ORGANISEERIMINE Signe Grabbi Annemari Juhe Samuel Oja TÖ - 41 ORGANISEERIMINE tegevus, mis kehtestab juhitavas valdkonnas varade kasutamise kindla korra Selle käigus täitmisele kuuluvad tööd jaotatakse üksikisikute vahel, koondatakse isikud allüksustesse ning määratakse kindlaks alluvusvahekorrad ORGANISATSIOON FUNKTSIONAALSES INSTRUMENTAALSES TÄHENDUSES TÄHENDUSES TEGEVUS TEGEVUSE TULEMUS Organiseerimine Kord, korrastatus Ülesannete ja protsesside Struktureerimine liigendamine Organisatoorne Formaalsed reeglid ja kujundamine ettevõtte organisatsioon Ettevõtte organisatsiooni Struktuuri- ja loomine protsessiorgan...
e-õppe ülesanne nr 3 1. Loetlege üles 5 teie kodus leiduvat masinat või seadet ning kirjutage igaühe kohta, kas ja kuidas on see otseselt või kaudselt juhitav. 1. Televiisor – otsene, sest mina näiteks vahetan kanalit. 2. Arvuti – otsene, sest mina näiteks panen arvuti tööle. 3. Espressomasin – otsene, sest mina näiteks annan käskluse, et masin laseks kohvi. 4. Stereokeskus – otsene, sest mina näiteks panen stereokeskuse tööle ja sealt tuleb muusika. 5. Printer – kaudne, sest mina ei saa otse anda printerile käsku, mida printida, vaid annan arvutile ja arvuti annab printerile käsklused edasi. 2. Seadmel on ekraan ja kaks nuppu. Seadme sisselülitamisel näitab ekraan arvu 0. Nupule A vajutamisel ekraanil olevat arvu korrutatakse kahega, nupule B vajutamisel liidetakse ekraanil olevale arvule ...
Neeru struktuurilisfunktsionaalseks ühikuks on nefron, milles toimubki uriini valmistamine. Neerude vereringel on mõningad iseärasused, mis on tingitud elundi ehitusest ja funktsioonist. Võrreldes neeru suurusega on neeruarteril võrdlemisi suur läbimõõt, sest tema poolt toodav veri on vajalik mitte ainult neerukoe enda toimimiseks, vaid ka uriini valmistamiseks. Ööpäeva jooksul läbib neeru ligikaudu 2000 liitrit verd. Neeruurkes ja neerukoes toimub neeruarteri järkjärguline hargnemine üha väiksemateks harudeks. Kõige väiksemaid harusid ehk arterioole nimetatakse toomasoonteks. Iga niisugune toomasoon jõuab päsmakesekihnuni ja jaguneb kapillaarvõrgustikuks, mis moodustab päsmakese. Päsmakesest väljub teine arteriool ehk viimasoon. Neerukoes olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte läbimõõdust suurem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema vererõhu. Nii tooma kui viimasoontes voolab arteriaalne veri.
suure vahemaaga või mingite ökoloogiliste tõketeda (saared, mäed, kõrbed), siis nad ei satu kokku.Bioloogiline isolatsioon liigi bioloogilisi iseärasusi (ökoloogilisi, käitumuslikke, biokeemilisi, geneetilisi), mis takistavad edukat ristumist teiste liikidega. Liigitekke tegurid:Geograafiline eraldatud,Mutatsioonid,Looduslik valik,Geneetiline triivMakroevolutsioon- erinevate organismitüüpide teke ja nende pikaajaline eraldi evolutsioneerumineMitmekesistumine-Vanemliikide hargnemine uuteks üha üksteisest erinevamateks liikideks.Sarnastumine-Eripäritolu organismide kohastumisel ühesugustes elutingimustes.Analoogiline sarnasus-ühine funktsioon(silm erinevatel organismidel).Homoloogiline sarnasus-ehitusplaanilt sarnase kuigi erinev funktsioon(imetajate jäse ja linnu tiib).Sarnastumine-Uute senisest keerukamate ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja edasine areng.Taandareng-Ehituse lihtsustumine
peateljeks , selle harud on teise järgu teljed, viimasete harud kolmanda järgu teljed jne. Jaotatakse: *Arengulooliselt on vanim dihhotoomne hargnemine. See leiab aset peamiselt alamatel taimedel. Selle korral peatelge ei teki esialgse püstise telje kasv lakkab esimise hargnemisega. Dihhotoomse hargnemise korral eristatakse järgmisi
tumeda kärsitus. Analüüs: ,,Peetruse ristilöömine" on Caravaggio kuulsaim usuteemaline maal. Enamus Caravaggio kunstiteoseid on maalitud õli lõuendil ning seotud usuga. Maalide tegevuspaik või olustik pärineb tegelikust elust. Peamiselt kujutavad tema maalid pingelisi ja vahetevahel ka hoogsaid stseene. Palju esineb neis ka hetkelisust: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi. Ilmekust rõhutavad tegelaste teatraalsed zestid ja sündmustiku hargnemine enamasti pimeduses, mida lõkestab poolviltu ülalt langev ere valgus. Palju on kujutatud portreepilte ning hukkamis- ja võitlusstseene. ,,Peetruse ristlöömisega" on veel sarnase ülesehitusega ,,Juudith lõikab maha Oleovernese pea" (1598-1599), ,,Pauluse pöördumine" (1600), ,,Kristuse haudapanek" (1602- 1603), ,,Neitsi Maarja surm" (1606). Kõikidel loetletud maalidel on sarnane värvivalik ning nn ,,keldriluugivalgus," kus valgusvihk langeb tegelastele ülalt. Omavahel konkureerib ka
hülga. Määrduvus määrdub küllaltki kergesti, sest kangas ei ole väga tihe ja sile. Samas on määrduvus väiksem kui näiteks villasel riidel. Määrduvust vähendab ka see, et kangast on värvitud. 8. Kanga tehnoloogiline töötlemine Vastupanu lõikamisele väike, sest kangas on õhuke, kerge ja mati pinnaga. Libisemine ei libise, sest pind ei ole libe. Võimaldab lõigata detaile väga täpselt ja üksteise peale ladustada. Hargnevus suur hargnevus, eriti lõimelõngade hargnemine koelõngadest, sest kangas on jäik ja lõimelõngad on peenemad, suurema keerdumusega, jäigemad ning siledamad. Läbitavus nõelaga hea kui valida sobilik nõel ja niit. Lõngade kaarduvus vähene, sest riie on küllaltki tihe ja lõngadevaheline side on suur. Kokkusurutavus ei ole kokkusurutav. Kokkusurutavad on paksud ja kohevad riided, antud kangas on õhuke ja jäik. Kokkutõmbumine tõmbub kokku kui kuivatada trummelkuivatis või tsentrifuugida. 9
Köha võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Nohu võib olla haigus või mõne teise haiguse sümptom, nakkamine sõltub põhjustajast Angiin bakterhaigus, mis põhjustab mandlite põletikku, ravitakse antibiootikumidega, sümptomiks köha ja mädased täpid mandlitel, nakkab Bronhiit kopsutorude põletik, sümptomiks köha, tavaliselt ei nakka Astma enamasti allergiline hingeldustõbi, hingamisteed (ka kopsudes) ahenevad ja organism ei saa piisavalt hapnikku, eluohtlik ja seetõttu peab teadma, kuidas lähedastele vajadusel abi anda ja millal kiirabi kutsuda, ei nakka, eluohtlik haigus Tuberkuloos bakterite põhjustatud (enamasti) kopsude haigus, mille raviks kasutatakse antibiootikume, nende võtmisel tuleb ravikuur korralikult lõpuni teha, et ei kujuneks välja ravimresistentset tuberkuloosi, eluohtlik haigus Läkaköha väga nakkav ägedaid köhahooge põhjustav bakterhaigus, mis võib väikelastele oll...
