Miks on kalal "kalalõhn" Urmas Niklus Eesti Maaülikool Kalakasvatus I kursus Juhendaja-Avo Karus Kalade lõhn. Sõltub: Kala liigist. Kaua on kala olnud õhu käest. Kuidas on kala töödeldud. Kas kalal on füüsilisi vigastusi. Esijalgne lõhn. Kalal pole tegelikult lõhna hetkel, kui ta veest välja võtta. Veekogu lõhn, kust on kala püütud. Sellest, mida kala on söönud. Mis tekitab kalal "kalalõhna" Trimetüülamiin Noksiid kalas. Reaktsioon õhuga pärast kala surma. Ensüümid ja kala mikrofloora hakkavad toimima. Ensüüm TMAO Trimetüülamiin Noksiid redutseerub Tekib trimetüülamiin Noksiidi derivaat trimetüülamiin Huvitavaid fakte Trimetüülamiini mitte oksüdeerumine põhjustab inimesel haigust. Kala värskust saab määrata seega tema lõhna järgi. Merekalad riknevad kiiremini. Kasutatud materjal. Zilmer, M. Karelson, E. Vihalemm, T. Rehema, A. Zilmer, K
Teose tegevusaeg ja tegevuspaigad: Teose tegevusaeg on umbes 1936-1951. Tegevus toimub kalurikülas Kuuba saarel. Ülevaade sündmustikule: Santiago (vanamees) olevat oma küla parim kalamees, kuid viimasel ajal tal ei näkanud. Ta oli juba merel olnud 84 päeva ja ei ühtki kala. Mõnikord käis temaga kalal väike poiss Manolin, kui peale 40 kalata päeva ei lubanud poisi vanemd tal Santiagoga kalale minna, sest vanamehel polevat üldse kalaõnne. Poiss tahtis väga vanamehega kalal käija, aga paraku ei ta ei saanud minna. Poiss oli väga abivalmis, ta tahtis väga aidata vanameest, ta oli vanamehel väga suureks abiks. Esimest korda, kui poiss vanamehega kalal käis, pidi poiss äärepealt surma saama, sest vanamees olevat nii suure kala paati tõmmanud, et see oleks äärepealt paadi puruks teinud, aga kõik läks õnneks. Kätte oli jõudnud 85 päev, see olevat tema õnnenumber ja selle puhul peab kalale minema
,,Vanamees ja Meri" Lugesin Ernest Miller Hemingway raamatut ,,Vanamees ja Meri". Kuna raamat oli oma vabal valikul, siis ema soovitas mulle just seda Hemingway teost kuna see pidavat olema mulle vägagi eakohane. Raamat räägib kogenud kalurist, kes oli kunagi küla parim kalamees, kuid kellel viimase ajal pole vedanud ning kes polnud juba 84 päeva saaki saanud. Vanamehega käis kalal üks noor poiss. Poisil meeldis vanamehega kalal käia ning ta tahtis väga temaga kalale minna, kuid poisi vanemad vaatasid, et vanamees pole pikka aega saaki saanud ning keelasid poisil vanamega kalal käimise ära, sest pidasid seda mõttetuks tegevuseks. Poiss, aga tahtis ikka vanamehega kalale minna, kuid vanamees ei lubanud poisil temaga kalale minna, sest poisi vanemad olid seda keelanud. Poiss aga aitas vanameest ikka ning aitas tal asju vedada. Vanamees ütles poisile, et ta õnnenumber on 85 ning
Ernest Hemingway ,,Vanamees ja Meri" See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole. Mariin tõmbas ka vanamehe peopesad katki. See oli vanamehel ka ainus võimalus teda kinni hoida (liiniga). Õnneks suutis ta kala paadi külge siduda
Tegevuspaikadeks on vanamehe kodu ja meri. 2.Teose peategelase suhtumine ülesannetesse ja kohustustesse. Milles nägi elumõtet. Teose peategelane (vanamees) võttis oma ülesandeid tõsiselt, ta soovis üle kõige püüda palju kalu, nagu ta oma hiilgeaegadel oli püüdnud. Ta nägigi oma elu mõtet just kalapüügis. 3.Tegelaste omavahelised suhted Santiago (vanamees), ei saanud külarahvaga eriti hästi läbi, sest ta hoidis omaette ning ei suhelnud palju teistega. Küll aga oli tal tihti kalal kaasas noor poiss Manolin, kellega ta väga hästi läbi sai. Manolini vanemad küll ei lubanud Manolinil Santiagoga merel käia, sest nad soovisid, et poiss käiks nendega kalal, kes kala ikka kätte ka saavad. Manolini ja Santiago usaldasid teineteist. 4.Teose probleemid, teose idee -Üksindus Külarahvas ei suhelnud Santiagoga. -Ebatolerantsus Manolini vanemad ei lubanud tal Santioagoga merel käia.
