Lõpuks leiab ta järelejäänud valikuvõimaluste väärtused andes igale arvutile punkte kõigil otsustuskriteeriumidel. 7. Heuristikud lihtsustavad mõtlemist, kuna võimaldavad informatsiooni osaliselt eirata. 8. Kui üldse saab rääkida universaalsest töömälu mahust, siis on see 4+/-1 ühikut (Cowani järgi). 9. Jaota järgnevad märksõnad kahe infotöötlusrežiimi vahel. Aeglane – pigem kaalutlev. Kontrollimatu – pigem vaistlik. Eksplitsiitne mälu – pigem kaalutlev. Kiire – pigem vaistlik. Tahtmatu – pigem vaistlik. Tahtepingutust nõudev – pigem kaalutlev. Propositsioonilised representatsioonid – pigem kaalutlev. Töömälu kaasatus – pigem kaalutlev. Kontrollitav – pigem kaalutlev. Assotsiatiivsed representatsioonid – pigem vaistlik. Teadvustamata – pigem vaistlik. Töömäluväline infotöötlis – pigem vaistlik. Teadvustatid – pigem kaalutlev 10
mineviku ja tulevikuga; suhtlemine, sotsiaalne õppimine; loovuse ja fantaasia võimaldamine, psüühika vabastamine hetkeolukorrast; isiksuse järjepidevuse tagamine. Mille poolest erinevad vaistlik ja Peamine režiime eristav tunnus on L10a kaalutlev infotöötlusrežiim? ilmselt töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva. Vaistlik infotöötlusrežiim- Refleksiivne,
mineviku ja tulevikuga; 4. suhtlemine, sotsiaalne õppimine; 5. loovuse ja fantaasia võimaldamine, psüühika vabastamine hetkeolukorrast; 6. isiksuse järjepidevuse tagamine Mille poolest erinevad vaistlik ja Peamine reziime eristav tunnus on ilmselt L10 kaalutlev infotöötlusreziim? töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku reziimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva.
Empiirilised ehk indiviidi praktilisse kogemusse kuuluvad argumendid lähtuvad loogika reeglitest ja seadustest. Aksinoom on lähtekohaks võetav valem, mida antud teooria raames ei tõestata ja millest (koos teooria teiste aksinoomidega) tuletatakse varem kokkulepitud järeldamisreeglite järgi kõik teooria ülejäänud valemid. Aprioorseid argumente kasutatakse selleks, et suruda teistele peale oma arvamusi, sõltumata nende tõesusest või väärusest. Intuitsioon ehk vaistlik enesetunnetus on seotud vahetu emotsiooniga. Empiiriliste argumentidega põhjendatakse, aprioorsete argumentidega püütakse veenda psühholoogiliselt. Loogiliste järelduste tegemisel on abivahendiks mõistus. Aprioorsed argumendid ei tõesta teesi. Alati ei saa empiiriliste ja aprioorsete argumentide vahele tõmmata ranget piiri kõik sõltub kontekstist.
Words: 1. Horticulture (aiandus)- the cultivation of a garden, orchard, or nursery; the cultivation offlowers, fruits, vegetables, or ornamental plants. 2. Caveat (hoiatus)- a warning or caution; admonition 3. Husbandry (põllundus)- the cultivation and production of edible crops or of animals for food; agriculture; farming. 4. Yield (tootma)- to give forth or produce by a natural process or in return for cultivation 5. Intuitive (vaistlik)- perceived by, resulting from, or involving intuition 6. Cognition (tunnetus)- the act or process of knowing; perception 7. Silt (setted)- earthy matter, fine sand, or the like carried by moving or running water and deposited as a sediment. 8. Unequivocally (ühemõtteliselt)- in a way that is clear and unambiguous 9. Fungi (seened)- a taxonomic kingdom, or in some classification schemes a division of
*Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused--- protsessid,seisundid,omadused Psüühilised protsessid---aistingud,taju,mälu,mõtlemine,kõne,fantaasia,tundmused,tahe Mis iseloomustab ps. protsessi?---kindel algus ja lõpp (kindel järjestus)
farmakoloogia). Ühiskonnateadused – sotsioloogia, sotsiaalpsühholoogia, sotsiaalpoliitika, õigusteadused jne. Vahendteadused – matemaatika, statistika, filosoofia. Rakendusteadused – pedagoogika, psühhiaatria, tehnilised teadused. Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika mõiste. - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühilised protsessid Aistingud, taju, mälu, mõtlemine, kõne, fantaasia, tundmused, tahe. Mis iseloomustab psüühilist protsessi? Neil on kindel algus ja lõpp Psüühilised seisundid. Kuidas tekivad?
