samastuda ja näha eestlasi Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud "kuulsa" klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland, kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul see on olnud üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud ja puudust tundnud. Ning sealsamas võtab ta vastu otsuse, et ta ei taha enam suurde maailma tagasi minna. Kodulinna kontsert tundub küll õnnestuvat tavalise kuulaja jaoks, kuid targemad
Peategelane on Leo Saalep kes on pikemalt Euroopa turneest saabunud kodumaale. Kaasatoodud kiitvate kontserdiarvustuste paistel saadab teda koduski vaimustatud kiidukõmin. Siis aga esineb mehega tülli läinud auahne abikaasa Lilli Ellert paljastusega, et reklaam oli kinni makstud ja kuulsus võlts. Pingutustest hoolimata polnud Leol jätkunud talenti euroopaliku kuulsuse saavutamiseks, et täita rahvusliku kunstimessia ihalejate lootusi. Seda oli juba varem mõistnud ,,päikesenaine" Eeva Marland, kelle käte vahel nüüd otsib Leo lohutust. Kunstnikudraama taustal on satiiriliselt kujutatud kõmunäljast seltskonda, tegelaskonnas leidub siiski ka iseseisvate vaadetega kunstiinimesi. ,,Pisuhänd" (3 vaatluseline karakterkomöödia) On vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. Tegevus toimub ärimees Vestmanni perekonnas. See on kinnisvaraga hangeldades rikastunud ja elab koguni omanimelisel tänaval. Vestmanni vanem tütar Matilde
Kuna enamus vulkaane paikneb ekvaatori lähistel siis hajuvad gaasid pooluste suunas. Vulkaanilised gaasid jõuavad kõrgemale kui 10 kilomeetrit. See muudab õhu läbipaisvust kehvemaks ja vähendab päikesekiirguse intensiivsust (Ohvril, 2005) Vulkaanid eraldavad õhku 130-230 miljonit tonni CO2 aastas (Garlach, 1999, 1991), inimtegevuse tagajärjel paisatakse õhku 30 biljonit tonni süsinikühendeid aastas (Marland, 2006) 5 3.2 Elavhõbe On arvatud, et elavhõbeda ühendid jäävad looduses muutumatuks, kuid on eksitud, paljud mikroorganismid muudavad elavhõbeda ühendid veelgi mürgisemaks. Nii jõuavad need toiduahelasse ning selle kontsentratsioon elusorganismides tõuseb järsult. Näiteks kalades on suhteliselt suur elavhõbeda sisaldus. Inimesele on sellise kala söömine ebatervislik. Mürgisuse aste oleneb kogusest.
Sellel ajalõigul pühendab ta oma tööd emantsipeerunud naistele mõeldes. Vilde varasemates töödes esinevad ideaalnaised ei võitle enese kui inimese õiguste eest, vaid ainult oma südamearmastuse eest. Nüüd Vilde sellega enam ei lepi. Ta naised asuvad võitlema enda kui iseseisva, vaba inimese õiguste eest. Vilde omapärasest naisõiguslusest sündisid tema kuulsad „päikesenaised“, tuntuim neist „Tabamata ime“ (1912) Eeva Marland. „Tabamata ime“ üks eksemplar saadeti ka „Estonia“ teatri eestseisusele, teine kirjastaja Eduard Virgole. Esietendus toimus alles 1913 a. sügisel, näidend äratas suurt tähelepanu ja selle ümber tekkis kauakestev poleemika. Näidend oli teravalt satiiriline ja rahva hulgas väga populaarne. Näidend „Pisuhänd“ sai valmis 1913 a. oktoobris, komöödia esietendus oli „Estonias“ 1914 a. veebruaris. Etendus saavutas menu tänu sädelevale huumorile
valida minu draama 1913. a. sügisel pidulikult avatava uue teatri esimeseks tükiks. Seks ta nüüd küll ei kõlvanud tragöödiaga kunstilisest fiaskost ei sünni kunstiasutist avada, seda tunnetas autor ise kõige eel. Valiti siis "Hamlet" ja "Tabamata ime" esietendus järgnes teise premjäärina 3. oktoobril Teodor Altermani tublil lavastusel. Peaosade jaotus oli järgnev: Leo Saalep Alterman ise, Lilli Ellert pr. Pinna, Eeva Marland pr. Vilmer, Gustav Laurits hr. Jungholz, pr. Laurits pr. Kuuskmann, dr. Vaik hr. Pinna, Magnus Kull hr. Trilljärv, Juta prl. Tetzki. Esietendus kujunes õnnelikuks, tänu peaosade sooritajaile, eriti Teodor Altermanile, kes tõlgitses Saalepi hinge geniaalse peenusega. Kahjuks olid aga mõned näitlejad endile vembu lubanud, milleks näidend asja ei annud ja mida autor kaugusest keelata ei saanud: nad esinesid mõne Tallinnas tuntud
○ Kohi-Kaarel, Kõverkaela- Juku, sotsiaalsed probleemid, Jaani allakäigu põhjused. ● „Mahtra sõda“ , „Kui Anija mehed Tallinnas käisid“, „prohvet Maltsvet“ – ühine teema: talupoegade feodalismivastane võitlus 19. sajandi keskel; ● „Mäeküla piimamees“, 1916. aasta; ○ Mari, Tõnu Prillup, Ulrich von Kremer. ● Näidendid: ○ „Tabamata ime“, 1912. aasta; ■ Leo Saalep, Lilli Ellert-Saalep, Eeva Marland. ○ „Pisuhänd“ 1913; ■ Tiit Piibeleht, Ludvig Sander, vana Vestmann, Matilde, Laura. August Kitzberg, 1855.–1927. aasta: ● Külajutud; ● Draamalooming: ○ „Tuulte pöörises“; ■ Sulane Jaan, peretütar Leena, Kaarel. ○ „Libahunt“; ■ Tiina, Mari, Margus, Tammaru pere. ○ „Kauka jumal“; ■ Mogri Märt.
