Suur kanal püha markus klepatra ja antionius bacchus ja nümf Talvepalee kadrioru peterhofi peeter esinen Palmse mõis st paul queens house Rokokoo nimetus tuleneb pantsus keelsest sõnast racaille, mis tähendab merekarpide ornamenti. Rokokoo sisekujunduses : Loobuti välisarhitektuuride detailide kasutamisest Seinad kaeti pannoodega, mida eraldasid liistud või raamid Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika Materjaliks ülekullatud kips või stukk Ornamentika motiivideks taime varred, lehed, merekarbi poolmik Seinad heledates toonides: valge, kuld, pastell toonid Palju peegleid Hiinatsemine e chinoiserie hiina siid ja portselan veduudimaalija maalija, kes maalib linnavaateid ehk veduute, neid käsitletakse ajalooliste dokumentidena. Inglise park looduslähedane pargi stiil, taotleb juhuslikkust, üksikud puud või puude salud,
AJALUGU 1.Ajatelg: ajaloo põhiperioodid, sündmused ja aastad millega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist. ESIAEG: 6-5 milj. Aastat tagasi. Inimese eellane hargnes ahvidest VANAAEG: ca 3000eKr. Kirja kasutusele võtmine KRISTUSE SÜND: vanaaja ja keskaja vahel KESKAEG: 476 Rooma Impeeriumi lagunemine UUSAEG: 1492 Avastasti Ameerika, 1517 reformatsioon LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3
ROKOKOO sünnimaaks on Prantsusmaa, mis hakkas levima 18.saj. Nimi tuleb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab merekarpi. Sisekujundus 1.seinad kaetud suurte pannoodega, mida eraldasid liistud 2.Liistudest hargnes ebasümmeetriline 3.õrn ja kapriisne ornamentika, mille motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed 4.Heledad toonid 5.Intiimne ja võluv 6.Mööbel lainjate joontega. Mood 1.barrokilik laad 2.meestemood naiselik (kõrgete kontsadega kimgad, valged sukad, pitsist rinnaesisega särk, parukad ja meigitud nägu). 3.Naised kandsid parukaid, puhvis kleite ülipeenikeseks kokkunööritud pihaga. Skulptuur 1.Levib pilastika 2.mütoloogilised stseenid 3.olmetseenid. Maalikunst 1.armastustemaatika 2.õrnad värvitoonid 3.mänglev kompositsioon 4.õhuline ja peen pintslitöö. KLASSITSISM Tunnused välisarhidektuuris 1.lihtsus, rangus, reeglipärasus 2.ümarkaar ja kuppelehitised 3.järgisid antiikkujusid 4.üle 2-korruse ula...
kuju · Louis XV valitsusajal (1715-1774). · Sellest ajast on kuulus lause: "Pärast meid tulgu või veeuputus" · Kunsti eesmärgiks: meelelahutus · Seda ajastut iseloomustab muretu ja kerge iseloom . Arhitektuur · Ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailid( nt poolsammaste,pilastrite) kasutamisest. · Kasutati rohkem kergpärasust. · Seinad kaeti suurte oannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. · Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. · Ornamentika motiivideks olid naturalistlikud ja lopsada taimevarred ning lehed. · Uue stiili nimetus- rokokoo tuleneb merekarbi poolmikku meenutavast motiivist, mille prantsuskeelne nimetus on rocaille. · Seinapinnad värviti heledates toonides. · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid. · Siseruum oli intiimne ja võluv. · Välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. · Kuulsaim sisekujundaja: prantslane Gilles
Saj kunstis: · Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, pidi olema vaba ja rõõmsameelne · Louis XIV laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadlikuma palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus: · Ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest · Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid · Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika, ülekullatud kipsist või stukist. · Ornamentika motiivideks lopsakad taimevarred ja lehed, sage oli ka merikarbi poolmikku mennutav motiiv, mille prantsuskeelsest nimetusest tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. · Seinapinnad heledates toonides · Sisekujunduses kasutati suuri peegleid · Muutus ka mööbel. Barokilikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega.
Ta jooksis ruttu koju ja avas oma kapi uksed, sealt vaatas ta endale heledaid riideid selga, ning kiirustas tagasi peole. Juba mõne hetke pärast oligi ta kohal, kus keegi teda ei tundnud. Nii mõnelgi tekkis huvi tema vastu, sealjuures ka Tom’il. Kuid Lucy ema oli lubanud tütrel vaid kella kaheteistkümneni väljas olla ning kohe oli aeg kukkumas. Ta kiirustas koju nii kiiresti kui sai, läbi põõsaste ning aedade, et mitte hilineda. Teel koju ta hele rätik hargnes sõlmest lahti ja jäi põõsasse kinni. Kuid Lucy ei märganud seda ja ruttas edasi. Tema õnneks leidis selle heleda rätiku Tom. Kuna ta teadis, et heledates riietes oli vaid üks kena tütarlaps, keda ta ei teadnud, otsustas ta Lucy’le järele joosta. Tüdruk nägi, et talle tullakse järgi. Tom, kes hoidis käes tema heledat rätikut, aina lähenes talle. Lucy ei jooksnud enam edasi, vaid peatus ja ootas poissi järele
Sellest ajast on ka pärit kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus". Muudatused 18.sajandi kunstis ja rokokoo Kunst pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid. Louis XIV laskis Versilles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses tehti järgmised muudatused: loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest; kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid; liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika(2). Sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid ning rokokoo siseruum oli intiimne ja võluv(2). Baroklikud rasked troonitaolised toolid asendusid lainjate piirjoontega kergete toolidega, need võimaldasid mõnusat, lodevat istumist(2). Uue ornamendika stiili nimi oli rokokoo, pärineb prantsuskeelesest nimetusest rocaille, mis tähendas merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn. orvand)(3).