Jood-kilpnäärme koostises. Puudumisel tekib struuma. Boor-oluline taimede normaalseks arenguks Raud-hapniku siduja ja trantsportija Tsink-osaleb maitseaistingute tekkes, soodustab veresuhkru kasutamist Koobalt-vitamiin B12 koostises, vajalik vereloomeks, puudumisel tekidab verevähi vorme Vitamiinid-nt B12-vajalik vereloomeks Hormoonid-nt kilpnäärme hormoon türeksiin, sisaldab joodi. Ensüümid-ME kuuluvad liitensüümide koostisse. Elukeskkond-magevee kalal on org. vähem elemente kui mere kalal Süstemaatiline kuuluvus-taimedes ja loomades on erinevad elemendid Saastatus-nt pliisaastatus,mõjub taimedele ja seentele Elementide vastandtoime-nt Ca asendub luudes Sr-ga. Elementide kogunemine org.-tippkiskjatesse kuhjuvad elemendid Sõltub tarbitavast toidust-toidunõud, toidu kval. Vee funktsioonid molekulaarsel tasandil vesi on fotosünteesi lähteaineks osaleb hüdrolüüsi reakts. universaalne lahusti kindlustab rakkudes OK sisekeskkonna kaitseb rakke ülekuumenemise eest hoiab org
kaasa mere äärde. Veel meeldib mulle meri talvel, kui paks jää on peal, et kannataks autosõitu, mis on väga lahe ja pakub huvi. Merel paadiga on ka väga mõnus käia. Eriti, kui saab veel ise sõuda. Kahjuks pole seda enam väga ammu ette tulnud, kuid loodan et saan varsti uuesti seda nautida, minna soojal suveõhtul vaikse ilmaga merele, kuskile natuke sügavamasse kohta sõuda ja siis paadilt sooja vette hüpata. Mere ääres kalal ma ei käi. Kalal käin ikka rohkem jõe ääres kus on jälle teistmoodi lõbus ja tore. Olen küll üritanud kaldal lanti loopida, aga siis saagiks ei saanud ma rohkem midagi kui peotäis vetikaid. Küll on olnud isegi selline juhus kus ma astusin ükskord meres peale ühele angerja moodi kalale kuid ühtki kala merest elusalt kätte saada pole veel õnnestunud. Kokkuvõtteks on meri üks imeline asi, nii talvel, sügisel, kevadel, kui ka suvel. Ei kujutaks ettegi elu kuskil sisemaal, nii et
Ernest Hemingway "Vanamees ja meri" 1.Teose tegevus toimub 20.sajandil, septembri kuus. Tegevuspaik kaluriküla Kuuba saarel. 2.Teose peategelane Santiago. Oli vanamees, hallipäine, habemega. Iseloomult julge, järjepidev ja tahtejõuga mees. Armastas väga kalu ning suhtles väikese poisi Manoliniga, kes temaga koos kalal käis(esimesed 40 päeva). 1) suhtus ülesannetesse ja kohustusse järjepidevusega, ei kaotanud usku ja lootust. 2)naistesse ja armastusse pealiskaudselt, ei pööranud oma naisele tähelepanu. 3)- 4)elumõtet nägi nii-öelda kalapüügis, kuna see oli ainus asi mida ta järjepidevalt tegi. Ja seoses sellega muutus ta muust maailmast eraklikuks. 3.Santiago ei suhelnud kellegiga väga, ainult poisiga, kes oli tema õpilane. Poiss armastas samuti kalu ja kalapüüki ning nad käisid koos kalal
polnud enam endine.Ta elas tagasihoidlikus majakeses, ning toitu tal eriti polnud. Santiago eest hoolitses väike poiss Manolin, kes tõi vanamehele lähedalasuvast Terrassilt talle tihti toitu ning joogipoolist. Poiis oli ainuke, kes võis vanamehe kaluritarbeid kanda.Väike poiss oli tema õpilane ja käis vanamehega koos merel, kuigi tema vanemad olid seda keelanud. Vanemad tahtsid, et poiss käiks nendega kalal, kellel igakord kalasaaki on. Poiss oli väga osav kalamees, sest ta õppis erinevaid nippe ja nõkse kalapüügist just Santiago käest. Santiago ja Manolin said väga hästi omavahel läbi ning nad veetsid mitmeid päevi koos. Peamiseks jututeemaks oli pesapall. Nende lemmik pesapallur oli DiMaggio. Santiago käis korduvalt merel, oli päevi kalal, kuid saaki nappis. Ühel päeval, pärast pikka saagitut perioodi, otsustas ta jälle merele minna, lootuses seekord kala püüda. Ta pidi väga
Kõik poisid ei saa suureks Autor: Ivar Soopan Tegelased:Jan,Villu,Mart,Silver,Rain, Guido jne Oli Suvi. Jan ja Villu olid kalal, Villu nöökis Jani, sest Jan oli esimest korda kalal. Neil tuli mõte settejärve saarele teha onn. Võtsid siis järgmine päev tööriistad kaasa ja hakkasid parve ehitama. Seal samas oli maha raiutud mets kus olid veel jäätud pakud ja oksad. Said siis parve valmis ja tegid proovi. Pidas ainult üht poissi. Jan ja Villi kutsusid Mardi ja Silveri ka kampa. Nad tegid suurema parve,Mart oli tüürimees ja Silver kamba juht.Nad hakkasid end saatanateks kutsuma. Neid nägi Guidu kes tahtis ka kampa kokku ajada
asukoht ja naaberriikide, Hiina ja Korea, köögid. Kuna Jaapan on saareriik kasutatakse palju kala ja muid mereande. Kuna Jaapan on põhjast lõunasse ligi 3000km pikk erinevad ka toidud Põhja ja LõunaJaapanis. Põhjas kasutatakse rohkem liha, soola ja rasvasemaid tooraineid. Lõuna pool on suurem rõhk kalal ja teravamatel maitsetel. Paljud toidud on iseloomulikud ainult mõnele aastaajale, sest saadaval on erinevad toorained ja ka inimese organism vajab eri aastaaegadel erinevaid toitaineid. Tavad Süüakse madala laua e. kotatsu taga. Istutakse põrandal olevatel patjadel Ruum kus süüakse on traditsiooniliselt kaunistatud
KALAD 1) Kala välisehitus: Kala kuklas olevat uime nimetatakse lõpusekaaneks. Lõpusekaas on lõpuste kaitseks. Kaladel on laugudeta silmad. Kala alakeha piirkonnas asuv uim, mis on pea juures nimetatakse rinnauimeks. Rinnauimest paremal pool asub kõhuuim. Kõhuuimest paremal pool asub pärakuuim. Sellest ülevalpool, kala peal asub jooneke mida nimetatakse küljejooneks. Kalal aitab edasi liikuda sabauim, mis on kala kõige suurem uim.
