· Vigastuste ennetamine- spordivigastused [2] Kinesioteipimisel ei ole vastunäidustusi, kuna ta ei sisalda raviaineid. Ta on väga ohutu. Seega sobib see viis valu leevendamiseks nii imikutele kui ka vanadele inimestele. Väga hea on ta ka rasedusvaevuste vähendamiseks. [5] Kinesioteipimine Järgnevalt kinesioteipimise õpetus : · Leia valulik lihas ja vii venivasse asendisse. Aseta kinesioteip lihasele, nii et see sobituks lihasega ja kinnituks korralikult. Kindlasti vali lihasele vastav kinesioteibi laius ja pikkus. Kui kinesioteip on paigaldatud õigesti, tekivad lihase tagasiviimisel normaalasendisse kinesioteibile kurrud. · Ära venita teipi! Õige on asetada teip venitatud lihasele.
o Tee harjutusi rahulikus tempos. Liiga kiire tempo puhul tekib inerts, mille lihas salvestab kui elastsusenergia. Sama jõuga, millega raskus sunnib lihast välja venima, tõmmatakse lihas ka kokku. Väheneb harjutuse treeniv efekt, sest lihased töötavad vähem, suureneb ka vigastusteoht. o Harjutusi tuleb teha kogu ulatusega mida väiksem liigutuse amplituud, seda väiksem mõju lihasele. o Vali treenimiseks sobivad, piisavat pingutust nõudvad raskused. Liiga väikeste raskustega treenimine on kasutu. Muutused toimuvad vaid siis, kui organismile näidata, et lihaskond ei saa tööga päris hästi hakkama. Alles siis muutud tugevamaks ja vastupidavamaks. Harjutus on piisavalt raske, kui teed viimased harjutused seerias peaaegu täie jõuga. o Keskendu harjutusele
Pea ja kaelalihased Miimilised pea lael (algavad luult ja kinnituvad nahale/lihasele või vastupidi) m. epicranius -KOLJU PEALNE LIHAS koosneb kahest osast m. levator labii superioris -ÜLA MOKA TÕSTUR LIHAS m.occipitofrontalis -KUKLA LAUBALIHAS m. zygomaticus - SARNALIHAS galea aponeurotica -KÕÕLUSE TANU m. levator anguli oris -SUUNURGA TÕSTURLIHAS venter frontalis et occipitalis - m. temporoparietalis -OIMUKIIRULIHAS m. orbicularis oculi -SILMASÕÕRLIHAS m. depressor anguli oris -SUUNURGA ALLARÕHUJA LIHAS m. depressor labii inferioris -ALA MÕKA ALLARÕHUJA LIHAS m. nasalis -NINALIHAS m. mentalis -LÕUATSILIHAS m. orbicularis oris -SUU SÕÕRLIHAS m. buccinator -PÕSELIHAS (ainuke lihas mida katab sidekirm) m. risorius - ...
kokkutõmbe, mille tagajärjel muutub lihase kuju ja/või toonus. 2. Nimetage lihaskoe tüübid? Sile - , vööt ja südamelihas. 3. Millest sõltub lihase jõud? Lihaskiudude hulgast ja nende paksusest. 4. Millest algab liigutuse sooritus? Ajukoore motoorse tsooni närvirakkude erutusest. 5. Mida nimetatakse lihastoonuseks? Kestvat minimaalset lihaspinget, mis kindlustab kehaasendi säilimise. 6. Millest sõltub hapniku transportimine töötavale lihasele? Südame funktsionaalsest võimest. 7. Mis on sportliku treeningu sisuks? Organismi sihikindel ja plaanipärane mõjutamine harjutuste abil sportliku saavutusvõime tõstmise eesmärgil. 8. Mis on treenitus? Kõrge sportliku töövõime seisund. 9. Kust saab lihas kokkutõmmet esilekutsuva närviimpulsi? Kesknärvisüsteemi närvirakkudelt. 10. Millel põhineb organismi aeroobse tootlikkuse kasv? Vere hapnikumahutavuse suurenemisel. 11
Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri häälepaelad 4. hingetoru 15-20 cm 5. 2 bronhi kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik ...
Psühholoogiakursuse raames on oluline õppida ka kesknärvisüsteemi (KNS), kuna selles toimub kogu elutalitluse regulatsioon. Erutuse levik neuronis: erutus saabub neuronisse dendriitide kaudu, läbib rakukeha ning liigub mööda aksonit edasi neuronile/lõppelundile (nt lihasele). Sünaptiliseks ülekandeks nimetatakse sünapsi edasikandumist. Närvisüsteemi jagunemine: Somaatiline ehk kehanärvisüsteem jaguneb omakorda kesknärvisüsteemiks (KNS, kontollib kogu elutegevust) ja piirdenärvisüsteemiks (PNS, reguleerib liikumiselundite tööd). Autonoomne närvisüsteem tahtele allumatu (siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine). Jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks süsteemiks (mõlemad osalevad organismi ainevahetuses). KNS koosneb pea- ja seljaajust. Seljaaju peamine ülesanne on ühendada kehas toimuvat peaajuga ja vastutada tingimatute reflekside eest. Peaaju koosneb 5'st osast. Piklikajus asuvad elutähtsa...
