Nastasja filppivona traagika Nastasja Filippovna Baraskova on noor ja erakordselt ilus naine Fjodor Dostojevski teosest ,,Idioot". Juba väga noorelt jäi Nastasja Filippovna ilma oma vanematest ja rikas aadel, Baraskovade naabermõisnik, Afanassi Ivanovits Totski otsustas tüdruku koos noorema õega ühe oma mõisa valitseja, saksa rahvusest eruametniku paljulapselisse perre, kasvatada anda. Noorem laps suri peagi läkaköhasse. Pärast viit aastat külastas Totski jälle seda maamõisa ja märkas väikeses, 12-aastases, Nastasjas sirugumas haruldast iludust ning rikka mehena otsustas ta neiu võtta oma
lapsepõlvest saadik kodumaalt eemalt, tahab vürst kirglikult osaleda ühiskonna elus, läheneda inimestele, teha midagi nende hüveks. Ta jälgib pingsalt talle tundmatut elu, milles on vähe heledaid toone, kuid ei kaota usku inimestesse, lootust kodumaa tulevikule. Juba esimesel Venemaa- päeval tutvub Mõskin oma kaugete sugulastega kindral Jepantsini perekonnaga. Kindrali noorem tütar, võluv Aglaja, jätab talle erilise mulje. Kuid veel samal päeval kuuleb vürst ka ühe teise naise, Nastasja Filippova lugu, mis mõjub talle vapustavalt. Rikka Totski mõisas armu poolest üles kasvatatud vaeslapsest Nastasjast on 16-aastaselt saanud Totski armuke. Juba mitu aastat on õitsev kaunitar köitnud kogu Peterburi tähelepanu. Kuid selle noore naise hing on murtud ja ta kannatab sügavalt. Nastasja Filippova sünnipäevale sattunud Mõskin näeb pealt räpast kauplemist iluga. Äritsejate koorist kostab korraga inimlikult erutav hääl:
Nastasja abiellumise kavatsusest juttu polnud. Film hakkab tegevusega Varssavi-Peterburi rongis. Peategelane vürst Mõskin saabus Sveitsist vaimuhaiglast. Rongis kohtab ta Rogozini ja Lebedevi. Kohale jõudes läheb Mõskin esimese asjana Japantsinite maja poole, kuna kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on tema kauge sugulane. Seal tutvus ta kindrali ja tema proua kolme kauni tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui enne nähtud Nastasja Flippovna pilt. Ta oli ka kuulnud naise õnnetut lugu. Õhtul läks vürst Nastasja korterisse, kus Nastasja pidi otsustama kas ta abiellub Ganjaga või mitte. Seda käskis ta otsustada Mõskinil, tema ütles ,,ei", ja asi oligi otsustatud. Hiljem saabus kohale Rogozin, kes tõi Nastasjale raha, 100 tuhat rubla, et teda omale naiseks saada, raha tõi ta kaasavaraks. Raha viskas naine vahepeal tulle ja
läbinisti hea inimene. Rongis kohtus vürst ka esimest korda Rogoziniga ja Lebedeviga. Peterburi jõudes, läks Moskin kohe Jepatsinite majja kus elavat ta sugulane. Seal kohtas vürst esimest korda üht tütart kolmest, kes oli Moskini jaoks väga rabavalt ilus, kuid mitte nii ilus kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud pilt Nastasjast. Vürst sai endale üüritud korteri Ganja juures, kus tutvus ta esimest korda ka Nastasjaga. Kui Moskin kutsumata Nastasja korterisse sadas ja talle abielu ettepaneku tegi, otsustas Nastasja, et ta ei abiellu ei Ganja ega Moskiniga. Nastasja oli müüdud Ganjale abiellumiseks, kuid Nastasja otsustas hoopis Rogoziniga põgeneda. Vürst ei sobinud aga sellepärast tema meheks, et ta olevat liiga hea inimene. Varsti sõitis Moskin kuueks kuuks ootamatult Moskvasse et tädilt pärandus saada. Vahepeal külastas Moskvas vürsti ka Nastasja, kes tahtis end jälle temaga siduda, kuid tõdes jällegi, et vürst on
Rahuloluni jõudmiseks tuleb tööd teha ja vaeva näha õnn välja teenida. See ei ole alati lihtne, ent kaugeltki mitte võimatu. Ainus, mis teel õnneni takistuseks võib olla, on inimene ise. Fjodor Dostojevski romaanis ,,Idioot" tuleb mitmes situatsioonis välja ehe näide selle kohta, kuidas inimene on ise oma õnne vaenlane. Autor ise on öelnud: ,,Inimene ei sünni õnne jaoks. Inimene teenib oma õnne ära, ja seda alati kannatamise hinnaga." Raamatu üks tegelanna, Nastasja Filippovna, vapustavalt ilus naine, kes on võimeline võluma pea iga mehe, peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Siin peitub põhjus, miks ta ei suuda terve teose vältel õnne tunda. Vürst Mõskin teeb talle juba nende esmakohtumisel abieluettepaneku, sest on Nastasjasse armunud naist ennast nägemata. Piisas vaid tema pildist, et vürsti paeluda. Oleks
sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust- pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatsinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra, Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma.
