö kõrvalt õppis ka Vene Muusikaühingu juures klaverit. 1862. aastal astus Tsaikovski Peterburi Konservatooriumi ning lõpetas selle 1865. Algul püüdis ta kooli kõrvalt tegeleda ka ametniku ülesannetega, kuid 1863. aastal otsustas lõplikult muusika kasuks. Konservatoorumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubinsteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. Aastal 1866 alustas ta tööd harmooniaõppejõuna vastavatud Moskva Konservatoorumis, kus töötas aastani 1878. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma" liikmetega ning tegutses ka muusikakriitikuna.
ioonilised nii vormilt kui esitajate poolest. Kuulsaimas: sümf. poeem "Pelleas ja Melisande". Üks eredamaid saavutusi on kantaat "Ellujäänu Varssavist", mis jutustab juudigeto likvi deerimisest. S on avaldanud muusika publitsistikat, teooria ja kompositsiooni alast pedagoogilist literatuuri. Tuntud on harmooniaõpetus. PAUL HINDEMITH (1895-1963) Saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent, pärineb tööliskeskkonnast kuid vanemad võimaldasid muusikalise hariduse. Hakkab õppima viiulit, klaverit ja löökpille. Haridusteed alustab 1908 Frankfurdi konserv-s viiuli ja kompos. erialal. Edasi Darmstadti konser-sse. Mängis viiulit, klaverit, löökpille, tundis orkestri spetsiifikat. Eriti tugev kompos. valdkonnas. 1928 asutab Amar kvarteti kus ise mängis vioolat. 20a sai temast Frankfurdi kontsertteatris kontsert meister. 1927 valitakse Berliini kõrgema muusikakooli õppejõuks kompos erialal. 1940 emigreerub Usasse, jätkab pedagoogi ja heli loojani
klaver (referaat) Koostaja: Klass: Õpetaja: KLAVER Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Klaveri kasutusala on lai. Seda kasutatakse jazzis klassikalises ja folkmuusikas. Väga palju on erinevaid klaveri kontserte ning seda kasutatakse kooride saatena. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Eristatakse rõhtehitusega tiibklaverit ja püstiehitusega pianiinot. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpeaga vasarake vastu keelt ja tekib heli. Esimese sellise klaveri ehitas 1711. aastal itaalia klaverimeister Bartolommeo Cristofori Paduast. Hiljem täiendas seda sakslane G. Silbermann. 1797.aastal ...
on tuntud ka kui Jean Sibelius. Tema teostel on olnud oluline roll Soome rahvusliku identiteedi kujundamisel. Sibeliuse määravaks elemendiks tema poliitikas ja kunstilises väljaandes sai romantiline isamaalisus. Jean Sibelius on sündinud 8. detsember 1865.aastal Hämeenlinnas. Ta sündis küll rootsi keelt rääkivasse perre, kuid saadeti soomekeelsesse kooli. 10 aastaselt mängis ta juba väga hästi klaverit, ja hakkas ka kirjutamisega katsetama. Musikaalsed oli ka Jeani õde, kes mängis klaverit ja vend, kes mängis tsellot. Perekeskel oli tal hüüdnimi Janne, mille prantsusepärast variant Jean hakkas ta kasutama oma õpinguaastatel. Õppinud on ta Hämeenlinna lütseumis, misjärel Helsingi ülikoolis juurat ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti(praegune Sibeliuse Akadeemia). Oma loomingu poolest sarnanes ta Beethoveniga, mõlemad kasutasid oma
Jean Sibelius (18651957) Sibelius sündis Hämeenlinnas. 10aastaselt mängis ta juba päris hästi klaverit ja samast ajast on pärit ka tema esimesed kompositsioonikatsetused. 15aastaseh hakkas ta võtma viiulitunde. Sibeliuse õde mängis klaverit ja vend tsellot ning tihti musitseerisid nad koos oma lõbuks. 1885. a alustas Sibelius Helsingi ülikoolis juu¬raõpinguid ning astus ka Helsingi Muusikainstituuti (praegune Sibeliuse Akadee¬mia). Huvi muusika vastu võitis ning noor helilooja pühendus viiuli ja komposit¬siooniõpingutele. 18891891 õppis ta Berliinis ja Viinis. 1892 debüteeris ta diri¬gendina, kui juhatas Helsingis oma sümfoonilist poeemi ,,Kullervo"