leukotsüüdid Suured motoorsed ühikud rakenduvad lihastööl? Koheselt, suurel lihaspingutusel, enne aeglasi, peale aeglasi koostöös Mis reguleerib teiste endokriinnäärmete tööd? hüpofüüs, eessagar, kesksagar, tagasagar Kuulmiskeskus? Otsmikusagaras, kuklasagaras,kiirusagar ,oimusagar Neerus üleminek juhadele? Karikas, vaagen, ..., … Kilpnäärme H?türoksiin, trijoodtüroniin, kaltsitoniin, parathormoon Veres glükoosi vaja peamiselt? Erütrotsüütidele, lihasele, leukotsüütidele, … Hingamissagedus treenimatul rahulolekus? 6-8, 12-16, 20-26, … O2 puudus treenimatul? Tõstab pulssi, südame löögi tugevust,…,… Hingamiskeskuse töö intensiivistub? O2 vähenemisel, Co2 kontsentratsiooni suurenemisel,…,… 1g hemoglobiini seob O2? 1,39 ml , 20, 22 mooli, … erutuse juhtivus kiirus närvi-lihas sünapsis on? Suurem kui lihasrakus, suurem närvirakus, aeglasem kui närvis ja lihases, … mis annab täielikul oksüdatsioonil enim energiat
· Muuta olemasolevaid lihaskiude (rakke) suuremaks hüpertroofia · Luua juurde uusi lihaskiude (rakke) hüperplaasia Lihase ehitus: lihas lihaskiud müofibrill müofilament aktiin müosiin ristisillake sarkomeer Jõutreeningu tulemusel suureneb müofibrillide arv, selle tulemusel hakkab lihase mass ja ümbermõõt kasvama lihas hüpertrofeerub Kaasajal peetakse selle põhjuseks müofibrillide kahjustuse teket, mida põhjustab lihasele suurte jõumomentide rakendamine. Hüpertroofia aluseks on valgusüntees; suunavad mõjutavad · Pärilikus · Treeninguvälised tegurid toitumine, hormoonide sisaldus veres Seega ühesuguse treeningu mõju tulemus erinevatele sportlastele võib olla väga erinev Hüperplaasia: · Uute rakude teke; lihasrakkude hüperplaasia võib toimuda: · Olemasolevate rakkude pikisuunas jagunemisel · Rakkude teke tüvirakudest satelliitrakudest
arenguga kaasnevad ka kiirema tempoga jooksud ning intervalltreeningud. Hea jooksutehnika omandamiseks ei tohiks alustada treenimist võistluskiirusel, vaid alustada tuleks pisut pikematest ja rahulikematest intervallidest ning seejärel kaasata kiiremaid ja lühemaid intervalle. Nii harjub õpilane tasapisi kiirjooksu liigutusega ja õpib oma keha jooksul tunnetama. Treeningute sekka tuleks aeg-ajalt lülitada jooksutehnika harjutusi ka "väsinud" lihasele, et väsimuse tekkides sooritus ei laguneks. Seda on hea teha pärast väsitavat intervalltreeningut. Jooksu tuleks harjutada ka muutuvates tingimustes. Selleks sobib ideaalselt jooks mägisel murdmaal või raskendatud tingimustes näiteks liivas-, samblal- või lumes. Järk-järgult keskkonna muutusega harjudes tagatakse liigutusvilumuse stabiilsus ning variatiivsus, mis on eriti oluline konkurentidega võistlustingimustes. Autonoomne staadium
maganud, nende hulgas ka punajuukseline Kiir, leidis viimane, et tema uhked nööpsaapad öösel märksa olid muutunud: saabastel ei olnud mitte ühtegi nööpi küljes."(9.pt.lk43) Kiirele sünnib raamatus ka üks vend, kellele ta vanemad kohe üldse nime ei suuda valida, nemad juba mingit tavalist nime oma lapsele ei pane ,,Muret teeb ainult nime otsimine uuele elanikule.Harilikku, lihtsat nime, või jälle niisugust, mis Paunveres juba kunagi ette tulnud ei pane Kiired oma lihasele lapsele iialgi"(7.pt.lk.177) Ka Kiir ei saanud sellel hetkel rahu ja küsis pidevalt kelleltki posslapse nime ,, Nagu öeldud, võtab kogu perekond nimeotsimises osa.Nii ei leia ka Heinrich Georg Adniel, kes käib kihelkonna koolis, endale kuskilt rahu [---] jääb kellegi ette seisma ja küsib ,,ütle mulle üks ilus poisslapse nimi" Ja kui küsitav selle peale siis oma arust kõige ilusama poisslapse nime ütleb, siis raputab Aadniel kurvalt pead"(7.pt.lk.177)
Refleks realiseerub mööda refleksikaart, mille osadeks on erutust vastuvõttev sensor e retseptor, erutus antakse mööda aferentseid e sensoorseid närvikiude keskusse või elundisse, sealt antakse erutus mööda eferentseid e täidesaatvaid närvikiude elundile, toimub reaktsioon e vastus (lihase korral nt kokkutõmme, näärmerakul nõre erituse suurenemine v vähenemine) Aferentsed tundlikkus Eferentsed motoorsed, kui lähenevad lihasele motoorika e liigutus; sekretoorsed, kui lähenevad näärmele Aeg mille jooksul erutus levib refleksiaeg, keletilihastega seotud liigutuste korral on aeg mõni sajandik sekundit Selleks, et regul seisukohalt oleks relfeks efektiivne, täidaks eesmärgi, taastaks enne reaktsiooni käivitumist olnud olukorra, on vajalik tagasiside üks organismi regulatsiooni põhiprintsiipe Tagasiside reaktsioon itagajärgedest informeeritakse keskust ja sensorit, mille stiimul käivitas
vatsake on ühenduses seljaajukanaliga. Vegetatiivse ns keskused on ka kns-is, aga sealt väljuvad närvid ei lähevad teistmoodi innerveeritakse siseelundeid ja veresooni, tahtele ei allu Peaajunärvidega siseneb peaajju kuulmine, nägemine, histmine, seljaaju kaudu ka tundlikkus. Kehalihastele läheb seljaaj närvide kaudu, pealihastele peaajunärvide kaudu. Erutuse ülekanne ns-is, sünaps, mediaatorid Erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvilt innerveeritavale lihasele toimub sünapsi abil. Närvi, mida mööda erutus levib, lõpposa on sünapsi presünaptiline osa. Teis enärvi algosa on postsünaptiline osa. Presün osa sünapsipilu poolset membraani nim presün membraan, postsün vastupidi. Kahe membraani vahele jääb sünapsipilu. Presün osas paiknevad raku organellid, kus toimubülekandeaine e mediaatori süntees ja need, kus toodetakse selleks energiat. Mediaator võib pärast teket vabaneda sün pilusse, kuid osa hoiustatakse e