Keelt pole võimalik ainult näha sel viisil, kui suu liigub. Üheks keele nähtuseks pean mina kirjalikku viisi. Olgu selleks raamat ,,Mees, kes teadis ussisõnu" või ajaleht ,,Postimees". Kirjalikku keelt on võimalik säilitada ning see pälvib kunagi ajaloolise väärtuse, nagu on teada vanim raamat Piibel. Kirjalikku keelt on ka parem tõestada. Hiljuti Pealtnägijas süüdi jäänud Kuusakoski, oli heausklik autovrakkide ostja, mis kokkuvõttes hargnes väga pikaks protsessiks ja lõpptulemus oli see, et süüdlane oli hoopis kannatanu naabrinaine. Keel kui nähtus ei piirdu ainult kirjalikul viisil, vaid on täitsa võimalik näha nii kehakeelt kui ka viipekeelt. Kurtidel on üheks põhiliseks suhtlemiseks viipekeel ehk nad kasutavad rääkimiseks käte abi. Viipekeele kaudu suhtlevad eriti sõjaväe missioonil olevad sõdurid. Nad saavad käte abil liigelda vaikselt ning ei pea lärmi tegema selleks.
Kogu ta olemus kattus õrnade, peaaegu läbipaistvate lumehelvestega, mis kasvasid ümber, formueerudes roosideks, mis vääneldes põimlesid üksteisest läbi ja üle käejäsemete lõpuotstest tekkisid viis kiviteravat pikka küünist, kattudes sama värvi luitunud sulgedega, nahk kattus halli maiku kildkoeliste soomustega, selgroo lülid haakusid lahti, ühendudes kergkoeliste, ent purusumatute kõhrsidemetega. Pikenduse ühest otsast sai vähepainduv, ent tugev saba, teine aga hargnes, enne kui peaajuni sukeldus, ja väljus kehast, andes tuge viiele massiivsele tiivale, harud omavahel ühenduses nahksete kokkusulanud sulgedega. Kolju lõhenes, et taas kokku kasvada, kuid kahest väljaulatuvast killust said vastupidavad sarvmoodustised, tippudest kaares. Lumehelvestest roosid rebenesid olematusse ja tüdruk astus lumisele murule. Paari meetri raadiuses oli maa valge. Kaugusest kandus temani mahe klaverimäng, nii erinev tuimadest nootidest vanas kirikukodas. Ta sirutas
Kuressaare Ametikool Ettevõtluse ja arvuti õppesuund Noorem tarkvaraarendaja Helena Himanen KONTORITARKVARA Referaat Juhendaja: õpetaja Anne Rand Kuressaare 2016 SISUKORD Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 1.Tekstitöötlus.................................................................................................................
kujutatakse põhjus-tagajärg seoses salapärast, müstilist Kujutasid kaasaja probleeme Kaasaega ei kujutanud Kangelane on tüüpiline, tavaline inimene Kangelane on eriline, teistsugune (erines massist) Mõlemad suhtusid ühiskonna probleemidesse kriitiliselt, taunisid neid. 4. Realismiaja meeliszanrid on romaan, novell ja jutustus (realistlik luule ja draama 19.saj lõpp). Kui realism hargnes, tekkisid naturalism, psühholoogiline romaan ja maagiline realism. 5. Realistid: Stendhal (Marie Henri Bayle) 1783-1842 ,,Punane ja must" 1830 Honore de Balzac 1799-1850 ,,Inimlik komöödia" jõgiromaan ,,Isa Goriot" 1834 Gustave Flaubert 1821-1880 ,,Madame Bovary" 1857 Lev Tolstoi 1828-1910 ,,Anna Karenina" 1877
tasakaalus, korrastatud, väldib ebakõlasid. Zanrid rida hümne, missa, motetid, menestrelid. Tähtsamad teosed ,,Super flumina babylonis", missa ,,papai marcelli II". Maalikunstnik- raffael. Rooma koolkonna liige, mis pooldas konservatiivset. Mõju euroopale oli rooma koolkonna liige, mis pooldas akadeemilist ja konservatiivset hoiakut. Leiti, et sellina muusika mõjus esteetiliselt. Hilisrenessansi kirikumuusika: Protestantism-1517 a saksamaal. Katoliiklusest hargnes usuvool, mille nimi on protestantism või ka luterlus. Martin luther(1483-1546)-saks kristlik teoloog ja augustiini munk.tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon ja on oluliselt mõjutanud protestantismi. Lutheri osa protestantismis- tal oli hea muusikaline haridu(mängis orelit); võttis eeskuju madalmaade vokaalmuusikast, ise helilooja; haaras lauluga kaasa terve koguduse-kirikutäis rahvast; tõi liturgiasse sisse saksa keele.
Varja ja Lopahhin ei suuda endiselt teineteisele tunnistada · Laostumine Ranevskaja perekonnas. Aastad Pariisis ja oma tundeid. mõisaproua majandusliku mõtlemise puudumine oli pere viinud nii kaugele, et enam oma jõududega hakkama ei saadud ning Kirsiaed tuli maha müüa. Paralleelid · Armastusega seotud probleemid. Teoses hargnes mitu erinevat · Arvamus, et ,,vanasti oli taevas sinisem ja rohi rohelisem". armulugu, millel kõigil olid erinevad probleemid ja erinev Ranevskaja idealiseeris Kirsiaeda ja enda lapsepõlve ning saatus. Traagilisim neist oli vast Lopahhini ja Varja lugu, kus uskus, et oli minevikus kõige õnnelikum. Samasugune kumbki ei suutnud enda tõmmet teise vastu tunnistada
Kordamine kontrolltööks kirjanduse liigid ja zanrid. Dramaatika, eepika 1. Nimeta ilukirjanduse 3 suuremat alaliiki Eepika, lüürika, dramaatika 2. Nimeta dramaatika põhiliigid, nimeta dramaatika erinevaid alaliike/zanre. Tragöödia, draama, komöödia 3. Millal, kus ja millega seoses kujunes välja dramaatika kui kirjanduse põhiliik? Alates sellest, kui tragöödia hargnes teatrist Aischylose ajal Vana Kreekas, hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5
kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus Versailles' luksusest tüdinenutele ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuridetailide (nt poolsammaste, pilastrite, karniiside) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika. Sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamentide motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Tihti kujutati poolikut merekarpi (nn.orvand) selle prantsuse keelsest nimetusest, rocaille, tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinad värviti heledates toonides (eelistatud valge, kuld ja nn pastelltoonid), sageli kasutati suuri peegleid.