Arthur Skurko IT2E 2012/2013 Sissejuhatus Mõttemudel on seletus inimese mõtlemise käigust selle kohta kuidas miski toimib. See on tõlgendus ümbrisevast maailmast, suhtest selle erinevate osadega ja meie vaistlik ettekujutus meie tegudest ja nende tagajärgedest. Mõttemudelite abil saab kujundade käitumist ja leida lahendust probleemidele ning ülesannetele. Mõttemudelit saab sõnastada ka kui sisemist võrdkuju või tõlgendust välisest reaalsusest, mis mängib rolli tunnetuses, mõistlikkuses ja otsuste tegemises. Psühholoogias kasutatakse terminit ,,mõttemudel" viitamaks mõttelisele esitusele või mõtlemise simulasioonile üldiselt. Ajalugu Georges-Henry Luquet tõi tema 1927
) (lk 199) 9)Kuidas suhtus minategelane haarangusse, mis oli metsas toimunud? (Ta oli pettunud selles, et metsavendi kätte ei saadud, sest ta ei saanud julgelt metsas ringi käia.) (lk 208) 10)Mille närumees endale kasukapõue peitis, kui seisis nende nagi all? (Närumees pani põue endale vanaema uued körtsikud) (lk 215) 2. 4 kõnekat tsitaati, 6-10 lause pikkune arutlev kommentaar 1."See hirmuga segatud uudishimuhoog oma tuleviku vastu, väga ebamäärane, kuid ängistav ja vaistlik kartus murdeeas kaotsi minna, keskpäraseks inimeseks murduda, oma haldjariigist ja marssalikepikesest terveks eluks ilma jääda sähvatab ehk igast lapsest korra läbi; seda sähvatust summutatakse eneses kisa ja kära, jonni ja kannidega." (Lk 212) Minategelane tundis huvi, kas see mis praegu tema ümber on ja talle huvi pakub, kas see on nii ka siis kui ta suureks saab. Kuna sel ajal ei teatud, mis võib järgmisel hetkel toimuda, kas
Mõjutamine on enamasti kahepoolne. Isegi see isik, keda milleski veenatakse või midagi tegema sunnitakse, evib harilikult mingi võimaluse enda mõjutajale vastumõju avaldada. Kindron (2004, lk 105) ütleb et, inimesi võib mõjutada neid suunates ja juhtides, kasvatades ja õpetades, rahustades ja julgustades aga ka nendega manipuleerides. Manipuleerimine on inimeste egoistlik, ekspluateeriv, kontrolliv, mõjutamine, mis põhineb nende varjatud (alateadlikul) mõjutamisel nii, et nende vaistlik enesekaitse paralüseeritakse.. Mõjutamiseks kasutatakse erinevaid võtteid. Näiteks tähelepanu kõrvalejuhtimist, sõnade suhu panekuga , saladusse pühendamisega. Kasutada saab ka emotsioone. Kasutades SWOT analüüsi toon välja enda omadused info edastajal ja kuulajal ning inimeste tundjal ja mõjutajal. Tugevused Nõrkused Tähelepanelik Selge hääl Keskenduda jutu mõttele
· Etnograafilised-(tavad, kombed, rituaalid) · Lingvistilised-(keel, suulised pärimused) · Rahvaluule · Kirjalikud(kroonikad, seadused, dokumendid) · Audio-visuaalsed(fotod, filmid, helisalvestised, videod) AJALOOUURIMIS MEETODID · Rekonstrueerimine-endise kuju taastamine · Tüpologiseerimine-koondamine ühesuguse tüübi alla N: olümpiamängud · Perjodiseerimine-perjooditi liigitamine · Intuitiivne interpreteerimine-vaistlik tõlgendamine, seletamine, loovalt esitamine. KEHAKULTUUR Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut. Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. · Palestra-algselt maadlusväljak, hiljem sportimiskoht · Palestrika-sõjalisrakendusega harjutused
Etnograafilised-(tavad, kombed, rituaalid) Lingvistilised-(keel, suulised pärimused) Rahvaluule Kirjalikud(kroonikad, seadused, dokumendid) Audio-visuaalsed(fotod, filmid, helisalvestised, videod) AJALOOUURIMIS MEETODID Rekonstrueerimine-endise kuju taastamine Tüpologiseerimine-koondamine ühesuguse tüübi alla N: olümpiamängud Perjodiseerimine-perjooditi liigitamine Intuitiivne interpreteerimine-vaistlik tõlgendamine, seletamine, loovalt esitamine. KEHAKULTUUR Kehakultuur ehk liikumiskultuur on kultuuri valdkond või tegevus, mis haarab inimese kehalise ehk füüsilise arendamisega seotut . Sellesse kuuluvad kehaline kasvatus, hommikuvõimlemine, töövõimlemine, ravikehakultuur, osalt tervisesport ja rahvasport, ka füüsiline töö jm. Palestra-algselt maadlusväljak, hiljem sportimiskoht Palestrika-sõjalisrakendusega harjutused
