kopikad". Tema kriitikakogu ,,Kriitilised tundmused" on täis karme ja negatiivseid hinnanguid. Oksa loomingu lõppjärku kuuluvad ,,Nimetu elajas", ,,Ihu" ja ,,Emased" on oma lausa pillavas väljendusjõus ja assotsiatiivsuses muidugi palju markantsemad, modernistlikumad ja ometi ei ei ole Oksa varasemate ja natuke hilisemate teoste, üldse ta loomingu eri osade, vahel mingi ületamatu kuristik. Lisaks veel tema teoseid: ,,Vaevademaa", ,,Tume inimeselaps", ,,Hingemägede ääres", ,,Kannatamine", ,,Koolmeistri hobune", ,,Orjapojad", ,,Otsija metsas". 7 III JAAN OKSA TEOSTE ARVUSTUSI "Tume inimeselaps" (lk. 187) Ma ei kujuta ette, missugusele inimesele Jaan Oksa looming üleüldse "meeldida" võiks. Vast Ian Curtisele võinuks, aga too Manchesteri bändi Joy Division laulja poos end juba ligi veerand sajandit tagasi üles, sest ka tema elu oli üksainus agoonia, täis loitsivat sonimist, mis
kirikutegelastega Jaan Oks kirjanikuna Põhiline loomeaeg 1906 1910 Kirjutas luulet, proosat, kriitikat Loomingu enamus on hävinud Looming on väga vastuoluline, segu andekusest ja vaimuhaigusest, mässuline Oks ei viimistlenud oma loomingut Ta ise määratles oma töid mittekirjanduslike terminitega intermetso, meeleolu jne. Teosed Kogutud teosed (Stockholm 1957) 1909 oratoorium "Kannatamine", osaliselt avaldatud 1918 novell "Tume inimeselaps" 1920 novell "Neljapäev" " Vaevademaa" proosavalimik 1967 " Hingemägede ääres" proosavalimik1989 Vaino Vahing kirjutas J. Oksast monodraama "Mees, kes ei mahu kivile"
Massus veedetud aeg oli Oksa elu helgeim ajajärk, kuigi ta pidi 1907-dal aastal Massust kohalike ametivõimude ja kirikutegelaste vastuolude tõttu lahkuma. Viga võis olla selles, et ta oli väga ühiskonnakriitiline. Talle heideti ette ka liigset pedagoogilist liberaalsust. Tema kriitikakogust on tuntuim teos ilmselt "Kriitilised tundmused". Poeemidest on kindlasti tuntuim "Kannatamine", mis avaldati aastal 1909 ja vaid osaliselt. 1918 avaldas ta novelli "Tume inimeselaps" ja aastal 1920 novelli "Neljapäev". Jaan Oksast on kirjutatud ka monodraama "Mees, kes ei mahu kivile". Selle kirjutas Vaino Vahing. Aastal 1914 mobiliseeriti ta sõjaväkke. Keerulise elusaatusega kirjamees suri 25-dal veebruaril aastal 1918. Ta on maetud Tallinna Rahumäe kalmistule.
natuke eemale leiab hing looma. Kui ta on tema sisse läinud, hakkab ta rändama ning otsima oma inimesi. Lapsena tihtipeale mõtlesin, et mu koer on mu vanaema, sest kui pahandust tegin oli koer alati minu arvates pettunud näoga. Inimene läheb sinna, kuhu ta ise tahab minna. Kõik peitub tema enda mõtltemises. Mõni usub, et hind jääb sinna, kuhu ta kehagi. Kuid nagu on ka öeldud Jaan Krossi raamatus "Kolme katku vahel": "Mis tean mina, inimeselaps, elust ja surmast." Arvan, et inimene läheb sinna, kuhu ta ise usub, et läheb.
Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914) Laastukogud- "Isa talus" (1913);"Küla" (1915)
Oma luules rõhus ta loodusesse ja kodukohta. Pärimuslugudesse taluhaldjatest, krattidest jakodukäiatest, kirjeldamaks ta lapsepõlve. Villem Ridala Eesti luuletaja kes oli looduslüürik ja ta rõhus omaluules impressionismi joontele. Ta keelekasutus oli täpne, sõnastus ilmekas. Looduslüürika, sest ta oli päris Muhumaalt ja mereäär oli ta teine elupaik. Jaan Oks kirjutas impressionistlike teoseid, oli noor eesti rühituses ja kirjutas oma teostes külaoma elust ja inimestest. ,,Tue inimeselaps" noor eesti neljandasalumis 1918. Fridebert Tuglas Õppis tartu ülikoolis, oli kirjandusteadlane. Elu kõrgperiood oli 1914-25 kui ta kirjutas novelle ja uus-romantistlike teoseid. Tema loomingus on alati olulisel kohal olnud romantism ja realistlik suhtumine. Suur tähtus on tema reisikirjadel, mälestusraamatuel kui taoli pagulane Soomes ja Pariisis. Noor-Eesti Väärtustasid krijastamiskultuuri. Ued seisukohad kirjanduses, luuletused, proosa. Kirjutasid Raamatuid, albumeid, uuendasid keelt
Tuglas''Toome helbed''). Uusromantilises laadis kirjutas ka Tammsaare(miniatuure, kunstmuinasjutte). Gailit(''Toomas Nipernaadi'). Uusromantilisele proosale on iseloomulid lühizanrid, eeskätt novell. Enamik uusromnatikuid kirjutas novelle(Tuglas, Tammsaare). Jaan Oksa teostes on peamiseks aineks küla oma elu ja inimestega(Saaremaa küla, kust ta ise pärit). Oksa esimesed, ajalehtedes avaldatud jutud on valdavalt realistlikud. Tema teos''Tume inimeselaps'' on teema, tegelaste ja sümbolistliku maailmapildi poolest eesti uusromantilises proosas üsna iseloomulik teos, millel on ühisjooni teiste autorite, eriti Tuglasega. Oksa novellides põimuvad sümbolistlik ja realistlik(või naturalistlik) kujutus. O.Luts on eesti realistliku proosa klassik, kelle loomingut mitmekesistavad uusromantilised näidendid ja jutud. ''Kevade'', ''Soo'' lastejutt''Nukitsamees'' 15
Väljapaistvamad on Tuglase "Liivakell" ja Tammsaare "Poiss ja liblik". Friedebert Tuglase kõrval esindavad rühmituste aja proosat eriti ilmekalt Jaan Oks ja Oskar Luts, kumbki talle eriomasel viisil. Jaan Oksa teostes on peamiseks aineks küla oma elu ja inimestega, äratuntavalt Saaremaa küla, kust kirjanik ise pärines. Oksa esimesed ajalehtedes avaldatud jutud on valdavalt realistlikud. ("Naisevõtmine") Noor-Eesti väljaannetes ilmunud Jaan Oksa proosateosed, nagu "Küla", "Tume inimeselaps" ja "Vaevademaa", lähtuvad samast maaeluainest, ent on esituselt modernsemad ja keerukamad. Oksa kohta on nii kaasaegsed kui ka hilisemad kirjamehed lausunud tähelepanuväärselt tunnustavaid sõnu. Rühmitustest eraldi seisis Oskar Luts, kes alustas ja hiljem ka jätkas realistina, kuid vahepeal tegi põike uusromantikasse. Saavutas kiiresti populaarsuse oma realistlike komöödiatega ("Paunvere", "Kapsapea") ning eriti jutustusega "Kevade"