Jean Sibelius Sündis 1865 ja suri 1957. Soome kuulsaim helilooja. Lapsepõlves õppis klaverit ja viiulit. Alguses õppis juurat Helsingi Ülikooliks, samal ajal võttis ka tunde Helsingi Muusikainstituudis, mis praegu kannab tema nime (Sibeliuse Akadeemia) Pühendas end seal viiuli ja kompositsiooni õpingutele. Sibeliuse loomingus kajastub Põhjamaa karge loodus, Soomlase kinnine iseloom. Tegutses dirikendina, heliloojana. Looming: Esimesel kohal on sümfooniad ja neid on tal seitse. 2) Programmiline muusika- ,,Kalevala"ainelised teosed 3) Orkestriteos ,,Finlandia"
pärast väljakuulutatud aega. See tuleneb sellest, kuna ülikoolides oli komme ,et loengute algus hilines traditsiooniliselt 15 minutit, s.o akadeemilise veerandi võrra. Tehnikaülikooli Akadeemilisel Meeskooril on repertuaaris mitmeid palasid, kuid kontserdil esitati ainult Thompson’i, Saint-Saëns’i, Loewe’i, Wagner’i, Tormise, Tubini ja V.Kapp’i palasid. Esmakordselt esitas meeskoor Aints’i uut teost. Dirigendid olid Peeter Perens ja Siim Selis, kes samuti klaverit mängis. Kontsert oli väga hästi üles ehitatud. Eriti meeldis mulle see hubane õhkkond, mis lavavalgustusega tekitatud oli. Imeline oli kuulata võimsaid meeste hääli nii madalaid ja kõrgeid. Eriti meeldivad mulle kõige madalamad bassi hääled, mis on mõnusad ja muhedad. Samuti pani kuulatama ka klaverimängija, kes väga hästi klaverit valdas. Eriti meeldis mulle üks Tubini pala, mille nime ma kahjuks ei mäleta, aga oli väga hästi koori poolt lauldud.
Eri Klas Eri Klas (sündinud 7. juunil 1939 Tallinnas) on Eesti dirigent. Eri Klas on dirigent ja tuntuimaid eesti muusikuid maailmas. Eri Klas kasvas üles ilma isata. Tema ema suri aastal 1999 ehk 7 aastat tagasi. Eri Klasi ema lasi Eril klaverit klimberdada juba siis, kui Eri oli aastane. Anna Klas õpetas Erit klaverit mängima enne, kui Eri kooli läks. Pianisti küll Erist ei saanud, kuid muusik sai küll. Enne sõda käis Anna Klas koos oma poja Eriga Võsul, Metsa tänaval, ühes väikeses majas suvitamas. Seal tegi Eri oma esimesed sammud. Eri esimene sõna oli ``lill´´. See lill õitseb siiani Metsa tänaval. See lill on punane ja täpiline. Kui Eri satub Võsule, läheb ta alati seda lille vaatama. Imelik on see, et kui Eri käis koos
muusikalisi ja kirjanduslikke õpinguid. Kuna Schumanni isa oli raamatukaupmees, kirjastaja ja novelist, sai ta kirjandusteostega tuttavaks juba väga noores eas ning seepärast on teda ka kirjandus paljuski mõjutanud. Kirjandus abistas edaspidi alati ta muusikalist fantaasiat ja rida muusikapalu sündiski kirjandusteostest saadud inspiratsioonil. Samuti innustas Schumanni klaveriõpinguid kuulus viiulimängja Nicolo Paganini. Ta tahtis mängida klaverit sama hästi kui Paganini mängis viiulit. 3. Schumanni loomingus on tähtsal kohal soololaulud ja klaverimuusika. Ta on kirjutanud palju klaverimuusikat, mis oli talle väga tähtis. Laule on ta kirjutanud umbes 250 . Suur osa tema lauludest on kirjutatud Goethe, Schilleri, Byroni ja Heine tekstidele. Schumanni loomingus on ka 4 sümfooniat, oratooriume, orkestrimuusikat, instrumentaalkontserte ja ooper.