automaatselt toimiva funktsioonina, kuivõrd isiksuse elutegevuse ühe avalgusena. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt: inimese huvid ja ootused, eelarvamused ja hirmud, minapilt, enesehinnang, eluviis jne. Mälu põhiülesanded ei piirdu pelgalt terviku pikemaks või lühemaks ajaks meeldejätmisega, tema funktsioone täidab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. ( 1.) 3 Mälu Mälu on kolmeastmeline: 1. Sensoorne mälu- aju tajub meelte (näiteks kuulmise) abil uut infot vaid hetkeks. Seda ei saa inimene juhtida. Aju otsustab alateadlikult, kas saadud info vajab edasist tähelepanu või unustatakse kohe. 2. Lühiajaline mälu - tähele pandud info jäädvustub suhteliselt lühikeseks ajaks
mineviku ja tulevikuga; suhtlemine, sotsiaalne õppimine; loovuse ja fantaasia võimaldamine, psüühika vabastamine hetkeolukorrast; isiksuse järjepidevuse tagamine. Mille poolest Kaalutleva režiimi funktsioon on ratsionaalselt lahendada L10 (Ch erinevad uudseid ülesandeid, mida vaistlik režiim teha ei suuda. 9, pp. vaistlik ja Kaalutlev infotöötlus on enamasti tahet ja pingutust nõudev, 352- kaalutlev teadvustatud kontrollitud, aeglane ja järjestikuline ning selle 353) infotöötlusreži tuumaks võib pidadad hüpoteetilist mõtlemist ehk võimet im? kasutada reaalsuset sõltumatuid representatsioone. L10 (Ch 9)
lapsele süüa, teha massaazi, läheduse vajaduse puhul sülle võttes jne). Piaget' nimetas perioodi sünnist 2-aastaseni sensomotoorseks staadiumiks, mille lõppeesmärgiks on omandada mingil määral kõnelemine, kasutades üksikuid sõnu või lihtsamaid lauseid ning mõtlemisoskus (Butterworth ja Harris, 1994). Järgneval perioodil vanuses 2.-7.aastat, mida Piaget' nimetab operatsioonieelseks staadiumiks kujuneb lapsel välja vaistlik tunnetus ehk siis, lapsel on meelde jäänud juba mingid kogemused (Butterworth ja Harris, 1994), kuid see ei tähenda, et laps kõike teab ning nii ei saa nõuda lapselt arusaamist asjadest, mille kohta tal kogemusi pole. Näiteks võib tuua Pealtnägijas toodud juhtumi, kus kirjeldati vanavanemate ja tütre vahelist kohtulugu, kus Mehhikos elav tütar soovis oma last vanavanemate käest tagasi saada. Näidati lõiku, kus
tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik · Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks; · Tavaline inimene tahab olla juhitud, tahab vältida vastutust, on ainult pisut auahne ja tahab eelkõige turvalisust. Oletused Y-teooria taustal · Töötamisest tingitud füüsiline ja vaimne koormus on sama loomulikud kui puhkamine ja lõdvestumine. · Inimene
ebateadlikku vastuseisu. Mõistame ju kergemini seda, mis on vastavuses meie väärtuste ja tõekspidamistega ja millega me oleme sisuliselt nõus; arusaamatust lisab aga aju kaitsepidurdus, mille otstarbeks on blokeerida teadvus võõra või ebameeldiva teabe vastuvõtuks. Tihti pole me kaitsepidurduse käivitumisest ise teadlikudki, kogeme aga selgesti, kuis omandatav aine hakkab ühtäkki igavaks ning õppimine väsitavaks ja vastumeelseks muutuma. Vaistlik väljalülitumine leiab aset ka siis, kui rampväsinu seisundis püütakse midagi selgeks õppida. Ning ka siis, kui endale seatakse (naiivsest lootusest tüütu asi ühe ropsuga kaelast saada) üle jõu käiv eesmärk: näiteks loetust kohe täies ulatuses aru saada ja samas see ka meelde jätta; grammatikaharjutus ilma suuremate pingutusteta valmis teha jne. Aeglaselt edenedes saavutaks õppija vahest rahuldava edasimineku, ent just mugavat meelt teeniv kärsitus tekitab ikka ja jälle