Vähem aega Rohkem aega Saavad alguse mõne liigi mikroevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel Tagajärjed: mutatsioonid, geenitriivid, LV, kohastumuste teke 2. Makroevolutsiooni protsessid: välja suremine, mitmekesistumine, täiustumine, sarnastumine 3. Divergents mitmekesistumine · Vanemliikide hargnemine uuteks, erinevateks liikideks · Loob uusi ökosüsteeme · Nt õistaimed korv-, huul-, liblikõüielised jpt · Nt imetajad kohastumine eluks vees, maal · Nt eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks · Sõltub: o Organismitüübi arenguvõimest o Elupaikkade mitmekesisusest 4. Progress täiustumine · Uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismide teke ja areng
keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teke ja areng(fotosüntees,aeroobne metabolism, geneetiline kood, eukarüootse rakutüübi kujunemine) *väljasuremine- evolutsiooniprotsessi tähtis osa(pidevalt on toimunud foonilis väljasuremisi, mille puhul mõni liik on hääbunud konkurentsi või abiootiliste tegurite tõttu;on toimunud ka massilisi väljasuremisi(nt trilobiidid) Väljasuremiste põhjused : meteoriidikatastroofid,globaalne kliima jahenemine. Divergents-vanemliikide hargnemine uuteks üksteisest üha erinevateks liikideks. Konvergents- seisneb eri päritolu organismide sarnastumises kohatsumisel ühesuguste elutingimustega. Homoloogiline elund- nendel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev.(nt selgroogsete loomade jäsemeluud). Analoogiline elund-elund, millel on ühesugune funktsioon, kuid erinev ehitus(nt liblika tiib, linnu tiib). Evolutsiooniline regress-ehituse lihtsustumine. Evolutsiooniline progress-täiustumine.
nii moodustuvad tselluloosi kiud, mis on taimerakkude ehitusmaterjaliks. Tselluloos on paljude materjalide tootmise lähte aineks (nt paber, etanool). Hüdrofiilne. Natuke tselluloosi toidus on normaalseks seedimiseks vajalik. Tärklised on ehitatud -glükoosi jääkidest. Taimede varupolüsahhariid. Kaks tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Hüdroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Pundub vees, soojenemisel moodustab klistiiri. Polümeerahelate hargnemine. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amülaasi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks.
Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. I=q/t. 1A=1C/s. Ühik 1A defineeritakse voolu magnetilise toime põhjal. Voolutugevust määravad suurused: I=enSv, e-laengukandjate laeng, n- laengukandjate kontsentratsioon (hulk ruumala ühikus), S-juhi ristlõike pindala, v-laengukandjate keskmine kiirus. Rööplülitus on lülitusviis, kus toimub voolu hargnemine. Rööplülituse seadused: tarbijatele rakendatud pinge on ühesuurune U1=U2...=U, koguvoolutugevus on võrdne üksikute tarbijate voolutugevuste summaga I= I1+I2...; kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute tarbijate takistuste pöördväärtuste summaga 1/R=1/R1+1/R2... Alalisvool- el.vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Laengukandjate keskmine kiirus v on alalisvoolu puhul konstantne. Alalisvoolu kokkuleppeline suund on pos. neg. poole.
ANATOOMIA 33-34 LOENG 01. 12.11 Viljastamine Toimub munajuhas, munarakk haaratakse narmaste poolt, ampullaarosas (laienenud osas). Viljastatud munarakk liigub mööda juha emaka suunas ja jõuab emakasse u 4-5 päeval pärast viljastamist, selle aja sees teeb rakk läbi muutused lõigustumise munajuhas, vorm, mis jõuab emakasse nim blastotsüstiks. Munarakk ei imlanteeru (pesastu) kohe. Pesastumine toimub 6-7 päeva möödumist pärast viljastumist. Pärast pesastumist hakkab arenema loode. Blastotsüsti kestadest areneb platsenta (emakook) viimase kaudu toimub loote varustamine verega ja veres hapniku ja toitainetega. Endokriinse funktsioonine toodab platsenta hormoone. 1) Platsenta eelaste e trofoblast alustab kohe pärast pesastumist hormooni HCG(inimese koorioni gonadotropiin Human chorion gonadotropin) produtseerimist. HCG põhjal saab kõige esimesena rasedust diagnoosida. Tema taseme tõusu järgi saab 7-8 päeval ...