2. Millisena tundub sulle romaani peategelane vürst Mõskin ja miks? Vürst Mõskin tundus mulle romaani peategelasena sellise hea ja ausa mehena,kes suhtus kõigisse ühtemoodi ja eearvamuseta, mis on halb, sest kõigisse ühtemoodi ei saa suhtuda, peab olema oma arvamus igast asjast. Ta põgenes armastuse eest, kuid ta oli mees, kes jääb oma tõekspidamisetele kindlaks. Ta armastas väga Agljad, kuigi Aglja naeris ta esimesel korral välja. 3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid. Nastasja Filippovna Aglja · Ta oli haruldaselt ilus ja piiritu · Kindral Jepatsini ja Lizaveta uhkusega naine. Prokofjevna noorim tütar. · Palju kannatanud. · 20-aastane. · Pimestas oma iluga. · Tema tulevane mees pidi olema
F.Dostojevksi ,,Idioot" Tegelased: vürst Lev Nikolajevits Mõskin, Rogozin Parfjon, Nastasja Filippovnai, Aleksandra, Adelaida, Aglaja Ivanovna, kindral Jepanshini, Lizaveta Prokofjevna, Lebedev, Gavrila, Totski Teoses on kirjutatud armastuse võimalikkusest kui kokku satuvad erineva armastuse ettekujutusega inimesed. Peategelasel Mõskinil oli armastusest teine arusaam, ta mõistis seda kui vanema-lapse vahelist armastust. Võimalik, et vürst Mõskin ei olnud leidnud sõnale "armastus" tähendust. kahekümneselt ei tunne ta tõelist elu ja näeb mitmeid asju nagu laps
eest. Haigusest peaaegu paranenud, otsustas vürst aga oma kodumaale tagasi sõita, kust leidis ta eest palju ilu ja valu. Venemaalt eest leitud seltskonnas ei olnud ühtegi tema sarnast inimest. Enamus ei suutnud tema headust isegi mõista. Väga kergekäeliselt anti talle teiseks nimeks idioot. Mõned üksikud inimesed hakaksid aegamisi taipama, et võibolla vürsti ennastohverdava käitumisega taga ei ole ainult sügav idiootsus. Seda märkas kindlasti Lizaveta Prokofjevna, Nastasja Filippovnaja, Rogozin ning lõpuks ka Aglaja Jepantsina. Need inimesed õppisid vürsti austama ja hindama tema headuse eest. See ei tähendanud aga, et nad oleksid iga hetk suutnud kiusatusele vastu panna vürsti sinisilmset headust mitte ära kasutada, sest Mõskin ise lasi sellel segamatult sündida. Ainuke, kes kordagi ausalt teelt ei libastunud, oli vürst ise. Mõskin oli sügavalt usklik. Ka see aitas tal oma tõekspidamistele truuks jääda ja inimestele nende alatud teod andestada.
RAAMATUKAART ,,IDIOOT" KUS? Peterburg, Pavlovsk, Moskva KES? Nastasja - ilus, võluv, kuulus armuke, MIS JUHTUB? kompleksid, hingepiin, tema üle irvitati, Mõskin tutvub Nastasja ja Aglajaga. talumatu elu, halastamatu, hüsteeriline, Nastja põgeneb Rogoziniga. Mõskin surm. armub Aglajasse, haletseb Nastjat. Aglaja - ilus, keeruline, irooniline, Nastja ja Aglaja kokkupõrge. Nastja ja teravmeelne, vastuoluline. tundeid Mõskin plaanivad abielluda. Nastja varjav, hea, aus, armastust vajav. jookseb Rogozini juurde. Rogozin - raha eest saab kõike, viimne
Eriti torkas silma selle näo surmkahvatus, mis andis noormehele kurnatud ilme, vaatamata tema muidu üsna tugevale kehaehitusele ja veel mingi valulise kirglikkuse varjundi. Romaani käigus Lev Mõskini portree ei muutu. Romaani lõpus on ta endiselt hea ja mõistev inimene, kes suhtub kõigisse ühtemoodi ning proovib kõigiga sõber olla. Rogozin aga muutub pealtnäha ohutust noormehest, kiremõrva sooritajaks. Missugused asjaolud määravad Nastasja Filippovna hukkumise? Nastasja hukkumisele aitavad kaasa mitmed asjaolud. Kõige tähtsamaks nendest on vast see, et Nastasjat kasvatati kaheteist aastasest saadik armukeseks. See asjaolu kahandas märgatavalt tema enesehinnangut ning tegi ta enese silmis täiesti väärtusetuks. Kuna ta oli endast väga halval arvamusel, ei suutnud ta vastu võtta hea ja puhta inimese Lev Mõskini abieluettepanekut, mis oleks ta surmast päästnud ning kindlasti pikemas perspektiivis ka ta
maha müünud. Selliseks kujunesid ka kindral Ivan Jepatsini ja Lizaveta Prokofjevna tütarde elud. Aleksandra oli lubatud Afanassi Ivanovits Totski'le ning Adelaida vürst S'ile. On olukordi, mil ilu võib su elu pea peale keerata. Romaani ,,Idioot" ühe naispeategelase Nastasja Filippovna traagika seisnes tema silmipimestavas ilus. Vaatamata sellele, et ta suutis oma iluga võluda mitmeid mehi ja samas nendega selle abil ka manipuleerida, oli Nastasja siiski madala enesehinnangu ja psüühiliste kompleksidega naine. Teda oli kaheteist aastasest saadik kasvatatud usus, et ta ainukeseks väärtuseks on tema erakordne ilu, mis tagab talle kaheksateist aastaseks saades muretu elu armukesena. Selline kasvatus pani Nastasja endast arvama kui patusest naisest, kes ei vääri armastust. Selle tõttu jäigi Nastasja ilma ainukordsest võimalusest tunda armastust ja õrnust ning nii leidis ta oma lõpu Rogosin Parfjon'i käe läbi.
Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga, kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatsini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast. Ta arvas, et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma. Pärast Jepatsinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel Ganja ema, isa, õe, venna ja teise üürilise Ferdõstsenkoga. Kõik väga erinevad inimesed, kellega ka hiljem tuli palju tegemist teha
hiirekesele) ja tõstab teiste heaolu alati enda oma ette. Tollane vene ühiskond oli üles ehitatud väärikusele, sotsiaalsetele tavadele ja traditsioonidele, kuid Mõškin nendest kinni ei hoidnud. Ta tegutses puhtalt oma äranägemist mööda, ei hinnanud inimesi nende ühiskonnas välja kujunenud staatuse järgi, vaid analüüsis nende iseloomu ja käitumist vastavalt oma südametunnistusele. Näiteks minnes kutsumata Nastasja Filippovna sünnipäevapeole mõtleb ta, et kõige hullem, mis juhtuda saab, on see, et ta naerdakse välja ja saadetakse minema. See ei ole aga tema jaoks midagi suurt või jubedat, kuid näiteks Ganja jaoks oleks selline häbi lausa väljakannatamatu. Mõškinile pole maine säilitamine midagi elutähtsat, tema hindab hoopis teisi asju. Näiteks võib ka võtta Mõškini suhtumise Nastasjasse. Ühiskond oli Nastasja tembeldanud
selles, et ta võttis sureva Ippoliti oma hoole alla. Ippolit kasutas Mõskini korterit, raha ja aega, nimetab teda peaaegu suu sisse idioodiks, kuid vürst ikkagi aitab teda... Mulle tundub, et Mõskin ei olnud leidnud ja ei leidnudki sõnale "armastus tähendust". Ta mõistis armastust kui vanema-lapse vahelist armastust, näiteks kirjutab ta Aglajale kirjutatud kirjale alla "Teie vend". Hea näide armastuse mittemõistmisest on Mõskini abieluettepanek Filippovnale. Mõskin näeb ainsana Nastasja ilu varjus kannatavat inimest, keda, nagu Mõskin usub, võib päästa armastus. Mõskini kaastundest on teoses hea näide see kui Aglaja võtab vürsti kaasa Nastasja juurde arveid klaarima, kuid Filippovna hüsteeriline vastureaktsioon kohutab Aglaja põgenema. Mõskin tahab küll Aglajale järele minna, kuid kui Nastasja minestab, jääb vürst sellega, kes vajab rohkem hoolt ja hoolitsust. Minule jätab Mõskin korraga sümpaatse ja vastaka tunde. Mulle meeldivad head ja
tuttavaks(Rogozin), kes on vürsti vastane. Kindral Japantsini perekond - Naine ja kolm täiskasvanud tütart. Mõskini ainsad sugulased. Käitub nõnda, et isegi teenrid peavad teda imelikuks. Käitub teenriga nagu omasugusega. Hingelt väga puhas, puhta lapse hingega. Kui üldse on maailmas keegi, kes on rikkumata ja puhta hingega, siis on see laps. Dotski kardab oma armukest ja tahab teda maha müüa. Dotski rõõmuga annaks kellelegi suure hunniku raha, kes võtaks Nastasja Filippova ära ta juurest. Mõskin on ainuke, kes näeb selles ilusas, langenud naises kannatavat inimest, teeb talle abieluettepaneku. Mõskin saab aru, et Nastasja on psüühhiliselt haige naine. Kui ta palub ta kätt, siis Natasja põgeneb hoopiski Peterburist koos Rogoziniga Moskvasse, sest ta tunneb, et ta ei peaks vürstile haiget tegema. Nõnda jääbki Nastasja kahe mehe vahele tilbendama. Kord Rogozini juurde, kord vürsti juurde. Armastab mõlemaid
abiellumise kohta. Kui vürst sellest kuulis, oli ta kohmetu, nagu alati armastusest rääkides, ja nõustus abielluma naise otsese küsimuse peale seltskonnas. Kuna Aglaja oli noor ja õrnake, tundis vürst, et võib talle pakkuda seda vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Intsident, mis leidis aset Aglaja ja Nastasja Filippovna(hullu naise) vahel, oli otsustav näitaja vürsti nõrkuse haiglases süvenemises üha tugevamaks loomujooneks. Ma arvan, et Aglaja õigusega võttis vürsti kaasa ja läks Natasja Filippovna juurde, et kuulda tema suust öelduna, et jätab neid nüüd rahule. Kaua võib üks naine kannatada, et teda ja tulevast meest pidevalt mõjutab ja häirib teine naine? Nastasja oli aga tark naine ja teadis, et vürst on tal käpa all. Seda tahtis ta ka Aglajale näidata
