Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"personaal" - 103 õppematerjali

personaal – liikmeskond kujuneb kas vastava kutseala ühendusena või vabatahtlikkuse alusel teatud huvist lähtuvalt.
Lugemispäevik nr 6 2-How to Build an Agency What We Wish Someone Had Written Years Ago
4
docx

Lugemispäevik nr.6.2 „How to Build an Agency:What We Wish Someone Had Written Years Ago“

uutele ettevõtetele väga oluline infokild, kuna paljud alustajad ei oska võib-olla vaadata selliste asjade peale, sellise pilguga kuidas see kirjutatud on. Mina kui oma ettevõtte juba alustanud isik tean neid kõiki punkte. Tooks siin kohal välja mõningad tähtsamad punktid artikli põhjal, millele peaks alustav ettevõtja mõtlema kohe alguses, lisaksin veel siia juurde selle, et need punktid artiklist on just minu jaoks olulised: Esiteks on kõige olulisem leida professionaalne personaal ja parimatest parimad juhid, ettevõtte juhtimiseks, suunamiseks, arendamiseks jne. Kui on kokku saadud ideaalne personaal siis tuleb personaali ka innustada oma tööd iga päevaselt järjest paremini tegema. Oma ettevõtja töötajaid tuleb motiveerida neile vääriliselt. Tänapäeval üritavad küll suur firmad vms oma ettevõtte töötajaid vääriliselt motiveerima kuid kahjuks ei ole see õnnestunud piisavalt ja peavad leppima kaadri voolavusega.

Muu → Turunduskommunikatsioon
7 allalaadimist
Trahter Poseidon - Powerpoindi esitlus
6
ppt

Trahter Poseidon - Powerpoindi esitlus

Trahter Poseidon Toomas Tuula Kehtna Majandus ja Tehnoloogia kool Kontakt ja asukoht · Lootsi 14, Tallinn Tel: 646 4674 Faks: 646 4684 E-mail: [email protected] · www.poseidon.ee · Trahter on avatud iga päev 11.00 ­ 24.00. · Poseidon asub Tallinna sadama D-terminali juures, olles vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel vanalinnast Teenindusprotsess · Toidu valmimiseaeg sõltub tellitud roast. · Maksmine sõltub kliendi soovist kas ennem söömist või peale söömist. · Toit tuuakse lauda. Mida pakutakse ? · Toitlustus teenus · Broneerimis teenus (Poseidonis on kokku 125 istekohta) Menüüd · Suupisted · Salatid · Supid · Pelmeenid ja Vareenikud · Pannkoogid · Praed · Magustoidud · Lisaks veel grupimenüü ja sünnipäevamenüü · Joogikaart ja veinikaart. Boonused · Hea asukoht · Lihtne leida · Hubane ke...

Majandus → Teenindus ja müük
14 allalaadimist
Enesehinnang ettevõtjana - Kodutöö aines Ettevõtluse alused
10
docx

Enesehinnang ettevõtjana - Kodutöö aines Ettevõtluse alused

) 4. Jumestamis teenus– jumestuskunstnik (Tooted/teenused, mida oled palju kasutanud ning tunned seetõttu hästi nendega seonduvat/ hobid) 5. Stiilsete riiete rent (Mida oled näinud teistes riikides, mida võiks ka Eestis rakendada?) 6. Koerte hoiu- ning jalutamis teenuse pakkumine (Mida oled näinud teistes riikides, mida võiks ka Eestis rakendada?) 7. Pagaritoodete müügiautomaadid ( Mida oled näinud teistes riikides, mida võiks ka Eestis rakendada?) 8. Personaal treener (teenused, mida oled palju kasutanud ning tunned seetõttu hästi nendega seonduvat) Äriideede esialgne hinnang kaheksa teguri põhjal. Fototeenuste pakkumine Hinnang Idee atraktiivsus 5 Võimekus seda ette võtta 4 Praktilisus 3,5 Potentsiaalne turunõudlus 3,5 Võime konkurentsiga toime tulla 3 Võime eristuda 3 Hinnapotentsiaal 4

Majandus → Ettevõtlus alused
16 allalaadimist
Infoühiskond
1
doc

Infoühiskond

INFOÜHISKOND Üleminek infoühiskonda asetub 1990. aastate algusesse ja kestab siiamaani. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Arengule on kaasa aidanud infotehnoloogiad nagu internet ja mobiiltelefon. Arvutite massiline kasutamine (personaal- ja serverarvutid). Kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet) ning elektroonsed teenused. www- ingl world wide web Enamus inimkonna loodud väärtusi hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse. Avaldab suurt mõju sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele suhetele, muutub töö olemus ja

Ühiskond → Ühiskond
8 allalaadimist
Oskar Lutsu esitlus
12
ppt

Oskar Lutsu esitlus

*Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *19091910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse Eesti lastekirjanduse üheks parimaks teoseks, kuna see on

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
Natuke informaatikat viiendatele klassidele
2
docx

Natuke informaatikat viiendatele klassidele

Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel.

Informaatika → Informaatika
3 allalaadimist
Natuke informaatikat viiendatele klassidele
2
docx

Natuke informaatikat viiendatele klassidele

Natuke informaatikat viiendatele klassidele Arvuti mäluühikud viiendale klassile bitt (b) Kõige väiksem ühik Bait (B) 1B= 8b (1 täht, 1 kirjavahemärk või 1 tühik) (Kb) 1Kb= 1024 B (näiteks üks lehekülg teksti võib olla 2 Kilobait Kb) Megabait (Mb) 1Mb= 1024 Kb Gigabait (Gb) 1Gb= 1024 Mb Terabait (Tb) 1Tb= 1024 Gb Personaal arvuti ehk PC Komplektis on · Arvutihiir · Klaviatuur · Monitor · Põhiplokk Emaplaat (Motherboard) Peamine trükkplaat, mis ühendab omavahel erinevaid arvutikomponente ja millele kinnituvad pistikud täiendavate komponentide ja lisaseadmete ühendamiseks. Tootjad: ASUS, ABIT, GIGABYTE jne. Protsessor CPU (central processing unit) Sooritab loogika ja arvutustehteid. Iseloomulikuks kiiruseks on tal Ghz, tuumade arv. Tootjad: AMD, Motorola, Intel.