Ütlus, mis hiljem realiseeritakse, sõltub juba selle programmeerimisest. Intents sõltub tegevuse motiividest ja piirab võimalikke valikuid, sest motiivist sõltub ütluse eesmärk. Teiseks sõltub kõnesoov situatsiooni mõtestamisest: tajudest ja mälukogemustest. Motiivist ja situatsiooni mõtestamisest tuleneb mõte-gestalt, mis hiljem argneb ütluseks, selleks peab vastu võtma otsuse kõnelemiseks. ¤ Mõttesüntaks: mõttegestaldi hargnemine, teema ja reema; sisemised sõnad ja kujutlused. Mõttesüntaksil algab mõtte-gestaldi hargnemine, Inimene otsustab mis on tema ütluse teemaks (TEEMA ehk TOPIC) ja mida ta kavatseb selle teema kohta öelda (REEMA ehk COMMENT). Mõttesüntaksist hakkab pihta mõtte täpsustumine,see on osa millest paljudel lastel hakkavad raskused.Sõltub kognitiivsest arengust:ei saa öelda rohkem kui on mälus või suheldes märkab. Mõttesüntaksi(mõtteprogrammis opereeritakse sisemiste
Sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest võib varte pikkus olla 30...150 cm. Varred moodustavad puhma. Ühes puhmas võib olla 4...8 lehestunud vart, tavaliselt 4...5 vart. Varte arv puhmas oleneb sordist, seemnemugula suurusest ja idanenud pungade arvust. Puhma tüüp lehestumise järgi: 1. Lehetüübiline - lehed varjavad varre 2. Varretüübiline - lehti on hõredalt ja varred on hästi näha. Puhma kuju järgi: 1. Püstised - varred on püstised ja hargnemine toimub varre alumises osas; 2. Laiuvad - varred on längus ja nende hargnemine toimub peamiselt varre ülemises osas. Leht: 1. Esimene leht on terveservaline lihtleht; 2. Järgmised lehed on katkestunult paaritusulgjad. Lehed koosnevad pearootsust ja segmentidest. Lehed on kaetud karvakestega ja nad paiknevad varrel spiraalselt. Tavaliselt on nende asend horisontaalne. Sordiomase tunnusena võivad pearoots ja külgrootsud olla pigmenteerunud. Lehtede jagunemisel kasutatakse kolme astet: 1
tipmisest kasvukuhikust või madalamal lehtede kaenaldes paiknevatest kaenlapungadest Vastavalt õisikute hargnemisviisile jaotatakse nad kaheks suureks rühmaks : *Kobarõisikud- nende hargnemine on ebasarikjas. Õisikutelg kasvab tipust edasi nagu tüüpiline *ebasarikõisikud- peatelg lõpeb õiega, külgharud on tugevalt arenenud, ületades sageli ka peatelje pikkuselt.
pole vaja vahepeal peatada või uuesti käivitada. Tõhusust vähendavad: siirdekäsud(hargnemise korral tuleb konveier uuesti käivitada), operandide laadimine mälust(mälu poole pöördumise aeg on tavaliselt pikem kui teised käsu täitmise etapid, tekib ressursside konflikt, konveier peatub) ja andmete ja käskude sõltuvus. VII. Siirete ennustamine. Strateegiad /167-171/ Kui hargnemisi ennustada, väheneb konveieri taaskäivitamise tõenäosus. Hargnemine järgmise käsu aadressi ei saada käsuloenduri suurendamisega ühe võrra, vaid laetakse täiesti uus väärtus. Hargnemine tekib, kui on siirdekäsk. Strateegiad: Fikseeritud hargnemiste ennustamine: kõige lihtsam ja vanem. Eeldatakse, et hargnemist ei toimu ja minnakse edasi PC suurendamisega ühe võrra, probleem tsüklitega. Staatiline hargnemiste ennustamine: Eeldab, et varem on tehtud käskude analüüs. Eri
toob kaasa liigvoolukaitse rakendumise. TN-C-juhistiku põhieelis teiste juhistike ees seisneb lihtsuses ja odavuses. Kuid samuti on tal ka olulisipuudusi, näiteks tähtsamateks puudusteks on juhtide liiga väikesed ristlõiked, potentsiaaliühtlustuse puudumine, liigvoolukaitse liiga aeglane rakendumine. Puuduseks on ka kahepooluseliste pistikupesade kasutamine või mikroelektroonikaaparatuuri võivad häirida PEN-juhi töövoolust tingitud pingelang ning voolu hargnemine PEN-juhist kõrvalistesse juhtivatesse osadesse ja maasse. Seetõttu kui juhistik peab toitma mikroelektroonikaseadmeid, siis tuleb kasutada TN-C-juhistiku asemel TN-S- juhistikku, mis on ühildussõbralikumad. Ehk siis ei saa vältida TN-S või TT- juhistikku kui nõutakse rikkevoolukaitse rakendamist. TN-C- juhistikusüsteemi kasutati põhiliselt NSVL kortermajades, koolides ja ettevõtetes. TN-S-juhistik TN-S-juhistikus on kaitsejuht neutraaljuhist eraldatud ja tema pinge
keeled. (slaid) Mitmekesisuse määra puhul tuleb esmalt valmis teha geneetiline keelepuu. Konkreetset keelepuud kasutades tuleb kõrgemad oksad (individuaalsed keeled) kõrvale jätta, tuleb hoopis kasutada sellele eelnevat taset, milleks on sub-keelkonnad. Ja selle põhjal, mitu sub-keelkonda on sellel puul, arvutatakse välja mitmekesisuse määr. (slaid) Arvutamisel võetakse ka arvesse seda, kas mingite keelte hargnemine toimus hiljuti või kaugemas minevikus, sest kaugemas minevikus hargnenud keeled on tõenäoliselt rohkem erinevad. 2.1. Keelte valik valimisse ühest hõimkonnast (slaid) Kui mitmekesisuse määr on arvutatud, tekib küsimus, kuidas sellest väärtusest saab arv, mis ütleks, kui mitu keelt ühest keelkonnast võtma peaks. 27 keelt on juba Ruhleni jaotuse põhjal valimis olemas, nüüd on vaja mitmekesisuse määra põhjal valida keeli juurde
· Vastab hästi meie intuitiivsele arusaamale algoritmist. · Lihtsuse ja elementaarsuse tõttu võib tabel olla üsna mahukas, kuid praktilise kasutatavusega seotud küsimused on antud juhul teisejärgulised. · Samas on hõlpus tõestada Turingi masinate kohta üldisi teoreeme, mh algoritmide mitteleidumist. · Taktide arv sobib hästi algoritmi keerukuse mõõduks. Arvude ja arvujärjendite esitamine lindil: Turingi masinate kompositsioon ja hargnemine. Definitsioon 3. Turingi masinat M nim masinate M1 ja M2 konpositsiooniks, kui iga algkonfiguratsiooni X korral kehtib võrdus M(X)=M2(M1(X)) 6 Teoreem 1. Kui M1 ja M2 on samas tähestikus töötavad Turingi masinad, siis saab nende masinate tabelite järgi alati koostada kompositsioonmasina tabeli. Tõestus. Olgu masinal M1 aktiivsed seisundid q1,q2,...,qk ning masinal M2 seisundid r1,r2,...rl.
