Korallide üldiseloomustus Korallid kuuluvad õisloomade mereliste ainuõõssete klassi. Nad on koloonialised polüübid. · Riik: Loomad · Hõimkond: Ainuõõssed · Klass: Õisloomad Õisloomad ehk korallid jagunevad: · kaheksikkorallid (Octocorallia) · kuudikkorallid (Hexacorallia) Triias - Retsentsed · tabulaadid (Tabulata) Ordoviitsium - Permi lõpp · rugoosid (Rugosa) Ordoviitsium - Permi lõpp Vana- ja keskaegkonna piiril muutus täielikult korallide koosseis. Vanaaegkonna põhik- ja sarvkorallid ehk tabulaadid ja rugoosid asendusid kuudikkorallidega. Kuid veelgi olulisemaks sai asjaolu, et korallidel arenes
Korallid juhan 8c klass 2010 Väiksed mõne mm pikkused polüübid, moodustavad kolooniaid. Lubi või sarvtoes. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõverrakkudega. Elavad ekvaatori lähedal kus on soe ja soolane vesi. Toituvad planktonist. Koralle on umbes 6500 liiki. Paljunevad pungumise teel. Kui korallid surevad jäävad nende toesed merepõhja. Surnud korallide skelettide peale kasvab uus põlvkond. Nii ladestuvad korallrifid. Korallrifid on vihmametsade järel suuruselt teine ökosüsteem maailmas. Korallide vahel on leidnud sobiva elu, toitumis või varjepaiga mitmed limused, ussid, vähid ja kalad. http://www.slideshare.net/confirm/MjQwNDk4Mjc7aW5kcmU=/2656 79201bd4b64cfa5129afd39f56db16ecd8aa6c8110fslideshow http://www.slideshare
saadakse! Lõhutakse rahusid, et saada koralle kätte. Korallrahude lõhkumise käigus saavad kahjustada ka nendel elavad vetikad , mis juba omakorda mõjutab veeelanikke halvasti. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga. Merevee reostatu kahjustab koralle ja nendel elavaid elusolendeid, vähendades nii nende vastupanemisvõimet haigustele, lainetustele ja looduslikele vaenlastele. Kahjuks, hävitatud korallid ei kasva enam suuremaks. Sellepärast mõelge enne hästi järele, kui alustada järjekordset ehitust merekaldal või kalapüüki keelatud kohtades.
Ja kui hävivad korallrifid, satub ka kogu ülejäänud süsteem ohtu. Korallrifid on inimestele vajalikud mitmetel põhjustel. Esiteks on nad väga oluliseks toiduallikaks. Paljud looma- ja taimeliigid elavad korallriffidel, teiste liikide jaoks toimivad need lasteaedadena - pojad veedavad oma elu alguse koralriffide kaitsvas varjus. Riffide hävimine tähendaks nälga paljude riikide jaoks. Teiseks pakuvad korallrifid kaitset tõusude, tormide ja kallaste erosiooni eest. Kui korallid surevad, siis satub ohtu ka riffide struktuur. Seoses kliima soojenemisega ookeani tase tõuseb, seega suureneb ka erosioon, mis võib olla aluseks suurtele katastroofidele. Näiteks on Lõuna-ja Kagu-Aasia rannikualad üldse maailma ühed tihedamini asustatud alad. Lisaks sellele kasutatakse koralle meditsiinis ja kosmeetikas. Teadlased on leidnud ühelt korallidel elavalt teolt aine, mis on sadu kordi efektiivsem valuvaigisti, kui morfiin. Korallid ise toodavad
Korallid Emajões" Ikka meenuvad minutid, millal viras vikerkaar üle vee. Me seisime raudsel sillal. Sinu ees oli raudne tee. Aeg raputas aardeid mu ette. Sinu ees oli raudne tee. Raudsillal viskasin vette ma punakorallidest kee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Jumet pole ka jumalatõel. Veepõhjast vaid punakorallid vahel viravad Emajõel. Luuletuse tõlgendus Möödunud ilusad ajad, kadunud armastus ja mälestused. Emajõe äärde sattudes meenuvad ilusad hetked ning veepõhjast kumab aastaid tagasi sinna visatud punakorallidest kee, mis kutsub esile erinevaid emotsioone! Jumal ei olnud ar...
See tähendab, et toimub võitlus toidu pärast ning ellu jääb tugevam. Leidub ka palju liigisisest konkurentsi. Populatsiooni mõjutavad suurel määral just abiootilised tegurid: eriti vee temperatuur ja soolsus, sest järsud muutused toovad hetkeliselt liikide suremise. Antropogeensed ehk inimtegurid on korallrahudel eriti mõjutavad, kuna turism, kalandus, suveniirikaubandus, merereostus ning kliimamuutused on laostavad. Korallid võivad olla erineva ja kõige kummalisema kujuga- osad neist meenutavad veealuseid lilli. Tegelikult koosnevad korallid väga plajudest üksikisenditest. Saaki haaravad nad halvavate kombitsate
Korallide hävimine Korallid on tillukesed loomad, kes toituvad planktonist ja eritavad kaltsiumkarbonaati, mis moodustab tugeva lubjakivist skeleti. Kui üks põlvkond koralle sureb, kasvab skeleti peale uus põlvkond. Nii tekivadki korallrifid. Korallide kolooniad kasvavad väga aeglaselt, harva rohkem kui paar sentimeetrit aastas. Kuna korallid on olemas olnud juba miljoneid aastaid, siis on mõnede riffide laiuseks isegi paar kilomeetrit. Tundub, nagu töötaks aeg korallide kasuks, kuid paari viimase aastakümnega on saastatus, liiga suur kalapüük, kiire rannaalade areng ja mitmed muud tegurid hävitanud kümnendiku kõigist maailma korallriffidest. Ja samasuguse tempo jätkudes on tõenäoliselt kolmveerand korallriffidest hävinud juba viiekümne aastaga.