psühholoogilise draama, mis oli kujutluslaadilt lähedane XIX saj lõpukümnendite Euroopa näitekirjandusele. Esikdraama "Tabamata ime" (1912) probleemistik on seotud eesti tõusikkodanluse kuulsusejanu ja enese maksmapanekutahtega. Leo Saalep ühe peategelasena on traagiline karakter, odava kuulsusejanu ja osalt ka enesepettuse ohver. Talle sekundeerib Lilli Ellert satiirilises valguses, kes on väiklane ja auahne ning ei suuda elada kuulsuseta ega tähelepanuta. Neile vastandub Eeva Marland, kes ei usu Leosse kui kunstnikusse, kuid kes armastab meest kui inimest. Vilde tuntuim lavateos on komöödia "Pisuhänd" (1913). Näidend on ainestikult lähedane "Tabamata imele", ka siin on vaatluse all jõukuse- ja kuulsuseiha. Iga peategelane esitab komöödias selgepiiriliselt oma mentaliteedi ja vaimsuse, tuues nii esile kodanliku ühiskonna ideaalid ja väärtushinnangud. Üks värvikamaid peategelasi on ärimees Vestmann, esimese põlvkonna kodanlane, kultuurihuvideta tõusik
Kaasatoodud kiitvate kontserdiarvustuste paistel saadab teda koduski vai mustatud kiidukõ min. Siis aga esineb m eh e ga tülli läinud auahne abikaasa Lilli Ellert paljastusega, et reklaam oli kinni makstud ja kuulsus v õlts. Pingutustest hooli mata polnud Leol jätkunud talenti euroopaliku kuulsuse saavutamiseks, et täita rahvusliku kunsti messia ihalejate lootusi. Seda oli juba vare m m õistnud ,, päikesenaine" Eeva Marland, kelle käte vahel nüüd otsib Leo lohutust. Kunstnikudraama taustal on satiiriliselt kujutatud k õ munäljast seltskonda, tegelaskonnas leidub siiski ka iseseisvate vaadetega kunstiini mesi. ,,Pisuhänd" (3 vaatluseline karakterko m ö ödia) On vaatluse all äriringkondade suhted kultuuriga. Tegevus toimub äri me es Vestmanni pere konnas. Se e on kinnisvaraga hangeldades rikastunud ja elab koguni o mani m elisel tänaval.
Pealkiri tuleneb sellest, et Leo ime jääb teoses tabamata. Ta ei viinud oma loomingut kõrgemale tasemale. Peategelane ongi Leo Saalep, kes on tark, andekas,nutikas, loominguline. Lilli Ellert oli armukade, aus, negatiivne isiksus, võimukas. Kuna Lilli ostis ära palgalised plaksutajad ja ajakirjanikud, et nad Saalepi kontserdist positiivseid artikkleid kirjutaks. Lilli tahtis Saalepi kuulsuse kaudu ise kuulsaks saada. Teoses on ,,päikesenaine" Eeva Marland, sest ta oli heasüdamlik ja väärikas naine. Tegemist on draamaga. Vilde tõi Eestisse eepilise näitekirjanduse, mis tuleb Hendrik Ibseni näidendist (tegevust on vähe, arutletakse millegi üle). Leo Saalep, tema abikaasa Lilli Ellert. Eeva Marland on tark, oskab ühiskonda analüüsida, mee lõhn (peab mesilasi). Teemaks Eesti kultuuri jõudmine Euroopasse. Leo pianist. Läks Euroopasse kontserte andma. Naise Lilli ambitsioonid olid suured.