KÜLAVORMID Olenevalt looduslikest oludest on välja kujunenud mitmesugused külavormid. Aja jooksul on külade vormid läbi põimunud, mistõttu on tänapäeval sageli raske küla mingi kindla vormi alla liigitada. SUMBKÜLA põline külavorm. Sumbkülas on taluõued ja hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges loogeldes külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Põhja-Eestis ja saartel soodustas sumbkülade teket arvatavasti keskne kaev, mille ümber küla kujunes. Neil on iseloomulik ühtne, põldudest eralduv hoonestatud külaala, kuhu on koondunud enamiku või kõigi talude õued. Korrapäratu õuede paigutusega külade hulka kuuluvad ka HAJAKÜLAD. Hajakülal ei ole ühtset hoonestatud külaala, taluõued on üksikult või väikeste rühmadena laiali kogu põlluala ulatuses.
KÜLAVORMID Olenevalt looduslikest oludest on välja kujunenud mitmesugused külavormid. Aja jooksul on külade vormid läbi põimunud, mistõttu on tänapäeval sageli raske küla mingi kindla vormi alla liigitada. SUMBKÜLA põline külavorm. Sumbkülas on taluõued ja hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges loogeldes külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Põhja-Eestis ja saartel soodustas sumbkülade teket arvatavasti keskne kaev, mille ümber küla kujunes. Neil on iseloomulik ühtne, põldudest eralduv hoonestatud külaala, kuhu on koondunud enamiku või kõigi talude õued. Korrapäratu õuede paigutusega külade hulka kuuluvad ka HAJAKÜLAD. Hajakülal ei ole ühtset hoonestatud külaala, taluõued on üksikult või väikeste rühmadena laiali kogu põlluala ulatuses.
Eesti keel Kirjanduse kontrollküsimused XII klass Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20 saj. kaheks ja kuidas neid nimetatakse? 1944a lahkusid eestist välismaale sõjapõgenikena rida kirjanikke, tekkis paguluskirjandus. Eesti kirjandus oli jagunenud kaheks väliseesti ja kodueesti kirjandus Nimetage kirjanikke kes 1944. Aastal lahkusid Eestist Marie Under, Albert Kivikas, August Gailit, Karl Ristikivi, Gustav Suits Millistesse perioodidesse jaguneb eesti kirjandus aastatel 1944-1990? Stalinism, sulaaeg, stagnatsioon, uued tuuled
Olenevalt looduslikest tingimustest võisid ridakülad olla üsna korrapäratud ja kõverad. Ridaküla tüüp oli enim levinud Ida- Eesti voortel. Sumbkülad asusid madalamatel aladel ja nende teket soodustas keskne kaev, mille ümber küla kujunes. Sumbkülas olid taluõued ja hooned koondunud korrapäratult üksteise kõrvale kobarasse. Õuede kõrvalt või vahelt kulges loogeldes külatanum ehk külatänav. Suuremas sumbkülas hargnes see mitmes suunas, moodustades ristumiskohtadel väikesi väljakuid. Eristatakse tihedaid ja hõredaid sumbkülasid. Neil kõigil on ühtne, põldudest eralduv hoonestatud külaala, kuhu on koondunud enamiku või kõigi talude õued. Sumbkülad olid levinud Põhja- Eestis ja saartel. Talu kõige tähtsam hoone oli rehielamu, mis hakkas kujunema I aastatuhandel m.a.j. üheruumilisest kerisahjuga suitsutoast, millele II aastuhande algul seoses maaharimise
juhendamine. Looming Rahvalaulu seadeid ei olnud. Tähtsal kohal olid patriootilise sisuga laulud. "Priiuse hommikul" "Mul lapsepõlves rääkis". Looduslüürika: "Talvine õhtu" (Villem Grünthal- Ridala tekstile) "Kevade tunne" + mõned soololaulud. Kuulamine "Kevade tunne" (RAM ehk Eesti Akadeemilise Meeskoori esituse väga maskuliinne ja võimas, raske struktuuriga laul); "Troost"; "Mul lapsepõlves rääkis". Muusikaelu 20.saj Kultuuri pealinnaks sai Tartu. Kogu Kultuuri paremik ja enamik hargnes Tartus. Seal arendati võitlust saksastumise vastu. Erimeelsused tekkisid eestlaste vahel. Tartus käis esinemas Ferenc Liszt (TÜ aula, mis oli tol ajal populaarne koht esinemiseks). Kinnistus laulupidude traditsioon. Jätkus Eesti Üliõpilasseltsi tegevus. Koguti massiliselt rahvaviise (eesotsas J. Hurdaga, kes lõpuks kogus kokku 300 000 rahvaviisi, koguti kuni 13 tuhat viisikest). Neil aegadel oli juhtfiguuriks Oskar Kallas. Paljud eestlased käisid Peterburis õppimas
Enamasti veeti aega pidutsedes. Elu sisuks sai uute ja peenemate meelelahutuste otsimine ning leiutamine. Märksõnaks oli ka tundeelu peenenemine ja enneolematu huvi kergemeelsete armusuhete vastu. 2. Millised muutused toimusid tollal ehitatud linnapaleede sisekujunduses? Loobuti välisarhitektuuri detailide kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Seinad kaeti suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika ülekullatud kipsist või stukist. Motiivid olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred, lehed. Merikarbimotiiv rocaille rokokoo. Seinapinnad heledates toonides, sisekujunduses suured peeglid Püüdis mõjuda intiimselt ja võluvalt. Sisekujunduses olid luksuslikud ja eksootilised materjalid, mööbel. 3. Kuidas oli uue stiili nimi, kust see pärines? Uue stiili nimi oli rokokoo ja see pärines
poissi oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks ütles vanamees, et poiss oli olnud lossiõuel ja ütelnud lossihärra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas järgmisel päeval uuesti tulla, aga järgmisel ööl sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm päeva metsast välja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi, keda peksti). Jaanus läks oma tavalist rada mööda küla poole. Tee hargnes küla poole ja ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta värvi lipp lehvimas. Jaanus mõtles, et järsku oli keegi lossi-härra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli ja ta peitis ennast põõsaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskümmend aastat vana ja juba peremees. Poisid viskasid ka nalja. Jaanus sai aru, et lossihärra oli surnud