Ferenc Liszt (1811-1886) 19. saj. Silmapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent, muusika publitsist. Sündis saksakeeltkõnelevas Ungari piirkonnas. Isa=harrastusmuusik. Juba 9-aastaselt esines esimest korda klaveril publiku ees. Ei saanud akadeemilist kõrgharidust, õppis eraviisiliselt nii Viinis kui Pariisis. Avaldab nii klaveris kui orkestrimuusikas erinevaid väljendusvahendeid ja muusikalisi võimalusi. Kasutab klaverit orkestraalselt, äärmuslikke registreid, kiire topet oktave ja tehniliselt väga nõudlikud. Elu teisel poolel laseb end preestiks pühiteda. Paganini oli temast vaimustes, utsitas teda takka harjutama klaverit ja Liszt soovis saavutada sama meisterlikkuse klaveril nagu Paganini viiulil. Rännates ühest riigist teie kolib ta 1861 Rooma. Sõbruneb sealse paavstiga. Üks Buthapesti Muusikaakadeemia asutajatest ja veel mõnede muusikakõrgkoolide asutajatest. Andis ka klaveritunde
Lady Gaga Hiiumaa Ametikool Kersti Kivilo Üldist Lady Gaga pärisnimi on Stefani Joanne Angelina Germanotta. Ta on sündinud 28 märtsil 1986 New Yorgis Ta on tuntud ameerika laulja ja helilooja Hääleulatuselt on ta kontraalt Pillidest valdab ta klaverit ja süntesaatorit Tema stiilid on pop, elektrooniline tantsumuusika Ta on tegev 2006 aastast 19862004 Lapsepõlv ja haridus Ta on itaalia päritolu internetiettevõtja Josephi ja Cynthia Germanotta vanim laps.Tal on õde. Gaga on öelnud, et kuigi tema vanemad olid üsna jõukad, pärinesid mõlemad siiski alamkeskklassist. Gagat kasvatati katoliiklasena. Alates 11. eluaastast käis ta katoliiklikus tüdrukute erakoolis. Gaga mängis klaverit kuulmise järgi juba nelja-aastaselt ja
Modernsed kompositsiooni tehnikad läbi Béla Bartoki rahvamuusika taotluste. Béla Bartók (25. märts 1881 Nagyszentmiklós 26. september 1945 New York) oli ungari helilooja, pianist ja etnomusikoloog. Ta sündis Nagyszentmiklósis (tollal Austria-Ungari, nüüd Rumeenia). Pärast isa surma 1888. aastal kolis ta koos emaga Nagyszöllösisse ja seejärel Pozsonyisse.Algselt õpetas teda ema. Ta õppis alates 1899. aastast Budapesti muusiikaakadeemias klaverit ja kompositsiooni. Õpingute ajal kohtus Zoltán Kodályiga, kellega koos ta kogus rahvamuusikat. Bartókit mõjutas Richard Straussi muusika. Ta on kirjutanud ooperi "Hertsog Sinihabeme loss", kaks balletti, klaveri- ja viiulikontserte, koori- ja kammermuusikat. Kompositsioneerides hakkas Bartóki mõjutama Stravinski ja Schönbergi loomingud, mõned tema kõige keerulisemad muusikad kahe viiulil 1921-2. aasta Soaadid. Samal ajal oli ta omandanud rahvusvahelise lugupidamise: tema teosed
Kolmandal tasandil laulab poistekoor ladina keeles missatekste, mis kirjeldab pääsemislootust + orel . Helilooja eesmärk polnud sõjaõuduste kirjeldamine, vaid nende eest hoiatamine. Lugu on alguses tasasem ja hiljem läheb aeglaselt tormiliseks ja pööraseks. Lugu on sünge ja draagiline aga ka natuke müstilise aga samas hirmuäratava kõlaga. ,,Lindude ärkamine" on Messiaeni teos, kus avaldub tema panteistlik maailmavaade. Kasutatud on klaverit ja suurt sümfooniaorkestrit. ,,Tegelasteks" on 39 Euroopas esinevat lindu, kelle laulule omaseid meloodiaid muusikas kasutakse. Lugu kuulates on arussada et helilooja on lindudehääli eeldööks põhjalikult uurinud. Lugu on väga kõrgetel nootitel ja see mind ka natuke häirib. Väga huvitav on see, milliseid häälisaab jäliendada sümfooniaorkestrit ja klaverit kasutades. Jazz muusika võidukäik toimus Ims järgnenud perioodil. Väga mitmed kuulsad jazz- muusikud
Béla Bartók (1881 Lõuna-Ungari 1945 New York) Bartóki helikeel on orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikast. Õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903. aastal klaverit ja kompositsiooni. Kujunemisajal tähtsamad eeskujud Brahms, Richard Strauss, Debussy. Kogu elu jooksul esines pianistina, oli klaveriprofessor. Suur huvi folkloori vastu, (talupoja-)rahvalaulude kogumisretked algul Ungaris, siis laiemalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias. Teda peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks. Selles vallas tegi koostööd helilooja Zoltán Kodályga. 1940. aaastal emigreerus Bartók USAsse.
Elulugu Alexander Graham Bell sündis 3. märtsil 1847 aastal. Tal oli kaks venda ning mõlemad surid tuberkuloosi. Tema isa oli professor. Kuigi Belli nimi oli Alexander tegi ta kümneselt ettepaneku, et panna omale keskmine nimi. See ka pandi ning tema nimeks saigi Alexander Graham Bell. Juba noorena oli Bell huvitatud leiutamisest. Oma sõbraga tegid nad valmis jahvatamismasina. Bell hakkas noorena ka näitama välja oma poeetilist ja muusikalist talenti. Ise õppis Bell mängima klaverit ning temast sai pere pianist. Tema vanaisa õpetas talle huulelt teksti lugemist ning Bell sai sellest lihtsasti aru. Nagu ka oma vennad sai Bell algharidus kodust oma isalt. Peale seda läks ta õppima kooli kus ta tuli ära kui ta oli 15. aastane olles koolis ainult esimesed klassid. Aastal 1872 asus ta elama USA-s. Bellile oli alati meeldinud elektriseadistused. Tänu sellele huvile leiutas Bell 1876. aastal esimese telefoni.