Põhimõisted: 1. Närvikude (neuron, gliiarakud, neuronite liigid: akson, dentriit): Neuron ehk närvirakk on närvisüsteemi funktsionaalne üksus , mis koosneb kehast ja jätketest. Gliiarakud on tugirakud, mis eraldavad ja grupeerivad neuroneid Neuronil eristatakse kahte liiki jätkeid- aksoneid ja dentriite. Dendriitide kaudu tuleb erutus närvirakku, aksonite kaudu kandub edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. Igal neuronil on üks akson, dendriitide arv varieerub. 2. Närvikiu ehitus- tupega ümbritsetud närviraku jätked (müeliiniga ehk Scwanni rakkudega närvikiud ja müoliinita, hallaine ja valgeaine) Tupega ümbritsetud närviraku jätkeid nimetatakse närvikiududeks. Ümbrise laadi järgi eristatakse müeliinkiude ja müoliinita kiude. Müeliinita kiude katab ainult neurogliiast koosnev neurolemm ehk Schwanni kest . Müeliinkiudu ümbritseb Schwanni kest ja sellest
Kõhusirglihas V, VI, VII roide Häbemeluu Lähendab rindkeret vaagnale kõhred, rinnaku mõõkjätk Kubemekanal Kubemeside Kõhuvalgejoon Rinnaku Kõhusirglihase tuped mõõkjätk Suur ja väike ümarlihas Abaluu Õlavarreluu Sünergist harjaalusele lihasele väike/suur köbruke Õlavarre-kakspealihas* Abaluu Kodarluukörpus Õla- ja küünarliigeste biceps brachii liigeseüline liigutamine köbruke, Õlavarrelihas kaarnajätk Õlavarreluu, Küünarluukörpus Painutab küünarvart lihasevahesein
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
lihasvastupidavust, tugevdades tasakaalustatult kõiki lihasrühmi. Koormuse suurendamiseks võib kasutatada mitmesuguseid abivahendeid (kummilindid, erineva raskusega hantlid, randmeraskused, stepipingid, gymstickid, kangid jne.). Lisaraskusi kasutatakse ainult põhiosas, mitte kunagi soojenduse ajal. Liigutuste tempo peaks olema rahulik, mis võimaldaks harjutusi sooritada õige tehnikaga, fikseerides asendeid ning pöörates tähelepanu just sellele lihasele, mida parasjagu treenitakse. Tulemused on paremad ka siis, kui lihasrühmade tugevdamiseks kasutatakse erinevaid jõuharjutusi ning muudetakse harjutuste sooritamise rütmi ja ulatust. Tund lõpeb venitusharjutustega, erilist tähelepanu pööratakse nende lihaste venitamisele, mis said tunnis suurema koormuse. Sobiv erineva treenitusega harrastajatele, kuna lisaraskustega on võimalik reguleerida koormust.
Pankreas- fermendid Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Premolar-purihammas Maos on happeline keskkond, maht 1,5-2,5l Maomahl 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Peritoneum-kõhukelme Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama Süsivekis-glükoos, rasvad-glutserool, valgud- aminohapped Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Motoorse-alanev Sensoorsed- ülenev Piklikajus on hingamise,südametegevus ja vasamotoorsed keskused Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Refleksikaar- tee( neuronite ahel) mida mööda erutus refleksi puhul levib Innerveerima- närvidega varustama Eferentne ehk motoorse (viima) närv Ebapüsiva refleksikaarega on tingitud refleksid Pärilikult edasianatavad ehk tingimatud refleksid
püsib peaaegu muutumatuna 50. eluaastani. Seejärel lihaste jõud hakkab kahanema umbes 1% aastas ja vähenemise kiirus pärast 65. eluaastat 1,5-2%-ti aastas. Hormonaalsete muutuste tõttu hakkab naistel menopausi ajal lihaste jõud kiiremini langema. Alajäsemete ja kehatüve lihaste jõu langus on vananemisel mõnevõrra kiirem kui ülajäseme lihastel. Lihasjõu vähenemine on tingitud eelkõige lihasmassi vähenemisest. Vanuse tõustes väheneb lihasrakkude arv. Vananevale lihasele on omane side- ja rasvkoe suurenemine ja lihasrakkude arvu vähenemine. Sarnased muutused võivad tekkida ka üpris varases nooruses noortel inimestel. Vananemisega seotud lihaste massi kahanemine ning sellest tingitud jõunäitajate vähenemine on suuresti lihaste vähema kasutamise tagajärg.Lihase maksimaalne jõud hakkab 60. eluaastates järsku vähenema: 30-ndate ja 70-ndate eluaastate vahel on jõunäitajate erinevus 30-40 %. Lisaks muutustele
regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiirium-väljahingamine (pasiivne) Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Anuuria- ei tekki uriin Kondrotsüüt- kõhrerakk Refleksiaeg-aeg, mille kestel saame ärritusele vastuse Hüpofüüs- kasvuhormoon Gigantism- suur inimene(kasvu hormooni liig)
Elektrivool on mitteadekvaatsetest ärritajatest kõige adekvaatsem kuna erutuvate kudede talitlusega kaasnevad alati elektrilised nähtused (biovoolude teke ja levik) Alalisvoolu kasutatakse elektrostimulatsioonil, selle tugevust, toimeaega ja sagedust on kerge doseerida. Doseerimine toimub voolutugevuse, toimeaja, voolugradiendi (kasvu suuruse) ja sageduse alusel. Otsene elektrostimulatisoon antakse elektroodi kaudu otse lihasele kiired ja suured lihased Kaudne elektrostimulatsioon antakse lihast innerveerivale närvile aeglased ja väiksemad Polaarsuse seadus voolu sisselülitamisel tekib erutus katoodi (neg elektroodi) piirkonnas ja voolu väljalülitamisel anoodi (pos elektroodi) piirkonnas. Elektrotoonus voolu sisselülitamisel tõuseb erutus katoodi ja väheneb anoodi ümbruses, voolu väljalülitamisel aga vastupidi.
