Toomas Uba (1943-2000) Toomas Uba oli sündinud 2. novembril 1943 aastal, Talinnas. Toomas Uba isa Reginald Uba (aastani 1936 Suban) osales 22aastaselt Berliini olümpiamängudel (1936) 1500 meetri jooksus, hiljem oli kergejõustikukohtunik. Süstis pojale spordivaimustust, üheskoos pandi juba 1952, aastast alates pidevalt kokku spordikaustikuid. Legendi järgi tegi Toomas Uba esimese spordireportaazi kaheksa- aastasena, valgustades köögiaknalt emale-isale Helsingi olümpiamänge. Toomas Uba abikaasa nimi oli Mall, pojad Tarmo ja Margus. Margus on rahvusvahelise kategooria tennisekohtunik, osalenud olümpial Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU televisioonirühmas. Harrastas paljusid spordialasid (näiteks suusatamine, jooks, ujumine, tennis ning paljuid spordimänge), Eesti noorteparemikku pääses võrkpallis. Lõpetas 1962 Tallinna 21. Keskkooli ja 1968 kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti fil...
keeleõppe, tagamine kulukas. Seega ei ole põhjendatud ka oponendi loogika, justkui peaksime valima, kas tegeleda Eesti probleemidega (näitena toodud laste vaesus) või parandada siia jõudnud väheste pagulaste elamistingimusi. Nagu oponent ka ise tunnistas, peaksime tegema mõlemat. Pagulaste olukorda saaks parandada keeleõppe ja tervishoiu valdkonnas, nagu väitluse jooksul arutatud. Põgenikele on tagatud vaid üks keeleõppe tund nädalas ning sageli ei toimu ka sedagi. Pagulased võetakse vastu kohas, mis on suurematest asulatest kaugel ning kus neil puudub võimalus eesti keelt praktiseerida. Loomulikult ei õpi valdav osa põgenikke sellistes tingimustes eesti keelt ära, mis raskendab nende integratsiooni. Samuti ei pakuta pagulastele töö ja elukoha leidmisel abi. Eesti ühiskond ei suhtu põgenikesse sallivalt, mis muudab lõimumise veelgi raskemaks. Põgenike elutingimuste parandamine edendab lõimumist, mida pidas oluliseks eesmärgiks
varastab nende raha ja väärtesemed, aga ei tunne sellest rõõmu, läheb hulluks ja lõpuks mõistetakse ta üle kohut ja määratakse sunnitööle kuid teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (mitte eriti tark tegu, eks?) samas ei tohi unustada, et aeg oli siis teine, ehk oligi nii õige.
2 raha ca 20-30% õppeasutuste eelarvest. Erakapitali kaasamist ei tohi piirata. Üheks kõrgharidusreformi oluliseks osaks on uue stipendiumide süsteemi ning vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamine. Iga võimekas noor peab saama kandideerida senisest tunduvalt suuremale stipendiumile, et ka n-ö vaesel Einsteinil ei jääks haridus omandamata. Reaalselt abi vajavad tudengid peavad saama taotleda vajaduspõhist õppetoetust, sedagi senisest suuremas mahus. KES PEAKS HARIDUSE EEST MAKSMA? Ülikoolid võtku tasuta kõik, kes seda väärivad. IRL küsis hiljuti inimeste arvamust läbi üleriigilise küsitluse 43 686 inimest toetas tasuta kõrgharidust. See on kolmveerand kõigist, kes IRLi küsitlusele vastasid. Tasuta kõrgharidus on õigus, sest vaid see tagab kõigile võrdse ligipääsu haridusele. Eestlased on haridust alati au sees hoidnud ja tasuta kõrgharidus pakub seda kõigile võimekatele õppuritele
"Esimene põhjus, miks vaktsineerimisest hoiduda, on kindlasti see, et paljud vaktsiinid sisaldavad mürgiseid alumiiniumi ja elavhõbeda ühendeid, mis suuremates kogustes võivad põhjustada inimese surma." "Teine põhjus seisneb selles, et vaktsiinid pole alati efektiivsed. Näiteks läkaköha vaktsiini efektiivsus on 63-91%. Lisaks sellele, et vaktsiini efektiivsus on väike, annavad vaktsiinid vaid ajutise kaitse mõneks aastaks. Kui sedagi. Osa arste tunnistab avalikult, et vaktsiinid ei kaitse haiguse eest, nad vaid ,,mahendavad" seda, kui juhtute haigeks jääma." "Kolmandaks halvaks küljeks on see, et keegi pole teinud pikaajalisi uuringuid vaktsiinidele ja tegelikult ei teatagi päris täpselt, mida need inimestele võivad teha. Näiteks B-hepatiidi vaktsiini katsetati kõigest 5 päeva." "Vaktsiinid võivad kaasa tuua haiguse, mille vastu vaktsineeriti. Näiteks 1976. aastal jäi
situatsioonile, seal oli peidus nii ilus kui kole. Samuti oli kirikul raamatus väga suur sümboolne tähendus. Kirik oli raamatus justkui varjupaik, kaitsepaik süütutele ning abiotsjaile. Kõige ilmselgem ning lihtsam näide on loomulikult see, kui Quasimodo päästis Esmeralda valvurite käest ning ühtlasi ka poomisest. Esmeralda pidi peale seda püsima päevad läbi oma kambrikeses, sest muidu ootas teda vahistamine, ringi liikuda võis ta ainult kirikus ning sedagi ainult öösiti. Niisiis oli Esmeralda aheldatud kirikusse, mis oli tema elu päästnud. Kuid ta polnud ainus, kes otsis kirkus pelgupaika. Kirik oli pelgupaigaks ka Claude Frollo'le ning tema kasupojale Quasimodo'le. Quasimodo püsis kogu aeg kirikus oma koleda välimuse tõttu. Ta ei käinud tänavatel, et mitte näha inimeste naermist ning tunda alandust oma koleda välimuse tõttu. Ta oli samuti kurt niisiis