suurest kalast mitte midagi peale luude alles. Mees jõudis lõpuks randa, kus ta leiti. Ta oli haigestunud ja poiss hoolitses tema eest. Teised kalurid imestasid marlini korjuse suuruse üle. Külastavad turistid aga ei osanud mitte midagi aimata sellest, milline oli tegelik elu selles kalurikülas. See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada mariin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole
Jahtunud jälg Olen 19-aastane üksik naine. Elan ema ja kasuisaga lapsepõlve kodus Tallinna külje all. Mind piinab luupainaja. Igal nädalal näen kasvõi korra unes väikest tüdrukut, kes vaatab mulle sügavsiniste silmadega otsa ja tahab, et ma temast kinni hoiaksin. Samuti näen pildikesi Selja jõest, kus lapsepõlves kasuisaga kalal käisin. Kuid mida see kõik tähendab? Miks? Olen vanemate käest selle kohta pärinud, kuid nad muutuvad alati väga närviliseks ja ütlevad vaid, et kujutan seda endale ette. Hiljuti räägiti ülikoolis vananenud kriminaal juhtudest ja nende uurimisest. Sel hetkel sain aru, et unenägu võib ju midagi tähendada. See peab olema minu perekonna minevikuga mingit moodi seotud. Sirvisin raamatukogus, kus töötan, vanu ajalehtedes olevaid surmateateid. Otsisin väikeste tüdrukute juhtumeid
Hetked, mida ma võtaks tulevikku kaasa Minu elus on olnud palju rõõmu valmistavaid kui ka kurbi hetki. Et tulevik aga helgem paistaks, võtan ma endaga kaasa vaid kõige paremad mälestused minevikust. Kuskil 11 aastat tagasi, kui ma alles kuuene olin, käisin isaga esimest korda kalal. See kõik tuli nii äkitselt, kuna ma polnud isale mingit ettepanekut teinud. Hommikul tuli isa minu tuppa ja äratas mu ülesse ning käskis seljakott valmis panna. Sõime isaga koos hommikust ja lahkusime juba varakult. Sõitsime Peipsi äärde, isal oli kaasas suur paat, mis mulle väga meeldis. Mul oli nii hea meel, et isa veedab minuga ühe vahva päeva, kuna isal oli alati tööd liiga palju ja kodus viibis harva. Leidsime endale sobiva paiga, kus kaks päeva kala püüda ja telkida
maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Ameerika avastamise ajal elasid indiaanlased ürgkogukondliku korra tasemel. KUIDAS ME VÄLJA NÄEME Meil on sirged mustad juuksed, vähene habemekasv ja kollakaspruun nahk. MIDA ME OSKAME TEHA Indiaanlased kõnelevad erinevaid keeli, erinevad ka nende tegevusalad. Indiaanlastel on 1200 erinevat keelt. Naised kasvatavad maisi, aedvilju ja tubakat. Mehed käivad jahil ja kalal. MEIE JUMAL Meie peamine jumal on Ketsalkaatl Ketsalkaatl sümboliseeris maa ja taeva võitlust ning ühtsust. TÄNAME KUULAMAST !
VILSANDI Asukoht Saare maakond Kihelkonna vald Eesti kõige läänepoolsem asustatud saar Vilsandile saamine Vilsandile saab sõita paadiga Papisaare sadamast ning madala veetaseme korral maastikuautoga Kuusnõmme poolsaarelt Matkarada, mis saab alguse Kuusnõmme poolsaarelt ning viib läbi Käkisilma Väike- Vilsandile. Kohad kuhu minna Vilsandi rahvuspark Erinevad vaatetornid Viidumäe looduskaitseala Mihkli talumuuseum Kapa talu loomaaed Karujärve spordibaas Mõisad ja külad Loona mõis Pilguse mõis Pidula mõis ja mõisapark Leedri küla Karala küla Muud tegevused Taimeretked Ratsamatkad Kalal käimine Lindude ja hüljeste vaatlemine Ööbimine Hotelli tüüpi majutus: Pilguse mõis ja Loona mõis Turismitalu: Mardi talu, Anni turismitalu, Sülla ökotalu, Aida puheküla jne. Puhkemajad ja kämpingud: Kipi-Koovi matkakeskus, Kihelkonna suvekodu, Reinu ratsatalu, Lehtsa puhkemaja jne. Kasutatud materjal http://www....