Üks olulisemaid kohti raamatus oli see, kus nad käisid koos evakueeritud küla valvamas ja kaitsmas. See tegevus lähendas neid väga palju, nad suutsid säilitada kainet mõistust ning olla üksteisele toeks ja abiks. Sõprus oli see, mis neid tõepoolest koos hoidis ning aitas neil olla sellised, nagu nad olid alati olnud. Sõpradeta oleks sõda olnud jubedam kui ta oli. Lisaks muudab sõda inimesi ka valelikeks. Ma ei mõista, kuidas saab valetada oma lihasele emale. Kuid seda just Paul tegi. Ta valetas, et ta saab võib-olla kööki. Ta valetas veel paljude asjade kohta. Kemmerichi emale pidi ta valetama, et Kemmerich suri silmapilkselt, valu tundmata. Kuid tegelikult see nii ju polnud, Kemmerich suri piinarikast surma. See oli tõeline müstika minu jaoks, kuigi saan aru, et ta üritas nii Kemmerichi ema kui oma ema säästa, ei tulnud see minu meelest just väga hästi välja.
Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampitsilliini. Profülaktika seisukohalt on oluline elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine, värskete juur-ja puuviljade pesemine, puhta joogivee tarbimine ning reostunud veekogudes viibimise vältimine. TEETANUS Teetanus ehk kangestuskramptõbi on äge nakkushaigus, mida põhjustab eksotoksiin. Teetanus kahjustab närvisüsteemi, takistades impulsi levikut närvilt lihasele ja põhjustades lihasespasme. Teetanusetekitaja elab paljude koduloomade seedetraktis ning organismi satub tavaliselt haava kaudu. Sümptomiteks on näolihaste jäikus, millele järgnevad neelamishäired ning lihasjäikus levib alla poole. Tekkida võivad hootised lihaskrambid ning tõuseb vrerõhk ning palavik. Tekib ka tugev higistamine. Raviks kasutatakse antibiootikume ning lihaseid lõõgastavadi ravimeid. Ravi toimub haiglas. Ennetamiseks tuleb vaktsineerida! TRIPPER
Üks olulisemaid kohti raamatus oli see, kus nad käisid koos evakueeritud küla valvamas ja kaitsmas. See tegevus lähendas neid väga palju, nad suutsid säilitada kainet mõistust ning olla üksteisele toeks ja abiks. Sõprus oli see, mis neid tõepoolest koos hoidis ning aitas neil olla sellised, nagu nad olid alati olnud. Sõpradeta oleks sõda olnud jubedam kui ta oli. Lisaks muudab sõda inimesi ka valelikeks. Ma ei mõista, kuidas saab valetada oma lihasele emale. Kuid seda just Paul tegi. Ta valetas, et ta saab võib-olla kööki. Ta valetas veel paljude asjade kohta. Kemmerichi emale pidi ta valetama, et Kemmerich suri silmapilkselt, valu tundmata. Kuid tegelikult see nii ju polnud, Kemmerich suri piinarikast surma. See oli tõeline müstika minu jaoks, kuigi saan aru, et ta üritas nii Kemmerichi ema kui oma ema säästa, ei tulnud see minu meelest just väga hästi välja.
Kasutatakse spetsiaalseid elektrostimulaatoreid, mis genereerivad erineva kujuga alalisvoolu impulsse(eksponent, kolmnurk, trapets, ristkülikimpulss). Alalisvoolul põhineva elektriärrituse doseerimine: Voolutugevuse alusel Toimeaja alusel Voolutugevuse kasvu kiiruse alusel Sageduse alusel Lihaste otsene elektrostimulatsioon elektriärritus antakse elektroodide kaudu otse lihasele Lihaste kaudne elektrostimulatsioon elektriärritus antakse lihast innerveerivale närvile. Alalisvoolu seadus alalisvool kutsub närvi- ja lihaskoes erutuse esile ainult sisse- või väljalülitamise momendil, samuti voolutugevuse järsul muutmisel. Erutusprotsess tekib koe piirkondades, kuhu on asetatud elektroodid. Polaarsuse seadus voolu sisselülitamisel tekib erutus katoodi(-) ja voolu väljalülitamisel anoodi(+)piirkonnas.(E. Pflüger 1860.a)
lihastõmblusi ja krampe. Pikilikaju haaratusel kõhetuvad ka keelelihased ning keeles milles võivad samuti esineda lihastõmblused. Haigus on enamasti mitmeti väljenduv, ning sellest tingituna esineb mitmeid erinevaid haiguspilte. Uuring, millega on võimalik ALS-i tuvastada nimetatakse elektroneuromüograafiaks, millega määratakse närvikiudude elektrilise impulsi leviku kiirust tunde- ja liigutusnärvis, mis teeb kindlaks kas ja kuidas närvierutus lihasele üle kantakse. Selle abil määratakse ära kahjustuse asukoht ning kaudselt ka see, kui suur on tüsistuse ulatus- see määrab ka haiguse prognoosi. Prognoos tulevikuks ALS-iga haigetele on prognoos edasiseks ebasoodne, kuna haiguse kulgemise aeglustamiseks puuduvad tõhusad võimalused. ALS lõpetab inimese elu keskmiselt 5 aastaga. Samal ajal leidub haigusest ka healoomulisemaid vorme, mille ilmingud ei ole sedavõrd intensiivsed ning eluiga võib kujuneda pikemaks.