Selgrootute tunnused KOOSTAS LEELO LUSIK ARE PK 2013.A. 98 % loomariigist on selgrootud Selgroogsed Selgrootud Taimed Seened Protistid Bakterid Loomariik jaotatakse kaheks .... SELGROOTUD LOOMAD SELGROOGSED LOOMAD kellel pole selgroogu kellel on selgroog Nende hulka kuuluvad äärmiselt erineva kuju, suuruse ja eluviisiga loomad käsnad, korallid, ussid, teod, putukad, ämblikud, vähid jpt. Selgrootud ja selgroogsed loomad Enamik selgrootuid on sümmeetrilise kehaga Kiireline sümmeetria Kahekülgne sümmeetria Ühesugused kehaosad algavad Keha saab jagada kaheks võrdseks ühest keskpunktist ja suu asub pooleks ühe pikisuunalise teljega. keskel Neil saab eristada keha ees- ja Nt. meritähed ja merisiilikud
AINUÕÕSSED. Kotikujulised veeloomad. Nende keha on suur õõs ja seda ümbritseb kahest rakukihist koosnev kehasein. Ainuõõssete hulka kuuluvad: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Hüdra elab puhtaveelises veekogus. Tal on sale kotikujuline, umbes sentimeetripikkune keha. Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimele või veealusele esemele. Teises otsas on suuava mis on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra saab kehakuju muuta. Hüdra kehas paiknevad teiste rakkude seas ja närvirakud. Närvirakud kokku moodustavad võrgukujulise närvisüsteemi. Hüdra ei uju kunagi vabalt vees vaid on kinnitunud. Kinnitunult elavat ainuõõsset looma nim. polüübiks.
8a klass Linda Pihl Referaat bioloogiast Mõisaküla külas 2008 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Korallid................................................................................................................................... 4 Hüdra.......................................................................................................................................4 Meduus....................................................................................................................................4 Meririst.........................................................................
Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega. Ümberkorraldustega mis on suuremad kui antud ökosüsteemi looduslikud fluktuatsioonid ehk kõikumised. Korallid Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Korallpolüübi kombitsad on varustatud kõrverakkudega. Korallidel ei ole magu ega sooli. Teadlased nimetavad neid ainuõõsseteks, see tähendab loomadeks, kellel soolte asemel on õõs. Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes.
Korallimeri Karl Johan Leichter 2012 VPG Asukoht Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Saartevaheline meri edelas Austraalia loodes Uus-Ginea kirdes Saalomoni saared idas Vanuatu kagus Uus-Kaledoonid Läänes on Torrese väinaga ühenduses Arafura merega Üldandmed Pindala on 4 068 km2. Sügavam koht on 7661m. Keskmine soolsus on 35 . Mandrilava on kitsas. Hoovused Korallimere ligidalt läheb soe Ida Austraalia hoovus Tõus ja mõõn Alal on umbes 30 eraldiseisvat korallrahu ja atolli, kaksteist neist on täielikult vee all või paljastuvad vaid väga suure mõõnaajal. Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Väga värvikirev, Palju haruldasi loomi ja taimi. Korallid Vetikad Meriliiliad Haid Mureenid Kirjud kalad Korallid Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeli...
meie ökosüsteem paremini tastuda erinevatest katastroofidest, mitmekesisuse vähenemine mõjutab põllumajandust (vähem erinevaid taimi, mida kasvatada, rohkem kahjureid), levib rohkem haigusi ning toit ja vesi on raskemini kättesaadavad. Kahepaiksed on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud ning nende kadumine võib näidata, et ökosüsteem on ohus. Viimasel ajal on märgata paljude kahepaiksete väljasuremist, samuti väheneb mitmekesisus meredes, surevad välja kalad, vaalalised ja korallid. Inimtegevuse tõttu väheneb bioloogiline mitmekesisus üle maailma. Mitmekesisuse vähenemise peamisteks põhjusteks on inimpopulatsiooni kasv, loomade elukeskkonna hävitamine, saaste, põllumajandus, globaalne soojenemine ja liigne küttimine ning kalapüük. Tänu polulatsiooni kasvule on vaja rohkem toitu ja vett, elupaiku, puitu, naftat jm resursse. Loomade elupaikade hävitamine on suuresti seotud populatsiooni kasvuga nt. võetakse maha metsa, et saada juurde
ELULUGU Kodanikunimega Elisabeth Lepik Sündis 23.novemberil 1906 Jõgeval Lapsena unistas näitlejakarjäärist 1914. aastal õpingud Puskini-nimelises tütarlastegümnaasiumis Halb Majanduslik seis Lõpetas Miina härma gümnaasiumi 1924 1924. aastal Tartu ülikoolis õppimist kirjandust ja eesti keelt Aastast1934 eesti kirjanikkude liidu ia arbujate liige. Betti suri 1989 Tartus olles 83 aastane LOOMING B. Alveri kirjanduslikuks debüüdiks on kirjandus- ja pilkeajakirjas ,,Sädemed" Gümnaasiumi lõpus kirjutas Alver salamisi romaani ,,Tuulearmuke" 1935.aastal ,,Viletsuse komöödia" ,,Suured vallutajad ja teeröövlid" ja ,,Dinee saatana juures" Viimase proosateose avaldas ta 1796. Aastal ning kandis pealkirja ,,Kõmpa". Lisaks on ta ka proovinud kirjutada draamat. TEOSED Luuleraamatud -"Tolm ja tuli" -"Eluhelbed" -"Lendav linn" -"Korallid Emajões" Proosa -"Tuulearmuke" -"Invaliidid" Poeemid -1931. aastal avaldatud ,,Lugu valgest varesest"...