·MIKROFIBRILLMAKROFIBRILL Kitiin erineb tselluloosist asendaja osas C2 positsioonis atseetamiid (14) glükosiidsidemetega seotud N atsetüülglükoosamiini polümeer putukad, koorikloomad Varupolüsahhariidid Tärklis taimede poolt kloroplastides deponeeritud reserv Amüloos glükoosi lineaarne polümeer, (14) glükosiidne side, ahel heeliksina Amülopektiin hargnenud glükoosi polümeer, (14) sidemed ja (16) hargnemised ca 1 hargnemine 30 glükoosijäägi kohta Amülaas maltoos, maltotrioos, dekstriinid. glükosidaas glükoos Hargnemisi hüdrolüüsiv ensüüm Glükogeen varupolüsahhariid loomadel, kõige rohkem maksas ja lihastes, sarnane amülopektiinile, hargnemised 812 jäägi
-ühendavate juhtide koguarv… Jõukaabli juhistikes tuleb vältida joodisliiteid. Kui kasutatakse jootmiset, peab arvestama ühenduse külmvoolavust ja mehaanilisi mõjutusi. Kõik ühendused peavad olema kontrollimiseks, testimiseks ja hooldamiseks ligipääsetavad, välja arvatud järgmised erandid: -maakaablite liited, - segusse valatud või kapseldatud liitekohad, -liited külma toitejuhtme ja kütteelemendi või küttekaabli vahel. Juhtide omavahelised liited- on nt juhi jätkamine, hargnemine ja üleminek teisele juhitüübile ning juhi ühendused elektriseadmetega. Ühenduskoha isolatsioon- peab vastama jätkamata juhi isolatsioonile või isolatsiooni kohta eraldi kehtestatud nõuetele. Alumiiniumjuhtide ühendamine- tuleb veenduda, et klemm on selleks otstarbeks sobivad. Al.juhi liide niiskes keskkonnas- peab korrosiooni tekke ennetamiseks kasutama sobivaid klemme, vajadusel üleminekuliiteid või praktikas kasutatavat klemmimääret…
Suurem osa lende suunduvad Lõuna-Ukraina poole, Musta mere äärde. Põhjuseks on suured ja tähtsad sadamad, näiteks Odessas. Samuti mindakse Musta mere äärd puhkama. Ukraina põhja osas on lennujaamu suhteliselt vähe. Siselende toimub üpriski palju. Torutransport. Ukraina on väga oluline transiitriik. Teda läbivad suured naftatorud Venemaalt, mis lähevad Euroopasse. Suuremad torud läbivad jällegi suurimat linna, pealinna Kiievit ning Minskis toimub suur torude hargnemine Rumeenia, Leedu, Poola suunas. Samut läbivad Ukrainat gaasitorud needki saavad alguse Venemaalt ja lähevad Poola. S.t. Poola tellib peamiselt gaasi Venemaalt ning lihtsalt ja odavam on seda transportiga läbi Ukraina. Eestist, Tartust oleks kõige soodsam ja kiirem viis Ukrainasse saada lennukiga. Autoga sõites tuleks läbida kolme riiki : Lätit, Leedut ja Valgevenet. Rongiga minnes oleks mõistlik sõita kõigepealt Venemaale ning sealt rongiga Kiievisse sõita
viisid, kuidas inimene sellega suhestudes end määratleb. (Raud 2013: 280) Niisiis uurides võõras kultuuris elavaid inimesi, tuleb kindlasti arvestada sellega, millised on nende usulised tõekspidamised, sest see mõjutab suuresti nende käitumist ja on inimese isiksuse üheks osaks. Usulised tõekspidamised ühendavad inimesi üle terve maailma, kuigi geograafiliselt võivad mingi usu kombed erineda (usu hargnemine, ususuunad). 7 Kokkuvõte Võõra kultuuri mõistmiseks tuleb arvesse võtta mitmeid aspekte. Lugematu hulk teoreetikuid on kirja pannud enda lähenemisviisid ja meetodid, kuidas võõrast kultuuri defineerida, mõista ja seal kohaneda. Täielikult ei saagi võõrast kultuuri mõista, see on võimalik vaid ise sinna kultuuriruumi kuuludes
põllumajanduses 600 m, kusjuures reaktiivkomponendi võib jätta arvestamata. 11. Tööstushoonetes on rikkesilmuse takistus sageli ainult 10 m, milles reaktiivkomponendi osatähtsus on oluline. 12. TN-C-juhistikus ei saa kasutada rikkevoolukaitset, sest kaitsejuht on ühitatud ühega tööjuhtidest (neutraaljuhiga), rikkevoolukaitse aga eeldab eraldi kaitsejuhet. 13. Mikroelektroonikaaparatuuri võivad häirida PEN-juhi töövoolust tingitud pingelang ning voolu hargnemine PEN-juhist kõrvalistesse juhtivatesse osadesse ja maasse. Seetõttu tuleb TN-C-juhistiku asemel, kui juhistik peab toitma mikroelektroonikaseadmeid, kasutada ühildussõbralikumat TN-S-juhistikku. 14. TN-C kasutusala on mõeldav suurtes tööstusettevõtetes, kus neutraaljuhis ei esine pingelangu, sümmeetriline koormus, harmoonilisi ei ole jne. 15. Tähtsamateks puudusteks on juhtide liiga väikesed ristlõiked, potentsiaaliühtlustuse puudumine, liigvoolukaitse liiga aeglane rakendumine
Hargnemiste ennustamiseks kasutatakse kolme põhilist strateegiat: 1) Fikseeritud strateegiaga hargnemiste ennustamine Fikseeritud ennustamine on kõige lihtsam ja vanem. Tavaliselt võetakse eelduseks, et hargnemist kunagi ei toimu ja alati minnakse edasi käsuloenduri väärtust ühe võrra suurendades. Kui hargnemist kunagi ei toimu siis näiteks suure 1000se tsükli puhul, kus tehakse alati valeennustus, peab konveierit väga palju uuesti käivitama. Kui võtta aluseks, et hargnemine toimub alati, siis tekib segmenteeritud mälu puhul lisatööd, sest kui hargnemist ei toimunud peab juhtimise andma tagasi endisesse segmenti. 2) Staatiline hargnemiste ennustamise strateegia Staatiline ennustamine tähendab, et varem on tehtud käskude analüüs. Eri tüüpi käskude jaoks on vaja teha erinev ennustus. Tingimusteta siirdekäskude, tsükli käskude, alamprogrammide pöördumise juures eeldatakse hargnemist, tingimuslike siirdekäskude puhul ei eeldata hargnemist