Peamine teema on naise roll ühiskonnas (prostitutsioon). Tegevuse käivitab tehing- Prillup saab Mäeküla piimad endale, Mari hakkab mõisas käima, kuigi alguses oli täiesti vastu. Lõpuks on Mari nõus, sest ta saab vihaseks, kui Prillup kogu aeg sellest räägib. Külas Mari maine langeb, kuid see suhtumine on variserlik- pärast Prillupi surma tahavad paljud kosja tulla. Kuid Mari näeb neid läbi ja läheb linna elama. Mari on Kitzbergi Tiina hingesugulane, ka Eeva Marland- nad jäävad iseendaks. Vilde on üks viljakamaid eesti kirjanikke. Tema kogutud teosed koosnevad 33 köitest. Eduard Vilde on esimene Euroopa tasemele küündinud eesti kirjanik. 8. Fjodor Dostojevski (1821-1881) Sündis Moskvas vaestehaigla arsti perekonnas, kus oli 9 last, isa pärines põlisaadlist, kuid oli vaesunud. Ta kasvas üles rangelt patriarhaalses ja religioosses atmosfääris. Isa oli karm, ihne ja kohusetundlik, ema hell, suure lugemusega ja rõõmsameelne
"Jutustused" (1913) · Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912), komöödia "Pisuhänd"(1913). 16 · Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees"(1916) ,,Tabamata ime" 1912: Draama. Peategelased Lilli Ellert, Leo Saalep, Eva Marland Leo Saalep oli klaverikunstnik, tema naine Lilli Ellert väga ambitsioonikas. Eva Marland päikesenaine, kunagi oli tal Leoga suhe, ütles Leole, et ta ei tabanud ta mängus imet. Läbiv probleem on kultuuri ostetavus ja müüvus. Leo naine proovis talle väga palju reklaami teha, ostis ära plaksutajad ja kriitikud, pani igale poole enda mõeldud juttu juurde, et tema mees ikka võimalikult kuulsaks saaks. Tegi seda, et kätte maksta päikesenaisele. Lilli tahtis mehe läbi saada kuulsaks
Euroopas kuulsust kogumas. Näidendi tegevus keerleb niinimetaud kuulsa klaverikunstniku Leo Saalepi ja tema abikaasa Lilli tegemiste ümber, kes on aastate tagant jälle kodumaale tulnud, et kodulinnas kontsert anda. Näidendi alguses on õhkkond rahulolev ja ootusärev. Kogu linna kultuuriinimesed käivad tervitamas klaverikunstnikku. Õhkkonda toob pinget sisse Saalepi endine sõbranna Eeva Marland, kes omal ajal ei uskunud, et Leost võiks andekas klaverimängija saada. Näidendi edenedes saame teada, et kuulus Leo Saalep ei ole enda senise eluga rahul see on olnud üks suur piitsutamine ja Lillile meele järgi olemine. Kohtudes Eevaga tema kodus, saab Leo Saalep aru, millest ta on ilma jäänud ja puudust tundnud. Ning sealsamas võtab ta vastu otsuse, et ta ei taha enam suurde maailma tagasi minna..Kodulinna kontsert tundub küll
Koik, Albert (kb) Kõlar, Erich (dr) Kolbak, L., vt Kuulme, L. Kõlar, Harry (ts) Kolga, Hans (kl) Kõrver, Boris (kl) Kompe, V., vt Compe, V. Känd, Harald (kb) Kont, Karl (s) Köll, Hans (dr) Kornel, Jaan (s) Korn, Ernst (kl) Koromaldi, Aleksander (dr, k) Kotkas, E. (tr) Kotzenski, Boleslav (sph, kb) 196 Laaban, Ilmar (kl) Marland, K., vt Maarand, K. Laama, Karl (kl) Martinson, Gert (s) Laansoo, Emil (v, k, s) Megel (v) Laasi, Edgar (s) Melnikov, G., vt Metssalu, G. Laikvee, Riho (dr) Meltser, Nikolai (v) Laulmann, Georg (tr) Merirand (kb) Lauton, Hugo (dr) Merkulov, Rostislav (v) Leinberg, R., vt Laikvee, R. Mespak, Roland (kl) Lemmik, Voldemar (sph) Metssalu, Georg (dr, k, vok) Lemmik, Voldemar (tr, v) Michel, Raymond (v)
annaabi.ee 