sissepoole.(foto 1.) Soomes leiti eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel, et puitmaja puhul pole peaprobleem mitte väike seinapaksus, vaid halb tuulepidavus. Sageli piisab sellest, kui välissein seestpoolt avada ja palgivahed uuesti korralikult takutada. Suurem osa soojast kaob ju läbi lae ja akende ning kui need on soojapidavad piisabki palkseina tihendamisest. Külm võib sisse tungida ka läbi põranda, aga sedagi on lihtsam soojustada kui fassaadi ning maja välisilme ei muutu. Lisasoojustuse tõttu tekivad akende juurde laiad põsed ja ka sokkel jääb fassaadist sissepoole. (Foto 1. ja 2.) Vana maja palksein on enamasti piisavalt paks ning probleeme ei ole sooja- vaid tuulepidavusega. Foto 1. Foto 2. Fassaadi renoveerimisel tuleb muidugi kontrollida ka seinakonstruktsioonide seisukorda ning sedagi on loogiline alustada seestpoolt
luna osas ja 14. sajandil keskajas. Raamatu peategelane on Tambeti poeg Jaanus, kes oli tolle aja omavanuste poiste hulgas vga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Miste- vaba mees oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu tiesti mtlematu asi, sest tol ajal olid kik talupojad misnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sbrad. Tema sbrad olid krgest soost: Lodijrve lossi noorhrra Oodo ja tema de Emilia. Sbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju koos. Nad tlitsesid vga vhe ja kui sedagi siis leppisid ka kohe ra, aga kui Oodo suureks sai siis hakkas teda hirima Jaanuse vabadus ning nad astusid omavahel sjajalale. Jri lestusul mida juhtis Tasuja ehk Jaanus, tappis Tasuja Oodo vihast, sest tema oli tapnud tema isa. Ja seda ei suutnud Tasuja talle andestada. Tasuja sai Tallinna linna all surma. Kui eestlased olid Jri lestusu kaotanud ms Taani kuningas Eesti 19000 hbeda marga eest maha Saksa ordule. Rohkem Eesti orjade poolt ei tulnud kuna nad kartsid selle eest karistada saad
Raamatu peategelane on Tambeti poeg Jaanus, kes oli tolle aja omavanuste poiste hulgas väga eriline, sest ta oli nimelt vaba mehe poeg. Mõiste `vaba mees' oli 14. sajandil Eestimaal peaaegu täiesti mõtlematu asi, sest tol ajal olid kõik talupojad mõisnike omandid ehk orjad. Jaanusel ei puudunud ka sõbrad. Tema sõbrad olid kõrgest soost: Lodijärve lossi noorhärra Oodo ja tema õde Emilia. Sõbrad tegid koos igasuguseid huvitavaid asju. Nad tülitsesid väga vähe ja kui sedagi, siis leppisid ka kohe ära, aga kui Oodo suureks sai, siis hakkas teda häirima Jaanuse vabadus ning nad asusid omavahel sõjajalale. Jüriöö ülestõusul, mida juhtis Tasuja ehk Jaanus, tappis Tasuja Oodo vihast, sest tema oli tapnud tema isa. Ja seda ei suutnud Tasuja talle andestada. Tasuja sai Tallinna linna all surma. Kui eestlased olid Jüriöö ülestõusu kaotanud, müüs Taani kuningas Eesti 19000 hõbemarga eest maha Saksa ordule. Rohkem Eesti orjade
aga teisi tundma õppides võin rääkida palju, erinevatel teemadel. Vahetusõpilaseks tahaksin minna riiki, kus inglise keel on riigikeel. Mulle meeldiksid näiteks Suurbritannia, Kanada või Uus-Meremaa. Keel on oluline just teiste mõistmise ja õppimise lihtsustamiseks, eriti kuna mul neis riikides tuttavaid ei ela. Muidugi on võimalik ka mõni uus keel ära õppida, aga see võtab kaua aega ning ei ole alati mõttekas, kui sul pole seda vaja tihti kasutada. Reisinud olen vähe ning sedagi lähedastes riikides, seega oleks hea näha ka kaugemaid kohti ning sealset elu.
Päike Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päike on üks 100-st miljardist tähest meie galaktikas Läbimõõt: 1,390,000 km Mass: 1.988820 x 1027 tonni ehk 1,988,920,000,000,000,000,000,000,000 tonni Kaugus Maast: 149,6 miljonit kilomeetrit Moodustab 99,8% päikesesüsteemi kogumassist Päikese mass koosneb 92% vesinikust ja 7% heeliumist Temperatuur tuumas: 15,000,000 ° C Temperatuur pinnal: 5500 ° C Päikese magnetväli ulatub teisele poole Pluutot Päikese poolt väljastatav energia toodetakse tuumareaktsiooni käigus Igas sekundis muundab Päike 7 miljonit tonni vesinikku heeliumiks, mille käigus tekib 5 miljonit tonni energiat Tuumas tekkinud energial kulub pinnale jõudmiseks miljon aastat Päikese pinda nimetatakse foto...
mille moodustasid tema koolivend ja klahvpillimängija David Bryan Rashbaum, basskitarrist Alec John Such ja trummar Tico Torres. Viimasena leiti kitarrist Richie Sambora. Esimene plaadileping saadi kompaniilt Mercury Records. Debüütalbum "Bon Jovi" ilmus 21. jaanuaril 1984 ja seda müüdi üle poole miljoni eksemplari. 1988. aastal jõuti järgmise plaadini "New Jersey", mille nimi näitab osariiki kus laulja Bon Jovi sündis. Eelmise plaadi edu tuules müüdi sedagi üle viie miljoni ekseplari ning sellega tõusis ansambel üheks juhtivamaks rockibändiks üle maailma, olles viie lühikese tegutsemisaasta jooksul müünud juba üle 25 miljoni plaadi. Edasi otsustas bänd aja maha võtta ja pühenduda sooloprojektidele. 1992. aastal oli ansambel jälle koos, ent sedapuhku ei pakutud enam metalset rocki vaid pisut melanhoolsemat stiili heliplaadil "Keep the Faith". Muutunud oli ka meeste välimus ning Jon kandis hoopis soliidsemaid ja lühemaid juukseid.