rongis parfjon ragosinit ja lukjani. jõudis peterburgi, pidi minema kauge sugulase majja, kohtus kindrali 3 kauni noore tütrega, algul terve pere võttis külmalt vastu, sest ta oli hullaris olnud, aga tegelt nägid kui siiras ja hea inimene Mõs oli, naiivne; kolm tütarta aleksandria, adelandria, aglaja(rabas mõssi oma iluga), oli näinud kindrali toas kabinetis näinud teisest peategelasest nastasja filippivna pilti(armu kolmnurk) nastasja oli kohutavalt ilus, rabas kõiki ja tuntud, al 12 eluaastast valmistatud ette ühe mehe armukeseks, kes oli neiule kogu elu olnud isa eest, teadis, et läheb vanale mehele, ei arvanud endast hästi, sisemine võitlus, mõss oli kuulnud kõigest, hakkas kahju, pm kohtusid vürst ja nastasja kuskil väikese ringiga kogunemisel, nägi kaunist naist ja
Romaan: ,, alandatud ja solvatud"- toob lugejani et inimene ei käitu mõistuspäraselt vaid tujude ja kirgede ajel.andestamis temaatika on oluline ,,kuritöö ja karistus"-teemad. Alandatute ja solvatute teema,kangelaste individualism, protesti teema. Pärisorjuse kaotamine,psühholoogilis-filosoofiline romaan.2 nädalat. Tegelased staatilised. Peateeglane dünaamiline. ,,idioot"- mõskin vürst, pidi saama päranduse, ta sõitis koos rogosini ja lebedeviga ühes vagunis, nad kohtusid taas nastasja sünnipäeval, aglaja hakkas talle meeldima,kuid nad ei abiellunud, sest nastasja oleks murdunud kui nad oleks abiellunud. Teda kutsuti idioodiks, sest ta oli teistest erinev ja lihtsameelne. ,,vennad karamazovid"-lõpetamata, vaatluse all on ühe perekonna suhted, isale ja vanematele vendadele vastandub noorim vend, lahkab usu teemat . Tsehhovi Looming: Proosa: I perioodi novellid- ,,kurbus"-voorimehe poeg suri, igapäev käis mees tööl ja
tardunud, karjuma hakanud, minema jooksnud või midagi muud taolist. Hiljem järele mõeldes üllatute isegi oma kääitumises ja ei suuda sellele põhjendust tuua, kuna tõenäoliselt oleks te tavaolukorras hoopis teisiti käitunud. Miski saladuslikku valitses meid sel hetkel, mingi osa meist mis on muidu peidus ning millest meil aimugi pole. Midagi taolist võib võrdluseks tuua Ganja Ivolgini käitumisest, kui tekkis suur probleem Nastasja suhtes. Ganja oli auahne ja isekas mees, teda oli võimalik rahaga ära osta ning ta ihkas suurt võimu ja palju rikkusi. Kui Nastasja 100000 rubla ahju viskas vaatamaks, kas keegi päästab raha tulest siis aga Ganja ei liigutanud. Miski nagu hoidis teda, kuigi tavaolukorras oleks ta teistmoodi käitunud. Vürst Mõskin oli `Idioodis' peategelaseks. Mees, kes oli viibinud aastaid Sveitsi raviasutuses oma vaimuhaigust ravides. Ta oli ülimalt heatahtlik ja hooliv inimene,
DOSTOJEVSKI TEOSE ,,Idioot" analüüs 1. Dostojevski on öelnud ,,Romaani ,,Idioot" ideeks on kujutada positiivset täiusliku inimest. Raskemat sellest ei ole maailmas midagi, eriti praegu... Ülesanne on seepärast määratu". Kuidas sai kirjanik endale püstitatud ülesandega hakkama? 2. Millisena tundub sulle romaani peategelane vürst Mõskin ja miks? 3. Võrrelge kahte naist Nastasja Filippovnat ja Aglajat. Kelle poole kaldub sinu sümpaatia? Põhjenda. Kumba on rohkem, kas sarnasusi või erinevusi? Too näiteid. 4. Dostojevskil on kalduvus kujutada hingeleu kahestumist. Leia mõni kõrvaltegelane ja too sellekohaseid näiteid. 1. Dostojevski on saanud ülesandega hakkama suurepäraselt, sest ta suudab teoses välja tuua nii positiivse kui ka negatiivse üdini hea inimese juures.Peategelane
Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin - võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna - tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna - egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara - tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta j. "Vennad Karamazovid" - jääb pooleli
F. Kõrvarõngad. Isa läks tema juurde ja põlvil palus ehteid tagasi, N.F viskas. 3. Lebedevi olemus Lebedev on ametnik, selline, kes teab kõike kõigi kohta. Tähtsamad elulised huvid ja vaated tal puudusid. See kõiketeadmine pakkus temasugustele lohutust, eneseväärikust ja mingit tüüpi vaimset rahuldust. 4. Nastassja filippovna astmeline tulek teosesse, välimus, pere Esimest korda mainiti teose alguses, kui Rogozin hakkas rääkida, mis teda Moskvasse viib, rääkis, et just Nastasja pärast sai isa ta peale pahaseks ja siis ametnik rääkis veel temast. Järgmisena näiteb Ganja kindral Jepantsinile tema portreed sel ajal, kui Mõskin kirjutab, ja ta tunneb hiljem ta pildi järgi ära. Kui Mõskin läheb Ganja juurde koju tuleb lõpuks Nastasja sinna ise kohale. Pere elas Totski mõisas, isal alati halb õnn. Kord põles nende mõis maha, ka naine põles sisse. Mees läks hulluks ja suri ka ära. Totski võttis kaks last endale. Nooresm suri ära, Nastja jäi alles.