Inimahv => inimene Iga uus organismitüüp võimaldab kasutada keskkonda asstada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesisus ehk divergents - Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpida mitmekesistumine Eukarüoodid => seened; taimed; loomad Õistaimed=> korv-,huul-, liblikõielised jpt. Imetajad=> kohastumine eluks vees, maismaal. Sarnastumine ehk konvergents - erineva päritoluga sarnastumine sarnastes elutingimustes. Vaalal ja kalal voolujooneline keha Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine - ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid:
4. eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid. Tuuralised on kõige hinnalisemad kalad, kellel on kõhreline skelett, st,et kalal ei ole kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks
Homseni! Kalev: Homseni! Roy: Olge kohal, head aega! [Kalev ja Olev lähevad oma öömajja. Üsna kohe viskavad end vooditesse. Olevi vaimustus ei lase tal aga magada. Mõtted püsivad isa sõnadel kaheksajalast. Kell pool 5 ajab ta venna üles, joovad tassi kohvi ja lähevad Roy juurde. Ta on peaaegu kõik juba valmis seadnud.] Roy: Oletegi kohal. Andke mulle hetk veel aega, siis liigume. Võtke need vestid ja pange selga. Panin paati nii võrgud kui ka harpuunid. Olete te varem kalal käinud? Olev: Oleme, aga vaid ahvenat ja haugi püüdnud. [Roy seletab meestele kaheksajalapüüki ja kõik kolm sammuvad Roy maja taga asuvasse paati. Tunnike paadisõitu ja võrgud pannakse vette. Oodatakse mõned tunnid, kuni Olev märkab vees suurt kogu.] Olev (näitab sõrmega kogu suunas): Vaadake sinna! Tundub, et kellegi saame kätte! Roy: Ole nüüd rahulik ja aidake ta mul võrku ajada. [Proovitakse tundmatut kogu võrku ajada. See aga nurjub ja Roy algatusel haaratakse harpuunid
Santiagot ajendas tegutsema vajadus kala püüda ning ta tahtis ennast tõestada. Ta oli vaene ning ta elatus kalapüügist, see oli mida ta tundis ja oli alati teinud. Ta soovis ka tõestada, et pole vana ja kasutu, ta tahtis endale kinnitust, et suudab endaga hakkama saada ja et temas on veel jõudu. 4. Kirjeldage Santiago ja Manolini suhteid. Santiago ja Manolini hoolisid üksteisest väga. Nad käisid kunagi, kui poiss veel väike oli, koos kalal ning olid väga lähedaseks saanud. Manolini oli Santiagole kui poja eest. Manolini aitas alati Santiagot ja hoidis tal silma peal. Poiss aitas vanamehel alati paadist asju välja tassida ning andis talle merele sardiine kaasa. Manolini muretses, et vanamees sööks ja puhkaks ning et tal riideid oleks, ta tõi vanamehele sooja toitu. Päevadel, kui Santiago merel oli, käis Manolini iga hommik tema hüti juures vaatamas, kas vanamees on koju tulnud. Merel olles,
Inimesed ajas Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Enamasti kõik tööristad olid tehtud kividest. Et teha tööristaid inimesed võtsid kaks kivi. Üks, et teha tera, aga teine tera. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke
Sõbrad Elas kord üks poiss kelle nimi oli Vägi . Tal oli sõber kelle nimi oli Kalle .Talle meeldis Kallega kalal käia . Igal vara hommikul läks Vägi Kallega kalale . Aga ühel hommikul läks Kalle üksi kalale . Siis oli väga tugev tuul . Vägi ärkas üles, ta läks kalle juurde aga Kalle polnud veel tagasi tulnud. Vägi ootas terve päeva aga Kalle ei tulnud koju . Poiss läks järgmine päev Kallet otsima aga ta ei leidnud . Järgmine päev läks uuesti ja ta leidis Kalle paadi tükki . Läks juba pimedaks, Vägi läks koju
AHVEN Perca fluviatuilis L. Ahvena välis ja siseehitus Ahvenal on üpriski suur pea, küllaltki suured ninaavad ning lai suu. Hingamiselunditeiks on lõpused. Kopsudega, nagu imetajad, ei saaks nad elada, sest veest vajaliku hapniku kättesaamiseks on vaja lõpuseid. Need asuvad kalal silmade taga. Kõige peal on lõpusekaas. Kui see üles tõuseb, ilmuvad nähtavale lõpused. Hingamisel neelab kala vett ja surub selle lõpusekaane avanedes üle lõpuste välja. Vees olev hapnik läheb läbi lõpuste verre. Samal ajal antakse süsihappegaas vette tagasi. Seda kala enam ei vaja. Kaladele on hapnik väga vajalik. Kui seda vees piisavalt ei ole, tulevad nad pinnale õhku ahmima. Kui talvel veekogu jäätub, võivad kalad hukkuda.
vastupidavad ja kohanduvad kergesti erinevate vetega. Neid on keelatud kasutada söödana. Looduses ei saaks kuldkala ise väga hästi hakkama suurel sabauimel praktilist otstarvet ei ole ja oma kirka värvi tõttu oleks ta vaenlasele väga kergesti nähtav. Kui oma lemmiku eest hästi hoolitseda, võib ta elada 15 (dekoratiivvormid) kuni 25 (harilik kala) aastat vanaks. Teadaolevalt vanim kuldkala Fred elas 41-aastaseks. Kaaslase lisamisel akvaariumisse võib soovitud tulemuse asemel tekkida kalal hoopis stress. Kaaslase puudumisel või igavusest kuldkalal stressi ei teki. Kuldkala on hea sõber kõigile. Välimus: Kuldkalu on kuldseid, hõbedasi , siniseid, punaseid ja valgeid. Soomused aina siravad, kui nad kergelt uimi hõljutades ujuvad roheliste kasvude vahel. Värvus on harilikult kalal kuldpunakas. Täiskasvanud kuldkalad, kes elavad lemmiklooma elu, on tavaliselt 25-40 millimeetri pikad. Metsikud kuldkalad on tihti aga lausa 80 millimeetri pikad. Kuldkala
Merelindudel on tekkinud munakoore õhenemine. Mutatsioon Mutatsioon on organismi pärilikkuse Click to edit Master text styles kandja(tavaliselt Second level Third level DNA)püsivad, Fourth level edasikanduvad muutused Fifth level Näiteks kalal on ühe saba asemel kaks vms. Kõige reostatuimad piirkonnad Kõige reostatuimad piirkonnad asuvad reovee suublate piirkondades. Kuidas hoiduda reostusest Reoveepuhastusjaamades tuleks kasutada söefiltreid See tehnoloogia on kahjuks liiga kallis Kasutatud kirjandus http://www.itamerihaaste.net/files/429/Kai_KunnisBeres.pd http://www.act4mybalticsea.eu http://mutatsioonid.weebly.co http://www.tallinn.ee/g4128s57592 http://www
- Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees. Lõpused helepunased, hallikaltpunetavad, mere aroomiga, lõpuste juures pole lima. Seisnud kalal lõpused tuhmimad ja limased. Üldvälimus värvid erksad ja peal ühtlane läbipaistev limakiht. Seisnud kalal soomused tuhmid ja lima piimjas. Lõhn mere aroom, seisnud hapukas Katsudes kui katsudes jääb lohk sisse siis seisnud Soomused värskel teravalt kinni, seisnud laiali.