Oma teekonna 53. päeval ta kohtas ühte laeva kus talle pakuti lõunat, kuid sellest ta keeldus ning jätkas oma teekonda. Väidetavalt oli ta seal laeval olles teinud oma reisi suurima vea, võttes vastu pakkumise tass kohvile ning see olevat ta organismi, mis oli harjunud mereveega ja kalaga täiesti sassi keeranud. Ta lõpetas oma 4400 kilomeetrilise teekonna Barbadosel ja selleks ajaks oli ta kaotanud 25kg oma kehakaalust ning pärast seda reisi ta viibis lühiajaliselt haiglas ning sedagi uuringute pärast. Ta on selle reisi kohta avaldanud ka raamatu, mille nimeks on "The Voyage of the Heretique" ( tõlgituna "Vabatahtlik merehädaline"). Ta suri 80-aastasena Prantsusmaal Toulonis. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Alain_Bombard http://web.zone.ee/veereis/kip_maailm.html http://www.bymnews.com/new/content/view/15328/1/ http://en.wikipedia.org/wiki/Alain_Bombard
kohati võime väita, et elurütm korraldab meie elusid. Valgusfoori tulede vahetumine, inimeste liikumine, bussigraafikud jne. kõik see on rütmiline ja korduv. Kaasaegse inimese kiire elu juurde võib rütm tuua tasakaalu ja rahu, kui liiga palju sama rütmi võib muutuda üksluiseks ja tüütuks ning seda nimetatakse rutiiniks. Inimene seevastu, seltskondlik ja seiklusiotsiv olend nagu ta on, võib hakata vaheldusrikkust otsima ning sedagi leidub eri kujudel. Elus esinevate takistuste ja probleemide ees ei tasu heituda, tuleb neile julgelt vastu astuda ja muuta elu elatavaks! Metropolid pole ainus paik, kus rütme esineda võib. Väga hästi on need ka looduses esindatud. Vihmasabin aknalaual, põudade esinemine, jõgede üleujutused need on vähesed rütmid loodusest enesest. Südamerütm on vast täpseim ja olulisim inimelus. Tuks- tuks-tuks ei saa me seda heli eirata, kuna see rütm on alati meiega. Ka öö ja päeva
Paljud inimesed , kaasa arvatud ka mina , unustavad ennast arvuti taha lihtsalt ära ja võivad niimoodi seal olla mitu tundi järjest . On ka lapsi ja minu vanuseid ,kes on saanud endale prillid ,kuna ei piiranud enda teleka vaatamis ja arvtis olemise tahet . Nagu ütleb ka vanasõna , et ,,Omad vitsad peksavad" . Minul veel prille pole ja loodan , et ei saa ka , sest mina ei istu väga tihti ega kaua arvuti taga . Tavaliselt saan arvutisse vähemalt kord nädalas , kui sedagi . Minu arvates pole arvuti nii tähtis , et tasuks selle nimel enda tervist rikkuda .
Aga just seda ongi. Inimesed vaatavad filme ja justkui sa süvened sellese nii palju, et hakkaksidki endale sellist elu tahtma. Enamik filmi režissööre on teinud sellise filmi nagu nemad soovivad, et nende ideaalne elu oleks. Filmides just kujutab sellist kaasa haaravust ja ideaalset elu millest enamus maailmas ihaldaks. Filmide huvitav fakt on see, et igas filmis leidub alati midagi õpetlikku. Kas näiteks oled enda üle uhke. Oled õnnelik mis sul on, sest paljudel pole sedagi. Mõned filmid mida mina näinud olen põhineb päris elus juhtunul, kuidas need inimesed võtavad end kokku ja räägivad oma loo maailmale, kuidas nad on seda situatsiooni aktsepteerinud või kuidas see elu siis läks pärast mingit õnnetust. Need on julged ja vaprad inimesed kes jagavad oma mälestusi maailmaga. Tahaks siin kohal välja tuua ka selle kuidas filmid näitavad ka tänapäeva elu. Kuidas koolis asjad tegelikuses on või kuidas alati unistada siis see
Suurt osa mängib siin Eesti tasakaalus riigieelarve, aga on muidki tegureid. Ajakirjanduses on küllalt palju räägitud vähesest hoiustamisinnust ja nappivast krediidiressursist, märksa vähem aga sellest, et kolme Balti riigi võrdluses on neist kõige väiksema - 1,5 miljoni elanikuga Eesti - pangahoiused elaniku kohta selgelt suuremad kui 3,7 miljoni elanikuga Leedus ja peaaegu sama suured kui 2,6 miljoni elanikuga Lätis. Seejuures tasub märkida sedagi, et Eesti 1994. aasta tegelik SKT võis olla suuremgi, kui EP makromajanduse osakonna arvestuste aluseks võetud 32748,2 miljonit krooni (Statistikaameti ametlikes andmetes on SKT suuruseks fikseeritud koguni 30227,6 mln. kr.)... Eri riikide säästumäärade võrdlus pikema ajavahemiku vältel on lubanud teha üldistava järelduse, et reeglina kasvab majandus kiiremini neis riikides, kus säästumäär on kõrgem. Viimase kümnendi 20-st edukaimast (kiireima majanduskasvuga) riigist polnud
Väga populaarsed on metskaktused Vietnamis ja üldse Aasias, ent neid kasvatakse palju ka Lõuna-Ameerikas riikides. Tihnikkaktused (Stenocereus) Kui viigi-ja metskaktuste vilju kasvatatakse ja turustatakse üle maailma juba ammu üsna laialdalest, siis ülejäänud kaktuste viljadel on reeglina vaid kohalik, ehhki mõnes piirkonnas vägagi arvestatav tähtsus. Siiski on tihnikkaktuse liik (Stenoccereus queretareonsis) Mehhikos juba kultuuristatud. Sedagi liiki on indiaanlased suureviljalise viigikaktuse kõrval juba vähemalt poolteist tuhat aastat enne Kolumbust kasvatanud ning praegusteski istandikes kasvanud taimed on Kolumbuse-eelsete valitud kloonide otsesed järglased. Vähegi märkimisväärset ristamist ja teadliku sordiaretust selle liigiga seni tehtud pole. Stenoccereus'e kuni 200g raskused viljad on palju maitsvamad ja märksa suurema viljaliha osakaaluga (74-82%) kui näiteks suureviljaliste viigikaktuste marjad
- probleem Iiri ja India asjadesse vaid iseseisvumisega majandusküsimustes - Iiri iseseisvumine 1937 - pärast - lepituspoliitika Hitleri majanduskriisi ei Saksamaaga sedagi: - 1935 mereväeleping neutraliteediseadus Saksamaaga - 1938 Müncheni konverents
Mis need on? Mikrolained on elektromagnetiline kiirgus sarnaselt nähtavale valgusele, raadiolainetele ning radioaktiivsele gammakiirgusele. Mikrolaineahju oluliseks komponendiks on transformaator, mis muudab tavalise 220 voldise pinge kõrgepingeks. Seejärel saadetakse vool magnetronile, mis tekitabki mikrolaineid. Mikrolaineahju poolt argumendid Mikrolaineahjus valmistatud toidul pole kantserogeenseid omadusi, ehkki sedagi on mõnikord oletatud. Mikrolained ei ole piisavalt energilised ehk suure sagedusega, et omada ioniseerivat mõju. Kas mikrolaineahi hävitab vitamiinid ja toitained? Cornelli ülikooli teadlased viisid mikrolaineahju ohutuses veendumiseks läbi katse spinatiga. Selgus, et pliidi peal keedetud spinat kaotas 77 protsenti foolhappest ehk vitamiinist B9. Mikrolaineahjus jäi aga suurem osa foolhappest alles. Tüüpiline mikrolaineahi [1] Ukse vabastusnupp [2] Ukse vaateava
Mis peaks aga piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita? Selles küsimuses läksid puritaanide arvamused järsult lahku. Kui puritanism oli algselt piirdunud vaid õpetatud teoloogide seisukohavõttudega, siis 1620.-1630. aastatel muutus see rahvahulkade ideoloogiaks. Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks, kus vaimulike asjade kõrval arutati ka argielu probleeme. Niisiis täitsid puritaanlikud kogudused sedagi osa, mida järgmisel sajandil etendasid poliitilised organisatsioonid Ameerikas ja poliitilised klubid Prantsuse revolutsiooni aegadel. Muutus ka puritanismi sisu, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi.