Tammsaare, Karl Rumor, Aleksander Tassa, August Gailit, Oskar Luts, Jaan Oks. Uusromantilisele proosale olid iseloomulikud lühizanrid nagu novellid, miniatuurid ehk laastid. Jaan Oks Peamiseks aineseks oli küla oma elu ja inimestega. Tema esimesed jutud olid realistlikud, kujutatud oli tööd, igapäevast eluolu, külainimeste mõttemaailma. Tema proosateosed ilmusid ka Noor-Eesti väljaannetes, need teosed olid modernsemad ja keerukamad. Tema tähtsaimad teosed on ,,Küla", ,,Tume inimeselaps" ja ,,Vaevademaa". Oskar Luts (1887-1953) Oli sõltumatu kirjanik. Kuulsuse saavutas realistlike komöödiatega(,,Paunvere", ,,Kapsapea", ,,Kevade"). Tema teostes põimuvad sümbolistlik ja realistlik kujutuslaad. Kevade nn Tootsi-lood on teinud tema tuntuks läbi aegade. Tema tuntuim sümbolistlik teos on ,,Soo", armastust käsitlev jutustus ,,Kirjad Maariale", draamad ,,Sinihallik" ja ,,Sootuluke". 20-30ndatel naasis ta realistliku
Kas see siis nüüd meile peab jääma või? PERENAINE (nagu tõrjudes). Sellepärast siis nüüd kõhe meile! PEREMEES (naeratades Margusele). Võib jätta ka, kui sa - teda endale noorikuks tahad. MARGUS (naerdes). Noorikuks? Mina? Seda! Kõik naeravad. Laps vaatab korra Margusele otsa ja sööb edasi. PEREMEES (nagu enne). Ara sa ütle midagi, kui sauna viime ja puhtaks peseme. MANN {aralt). Näin, kas see on nüüd libahunt? PERENAINE. Rumal! See on inimeselaps nagu sinagi. Laps on kopakese tühjaks söönud, paneb lusika käest ja silmapilguks käed kokku. Vaatab siis tänulikkude silmadega ringi. PERENAINE {peremeest müksates). Nägid, mis ta ka teha oskas? PEREMEES. Jah! {Lapse poole astudes, sõbralikult.) Kas kõht on täis? Laps vaatab temale otsa, aga ei vasta midagi. PEREMEES. Küll sa homme kõnelema hakkad! Roni nüüd ara üles ahju peale, seal on sul soe magada.
kena kala" Albert Uustulnd "Tuulte tallermaa", "Acheroni jõgi" hea pillimees, nooti ei osanud Endla Tegova oli õpetaja, romaan "Humala aias" Enno Käo illustraator, lasteraamatud Jaanus Tamm luulekogu "Öö" Tarmo Teder novellist Kadri Tüür Jaan Oks Ratlast 1884-1918 novellid, varase Gailiti moodi, reaalsus. Peateemaks küla oma elu ja inimestega. Ilmekamaid proosateoseid on "Tume inimeselaps" (1912), mis 2 ilmus ka Noor-Eesti IV albumis, koosneb 10 üsna lühikesest fragmendist, milles võtab kuju traagiline lugu erksa vaimuga 10aastasest poisist, kes vabadust ihates põgeneb korduvalt metsa, kus sureb lõpuks nälga. Teose sümbolistlik maailmapilt koos teema ja tegelastega uusromantismile iseloomulik teos, sarnane Tuglase novellidele. Küla on vaevalist inimelu üldistav sümbol
tsüklit: Isade maa, Vägilaste lood, Ihad. Lõo luule erineb mitmeti ajajärgu värsitoodangu põhiilmest. "Nägemiste" autor on eeskätt isamaalaulik, rahvusluse ülistaja ning propageerija. Lõo kodumaa ja loodusluules jääb kõlama kargus ja rahulik tõsidus, mis parematel juhtudel jõuab haaravuseni. Jaan Oks 1884-1918 suri enne oma esimese raamatu nägemist. Aastast 1906 kirjutas luulet, lühiproosat, kriitikat, publitsistikat. Ilukirjandusliku põhiosa moodustab lühiproosa - "Tume inimeselaps" (1918), "Neljapäev" (1920) Oksa proosat on jagatud kahte liiki: realistlikeks elupiltideks ja poolfilosoofilisteks mõttemõlgutusteks. Oksa loominguliseks tõukejõuks olid meeleolud ja tundmused, mitte niivõrd probleemid.
vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Jakob Mändmets oli eesti kirjanik ja ajakirjanik.Tähelepanu äratas Saaremaa argielu käsitlevate külajuttude kogudega ning jutustustega. Lisaks kirjutas novelle, laaste ja jutustusi. Avaldanud ka näidendeid ja palju publitsistikat. Teosed: Jutukogud-"Koduküla vainult" (1900);"Pilpad" (1902) Jutustus-"Tont" (1902) Novellikogumik- "Meri" (1914)
Aavik. Johannes Aavik keeleteadlane. Pärit Laimjalast. Ta võttis aktiivselt osa Noor-Eesti rühmitusest, kus III albumis avaldas varjunime Randvere alt jutustuse ,,Ruth". Jaan Oks- Eesti kirjanik. Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud Poeem- "Kannatamine" (1920) Novellikirjanik, kes tegi kaastööd Noor-Eestiga Aira Kaal põhiliselt luuletaja, aga ka prosaist, kes tegutses peale II maailmasõda. Pärit Tornimäe kandist. Luulekogu ,,Ma ei anna relva käest". Proosa ,,Kodunurga laastatud". Aadu Hint 30-ndal aastal kirjutas ,,Pidalitõbi", ,,Vatkutõbilas", kuna kartis, et on ise ka nakatanud. Peateos on 4 osaline romaan ,,Tuuline rand", mis sai ka 1965
tunde-ja meeleoluvarjundeid. · F.Tuglase kõrval on esindavad rühmituse ajal proosat eriti ilmekalt Jaan Oks ja Oskar Luts , kumbki talle eriomasel viisil. 93 · Jaan Oksa teostes on pealmiseks aineks küla oma elu ja inimestega, äratuntavalt Saaremaa küla, kust kirjanik ise pärines. Noor-Eesti väljaannetes ilmiunud J. Oksa proosateosed nagu ,,Küla" (1910) , Tume inimeselaps" (1912) ja ,,Vaevademaa"(1915), lähtuvad samast maaeluainest, ent on esituselt modernsemad ja keerukamad. · Esimene maailmasõda pidurdas tunduvalt eesti kirjanduse arengut. Eriti märgatav oli proosa suurvormide -- romaani ja jutustuse -- osatähtsuse vähenemine kirjanduse üldpildis. · Siiski ei katkenud neil aegadel päriselt ka pikema proosa areng; väheste sõjaaegsete romaanide kunstiline tase oli kõrge, nagu nähtub F. Tuglase "Feliks Ormussonist"
siis mine Greve'i platsile.» «Lähen ka pärastpoole.» *** «Öelge ometi, Boucanbry-emand, kas see on oige, et ta pihiisast loobus?» «Küllap vist, Bechaigne'i-emand.» «Näete siis, püsti pagan!» *** «Härra, niisugune on komme. Paleefoogt on kohustatud hukkamõistetud kurjategija kohtuotsuse täitmiseks välja andma -- ilmaliku inimese Pariisi prevoole, vaimuliku aga vaimuliku kohtu eesistujale.» «Tänan teid, härra!» *** «Oh, mu jumal!» hüüdis Fleur-de-Lys. «Vaene inimeselaps!» Ta pilk, mis üle rahvahulga libises, oli täis kurbust. Kapten, kes enam oli huvitatud temast kui rahvamurrust, näppis tema selja taga ta kleidi vöö kallal. Neiu pöördus paluva naeratusega ümber. «Palun, jätke ometi, Phoebus! Kui mu ema tagasi tuleks ja teie kätt näeks ...» Sel hetkel lõi Jumalaema kiriku kell aegapidi kaksteistkümmend. Rahulolu sumin käis läbi rahva. Vaevalt oli kaheteistkümnenda löögi kaja kustunud, kui 333
annaabi.ee 