Moore´i seadus 1964, iga pooleteise aasta tagant transistorite arv kahekordistub/chippide võimsus kahekordistub BASIC 1964, Beginners All-purpose Symbolic Instruction Code, PDP-8 1965, esimene kommertsiaalselt edukas miniarvuti, Digital Equipment Corp Esimene Floppy disk 1967, IBM Douglas Englebarti demo 1968, esitletakse arvuti hiirt, hüperteksti kasutamist, kahe osapoole suhtlust võrgus audio ja visuaalne INTEL´i asutamine 1968, Moore, Noyce ja Grove, hargnes pm Fairchild Semist AMD asutamine 1969, Sanders ja 7 teist. Hargnes Fairchild semist UNIX-i OS 1969, Kenneth Thompson ja Dennis Ritchie, AT&T Bell Labs INTEL-i 4004 mikroprose 1971, esimene 4-bitine prose ARPANET 1971 Magnavox Odyssey - 1972, esimene kodu video mäng Colossal Cave 1972, tekstipõhine seiklusmäng Smalltalk 1972, esimene objekt-orjenteeritud progra keel Prolog 1972, esimene loogika progra keel HP programmeeritav kalkulaator 1972
Jaanus märkas, et teda oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks ütles vanamees, et poiss oli olnud lossiõuel ja ütelnud lossihärra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas järgmine päev uuesti tulla, aga järgmisel ööl sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm päeva metsast välja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi keda peksti). Jaanus läks oma tavalist rada mööda küla poole. Tee hargnes küla poole ja ka lossi poole Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas oli lossi katusel musta värvi lipp. Jaanus mõtles, et järsku oli keegi lossihärra perest surnud. Jaanus hiilis pikka aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli vastu tulemas ta peitis ennast põõsaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskümmend aastat vana ja juba peremees. Poisid viskasid ka nalja. Tunni aja pärast jõudis Jaanus koju
Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks ütles vanamees, et poiss oli olnud lossiõuel ja ütelnud lossihärra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas järgmine päev uuesti tulla, aga järgmisel ööl sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm päeva metsast välja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi keda peksti). Jaanus läks oma tavalist rada mööda küla poole. Tee hargnes küla poole ja ka lossi poole Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas oli lossi katusel musta värvi lipp. Jaanus mõtles, et järsku oli keegi lossihärra perest surnud. Jaanus hiilis pikka aiamüüri edasi ja kuulis kellegi hääli vastu tulemas ta peitis ennast põõsaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskümmend aastat vana ja juba peremees. Poisid viskasid ka nalja. Tunni aja pärast jõudis Jaanus koju
Jaanus mrkas, et poissi oli pekstud. Ta aitas teda ja tohterdas. Selgituseks tles vanamees, et poiss oli olnud lossiuel ja telnud lossihrra poja koera kohta tige hunt ja siis oli teda viidud talli ja pekstud. Jaanus lubas jrgmisel peval uuesti tulla, aga jrgmisel l sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm peva metsast vlja minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi, keda peksti). Jaanus lks oma tavalist rada mda kla poole. Tee hargnes kla poole ja ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi katusel musta vrvi lipp lehvimas. Jaanus mtles, et jrsku oli keegi lossi-hrra perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamri edasi ja kuulis kellegi hli ja ta peitis ennast psaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskmmend aastat vana ja juba peremees. Poisid viskasid ka nalja. Jaanus sai aru, et lossihrra oli surnud. Tunni aja prast judis Jaanus koju
Tema kirjutisi lugedes on lihtne mõista ja kerge loetut praktikasse rakendada. Tema looming on ilmunud alates 1951.aastast. ja ta kirjutas kuni enda viimsete aastateni. Märkimist väärib kindlasti ka see, et ta tegi seda ka nõukogude ajal ja jätkas isegi siis, kui tema mõtteid heaks ei kiidetud, seega on ta üks teerajajatest ja just nimelt headest teerajajatest kasvatusteadliku mõtteloo arengule kuni tänaseni. 1959.aastal oli ta üks psühholoogia seltsi asutajatest, sealt edasi hargnes palju mõttelõngu, juhendamisi ja loomulikult abi väga paljudele inimestele. Väga suur on tema panus olnud ka kõigis neist koolides, kus ta on töötanud ja enda tarkust edasi kandnud. Kõigist neist seemnetest, mis ta on seal laiali jaganud on tänapäevaks tärganud palju vilju, kes nüüd omakorda neid seemneid ja elutarkusi edasi kannavad. Seega on jõudnud temast suur osa edasi ka tänapäeva. 9 6 SÕNUM TÄNAPÄEVALE
hommikusest mõnevõrre tugevam. Päeva teiseks eineks pruugiti leiba, ube, sibulat, puuvilja ja veega lahjendatud veini. Kellel võimalik, see lubas endale väikese uinaku, et olla värske pärastlõunaks, mil tuli minna termi ennast pesema, kehaliste harjutustega tegelema või niisama juttu ajama, foorumile või Marsi väljakule jalutama. Põhiline söögikord langes aga õhtule, mil kogu perekond oli koos. Tavaliselt kutsuti õhtusöögile külalisi. Laua taga hargnes elav vestlus, arutati päevasündmusi ning kuulati, kuidas ori deklameeris luuletusi. Pidulik õhtusöök kestis harilikult mitu tundi ja koosnes kolmest osast. Alguses pakuti söögiisu 8 „Gaius Marius”, viimati muudetud 10. Märts 2013, < http://et.wikipedia.org/wiki/Gaius_Marius>. 9 „Cicero”, viimati muudetud 11. Märts 2013, < http://et.wikipedia.org/wiki/Cicero>. 10 Andrea Giardina, Vana-Rooma inimene, tõlk. Kattri Ezzoubi (AS BIT, 2004), 57-58.