Mis peaks aga piiskopivõimu asendama või kuidas tuleks kirikut juhtida ilma piiskopita? Selles küsimuses läksid puritaanide arvamused järsult lahku. Kui puritanism oli algselt piirdunud vaid õpetatud teoloogide seisukohavõttudega, siis 1620.-1630. aastatel muutus see rahvahulkade ideoloogiaks. Loodi palju puritaanlikke kogudusi, mis kujunesid ühteaegu kooskäimise kohtadeks, kus vaimulike asjade kõrval arutati ka argielu probleeme. Niisiis täitsid puritaanlikud kogudused sedagi osa, mida järgmisel sajandil etendasid poliitilised organisatsioonid Ameerikas ja poliitilised klubid Prantsuse revolutsiooni aegadel. Muutus ka puritanismi sisu, sest rahvas tõlgendas teoloogilisi probleeme omamoodi.
Kuressaare Ametikool FOTOTÖÖTLUS Kokkuvõte Ingrid Heinala KKP1 Kuressaare FOTOTÖÖTLUS Fototöötlus teenib mitmesuguseid eesmärke. Küllap tähtsaim (või vähemasti levinuim) neist on pildistatava objekti/stseeni võimalikult täpne, kvaliteetne ja tehniliselt pädev edastamine vaatajatele. Selle eesmärgi vaatepunktist võttes on ideaalne fototöötlus selline, kus tehakse vaid seda mis hädasti vaja ja sedagi soovitakse teha võimalikult vähe. Seega sõltub lõpptulemuse kvaliteet kõige rohkem sellest hetkest, millal foto tehakse hiljem tehtud töötlus saab seda paremuse suunas mõjutada õige vähe. Veel võimalusi hea foto saamiseks on neid skanneerides suure tihedusega või osta neid interneti pankadest. Halva kvaliteediga pilte leiab interneti veebisaitidel. Kvaliteetifail algab 2MB'ist kuni 20MB'ini. Tihti mõistetakse fototöötluse all ka sellist protsessi, kus fotot moonutatakse
Mille nimel võitles ja miks hukkus Hamlet? William Shakespeare'i tragöödia ,,Hamlet" räägib samanimelisest Taani printsist, kes leinates oma surnud isa saab äkitselt teada, et lahkunud kuningas oli hoopis mõrvatud ja seda oma venna poolt. Hamlet asub isa eest võitlema, kuid kui ta on oma eesmärgi täitnud, siis hukkub ta ka ise. Juba teose algul saab lugeja aru prints Hamleti vimmast tema onu Claudiuse vastu, sest viimane on abiellunud printsi emaga ja sedagi ainult kuu aega pärast Hamleti isa surma. See otsus pahandab Hamletit, sest tema jaoks oli ema abiellumine oma kadunud abikaasa vennaga sobimatu ning liiga rutakas tegu. Hiljem kui Hamlet saab teada, et Claudius ka mõrvas tema isa, lisandub üheks põhjuseks ka täiesti loomulik kättemaksuiha. Claudius oli salakaval ja julm ning mürgitas Hamleti isa, kui ta oli rahulikult maganud. Hamlet oli seetõttu raevunud ning pulbitses vihast oma onu vastu.
Ma olen väga uhke, sest Eesti loodus on väga puhas ning ainulaadne. Kusagil mujal maailmas ei ole loodus nii puhas kui Eestis. Samuti rõõmustan ma selle üle, et eestlased on muutunud avatumaks ning abivalmimaks. Mäletan veel aegu, mil inimesed vaatasid mulle kurjalt otsa, kui neilt abi palusin. Kuid heaga käib kaasas ka halb. Eestlased ei ole ühiskondlikult aktiivsed, sest ainult kord aastas toimub selline üritus nagu ,,Teeme ära! 2008", kui sedagi. On ka teisi probleeme, millele tuleks lahendus leida. Esiteks on Eestis liiga suur import ning liiga väike eksport, tänu millele meie farmid pankrotti lähevad ja inimesed linna kolivad. Sellele probleemile näen ma ainult ühte lahendust tollimaksude suurendamine, kuna siis läheksid võõramaised tooted kallimaks ja eestlased ostaksid rohkem kodumaiseid tooteid. Ma paigutaksin riigi raha rohkem haridusele, sest lapsed
veendunud, et nende päev peab mööduma kindla graafiku alusel. Hommikul külastati tuttavaid, aeti nendega arukat ateenlasejuttu ja mindi edasi, tegelema kehaliste harjutuste või otsiti sobiv koht, kus süüa. Vahel külastati ka mitmekesi mõnda sõpra, korraldati seal asjakohane pidusööming, peale seda mindi koju. Naiste ülesandeks oli olla enamik ajast kodus, valvata lapsi ning hoolitseda kodu eest. Naine sai välja ainult väga oluliste pidustuste ajaks, sedagi ainult viivuks. Spartas seevastu aga oli eluolu selline, et noored poisid, kes olid võimelised endaga hakkama saama, saadeti niiöelda kooli, kus õpetati neile võitluskunste ning seda, kuidas kaitsta oma riiki ja rahvast. Peale 18aastaseks saamist oli noormehel õigus asuda iseseisvale elule, mis tähendas aga seda, et ta tegeles iga päev regulaarselt enese treenimisega ning võitluskunstide täiustamisega. Erinevalt Ateenast ei olnud
emotsionaalselt lähedane aines. 2 CISM mudel kooli kriisiabis CISM mudel töötati Jeffrey T. Michelli poolt esmalt välja päästeteeninstuse töötajate nõustamiseks. Nüüdseks on seda katsetatud erinevatel katserühmadel, nagu näiteks sobilikkus kriisiabiks koolis. (Morrisson: 765) Kriisiabi on koolides viimaste aastatega arenenud. Samas on selle sotsiaalsest paikapidavusest vähe teada ning sedagi enam abi saajate kui osutajate vaatenurgast. (Morrisson: 767) Kõnealune uurimus viidi läbi viie-aastase perioodi jooksul, et uurida CISM-i efektiivsust õpetajate ning koolipersonali perspektiivist ning pakkudes korrapärast struktuuri ja toiminguid ning ühist suhtluskeelt tulemuse saavutamiseks. (Morrisson: 767, 770) Kolm kahepäevast kursust pakkusid osalejatele antud teemal teoreetilisi teadmiseid ning praktilisi grupitöid (Morrisson: 768), mis kokku tunduvad põhjaliku aluspaketina