Informaatika → Informaatika
3 allalaadimist
Ettevõte soovib teada saada- kuidas tarbijad toiduained ostavad
1
docx

Ettevõte soovib teada saada , kuidas tarbijad toiduained ostavad

Üldkogumiks on inimesed ,kes tarbivad igapäevaselt toiduaineid. Valim on inimeste esinduslik hulk üldkogumist. Valimiks on inimesed, kes käivad tarbivad toiduained tavapäraselt ehk pidevalt sarnaseid tooteid . KAHTLANE???:( 6. Kuidas uuring läbi viia? Uusun et tuleks koostada küsimustik ja seda tuleks levitada meili teel või siis postkirjana koju inimestele. Muidugi kõige parem variand oleks personaal intervjuu, näiteks kaubanduskeskustes teha küsitlusi, küsida inimestel ja ise riste vedada vajalikule kohale.

Majandus → Turundus
19 allalaadimist
Oskar Luts
18
ppt

Oskar Luts

Arnold, ja Theodor Luts Lapsepõlv *Möödus Palamuse kirikualevis *Algselt elasid kehvas üürikorteris *Hiljem vanemate ehitatud majas *Puutus kokku erinevate inimestega Õpingud *Änkküla külakool *Palamuse kihelkonna kool *Tartu reaalkool *1902 sooritas apteekri õpilas eksami Katsed kirjaniku elukutse poole *1907 aastal veebruaris kirjutas luuletuse,,Elu"ajalehte Postimees *Hakkas tegema kaastööd Päevalehele *1909-1910 veetis sõjaväes Oskar Lutsu edu *1941 määrati personaal- pension *1945 anti Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetus *1946 autasustati Tööpunalipu ordeniga Esimesed teosed *Näidend"Pildikesed Paunverest" *17. novembril esietendus 1912 aastal näidend ,,Kapsapää" *Hakkati trükkima ,,Kevade" raamatut Tuntuim teos ,,Kevade" ,,Kevadet" peetakse Eesti lastekirjanduse üheks parimaks teoseks, kuna see on tõgitud 13 võõrkeelde Tegevus toimub 19.saj lõppuaastatel Eesti Eesti esimene külas mängufilm

Kirjandus → Kirjandus
120 allalaadimist
Infoühiskond
2
rtf

Infoühiskond

tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades *äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
166 allalaadimist
Tervisespordi kasulikkus
1
doc

Tervisespordi kasulikkus

sagedusel siis võid sa kokku kukkuda. Või siis kui sul on suur ülekaal ja oled otsustanud et tahad kaalust alla võtta, ja hakkad sel eesmärgil jooksmas käima, aga kuna sa ei tea kuidas seda õigesti teha ja tahad tulemust näha väga lühikese aja jooksul siis jooksed liiga kiiresti ja tihedalt algaja kohta. Ning sellega võib kaasned valud põlvedes või midagi hoopis hullemat. Et teha tervisesporti õigesti ja ohutult, selleks on olemas personaal treenerid kes sind aitavad ja sulle treening kavad koostavad, ja muidugi on ka väga palju infot internetis ja raamatutes, mille abiga saad sa ise endale treening kava koostada. Nüüd kindlasti arvad sa, et see on nii keeruline ja ei hakka asja uurimagi, aga tegelikult on see äärmiselt lihtne, lihtsalt sa pead selgeks tegema endale mõned põhi tõed. Palju ja mida teha võid ja mida mitte. Nt. südame treenimiseks sobiv pulsi sagedus oleks liikumise ajal 60%-75% maksimaalsest pulsist

Eesti keel → Eesti keel
59 allalaadimist
Elus peab oskama nii võita kui kaotada
1
docx

Elus peab oskama nii võita kui kaotada

Me ei osanud kaotada. Samas, kui me midagi võitsime siis elasime selle välja hüpates ja karates ning vahel parastasime teisi. Me ei olnud õppinud veel võitma. Inimesed kaotavad igapäevaliselt. Mõni kaotab oma lähedase või hoopis enda rahakoti ära. Teine jällegi kaotab spordivõistlustel. Inimesed reageerivad kaotustele erinevalt. Spordivõistlustel kaotades tuleks mõelda ,mis sa tegid valesti, kuidas sa ennast parandada saad ­ vaid nii oskame kaotada. Personaal, kes võitis spordivõistlused, võib hakata kiitma end taevani ja muutuda ülbeks. Õige võitja jagab auhinda ja edukust oma abilistega, kes teda nii kaugele on aidanud. See on selge näide, et peab oskama nii võita kui ka kaotada. Tihti on nii, et kui kaotab üks, siis võidab teine ja vastupidi. Seda on näha sõdades. Muidugi saab sõlmida rahulepinguid. Samuti on rahulepingus kirjas mõlema osapoole tingimused, mida tuleb täita. Igapäevaselt käib sõda

Kirjandus → Kirjandus
30 allalaadimist
Grammatika
2
doc

Grammatika

täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud

Keeled → Keeleteadus
49 allalaadimist
Grammatikamõisted
4
doc

Grammatikamõisted

täiend atribuut ATR Kuri karu jookseb. Muud mõisted eestikeelne nimetus rahvusvaheline lühend näide termin (EKG) arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud

Kirjandus → Kirjandus
6 allalaadimist
Morfoloogia 36-47 küsimused
6
doc

Morfoloogia 36-47 küsimused

ajatähendust kannab tunnus nu, mis järgneb tüvele ja eelneb kõneviisitunnusele, näiteks ela/nu/ksin, ela/nu/vat. Umbisikulises tegumoes üldmineviku lihtvorme ei kasutata. 44. Tegumoekategooriast üldiselt. (Morfoloogiline) tegumood ehk geenus on eesti keeles pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti suhteid grammatilise subjektiga (alusega). Eesti tegumoekategoorial on kaks liiget: isikuline tegumood e personaal ja umbisikuline tegumood ehk impersonaal. 45. Isikuline tegumood e personaal, iseloomustus ja näited. Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt langeb tavaliselt kokku alusega, näiteks Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse ka üldisikulistes lausetes, näiteks Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, näiteks Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 46