poeet oma lähenemist õukonnale kasutada selleks, et kujutada tema esindajaid tõepäraselt. Paljudele see ei meeldinud ja 1834 a. lõpuks olid teravnenud Puskini suhted selle ringkonna esindajatega, eriti haridusminister Uvaroviga. 1835a. sõidab poeet puhkusele Mihhailovskojesse. 1836. aastal valmib romaan "Kapteni tütar". Puskin lahkub 1836 a. aprillis jäädavalt Mihhailovskojest. Ta kolib Peterbugi. Puskin jõudis lõpule "Kapteni tütrega" kesk sügavaid muresid ja raskeid vintsutusi. Hargnes poeedi viimane eludraama. Puskinite eelarve mittevastavus nende tegelikele sissetulekutele viis perekonna rahalisele katastrofile. 1836a. alguses on Puskin sunnitud tegemist tegema liigkasuvõtjatega, pantima oma vara. 17. septemberil 1836 a. kogunes Karamazinite juurde õhtule palju sõpru. Puskin jälgib oma naist Jekaterina Gontserovat ja noort prantslast Dante`si. 4. novemberil 1836 a. sai Puskin linna posti kaudu küünilise paskvilli
1. Rokokoo kunst Louis XIV lasi Versilles' parki ehitada Trianoni palee, mis oli vähem paraadlik ning kergem. Sisekujunduses loobuti välisaritektuuri detailidest(poolsambad, pilastrid jne), seinad kaeti hoopis suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes peen, ebasümmeetriline ornamentika, sageli ülekullatud kipsist või stukist. Ornamendiks taimemotiivid, sageli ka merikarbi motiiv(rocaille rokokoo). Värvidena kasutati heledaid pastellseid ning kuldseid toone, moodi tuli nn. hiinatsemine. Barokiaegne raske mööbel asendus lainjate piirjoontega kergete toolidega jms, mis võimaldasid isegi lodevat istumist. Moest läks nö sõjakas ja tugev mehe riietus, rokokoo riietusstiili võib isegi naiselikuks nimetada
Valik teemasid, mis on eksami küsimusteks 1. Looduslik valik neodarvinismi (sünteetilise evolutsiooniteooria) keskne mõiste. populatsiooni võime järglasi anda ületab oluliselt tegelike järglaste arvu; seega toimub selektsioon, mis realiseerub läbi olelusvõitluse, mis tingimata pole vahetu olend olendi vastu võitlus, vaid enamkohanenute suurem ellujäävus ja paljunemine. LV toimumise tingimused: 1) subjektid peavad paljunema 2) järglased peavad olema lähedaste tunnustega oma vanematele 3) populatsioon ei tohi olla absoluutselt homogeenne, peab varieeruma 4) isendid peavad erinema fitnessi (kohanemuse) poolest – igasugune soositud muutus peab tagama reproduktiivse edukuse LV toimib evolutsiooniteooria kohaselt siis, kui keskkonnamuutus eelistab mingit uut tunnust, või kui mingi spontaanselt tekkinud mutatsi...
napid, teatud reservatsioonidega võib aga tõmmata paralleele lähinaabrite arheoloogilise ja kunstiajaloolise materjaliga. 12. sajandi mehed kandsid veel väga rohkesti ehteid, 13. sajandi matustes on aga meeste haudades ehteid suhteliselt vähe. Võimalik, et neid polnud lihtsalt enam kombeks hauda kaasa panna. Vast kõige silmatorkavam osa mehe rõivastuses oli pronks- või hõbenaastudega ilustatud nahkvöö. Naastudega vöö ühes otsas oli pannal, teine ots hargnes aga enamasti kaheks, millest üks haru oli lihtne nahkrihm, mis tõmmati läbi pandla. Teine haru, mis lõppes rihmakeelega, oli pealistatud naastudega ning jäi vabalt rippu. Mitmel pool vöö küljes võis rippuda veel täiendavaid ilunaaste. Nahkvöö külge kinnitati noatupp, mille servad olid sageli pronksiga ääristatud. Nii naiste kui ka meeste puhul tuleb arvestada, et ilmselt olid erinevad eri- sotsiaalsetesse kihtidesse kuuluvate inimeste rõivad ja ehted
Õpimapi koostamisega alustasin ma suhteliselt hilja. Võib-olla lükkasin ma selle teistest koolitöödest hilisemaks selle teema tõttu. Õnneks siiski ei jätnud ma seda päris viimasele minutile ja mul oli aega kogutud materjali mitmeid kordi kontrollida ja ka enda jaoks kõik selgeks teha. Alguses, kui ma ei olnud veel päris uurimisprotsessi alustanud, tundus see teema mulle väga raske laiahaardeline. Kui ma aga hakkasin teemasse süvenema, hargnes väga paljut hõlmav teema väikesteks osadeks ning kogu üldine pilt muutus palju selgemaks. Kuigi enne, kui ma informatsiooni otsimisega alustanud olin, ei olnud mul selle teema kohta väga palju teadmisi, tuli töö käigus siiki väga palju tuttavat ette. Kõige tuttavam nimi minu jaoks oli Sigmund Freud ning ka tema maailmavaated ja arvamused olid mulle teada. Seda seepärast, et keskkooli kirjanduse tunnis sai seda nime väga palju kuuldud ja tema kohta õpitud
Nende näitajate poolest de pikkus joonisel 2 näitab eraldiseisva arengu suhtelist kestust). on soome ugri keelkond pigem keskmisest väiksema suuruse ja Soomeugri algkeel jagunes soome ja ugri haruks 3000−2000 aastat e.m.a Joonis 1. Soomeugri keelte kõnelejad ning soome haru hargnes omakorda soomepermi ja soomevolga haruks keelte arvuga keelkond maailmas. Näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerika Joonis 2. Uurali keelepuu 2000−1500 aastat e.m.a. Soomevolga haru edasine jagunemine toimus indiaanikeelte kõnelejaid arvatakse 1000−500 aastat e.m