Egiptuse 100 miljonist hektarist on asustuskõlblik vähem kui 5 mln ha. Ülejäänud on veetu ja viljatu kõrb, üks elutumaid kogu maailmas. Enamuse asustuskõlblikust maast moodustab Niiluse org ja delta, ülejäänud rannikuäärsed alad ja oaasid. Vegetatsiooniperiood võiks kesta soojavaru poolest kogu aasta, kuid vihma ei saja peaaegu üldse ja nii sõltubki kogu põllumajandus vaid kunstlikust niisutusest. Vesi saadakse Niiluse jõest. Nii saabki kasvatada vaid ühe saagi aastas, kui sedagi. Egiptus on taimekasvatusmaa. Omatarbeks kasvatatakse nisu, riisi, sibulat, oaasides aga ka datlipalmi. Peamise tulu moodustavad siiski suhkruroog ja puuvili. Roogu töötleb suhkrutööstus. Puuvilla seemnetest pressitakse toiduõli. Tänu puuvillale on ka kergetööstus üks egiptuse peamisi tööstusharusid. Kõige suuremaks tööstusharuks on terasetööstus. Majandusgeograafiline asend Egiptus on kolme maailmajao Aafrika, Aasia ja Euroopa looduslik ristumiskoht. On riik
" Meie klassil on käimas gümnaasiumi eelviimane aasta ning ideaalis peaks olema nüüdseks igal õpilasel enam-vähem selge, mida ta edasi soovib teha ja kuhu minna. Kahjuks on ideaal üks asi ja reaalsus hoopis teine. Viisin läbi Tartu Kommertsgümnaasiumi 11b klassi valitud õpilaste seas läbi intervjuud seoses edasiõppimisega ja nende valikutega. Selgus, et 50% küsitlutest ei ole siiani teinud eriala valikut ning kui küsiti, kuna nad seda teevad, siis vastati homme. Uurisin sedagi, kas kõik küsitlutest soovivad õppida Eestis, sest on ju teada tuntud tõde, et spetsiifilisemaid erialasid meie ülikoolides ei õpetata nagu nt moe fotograafiat või moeäri juhtimist ja turustamist. Küsitlutest vaid Mihkel soovis minna välismaale õppima peale 10 aastat kestnud õpinguid Eesti ülikooli(de)s. Positiivne oli see, et kõik küsitletud soovivad läbida nii bakalaureuse kui ka magistri.
Talupoegade seis oli võrreldes Rootsiga päris nukker. Rootsis olid talupojad isiklikult vabad ning nad said läbi esindaja osaleda ka riigiasjade otsustamises. Eesti talupoegade olukorra muutmiseks tehti küll mitmeid katseid, kuid pärisorjust ei suudetud kaotada. Juba 1601 aastal üritas hertsog Karl talupoegade olukorda parandada, kuid teda ei võetud piisavalt kuulda. 17 . sajandi jooksul sai pärisorjus siin veel suuremad õigused. Alles sajandi lõppus hakkas olukord paranema, kuid sedagi ainult kroonumõisates. Mõisnikel keelati talupoegi liigselt koormata ning teopäevi vähendati samuti, piirati mõisnike õigust talupoegade toodangu omastamises. Eramõisates jäi kord aga samasuguseks.
Kui rääkida Goriot'st, kui isast, võib öelda, et ta oli hooliv ja ennast ohverdav, kui kodanikust, aga ükskõikne ja, kui nii võib öelda, eluvõõras. Kuni oma varade tütardele jagamiseni, oli ta väga austatud ja jõukas ettevõtja. Mõlemad tema tütred abiellusid ja kuna äiad Goriot'd häbenesid, võõrdusid tüdrukud oma isast. Avalikult enam ei kohtutud. Ainuke võimalus oma lapsi näha avanes Goriot'l ainult siis, kui neil raha vaja oli, sedagi salajas. Isegi tema surivoodile, kuigi Goriot oli kogu oma maise vara tütardele jätnud, nood ei ilmunud ja isa pidi surema õnnetult. Oma elu viimased aastad veetis Goriot pansionis. Algul, olles üsna rikas, elas ta parimas toas ja kandis häid, kalleid riideid, kuid et tütarde mehed neile kõige ihaldatu jaoks raha ei andnud, kulutas ta suure osa oma sissetulekust nende soovide täitmiseks. Ta müüs oma võlakirjad, parimad riided ja kolis
Armastus tekkis neiu südamesse, Rikkus polnud enam miski Meeski teadis, et langeb igatsusse Ainult kirg kees neis kui tuuleveski Sest nende tunded polnud enam vaos Teie teha pole enam midagi Unistustestki oli saanud vaid kaos See tunne oli kõik ja mitte sedagi! Carmen(Georges Bizet 1838-1875) · tegelasteks lihtrahvas · peaosatäitjaks mustlasneiu · ooperis oli ka kõneteksti · koomiline ooper · 1597a. - esimene ooper · 1598a.-lavastati "Daphne"(J.Peri) · 1637a.-avalik ooperiteater Veneetsias · 17.saj.keskel-ooperi nime kasutuselevõtt · 17.saj-18.saj I pool-barokkooperi hiilgeaeg · 18.saj II pool-ooperi juht positsioon läheb Itaaliast Austriasse. · 1 tõeline ooperihelilooja oli C.Monteverdi · 17-18saj
Etüüd Jooksen pimesi mööda Sõle tänavat Kopli liinide poole ning tunnen, kuidas jaks hakkab vaikselt otsa saama. Seisma jääda ei tohi, sest see tähendaks vaid üht – nad jõuaksid mulle järele. Jooksen sihitult edasi, silme ees virvendamas kunagise kodu pilt. Kardan, et olen eksinud, kuid äkitselt näen kauguses kolmekorruselise puust uberiku hajuvaid piirjooni. Maja on tundmatuseni muutunud ning imestan, et selle üldse ära tundsin. Uksest sisse minna aga ei saa, see on koos akendega kinni löödud. Teen majale tiiru peale ja leian ainsa katkilöödud klaasidega akna, kust sisse mahun pugeda. Peatumata jooksen kolmandale korrusele, just sinna, kus ma kunagi oma ema ning vennaga elasin. Korterisse pääsen ilma suurema vaevata ning ühtäkki leian end hämarast köögist. Ma mäletan, kuidas ema alati pahurdas, et korteris vaid üksainus aken on ning seegi asus köögis. Kuid tol ajal ei saanud me endale par...