Saavad alguse mõne liigi mikroevolutsioonilistest muutustest samade tegurite toimel Tagajärjed: mutatsioonid, geenitriivid, LV, kohastumuste teke 2. Makroevolutsiooni protsessid: välja suremine, mitmekesistumine, täiustumine, sarnastumine 3. Divergents mitmekesistumine · Vanemliikide hargnemine uuteks, erinevateks liikideks · Loob uusi ökosüsteeme · Nt õistaimed korv-, huul-, liblikõüielised jpt · Nt imetajad kohastumine eluks vees, maal · Nt eukarüoodid seenteks, taimedeks, loomadeks · Sõltub: o Organismitüübi arenguvõimest o Elupaikkade mitmekesisusest 4. Progress täiustumine · Uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismide teke ja areng
Need kujutavad endast seeneniidistiku ja juurekoe tiheda ühenduse tagajärel tekkinud seejuuri ehk mükoriisasid. Sellist nähtust kus seened ja kõrgemate taimede juured moodustavad mükoriisasid nimetatakse kooseluks mükoriisa näol. Mükoriisade moodustajateks on tavaliselt kübarseened (puravikud, riisikad, kärbseseened, pilvikud jt.) Harvem kott ja puguseente ja mittetäielike seente esindajad. Mükoriisa moodustumisel katkeb juurte tipmine kasv ning algab intensiivne dihhotoomne hargnemine. Selle tagajärjel kujunevad mitmesuguse kujuga seenejuured. Anatoomilise ehituse alusel eristatakse kolme tüüpi mükoriisasid: *Endotroofne juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. Seigseened! *Ektotroofne hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad. Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel
19 Soojuselektrijaam Lahklüliti mastil Tuumaelektrijaam Torulahendi Tuuleelektrijaam Välguvarras Päikeseelektrijaam Kaabli otsamuhv Liikurelektrijaam Kaabli jätkumuhv Alajaam Kaabli hargnemine Muundusalajaam Kaablikarp mastil 15. JUHISTIKU PAIGALDUSVIISID Paigaldusviisi Tähis Paigalduse kirjeldus põhimõttejoonis Isoleerjuhtmed soojusisoleerseinas paiknevas A1 torus Mitmesooneline kaabel soojusisoleerseinas A2 paiknevas torus
- inimasustuse leviku ja etnilise ajaloo kohta. - ainelise ja vaimse kultuuri arengutaseme kohta. - majanduse ja ühiskonnakorra arengu kohta. Muinasaja periodiseerimise aluseks on materjal, millest olid valmistatud peamised tööriistad: Periood Aeg Iseloomulikud tunnused Paleoliitikum 6 - 5 milj · Inimese eellaste hargnemine (Vanem kiviaeg) tagasi inimahvide eellastest. · u 200 tuh a tagasi Homo sapiensi 2,5 milj a (e nüüdisinimese) tagasi väljakujunemine Aafrikas. inimkonna · Anastav majandus. ajaloo algus,
heledus. Igal väljal 2 transistori. Käsu täitmine protsessoris (käsuloendur, käsuregister, käsu dekooder, op automaat, juhtautomaat) Käsukoodi laadimises saadetakse käsuloenduri sisu mälu aadressiregistrisse (MAR), modifitseeritakse käsuloenduri väärtust (PC = PC + 1) ja loetakse käsukood mälust registrisse. Käsu täitmine tähendab, et juhtautomaat genereerib iga käsu täitmiseks terve rea juhtsignaale. Käsukoodi dekodeerimisele järgneb hargnemine, kus igas harus genereeritakse juhtsignaalid, mis on vajalikud konkreetse käsu täitmiseks. Protsessorise loetakse käsud ja andmed, mällu kirjutatakse resultaate. Käsu täitmise e. Von Neumanni tsükkel (fetch decode execute) 1. Käsukoodi laadimine 2. Käsuloenduri modifitseerimine (pc = pc + 1) 3. Käsukoodi dekodeerimine 4. Käivitatakse käsutäitmise mikroprogramm 5. Resultaadi salvestamine registrisse. Käsu täitmiseks peab protsessor: 1. Pöörduma mälu poole
grammatiliste sarnasuste alusel. Keelte genealoogiline liigitus selle liigituse alusel rühmitatakse keeled keelkondadesse nende ühise päritolu alusel. Sugulaskeel keeled, mis on põlvnenud samast algkeelest ja kuuluvad seetõttu samasse keelkonda. Isolaatkeel keel, millel ei ole leitud ühtki sugulaskeelt. Keelte sugulust kujutatakse puuna. Keelepuu järgi tekib ühest algkeelest mitu keelt. On lubatud vaid hargnemine. Ühel keelel on alati üks esivanem. Uurali keelte algkodu määrati lingvistilise paleontoloogia meetodiga, mis seisneb selles, et võrreldakse ajaloolisi taimede ja metsloomade levikuareaale ja selles paigas, kus esinesid kõik algkeeles tuntud nimetused, peetaksegi algkodus. Uurali algkodu määramisel leiti Euroopa lehtpuude leviku idapiiri ja Siberi taigapuude leviku läänepiiri kattuv ühisosa, mis langes Uurali mägede läänenõlvadele. Seda peetaksegi Uurali algkoduks.