58. Kellele lastest jätab Andres oma talu? Andres jätab oma talu vanimale pojale, Andresele. 59. Nimeta neli Marie Underi ballaadi. ,,Orb", ,,Taevaminek", ,,Merilehmad", ,,Porkuni preili". 60. Mille poolest eristub ,,Siuru" varasemast eesti luulest? ,,Siuru" eristub varasemast eesti luulest selle poolest, et on emotsionaalsem ja müstilisem. Siurulaste põhimõtteks oli ärritada kodanlasi luuletati lilledest ja armastusest ajal, mil käis sõda. 12. klass 1. Millal ja millega seoses hargnes eesti kirjandus 20. sajandil kaheks ja kuidas neid nimetatakse? 20. sajandil jagunes eesti kirjandus kaheks seoses 1944. aastal alanud Nõukogude Liidu teise okupatsiooniga Eestis. Selle tõttu põgenesid paljud Eestist välismaale, sealhulgas paljud kultuuriinimesed ja kirjanikud. Eesti kirjandus jagunes pagulas- ja kodukirjanduseks. 2. Nimeta kaheksa kirjanikku, kes 1944. aastal lahkusid Eestist. 1944. aastal lahkusid Eestist Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi,
Rõhutatud rütm,teatav graafilisus ja siluetilikkus iseloomustavad Leili Muuga töid.Orkester- teos on rikkama ja avatuma tundehoiakuga kui karmis stiilis tavaks;andis teed uutele suundumustele ja mitmed karmi stiili kunstnikud leidsid oma käsitluslaadile märksa erineva jätku.Karm stiil jäi siiski üheks iseloomulikuks etapiks nõukogude maalis. Maali üheks tunnusjooneks sellel ajal oli romantiline tundetoon.1960. teisel poolel hargnes maal selgemalt mitmesse suunda.Naivismi sugemeid võib leid Lembit.Sarapuu portreedes,kompositsioonides ja maastikes.Henn.Roode loomingulised probleemid keskedusid maali ülesehituse ja selle ükskikosade vaheliste suhete ümber.Motiivis otsis ta eelkõige huvitavaid vormivõimalusi.Roodele lähedases laadis oli ka Olav Maran-temast kujunes eelkõige natüürmordi meister.Vaikelu sinise riidega Graafika arenes märgatava kiirusega.Graafika ilme uuendajate hulka kuulub Avo Keerend
naasnud normaalsesse ellu. Tollal tajus ta muidugi ebamäärast rahulolematust ja ahistust, mida igapäevane lävimine Hitleriga takistas defineerimast. Kui ta pani kirja üht-teist professor Brandti etteütlemise järgi. Jagas ka oma mõtteid Hitleri lähikondlastega. Ehkki Hitler oma väikeses laudkonnas sõja ja poliitika teemat kunagi ei puudutanud, hakkas ta üha sagedamani mainima oma suuri muresid. Sellistel puhkudel rääkis ta rohkem iseenda, kui teistega. Mõnikord hargnes huvitav väitlus kiriku ja inimkonna arengu üle. Läks vaja täielikku hukatust, kibedat lõppu ja paljusid sügavaid pettumusi, enne kui mina endas selgusele jõudsin. Traudlil polnud meeles õieti seegi, et mis siis aastal 1943 õieti hirmsat juhtus. Saksa sõjavägi läks vastu Stslingradi katastroofile ja Saksamaa linnade vasti alustati õhusõda. Hundikoopasse ilmus üks uus naine, nimelt füüreri uus dieediõde.
Võib öelda, et Vilde uudsus aitas palju kaasa eesti kirjanduskriitika arengule. Realismi ajastu esimese perioodi tähtsamad kirjanikud olid Vilde, Karl August Hermann, Juhan ja Jakob Liiv, August Kitzberg, Ernst Peterson-Särgava. Eesti esimese põlvkonna realistide kõrvale tõusis 20. sajandi algusaastail rida noori kirjanikke. Need olid Jakob Mändmets, Tammsaare, Friedebert Tuglas, Mait Metsanurk, Jaan Lintrop, Oskar Luts. Kuigi nende looming hargnes hiljem eri suundadesse, alustasid nad kõik realismi voolusängis. Uue põlvkonna realistidele oli iseloomulik, et tegelaste elusaatust ei määra enam eeskätt välised olud, vaid vähemalt samaväärselt tema enda individuaalsus iseloom, eluhoiak, kompleksid ja elueesmärgid. 2) Eduard Vilde elu ja looming (romaanid "Külmale maale" ja "Mäeküla piimamees", ajalooliste romaanide triloogia, näidendid "Tabamata ime" ja "Pisuhänd") Elulugu
kujutada püüab." Eesti realismi esimene tippteos on Vilde ,,Külmale maale" (1896). Sajandivahetusel astus Vilde kõrvale teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava (1869-1958). Vildet mõjutas tugevasti saksa kirjandus, Särgavat aga vene kirjandus. Eesti esimese põlvkonna realistide kõrvale tõusis 20. sajandi algusaastail rida noori kirjanikke. N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts jt. Kuigi nende looming hargnes hiljem eri suundadesse, alustasid nad kõik realismi voolusängist. Uue põlvkonna realistidele on iseloomuli, et tegelase elusaatust ei määra enam eeskätt välised olud, vaid vähemalt samaväärselt tema enda individuaalsus iseloom, eluhoiak, kompleksid, elueesmärgid. EDUARD VILDE 18651933 Elulugu Vilde lapsepõlve ja noorukipõlve kodud on kolm Põhja-Eesti mõisa. Ta sündis 4. märtsil 1865. aastal
Endiselt olid teedel militaarsed ülesanded, kui tänu tööstuse rajamisele Eestisse, arenes ka teedevõrk. 18 saj lõpus hinnati meie teedevõrku ja infrastruktuuri väga kõrgelt arenenuks. Teedele eraldati maad 6 sülda ja metsavaba riba 15 sülda. Tähtsmad teed olid: Peterburi Riia (Narva Tartu Valga Valmiera) Tallinn Narva (ühines eelmisega Voka juures. Riia Pärnu, Tallinn Haapsalu, Riia Tallinn (läbi Viljandi Karksi ühines Tartust tuleva teega), Tartu Tallinn (peale Jõgevat hargnes kaheks Piibeks ja Põltsamaa Paide Tallinna haruks), Tartu Pärnu. Iga 1500m tagant olid verstapostid mis ilmusid vastavalt ,,Teede korrahoiu seadusele" 1724.a. 1799 muudeti nende välimust, endise punase asemel must-valgeteks. Seni kasutatud puidust postid asendusid 19 sajandi lõpus kivist postidega. Info oli peamiselt saksa ja venekeelne, hiljem ka eestikeelne. (Esimese Vabariigi ajal 1922.a. mindi üle ka meetersüsteemile ja postid ilmusid iga kilomeetri järel.)