HARILIK MÄND Mänd on Eesti kõige tavalisem metsapuu. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Nii on mänd peaaegu ainuke puu kuivades nõmme- ja palumetsades ning rabades. Ainukeseks piiravaks teguriks võib tema kasvule saada valgusepuudus. Seetõttu me ei kohta mändi hämara kuuse- või lehtmetsa all. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Kuna kuivades männimetsades suudavad kasvada väga vähesed taimed, siis peab mänd ise olema paljudele loomadele toiduobjektiks. Nii võime kohata männiokastel rohelisi putukavastseid, koore alt leida aga üraskite keerulisi käike. Kõrgel võras võib kuulda vaikselt sädistamas käbilindu ja oma sepikojas käbidest seemneid välja toksimas musträhni. Metsisele on männiokkad üheks põhitoiduks. Isegi kalad saavad mändidest palju head: ne...
See jääkski lendama, kukkudes pidevalt, aga ei jõuaks kunagi maa peale. Teisisõnu, see jääks orbiidile lõksu. Newton mõistis, et Kuud ei peagi mingi jõud tõukama. Nagu Galileo oli juba avastanud, läheb liikuv keha inertsi tõttu muudkui edasi. Newton taipas, et inertsi mõjul liiguksid kehad sirgjooneliselt, kui just mõni jõud neid kõrvale ei kalluta. Kuu "tahaks" lennata otse, kuid Maa gravitatsioonijõud tõmbab teda tagasi ja muudab liikumistee ringikujuliseks. Newton mõistis sedagi, et täpselt samamoodi "kukuvad" planeedid ümber Päikese, mille tohutu gravitatsioon hoiab neid orbiidil lõksus. Ta arvutas matemaatiliselt välja planeetide täpse kiiruse ja orbiidi kuju. See oli hirmkeeruline ülesanne, mis võttis tal aega aastaid ning mille tarvis ta pidi koguni leiutama uue matemaatikaharu, diferentsiaal-integraalarvutuse Asi oli seda väärt. Tal õnnestus välja selgitadanii see, kuidas gravitatsioon töötab, kui ka
organismi peamiselt hingamiselundite, vähem naha kaudu. Eriti mürgiste värvidega töötamisel (akrüülvärvid, eposiidi sisaldavad tooted jt) tuleb kasutada hingamiselundite kaitsevahendeid, isegi gaasitorbikut, ja naha kaitseks kindaid. Ülestõstetud raskuste all ja kohtades kus kõrgustes tehakse töid on seismine keelatud. · Akrüülvärvidega värvitud ruumis ei tohi paar päeva viibida. · Meeles tasub pidada sedagi, et keemiliste ainetega, sh värvidega määrdunud kätega ei tohi süüa, juua ega suitsetada. · Naha kuivuse ja nahahaiguste vältimiseks määrige nahka rasvase kreemi või taimsete õlidega. · Kemikaalidega pidevalt kokku puutudes vajab organism vitamiinirikast toitu toorsalateid ja puuvilja. Kindlasti peale lihvimist tuleb tolm ära eemaldada. Kõrgustes töötamisel peab
Vahel tundub, et eestlasi võib võrrelda kui elutu planeediga. Meie rahvas on nii endassetõmbunud ning sageli ei näe oma ninaotsastki kaugemale. Tüüpilises eesti peres on vanemad hommikust õhtuni tööl ning lapsed on täiesti omapäi. Armastus, hellus ja hingesoojus jäävad pahatihti tahaplaanile. Kui sageli avaldab keegi meile enda tundeid ning jagab meiega oma rõõmu? Kui tihti jalutab meile linnas vastu inimene, kel naeratus näol? Aastas mõned korrad ehk, kui sedagi. Nii varasematel aegadel kui ka tänapäeval on eestlasel esikohal töö, ning siis alles pere ja muud väärtused. Olen puutunud piisavalt kokku võõramaalastega, et teha selget vahet lõunamaa ja põhjamaa inimeste suhtumisel ellu. Lõunamaa riikides peetakse oluliseks peret, inimesed on väga tundelised ja avatud. Inimesed ei raba päev otsa tööd teha, vaid veedavad rohkem perega aega. Käivad palju väljasõitudel või istuvad lihtsalt vabas õhus ja ajavad juttu
Kahe tunni pärast tuli teine inimene nimega Elisha Gray, kes tahtis panteti saada, aga jäi ilma. Etapp 1 Seadme välimus ei olnud üldse tänapäeva telefonidega sarnane. Toru oli vaheldumisi nii rääkimiseks kui ka kuulamiseks. Telefonil ei olnud helinat. Kui tahtsid helistada pidid vilega torru signaali andma, et teine seda vilinat kuuleks ja vastu võtaks. Seade töötas ainult 500m kaugusel, kuid sedagi oli tol ajal küllalt. Etapp 2 Sel samal aastal hakkas saksa firma Peterburi tööstuses „Siemens & Halske” tegema seadmeid kahe telefoni toruga. Üks toru oli rääkimiseks teine toru kuulamiseks. Etapp 3 Lõpuks 1877-1878 aastal leiutas Thomas Alva Edison mikrofoni söe pulbriga. See säilis praktiliselt ilma muutumisteta kuni 1990 aastateni, aga kusagil töötab ka siia maanigi
esinesid vaevused, on need nüüd möödas ja meeleolu hea. 7.-9. kuu koormavad rasedat füüsiliselt kõige enam. Viimaseid nädalaid lapseootel naine vajab eriliselt lähedaste toetust, et leida endas sünnituseks vajalik tasakaal. Mees tunneb üha suuremat vastutust lapse ja naise heaolu eest. Peamine on säilitada rõõmsameelsus ja nautida koos partneriga lapseootust. Raseduse ajal võib seksida, see ei vigasta last. Kuigi enamik rasedusi kulgeb plaanipäraselt, juhtub sedagi, et lapseootus toob kaasa pisaraid ja kaotusevalu. Teadlikkus võimalikest rasedusega kaasnevatest ohtudest ja neid põhjustavatest teguritest annab inimesele võimaluse neid teadlikust vältida. Loote arengus on kõige kriitilisemad kolm esimest raseduskuud, kui arenevad välja elundid ja elundsüsteemid. Raseduse viimastel kuudel tuleb samuti tavapärasest ettevaatlikum olla, sest siis on eneaegse sünnituse oht.