12.A Iseloomustus · Troopikavööde · 344,400km2 · Liigirikas · Palju ohustatud liike · 30 liiki vaalu, delfiine ja pringellasi · Üle 350 koralliliigi · 1500 liiki kalu · 4000 liiki limuseid · 5 liiki kilpkonni · 252 linnuliiki Abiootilised tegurid · Valguslembelised: korallid, vetikad · Varjulembelised: süvaookeanis elavad kalad (nt õngitseja) Korallid Papagoi kala · Päevaloomad: kalad (nt papagoi kala), delfiin, kilpkonn (nt rohekilpkonn) · Ööloomad: erinevad kalaliigid, kaheksajalad Rohekilpkonn Delfiin Abiootilised tegurid · UV-kiirgus intensiivne, madal osoonitase · Ultraviolettvalgusega on kohandunud näiteks krevetid ja ritsikvähk · Vee temperatuur 20-30 kraadi
Ainuõõssed 8 klass 2007 Sissejuhatus · Ainuõõssed on kotikujulised veeloomad. · Oma nimetuse on nad saanud selle järgi, et nende keha sees on suur õõs. · Ainuõõssete hulka kuuluvad näiteks hüdrad, meriroosid, korallid ning vabalt ujuvad meduusid. Hüdra · Elab puhtaveelises veekogus. · Tal on sale, kotikujuline, umbes ühe sentimeetri pikkune keha. · Keha ühe otsa tallaga kinnitub ta taimedele või veealustele esemetele. · Teises otsas paiknev suuava on ümbritsetud kombitsatega. Hüdra ehitus Hüdra eluviis · Hüdra elab kinnitunult. · Hüdra toiduks on vees liikuvad väikesed loomad (vesikirbud ja väikesed vähikesed).
Ainuõõssed on ka esimesed kudedega loomad. Närvisüsteemiks on neil lihtne võrgustik. Neil on ka kõrverakud, millega nad surmavad vaenlasi, süstides neisse mürki. Neid on nii polüüpe kui ka meduuse. Polüübid on veekogu põhja kinnitatuna ega liigu, meduusid aga hõljuvad vees ringi. Mõned ainuõõssetest on vastseeas polüübid ning täiskasvanu eas meduusid. 10. Millised on tähtsamad ainuõõssete loomade rühmad (4)? Ainuõõssed: Hüdraloomad, karikloomad, meriroosid, korallid 11. Millised on tähtsamad okasnahksete loomade rühmad? Okasnahksed: meritähed, merisiilikud, meripurad 12. Mis iseloomustab okasnahkseid: elupaik, ehitus, toit, liikumine? Okasnahksed elavad mere põhjas kõigis sügavustes. Neil on lubiplaadikestest sisetoes, paljudel on naha peal tüükad. Nad on lahksugulised ning neil on koed ja organid. Kiirelise sümmeetriaga. Okasnahksed on aeglased loomad, kes liiguvad väikeste torujate jalakestega
Metsaraie ja ehitus põhjustavad merevee sogaseks muutumist, muutusi selle voolus ning korallrahude struktuuri kahjustumist. Äärmiselt negatiivne mõju korallrahude elule on ka ülemäärasel kalapüügil. Rohkearvulised kalaparved ning suur hulk vähilaadseid võivad korallrahu lühikese ajaga hävitada. Kalapüük kahjustab korallrahusid otseselt, kui võrgud on asetatud vahetult korallidele või kui võrgud paiknevad rahude ümber nii, et korallid nendesse kinni jäävad või kui kalade surmamiseks kasutatakse lõhkeaineid. Korallid ja teokarbid on armastatud suveniirid. Selleks, et neid soovijaile müüa, lõhutakse aga rahusid. Kui muda maismaalt jõe kaudu merre satub, muutub merevesi sogaseks, korallrahudel elutsevate taimedeni jõuab vähem valgust ning kahjustada saavad korallidel elavad vetikad. Korallrahudel elutsevaid loomi ja taimi mürgitavad samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed.