Jordan viib käsu sellegipoolest täide ja laseb silla õhku. Raskesti haavatuna katab ta kaaslaste taganemist ja ootab surma. Ta sureb teadmises, et on võitluses seisnud õigel poolele. Ja armastus Maria vastu on talle veel kord näidanud, mis tähendab olla õnnelik. "Vanamees ja meri" Proosatekst, mille esmatrükk ilmus 8. septembril 1952. See Hemingway teos räägib inimese ja looduse vahelistest suhetest. Vanamees Santiago on juba kaheksakümmend neli päeva käinud merel kalal, aga on iga kord tagasi tulnud kaladeta. Esimesel neljakümnel päeval käis temaga kaasas alles kalapüüki õppiv poiss, kuid vanemad keelasid tal edaspidi vanamehega kalal käia. Niisiis, vanamees läks üksi merele. Pikkade saakideta püükide järel õnnestus tal kätte saada marliin, mis oli pikem kui vanamehe paat. Santiagol oli palju probleeme kala kinnihoidmisega, sest paati teda ei saanud ega jõudnud tõmmata ning kala muudkui vedas paati avamere poole.
26. Kuidas mõõdetakse kaladel standardpikkust ja täispikkust? Kellel mõõdetakse Smitti pikkust? Näita joonisel. V: Standard- ninamikust soomuskatte lõpuni(enne saba); Täispikkus- ninamikut sabauime lõpuni; Smitti-lõhilastel 27. Püüdsime 1150g linaski. Kuidas aru saada, kas see kala on emane? Kuidas eristada isast ja emast linaskit? V: kõhuuime esimese kiire järgi (tugev, siis isane) 28. 20.saj alguses ja Eesti Vabariigi aegu käidi Peipsil kalal ja veeti püüniseid hobustega. Millisest puust tehti vanasti reejalased? Aga mõrravitsad? V: Reejalased-kask, kuusk; Mõrravitsad-pihlakas 29. Eesti pindalalt 4 suurimat järve on? V: Peipsi, Narva veehoidla, Mullutu suurlaht(ja Ülemiste), Võrtsjärv 30. Märkige joonisel elupaikade sügavus... V: I-linask, koger; II-haug, roosärg; III-särg, nurg, haug; IV-särg, ahven; V-särg, latika; VI- koha, viidikas; VII-luts 31. Millised kalaliigid koevad kevadel üleujutatud luhtadel?
Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Jäsemete mitmekesisus imetajatel: Hammaste mitmekesisus imetajatel: Homoloogsed organid: Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Sarnane välimus Põhja-Ameerika kaktustel ning Lõuna-Aafrika piimalilledel. Analoogsed organid: Erineva päritoluga organismide organid muutuvad sarnastes tingimustes väliselt sarnaseks. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimistest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud.