naljalt kaugemale tänasest päevast ning kogu oma kodu kehvuse juures korduvalt kinnitab, et ta on oma eluga rahul. Romaani tegevustikku kannab siiski Hannes, Turja pere noorim poeg. Raamatus peategelane võttis vastu palju seilusi ja pääses sealt eluga ja vapralt välja. Neil oli vaene pere ja Hannes sai õpimisest ainult unistada. Vahest polnud neil midagi süa. Peategelane püüdis kala ja isa tegi oma õlut ja ema küpsetas leiba. Minikord polnud neil sedagi. Hanesse vena Arno läks maailmarännakule. Raamatu lõpus surevad kõik Hanesse lähedased. 3. Probleem: Autor näitab, et põhiline on otsus. Et meie ei oska teha õiget otsuseid. Nii oligi Hanessel ta kolis ära ja ainult lõpus sai aru, et tema saab elada ainult nende inimestega ja mere juures. Teine probleem oli raha. Terve elu Hanesse kogus raha oma unistusele. Tema unistus oli ilus maja. 4. Tegelased:
selle kujutis, antud juhul negatiiv. Filmi ilmutamine Tavaline ilmutamine (v.a. kiirilmutus) on üpriski pikk protsess ja ühe pildi ilmutamine käsitsi võtab aega 12-18 min., negatiivide stabiliseerimine kuni 20 min., sõltuvalt kemikaalidest, nende tugevustest ja soovitud tulemusest. Kuna film ei kannata valguse sattumist juba olemasolevale negatiivile, tuleb film aparaadist eemaldada täielikus pimeduses, see järel tuleb see tõsta filmi tanki ja see korralikult sulgeda ja sedagi pimeduses. Seejärel tuleb filmi puhta vee all pidevas, ühtlases joas loputada kuni 20 min. Alles seejärel saab pilte lasta paberile ja luua negatiivist positiiv, kuid seda sammutigi pimedas, lubatud on vaid õrn punane valgus. Kui pildipaberile on lastud valgus läbi negatiivi, tuleb seda hakata kemikaalides töötlema. Üldjuhul on kemikaale kolm ja loputus vedelike kaks. Fotopaber läbib kuni 18 minutilise protsessi nendes vedelikes, misjärel pannakse pilt kuivama ja seejärel
Teadlased tunnistavad, et jääkilp on sulanud juba tuhandeid aastaid ja kui sulamine jätkub samas tempos, võtab veel seitse aastatuhandet, et jää kaoks sootumaks. Inimese tegevusel polevat asjaga pistmist. Ainus asi, mis jääkilbi päästa võiks, on uue jääaja saabumine. Kuid mida valitsused ka ette ei võtaks, merepind tõuseb paari järgmise sajandi jooksul igal juhul kahe meetri võrra ja pühib minema nii mõnegi saarerahva. Ookeani soojuspaisumine võtab aega aastasadu pärast sedagi, kui süsihappegaasi sisaldus stabiliseerub. Soojus tungib ookeanisügavustesse aeglaselt, ent järjekindlalt. Kui olukord jääb praeguseks, siis nihkub häving sajandi võrra edasi. Kui süsihappegaasi sisaldus väheneb praegusega võrreldes 50 protsenti, siis metsad arvatavasti säilivad. Mina arvan, et kliima soojenemises on siiski süüdi inimesed. Me tahame koguaeg endale uusi ja paremaid asju, kuigi vanad on täiesti kasutamiskõlbulikud
või pikaajalist vangistust. Toon näite maailmasõjast, keegi ei tahtnud olla kaotaja poolel. Eesti rahvas jooksis nii sinna kui siia ja sai seda omal nahal tunda kuidas vahetus võim ja olukord. Oli ja kindlasti ka on siiamaani neid, kes kindlasti ei allu provokatsioonile ning võõrvõimule, kuigi on ka löövad käega. Näiteks eestis elavad venelased. Mis te arvate, kui suur on see protsent kes Eesti riigi eest sõtta läheks? 5-10%, kui sedagi. Vahest on tunne et elame Venemaal. Siin võõrvõimu rohkem. Nad on alati koos, hoiavad ühte. Muidu elavad vagaralt mie keskel aga kui sõjaks läheb siis on esimesed kes noa selga löövad. See pole ainult siin Eestis, see on igalpool, isegi Venemaal. Meil on, mida neilt õppida ja neil on, mida meilt õppida. Siiski on meil ju mitte ainult hingeline kuid ka füüsiline sitkus korduvalt proovile pandud. Alati oleme saavutanud seda mida saavutada tahtsime.
Eestlasi oli palju, kuid kõik tegutsesid omaette. Kuigi probleeme oli ka relvastusega, oleks see olnud lihtsamini korraldatav, tehes koostööd nii omavahel kui ka naaberriikidega. Kuna Eesti jagati mitme maa vahel ära, siis oli neil ka raske midagi ühiselt teha. Kõik maad, kes mingit osa Eestist omasid, kartsid teiste tegevust koostöö nende vahel puudus. Katoliku kirik sai endale hea maatüki, kuid oht, et rootslased ja taanlased võivad sedagi ala endale tahta, säilis. Eestlaste ristiusustamine oli ilmselt paratamatus. Meie maa asub heal asukohal ning kuna me olime ka paganad, siis oleks varem või hiljem mõni riik meid nagunii rünnanud. Võimalik, et siis oleks meie rahvast aga veelgi rohkem tapetud ning praeguseks meid enam võib-olla polekski.