2. Harjutuste sooritamise kiirus – rahulikus tempos sooritatud harjutus võimaldab paremini kontrollida harjutuse sooritamist korraliku kehaasendi ja rühiga (õige tehnika!). Sobiv muusikatempo oleks 124–130 l/min. Rahulik tempo sunnib lihaseid töötama kogu liigutusamplituudi ulatuses täispingega (algasendist kuni lõppasendini), mis võimaldab töös olevate lihaste koormust suurendada. Mida suurem on liigutuse amplituud, seda suurem on mõju lihasele. 3. Harjutuste sooritamise korduste arv – lihastreeningu toime lihastele tuleneb harjutuste korduste ja seeriate arvust ning kasutatavatest raskustest. Vajaliku koormuse saamiseks tuleb neid omavahel kombineerida. • Kordus on ühe spetsiifi lise harjutuse sooritamise üks kord. • Seeria on mitme korduse järjestikune sooritamine ühe harjutuse raames. • Raskus, mida harjutusel kasutatakse, on lihasele rakendatava vastupanu suurus.
minutit. · Närvisüsteemi jõutreening Maksimaaljõud areneb kõige paremini suuri koormusi ja lühikesi seeriaid (1-4x) kasutades. Sel viisil paraneb närvisüsteemi võime uusi lihasrakke kaasata. Taastusaeg peaks olema pikk u 3-5 minutit. Suunatud harjutus Keha vormimiseks ja arendamiseks mõeldud spetsiaalne harjutus. Näiteks päkatõus, jalasirutus ja allatõmbed seljalihastele. Millist vastupanu peaksin kasutama? Vastupanu all mõeldakse lihasele harjutuse tegemise ajal osutatud lisaraskust või nende koormamist, millest piisab, et käivitada lihases muutused ning sundida seda kuju muutma ja arenema. Hantlite või pahkluuraskustega töötamisel tähendab vastupanu nende kaalu. Treeningkummi puhul sõltub vastupanu kummi paksusest. Millal kasutada kerget, millal raskemat vastupanu? See küsimus puudutab vastupanu määramise teist tahku. Leia selline vastupanu, mis vastab su kehavormimise eesmärkidele.
8. mis ülesanne on gliiarakkudel? 1. Toite funktsioon, hapnikuga varustamine 2. Toetus- 3. Kaitse- 4. Sekretoorne funktsioon NS slaid 14, Anat-NS lk 183 Dendriitide kaudu saabub erutus närvirakku ja närviimpulsse antakse edasi elektriliselt aksonite kaudu teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. 9. milline on standardne närviimpulsside teekond? AP slaidid, füsiol lk 173 Silva - standardne - akson kannab impulsi raku kehast eemale ja dentriit juhib impulsi raku keha suunas. Mul on põhimõte sama nagu Silval. 10
Merilin Jürine KK11-PE Harjutusvara 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6. venituse tugevus peab venitamise ajal tõusma, kuid kuni valupiirini 7. venitada võiks kahefaasiliselt, ehk umbes 10sek pärast suurendada uuesti venitusastet 8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9
Rakuvaheainet vähe. Kontrahheerub aeglaselt aktiini ja müosiini filamentide toimel. Nimeta kolm kudet mao seinas ja nende kudede ülesanded 1. Epiteelkude (näärmeepiteel) - sekreteerimine / epiteelkude (kaitse) 2. Sidekude- toestab, kaitseb 3. Lihaskude (silelihaskude) - liigutab toitu maos. Millel põhineb närvikiu talitus (selgita)? Põhineb erutuse juhtimisel ja vastuvõtmisel. Suunaga dentriidilt aksionile, sealt lihasele. Erutuse teke põhineb polaarsuse muutumisel (aktsioonipotensiaal). Nimeta kusepõie seina kihid ja neid moodustavate kudede ülesanded. 1. Transitoorne epiteelkude - barjäär, ei lase uriini läbi. Võimaldab põiel venida. 2. Silelihaskude - võimaldab põiel täituda ja tühjeneda. 3. Epiteelkude - katab põie välispinda Nimeta kaks kudet ja koe ülesannet südames. 1. Südamelihas kude- tagab südame automaatse töö. 2
refleksi toimimist. Autonoomne refleksikaar – mõjutab siseorganeid Somaatiline refleksikaar – mõjutab lihaseid Põlverefleks 1. Ärrituse vastuvõtmine närviraku poolt 2. Erutuse liikumine seljaajju 3. Erutuse ülekanne sensoorselt närvirakult motoorsele närvirakule 4. Erutuse ülekanne motoorselt närvirakult lihasele 5. Lihase kokkutõmme Närvisüsteemi häired Närvisüsteemi kahjustatavateks teguriteks on näiteks alkohol, narkootikumid jt teised mürgid, traumad, pärilikkus, nakkused ja vananemine Kesknärvisüsteemi haigusteks on: entsefaliit .e. ajupõletik, lastehalvatus .e. poliomüeliit, Dementus, Alzheimeri ja Parkinsoni tõbi, epilepsia .e. langetõbi, insult, selgroovigastused Piirdenärvisüsteemi haigusteks on ka kaasasündinud ja omandatud
(avaldab hingamisele aeglustavat mõju) Närvirakud Närvirakk koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakku nim. ladina päraselt neuroniks. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Tundeneuronitel ehk sensoorsetel neuronitel juhivad aksonid tundlikkust , retseptorid närviraku keha. Aferentsed ja eferentsed (motoorsete neuronite kaudu juhivad lihasele või sekretoorsete lihaste kaudu näärmele) neuronid. Vaheneuronid. NS-is on veel gliiarakud. Gliiarakud ümbritsevad närvirakke, neid on närvirakkudest rohkem. Gliiarakkude f-n on kaitsta närvirakke, olla nende ümbritsevaks puhvriks ja ainevahetuslikult
1. KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige v...
Koormuse suurendamiseks võib kasutatada mitmesuguseid abivahendeid (kummilindid, erineva raskusega hantlid, randmeraskused, stepipingid, gymstickid, kangid jne.). Lisaraskusi kasutatakse ainult põhiosas, mitte kunagi soojenduse ajal. Oluline on, et harjutusi ei tehtaks kiirustades, pigem peaks liigutuste tempo olema rahulik, mis võimaldaks harjutusi sooritada õige tehnikaga, fikseerides asendeid ning pöörates tähelepanu just sellele lihasele, mida parasjagu treenitakse. Tulemused on paremad ka siis, kui lihasrühmade tugevdamiseks kasutatakse erinevaid jõuharjutusi ning muudetakse harjutuste sooritamise rütmi ja ulatust. Tund lõpeb venitusharjutustega, erilist tähelepanu pööratakse nende lihaste venitamisele, mis said tunnis suurema koormuse. Sobiv erineva treenitusega harrastajatele, kuna lisaraskustega on võimalik reguleerida koormust.
Seda ei esine Aasia maades ja Mehhikos, kus on harjutud istuma maas või põlvedel. Küürakil istumine tekitab rühihäireid. ( väiksemad mõjud kui püstiasendil, lihased on vähem pingul) 32. Optimaalne kehaline koormus kindlustab kestva tervise ja pika eluea Viimastel aastakümnetele on kogunenud palju andmeid selle kohta, et oluliselt parandavad tervist ka suhteliselt tagasihoidlikud koormused. Samas on inimese organismile, igale tema lihasele, liigesele jne olemas optimaalne mehhaaniline koormus. Liiges püsib töövõimelisena seni, kuni teda kasutatakse. Liigutuste suunad, ulatus ja kasutatavad jõud peavad olema liigese töövõime säilitamiseks optimaalsed. Kahjuks on vähe teada, millised on optimaalse koormuse parameetrid. Nii näiteks on soovitatud käia üks tund intensiivselt või 10 000 sammu ööpäevas. Seejuures peaks saavutama ülepäeviti mitmekülgse kehalise koormusega südame löögisageduse 60% maksimaalsest.
suurendamiseks võib kasutatada mitmesuguseid abivahendeid (kummilindid, erineva raskusega hantlid, randmeraskused, stepipingid, gymstickid, kangid jne.). Lisaraskusi kasutatakse ainult põhiosas, mitte kunagi soojenduse ajal. Oluline on, et harjutusi ei tehtaks kiirustades, pigem peaks liigutuste tempo olema rahulik, mis võimaldaks harjutusi sooritada õige tehnikaga, fikseerides asendeid ning pöörates tähelepanu just sellele lihasele, mida parasjagu treenitakse. Tulemused on paremad ka siis, kui lihasrühmade tugevdamiseks kasutatakse erinevaid jõuharjutusi ning muudetakse harjutuste sooritamise rütmi ja ulatust. Tund lõpeb venitusharjutustega, erilist tähelepanu pööratakse nende lihaste venitamisele, mis said tunnis suurema koormuse. Sobiv erineva treenitusega harrastajatele, kuna lisaraskustega on võimalik reguleerida koormust.
LIHASTE EHITUS Lihas (musculus) kujutab endast vöötlihaskiudude kimpudest koosnevat elundit, mille kimbud on omavahel ühendatud koheva, närve ja veresooni sisaldava sidekoe abil. Iga lihaskiud on ümbritsetud õhukese sidekoelise kestaga endomüüsiumiga. Lihaskiud koonduvad kimpudeks, mis on omakorda varustatud sidekoelise ümbrisega perimüüsiumiga. Kogu lihast ümbritseb sidekoeline kest epimüüsium. Liites lihaskiudude kimbud kokku, annab epimüüsium lihasele kuju. Iga lihas algab ja lõpeb kõõlusega (tendo). Lihas kinnitub luudele, kõhredele ja liigesekihnudele kõõluse abil. Kõõlus on tõmbekindel, koosnedes paralleelselt kulgevatest kollageensetest sidekoe kiududest. Kujult jagunevad lihased pikkadeks, lühikesteks ja laiadeks. Pikad lihased esinevad enamasti jäsemetel. Nende lihaste keskmist, paksenenud osa nimetatakse lihasekõhuks, jämedamat algusosa peaks ja peenemat vastasosa sabaks. Mõnedel
neuronit teineteise järel. c) vaheneuronid – eri laadi närvirakkude vahel. Ülesandeks sidestada erinevaid närvirakke. Dendriitide funktsioon on juhtida erutust üe neuroni kehalt teise neuroni kehale, dendriitidele või aksonile. Dendriidid on mitmeharulised. Dendriidid võivad kontakteeruda aksonitega, teise dendriidiga või teise neuroni kehaga. Erutuse ülekande kohaks on sünaps. Jätkete pikkus võib olla väga erinev. Erutuse ülekandel seljaajust lihasele võib aksoni pikkus olla kuni meeter. Samal ajal võivad olla (eriti dendriidid) väga lühikesed – mikromeetrites. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid, hormoone. Et nad seda teha saaksid, on aksoni sees kanal. Sedalaadi transporti nim aksontranspordiks.( Suva pask joonisekohta: Sellised on eriti palju peaajus, hüpotaalamuses. Sünteesitakse neurosekretoorsetes
lahti suure põleva oksa, nii et ka ta enda käed veel kuumade sütega üle puistusid. ,,Ta on hullunud," hüüti igalt poolt ja veeretati kogu süü põrgulise kaela. ,,Käi siit, deemon! Jäta meid rahule võta endale see sigitis, võta kuld, kuid jäta meie hinged patust puhtaks." See oli Jerome kannatusse viimane piisk; ta käratas vastuseisjatele: ,,Kas teil tõesti enam aru peas pole? Nii vähe ma teile siis tähendangi? Ka oma lihasele isale olen vaid kalts, kellega võib teha kõike, mis vähegi pähe tuleb..." Ta oli sügavalt haavunud. ,,Et te kõik põleksite!" Elisa haare nõrgenes, kuid poiss surus end tugevalt tema vastu. ,,Hävita nad. Palun." ,,Sa kahetsed seda, usu." ,,See on mu palve ja käsk, kui prints. Maksa kätte oma esivanemate eest, nad on selle ära teeninud." Elisa noogutas ja keskendus rikkalikul häärberil.