palju haisid üksi. 4.Nimeta raamatu tegelased. V:Santiago ehk Vanamees, poiss, kõrtsmikuhärra, kõrtsmikuhärra naine, kala. 5.Kes olid raamatupeategelased? V:Vanamees ja ta hea sõber poiss. 6.Too välja peategelaste probleemid ja nende lahenused. V:Vanamehe probleemideks olid: vaesus ja see, et ta pole 84 päeva järjest kala saanud. Vaesusega aitas teda poiss. Ta ostis Santiagole õlu ja sardiine. Poisil ei olnudki raskeid probleeme. Ta tahtis Vanamehega koos kalal käia, aga pärast 40 kalata päeva keelas isa selle ära. 7.Keda tahaksid isiklikult kiita? Põhjenda. V:Ma kiidaksin Vanameest, selle eest, et ta suutis 84 päeva järjest merel käia, ilma, et ta saaks kala. Kiidaksin teda ka selle eest, et ta tappis nii palju haisid. 8.Kas ja kuidas selles teoses muutus Vanamehe elu? V:See, et Santiago ja poiss tuttavaks said, muutis Vanamehe elu paremaks. Santiago sai endale sõbra, kes teda toetas ja ta eest hoolitses
cateringi firmades jne. Tavaliselt kasutatakse termoseid toidu soojana hoidmiseks või toidu transportimiseks. Termoseid on erineva kuju ja otstarbega. On olemas termoskastid, termoskapid, joogitermosed ja termoskruusid. Joogitermoseid on nii väikse mõõdulisi kui ka mitme liitrilisi, erinevate kujude ja suure värvivalikuga. Need on valmistatud tugevast materjalist. Tänu õhuisolatsioonile hoiavad termosed kaua joogid kuuma või külmana . Joogitermost on hea kasutada matkal, piknikul, kalal olles, telkides, rootsilaudadel, vabaõhuüritustel ja toidutransportimisel. Joogitermosesse võib panna kohvi, teed, kakaod. Termoskruusid on üldiselt väiksemahulised ja neid toitlustus firmades ei kasutata. Üldiselt on termostassid ja kruusid valmistatud roostevabastterasest, plastmassist, klaasist või plastmassist. Termoskaste kasutatakse sooja või külmtoidu transpordil. Tavaliselt kasutavad termoskaste cateringi firmad. Termoskastid säilitavad toidud ja joogid kuumana või
Tegelikult on küll selliseid vanu talle ja maju, kus peaks ainult uue katuse peale panema ning olekski maja, pood või hoopis vabrik valmis. Rääkides meelelahutusest nagu näiteks kinos või kohvikus käimine, seda võimalust maal küll ei ole, aga tegelikult on ju küll kuskil lähedal mõni linn või asula, kus saaks aega veetmas käia. Iga maainimene teab kuidas leida meelelahutust maal: noored saavad ehitada metsas onne või valmistada vibusid ja lasta täpsust, aga vanemad saavad kalal käia ning ka jahil käia. Veel on võimalus naabritega suhelda ning käia seltsimajades. Võib-olla ei saa maainimesed kõik aru, et neil on palju rohkem väärtusi maal kui linnainimesel linnas. Selleks tulevad noored linna, elavad siin linnamelu keskel ja siis alles mõistavad mis väärtus on vaikusel ja looduse ilul ning rahul
Geograafiline isolatsioon isendite ristumist takistab ruumiline eraldatus. Makroevolutsioon liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass) Divergents mitmekesistumine. Kaasneb uute ja erinevate elupaikade asustamisega. Nt: eukarüoodid > seened, taimed, loomad Imetajad > kohastumine vee, maismaa jm eluks Konvergents sarnastumine. Eri päritoluga organismide sarnasumine sarnastes elutingimustes. Nt: vaalal ja kalal voolujooneline keha, lendoraval ja nahkhiirel lennused Analoogilised elundid funktsionaalselt sarnased elundid. Nt: kiili ja nahkhiire tiivad. Homoloogilised elundid põhiehitus sarnane, ülesanne erinev.
Kuidas elasid inimesed kiviajal? Kiviaeg Eestis algas umbes 900010000 aastat tagasi, kui siia saabusid esimesed inimesed. Inimesed töötasid iga päev. Mehed käisid jahil ja kalal, nende tööriistadeks olid põhiliselt odad, nuiad ja kivikirved, hiljem tulid kasutusele ka vibud, mis tegid jahipidamise kergemaks. Tähtsaim jahiloom oli kiviajal mammut. Arvatakse, et jahil olid abiks ka koerad esimesed koduloomad. Kala püüti esialgu ahinguga, hiljem hakati luust ka õngekonkse tegema ning taimekiududest võrke. Naiste tööks oli teha süüa, nad korjasid koos lastega
Sama, mis eelmine 19.Loomade iseloomulikud tunnused (6-9). 1)Enamik loomaliike elab maapinnal 2)Loomad saavad vabalt liikuda 3)Loomad reageerivad kiiresti ärritusele 4)Loomade toiduks on taimed või teised loomad 5)Loomad kasutavad hapniku ja eritavad elutegevuse käigus süsihappegaasi 6)Looma kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel 7)Loomad sigivad suguliselt või mittesuguliselt 8)Loomad arenevad moondega või ilma 20.Nimeta kohastumusi, mis võimaldavad kalal vees elada. Selgita nende kohastumuste vajalikkust. (15,19 Ma tean, et.. 1)Keha on voolujooneline, külgedelt kokku surutud, kala katavad luulised soomused, mis paiknevad nii et keha pind on sile-Voolujoonelise ja libeda kehaga kalal on kergem ujuda , sest vee takistus on väiksem 2)Uimed aitavad liikuda ja tasakaalu hoida 3)Keha külgedel paikneb küljejoon, millega kala tajub vee liikumist ja võnkumisi 4)Ujupõis aitab kalal vees vajalikus sügavuses püsida 5)Kala hingab lõpuste abil 21
ainult paar tundi. Alan elas põhimõttel, et mehed ei nuta kunagi, sest mida raskem ettevõtmine tal ees oli, seda suuremaks muutus himu eesmärk lõpule viia. Alan ei tundnud sõna "vigane", sest tema arusaamist mööda võis seda kasutada teiste inimeste kohta, küll aga mitte tema kohta. Alan tegi kõike, nagu tavalisedki poisid. Alan õppis isegi ujuma ja seda ei osanud ükski teine poiss Turallas. Ta käis poistega metsas jahil ja ka kalal. Ta ronis kõikjale, kuhu võimalik ja võitles teiste poistega nagu tavalisedki poisid. Kuigi tema võitlus Steve McIntyre'iga ei olnud päris tavaline võitlus. Nimelt-nad võitlesid keppidega. Selle idee oli pakkunud välja Alani isa, kes oli mures, et Alan võib kaotada, kuna kui talle vast karke lüüa kukuks ta pikali ja tema tugevatest kätest ei oleks enam mingit kasu. Alan sai oma isaga väga hästi läbi ja neil oli tugev isa-poja suhe. Alani isa oli
karkudega liikuda ainult paar tundi. Alan elas phimttel, et mehed ei nuta kunagi, sest mida raskem ettevtmine tal ees oli, seda suuremaks muutus himu eesmrk lpule viia. Alan ei tundnud sna vigane, sest tema arusaamist mda vis seda kasutada teiste inimeste kohta, kll aga mitte tema kohta. Alan tegi kike, nagu tavalisedki poisid. Alan ppis isegi ujuma ja seda ei osanud kski teine poiss Turallas. Ta kis poistega metsas jahil ja ka kalal. Ta ronis kikjale, kuhu vimalik ja vitles teiste poistega nagu tavalisedki poisid. Kuigi tema vitlus Steve McIntyreiga ei olnud pris tavaline vitlus. Nimelt-nad vitlesid keppidega. Selle idee oli pakkunud vlja Alani isa, kes oli mures, et Alan vib kaotada, kuna kui talle vast karke la kukuks ta pikali ja tema tugevatest ktest ei oleks enam mingit kasu. Alan sai oma isaga vga hsti lbi ja neil oli tugev isa-poja suhe. Alani isa oli kasvanud farmis ja nd ttas ta hobuste taltsutajana
Vesi melukeskkonnana Veetaimedel ja loomadel on terve rida kohastumusi eluks vees. Elutingimustes on oluline veetemperatuur, hapnikuhulk, valgus ja vee soolsus Vee taimed ja loomad Veetaimede kohastumused eluks vees: vartes on õhuruumid, veetaimed on elastsed, pinnal puudub kattekude. Tüüpilised näited on vesiroos, vesikupp, särjesilm, vesikatk ja vesikuusk. Vee loomadest: kalade keha on voolujooneline ja kaetud limase soomuskattega. Ujumiseks kasutab kala uimi. Hingamiseks on kalal lõpused. Ümbritseva tajumiseks on kaladel küljejoon. Sügavust reguleerib kala ujupõie abil. Kahepaiksed Maismaal liigub konn hüpates ja vees ujudes. Maismaal hingab konn kopsudega ja vee läbi naha. Toiduks püüavad nad liikuvaid putukaid oma kleepuva keelega.
Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Homoloogsed organid: Ühise päritoluga ja sarnase üldehitusplaaniga organid, mis on muutunud vastavalt funktsioonile keskkonnas. Sarnastumine e. konvergents Erineva päritoluga organismide sarnastumine sarnastes elutingimustes. · Vaalal ja kalal voolujooneline keha · Kõrbetingimustes piimalillelised ja kaktuselised sarnase välisehitusega. Liikide väljasuremine Ebasobivatest elutingimustest ja organismi omadustest tingitud liigi kadumine. Paleontoloogide andmeil on vähemalt 90% kõigist Maad asustanud liikidest välja surnud. Evolutsioonis ilmnenud tendentsid: 1. Elu üldhulk Maal on suurenenud. 2. Liikidevahelised seosed ja sõltuvused on tugevnenud. 3. Evolutsioonis on suurenenud biootiliste tegurite osakaal. 4
Koostaja :Sandra Veermets Juhendaja: Anu Teppo Klass:9b PRANTSUSMAA Iseloomustus Pealinn-Pariis Rahvaarv-65102719 Pindala-674 843km2 Riigikeel-prantsuse Rahaühik-euro K.Tihedus-97in/km Riigikord- Semipresidentlaane vabariik Linnad-Marseilles,Pariis, Lyon Pildid Click to edit Master text styles Click to edit Master text styl Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Asend Click to edit Master text styles Koordinaadid-47,5pl Second level 2.5ip ...
,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad tuule abil seemneid levitada. Linnud saavad tuule abil kergemini liikuda. 7. Miks on koloonias elu turvalisem kui üksikult elades ? Koloonias kaitstakse üksteist, valvatakse üksteise järglasi , jagatakse toitu. 8. Selgita ,milline osa on laiussi elus inimesel ja milline kalal ? Kala on laiussile vaheperemees ja inimene lõpp-peremees. 9. Milliseid elupaiku parasiit peremehes leiab? Naha peal,naha all,soolestikus. 10. Selgita mõisteid : sümbioos Parasitism-kahe eri liiki organimi suhe,kus üks saab kahju teine kasu. Endosümbioos-organismide vaheline kasulik kooselu , kus üks elab teise peal või sees. Eksosümbioos-vastastiku kasulik kooselu vabalt elavate organismide vahel. obligatoorne parasitism-parasiidil on üks kindel peremees.