Varsti pärast teleskoopide ehitamist tundis ehitas ta oma isikliku tähetorni, sest internaadi katus, kus ta tähevaatlust teostamas tavatses käia, ei rahuldanud teda enam. Nii ehitaski ta oma kodukohta Vitile neljameetrise vaatlustorni, mis koosnes üksteise peale kaevusüsteemis risti laotud puulaudadest. Kuid selle tähetorni puhus tuul ümber. (Ibid, lk 36) Ühel 1974. a sügise pühapäevaõhtul saatis kasuisa Urmast Viti bussipeatusesse, kust poiss pidi kooli sõitma. Kohas, kus tee hargnes kaheks, ütles ta: ,,Kaht teed korraga käia ei saa. Kui oled muusikat õppima hakanud, siis tegele sellega. Kui meeldivad taevatähed, tuleb muusikaõpingud katki jätta. Mina soovitan sul muusika juurde jääda, kuid sina ise otsustad. Lepime kokku, et bussipeatus, kuhu sa välja pead jõudma, on nagu sinu elu eesmärk. Metsarada olgu tähtede tee ja kruusatee muusikatee. Mõtle siin pisut ja otsusta siis, kumba teed sa käima hakkad. Mina ootan sind bussipeatuses
Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Arhitektuuris väljendusid uued taotlused selles, et ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide (nt poolsammaste,pilastrite,karniiside jne) kasutamisest, sest need tundusid liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida üksteisest eraldasid peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika, sageli ülekullatud kipsist v stukist. Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ja lehed.Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille pr keelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nim rokokoo. Luksuslikud ja eksootilised materjalid sobisid rikastama sisekujundust kasutati sageli suuri peegleid, seinte katmiseks hiina siidi jne.
temast hiljem lahknenud inimene (Homo). Australopithecus oli algusest peale püstikõndija. 4,2 miljoni aasta eest elanud vanimal tuntud liigil A. anamensis (parempoolsel pildil paremal) oli alalõualuu veel pikk, nagu inimahvidel. Veidi hilisemal liigil A. afarensis (vasemal) – palju lühem, inimlikum. Viimase 3 miljoni aasta sees on maailmas elanud üheaegselt mitmeid inimlaste liike, väljaarvatud praegu. Perekond Australopithecus hargnes kaheks klaadiks. Ühed, A. robustus ja A. boisei, olid jämedamate luude ja hammastega, ilmselt spetsialiseerusid taimtoidule. Kolmas liik, A. africanus, jäi segatoiduliseks, oli saledam, ja väiksema erinevusega sugude vahel. Viimasest sai alguse perekond Homo. Umbes 2 miljoni aasta eest, Pleistotseeni alguses, lahknes saledamat tüüpi lõunaahviliigist A. africanus perekond Homo. 141. Inimlaste ( Hominidae ) algkodumaa ja tähtsamad väljaränded.
bürokraaatia, langetas otsuseid ainuisikuliselt, sinised ümbrikud Friedrich II Suur (1740- 1786), valgustatud valitseja, keelas piinamised, rajas Sanssouci lossi, kohtuprotsesside lühendamine, kohtunikul pidi olema juuraharidus, seaduste kodifitseerimine Armee suureneb 200000-ni, õlle propageerimine, soode kuivendamine, kartulikasvatuse edendamine, pärisorjuse kaotamine Habsburgid: VUA-l kuulus Saksa keisrikroon H. Dünastiale Karl V (1519- 1556) jagas valdused vennaga, H-dünastia hargnes Austria ja Hispaania haruks, pärast Karl V-t jäi kroon Austria Habsburgidele Habsburgidele kuulub Austria ala, Böömi- ja Määrimaaa, Ungari Hispaania pärilussõja tulemusel (1701-1714) läks Hisp troon Bourbonidele, Austriale läksid Belgia, Millano, Toscana Maria Theresia (1740-1780)- riigi moderniseerimine, ajateenistus nekrutite baasil, rajati Schönbrunni loss, olulisel kohal kõlblus, kombelilisus Joseph II (1780-1790) valgustatud monarh, kõik in
Isegi vananev Louis XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis Versailles' parki ehitada kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Versailles' luksusest tüdinuile ehitati linnapaleesid, mille ruumide sisekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide (nt poolsammaste, karniiside jne) kasutamisest, sest need tundusid olevat liiga raskepärased. Selle asemel kaeti seinad suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest peened liistud või raamid. Liistudest hargnes ebasümmeetriline, õrn ja kapriisne ornamentika, sageli ülekullatud kipsist. Motiivideks olid naturalistlikud ja lopsakad taimevarred ning lehed. Väga sage oli ka merekarbi poolmikku meenutav motiiv (nn orvand), mille prantsuskeelsest nimetusest rocaille tuleneb ka uue stiili nimetus rokokoo. Seinapinnad värviti heledates toonides (eelistatud oli valge, kuld, nn pastelltoonid), sisekujunduses kasutati sageli suuri peegleid. Rokokoo siseruum püüdis olla intiimne ja võluv