4. Kuidas on moodustunud korallirifid (nt Suur Vallrahu)? Miks on seal elu liigirikas? Miks on korallirifid hävimisohus? Korallid elavad suurtes koloniates, milles korallide lubiskeletid liituvad. Surnud polüüpide lubiskelettidele kinnituvad aina uued korallid ja nii võivad koloonjad kasvada hiigelsuureks. Seal elab palju nolke sest korallid on loomadele head varjupaigad, seal on toitu ja seal leitakse elu- või sigimispaiku. Naftalekked, jõgede veega merre kandunud väetised, taimekaitsemürgid, tööstusjäägid jm on põhjustanud veereostust ja korallide suremist. 5. Usside üldised tunnused. Kahekülgne sümmeetria Lihtne ,,aju" Elavad niiskes keskkonnas. 6. Tigude ehitus. Mis tähtsus on tigudel looduses ja inimese jaoks? Tähtis koht toiduahelas Parasiitusside vaheperemehed Toiduks meile Suveriinid Taimekahjurid
Koralliatollid on rõnga kujulised saared, mis moodustuvad vulkaaniliste saarte ümber kasvanud korallrahudest ja nende peale kuhjunud liivast. Rõngassaarte keskele jääb aga laguun- soolane järveke, mis on nüüd ookeanist eraldatud. Enamik atolle asub India ookeanis ja Vaikse ookeani lääneosas. Erinevalt vallrahudest võivad atollid asuda maismaast väga kaugel. Korallatolli tekkeprotsess on järgmine: 1. Vulkaanilise tekkega saare ümber hakkavad kasvama korallid. 2. Aja jooksul hakkab saar vaikselt vajuma, kuid korallid jätkavad kasvamist. 3. Saar kaob, aga saart ümbritsenud korallatoll jääb alles. Atollile kuhjub saarest allesjäänud liiv ja tekivad saarekesed, kus hakkavad aja jooksul kasvama ka palmid ja muud taimed. Korallidele ja vetikatele, mis moodustavad atolle, on vaja teatud tingimusi elutegevuseks. Nendeks on puhas hapnikurikas ja soe merevesi ning küllaldaselt valgust
Jan Schär ME-12 *Elisabet Lepik *23.11.1906 19.06.1989 *Elas jõgeval; Kortermuuseum *Lapsepõlveunistus oli saada näitlejaks. *Oli abielus Heiti Talvikuga ja Mart Lepikuga. *Õppis Tartu Puskini tütarlaste gümnaasiumis * Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis *Tartu Ülikoolis filoloogiat. Palju looduse, ilma ning aastaaegade kirjeldusi. Enamasti oma enda elu põhjal kirjutatud. Tõsine. Kaudselt on mainitud isikuid tema elus (ema, isa, abikaasa). 1. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut. 2. Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks, rangeks ja ülevaks või irooniliseks. Näiteks ,,Korallid Emajões". 3.Lisaks tõlked Kristjan Jaak Petersoni saksakeelsetest luuletustest. https://arhiiv.err.ee/vaata/100-luuleparli-korallid-emajoes-betti-alv...
hapra kehaga ning pikkade jäsemetega, silmad kas puuduvad üldse või on väga suured. Paljud abüssaali loomadest on varustatud helenduselundiga. Ultraabüssaali süvikutes on põhjaloomastiku koosseis kõige liigivaesem (kokku 200-300 liiki). Üks huvitavamaid piirkondi ookeanides on korallide kasvupiirkond. Korallide kooslusi- ilusaid veealuseid "lilleaedu", kutsutakse ka ookeanite vihmametsadeks. Seda nendes valitseva mitmekesise elu pärast. Korallid katavad 1% maakera pinnast, kuid on siiski 25% merekalade kodupaigaks. Korallid on vihmametsade järel kõige produktiivsemate ökosüsteemide seas teisel kohal. Korallriffides on kõrgem CO2 sidumise võime tänu fotosünteesile (nimelt elab suur osa korallidest sümbioosis fotosünteesivate vetikatega), kõrgem lämmastiku sidumisvõime ja lubja sadestamisvõime kui ühelgi teisel ökosüsteemil. Riffe ehitavad korallid elavad vahemikus vee pind ja maksimaalselt kuni 90m sügavusel
Meriristil ja eeriroosil on kombitsad.Meririst on läbipaistev, eeriroos värvikirev. · Kaelusviburrakud panevad käsnas vee liikuma. · Käsnade toes koosneb sarvaine niidikestest. · Käsnad sigivad suguliselt.Kaelusviburrakud püüavad käsnadele toiduosakesi.Ainuõõsed sigivad pungudes ja suguliselt.Nad toituvad kombitsateabil. · Korallil on meriroosiga sarnane ehitus.Hüdra on piklik aga meririst on lameda keha kujuga. · Käsnad ja korallid moodustavad koloonijaid,sigivad ja tarbivad toitu. · Korallid lagunevad 1000 aasta jooksul ja neis tekivad saared. · Käsnade ja korallide juures saavad elada kalad,ussid ja taolised elukad.
- sisemine rakukiht koosneb näärme- ja epiteellihasrakkudest. - toidu haaramiseks on neil kombitsad. toit seedub kehaõõnes, suu ja pärakuna talitleb suuava. - paljudel neist on lubi- või sarvainest toes. *Ainuõõsed jagunevad kolmeks 1. õisloomad (meriroosid,korallid) 2. karikloomad (meduusid) 3. hüdraloomad ( hüdrad) *HÜDRAD sigivad pungudes ja sugurakkude abil. nad on lahksugulised loomad. * KORALLID elavad kolooniates või üksikult. isendi suurus küündib mõnest mm-st ühe meetrini. *MEDUUS on laia ja kumera kehaga ujuv ainuõõsne loom. liiguvad keha järsult kokku tõmmates. keha sültjas ja sisaldab 95% vett.
Suessi Bab el kanal Mandebi väin India Punane ookean 1130 N, meri 3544 E Suurim sügavus on 3040 m Soolsus on umbes 41 Jäätumine > Ei jäätu, sest valitsb kuiv ja soe kliima Peamised taimed on korallid Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud Vesi peab olema > Soe > Soolane > Puhas > Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid > Liblikkalad > Papagoikalad > Klounkalad jt Kalad > Kivikala > Neemokala jt Punase mere suurim sügavus: 3040 m Läänemere suurim sügavus: 459 m 3040 : 459 = 7 Läänemeri Punase mere Läänemere suurim suurim
Talviku seadusetu arreteerimine ja küüditamine ning luuletajale osaks saanud umbusaldus. Lugu valgest varesest: poeem, Tartu 1931 Tolm ja tuli: luuletusi, Tartu 1936 Luuletused ja poeemid, Stockholm 1956 Mõrane peegel: kuus poeemi, Tallinn 1962 Tähetund, Tallinn 1966 Uued luuletused ja poeemid, Toronto 1968 Eluhelbed, Tallinn 1971 Tuju, Tallinn 1976 Lendav linn, Tallinn 1979 (luuletused ja poeemid) Korallid Emajões: luuletusi, Tallinn 1986 Üle sõnade serva, Tallinn 2004 Koguja: suur luuleraamat, Tartu, 2005 Tuulearmuke, Tartu 1927 (romaan) Invaliidid, Tartu 1930 (romaan) Viletsuse komöödia, Tartu 1935 (proosapoeem) Kõmpa, (lapsepõlve mälestused) Noore kirjaniku teine proosateos, paiguti naturalismi kalduv jutustus "Invaliidid", on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule, selle sotsiaalsetele ja sisemistele probleemidele.