,,Märkmeid surnud majast" sunnitöö kogemuste põhjal. ,,Alandatud ja solvatud" romaan annab ülevaate agulist ja vaestest inimestest. Dostojevski tõdeb, et inimene ei ole loomult hea ning üldjuhul ei määra käitumist mitte mõistus, vaid tumedad seletamatud tunded. ,,Kuritöö ja karistus" ,,Idioot" tegevus toimub 19. sajandi II poolel Venemaal. Peategelaseks on vürst Lev Mõskin, kes saabub Sveitsist tagasi Vm, kus ta ravis tiisikust. Vürst armub iludusse Nastasja Filippovnasse, et päästa teda hukatusest. Viimast kasutas ära rikas mõisnik Totski, kes kasvatas teda, kui tulevast naist. Mõskin armus ka Aglaja Ivanovnasse ning ta peab tegema valiku kahe armastuse vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu tüdruk aga põgeneb Rogozini juurde, kes hullumeelses armastuses tüdruku tapab. Vürsti tabab uus haigushoog ning ta saadetakse tagasi Sveitsi. Kas headus on alati hea? Vürst tegi teistele head, aga teised said kõik vihaseks, kuna ei
F. Dostojevski ,,Kuritöö ja karistus" Peategelased Rodion Raskolnikov endine üliõpilane, kes majanduslike raskuste tõttu on sunnitud jätma õpingud pooleli. Ta otsustab tappa liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid. Peale kuritööd satub ta vaimuhaiguse küüsi. Sonja tüdruk, kellele Raskolnikov oma kuritöö üles tunnistab. Järgneb Raskolnikovile, kui too Siberisse sunnitööle saadetakse ning hiljem ka armub temasse. Razumihhin Raskolnikovi sõber ja ülikoolikaaslane, kes Raskolnikovi eest hoolitsema hakkab, kui too haigeks jääb. Nastasja toatüdruk, majas, kus elab Raskolnikov ja aitab teda mitmes raskes olukorras. Tegevuskoht Teose alguses toimub tegevus Venemaal Peterburis, teose teises pooles Siberis. Sündmustik · Tegevuse pingestumine Tegevus hakkab pingestuma alates sellest kui Raskolnikov sooritab oma kuritöö. Ta tapab põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleemid, ning juhus...
8 g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta j
Dunja Sonja Marmeladov Ivanovna Razumihhin Katerina Ivanovna Raskolnikov Svidrigailov Zossimov Pulheeria Luzin Nastasja maaler Nikolai Paralleelsed tüüptegelased ,,Kuritöös ja karistuses" ja ,,Idioodis": Razumihhin Mõskin (heasüdamliku) Raskolnikov Rogozin (tapjad) Sonja Nastasja (hoorad) Luzin Ganja (Gabrila materialist, raha peal väljas) STENDHAL, ristinimega Marie-Henri BEYLE (1783 1842) Peetakse esimeseks realistlikuks romaanikirjanikuks. Mingis mõttes ,,avastati" alles 100 aastat hiljem alles 20. sajandil hakati teda määratlema kui realisti. Ta ise ei olnud puhas romantik, klassitsismi mõjudega, enda arvates viljeles teistmoodi käsitletavat romantismi, sest tema tegelaste liikumapanev jõud on kirg
käitumist määravad tumedad tujud, mitte mõistus. Vene aguli inimesed. ,,Kuritöö ja karistus"1866 ning ,,Idioot" (1868) pilt täiuslikust inimesest. 1845 ,,Vaesed inimesed"- väikeametniku armetu elu 1871-1872- ,,Sortsid"- nõidadest 1879-1880- ,,Vennad Karamazonid"- viimane teos 15. ,,Idioodi" lähivaatlus ,,Idioot" Tegevus toimub 19. sajandi teisel poolele Venemaal, peategelane vürst Mõskin saabub Sveitsist tagasi Venemaale, kus ravis tiisikust. Vürst armub naisesse, Nastasja Filippovnassem et teda päästa hukatusest. Nastasjat oli noorelt ära kasutanud Totski, kes tahtis teda mehele panna, et ise abielluda. Vürst abiellub ning peab tegema valiku kahe armastatu vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu Nastasja põgeneb mehe juurde, kes teda armastab. Ragozin tapab Nastasja oma hullumeelses armastuses. Varsti tabab uus haigushoog, ta saadetakse tagasi Sveitsi. (ma EI ole näinud hullemat sisukokkuvõtet, for crying out loud). Pealkirja tõlgendused:
kompleksidega naine. Ta peab end tõeliselt langenud naiseks ja suureks patuseks ega süüdista oma rikutud elus kedagi peale iseenda. Uhkus ja haiglane enesearmastus ning eneseusalduse täielik puudumine kujundavad kangelanna põhimõtte: mida halvem, seda parem. Sügav hingepiin, salvav iroonia, irvitamine kõige kalli üle, sihilik vulgaarsus ja hüsteerilisus ning deklareering: " Ma olen Rogozinile paras paariline!" omandavad päevast päeva järjest suurema kaalu Nastasja Filippovna käitumises, teevad temast vaimselt haige inimese, muudavad ta elu täiesti talumatuks. Ta hülgab oma ainsas pääsetee- Mõskini armastuse ja läheb Ragozini juurde. Lõpuks muutub kõik tema jaoks nii talumatuks, et sellel saab olla ainult üks lõpp-tapmine. 3. Ragozin-Teda on kujutatud raamatus järgnevate tunnustega: Lai ja lame nina, kandiline nägu, kitsad huuled, mis kiskusid alatasa ülbele, pilkavale ja koguni tigedale muigele
ükskõiksus. Tema sisimas elas hoopis teine inimene, kelle ta oli avalikkuse eest peitu pannud ega lasknud tal läbi kumada ka siis, kui kaalul oli tema edasine elukäik. Inimesed ei ole aja jooksul muutunud, ning tänapäevalgi leidub selliseid inimesetüüpe igal sammul. Arusaamatuks teeb kogu selle olukorra tõsiasi, et tihtipeale leitakse, et iseenda asemel on hoopis lihtsam olla keegi teine. Nagu ka see, et miks vahel lõigatakse läbi enda hüvedevoog ning minnakse sama mõtet pidi, mis Nastasja Filippova- ,,mida halvem, seda parem." Mis on see, mis paneb inimesi keskenduma negatiivsele, varjama iseennast ja enda tõelist olemust, kasvatama endale ette müüri, mille taha ennast maailmavalu eest peita. Kas mitte poleks lihtsam, kui kõik inimesed enda kaitsemüüri maha lammutaksid ning elaksid nagu Lev Nikolajevits Mõskin, kes ei lasknud kõikide teiste egoismil enda põhimõtetest tükki võtta, ning oli alati abikätt ulatamas. Ta oli üdini hea ja avala
vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu. ,,Idioot"1868- tegevus toimub 19. sajandi II poolel Venemaal. Peategelaseks on vürst Lev Mõskin, kes saabub Sveitsist tagasi Vm, kus ta ravis tiisikust. Vürst armub iludusse Nastasja Filippovnasse, et päästa teda hukatusest. Viimast kasutas ära rikas mõisnik Totski, kes 22 kasvatas teda, kui tulevast naist. Mõskin armus ka Aglaja Ivanovnasse ning ta peab tegema valiku kahe armastuse vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu tüdruk aga põgeneb Rogozini juurde, kes hullumeelses armastuses tüdruku tapab. Vürsti tabab uus haigushoog ning ta saadetakse tagasi Sveitsi. Kas headus on alati hea
tuttavaks(Rogozin), kes on vürsti vastane. Kindral Japantsini perekond - Naine ja kolm täiskasvanud tütart. Mõskini ainsad sugulased. Käitus nõnda, et isegi teenrid peavad teda imelikuks. Käitus teenriga nagu omasugusega. Hingelt väga puhas, puhta lapse hingega. Kui üldse on maailmas keegi, kes on rikkumata ja puhta hingega, siis on see laps. Dotski kardab oma armukest ja tahab teda maha müüa. Dotski rõõmuga annaks kellelegi suure hunniku raha, kes võtaks Nastasja Filippova ära ta juurest. Mõskin on ainuke, kes näeb selles ilusas, langenud naises kannatavat inimest, teeb talle abieluettepaneku. Mõskin sai aru, et Nastasja on psüühhiliselt haige naine. Kui ta palus ta kätt, siis Natasja põgenes hoopiski Peterburist koos Rogoziniga Moskvasse, sest ta tunneb, et ta ei peaks vürstile haiget tegema. Nõnda jääbki Nastasja kahe mehe vahele tilbendama. Kord Rogozini juurde, kord vürsti juurde. Armastab mõlemaid
DOSTOJEVSKI "KURITÖÖ JA KARISTUS" "Kuritöö ja karistus" on 19.sajandi suurlinnaromaan, kus tegelasi on kõigist ühiskonnakihtidest (näiteks: Raskolnikov-üliõpilane, Marmeladova-prostituut, Marmeladova isa- alkohoolik, Luzin-advokaat, Svidrigailov-mõisnik). Peterburi see on nälgivate laste, piinatud naiste, haigete enesetapjate linn, teiselt poolt hangeldajate ning rikaste liigkasuvõtjate linn. Dostojevski näitab Raskolnikovi kuritegu kui protesti ühiskonna vastu. Esmakordselt vene kirjanduses julges Dostojevski tõstatada vaesusega kaasneva prostitutsiooni probleemi. Romaan "Kuritöö ja karistus" on ideeromaan, ühe kuritöö psühholoogiline analüüs. Tähtis pole süzee, vaid mõtted ja arutlused. Raskolnikovi kuritöö peapõhjust näeb Dostojevski tema süzees, vaadete süsteemis, mis peab vägivalda õiglaseks. Dostojevski on öelnud: "Raskolnikovi kuritegu saab toimuda ainult Peterburis, see linn pole mõrvar...