I rühm: Kaer, oder, nisu, rukis. II rühm: mais, riis, hirss, sorgo. Morfoloogilised iseärasused- Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1 kuni mitu idujuurealget. Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik. Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omistatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)-koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine. Leht- kinnitub igale kõrisõlmele. Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad karvakese ja keeleke. Õis- koondunud väheõieliseks pähikuteks. Need moodustavad liitõisikud- liitpea, pöörise ja tõlviku. 23. Hernele sobivad tugikultuurid. Tugikultuur peab valmima hernega enam-vähem samaaegselt. Mõnel aastal sobib tugikultuuriks oder, suviraps või suvinisu. Peab olema tugevakõrreline, et hernes saaks klammerduda. Üks sobivamaid on valge sinep. 24
klemmi .Juhtmed on valmistatud peamiselt vasest ja aluminnumist ning kaetud ohutuse pärast isoleeritava kihiga (levinumalt tehismaterjaliga , näiteks klaaskiuga koos ep-oksüvaigu ja pinnasesse paigaldatavad juhtmed omavad mitmekordset isolatsiooni . Õhullinide juhtmed on enamasti ilma isolatsioonita . Elektriskeem on kokkuleppeliste tingmärkidega joonis , mis annab ülevaate vooluahela üksikosade (=komppnentide ) omavahelisest ühendusest . Kolme juhi hargnemine , kui juhtmete lõikumispunktis pole täppi , ss ei ole juhtmed lõikumispunktis kokku ühendatud . Lisaks võib vooluahel sisaldada ka releesid andureid mõõturiistu ja muid elemenete . Näited lihtsate elektriskeemide kohta : Lihtne vooluahel Vooluahelat võib vaadelda koosnevana kahest osast : -sisemine osa ehk siseahel , milleks on toiteallikas -välimine osa ehk välisahel , mille moodustavad ülejäänud elemendid (tarvitid , lülitid , ühendusjuhtmed jne ) Küsimused ja ülesanded 1
Napoleon Bonaparte Sünd ja päritolu Napoleon sündis 15. augustil 1769 kaheksalapselise pere teise lapsena Korsika saarel Ajaccio linnas. Algselt oli tema perekonnanimi Buonaparte. Aastal 1796 kui ta oli ausse ja kuulsusse tõusnud muutis ta oma perekonna nime paremini kõlavaks Bonaparteks. Ta pärines väikeaadliku Bounaparte perekonnast. Lapsepõlves oli ta Korsika patrioot, kuna prantslased oli vallutanud saare. Hiljem see arvamus muutus ja temast sai prantsuse sõjaväelane. Lisaks õppimisele ja töötamisele pidi ta hoolitsema oma perekonna eest, kuna isa suri varakult ja perekond elas vaesuses. Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde- venda, kes surid lastena. Haridus Napoleoni aadlipäritolu ning perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid talle hariduse, mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Kuigi tõsist algharidust ta ei saanud, ilmutas ta varakult ki...
KEEMIA 1.Isomeeria on C ja H ning teiste elementide ühesugune arv,aga erinev struktuur.(Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga,kuid erineva struktuuriga aineid nim. isomeerideks) Ahelisomeeria-erinev ahela kuju.(süsinikahela erinev hargnemine) Nt. CH3-CH2-CH2-CH3CH3-CH(CH3)-CH3 (butaan) (isobutaan ehk 2-metüülpropaan) Asendiisomeeria-erinev kaksik-või kolmiksideme või funktsionaalse rühma asukoht Nt. CH2=CH-CH2-CH3CH3-CH=CH-CH3 (but-1-een) (but-2-een) CH3-CH(OH)-CH2-CH2-CH3CH3-CH2-CH(OH)-CH2-CH3 (pent-2-ool) (pent-3-ool) Struktuuriisomeeria-ehk funktsionaalne isomeeria. Isomeerid kuulkuvad erinevatesse aineklassidesse. Nt. Etanool ja dimetüüleeter CH3CH2OH ja CH3OCH3 Propanaal ja propanoon CH3CH2CHO ja CH3-CO-CH3 Geomeetriline isomeeria-ehk cis-transisomeeria. On ainult kaksiksidemega ühendite puhul. Nt.CH3-CH=CH-CH3 ...