Betti Alver (23.11.1906-19.06.1989) Kodanikunimega Elisabet Vilhelmine Lepik sündis Jõgeval raudteelase perekonnas. 1924. aastal lõpetas ta Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi. 19241929 õppis Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga «Vaene väike», teos «Tuulearmuke»sai 1927. aastal «Looduse» romaanivõistlusel II auhinna. Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast, ta kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Alates 1934. aastast kuulus Eesti Kirjanike Liitu, luuleühingu Arbujad liige. · Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange ja sõnastuselt loomulik. See on viljakalt mõjutanud eesti lüürika arengut.Hilisemal perioodil muutus luule uuesti napiks, distsiplineerituks,rangeks ja ülevaks või irooniliseks ja skeptiliseks. ( ,,Korallid Emajões" ) Paljud Alveri luul...
Homoloogilised elundid eri liikide elundid, millel on sarnane ehitus, kuid võib olla einev funktsioon Mandunud elundid ehk vestiigiumid oma esialgse ülesande kaotanud elundid, mis teistel sarnaste ehitusega liikidel võivad olla välja arenenud ja funktsioneerivad 542 Kambrium hulkraksete loomade kiire areng, välisskeletiga loomade valitsemisaeg, esimesed keelikloomad, taimedest vetikad 488 Ordoviitsium selgrootute loomade kiire areng, käsijalgsed, korallid, sammalloomad, meriliiliad, vetikad asustasid maismaad, esimesed selgrootud lõuatud kalad 443 Silur palju uusi selgrootute loomade liike, esimesed korallrifid, selgrootud mereloomad nt peajalgsed, karpvähilised, meriliiliad, maismaad asustasid soontaimed, algkaladel arenesid lõuad 416 Devon maad asustasid kahepaiksed, kaladest kõhrkalad ja luukalad, vihtuimsetest kaladest arenesid kahepaiksed, esimesed koldade, osjade ja sõnajalgade fossiilid, eostaimed, hulkjalgsed putukad
kahjurputukas, kellele mürk enam ei mõju. Ühed uurimused seevastu on näidanud, et temperatuuri tõusuga suurendas enamik liike edukalt oma leviala. Näiteks 1790. Ja 1990. aastate uurimused näitasid, et paljud Suurbritannia linnud on levinud sinna, kus neid varem ei esinenud. Lõunas elevate liikide levikupiir on nihkunud põhja suunas, samal ajal kui põhjapoolsed liigid lõuna poole liikunud pole. Väide, et temperatuuri tõus tapab korallid, on selges vastuolus teaduslike uurimustega, mis näitasid, et seos korallide ja üleilmse kliima soojenemise vahel puudub. Uuringud , mis näitasid, et temperatuuri tõusuga korallid hakkasid pleekima ja temperatuuri langemisel muutusid lumivalgeks, ütlevad meile, et korallide pleekimine on nende viis tulla toime ootamatute temperatuurimuutustega. Paljud bioloogid näitavad kliima soojenemisega kaasnevaid ohtusid suuremana, kui nad tegelikult on!
BETTI ALVER ELU JA PÄRITOLU · Sündinud 23.novembril 1906 · Abielus luuletaja Heiti Talvikuga · Algharidus proua Kilgi erakoolis (1914) · Tartu ülikooli filosoofiateaduskond · Rühmitus ,,Arbujad" · Suri 1989.aastal haud Vana-Jaani kalmistul LOOMINGU ERIPÄRA (1) · Loomingu algul kirjutas proosat · ,,Tuulearmuke" (1927), ,,Invaliidid" · Esikkogu ,,Torm ja tuli" (1936) · Poeemid olid romantiliselt tingliku süzeega · Poeem ,,Pähklikoor" LOOMINGU ERIPÄRA (2) · Ballaadid kui Eesti väärtuslikumad leheküljed · 1936 lüürilise loomingu teine periood · Sonett ,,Sügis" · Endised motiivid ja väljendusviisid · Luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne OLULISEMAD LUULEKOGUD · ,,Tähetund" (1966) · ,,Eluhelbed" (1971) · ,,Kõmpa" (1976) · ,,Lendav linn" (1979) · ,,Korallid emajões" (1986) ,,KORALLID EMAJÕES" (1986) Raudsillal viskasin vette , Ikka meenuvad minutid, ...