abiellumise kohta. Kui vürst sellest kuulis, oli ta kohmetu, nagu alati armastusest rääkides, ja nõustus abielluma naise otsese küsimuse peale seltskonnas. Kuna Aglaja oli noor ja õrnake, tundis vürst, et võib talle pakkuda seda vanema-lapse armastust. Pidev alandamine oli viinud vürsti nii kaugele, et kord tunnistas ta Aglajale, et ta tunneb ja peab seda õigeks, et teised naeravad ta üle, et keegi ei ole võimeline teda armastama. Intsident, mis leidis aset Aglaja ja Nastasja Filippovna (hullu naise) vahel, oli otsustav näitaja vürsti nõrkuse haiglases süvenemises üha tugevamaks loomujooneks. Ma arvan, et Aglaja õigusega võttis vürsti kaasa ja läks Natasja Filippovna juurde, et kuulda tema suust öelduna, et jätab neid nüüd rahule. Kaua võib üks naine kannatada, et teda ja tulevast meest pidevalt mõjutab ja häirib teine naine? Nastasja oli aga tark naine ja teadis, et vürst on tal käpa all. Seda tahtis ta ka Aglajale näidata
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko ABORT referaat õppejõud: Reino Veielainen Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1.Aborti tüübid. ...................................................................................................................................5 2
Nad ajasid juttu ja kuniks Marja Dmitrijevna küsis, kas pole tõsi, et Vladimit Nikolaitsev on väga meeldiv noormees. Ta ütles, et Vladimir Nikolaitsev on Liisast huvitataud. Seejärel küsis, kuidas Liisa Lavretskile meeldib? Lavretski vastas, et Liisa on väga kenda ja lahkus. Läks hüvasti jätma Marfa Timofevnaga, kes istus oma toas seltskonnaga. Seltskonda kuulusid: paksupuguline dresseeritud punnpaap-leevike, koerake Roska, tige isakass Matross, 9.a. mustaverd Surotska ja umbes 50. a. Nastasja Karpovna Ogarkova. Marfa palus Lavretskil ema ja vanaema haual ära käia, samuti oleks vaja ka Glafira eest hilgepalvet lugeda. Enne lahkumist ütles Marfa Timofevnaveel, et ega Liisa Pansinile lähe, et ärgu mees muretsegu. Lavretski vastu, et ei muretse ja lahkus. 4 tundi hiljem sõitis Lavretski kodu poole. Pärale jõudes ootas teda trepi alumisel astmel taat Anton. Lavretski läks maja üle vaatama, jõudes Glafira Petrovna tuppa, läks Anton koos
ja paastuma ööl ja päeval, kuni Gogol näljutas enese surnuks. 6 Nikolai Gogol "Surnud hinged" Raamat "Surnud hinged" on väga omapärane ja huvitav. Tegelaste hulk oli suur: Tsitsikov, Manilov, talupojad, kutsar Selifan, Pavel Ivanovits, Vassili Fjodorv, Popljovin, Corat, Zjablova, Sobakevits Nozdrjov, Petruska, Zamanilov, Themistoklus, Alkid, Feitinja, Plesakov, Nastasja Petrovna, Pelageja, Potselujev, Porfiri, Pavluska, Suvorov, kapten-ispravnik, Mitjai, Andrjuska, Akulka ja Moki kifovits. Raamat räägib ühe mehe Tsitsikovi teekonnast läbi Venemaa kolgaste. Ta seikleb külast külla koos oma kutsar Selifani ja kolme hobusega. Eemärgiks on tal teha omanikega iseäralikku kaupa. Tsitsikov käib erinevates taludes, paludes öömaja ja järgmisel päeval juttu tehes,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko TEENINDAJAST TALENDIKS koolitusprojekt Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 2012 Sissejuhatus. Personal toimib organisatsioonis ressursina kui on loodud tingimused inimeste isiksusliku potentsiaali avaldumiseks ja väljendumiseks, selle taastumiseks ja vajalikuks muutmiseks ehk arenguks. Personali arendamine on organisatsiooni tegevuste jada, mis on suunatud õppimisele:
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko NÕUSTAMINE kodutöö õppejõud: Nelly Randver Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 1. Nõustamissuhe..................................................................................................................................5 2
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko ÄRIEETILISED PROBLEEMID ETTEVÕTTES uurimistöö õppejõud: Heve Kirikal Mõdriku 2012 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................................3 1. Ärieetika......................................................................................................................