Keeled → Keeleteadus
8 allalaadimist
Plasmalõikur
3
odt

Plasmalõikur

Plasmalõikuriga lõikamine on nurklihvijast kordades kiirem ning vaiksem. Töödelda on võimalik kõiki elektrit juhtivaid metalle, nagu näiteks ehitusterast, roostevaba terast, malmi, alumiiniumit. Plasmalõikuri lõikevõime oleneb lõigatavast materjalist. Seadme andmetes antud maksimaalne lõikesügavus kehtib tavalise pehme raua puhul. Näiteks alumiiniumi maksimaalne lõikesügavus on tunduvalt väiksem. Ainult välja õppetatud personaal, kes tunneb töövõtteid plasmalõikuse seadmega, peab teostama kõiki töid. Seadme väärkasutamine võib tekitada ohtlikke olukordi mille tulemusena võib olla kasutaja vigastus või seadme rikke. 1. Ükskõik, kes kasutab plasmalõikuse seadet peab tundma - tema tööd - avariilülitide asukohti - tema töövõimalusi - vastavaid ohutuse ettevaatusabinõusid - plasmalõikust 2. Kasutaja peab kindlustama

Ehitus → Ehitus
17 allalaadimist
Tehnika läbi aegade-Arvuti protsessori areng
4
doc

Tehnika läbi aegade: Arvuti protsessori areng

Sellel oli 16 bitine aadressi siin(ehk kanal) ja 8 bitine andmete siin. Aastal 1978 sai valmis esimene täielik mikroprotsessor INTEL 8086, kus olid kõik siinid 16 bitised. See protsessor leidis kasutamist esimeses personaal arvutis. Aastal 1982 kuni 1986 arendati välja INTEL 80286, mille taktsagedus oli 6 kuni 25 MHz ning transistoreid oli 134000 oli ka tal 24 bitine aadressisiin, mis võimaldas kasutada 16 MB mälu endise 1 MB asemel. INTEL 80386, mida toodeti alates 1986, mille taktsagedus 16 kuni 40 MHz. Transistore oli 275000. See oli ka esimene 32 bitne mikroprotsessor. Leidis rakendust ka muudes arvutus tehnilistes seadmetes(ka pesumasinates) ja seetõttu oli tootmises kuni 2007 aastani.

Informaatika → Informaatika
21 allalaadimist
RAM
4
odt

RAM

et ühe biti salvestamiseks piisab ühest transistorist, kuid et laeng säiliks, tuleb mälu pidevalt värskendada. See teeb antud mälutüübi jällegi aeglaseks. Mälusein – Mis ta võib olla? Miks ta on probleemiks? Arvutites on RAM-i vahetamine ja lisamine tehtud võimalikult kergeks kasutades mälumooduleid ning standardiseeritud liideseid. Tänapäeval on kasutuses DIMM mälud (Dual In-line memory module), mis koosnevad mitmetest DRAM mikrokiipidest trükkplaadi peal. Mõeldud personaal arvutites, serverites ja mujal kasutamiseks. DIMMe on mitmeid erinevaid, millest igaüks toetab ainult ühte või paari DRAM tüüpi. RAM-is hoiustatakse töös olevaid programmikoode ning nende jaoks vajalikek andmeid. See garanteerib, et protsessoril on kiire lähedalepääs andmetele, mida tal on vaja, et teha efektiivset tööd. DRAM-ides on andmed salvestatud mällu bitide maatriksina. Kui algab andmevahetustsükkel, aktiveeritakse maatriksi. Vastav rida

Informaatika → Informaatika
3 allalaadimist
ODD ja FDD
4
odt

ODD ja FDD

ODD – Optical Disc Drive. Eesti keeles optiline andmekandja lugeja. Antud seade kasutab laserit või elektromagnetilisi laineid, mis on nähtava spektrumi lähedal või selle sees, et lugeda või kirjutada andmeid optilistele plaatidele. Andmekandjateks on CD (Compact Disc), DVD(Digital Versatile Disc) ja Blu-ray plaat. Tänapäeval enam ei toodeta CD-ROM, CD kirjutamis ja nende kombinatsioonseid lugejaid. Kõige tavalisemad on CD/DVD lugejad ja kirjutajad, mida leiab pea iga sülearvuti või personaal arvuti küljest. Optilise meediumi eelkäijaks olid Diskettid, mis salvestasid andmeid kasutades magnetismi. Iga ODD tähtsaimaks osaks on pooljuht laser, lääts ja fotodioodid, mis on mõeldud peegeldunud valguse tuvastamiseks. Algselt töötasid CD laserid lainepikkusel 780nm, mis on elektromagnetlainete infrapuna osas. DVD-de puhul vähendati lainepikkus 650nm peale ning Blu- Ray kasutab 405nm lainepikkust.

Informaatika → Informaatika
1 allalaadimist
Informaatika I
10
xlsx

Informaatika I

Detail n h k m l h 60 cm k 20 cm g 20 cm n 10 cm m 20 cm l 40 cm A 1000 cm² P 240 cm Kompositsioon Keskerakond, varsti ka sinu linnas istutame puud ja parandame teed samaaegselt hulgiliselt perspektiivsed töökohad kes siis veel? eel? Personaal 1 1 1 Juhatus Müügiosakond Tehnikaosakond 1 Inseneer 2 1 Juhatuse liige Hulgimüük 2 Vanem tehnik 3 2 4

Informaatika → Informaatika
83 allalaadimist
Infoühiskond
7
doc

Infoühiskond

See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet

Informaatika → Informaatika
76 allalaadimist
Pre- ja postoperatiivne apendix-- tegevus
4
doc