helenduselundiga. (Ökoloogialeksikon- Viktor Masing & Loomade elu I & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Ultraabüssaali süvikutes on põhjaloomastiku koosseis kõige liigivaesem (kokku 200-300 liiki). (Loomade elu I) Üks huvitavamaid piirkondi ookeanides on korallide kasvupiirkond. Korallide kooslusi- ilusaid veealuseid "lilleaedu", kutsutakse ka ookeanite vihmametsadeks. Seda nendes valitseva mitmekesise elu pärast. Korallid katavad 1% maakera pinnast, kuid on siiski 25% merekalade kodupaigaks. Korallid on vihmametsade järel kõige produktiivsemate ökosüsteemide seas teisel kohal. Korallriffides on kõrgem CO2 sidumise võime tänu fotosünteesile (nimelt elab suur osa korallidest sümbioosis fotosünteesivate vetikatega), kõrgem
magevees, loomtoidulised, keha õõs, ühes otsas kombitsatega suuava, kehaõõne ümber kehasein, koosneb kahest rakukihist, silmatäpid Entoderm ja ektoderm, sisemine kiht kude, mis võtab osa seedimisest. Välimises kihis närvirakud ja lihaskiud, algeline närvisüsteem. Kõrverakud, süstivad mürki KÕIGIL Eluvormilt kahesugused: 1Polüübid: elavad taimedel või veekogu põhjas kinni, suuava ÜLEVAL, kehakujult vaas hüdrad, meriroosid ja korallid 2.Meduusid: ujuvad vabalt, kumer keha, nagu vihmavari, suuava ALL, täppsilmad Osa ainuõõssed, nt meririst ja karikloomad, algul polüübid, adult meduus Hüdraloomad: lihtne närvirakkudest võrgustik, lihaskiud, liigub, kombitsad ja kõrverakud. Eestis varshüdra. Elab taimedele, kividele, puunottidele kinnitudes, aeglane. Paljuneb pungudes ja suguliselt Karikloomad: lai kummis keha, hõljuvad, kanduvad edasi lainete ja hoovustega, võvad liikuda ka keha kokku tõmmates ja lõdvaks lastes
Läänemerega. Kanali läbimisega lüheneb laevade teekond umbes 280 meremiili (519 km). Kanali keskmine sügavus on 11 m ning laius on vahemikus 102–214 m. 3.Jaapan, Põhjameri ja Lõuna-Ameerika lääneosa(Peruu-Tšiili rannikuala). Sest seal on külmad veed ja külmades vetes sigivad kalad rohkem ja kiiremini ning on rasvasemad. Leidsin internetist ka ühe kaardi, kus on kalarikkamad alad ära toodud: 4. Õisloomad ehk korallid on mereliste ainuõõssete klass. Koralle on nii üksikuid kui ka koloonialisi, isendi suurus küünib mõnest mm kuni 1 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest või moodustab massiivse, kogu kolooniat siduva korallisarra. Sarraga osalevad õisloomad korallrahude moodustamises. Õisloomad elutsevad peamiselt soojades meredes. Troopilistes ja ekvatoriaalsetes soojades meredes elab palju erinevaid koralliliike
putukatel lennuvõime, roomajad), perm 292(90% selgrootutest rühmadest suri välja, tekkis Pangea hiidmanner). Mesosoikum e. keskaegkond. Triias 250 (paljasseemnetaimed, okas-ja hõlmikpuud, sõnajalad, kala-tiibsisalikud, dinosaurused, väiksed imetajad, karpide mitmekesisus) Juura 205 (ülekaalus sõnajalad, paljasseemnetaimed, roomajate mitmekesisus suurenes, esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, karbid, teod, käsnad, korallid domin.) Kriit 142 (õistaimed, putukad, merisiilikud, peajalgsed, suurte roomajate kõrgaeg, massiline väljasuremine, hävisid donisaurused, merelised loomrühmad, meteoriidikatastroof). Kainosoikum e. uusaegkond. Paleogeen 65,5 (imetajad arenesid, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, loivalised). Neogeen 23,8 (sarnane tänapäevaga kli ja loom, maod, konnad, laululinnud, rotid, rohttaimed). Kvaternaar 1,81 (Perekond Homo, arenes
biofiltrid. Käsnas on kahesuguseid tugirakke: räni- või lubiainest nõelakesed(tugevus) ja sarvainest kollakaspruunid niidikesed(elastsus). Paljunevad pungudes: moodustunud pungad jäävad emaloomaga ühendusse moodustuvad kolooniad. Suguliselt: viljastatud munarakust areneb ripsmetega vastne. Ainuõõssetel on keha ühest otsast avatud suu. Suud ümbritsevad kõrverakudega kombitsad. Nende keha sees on suur õõs. Ainuõõssed: hüdrad, meriroosid, korallid ja meduusid. Ainuõõssete eluvormid: polüübid ja meduusid. Varshüdra elab puhtas, mageveekogudes. Sale, sentimeetripikkune keha, elab millegile kinnituna ehk polüübina. Kevadest sügiseni paljuneb hüdra(lahksuguline) pungudes: keha pinnale moodustub kühm, kui see omandab hüdra kuju, siis see eraldub. Sügisel suguliselt: kehas arenevad sugurakud, kui hüdra külma saabudes sureb, langeb muna veekogu põhja ja areneb uus hüdra. Meduusid liiguvad oma keha järsult kokku tõmmates
Betti Alver 1906- 1989 Koostasid: Merilin Aardevälja, Ineken Nuut, Ada Leif Elust Betti Alver sündis 23.novemberil 1906. aastal Jõgeval raudteelase perekonnas. 19141917 Tartu Puskini tütarlaste gümnaasium. Hiljem Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasiumis. 19241927 Tartu Ülikooli filosoofiateaduskond. 1927. aastal debüteeris ta novelliga "Vaene väike". Teosega "Tuulearmuke" sai ta 2. auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Elust Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast. Esmalt oli ta abielus Heiti Talvikuga (1937). 1956. aastal abiellus aga Mart Lepikuga 1934.aastast Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Luuleühingu Arbujad liige. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tähtsaimaks tõlkeks on Aleksander Puskini "Jevgeni Onegin". Lisaks ka K. J. Petersoni sa...
Uurimistöö Brigitta Õepa Kalamaja Põhikool Betti Alver Koostaja: Brigitta Õepa Klass: 9 Tallinn 2013 Sisukord 1. Bigraafia............................................................................................ 1 2. Luulekogud........................................................................................2 3. Tunnustused......................................................................................3 4. Luulestiil...........................................................................