Eristatakse kahte tärklise vormi: amüloos ja amülopektiin. Amülopektiiniga sarnane on nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Tärklis on hügroskoopne aine, kuid vees ei lahustu. Ta pundub vees ning soojendamisel moodustab tärkliseklistiiri. Peale selle, et tärklis moodustub -glükoosist, on teiseks suureks erinevuseks tselluloosiga võrreldes tärklise polümeerahelate hargnemine. Tärklise hüdrolüüsil moodustub glükoos. Ahelate hargnemiskohtade sidemed on püsivamad. Seepärast hüdrolüüsuvad ahelasidemed, eriti alates ahelate otstest, kiiremini. Lõplikult hüdrolüüsimata sega koosneb dekstriinidest. Dekstriinide molekulid on väiksemad ning võrreldes amülopektiini struktuuriga, meenutab dekstriini molekul kulunud luuakontsu. Dekstriini kasutati varem liimide valmistamiseks. Tärklis hüdrolüüsub samuti organismides
järgmise käsu aadressi. Seejärel laetakse käsukood mälust käsuregistrisse. Käsukood dekordeeritakse. Seejärel genereerib juhtautomaat käsu täitmiseks terve rea juhtsignaale, mis näiteks kommuteerivad ALU sisenditesse läbi multipleksorite registermälu operandid. Juhtautomaat valib ka ALU operatsiooni ja kommuteerib ALU väljundisse registri, kuhu läheb tulemus. Iga käsu täitmiseks on oma individuaalne elementaartegevuste jada. See tähendab, et dekodeerimisele järgneb hargnemine, kus igas harus genereeritakse juhtsignaalid, mis on vajalikud just konkreetse käsu täitmiseks. Protsessori üldstruktuur (käsuloendur, käsuregister, käsudekooder, juhtautomaat, operatsioonautomaat). Operatsiooniautomaat tegeleb andmete vahetu teisendamisega. See koosneb ALUst, registermälust ja ALU juurde kuuluvast lippude registrist. Registermälu on väga kiire protsessori sagedusel töötav mälu, vahetult teisendavate operandide,
Ennustamine ei pruugi alati olla täpne. Hargnemine tähendab seda, et käsuloendurisse saadetakse järgmise käsu aadressi asemel täiesti uus väärtus. Ennustamiseks kasutatakse kolme põhilist strateegiat: fikseeritud, staatiline ja dünaamiline. Fikseeritud strateegiaga ennustamine – kõige lihtsam ja vanem. Tavaliselt eeldatakse, et hargnemist kunagi ei toimu. Probleem tekib tsüklitega, sest vale ennustuse korral tuleb konveier taaskäivitada. Kui eeldatakse, et alati toimub hargnemine, tekib liialt lisatööd, kui tegemist on segmenteeritud mäluga, sest hargnemise mittetoimumisel peab juhtimine minema tagasi endisesse segmenti. Staatiline ennustamise strateegia – varem on tehtud käskude analüüs. Eri tüüpi käskudele on eri tüüpi ennustus. Hinnatakse, et õige ennustus tuleb keskmisel 82% juhtudest. Dünaamiline ennustamine – hargnemiste ennustamise juures jälgitakse pidevalt programmi täitmise kulgu. Igas olekus on kaks bitti, millest vasak näitab ennustust
Neid leidub silma võrkkestas reetinas. B bipolaarne ehk kahejätkeline neuron on üks dentriit ja üks neuriit. Bipolaarseid neuroneid leidub silma võrkkestas. C pseudounipolaarne neuron kehast algavad ühise tüvena kaks jätket. Neid rakke leidub spinaalganglionides. Oleks nagu 1 jätke, aga tegelikult on 1 dendriit ja 1 akson. D multipolaarne neuron palju dendriite ja üks neuriit. Dendriitide puuvõra taoline hargnemine suurendab närviraku retseptoorset pinda. Multipolaarsed neuronid on inimesel kõige levinum neuronite vorm. Neuronite liigid talitluse alusel: Joonis 18 vihikus. 1 aferentsed ehk sensoorsed ehk tundeneuronid. Dendriit võtab vastu signaali. Dendriit võtab vastu välisärritaja(lõhn, maitse, nägemine). Välisärritaja energia transformeeritakse närviimpulsiks. 2 - assotsiatiivsed ehk lülineuronid ehk kontaktneuronid. Peavad sidet sensoorse ja motoorse vahel. Asuvad kesknärvisüsteemis,
http://lin2.tlu.ee/~kertm/G%FCmnaasiumi%20%F5ppematerjalid/Keemia%20p %F5hiteadmised.pdf Detergendid on sünteetilised keemilised ühendid (pindaktiivsed ained), mida kasutatakse pesemis- ja puhastustoime parandajana. Detergendi ja seebi erinevus seisneb selles, et detergendis puuduvad leeliselised aktiivsed ained. Detergente jagatakse anioon- ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Polüfosfaatsed detergendid on veekogusse jõudes taimede üheks peamiseks fosfori allikaks ja seetõttu võivad nad liia korral kutsuda esile "veeõitsenguid" ja eutrofeerumist. DETERGENDID ehk PESEMISVAHENDID Detergendid on pindaktiivsed ained, mis lahustuvad teataval määral vees. Ladina keeles tähendab detergente - ära või puhtaks pühkima. Pindaktiivsed ained kogunevad gaas-vedelik, vedelik-vedelik, või vedelik-tahke aine piirpinnale ja orienteeruvad seal nii, et polaarne (hüdrofiilne) ots on pööratud polaarse keskkonna (vee) poo...
Samamaine e sümpatrilineliigiteke: liigendunul levilal (mets ja niit). Makroevolutsioon: liigist kõrgemate taksonite teke ja areng. Seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. 3-2.5 a tagasi eristus algsetest eluvormidest bakterid, ahred, eukarüoodid - riigid ja hõimkonnad. Viimane loomahõimkond sammalloomad 480, taimehõimkond õistaimed 100 mln a tagasi. Liigiline mitmekesistumine e divergents: vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. Makroevolutsiooni peamine protsess. Kohastumine uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Erinevate tingimustega kohastumisel lahknesid lähteliigid uuteks liikideks. Sõltub organismitüübi arenguvõimelisusest ja ökoloogiliste tingimuste mitmekesisusest. Adaptiivne radiatsioon: lühikese aja jooksul pannakse alus mitmele uuele liigile mitmekesiste ökoloogiliste tingimuste ja konkurentsi tõttu (Darwini vindid).