In vitro tuleviku liha Referaat Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus Ennustatakse, et 2050-ndaks aastaks tõuseb maailma rahvaarv 9,2 miljardini. Liha söömine võib aga selle ajani kahekordistuda. Praegu hõlmab loomade kasvatamine umbes 30% kogu jäävabast maast ja see annab kuni 18% kogu globaalse soojenemise effektist. Selleks, et ka 2050-ndal aastal oleks meil midagi süüa, on vaja suuri muutusi. Loomade kasvatamise põhipõhjus on toota inimestele valku ja energiat. Keskmine proteiini tarbimine on 75,3 g inimese kohta päevas millest 24,3 on loomne proteiin. Bioloogiliselt ei ole vajalik teha taimne valk loomseks enne inimese tarbimist, kuna kõik vajalikud aminohapped võivad inimesed saada kätte otse taimedest, kombineerides erinevate teraviljade, ubade ja idudega. Selleks, et toota valku ja liha vähemate vahenditega, on välja töötatud kultuurliha ehk in vitro liha kasvatamine. See on liha, mda kasvatakse laboris. ...
organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline juhib organismi taastamist. Neuron e närvirakk e hallaine koosneb rakukehast ja jätketest. Närvirakul on kahesuguseid jätkeid (pikk jätke kannab aksoni nimetust ja lühikesed jätked kannavad dendriidide nimetust). Reeglina närvirakul 1 akson ja mitu dendriiti. Dendriidid seovad erinevaid närvirakke omavahel. Sõltuvalt närviraku iseloomust juhivad aksonid motoorsetel või ka sekretoorsetel neuronitel erutuse närviraku kehast kas lihasele või näärmele (motoorsetel lihasele, sekretoorne näärmele). Sünniks on neuronite arv lõplik (suureneb dendriidide ja sünapsite arv). Sünaps – Närviimpulsi ülekanne ühelt närvirakult teisele. Moodustis NS-s, mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvirakult teisele või innerveeritavale elundile. Neuronid on üksteisega kontaktis sünapsi kaudu. Erutuse ülekanne toimub sünapsis mediaatori vabanemise kaudu või elektrilise närviimpulsi tekkel
1% müokardi rakkudest on võimalised genereerima aktsioonipotentsiaale, see tähendab, et on võimeline kokku tõmbuma ilma välise stimulatsioonita. Siinussõlmes tekib südame kokkutõmbeid käivitav erutus, mis levib mööda kodade muskulatuuri, kodade ja vatsakeste piiril asuva atrioventrikulaarvõlmeni. Sealt läheb erutus edasi His'i kimpu ning mööda Purkyne kiudusid ja hisi kimbi sääri vatsakeste lihasele. Erutuse tekke ja levikuda kaasneb süstol, ehk südamelihaste kokkutõmme. Depolarisatsioonialaine saab alguse sinuatriaalsõlmest ja levib mööda müokardi edasi. Siinussõlme poolt genereeritavale impulsile vastab müokard kontraktsiooniga, millele jõrgneb lõõgastusfaas. Selline paljude müokardirakkude üheaegne kontraheerumine ja lõõgastumine tekitab jõu, mis on piisav vere liikumapanekuks. Müokardi rakud on omavahel kõrvalharude kaudu ühendatud, niiet kui üks rakk erutub, levib
(joonis 102, lk 142 õpik; joonis 23 vihik). 18, 28. 49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus. 50. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded. Joonis 19 vihikus. Neuronil on kahte liiki jätkeid dendriidid ja neuriidid ehk aksonid. Erutus tuleb alati mööda dendriiti sisse närvirakku ning lahkub mööda aksonit. Neuriitide kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. See on alati ühesuunaline. Igal neuronil on üks neuriit, dendriitide arv varieerub. 51. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel, lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel: A unipolaarne ehk ainujätkeline neuron kehast lähtub ainult üks neuriit. Neid leidub silma võrkkestas reetinas. B bipolaarne ehk kahejätkeline neuron on üks dentriit ja üks neuriit. Bipolaarseid neuroneid leidub silma võrkkestas.