Kaltsiumikarbonaat on hallikas lubja-ehk paekivi,mustrilise marmori,hallikas- valge kriidi,helkleva pärli või õrn-habraste korallide põhiühend.Ca on kõige levinum biometall.Ca on ka selgroogsete skeletimetall.CaCO esineb kaltsiidi ja agagoniidina. Haruldasem on aragoniit,mis sai oma nimetuse Hispaania Aragoni leiukoha nimest,kus leidub klaasiläikelist CaCO erimit.Aragoniit on suurema kõvaduse,tiheduse ja murdu- misnäitajaga kui kaltsiit. Pärl,pärlmutter ja korallid on bioloogilise tekkega.Ent ka paekivilademed,kriidi- mäed ja marmorilademed on moodustunud elusorganismide osavõtul.Jälgides luubiga kriidipulbrit või lubjakivi, võime sealt avastada kunagiste organismide jäänused. Lubjakivi põhiühend , kaltsiumkarbonaat,allub vee ,õhu süsihappegaasi ja teiste tegurite mõjule ja muutub aeglaselt vees lahustuvaks kaltsiumvesinikkarbonaadiks [CaCO + CO + H O - Ca(HCO ) ],mis kandub jõgede kaudu merre või ookeani.Mere-
I SLAID Kui näen ja kuulen sind, siis usun salamahti, et noa ja kahvliga end võtad riidest lahti. II SLAID Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks. Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. Gümnaasiumi viienda klassi õpilasena kirjutas ta romaani "Tuulearmuke", mille saatis Friedebert Tuglase soovitusel "Looduse" romaanivõistlusele. Teos krooniti teise auhinnaga ja ilmus 1927. aastal. Edaspidi tegeles Alver enamasti luulega. Kahel sõjajärgsel aastakümnel tegutses Betti Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmusid Puskini poeemide tõlked ja "Jevgeni Onegini" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutusek...
Organismide paljunemisviisid Paljunemine on üks organismide olulisemaid eluavaldusi, millega tagatakse liigi säilimine Palunemise viisid Mittesuguline Eosiline Vegetatiivne Pooldumine Bakterid, algloomad Ribosoomiga Pungumine Pärmseened, korallid, hüdra Sibulatega Sibul, tulp, liilia Võsunditega Hanijalg, maasikas Mugulatega Kartul Juurevõsuga Lepp, vaarikas Juurega Ohakas, võilill Võrsikutega Karusmari, mustsõstar Lehega
Värsse hakkas Alver avaldama 1931. aastast ning kujunes kiiresti silmapaistvaks luuletajaks. Poeem "Lugu valgest varesest" kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda. Seda teemat jätkavad ka poeemid "Vahanukk", "Pirnipuu" ja "Mõrane peegel". Poeemis "Pähklikoor" on ühendatud realistlik olustikukujutuse ja legendipärane esitus. Samuti on ta kirjutanud poeemid "Raudsed koopad", "Leib" ja "Pärast pikka põuda". Tema luulekogud on Tolm ja tuli, Tähetund, Eluhelbed, Lendav linn ja Korallid Emajões. Samuti on ta tegelnud kirjanduse tõlkimisega. Tema suurim saavutus selles vallas on Aleksandr Puskini Jevgeni Onegini tõlge. Luulenäited ''Räägi tasa minuga'' Räägi tasa minuga, siis mu kuulmine on ergem. Räägi tasa minuga, tasa taibata on kergem. Inimrõõmu, hingehärmi tunnen-taban läbi tuule. Ainult surnud sõnalärmi kuuldeski mu kõrv ei kuule. Kogust "Lendav linn" (1979) tsüklist "Tähetund" Eluhelbed Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut -
LÕUNA-AASIA TURISMIOBJEKTID PAKISTAN Badshahi mosee (17. saj) Dharmarajika, Taxila linnas K2 "Metsik mägi"(8611m) INDIA TAJ MAHAL Agre linnas, ehitati 17. sajandil Bodh Gaya Kõige tähtsam pühapaik. Peamiseks kloostriks Mahabodhi Tempel Bodhimanda koht ümber Bodhi-puu JAISALMERI KINDLUS - "kuldne linn" Ehitatud 12. sajandil Kollasest liivakivist NEPAL KATHMANDU Taleju tempel - pühendatud jumalanna Taleju Bhawani'le Kathmandu's EKSTREEMSPORT: Mount Everest (8848m) Mägironimine Paragliding Benji-hüpe MALDIIVID "Robinson Crusoe saared" "Maapealne paradiis" Laguunid, korallid Aitäh!
Kivid,mineraalid Kvarts(mäekristall, suitsukvarts) K-päevakivi plagioklaas Biotiit muskoviit magnetiit hematiit Kips barüüt püriit galeniit oliviin pürokseen Amfibool(küünekivi, leelissamfibool) Kaltsiit Dolomiit Haliit Talk flouriit Apatiit granaat väävel Topaas Korund Basalt Gabro Dioriit Andesiit Rüoliit Graniit, rabakivigraniit Tuf Pegmatiit anortosiit Diabaas gneiss granuliit marmor migmatiit kvartsiit rohekilt sinikilt amfiboliit savikivi kvartsliivakivi Konglomeraat bretsa põlevkivi Orgaanirikas kilt Kivisüsi Kivisool ehk haliit Ränikivi ehk tulekivi Lubjakivi Dolokivi mergel Travertiin ehk allikalubi Sooraud Tabulaadid( koloniaalsed korallid) Rugoosid ehk sarvkorallid sammalloomad brahhiopoodid ehk käsijalgsed Teod karbid peajalgsed triboliidid okasnahksed graptoliidid
Õisloomad elavad troopikameredes.Õisloomad elavad merepõhja kinnituna.Õisloomad on väga mitmekesise välimusega.Nad meenutavad pigem lilli kui loomi.Õisloomad Hingamine difusiooni teel. Kehasein koosneb kahest rakukihist. Välimist nimetatakse ektodermiks ja sisemist entodermiks. Nende vahel on rakutu ja väga veerikas aine – mesoglöa. Õisloomadel on kehaõõs, mis on väliskeskkonnaga ühenduses vaid suu kaudu. Neil on hajus närvisüsteem. Siia kuuluvad meriroosid ja korallid.Korallid saavad elada ainult suure soolsusega ja puhtas vees, mille temperatuur on üle 20 °C.Tuntuimad õisloomade esindajad on korallid. Õisloomadest toitujaid on vähe, peamiselt meritähed.