Pre- ja postoperatiivne apendix+... tegevus

9% üks kord kahe päeva jooksul. Pre- et postoperacionis problematis seu periculumi medicinalis sororisae. Locus duo: 28.11.09. 37 aastane patsient oli viinud haiglasse kiirabiga, ,,maailma tugeva meeste" võistlusest mis toimus Tartus. Patsient oli Iraanist ja rääkis ainult Farsi keeles, ja sellepärast nii meditsiini kui tervishoiu personaal ei saanud patsiendi käest saada adekvaatsed informatsiooni. Kiirabi hospitaliseeris tema kui tõstekange tõstmise ajal patsient viskas kang maal hakkas oigama ja hoidma oma kõhtu. RR on temal 140/95 ja ta näitas "näo valu skaalas" oma valu keskmise näo paremal umbes 6-7. Vaatlusel oli kohe nähtav Hernia Inguinalis regio hypogastrica's. Õnnelikult EMO kirurg oli vaba ja patsient oli kohe viinud operatsiooni toas. Diagnosis sub

Meditsiin → Õenduse alused
56 allalaadimist
Morfoloogiline analüüs
4
docx

Morfoloogiline analüüs

pani/i); -s (käi/s, hakki/s); 3) täisminevik e perfekt: olema olevikus + -nud (on käi/nud); 4) enneminevik e pluskvamperfekt (pluperfekt): olema lihtminevikus + -nud (ol/i luge/nud); 5) üldminevik e preteeritum (tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldine ajavorm – märgib sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti tähendusi). 4. Tegumoekategooria 1) isikuline tegumood e personaal. Tunnuseta; 2) umbisikuline tegumood e impersonaal, tunnused -da (käi/da/ks, min/da/vat); -ta (teh/ta/gu, karju/ta/kse); -a (käi/a/kse, näh/a/kse, pann/a/kse, tull/a/kse); -d (laul/d/i, möön/d/i). 5. Kõneliigikategooria 1) jaatav kõneliik e afirmatiiv. Tunnuseta; 2) eitav kõneliik e negatiiv (kasutatakse eitussõnu ära ja ei), ära tule, är/gu tul/gu, ei tee, ei käi/nud. Omaette tunnust ei ole. MEELDETULETUSEKS

Kirjandus → Kirjandus
26 allalaadimist
Äriplaan
9
doc

Äriplaan

Lauad ja toolid olemas Baarilett Kokku toitlustusplokk 192 000.- hetkel asub ettevõte rendipinnal, rentides ruume OÜ ühelt osanikult. Tulevikus on ettevõttel võimalus ruumid ära osta ja seejärellaiendus teha. Ruumide ostuhind oleks tulevikus sama, millega omanik need ostis ja laienduse tegemise maksumuseks oleme planeerinud summa..... 6 4. Personaal Personal OÜs töötab täistööajaga 4 inimest allpool on kirjas 5 inimest · Letiteenindaja · Kokk · Kokaabi · Ettekandja/saaliteenindaja. · Remondimees Lisatööjõudu rakendatakse suveperioodil (ettekandja), rõõmuga võetakse vastu praktikante kokanduserialadelt. Ettevõtte tööjõuvajadus kasvab, kui jõutakse välja ehitada saalilaiendus ­ suureneb vajadus teise koka või koka-abi järele, kuna peo- ja peielaudade arv suureneb. Saalilaiendus on

Toit → Kokandus
692 allalaadimist
Rändur restoran ja kohvik
9
doc

Rändur restoran ja kohvik

Lauad ja toolid olemas Baarilett Kokku toitlustusplokk 11,820 eur hetkel asub ettevõte rendipinnal, rentides ruume OÜ ühelt osanikult. Tulevikus on ettevõttel võimalus ruumid ära osta ja seejärellaiendus teha. Ruumide ostuhind oleks tulevikus sama, millega omanik need ostis ja laienduse tegemise maksumuseks oleme planeerinud summa..... 6 4. Personaal Personal OÜs töötab täistööajaga 4 inimest allpool on kirjas 5 inimest · Letiteenindaja · Kokk · Kokaabi · Ettekandja/saaliteenindaja. · Remondimees Lisatööjõudu rakendatakse suveperioodil (ettekandja), rõõmuga võetakse vastu praktikante kokanduserialadelt. Ettevõtte tööjõuvajadus kasvab, kui jõutakse välja ehitada saalilaiendus ­ suureneb vajadus teise koka või koka-abi järele, kuna peo- ja peielaudade arv suureneb. Saalilaiendus on

Majandus → Äriplaan
106 allalaadimist
Kontori--esitlus- ja konvrentsivahendite kasutamine
4
docx

Kontori-, esitlus- ja konvrentsivahendite kasutamine

5. Mis on grupisüsteemid? Kirjelda nende omadusi! -Megameeting ­ sõltuvalt mis pakett on, nii palju on võimalik olla video streame meetingu kohta (1 miinimum, 16 maximum), text chat, failide jagamine Zoho Meeting ­ Lõpmatult saab meetinguid teha, browseri põhine, screen share, failide jagamine. 6. Milline seos on konverentsisüsteemide ja võrkude vahel? - 7. Konverentside kasutusvaldkonnad. -Tööl, et koosolekuid pidada. Kaugõppel; personaal otstarbel. 8. Eestis pakutavad konverentsivahendite kaubamärgid. Skype 9. Mis on sünkroontõlge? -Sünkroontõlge annab osavõtjatele võimaluse reaalajas kuulata esineja ettekande tõlget kõrvaklappidest. 10. Sünkroontõlke seadmed. -Koosolekuruumis räägib esineja mikrofoni ning tõlk kuuleb teda kõrvaklappide abil ning tõlgib peaaegu sünkroonselt mikrofoni. Koosolekuruumis viibija saab valida kanali, kust kuulata tõlget talle sobivas keeles. 11

Infoteadus → Kontori-, esitlus- ja...
4 allalaadimist
Arvutiõpetuse põhimõisted
6
docx

Arvutiõpetuse põhimõisted

Programm- On üksus mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara- All mõistetakse nii arvuti füüüsilisi komponente kui ka sisend-väljundseadmeid ekh nn. "käegakatsutavad" osad:monitor,hiir,korpus jms. Tarkvara- Hõlmab endas kõiki arutiprogramme ning nende andmeid. Infotehnoloogia(lüh.IT)Tehnoloogia mis tegeleb informatsiooni talletamise,töötlemise ja levitamisega peamiselt arvutite abil. Arvuti koostisosad: Arvuti(personaal arvuti,raal,ingl,computer) On kahest komponendist koosnev süsteem , mis on määrtud info töötlemiseks.Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Sisendseadme -Abil sisestatakse info(andmed) arvutisse, Töötlusseadmed- Aöötlevad seda ja, - Väljundandmed Väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed Paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. -Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmikäskude jada) täitmist.