· Tervist ohustavat konservandid ja toiduainete värvained, putukatõrjemürkide jäägid puuviljades, nitraadid, plastikpudelid, suur soola ja suhkru tarbimine ning kolesteroolirikkad toiduained. Tähtis on tagada valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ja mineraalainete piisavus ja õige tasakaal toidus ning järgida üldisi tervisliku toitumise põhimõtteid. Erutuse, mure ja halva tuju korral võib tekkuda vaistlik s.oov süüa süsivesikuterikast toitu- näiteks midagi magusat. See toob kaasa serotoniini taseme tõusu ajus, mis tõstab tõepoolest kiiresti meeleolu. Nii võib kergesti tekkida kommide ja kookidega liialdamise oht. Neid võiks aendada puuviljad ja mesi. Stressi teket ja püsimist võib soodustada kofeiini sisaldavate jookide ( kohvi, tee,coca-coola) tarvitamine. Lühiajaliselt kofeiin ergutab kuid liigtarvitamise korral seob
geniaalsuse pitserit. Newton lõi selle vaid mõne päevaga, et leida kaare pikkus, 4 lähendades kaart kõõlmurdjoonele, mille lülide arv piiramatult kasvab, ehk ühesõnaga lahendada väga täpseid mehaanikaprobleeme. Kaks aastat mõtles Newton ainult matemaatikale ning ei muretsenud millegi muu pärast. Tema puhul ilmnes geeniuste peamine iseloomulik joon eriline intuitsioon, vaistlik tunnetus, mis võimaldas teha avastuse äkilise mõttesähvatuse ajel ning seda erakordselt jõuliselt. Newtonil oli erakordne võime meeles pidada mingit puhtalt kontseptuaalset probleemi, kuni ta sellele lõpuks lahenduse leidis. Kuna matemaatika tehnikate valdamises ei olnud talle võrdväärset, võis ta esitada lahenduse, kuid tõestused tegi alles hiljem. 3. Newton ja optika Mingil hetkel kadus Newtonil matemaatikakirg ning huvitus taas optikast. Juba lapseeast
Teos annab aimu, kuivõrd vabalt Monet hoolimata hääbuvast silmanägemisest maalis. Monet' kunstistiil Erinevad tekstuurid - Nii nagu Monet tundis kogu elu huvi valguse ja selle maalile püüdmise vastu, nii hakkas ta aina enam huvituma erinevatest tekstuuridest. Ta avastas mitmeid viise sobitamaks elus nähtud tekstuure õlimaali tekstuuriga. Sellel maalil on huvifookuses päikeselaigud ning valguse värvimäng lehestikus. Vaistlik maalimine - Paks värvikord ja kummalised värvikombinatsioonid on osaliselt Monet halveneva nägemise tulemus ning väljendab tema võitlust võimaliku pimedaksjäämisega. Teema oli kunstnikule hästi tuttav, nagu ka maalimine kui tegevus, ning tal oli hea värvimälu. Ta palus oma kasutütar Blanche'il nimetada talle iga värvi nimi, enne kui ta seda lõuendile kandma hakkas. Roosivõre - Monet' maja kõrval Givernys seisid roosidele toeks suured võred, mis olid aia keskseks elemendiks
Sotsioloogial on: Kirjeldav funktsioon Teoreetiline, s.t seletav bõi tunnetuslik funktsioon Praktiline funktsioon Prognoosimine e.ennustamine Kriitiline funktsioon Mida tähendab sotsiaalne käitumine? Sotsiaalne käitumine on tegevuse väline, nähtav akt, milles väljendub inimese positsioon, tema hoiak ja reaktsioon ümbritsevale olukorrale. Käitumine on inimorganismi reaktsioon sise- või välisärritajatele. Käitumine võib olla instinktiivne, vaistlik või teadlik ja ettekavatsetud, omades nii sotsiaalset tähendust kui eesmärki. Seega hõlbutab käitumine kõiki inimese aktiivsuse või passiivsuse avaldumise vorme. Mida ütleb sotsiaalsest käitumisest Parsons? Talcott Parsons (1902 1979) ameerika sotsioloog: Sotsiaalne süsteem tervik, mis koosneb omavahel seotud osadest ning millest igaüks täidab olulist rolli ühiskonna säilitamiseks Osad on omavahel seotud sidemetega
omadused, erinevad juhtimisstiilid, juhi suhtlemisvilumused ja oskused, sotsiaalsed suhted. 10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale, juhi suhtumine oma alluvatesse? · X ja Y teooria (Douglas McGregor'i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik · Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks; · Tavaline inimene tahab olla juhitud, tahab vältida vastutust, on ainult pisut auahne ja tahab eelkõige turvalisust. Oletused Y-teooria taustal · Töötamisest tingitud füüsiline ja vaimne koormus on sama loomulikud kui puhkamine ja lõdvestumine.