Peale savipottide valmistamist oli aeg õhtusöögiks. Söögilauas arutasime, kuhu vanake matta. Rituaali kohaselt kaevasime tema hüti põrandasse augu. Kaevamine oli suhteliselt vaevaline. Panime vanakesele kaasa luust valmistatud loomakujukese, noa ja tema enda valmistatud ehte, et ta tuleks toime teises elus. Meie elu siin on tore, koos meid on palju ning kanname põlvest põlve edasi rituaale, õpime valmistama savinõusid ja riideid. Meessoost esindajad käivad kalal ja küttimas. Meie esivanemate hinged kaitsevad meid halbade vaimude eest, et me tuleks toime kõigi katsumustega, mis elus ette võivad tulla. Sander Kulp 10a
Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala süda on kaheosalina ja konnadel kolmeosaline. Kalal on üks vereringe ja konnadel keha- ja kopsuvereringe. Viljastamine on mõlemal kehaväline. Ja mõlemad sigivad ehk koevad ka vette. 3. Millised konna hingamiselundid võimaldavad hingata maismaal, millised vees? Maismaal- kopsud Vees- nahk 4. Mis soodustab konna liikumist vees, mis maismaal? Maismaal- jäsemed, tagajäsemed on pikkemad kuna nendega on hea hoogu anda Vees- ujunahad, aerutaoliste jalgadega saab vees kiiremini edasi 5. Konna kehaosad ja nende ülesanded
Andrus Kivirähk Lugemiskontroll NIMI............................................. Tõmba õigele vastusele joon alla. 1. Siim istus sageli oma toas laua all. Mida meeldis Siimul seal teha? Raamatut lugeda. Istuda ja mõtiskleda. Mängida autodega. 2. Millest unistas Siimu ja Sirli isa kogu oma elu? Sportlasekarjäärist. Kalal käimisest. Uuest autost. 3. Härra Lammas kirjutas ainult ... ... hästi lõbusaid ja naljakaid raamatuid. ... hästi huvitavaid raamatuid. ... hästi tõsiseid ja süngeid raamatuid. 4. Sirlile meeldis liftiga ... ... pilvemaale lennata. ... sõbrale külla sõita. ... õue sõita. 5. Kojamees tahtis väikese poisina teada saada, ... ... milline elu on taevas. ... milline elu on vee all. ... milline elu on maa all
Eero Luuletaja August Kask Juuksur Maurer Arhitekt Laura Telefonivõrgu töötaja Theo Restorani uksehoidja Peeter Laura poeg August Kask käis kalal kuigi ise kala ei söönud, tahtis kaladele sellega kätte maksta. Laura sai lapse lavatöölisega, keda tema eks talle tutvustas. Mees abiellus kohusetundest, kuid siis hakkas jooma ja vägivallatsema. Theo polnud kellegagi rääkida ning hakkas kirjutama hobi korras.(juba 3 aastat) Eero naine läks peale korteri ostmis teise mehe juurde jõululaupäeval August Kasksoli naiste ja laste vastane, kuid ostis pikksilma, millega öösiti jälgis mis väljas toimub.
Orjandus ameerikas Eurooplaste tulekul elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asutasid Ameerika arvatavasti 25 000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Rannikuindiaanlased elasid paikselt lihtsates hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Preeriaindiaanlased sisemaal olid rändava eluviisiga, elasid telkides ning elatusid piisonijahist. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu euroopast. Uues Maailmas läbi lüüa polnud kerge. Kolooniaid olid põhja ameerikas paljudel riikidel. Eurooplased hakkasid indiaanlasi kutsuma punanahkadeks ja indiaanlased eurooplasi kahvanägudeks. Eurooplastesse suhtuti alguses heatahtlikult, kuid vaen algas kui ümberasujate tulekul ei tulnud lõppu
kasvatada. Väga vähestel linnaelanikel on sellised võimalused, sest siin lihtsalt pole sellist maad. Oma koduhoovis saab teha peenrad sinna kuhu ise soovid ning panna kasvama täpselt seda mida hing ihkab. Peenarde rohimine on ainuke tüütu töö, aga kui kogu pere ühiselt vaeva näeb, siis saadakse soovitud tulemus kiiresti ning jääb aega ka lõbusamateks tegevusteks. Mulle meeldib, et minu isa armastab kalal käimist, sest selle pisikuga on ta ka meid nakatanud ja perekondlikud merelkäigud on alati väga mõnusad. Need aitavad kõik muu unustada ja nii saab keskenduda looduse ilule. Ma ei vahetaks maaelu mitte kunagi linnaelu vastu, sest maal tunnen ennast tõeliselt hästi. Ma saan teha kõik selleks, et mul oleks unistuste kodu ja minu lemmikloomad saavad ennast seal vabalt tunda.
AJALUGU lk 43 1-4 1.Arutlege, millised olid eestlaste peamised tegevusalad muinasaja eri perioodidel ja kuidas need muutusid. Mil moel muutus asustus muinasajal? PERIOOD OSKUSED PEAMISED ASUSTUS TEGEVUSALAD MESOLIITIKUM Töö- ja tarberiistad Saakloomade püüdmine Rajasid asulad ( 9000 – 5000 valmistati kivist, (jaht), taimede korjamine, veekogude aastat eKr.) luust, sarvedest kalastamine lähedusse ning puidust. Oskasid kasutada tulekivi ja kvartsi. NEOLIITIKUM (5000 Keraamika Jaht, tööriistade Enamasti jõgede ja – 1800 aastat eKr.) kasutuselevõtt, valmistamine, järvede ääres, paremad ...
Sisimas oli tal siiani tugevust ja tahtmist, kuid keha on selle rakendamiseks jäänud vanaks. Merel tekkis olukordi, kus ta arutles pidevalt, kas oli õige merele tulla või magada kodus ja lugeda ajalehti, siiski ei kaotanud ta lootust ning triivis edasi. ,,Aga inimene ei ole alistumiseks loodud" ütles Santiago. Üksinduses keset merd leidis ta jõudu noorest sõbrast Manionist. Mees oli õnnetu, et poiss ei saanud enam temaga kalal käia ning ta pidi poisi vanematele tõestama, et on väärt mees õpetamaks nende poega heaks kaluriks. Santiago ei tahtnud olla kaotaja, ta tahtis tulla välja võitjana, tundmata kurgus kibedat kaotusemaiku. Merel olles igatses ta enda noort sõpra ning unistas poisi kohalolekust ning abist. Enda kange iseloomu ja sihikindlusega suutis ta end ületada, tulla elusana sadamasse tagasi ning tõestada, et tema kalaõnn pole pöördunud. Mees oli rahul, olenemata raskest võitlusest
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