mustika omad, kuid nad on siiski väga väärtuslikud ja neid ei või mitte raisku lasta. Samas võib sinikasaak olla mustika omast ka tuduvalt suurem, isegi kuni 1,2 tonni marju hektarilt. Kuid ega päris ilma asjata ei ole selle taime nimeks ka joovikud saanud. See tuleb sellest, et rohkel söömisel võib ta tõesti mõnedel inimestel kutsuda esile joobe tunde. Harvem võib sinikas ka iiveldust põhjustada. Kuid need nähud avalduvad vaid mõnedel inimestel ja sedagi mitte alati. Midagi mürgist selles taimes pole ja kui teil ka midagi juhtub, siis karta pole vaja. Te lihtsalt saite teada, et teie olete see õnnetu, kel ei tasu enda tarbeks sinikamoosi keeta. Peale hoidiste tegemise on sinikaid kasutatud palju ka veinitööstuses. Üks erinevus on aga mustika ja sinika vahel veel. See on peidus maa sees. Nimelt sinikal ei arene pikki roomavaid maasiseseid risoome, mille abil kiiresti levida. Seepärast
hoogsat ja rõõmsat peopilti. Sisu on helides tajutav, mõistetav. Kõige väljenduslikum 1. osa, mida antakse kuulajale edasi massiivsete akordide saatel unisonis (ühehäälselt); kõrvalteema edastab lüürilist poolt, mis oma arenduses ei jää palju maha peateemast, st mõlemad teemad on jõulised ja kajastavad kangelaseteema edastamist. Nagu Borodini sümfooniad, nii jutustab ka tema ainuke ooper "Vürst Igor" kaugetest vägilasaegadest. Sellepärast võiks sedagi teost II sümfoonia alapealkirja ümber kohandades nimetada vägilasooperiks. See oli ühtlasi ka Vene esimene vägilasooper. Hoogne, lustakas, sümfooniline lahendus, orkestri oskuslik kasutus, muusikal romantiline väärtus, kindel sisu edastav roll. "Vürst Igori" aluseks on XII sajandi lõpust pärinev lugulaul "Jutustus Igori sõjaretkest". See tundmatu autori ajaloolisel materjalil põhinev teos jutustab ühest neist paljudest sõjakäikudest igipõliste vaenlaste polevetside vastu
Arhaismid on nüüdisinimesele võõrad. Küll aga on talle harilikult teada vanamoelised sõnad ja niisuguste sõnade tähendus. Nt trehter (= lehter), triiphoone (= kasvuhoone), tritsutama (= uisutama), trotuaar (= kõnnitee), papiljott (= lokirull), tuhv (= trepiaste), truuvilt (= truult), meelehaigus (= mure, meelehärm), tuleriist (= tulirelv), külgehakkav haigus (= nakkushaigus). Tunneme, et need sõnad on nagu vanamoelised rõivad. Tuleb ette sedagi, et vananenuks arvatud sõna taas värskena käibesse läheb. Nii on juhtunud paljude sõnadega, mida Nõukogude kord pooleks sajandiks kasutusest kõrvaldas ja mida sõnaraamatud hakkasid tähistama vananemismärgendiga. Järjepidevuse taastamisel varasema Eesti Vabariigiga on nüüd varjusurmast äratatud riigikogu, eestseisus, volikogu, hoolekogu, vald, haigekassa, õppetool, hõimupäevad jpt sõnad.
Pikalt on otsitud vastust küsimusele, millal algas inimkonnal meeletu tarbimine, loodusvarade hävitamine, fossiilse energia plahvatuslik tarbimise levik jne? Inimene on ajast aega otsinud mugavust ja funktsionaalsust. Andmata endale aru, et selliste soovide eest tuleb lõivu maksta. Kogu oma tarbimishullusega vähendab inimkond loodusressursside tarbimist. Tänasel päeva püütakse rahvast korrale kutsuda ülemaailmsete regulatsioonidega, et säästa sedagi, mis on seni säilinud. Inimeste arv on rekordilise kiirusega kasvanud, suurenenud on väetiste tarbimine, osoonikihi vähenemine, troopiliste metsaalade hävimine jne. Toimub ka kliima kiire soojenemine, suurte üleujutuste levimine. Järjest enam võetakse inimeste poolt kasutusse metsade alust maad. Ja seda kõike taas ahne inimese tarbimisvajaduste rahuldamiseks. On toimunud massiline linnastumine, põllumajanduse intensiivistumine, uute
Huvitav oleks kindlasti olla ka tehnikateadlane. Teada kuidas kõik töötab. Koostada maailma parimaid rakette, sateliite, arvuteid, autosid, jne. Ma polegi ise katseteid teinud. Ei toru siili pauku. Ega midagi muud. Teadlase amtitelt kõige rohkem sihiksin ma praegult siiski veel tehnikamaailma poole, kuid välistatud pole ka võimalused, et minust võib saada maailma kuulus fotograafia teadlane. Või inglise filoloog. Muidugi ka kosmeetikateadlased on olemas, ning ma pean sedagi üheks huvitavaks teadus keskkonnaks. Mõelda sellele, mis raha võib saada näiteks maalides kellegi nägu, ja teha seda perfektselt. Ja järje kordselt võib saavutada kuulsust maailmas mida pole paljud näinud. Kui nüüd mõelda, et minust võiks saada ka arst. Teadlane, kes leiutaks iga suguseid uusi ravimeid, kes raviks haigusi ja kõike muud. See oleks minu arvates päris absurd. Kui juba arstiks hakkata õppima siis kindlasti valiks midagi huvitavat, näiteks
Toit:okkad ,pungad ja marjad. Tiibade siruulatus: 85-125 cm Eluiga: looduses 12 aastat, loomaaias on elanud 18 aastat Metsise kirjeldus. Metsis on meie suurim kanaline. Sugupoolte erinevus avaldub nii kasvus kui ka värvuses. Kuked on suuremad ja üldjoontes musta sulestikuga. Kuke saba on suur ja ümardunud tipuga. Emaslind on ookerpruun, punapruuni rinna ja heleda kõhualusega. Metsis tõuseb lendu suure robinaga ning suudavad lennata vaid lühikesi vahemaid ning sedagi küllalt madalal. Pesa. Metsise pesa kujutab endast maapinnale kraabitud lohku põõsa või puhma all. Metsisel on pesas 4-10kreemkollast pruunide laikudega muna. Kolme nädala pärast kooruvad pojad, kes oma pesa kohe ka maha jätavad. Toitumine. Talvise toidu moodustavad peamiselt männiokkad, kevadel lisanduvad kadakamarjad ning erinevad rohttaimede osad. Suvel on peatoiduks õied, viljad, selgrootud loomad. Sügisel toitub marjadest ja muudest taimedeosadest. Elupaik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