Vägivaldne, hävitamisele kutsuv retoorika harjutas rahvast reziimi halastamatusega lõpetus sõjas õõnestustegevuse või rahvusliku allakäigu vastu. Seda piiramatut ja mõrvarlikku sõda peeti rahva nimel. Seega esindas terror rahva tahet. Riiklike repressioonidega tegelesid politsei- ja julgeolekujõud tihedas koostöös õigussüsteemiga. Saksa süsteemis toimus riikliku julgeoleku ja tavapärase õigussüsteemi järkjärguline hargnemine. Riikliku julgeoleku käsutuses olid spetsiaalsed õiguslikud intstrumendid, erikohtud ning tal oli õigus omal käel uurimist läbi viia. Süsteem kasutas rutiinselt tunnistuste väljapressimiseks või teabe hankimiseks piinamist; süsteem rajas poliitvangilaagreid. Ohverdati ja mõrvati mitmeid miljoneid süütuid sakslasi ja eurooplasi mitte kuritegude pärast, mida nad võisid olla toime pannud, vaid lihtsalt rassi tõttu. Kultuur
36. Weather exposure Ilmastikutoime 37. Wheel loader Ratas(kopp)laadur 38. Wheel scraper Ratasskreeper 39. Whorl Keere 40. Widening Laiendus 41. Windload Tuulekoormus 42. Wrecker Puksiirauto 43. Write off Mahakandmine 44. Yield sign 44. 'Anna teed' märk 45. Y-interchange 45. Hargnemine 46. Zebra crossing 46. Jalakäijate ülekäigurada, vöötrada
Viimane loomahõimkond sammalloomad tekkis 480 m a tagasi, taimehõimkond õistaimed 100 m a tagasi. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Eristatakse 3 protsessi: 1) mitmekesistumine (tekivad) 2) täiustumine (radiueeruvad) 3) väljasuremine (kaovad). ---Mitmekesistumine peamine makroevolutsiooni protsess. Aluseks kohastumine üha uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks nimetatakse liigiliseks mitmekesistumiseks e divergentsiks. Vahel võib üks lähteliik panna aluse mitmele uuele liigile kui uues elupaigas ökoloogilised tingimused mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri pop eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks adaptiivne radiatsioon. Nt Darwini vindid. --- Mõnikord võivad liigitekke käigus uue liigi genofondis kinnistuda mutatsioonid, mis muudavad
24. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. Avatud: uute meetodite ja uurimisallikate otsingud, mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine, teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus. Nt välitööde osakaalu suurenimine. Suletud: ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine, selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, spetsialiseerumine, teooria viimistlemine. Nt institutsioonide hargnemine, ei tohtinud usundeid uurida. 25. Nimeta, missugustel varasematel folkloorižanritel on [P. Voolaiu artikli põhjal] ühisosa tänapäevaste koolilaste Facebook’i ahelpostitustega. Kettkirjad, tavakirjad, sõbra- ja salmialbumid, õudus- ja hirmujutud, naljad, folkloori lühivormid. 26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. 1. Teema allub žanri spetsiifikale: –erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni; –sama
Evolutsioon Elu areng maal Maa vanus u 4.5 milj a. Elu teke 43.5milj a tagasi. Vanimad organismid ainuraksed – tuumata arhed ja bakterid – eeltuumsed. Anaeroobsed heterotroofid. Arenes fotosüntees ja aeroobne hingamine. Esimesed hulkraksed (käsnad) ilmusid enne Kambriumi ajastu algust. Kambriumi plahvatus – tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng – kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Kujunes välja organismi ehitusplaani määravate regulatoorgeenide süsteem , mille mitmekesistumise võimalused käivitasidki vaadeldava ’plahvatuse’. Piiritleti ehitustüübid – nt ainuõõssed, ussid, limused, lülijalgsed, keelikloomad. Ajastu lõpul surid enamus lülijalgsetest. Ordoviitsiumi ajastul elustiku mitmekesisuse taastumine uute lülijalgsetega. Esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed. Suur surm taaskord – kliimajahenemine. Siluri ajastul korallri...
Venemaa oli selleks ajaks ainukene riik Mandri Euroopas, mis veel Napoleoni impeeriumile vastu seisis. Ta asus ette valmistama Venemaa-sõjakäiku, mis veel samal, 1812. aastal, tema keisririigi jaoks täielikuks katastroofiks pöördus. Ta oli moodutanud suure 600 000 mehest kooseva armee. See oli selle ajani ajaloo suurim armee. Nii Vene-sõjakäigu ettevalmistamine, operatsioonide planeerimine kui ka suurarmee hargnemine Vene keisririigi piiril demonstreerisid Napoleoni strateegilise mõtte kõrget taset10. 1812. aastal oli Napoleon oma 600 000 mehelise Grande Armée Visla jõe taha juhatanud ja kolme tugevasse väegruppi paigutanud. Ise juhtis ta 218 000 mehest ja 527 suurtükist koosnevat kõige tugevamat gruppi. Tema armee baseerus Läänemere suure sadamalinna Danzigi piirkonnas. Teiste gruppide eesotsas 9 Malm, R. 21 Maailmakuulsat Väejuhti.Tallinn. Kirjastus Odamess OÜ, 2003. lk 251
esindatud ka IA mudelis, kuid seal oli nende tüüpide hulk märksa suurem. Morfoloogiateooriad IP mudeli raskused (1) grammatiliste tähenduste kuhjumine ehk nn portmanteau- ehk kohvermorfeemid: kaht või enamat tähendust väljendab üksainus element [ELAMA] +[Imp] +[Pr] +[Pl] +[2] | | | / ela + ge = elage Morfoloogiateooriad IP mudeli raskused (2) grammatiliste tähenduste hargnemine: üks grammatiline tähendus väljendub korraga mitme elemendi kaudu [ELAMA] + [Ips] + [Pr] | | | ela + ta + kse = elatakse Morfoloogiateooriad IP mudeli raskused (3) nn tühjad morfeemid: sõnaelemendil puudub grammatiline tähendus ['LAULMA] + [Pr] +[Pts] / / 'laul +e + v = laulev Morfoloogiateooriad WP mudel kirjeldab sõnavormi kui paradigma osa
Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele.Lehetupe ülemineku kohal lehelabaks asuvad kõrvakesed ja keeleke.Õis- koondunud väheõielisteks pähikuteks.Need mood liitõisikud-liitpea,pöörise või tõlviku. Teraviljade vili on tera,ehk iva, ehk teris. 12) Terise anatoomiline ehitus. 13)Terise keemiline koostis. viljakest seenmeke aleuroonkih endosperm idu st t tuhk 5 15-24 5 kuni 10 0,7 4,5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