1907-1911 elas Ameerikas, 3 kuud pärast Viini saabumist suri Viinis südamehaigusesse Looming- 8 sümfooniat (võrreldakse Beethoveni omadega, kasutanud palju vokaalmuusikat, väga pikad (80 min), topelt pillirühmad, enamasti programmilised - filosoofilised), orkestri saatega laulutsüklid: ,,Rändselli laulud", ,,Laulud surnud lastest", kuulsad sümf on 1.(viini valsi eelkäija) ja 5. (viieosaline). Claude Debussy(1862-1918)- Elulugu- Pariisist, keskm. jõukusega perest, õppinu klaverit, 11.a läks Pariisi Konservatooriumisse, 18.a tutvus Nadezhda von Meckiga (aitas tal tööd leida), eeskujuks Tsaikovski, 1882 läks Pariisi, et võita Rooma preemia, 1883 sai preemia ja oli 3 a Roomas (pettus Roomas). Pärast seda jäi Pariisi, pühendudes ainult heliloomingule. Looming- ,,Aiad vihmas" klaveripala, pealkiri annab selge ettekujutluse teose sisust. ,,Fauni pärastlõuna" 90ndatelm, üheos. sümf prelüüd, I impressionistlik
aastal. Oma viimastel aastatel komponeeris helilooja suurema osa oma tuntuimatest sümfooniatest ja ooperitest. Tema varase surma kohta on tekkinud palju müüte. Temast jäi järgi tema naine Constanze ja kaks poega. ÕPINGUD Kuna W. Isa oli õukonna kapellmeister sai W. Oma muusikalise hariduse just nimelt temalt. Ennast täiendas ta kogu oma elu jooksul erinevates paikades saades suursuguseks heliloojaks. LOOMING Klaverit mängis al. 4-aastasest, esimesed muusikapalad komposteeris 5-aastaselt, kontsertreisidega alustas 6-aastaselt, esimese ooperi kirjutas 10-aastaselt. Kokku on kirjutanud Mozart 41 Sümfooniat , 26 Keelpillikvartetti, 17 Klaverisonaati, 27 Klaverikontserti, 7 Viiulikontserti, 20 lavateost (Figaro Pulm, Don Giovanni, Võluflööt), Reekviem, serenaadid, hulgaliselt klaveri- ja viiulipalu . PILDID KOKKUVÕTE
Muusika KT. Jean Sibelius ja Edvard Grieg ELULUGU Jean Sibelius 1865-1957 Soome rahvas austab oma kuulsat heliloojat kui rahvuskangelast, kes oma muusikaga etendas tähtsat rolli oma maa iseseivsuse ees soomlaste võitluses. Sündis Hämelinnas, arsti perekonnas. Kaotanud vaakult isa kasvatas teda vaid ema, kes ei abillunudki enam uuesti. Ema oli muuskaliselt andekas ja jagas oma oskusi ka pojale. Jean harjutab klaverit ja 6-aastasena oskab juba pillil improviseerida. Need esimesed loomekatsetused noodistas ema. 15-aastasena osaleb ta suurel pianistide konkurssil Helsingis. Ta võidab laureaadi tiitli. 1885 avatakse Helsingi muusikakool, mis on esimene kõrgem muusikakool Soomes. Sibeliuse andekus oli niivõrd ilmne, et talle omastati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. Stipendium võimaldab 2 aastat enesetäiendamist Viinis ja Berliinis. Ülejäänud
peamine iseloomujoon, eriti Euroopas. Abstraktne kunst mõjutas Ühendriike alles peale II maailmasõda, kui abstraktne ekspressionism oli järgmine populaarne vool, nii maali, skulptuuri ja graafilises kunstis. Alates sellest ajst on see olnud üks kõige populaarsemaid ja hinnatumaid moodsa kunsti stiile, millel 21. sajandil olid oma austajad ja ikoonid. Vassili Kandinsky Sündis 1866. aastal Moskvas ja veetis oma varajase lapsepõlve Odessas. Tema vanemad mängisid klaverit ja kannelt, Kandinsky ise õppis klaverit ja tsellot mängima juba varajases eas. Muusikal oli tema teostele kindlasti suur mõju, kui juba maalide nimed on Improvisatsioonid, Ilmed ja Kompositsioonid. 1886. aastal astus ta Moskva ülikooli ja õppis juurat ning majandust, ja peale eksamite sooritamist andis sama ülikooli juura teaduskonnas loenguid. Ta nautis edu mitte ainult õpetajana vaid kirjutas laialdaselt ka vaimsusest, teemast,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