kaotamiseks on mitmeid mittekirurgilisi meetmeid, mille käigus viiakse peenikese nõela abil naha alla erinevaid toimeaineid. Botoliintoksiini süstid ehk Botox. Botox on puhastatud ning lahjendatud botuliintoksiin A, mida toodab bakter Clostridium Botulinum. Meditsiinis ja ilumaailmas kasutatakse toksiini toimet liighigistamise ravis ning miimiliste kortsude eemaldamiseks. Toksiin põhjustab süstitud lihases halvatuse, blokeerides närviülekande miimilisele lihasele. Kui toksiini toime lakkab, taastub ka lihase funktsioon. Liighigistamisvastane toime saavutatakse nende närvikiudude blokeerimisega, mis kontrollivad higinäärmete tööd. Botuliintoksiini süste kasutatakse edukalt mitte ainult kortsudest vabanemiseks, vaid ka nende ennetamiseks. Peamised kortsude tüübid, mille puhul botuliintoksiin aitab: glabellaarsed kortsud (vertikaalsed kortsud silmade vahel ninajuurel) otsmiku horisontaalsed kortsud - nn
seintega torukeste ja piekeste ssteemi, mille lesanne on erinevate ainete rakusisene transport ning mis hlmab rakus vrdlemisi suure ruumi. Eristatakse Endoplasmaatilise retiikulumi peamine lesanne on korraldada erinevate ainete rakusisest transporti BIOLOOGIA JA FSIOLOOGIA Mitokondrid varustavad rakku eluks vajaliku energiaga. Mitokondreid on hsti palju niisugustes rakkudes, mille energiavajadus on suur Mofi brillid on ksnes lihasrakus esinevad organellid. Mofi brillid annavad lihasele kokkutmbevime, inimesele tervikuna aga liikumisvime Koed koosnevad rakkudest ja rakuvaheainest. Philised koetbid on epiteel-, side-, lihas- ja nrvikude Epiteelkude katab keha vlispidiselt ja nsate elundite sisepindu ning moodustab nrmeid Sidekudet on inimese kehas vrreldes teiste philiste kudedega kige rohkem. Sidekoes on rohkesti rakuvaheainet. Rasvkude, khrkude, luukude ja veri on sidekoe erinevad vormid kareda- ja siledapinnalist endoplasmaatilist retiikulumi, kusjuures esimesena
kahjustused ja tervisehäired. 2. Harjutuste sooritamise kiirus rahulikus tempos sooritatud harjutus võimaldab paremini kontrollida harjutuse sooritamist korraliku kehaasendi ja rühiga (õige tehnika!). Sobiv muusikatempo oleks 124130 l/min. Rahulik tempo sunnib lihaseid töötama kogu liigutusamplituudi ulatuses täispingega (algasendist kuni lõppasendini), mis võimaldab töös olevate lihaste koormust suurendada. Mida suurem on liigutuse amplituud, seda suurem on mõju lihasele. 3. Harjutuste sooritamise korduste arv lihastreeningu toime lihastele tuleneb harjutuste korduste ja seriate arvust ning kasutatavatest raskustest. Vajaliku koormuse saamiseks tuleb neid omavahel kombineerida. · Kordus on ühe spetsiifi lise harjutuse sooritamise üks kord. · Seeria on mitme korduse järjestikune sooritamine ühe harjutuse raames. · Raskus, mida harjutusel kasutatakse, on lihasele rakendatava vastupanu suurus.
Lühiülevaade inimese organismi ehitusest ja talitlusest. 1) Kirjelda lühidalt raku peamisi organelle ja nende põhilisi funktsioone. (Organell ehk raku väikeorgan) Endoplasmaatiline retiikulum on raku organell, mis kujutab endast membraansete seintega torukeste ja põiekeste süsteemi, mille ülesanne on erinevate ainete rakusisene transport ning hõlmab rakus võrdlemisi suure ruumi. Mitokondrid on kahekihilise membraaniga ümbritsetud piklikud organellid, mis mõnedes rakkudes puuduvad sootuks, teistes aga leidub neid tuhandeid. Mitokondrid varustavad rakku eluks vajaliku energiaga, neid on palju sellistes rakkudes, mille energiavajadus on suur. Müofibrillid on üksnes lihasrakus esinevad organellid. Müofibrillid annavad lihasele kokkutõmbevõime, inimesele tervikuna aga liikumisvõime. 2) Kirjelda lühidalt rasvkudet ja tema peamisi funktsioone inimese organismis. Rasvkude on sidekoe vorm, milles erinevalt teistest sidekoe liikidest paikne...
Ehk lihasraku tüüp ei pruugi muutuda, küll aga tema metaboolne võimekus. 4. ja 5.Treeningu tulemusena tekkivad morfoloogilised muutused sportlase organismis- Treening toob kaasa morfoloogilisi muutusi lihasraku struktuuris Z- liinide häirumine; müofibrillide peenenemine; sarkomeeride struktuuri häirumine. Koormusepuhused lihasrakus toimuvad vahetud protsessid Lihasraku lokaalsed vigastused (membraani kahjustus) lihasraku vigastuse tunnuseks on lihasele iseloomulike komponentide ilmumine vereringesse: kretiinkinaas, müoglobiin, laktaat dehüdrogenaas, lihase struktuursete valkude komponendid. Lihasesisesed indikaatorid veres sõltuvad soorituse koormuse iseloomust ühekordne - krooniline, ekstsenrtiline - kontsentriline, dünaamiline-staatiline. Ekstsentrilise lihastöö puhul kiire vigastuse teke ja selle ilmingud (-24 tundi) jõutreening.
Venitusharjutused · Venita ainult sooju lihaseid . · Vahetult enne ja pärast treeningut ära lihtasied venita sest enne treeningut segab see kordinatsiooni ja plahvatusliku jõu tekitamist , pärast treeningut võid väsinud lihtaslt lihtsalt vigastada . · Vali võimalikult mugav ning lõdvestav venitusasend · Proovi painutades või pöörates leida sobiv asend ja keskenud venitades õigele lihasele . · Vaid regulaarselt venitamisega tegeledes õpid sellest lugupidama · Venitus harjutused ei tohi olla valusad vaid peavad olema alati mõnusad · Kui venitus harjutis tehes tunned valu on midagi valesti Venitus meetodid Aktiivne venitamine : oma lihastööl põhinev venitamine kõige lihtsam venitus meetod. Sportlase puhul kõige tavalisem venitus . Passiviivne venitamine välise jõuabil teostav venitamine . PVL-MEETOD : lühend tulenb sõnadest pinguldav lõdvestav venitus
Psühholoogia mõiste Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: 1) psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat; 2) psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse; 3) psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: 1) Mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; 2) Kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; 3) Mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Teoreetilised suunad 1)Psühhodünaamiline psühholoogia- esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud kasutas võtet - vabade assotsiatsioonide meetodit - st patsient ütles, mis tal pähe tuli(ka mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. T...