Isiksuse käitumise 4 tasandit: 1.reaktsioon väliskeskkonna situatsioonile 2.tavaline harjumuspärane tegevus 3.tegevuste jada või tegevus, millel on kaugemale ulatuvaid eesmärke ning mis toimub ühiskonna elu mitmes sfääris 4.elueesmärkide (ideaalide) realiseerimine tegelikkuses 8. Käitumise ja sotsiaalse normi seos KÄITUMINE ON INIMORGANISMI REAKTSIOON SISE- VÕI VÄLISÄRRITAJALE Käitumine võib olla: - instinktiivne - vaistlik - teadlik - ettekavatsetud Käitumises võib eristada: - sotsiaalselt kujundatud käitumist - sotsiaalselt orienteeritud käitumist Käitumine eeldab normide järgimist. KUI NORME EIRATAKSE JA KÄITUMINE LÄHEB VASTUOLLU MINGIS KULTUURIS VÕI GRUPIS HEAKS KIIDETUD NORMIDEGA, TÄHENDAB SEE HÄLBIVUST. 9. Hälbiv- ja konformistlik käitumine KUI NORME EIRATAKSE JA KÄITUMINE LÄHEB VASTUOLLU MINGIS KULTUURIS VÕI GRUPIS HEAKS KIIDETUD NORMIDEGA, TÄHENDAB SEE
tunnus on ilmselt töömälu - sellest sõltumatu ehk autonoomne infotöötlus moodustab vaistliku režiimi ja töömälu abil saavutatav hüpoteetiline mõtlemine kaalutleva Autonoomseks võib nimetatada töömälust sõltumatut psüühilist protsessi Autonoomset infotöötlust iseloomustavad enamasti kiirus, hõlpsus, paralleelsus, teadvustamatus, tahtmatus ja kontrollimatus (kuigi mitte alati kõik korraga) Autonoomsetele protsessidele tuginev vaistlik infotöötlus lubab organismil reageerida tuttavates olukordades kiiresti, säästlikult ja ratsionaalselt Kaalutleva režiimi funktsioon on ratsionaalselt lahendada uudseid ülesandeid, mida vaistlik režiim teha ei suuda Kaalutlev infotöötlus on enamasti tahet ja pingutust nõudev, teadvustatud, kontrollitud, aeglane ja järjestikuline (kuigi mitte alati kõike seda korraga) Kaalutleva infotöötluse tuumaks võib pidada hüpoteetilist mõtlemist ehk võimet kasutada
Mittevahelesegav (passiivne) juhtimisstiil Rensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1. Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat. X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. • Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik • Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks; • Tavaline inimene tahab olla juhitud, tahab vältida vastutust, on ainult pisut auahne ja tahab eelkõige turvalisust. Oletused Y-teooria taustal • Töötamisest tingitud füüsiline ja vaimne koormus on sama loomulikud kui puhkamine ja lõdvestumine.
Jälgige, et kasutatavad visuaalsed abivahendid oleksid lastele mõistetavad. Lastel taju olemas, aga vastsündinud veel maailma ei taju nagu täiskasvanu. Mälu Mäluprotsesside sisuks on indiviidi kogemuste talletamine, korrastamine, säilitamine ja taastamine. Meeldejätmise ja unustamise igal etapil mõjub ka isiksuslik aspekt (huvid). Mälu funktsioone täiendab ka liigseks tunnistatud materjali kiire või aeglane, vaistlik või ettekavatsetud unustamine. Mäluliigid Protseduuriline mälu selleks et käivitada, on vaja mingi toiming läbi teha. Nt jalgrattaga sõit. Ei saa teoreetiliselt õppida. Sensoorne mälu seotud sensoorse tajumisega. Välklambi effekt nagu foto jääb meelde. Võib kiiresti kaduda ikooniline mälu nägemisorganitest saadud info. Võib kaduda sekundi murdosa jooksul. kajamälu - kuulmisinfo
Hinnangu andmise vajadus Infotöötlemise enese-tõhusus Kallutatud infotöötlus Minapildi motivatsioon kallutab kaalutlemist infotöötluses. Infotöötluse kallutatus sõltub parasjagu aktiveeritud vajadusest: Mõistmisvajadus = tasakaalus töötlus; Kuumisvajadus = vastutulelik töötlus; Minapildi vajadus = olemasolevate hoiakute kinnitav töötlus. Kaks info töötlemise reziimi TAHTMATUS vaistlik kaalutlev MÄRKAMATUS KONTROLLIMATUS Sisemised vastused Sinu teha on see, kuidas sa kriitikat vastu võtad, mida sellest õpid ja kuidas sellele vastad. Lisaks eelnevale veel üks oluline oskus lasta minna sellel valul, mida kellegi arvamus on sinus tekitanud. Holistilise maailmavaate üks aluspõhimõte on ,,Mina olen maailma peegel ja maailm on minu peegel".