Ta tuleb Peterburis kindral Jepantsini majja. Mõskinil on suurepärane galligraafiline käekiri. D tahab seostada peategelase kuju Puskini kujuga. Neil on 15 teatud sarnasus (lisaks ka nimede sarnasus: Puskin-Mõskin). Mõskin oskab imiteerida teiste käekirju, tal on võime süveneda võõrastesse kultuuridesse. Ka siin on naispeategelane, keda on kõrvutatud Mõskiniga. Kahe peategelase suhe on teistsugune. Naispeategelane on Nastasja Filippovna Baraskova (talleke lambatalle ohvriks toomine piiblis). Erinevalt Mõskinist võib Nastasjat pidada stiihiliseks tegelaseks. Need on tegelased, kelle ei ole oma ideed. Mõskini idee on inimesi parendada. Stiihiline inimene väga vastuoluline tegelane, kes pidevalt heitleb erinevate väärtuste süsteemide vahel. Nastasja on seotud Sonjaga ta on vara jäänud orvuks ning tema hooldaja on teinud temast oma armukese. Ta on ohver
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko JUHI ENESEKORRALDUS referaat õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 Sissejuhatus Parimad juhid teavad millal fokuseerida ja millal taanduda. Pärast 2010. aasta aprilli plahvatust, BP- i navtaplatvormil, Gulfi lahes Mehikos suri 11 inimest, põhjustades Ameerikas ajaloo suurima nafta reostuse. Õnnetuse hetkel oli tegevdirektoriks Tony Hayward, kes suurendas asjaosalust enda
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool II Ä KÕ Nastasja Musienko TÖÖKORRALDUSE PRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega. Praktikaettevõte, Treegeri Kohviku OÜ teenindab
põhiküsimus, miks sünnivad kuriteod ? Karmim karistus inimesele on peale sunnitud üksildus. g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni, võitleb ideaalse ühiskonna poole ilma võitluseta i. "Nooruk"
Tegevus toimub 1860-ndate aastate Venemaal, kus on vaatluse alla võetud just madalam seltskond "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogosin, võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna, tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna, egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara, tänapäevane inimene. Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni. "Nooruk" Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta. "Vennad Karamasovid" jääb pooleli. Vastandab 2 poega (headuse ja kurjuse). See lõpetab
Seda on peetud "Vaesed inimesed " järjeks. f. 1866 "Kuritöö ja karistus". g. "Idioot". Peategelane vürst Mõskin, keda peeti idioodiks, sest tal olid teistsugused vaated. Ta oli liiga hea, lõputult hea inimene (alturist- vaste egoistile). Mõskin vaatas elu läbi lapse silmade, austas lapsi, lõputult helde, ei teinud inimestel vahet, tahtis aidata , abivalmis, lihtsameelne. Teised tegelased: Rogozin võitlevad Mõsiniga Nastasja armastuse eest. Nastasja Filippovna tahtis, et inimesed teda haletseksid, kaunis. Aglaja Ivanovna egoist, kõik käib tema reeglite ja sõnade järgi, mõistis, kui hea Mõskin on. Varvara tänapäevane inimene Väga palju tegevusliine. Põhiprobleem: Kas headus on alati hea? h. "Sortsid" Suure viha raamat, negatiivne suhtumine revolutsiooni i. "Nooruk". Noore inimese elulugu, ei leia oma kohta j. "Vennad Karamazovid" jääb pooleli
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 12.12.12 Sissejuhatus. Minu personalijuhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus ja majandusarvestuse õppetool Ä 09 KÕ Julia Fokova Maris Umbleja Nastasja Musienko Kerli Valdre Kaisa Siitas MEESKONNATÖÖ Õppejõud: Kaja Altermann Mõdriku 2011 1 SISUKORD SISSEJUHATUS *Kuidas leida sobivaid meeskonnaliikmeid. Kuidas jaotada rollid meeskonnas? · Meredith Belbini meeskonnarollide mudel. · Kuidas toime tulla teistega, kui te teate tema meeskonnarolli? *Kuidas lahendada meeskonnatöö konflikte?
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko STRATEEGILISE JUHTIMISE PRAKTIKA aruanne õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus. Minu strateegilise juhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko FIE RAAMATUPIDAMINE referaat õppejõud: Malle Kasearu Mõdriku 2012 1. Ettevõtlus, ettevõtja, ettevõte- määratlemine, FIE olemus. Ettevõtja on isik, kes on idee teostamise nimel nõus riskima oma karjääri ja rahalise kindustatusega, kulutades oma aega ja kapitali ebakindlas ettevõtmises.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