Informaatika → Arvutiõpetus
25 allalaadimist
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam
24
docx

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam

 Kääne- sõna süntaksi roll lauses  Definiitsus e. määratus- näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust Adjektiivi kategooria:  Võrdlus- positiiv, komparatiiv, superlatiiv Verbi kategooriad:  Aeg- näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest  Isik- näitab tegija olemust lähtuvast kõnelejat  Kõneviis- näitab kõneleja suhet lause väljendatusse  Tegumood- näitab subjekti ja objekti suhteid lauses (aktiiv;personaal)  Aspekt e. laad- näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi (lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne; progressiivne e. kestev  Eitus- näitab lausega väljendatu paikapidamist 7. Lause, voor, fraas(id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine). Sõnaliigid. Lauseliikmed. Semantilised rollid (agent, patsient, kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel).

Keeled → Keeleteadus alused
50 allalaadimist
Ajaloo KT konspekt 10kl
2
doc

Ajaloo KT konspekt 10kl

Siseriiklikult viis ta läbi Opritsnina poliitikat. Koondas hulga aadlike maid riigi kätte ja kiusas aadelkonda. Saksamaa; oli killustatud. Saksa-Rooma keisririigi tiitel kuulus Habsburgide dünastiale. Reaalne võim oli 7me kuurvürsti käes. Habsburgidele kuulusid Austria, Hispaania, Madalmaad, Böönimaa, Ungari. Kõige kuulsam Habsburgide keiser oli Karl V( " tema valdustes ei looju päike kunagi" ) Hispaania riik tekkis Aragoni ja Kastiilia personaal unioonist. 16. saj olid hispaania valduses Lõuna-Itaalia ja Sardiinia. Prantsusmaa ja Habsburgide vahel toimusid Itaala sõjad, prantsusmaa eesotsas oli Francois I kes püüdis saavutada ülemvõimu Lääne-Euroopas. 10)renessanss; (taassünd, tähistab naasmist antiik kultuuri juurde) selle eelduseks oli majanduslik tõus, sellega kaasnevad muutused ühiskonna elus. Toimus loodusteaduste areng. Sisuliselt oli see uus maailmavaade, ja kultuur mis vastandus keskaegsele kirikukesksele kultuurile

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
Äriplaan-OÜ BUHLO
24
docx

Äriplaan: OÜ BUHLO

3.Kulutuste suurenemine. Kui tootmine on automatiseeritud ,siis läheb inimjõudu vähem vaja. Pikaajalised lepingud/ materjal/ 4.Piiratud ressursid 5.Seadusandluse muudatused 6.Kvaliteedirisk. Kvaliteedi-ja kontrollsüsteemi rakendamine 7.Lühike tegevusaeg. Meeskonnal on pikaajaline kogemus müük. Ettevõtte analüüs SWOT analüüs Tugevused Nõrkused Personaal suur koogemusega Uus firma ja lühike tegevusaeg Kõrge kvaliteet/toodang/ Piiratud ressursid Kohalik ettevõte ja kaup Võimalused Ohud Võimalus personali koolitamiseks Uus konkurent Suured reklaamikulud Õnnetused, vargused Kõrge laenuprotsent 9.

Majandus → Äriplaan
69 allalaadimist
Infoallikad ja infootsing kordamiskusimused 2011
5
doc

Infoallikad ja infootsing kordamiskusimused 2011

29. Mis on kartoteek? · Standardne, nn kataloogi- või perfokaartidel realiseeritud käsiinfosüsteem, mis annab bibliograafilist teavet teemade, isikute, asutuste vms kohta. · Erinevalt kataloogist sisaldavad kartoteegid reeglina analüütilist materjali ning võivad sisaldada andmeid ka raamatukogust puuduvate materjalide kohta. 30. Mis on andmebaas? 3 · Personaal- või sülearvuti mälus salvestatud otsingmootorir omav loogiliselt seostatud andmete kogum. 31. Kuidas andmebaasid jagunevad? · Bibliograafilised · Faktiandmebaas · täistekstandmebaas 32. Mis on bibliograafia? · Trükiväljaandmed, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid. 33. Nimetage bibliograafia liigid. · Rahvusbibliograafia · Erialabibliograafia või teemabibliograafia

Informaatika → Infoteadus- ja...
114 allalaadimist
Eesti keele ajalugu
28
docx

Eesti keele ajalugu

• Minevik: -i (säilinud vaid 17 sõnas, nt sai, tuli) • Tänapäevane si-minevik on tekkinud kontraheerunud verbide analoogial, kus s kuulus tüvesse, vrd *hakkasi (teine seletus Viitsolt ühendab si-mineviku soome-ugri *ś-tununselise üldminevikuga) Liitajad vaid lms keeltes (tekkinud indoeuroopa, tõenäoliselt balti keelte mõjul) 26. Passiivi ja impersonaali kujunemine eesti keeles. • Personaal: – • Impersonaal: -tA ~ δA (-ttA ~ -t˘tA), algupäralt võib-olla kausatiivne • -ksen: -k- oleviku tunnus (sama mis sõnades näikse, kuulukse); -sen, vrd hän – pronoomenitüvi • Minevik: -tA + -i + hen → -tihen 10 27. Eesti keele eitusvormistiku kujunemine eesti keeles. Soomeugripärane pöörduv eitusverb taandus pikkamisi eesti murretes ja selle asemele tuli muutumatu eitussõna ei, ep

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
97 allalaadimist
LOGISTIKA JUHTIMINE ETTEVÕTTES
14
doc