Kullamaa Keskkool Birgit Hallkivi BETTI ALVER Referaat Juhendaja: Õpetaja Riina Leidsalu Kullamaa 2009 Armastatuim Eesti luuletaja, Betti Alver (1906-1989) Elulugu. 1906. aasta 23. novembril sündis Jõgeva raudtee-teemeistri Mart Alveri ja ta naise Minna viimane, kuues laps, kellele pandi nimeks Elisabet-Vilhelmine, kuid teda hakkati kutsuma Bettiks. Ta kasvas koos oma neli aastat vanema venna Martiniga. Pere vanemad lapsed Gustav, Johannes, Olga ja Leopold olid surnud. Betti isa pärines Mulgimaalt Tarvastust, aga Betti ema, pärines Järvamaalt ja ta oli kirjanik. 1914. aastal sai Betti Alver põgusalt algõpetust kodukohas, proua Kilgi erakoolis. Sama aasta sügisel pandi Betti õpima Tartusse, Puskini-nimelisse tütarlastegümnaasiumisse. Perekonna majanduslikud võimalused olid ometi nii napid, et laste pansionis pidamiseks ...
Veekogu asukoht Koralli meri asub Austraalia Kirde rannikul Veekogu andmed Mere soolsus on 30 Suurim sügavus 9165 m Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Korallid Vetikad Meriliiliad Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad Koralli merd ümbritsevad Austraalia, Uus-Ginea, idas aga lugematud saared. Kasutatud allikad Miksike Google Vikipedia
Paleogeen. Palrogeen on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Paleogeen vastan ajavahemikule 65...23 miljonit aastat tagasi. Paleogeen kuulub Kainosoikumi aegkonda,olles selle vanimaks ajastuks. Paleogeenile eelneb Kriit ning järgneb Neogeen Paleogeen jagatakse kolme ajastuks:Oligotseen, Eotseen ja Paleotseen. Loomastik. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenes kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimadkarbid, teod,nummuliidid,korallid käsnad ja merisiilikud Taimestik. Taimede fossiilid kinnitavad samuti kliima muutumist. Õistaimi vaadeldakse kui viimase 100 miljoni aasta termomeetreid Tugev sõltuvus on keskmise igaastase temperatuuri ja lehtede piirjoonte vahel Pil...
mitmevärvilised õiesilmad. Ülalt kroonis taimi tugevasti lõhestunud lehtedest lopsakas tutt. Erkroheliste palmlehikute taustal pääsesid hästi mõjule okaspuude - kuuskede ja küpresside tumedad siluetid ning majesteetlikud mammutipuud. Maismaa vallutasid mitmesugused roomajad.Ilmusid ka esimesed imetajad, kes jäid kuni ajastu lõpuni tahaplaanile. Meres elasid spiraalse kojaga peajalgsed, karbid ja teod. Juurde tuli ka palju uusi koralle ja merisiilikuid. korallid hakkasid nüüd ehitama võimsaid riffe. Juura ajastu (algas 195 miljonit aastat tagasi, ja kestis 54 miljonit aastat) : Keskaegkonna hiiglasuurte roomajate (sauruste) hulgas võib vastavalt eluviisile esile tõsta kolme suurt rühma: veekeskkonda eelistasid ihtüosaurused, maismaad asustasid dinosaurused ja õhu hõlvasid pterosaurused. Ilmusid esimesed linnud. Ürglind Arheopteryx oli tuvist pisut suurem. Tal oli tilluke roomajapea, millel olid väiksed tihedad hambad
.. Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, okaspuud Triias Esimesed korallid, roomajad, algelised imetajad, esimesed dinosaurused Juura Dinosaurused valitsesid maailma Paleogeen Kiskjalised, ahvid, vaalad, kukkurloomad Karbid, teod, käsnad ja merisiilikud
ogalikud, lõhe, mudahüpik, hiid-sarvikraid, papagoikalad, riffkalalased, hiidsuu, limakalalased, siilkalalased, lendkalad, liblikkalad, vaalalised. Selgrootud meripõis, küütlev ebakalmaar, signaalkrabid, meriroosilised, käsnad, kaheksajalgsed, paljaslõpulised, laevukesed, kammloomad, nuivähid, suur rõõneskarp, kivikorallilised, ruutkrabid, merituped, austrid, suur ogatäht, zooplanktonid, meririst, lehvik- ja kaelususlased, tõruvähid, korallid. Peamised taimeliigid on ainult vetikalised ja need on: punavetikad, pruunvetikad, ränivetikad, vaguviburvetikad, neelvetikad, liitvetikad, agarikud. 2. Abiootiliste tegurite iseloomustus Valgus Ookeani taimed on varjulembelised, kuna osa veepinnale jõudvast valgusest neeldub, osa aga peegeldub. Valgus ei jõua veekogus väga sügavale, seetõttu läheb täiesti pimedaks umbes 30 m juures, aga Vaikse ookeani keskmine sügavus on 4 km. Pruunvetikate kasvupiirkond on 6-15 m
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