· Omaenda supperinimese identiteedi valmistamine. · Psühholoogiline barjäär: kahtlev hoiak kommunikaatori asjatundlikkuse suhtes; eelarvamuslik suhtumine või otsene antipaatia teabe lähetajasse. Kõik ülaltoodud suhtlustõkked võivad arvatuil eri viisidel omavahel kombineeruda, kasutades vahel igati kasuliku teabe vastu viimase huvisädeme. Keskne suhtlushäire aktualiseerib alatasa ka seeria teisi. Millega seda seletada? Üheks põhjuseks on inimese vaistlik kogetiivne kaitse tarbetu, liigse, kahtlase väärtuse kohta kipub seeläbi olema tihti absolutiseeriv: tarbetu või hinnaline (Kidron 1986: 30-32). Kommunikatsioonibarjäär on miski, mis ei lase tähendustel kohale jõuda. Tähendustõkked on kõigi inimeste vahel ja nad muudavad suhtlemise keerulisemaks, 11 kui enamik meist arvata oskab. On vale oletada, et see, kes mõistab rääkida, mõistab ka suhelda
Mittevahelesegav (passiivne) Heatahtlik autokraat Konsulteeriv autokraat juhtimisstiil Osavõtlik autokraat X-teooria: juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus: Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida võimalikult palju. Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma jaoks töötaks Tavaline inimene tahab olla juhitud, vältida vastutust, on ainult pisut auahne ja tahab eelkõige turvalisust Y-teooria Töötamisest tingitud füüsiline ja vaimne koormus on sama loomulikud kui puhkamine
Flegmatik reageerib soovitusele inertselt, soovib selle üöe enne rahus järele mõelda. Koleeriku esmane reaktsioon kipub samuti olema kärsitult tõrjuv.Sangviinik võtab soovituse vastu uudishimulikult. Tundeline melanhoolik kaldub soovitustes nägema etteheiteid. Sugestioon(vnuwenie) Sugereerimisel püütakse toimida inimesele, kellele avaldatakse mõju,vahetult, emotsionaalselt, alateadlikult. Igapäevasel suhtlemisel saadab teisele inimesele millegi emotsionaalse sisendamise vaistlik püüd sageli sõnumeid, mida vastastikku vahetatakse. Sugestiivsus mängib kaasa ka veenmisel, soovitamisel, käskimisel. Suurima sisendatavusega ehk sugestioonile altimad on kõrge konformsusega ebakindlad isikud, kellel on nõrk närvisüsteem, kõrge närvilisus ja suur emotsionaalne erutuvus. Sisendatavust lisavad anduvus, truudus, fanatism, kõrge religioossus, häbelikkus, unistavus, usalduslikkus, madal intelligentsus, eelarvamuslikkus jne. Manipuleerimine
301. 1. Ekspluateeriv autokraat 302. 2. Heatahtlik autokraat 303. 3. Konsulteeriv demokraat 304. 4. Osavõtlik demokraat. 305. X ja Y teooria (Douglas McGregor'i järgi) 306. X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus 307. Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. 308. · Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik 309. · Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks; 310. · Tavaline inimene tahab olla juhitud, tahab vältida vastutust, on ainult pisut auahne ja tahab eelkõige turvalisust. 311. Y-teooria 312. · Töötamisest tingitud füüsiline ja vaimne koormus on sama loomulikud kui puhkamine ja lõdvestumine. 313
mõistuslik. Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Descartes [dekart]. Ta on öelnud: COGITO ERGO SUM mõtlen, järelikult olen olemas. Kui inimene ei mõtle, järelikult pole teda olemas. Ratsionalismi peetakse prantsuse mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. 4. irratsionaalne tunnetamine ehk mittemõistuslik tunnetamine. Rajaneb alateadvusel, seda iseloomustab intuitiivne tunnetamine, vaistlik, kõhutunde järgi. Esindajaks oli saksa mõtleja A. Schopenhauer, kelle jaoks oli tunnetamise aluseks TAHE (des Wille). Tema peateoseks oli ,,Maailm kui tahe ja kujutlus". Tahe on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Viitab meelelisele tunnetamisele. Teine esindaja oli Sigmund Freud. Tema rajas psühhoanalüüsi, mida algselt käsitleti ravimeetodina, millega raviti kompleksides inimesi ja neurootikuid
kogenud). On olemas selline filosoofiline vool empirism õpetus, kus tunnetus basseerub kogemusele. Selle rajajaks peetakse inglast J. Locke. ,,Tabula rasa" ehk ,,Puhas leht". Inimene sünnib puhta lehena, kuhu hakatakse elu jooksul kirjutama kogemusi. A priori - kogemusele eelnevad teadmised. · Irratsionalistlik tunnetamine e. mitte mõistuslik tunnetamine. Basseerub alateadvusel e. intuitiivne tunnetamine (vaistlik, intuatsioonil põhinev). Esindajaks sakslane A. Schopenhauer, 2 tema märksõnaks on eeskätt tahe ( saksa k. Der Wille). Tahe - on nagu tugev pime mees, kes kannab õlgadel jalutut nägijat. Sellega on seotud psühhoanalüüs mille rajajaks on juudi soost mõtleja S. Freud. Psühhoanalüüs võeti, kui ravimeetodit. Seansidega püüti ravida hüsteerikuid, ja igasugustes kompleksides vaevlevaid inimesi
ensis Likert jagas juhid/liidrid juhtimisstiili järgi nelja rühma ja sai “4-süsteemi”: 1.Ekspluateeriv autokraat 2. Heatahtlik autokraat 3. Konsulteeriv demokraat 4. Osavõtlik demokraat X ja Y teooria (Douglas McGregor’i järgi) Douglas McGregor’i raamat ''The Human Side of Enterprise'' X-teooria: Juhtimise ja kontrolli traditsiooniline tõlgendus Firmajuhi otsused ja tegevus rajanevad oletustel inimloomusest ja inimese käitumisest. • Tavalisel inimesel on töö vastu vaistlik vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik • Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks; • Tavaline inimene tahab olla juhitud, tahab vältida vastutust, on ainult pisut auahne ja tahab eelkõige turvalisust. uhtimisvõrgustik (managerial grid) (R. Blake ja J. Mouton’ järgi) 1/1 – juht ei tunne huvi, hoiab tegelikust juhtimisest kõrvale: parandamist vajav juhtimine
Teadmatus pole teadmise vastand – teadmise vastand on eksimus. 38. Mida tähendab eraõiguse seadustes väljend teadis või pidi teadma? 39. Mis on intuitsioon, selle allikad ja kuidas kasutada seda argumenteerimises? Mis ei ole teadmiste allikaks? Intuitsioon – kas õigustab teadmist? Rosentau on seisukohal, et ta ei õigusta teadmist, aga hüpoteesi kui teadmisseisundit iseloomustab. Intuitsioon: kogemusel põhinev vaistlik asjade, sündmuste, inimeste, tegude, samuti loomingu tulemuste ettenägev või ennetav aimdus, mis ennetab loogilist arutlust või empiirilist uurimist. Intuitsiooni allikad: - meeleline ja mõistelis-refleksiivne “maailmakogemus”; - tegutsemise ja tegemise (loomise) kogemus; - keelelise ja esemelise suhtlemise kogemus; - emotiivne (tundmise) kogemus, - empateetiline (“kaasatundmise”) kogemus.
ametiseisundile toetuv otsustamine võib kaasneda otsustuskäigu iga järguga; tüüpiline on see siiski lõppjärgule; kui otsustaja on asjatundlik, kogemustega ja autoriteetne inimene, siis nõustutakse tema otsustega, vastupidisel juhul mitte; vastutust tagajärgede eest kannab otsustaja; ainuisikulise lähenemise suure kaalu tõttu võivad lahendused olla ühekülgsed ja mitte kõige paremad. Sisekaemus (intuitsioon): etteaimav, vaistlik tunnetus, mis avaldub tõe tabamises vahetul, loogilist arutelu vältival viisil; põhineb varasemate teadmiste ja kogemuste teadvustamata läbitöötamisel ning suureneb valdkonnas pikaajalise tegutsemise tulemusena; seda iseloomustab lahenduse ootamatu leidmine ja selle kohene väljaütlemine; otsustaja haarab alateadlikult mällu talletatud teabekillud, seob need ja toob uuelaadse lahenduse või järeldusena esile;
kehaline kasvatus kasvatusprotsessi osa, mis on suunatud liigutusvilumuste kujundamisele, kehaliste võimete arendamisele ja spordialaste teadmiste omandamisele Spordiajaloo allikad: ainelised(igasugused esemed); etnograafilised (tavad, kombed); lingvistilised(väljandid, suuline pärimus); rahvaluule; kirjalikud; audio-visuaalsed Uurimismeetodid: rekonstrueerimine; tüpologiseerimine(tüüpide alusel liigitamine); periodiseerimine; kirjeldamine; intuitiivne interpreteerimine (vaistlik tõlgendamine) Intervjuu uurimismeetodina: ankeediintervjuu; teemaintervjuu; avatud intervjuu Esiaeg. Esiaeg kui ajalooperiood: esiaeg ajaloo vanim järk inimese kujunemisest kuni riikide tekkimiseni esiaja perioodid: kiviaeg(Homo habilis tekkest kuni u. 6000-2500 a. eKr); pronksiaeg(kiviaja lõpp kuni 2500-500 a. eKr); rauaaeg(2500 eKr kuni 1000-1200 a pKr) primaat imetajate selts, tunnuseks haardjäse ja lähestikku asuvad silmad inimlane- primaat, kes suutis käia 2 jalal
Enesemääratlus võõra kogemuse abil ja kaudu on Bildung. Ajaloolise ja psühholoogilise teksti kujunemine. Sensus communis terve mõistus laias tähenduses. 31 Sümpaatia, empaatia, kokkukuulumise tunne Rooma tähenduses. Siia kuulub suhtlemisoskus ja võime sellest naudingut tunda. Peenetundelisus, maitse, mis ei ole ratsionaalselt defineeritav. Lähedane eristamisvõimele, sobivuse tunne, vaistlik, intuitiivne omadus, mida iseloomustab täpsus ja ebatäpsus. Valikuvõime otsustusvõime. Need neli vormi määravad ära igasuguse esteetilise kogemuse. Nad on muutlikud ja ajalooliselt suhtelised. Kokku moodustavad nad eelkogemuse. Juba tõlgenduse alguses on tõlgendajal olemas ettekujutus objektist. Ta on juba oma kultuuri poolt mõjutatud. Tõlgendaja saab protsessis oma eelarvamust korrigeerida, aga ei saa olla ilma selleta. Mõistmine on subjektiivne
neidu: Tiina ja Mari. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Ta on naise sümbol: kirglik, tundeline, uhke. Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli surra nõiana peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed
Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Ta on naise sümbol: kirglik, tundeline, uhke. Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli surra nõiana peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult
neidu: Tiina ja Mari. Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Ta on naise sümbol: kirglik, tundeline, uhke. Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli surra nõiana peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama. Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt. Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel. Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks
maailma, soovides midagi iseenda ja ümbruses olevate inimeste suhtes. Enesekesksusesse sattunud laps ei ole võimeline mõtlema teistsugusest olemise, kogemise ja tundmise viisist kui tema ise kasutab. Seega elab ja tunneb loodus samamoodi kui tema isegi, on hingega. Päike naerab ja kivid tunnevad. Eeloperatsioonide etapi hilisem periood on intuitiivse mõtlemise periood. Intuitsioon on vaistlik tegutsemine. Laps võib lahendada mõningaid probleeme ja teha otsuseid, kuid ta ise täpselt ei tea, kuidas ta sai lõpptulemuse. Otsused tehakse intuitiivselt. Lapse mõtlemise olemus peegeldab neid malle, mida talle pakutakse. Kui lapsele antakse palju maagilisi seletusi, on ka tema mõtlemises palju maagikat. Kui seletatakse ratsionaalselt, õpib laps sellist mõtlemisviisi.
kaitsepostide reast teeserval. Linnasõidul põhjustavad sedasama harvad tänavavalgustid. Eriti tuleb pimedus- sellise erinevuse tõttu tuleb kõrvale jääva eseme kuju, adaptsiooni arvestada öösel möödumisel vastusõitjast. mõõtmete ja kauguse määramiseks pilku pöörata. Ehkki Pärast kerget pimestust kulub nägemise taastamiseks kesk- enamasti vaistlik, nõuab see liigutus ikkagi aega. Nii näi- miselt l . . . 10 s. Kui on vaja pimedas hästi näha, tuleb teks kulub juhil pilgu viimiseks tee ühelt servalt teisele silmi tugeva valguse eest hoida. 0,5 . . . 1,5 s. Kiirusega 60 km/h sõitev mootorratas läbib Tasub ka pidada meeles, et öösel näeme siis halvasti, kui selle ajaga 8,3 . . . 24,9 m. oleme terve päeva viibinud eredas valguses, näiteks päi-
annaabi.ee 