LOGISTIKA JUHTIMINE ETTEVÕTTES

mahalaadimise järjekorrale. OMAHINNA KUJUNEMINE -Tegevuste piiritlemine  tööpanus  haldamise ja kontoritöö osa kogu tööpanuses  ruumid  materjalivoog  tootmise/lao piiritlemine -Sisemiste kulude õige hindamine -investeeringutega seotud aspektid  kasutusaeg  jääkväärtus  intress investeeringutelt -jälgimissüsteemi usaldatavus -valuutakursside erinevused -tööjõu hind erinevates maades PERSONAAL Laojuhataja kõige tähtsam funktsioon on korraldada töö selliselt et inimeste tööjõud kui kõige kallim resurss oleks täielikult ära kasutatud. Laouhataja töökohustused on töö planeerimine, personali planeerimine, personalitöö,juhendamine ja kontrollimine, hädaolukordade lahendamine, töötajate koolituse korraldamine ja palgapoliitika. Personalitöö all mõeldakse eelkõige tegemist kaadrivalikuga ja tööliste väljaõpetamist. Probleemiks

Logistika → Logistika
30 allalaadimist
Louis XIV referaat
6
doc

Louis XIV referaat

1664. aastal sai Colbert peaintendandiks ning asus esimese asjana korda seadma Louvre. Colbert soovis, et kuningas seoks ennast pealinnaga, aga Louis ei sallinud Pariisi, sest ta oli kogenud seal fronde-aegseid rahvarahutusi. Kuningas laskis ehitada 18 km kaugusele Pariisist Versailles'i uue lossi. Sinna koliti 1681. aastal kogu õukonnaga. Residents oli väga ülerahvastatud: seal oli küll 2000 ruumi, kuid sinna pidi mahtuma üle 20 000 õukondlase, lisaks veel teenindav personaal. Õukondlased kandsid uhkeid tiitleid, kuid täitsid enamasti tühiseid ülesandeid. Sellel ajal oli Versaille Prantsusmaa keskpunkt: Kui sind polnud õukonnas, ei olnud sind olemaski. Louis XIV soosis kunstide arengut, tema õukonnas oli mitmeid muusikuid ning kirjanike. Seepärast saigi Louis XIV sajandist Grand Siècle (Suur Sajand). Et silmapaistvad kunstnikud saaksid säilitada oma positsiooni, oli Louis valmis maksma neile pensioni. Nende nimekiri 1663

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
Infotehnoloogia ja ühiskond
10
doc

Infotehnoloogia ja ühiskond

Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Üldiselt võib öelda,et infoühiskond kujutab endast ühiskonda, kes tähtsustavad ning kasutavad maksimaalselt informatsiooni, seda kas siis hankivas, tootvas, talletavas või levitavas mõttes. Mitmed ühiskonnateadlased peavad infoühiskonda inimkonna ajaloo neljandaks elulaadiks. Üleminek infoühiskonda asetub kusagile 1990. aastate algusse. Aasta 2000 probleem Esmapilgul võib probleem tunduda tehnilisena, aga tegelikult on see kogu maailma

Informaatika → Informaatika
111 allalaadimist
Üldkeeleteadus-kordamisküsimused ja vastused eksamiks
6
docx

Üldkeeleteadus, kordamisküsimused ja vastused eksamiks

subjekt sihitis (grammatiline) Karu sööb objekt mustikaid. öeldistäide predikatiiv Mustikas on mäda. määrus adverbiaal Lehm norskab valjult. täiend atribuut Kuri karu jookseb. Muud mõisted: arv nuumerus ainsus singular mitmus pluural tegumood geenus isikuline personaal umbisikuline impersonaal aeg tempus olevik preesens lihtminevik imperfekt täisminevik perfekt enneminevik pluskvamperfe kt (üld)minevik preteeritum kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv kiirusta möönev kõneviis jussiiv kiirustagu tingiv kõneviis konditsionaal kiirustaksin kaudne kõneviis kvotatiiv kiirustavalt

Keeled → Üldkeeleteadus
22 allalaadimist
Operatsioonisüsteemid
5
doc

Operatsioonisüsteemid

OS/2 Personaalarvutite opsüsteem, mille töötasid koos välja Microsoft Corporation ja IBM, kuid mida müüs ja haldas ainult IBM. OS/2 on ühilduv DOS'i ja Windows'iga, st et selle opsüsteemiga varustatud arvutitel jooksevad kõik DOS'i ja Windows'i programmid. See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS'i või Windows'i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds

Informaatika → Ettevõtte infosüsteemid
196 allalaadimist
Operatsioonisüsteem
6
doc

Operatsioonisüsteem

peaaegu igal platvormil. Windows NT on loodud mõnele üksikule protsessorile (DEC Alpha ja MIPS Magnum). 90-ndate algusest peale on personaalarvutitel valik Microsoft Windowsi perekonna või Unixi-sarnaste operatsioonisüsteemide vahel, milledest levinumad on Linux ja Mac OS X. Keskarvutid ja manustatud süsteemid kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme, milledel ei ole otsest seost Windowsi ega Unixiga, aga siiski sarnanevad rohkem Unixile kui Windowsile. · Personaal arvutid o IBM PC ühilduvad ­ Microsoft Windows ja väiksemad Unixi variandid (Linux ja BSD) o Apple Macintosh ­ Mac OS X, Linux, BSD ja Windows · Keskarvutid (Mainframe) ­ Hulk unikaalseid operatsioonisüsteeme sageli Linux või mõni muu Unixi variant · Integreeritud süsteemid ­ erinevad spetsiifilised operatsioonisüsteemid ja üksikud Linuxi versioonid Unixi sarnased ­ UNIX-like