värisema. Nad jooksid koopasse. Peagi nägid nad jubedaid õudusi. Lõpuks jõudsid nad kohta, kus vana mees paadiga üle vee sõitis ja palusid, et ta ka neid sõidutaks, kui mees ei teinud seda. Aeneas ja sibüll näitasid Charonile (too sama vana mees) kuldset oksa ja viimane viis nad lõpuks üle jõe. Cerberosele andsid nad tüki kooki ja koer ei tülitanud neid enam. Lõpuks leidsid nad end Leinaväljadelt, kus Aeneas silmas Didot ja puhkes siis nutma. Viimaks jõudsid nad paika, kus tee hargnes kaheks. Aeneas jäi kohkunult seisma, sest kuulis vasakult poolt kohutavaid hääli. Sibüll käskis aga julgelt edasi minna teeharu juures kõrguva müürini ja asetada selle külge kuldne oks. Parempoole teeharu pidi kulgema Elüüsiumi väljadeni, kes Aeneas kohtab oma isa. Elüüsiumi väljad olid väga ilusad paigad, kus olid head surnud. Nende seas kohtas Aeneas peagi Anchisest, mõlemad olid väga rõõmsad üksteist nähes
realism järjest tugevnes ja uusromantism taandus. Realismi uut tõusu ennustav teos oli A. H. Tammsaare peene hingeelukujutusega romaan "Kõrboja peremees" (1922). Kümnendi keskpaigas viisidki M. Metsanurga "Valge pilv" (1925) ja A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I(1926) realismi juhtpositsioonile. · Realismi esiletõusuga kujunes romaan proosa juhtivaks zanriks. 1920-ndate aastate lõpul hargnes romaani-zanr mitmesse harru ning kujunesid välja romaani eri liigid, nagu see on arenenud proosakirjandusele iseloomulik. Romaani meisterlikem viljeleja kodanlikus Eestis oli A. H. Tammsaare. Ajavahemikul 1926--1933 ilmus temalt 5-köiteline epopöa "Tõde ja õigus" -- eesti romaanikunsti suurimaid saavutusi. · Novellizanri arengu seisukohalt oli tähtis Peet Vallaku debüüt 1925. aastal. Tema esimeste
tähendas venekeelse tööjõu sissevoolu. Udmurtiast sai oluline tööstuspiirkond, selle kuulsaimad saavutused on Kalasnikovi automaadid ning sõiduautod ja mootorrattad IZ. Udmurdid jäid oma põlisel asualal vähemusse. Udmurdi keel tõrjuti avalikust elust kõrvale ja linnades seda hilisel nõukogude ajal eriti kuulda ei olnud, sest sotsiaalne keskkond oli vaenulik. Juba 1988 asutati Izevskis Udmurdi klubi, millest hiljem kasvas välja kultuuriühing Demen (Koos). 1990 hargnes sellest noorteorganisatsioon Sundõ (Päike). Sügisel 1991 asutati Udmurdi Rahvapartei ning Izevskis tuli kokku Udmurdi Kongress, millel moodustati alaline Udmurt Kenes (Udmurdi Nõukogu). 1994 asutati traditsioonilise usundi pooldajaid koondav üleudmurtialine organisatsioon Vos´ (Palve, Palvepaik). Osa neist organisatsioonidest tegutseb siiani, teised on aktiivsuse ja raha puudusel soikunud (Taagepera, 2000: 313-316). Elatusalad
Alles 9. saj. eKr. kujunes neil aladel taas võimas riik - Assüüria, mille eksisteerimise jooksul rikastus ka arhitektuur uute saavutustega. Sõjalis - aristokraatliku korraga Assüüria õiteng oli 9. - 7. saj. eKr., sel ajal ulatus riigi territoorium idas peaaegu Iraanini, läänes Vahemereni, põhjas Taga - Kaukaasiani, lõunas Etioopiani. Rajati uusi linnu, tuntumateks olid Assur, Kalhu, Ninive, Dur - Sarrukin; võrreldes varasemate Mesopotaamia linnade asupaigaga hargnes asustus rohkem põhja poole. Üks tuntumaid linnu oli Sargon II poolt rajatud Dur - Sarrukin ( praegune Chersabad), mis kuulus Mesopotaamia alade suurimate linnade hulka. Pindala oli 300 ha, linnamüüride pikkus ca 7 km. Suurejooneline oli Sargon II palee, mis paiknes linna keskuses ja oli ümbritsetud hammastatud umbmüüriga. Juba varasematel aegadel väljakujunenud skeemi kohaselt koondusid palee erinevad ruumid ( kokku 210 ) kompleksi mitmesuguse suurusega siseõuede ümber
võitlus, kusjuures realism järjest tugevnes ja uusromantism taandus. Realismi uut tõusu ennustav teos oli A. H. Tammsaare peene hingeelukujutusega romaan "Kõrboja peremees" (1922). Kümnendi keskpaigas viisidki M. Metsanurga "Valge pilv" (1925) ja A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I(1926) realismi juhtpositsioonile. · Realismi esiletõusuga kujunes romaan proosa juhtivaks zanriks. 1920-ndate aastate lõpul hargnes romaani-zanr mitmesse harru ning kujunesid välja romaani eri liigid, nagu see on arenenud proosakirjandusele iseloomulik. Romaani meisterlikem viljeleja kodanlikus Eestis oli A. H. Tammsaare. Ajavahemikul 1926--1933 ilmus temalt 5- köiteline epopöa "Tõde ja õigus" -- eesti romaanikunsti suurimaid saavutusi. · Novellizanri arengu seisukohalt oli tähtis Peet Vallaku debüüt 1925. aastal. Tema esimeste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