Muu → Ainetöö
20 allalaadimist
Põhja- ja lõunasild
11
pdf

Põhja- ja lõunasild

Üks kindel lõuna sild võib töötada erinevate põhja sildadega, aga need kaks kiipi peavad olema kavandatud koos töötamiseks. Traditsiooniliselt oli lõuna ja põhja silla vaheliseks liideseks PCI BUS, aga selle poolt põhjustatud nn pudelikaelast kasutavad uuemad kiibistikud erinevat liidest kõrgema jõudluse saavutamiseks. Lõuna silla nimetus tuleb selle arhitektuuri jooniselt, mis meenutab kaarti, esmakordselt kirjeldati seda koos PCI Local Bus arhitektuuriga personaal arvuti platvormidele. Lõuna sild asub PCI bus magistraalist lõunas ning on sillatud APM/ACPI(toiteliides), PCI/PCle Bus, AC 97/HDA(heli), SATA/USB/LAN portide, CMOS mäluga, IDE ning muude seadmetega. Kuigi praeguse PC platvormi arhitektuuri ülesehitus asendab vana PCI ühendust, praegune arhitektuur kasutadbI/O magistraali. 8 Haapsalu kutsehariduskeskus Andres Nurk

Informaatika → Arvutite riistvara alused
31 allalaadimist
Riik-üldkäsitlus-riigitüüpide areng
38
ppt

Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng

poliitiliste otsuste elluviimiseks (väärtuste autoriteetseks jagamiseks üldistes huvides /ühiskonna heaks). Riigivormid Valitsusviis: monarhia (põhiseaduslik ja piiramatu e. absoluutne) ning vabariik (parlamentaarne või presidentaalne) Usuline alus: ilmalik riik vs. riigikirikuga riik vs. teokraatlik riik vs. kirikuriik Geograafiline jaotus: unitaarriik e. üksikriik, föderatsioon e. liitriik ja konföderatsioon e. riikide liit Monarhiatel ka: personaal- ja reaalunioon Riik ja ühiskond Jessop: ühiskonnastamise projektid toodavad ühis- konnatulemeid (society effects) ja riigistamise projek-tid riigitulemeid (state effects). ­ Contingency Pluralism: riigi toodab toimijate vastastikmõjutamine Marksism: riigi toodab eesõigustatud kihtide tegevus oma eesõiguste säilitamiseks Liberalism: ühiskonna loob leping. Uusliberalism: liigne riigihool toodab stagneeruva ülalpeetavate ühiskonna

Ühiskond → Ühiskond
10 allalaadimist
Op süsteemid
6
doc

Op süsteemid

peaaegu igal platvormil. Windows NT on loodud mõnele üksikule protsessorile (DEC Alpha ja MIPS Magnum). 90-ndate algusest peale on personaalarvutitel valik Microsoft Windowsi perekonna või Unixi-sarnaste operatsioonisüsteemide vahel, milledest levinumad on Linux ja Mac OS X. Keskarvutid ja manustatud süsteemid kasutavad erinevaid operatsioonisüsteeme, milledel ei ole otsest seost Windowsi ega Unixiga, aga siiski sarnanevad rohkem Unixile kui Windowsile. · Personaal arvutid o IBM PC ühilduvad ­ Microsoft Windows ja väiksemad Unixi variandid (Linux ja BSD) o Apple Macintosh ­ Mac OS X, Linux, BSD ja Windows · Keskarvutid (Mainframe) ­ Hulk unikaalseid operatsioonisüsteeme sageli Linux või mõni muu Unixi variant · Integreeritud süsteemid ­ erinevad spetsiifilised operatsioonisüsteemid ja üksikud Linuxi versioonid Unixi sarnased ­ UNIX-like

Informaatika → Arvutiõpetus
64 allalaadimist
Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused
11
doc

Infoallikad ja infootsing kordamisküsimused

otsisüsteem või elektrooniline andmebaas. 28.Mis on kartoteek? Kartoteegid on standardsetel, nn kataloogi- või perfokaartidel realiseeritud käsiinfosüsteem, mis annab bibliograafilist teavet teemade, isikute, asutuste vms kohta. Erinevalt kataloogist sisaldavad kartoteegid reeglina analüütilist materjali (perioodikaväljaannete jne artikleid) ning võivad sisaldada andmeid ka raamatukogust puuduvate materjalide kohta. 29.Mis on andmebaas? Andmebaas on personaal- või suurarvuti mälus salvestatud otsingumootorit omav loogiliselt seotud andmete kogum. 30.Kuidas andmebaasid jagunevad? Bibliograafiline, faktiandmebaas, täistekstandmebaas 31.Mis on bibliograafia? Bibliograafiad on reeglina trükiväljaanded, kuhu on mingi põhimõtte alusel valitud ja süsteemselt korrastatud hulk üksikteavikute kirjeid. Bibliograafiad annavad meile ammendava ülevaate kõigist teavikutest, mis on ilmunud teatud ajaperioodil. Reeglina on bibliograafiad

Informaatika → Infohankesusteemid
39 allalaadimist
Eesti keele ajalugu
38
docx

Eesti keele ajalugu

Olevik: -k (näi-k-se, tunnu-k-se, olla-k-se) Minevik: -i (säilinud vaid 17 sõnas, nt sai, tuli) Tänapäevane si-minevik on tekkinud kontraheerunud verbide analoogial, kus s kuulus tüvesse, vrd *hakkasi (teine seletus Viitsolt ühendab si-mineviku soome- ugri *ś-tunnuselise üldminevikuga) Liitajad vaid läänemeresoome keeltes (tekkinud indoeuroopa, tõenäoliselt balti ja germaani keelte mõjul). 26. Passiivi ja impersonaali kujunemine eesti keeles. Personaal, olevik: -pA ~ -βA → -v (partitsiibi tunnus, osa kvotatiivi tunnusest); -b/-vad (Sg/Pl3) Personaal, minevik: -nUt (olnud täielikult käänduv; n verbaalnoomeni liide, -ut deminutiiviliide(?)) Impersonaal, olevik: -tAβA ~ -δApA ~ ttApA ~ ttAβA Impersonaal, minevik: -tU ~ -ttU (-u deminutiiviliide(?); tänapäeval d lisandunud analoogilisena nud-vormi eeskujul) 27. Eesti keele eitusvormistiku kujunemine.

Eesti keel → Eesti keele ajalugu
61 allalaadimist
Morfoloogia alused
42
docx

Morfoloogia alused

tegumoe) mineviku kesksõnast, näiteks oleksin elanud, oleks elatud, olevat elanud, olevat elatud, olgu elanud, olgu tehtud. 44. Tegumoekategooriast üldiselt. (Morfoloogiline) tegumood ehk geenus on eesti keeles pöördsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab tegevussubjekti suhteid grammatilise subjektiga (alusega). Eesti tegumoekategoorial on kaks liiget: isikuline tegumood e personaal ja umbisikuline tegumood ehk impersonaal. 45. Isikuline tegumood e personaal, iseloomustus ja näited. Isikuline tegumood ehk personaal on tegumoekategooria markeerimata liige, mille korral tegevussubjekt langeb tavaliselt kokku alusega, näiteks Jüri käis eile linnas. Isikulise tegumoe vormi kasutatakse ka üldisikulistes lausetes, näiteks Seal käib ära kahe tunniga, ja isikuta lausetes, nt Eile sadas päev läbi. Isikulisel tegumoel puudub tunnus. 46. Umbisikuline tegumood e impersonaal, iseloomustus ja näited.

Eesti keel → Eesti keel
32 allalaadimist
Nüüdisühiskond
19
docx

Nüüdisühiskond

kasutav ühiskond. Infoühiskonna tunnused : 1. arvutite massiline kasutamine 2. kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused. 3. Olulisim tunnus on maailma majanduse globaliseerumine. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Inimese abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused.

Ühiskond → Ühiskond
7 allalaadimist
ÜHISKOND-Nüüdisühiskond
19
docx

ÜHISKOND: Nüüdisühiskond

kasutav ühiskond. Infoühiskonna tunnused : 1. arvutite massiline kasutamine 2. kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused. 3. Olulisim tunnus on maailma majanduse globaliseerumine. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Inimese abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üleüldine andmeedastusvõrk, millele juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused.

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
6 allalaadimist
Keeleteaduse alused 1-osa
9
docx

Keeleteaduse alused 1. osa

Sina teie kes räägib. Tema nemad Kõneviis ­ näitab kõneleja suhet lausega väljendatusse. Kindel e indikatiiv laulan Käskib e imperatiiv laula Tingiv e konditsionaal laulaks(in) Kaudne e kvotatiiv laulvat Möönev e jussiiv laulgu Tegumood ­ näitab subjektiivi ja objektiivi suhteid lauses. · Aktiiv/passiiv · Personaal/impersonaal(umbisikuline tegumood) Laad e aspekt ­ näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi. Lõpetatud/lõpetamata Tulemuslik/mittetulemuslik ehk mitteresultatiivne Punktuaalne/duratiivne(hetkelised/kestvad) Progressiiv ­ kestev aeg (nt tegemas, rääkimas ehk siis ­mas vorm) Eitus ­ Näitab, (muu) lausega väljendatu paikapidamatust. Saab öelda ka nimisõna prefiksi abil ­ nt mittesuitsetaja. Sõnade ümberpaigutamisega saab mõjutada eituse tähendust. 30.10.12 GLOSSIMINE

Kirjandus → Kirjandus
60 allalaadimist
Põhjalik äriplaan
22
doc

Põhjalik äriplaan

Filming Montaaž transport,toitlusta kliendi soovidega mine, ööbimine) arvestamine, kõik üritused, sõbralik personaal Kaudne konkurent on toote/teenuse pakkuja, kelle poolt pakutavaga saab toodet/teenust asendada. Näiteks puidust meenete tootja kaudne konkurent võib olla kaubanduskeskus, kust turist ostab tema toote asemel kaasa hoopis šokolaadi. Kaudne Pakutavad Konkurendi hind Muu info konkurent tooted/teenused 11. Turundusplaan 11.1 Hinnakujundus. Kirjelda ettevõtte hinnakujundust.

Majandus → Ettevõtlus alused
90 allalaadimist
Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016
16
odt

Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016

* Isik e persona – eesti keeles 8 th ainus+mitmus 1.-3. ning isikule/umbisikuline. * Kõneviis e modus – eesti keeles: kindel – tavaline info; käskiv e imperatiiv; kaudne e vähem kindel (nt „nad valetavat“), tingiv e konditsionaal – nn „oleks“, möönev e jussiv – käskiv+kaudne (nt „mindagu“, „tehtagu“, „nad jätku oma töö pooleli“). * Tegumood e genus – aktiiv/passiiv („HE wrote some letters“/“ SOME LETTERS were written by him“) personaal/impersonaal (isikuline/umbisikuline); * Laad e aspekt – lõpetatud/lõpetamata; tulemuslik/mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne (hetkeline/kestev); progressiiv (kestev) Eitus – eesti keeles sõna „ei“, eitav tegusõna vorm, eessõnad eba-, mitte-, a-. 11. Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte arv, enim kõneldud keeled. Keelte muutumise põhjused. Etümoloogia. Maailmas on erinevate arvamuste kohaselt 4000-7000 keelt, tõenäoliselt umbes 6000.

Keeled → Üldkeeleteadus
36 allalaadimist
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

valitsemiseks. Ida- Euroopa 1240 ­ 1480 oli Venemaa Mongoli Tatari ikke all, seal oli organiseeritud Kuldhordi riik. Kuldhordist tugevnes ja kasvas Moskva. 1480 peks toimuma Kulikovio lahing, kuid Mongolid lahukuvad ilma lahinguta. Moskva vürst Ivan III hakkas Venemaad ühendama. Novgorod põletati kolm korda enne maha, kui see Vnemaaga liitus. Hiliskeskaja üheks olulisemaks oli Leedu vürstiriik. Leedu suurendas oma piire aastal 1385, kui moodustati personaal unioon Poolaga. Paavstivõimu langus Paavsti mõjuvõim hiliskeskajal langes, sellele aitas kaasa ka tõsiasi, et paavstid viibisid 1305 ­ 1377 Prantsusmaal Avignonis. 1377 aaseb paavst Rooma. Tekib kirikulõhe ehk skisma 1278 ­ 1317. Valitud oli 2 paavsti. 28. Euroopa varauusaja algul Varauusaja algul oli Lääne-Euroopas 3 tsentraliseeritud riiki Inglismaa, kus valitses Thudorute dünastia, kus teguteses järjeidevalt parlament. Kuningas ei olnud

Ajalugu → Ajalugu
73 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun