........................................................................................................ 3 KRUIIs......................................................................................................................... 4 KRUIISILAEVAD........................................................................................................... 6 KRUIISILAEVADE KIRJELDUSED................................................................................... 9 Laev Prinzessin Victoria Luise.................................................................................. 9 Laev Wilhelm Gustlof............................................................................................ 10 Laev Allure of the Seas.......................................................................................... 11 Laev Quantum of the Seas................................................................................... 13 LAEVADE VÕRDLUS...............................................
Carl Orff 10.07.1895-29.03.1982 20.sajandi saksa helilooja Carl Orff sündis Baieris sõjaväelase peres. Alustas 5 aastaselt klaveri õppimist. Sai muusikahariduse Müncheni Muusikaakadeemias. Pärast muusikaakadeemia lõpetamist töötas Müncheni väikeses teatris kontertmeistrina. Orff oli abielus 4 korda : Alice Solscher (1920- 1925),Alice Willert (1939-1953),Luise Rinder (1954-1959) ja Liselotte Schmitz (1960) Ainus laps Godela,tema esimesest abielust. Alates 1925.aastast kuni oma surmani õpetas Orff lapsi Münchenis Güntheri-nimelises muusika-ja tantsukoolis. Orffi tuntuimaks heliteoseks on kantaat orkestrile,koorile ja solistidele `'Carmina Burana'' (1937) On kirjutanud muinasjuttoopereid `'Kuu'' (1939) `'Tark naine'' (1943) Muusikalise tausta tragöödiale `'Antigone'' (1949) Muusika Shakespeare'i komöödiale `'Suveöö unenägu'' (1964) Ooperi või muusikalise etenduse `'Aegade lõpu komöödia'...
Erich Kärner ,,Veel üks Lotte" Lugu algab Seebühlis, kus on lastesuvekodud. Teiste tüdrukute seas on seal ka Luise Palfy Viinist, ülemeelik, üheksa aastane lokkis juustega tüdruk. Sinna saabuvad aga kakskümmend uut tüdrukut. Viimasena astub bussist maha Lotte Körner Münchenist, kes on äravahetamiseni sarnane Luisega. Alguses tüdrukud omavahel läbi ei saa, Luise isegi virutab toidulauas Lottele jalaga. Öösel aga kuuleb Luise, kuidas Lotte nuuksub ning hakkab tal pead silitama. Järgmisel päeval ei julge nad teineteisele otsagi vaadata, kuid varsti hakkavad rääkima. Neist saavad lahutamatud sõbrannad ja õige pea avastavad nad, et on kaksikud. Kui tuleb kojuminekuaeg, ei lähe tüdrukud oma koju, vaid Luise läheb ema, Luiselotte Körneri, juurde ja Lotte isa, Ludwig Palfy, juurde. Keegi ei saa aru, et midagi oleks teisiti
Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma peremehe kui neil enam tööd pakkuda pole, aga Rehepapp ei taha tappa. Samas aga Aidamees Oskari kratt tahab oma peremeest tappa kuna temal ei ole tööd. Oskar aga laenab Rehepapi käest punaseid sõstraid ja ja sõidab Vanapagana juurde ja lepivad krati asjad kokku, aga pigistab vere asemel näpust punasesõstra mahla ja nii oligi tegelt leping kehtetu. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse ning Luise ja Liina on seal oma uute asjadega ja näevad ilusad välja, aga Liina esivanem Rein otsib kratti kes varastas tema pere höbe prossi. Rein läheb läbi korstna sahvrisse aga seal oli Ärni ja Imbi kes varastasid piima ja naabri küla kubjas, kes varastas kupja mantlit. Rein aga sealt oma prossi ei leia ja poob pettumusest kupja kassi üles. Kilter aga läheb nöia juurde ja räägib, et Räägu Rein laamendas tema juures. Kilter läheb aga
internetist Kruiisilaevade kohta sain infot Saksa, Soome ja Inglis keelsetelt interneti lehekülgedelt KRUIIS, KRUIISILAEV LAEV PRINZESSIN VICTORIA LUISE (1900) LAEV WILHELM GUSTLOFF (1937) LAEV ALLURE OF THE SEAS (2010) LAEV QUANTUM OF THE SEAS (2014) TABELI LÜHIKIRJELDUS Laev Prinzessin Wilhelm Allure of Quantum Victoria Gustloff the Seas of the Seas Luise Valmimis 1900 1937 2010 2014 aasta Pikkus 121,92 m 208,5 m 362 m 347,1 m Kiirus 15 sõlme 15,5 sõlme 22,6 sõlme 22 sõlme (28 km/h) (29 km/h) (42 km/h) (41 km/h) Mootor 4 auru 4 diisel 6 diisel 4 diisel masinat mootorit mootorit mootorit Võimsus 2648 kW 7100 kW 97020 kw 96000 kw
Joseph von Eichendorff Joseph Karl Benedikt Freiherr von Eichendorff 10.März 1788 Lubowitz 26.November 1857 Neisse War ein bedeutender Lyriker und Schriftsteller der deutschen Romantik. Er zählt mit etwa 5000 Vertonungen zu den meistvertonten deutschsprachigen Lyrikern Familie Sein Vater, und seine Mutter, entstammten beide aus katholischen Adelsfamilien Er hatte zwei Geschwister: Sein Bruder Wilhelm und seine Schwester Luise wurde zusammen mit seinem Bruder unterrichtet Leben ] Es folgten neben umfangreicher Lektüre von Abenteuer und Riterromanen und antiken Sagen erste Versuche. 1794 reiste er nach Prag, 1799 nach Karlsbad und wieder nach Prag, danach hielt er seine Eindrücke von der Fahrt in ersten Aufzeichnungen fest. November 1800 begannen seine Tagebuchaufzeichnungen und die Abfassung einer Naturgeschichte mit eigenen Illustrationen.
kahest vaatusest. Näitlejateks olid Olavi Pets, Urmas Lehtsalu, Mati Talvistu, Piret Rauk, Merilin Kirbits, Hannes Prikk ja Priit Lõhmus. Esimeses vaatuses toodi meieni sündmused, mis juhtuvad lossis tänapäeval. Vaatus algas juhustaja sisse tulekuga (Olavi Pest), kes rääkis lossi seisukorrast. Lossi on müüki pannud Härra Hesse (Urmas Lehtsalu) ja selle ostab ära minister (Mati Talvistu), kes oma perega sinna ka elama kolib. Ministril on naine proua Anna (Piret Rauk) ja tütar Luise (Merilin Kirbits). Elades lossis, hakkab peretütart huvitama kummaline lugu vaimust, kes jutu järgi elavat selles lossis. Ühel õhtul raamatust lossi ajalugu uurides, kohtub Luise vaimuga (Hannes Prikk). Vaim leiab Luises palju ühist Õnnega, kellesse ta oli kunagi armunud olnud ning peale selle tunneb ta Luise juustes samuti mündi lõhna nagu see oli ka Õnnel. Vaim usaldab Luiset ja räägib talle oma loo. Teises vaatuses toodi meieni Hugo õnnetu saatus, kellest sai vaim
olendeid nagu tonte, libahunte, Katku ja Vanapaganat. Romaan on lugedes küll mõneti naljakas, kuid põhiline nali tuleb sellest millised me eestlased tegelikult oleme. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Ka siin ei hoitud end tagasi: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad,
Aida Oskar ei lasnud sisse ja nad koputasid selle peale puud läbi, et need kuivaks. 10) Ärni ja Imbi üritasid Sandrilt puid varastada, aga tänu mehe enda ja kratt Joosepi kavalusele jõudsid nad algpunkti tagasi ja jäid kõigest ilma. // Kiltri nahka pugenud tont tuli koju süüa nõudma ja kippus hobuse kallale, aga Jüri ja Juhan suutsid ta minema peletada. 11) Paruni tütar tuli Saksamaalt ja muutis oma kena riietusevalikuga Luise kadedaks. // Aidamees käis libahundiks ja tõi soku lauale. 12) Saaremaalt tuli 1 mees tuulispasaks, jäi puu otsa kinni, kukkus alla ja jäi huntidele roaks. // Hans sai Intsu abil öösel parunessi tuppa, et tema hingetõmbeid kuulata. 13) Imbi ja Ärni püüdsid merilehma, aga kaotasid selle kavalale Aida-Oskarile. // Liina muutis end libahundiks ja nägi armastusest sonivat Hansu. 14) Jaan tegi margi täis hakates Luise ees parukat sööma
"Rehepapp" Andrus Kivirähk Tegelased: · Rehepapp e. Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas.
Üldiselt sai Sackeierite perekond hästi läbi. Naabritege nad eriti ei suhelnud ja naabrit naersid nende üle, kuna nad olid paksud. Perekonnas said kõik omavahel väga hästi läbi. Greetekesel ei meeldinud koolis käia ja ta ei saanud seal eriti kellegagi läbi. Mamma ehk Gretekese ema läks klassiokkutulekule. Peale seda oli ta väga imelik ja otsustas, et peab kaalust alla võttma. Klassikokkutulekul oli ka üks mamma väga pikaajaline sõbranna Marie Luise. Ta oli kunagi väga paks olnud, kui nüüd oli ta jälle kõhna. Mamma tahtis tema moodi olla. Greekesele meeldis üks poiss Florian Kalb. Ühel päeval kutsus poiss ta enda juurde, et Greeteke talle matemaatikat õpetaks. Greteke läkski. Kui Greeteke seal oli juhtus neil väike õnnetus ja ta tool läks katki. Greeteke kukkus põrandale ja Florian tema peale. Nad suudlesid. Florian tahtis teda riidest lahti võtta, kuid Greteke ei lasknud.
Andrus Kivirähk Rehepapp Tegelased: · Rehepapp Sander ravitseja, tark ja kaval . · Koera Kaarel talumees, kes alguses oli karsklane, kuid lõpuks hakkas jooma . · Jaan - Kaarli loll sulane, kellele meeldib Luise. · Joosep - Rehepapi kratt, kes oli väga vana. · Kupja-Hans - mõisa kubjas, käis öösiti noort parunessi imetlemas. · Aidamees Oskar - mõisa aidamees, varastas mõisast nii palju kui sai. · Räänu Rein - talumees, kes vihkab mõisa ning kõike sellega seonduvat. · Liina - Reinu tütar. · Luise - mõisa teenija, saksi toatüdruk, varastas kleite vanalt parunessilt. · Imbi ja Ärni väga ahne ja uudishimulik vanapaar. · Moosel kirikuõpetaja.
IMKATS Rehepapp e november Andrus Kivirähk on sündinud 17.augustil 1970. Ta on eesti kirjanik ja õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Aastast 1996 on ka Kirjanike Liidu liige. I - Rehepapp e Rehe-Sander, Koera Kaarel ja ta sulane Jaan, kratt Joosep, Kupja-Hans, Räägu Rein, Räägu Liina, Luise, hinged, Vanapagan, Muna Ott, Imbi ja Ärni, Timofei, Kiltri-Lembit ja tema pere, nõid, kubjas, Õuna Endel, Ints, mõisapreili, lumemees, naaberküla Villu, katk M - kabajantsik - võrukael; suli, kelm sigudik - noor, kasvav siga K Vana Eesti küla, kus on mõis, talud ja mets. A Novembri kuu T - Koera Kaarli sulane oli seepi sisse söönud ja talle kutsuti Rehepapp teda läbi vaatama. Järgmisel päeval kattis Räägu Reinu tütar Liina laua hingedele, kuna oli hingedepäev
joodikuks. Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades. · Koera Kaarli sulane Jaan: Tema rumalast eksimusest saab raamat alguse ning hiljem lõppeb raamat samuti tema tegevuste käigus. Raamatu alguses sööb ta seepi ning peaaegu sureb. Raamatu lõpus tulistab ta kiriku ukse pihta armuleivaga ja saab üleloomuliku väe osaliseks. Selle väega peksab ta esmalt oma tööandja Koera Kaarli läbi, siis vägistab Luise ning hiljem sööb veel seepi. Jaani elu muutus kõvasti siis, kui Koera Kaarel joodikuks hakkas. Jaan pidi taluma külmas majas üksi olemist ja tühja sahvrit, mis omakorda tähendas tühja kõhtu. · Imbi ja Ärni: Vanapaar, kelle elu eesmärk oli vargil käia. Nad varastasid kõigi tagant ja lootsid leida peidetud kulda. Ühel korral suutsid nad leida sinise merilehma, kui Aida-Oskar kavaldas nad üle ja sai selle looma endale. Peidetud
Nad riisuvad, tapavad rahva rõhujaid, kuid rahvas pole valmis ülestõusuks ning kamp oli rohkem huvitatud röövimisest, kui õiglusest. Seetõttu annab Karl end vabatahtlikult kohtu ette. ,,Salakavalus ja armastus" poliitiline tragöödia aadlike silmakirjalikkust, valelikkust, valmisolekust kõigeks võimu nimel. kodanikud on elutervema suhtumisega - väärtustavad pere, au. Keskne probleem seisulikult ebavõrdne suhe presidendi poja ja kodaniku perest Luise Miller vahel, president aga tahab , et poeg abielluks võimukandja armukesega. Poeg pole nõus. Luiset hakatakse santazeerima, vanemad vangistatakse. Ta sunnitakse kirjutama kirja, kus väidab, et pole presidendi poega kunagi armastanud ega pole olnud talle truu. Lõpuks lahkub armuke, Luise ei tunnista et oli sunnitud kirja kirjutama, presidendi poeg mürgitab Luise ja enda. President saab karistuse, käsilane reedab saladused. Näidatakse kõrgklassi moraalitust.
ühe hulkuva kassi. Kuna oli hingedepäev, kütab Räägu Liina surnud emale ja teistele esivanematele sauna ja katab laua. Samuti läheb ta Luisega kaupa tegema - saab Luise käest ilusa kleidi (mis tegelikult on väga vanamoodne, kuna see on môisaproua surikleit) ja annab talle vastu hôbeprossi, mille Räägu Reinu esivanem peale rahapaja leidimist oli tuppa toonud (enamus aardeid maeti maha, aga môned hôbeehted toodi tuppa ka). Luise tahtis ehet kodus kanda - välja ei saa ju sellega minna, muidu keegi näeb ja ajab kohe küüned taha. Räägu esivanem, kes hingedepäeval ennast vihtuma tuleb, tahab kohe näha ka oma varandust, ning avastab kohe, et üks pross on puudu. Liina väidab, et selle viis üks kratt ära, kellele ta veepangedega tuppa tulles peale sattus - äbrite tôttu ei saanud vastu maad ka lüüa (kui kolm korda vasaku jala kannaga vastu
weil die Körbe mit Stroh, Obst und Gemüse immer so schön aussehen. (7), dass das Fest schon eine sehr lange Tradition hat. Sogar die alten Ägypter haben schon Erntedank gefeiert … /7 Tests zu Mit uns B1+ | ISBN 978-3-19-001060-8 | © 2018 Hueber Verlag | Autorin: Luise Peters 1 Test zu Lektion 3 Mit uns B1+ Lösungen 1. 1 Besonderes 2 Clique 3 Freizeitpark 4 Bräuche 5 Karneval 6 Kostüm 7 Umzüge 8 Festwagen 2. 1 mich 2 mir 3 mir 4 sich 5 uns 6 sich 7 mir 8 euch 3. 1 möchte euch … vorstellen 2 Man feiert es 3 Das Fest findet immer zwischen … statt 4 Typisch für … sind 5 Zu dem Fest essen 6 Auf ..
„Ta ei märka, arvad, et ma loll olen!“ naeris Muna Ott. „Esimene asi, mis ma uues ametis tegin, oli see, et lõhkusin kirikuhärra prillid ära. Nüüd on ta pime nagu mutt, koperdab käsi kaudu.““ (lk. 58). Kahepalgelisi ja ahneid inimesi leidub tänapäeva maailmas igal pool. Luise – mõisa teenijatüdruk, kes varastas mõisaproualt kleite ning see järel uhkustas nendega „Jah pole viga,“ nentis Luise. „Ma polekski raatsinud seda sulle tuua, aga mul endal on peaaegu samasugune, ainult veidikene ilusam.“ (lk.10). Luise oli ka väga hella südamega „“Aga Luise, kust te ometi sellise kleidi olete võtnud! See oleks nagu minu vanaema oma, oo jaa, selliseid kannavad tänapäeval veel ainult väga vanad inimesed! Ja pealegi on ta must nagu surirüü! Luise, ma keelan teil selliste õuduste kandmise!“ Siis oligi Luise oma tuppa tormanud, voodile kummuli
ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle nõiatembu läbi üheks päevaks tohutu väe ja võimu osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult võrgutanud oli, hiljem sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Tsitaadid Rehepapp: ,,Pole siis tarvis seal õgimas käia, kui ta hädaorg on! Piiri peab pidama, mitte labidaga suhu ajama. Ma olen näinud küll, mis te seal mõisa sahvris teete. Nagu poleks elu aeg palakestki alla saanud, kõik muudkui suhu! Mida sa, lambapea, siis sõid?" Hans: ,,See on meie, eestlaste, õnnetus, et totraid on palju."
huvitatud röövimisest kui õiglusest ning seetõttu annab Karl end vabatahtlikult kohtu alla. ,,Salakavalus ja armastus" Näidend. Tragöödia, proosavormis. See oli samuti poliitiline ja näitas seda, et aadlikud on võimu nimel kõigeks valmis, silmakirjalikud, valelikud ja kodanlased on palju elutervema suhtumisega. Väärtustavad pere ja au. Keskne probleem on seisukohalt ebavõrdne suhe presidendi poja ja kodanlase perest Luise Milleri vahel. President tahaks, et tema poeg abielluks hoopis võimukandja armukesega. Kuna poeg pole nõus, hakatakse Luiset santazeerima. Vangistatakse Luise vanemad ja sunnitakse Luiset kirjutama kirja, mis ütles, et ta pole presidendi poega kunagi armastanud ega polnud talle truu. Armuke läheb riigist minema. Lõppeb traagiliselt. Presidendi poed mürgitab Luise ja enda ning surevad. Lõpuks president saab karistatud, kuna tema käsilane reedab ta saladused
Tundmata ohtu, et Niida isa teada võiks saada, siis käis Hannes seal päris tihti. Aga ega see enam kaua kestnud. Nagu arvata oli, sai isa Jaan sellest teada. Hiljem ta rääkis poisiga, et seda enam ei korduks ja nii siis lõppes Niida ja Hannese suhe. Raamatus mõõdus aeg päris kiiresti. Oli käes talv, siis kohe järgi kevad. Tundus, et aastaajad on kui paaripäeva pikkused. Tegevus arenes kiiresti ja sündmusi oli palju. Klaus- Hannese teine vend võttis endale naise Luise. Too asus Turjale elama. Naine oli veidi ülbust täis ja hooletu, kuid siiski ka hoolitsev ja vahest päris tore. Luise ei saanud kõigiga peres hästi läbi. Isaga olid vahest sõnasõjad ja Hannesegagi oli veidi ütlemisi. Kuid ajapikku kõik muutus. Klaus ja Luise said kaks väikest last. Klaus suri hiljem ühe tormi tõttu, kui ta läks merele võrke päästma. Turja pereisa on ka üks väga tähtis tegelane. Nagu aru saada, siis on ta Hannese
Koera Kaarel Rehepapp Sander Kratt Joosep Nõid Minna Sulane Jaan Kõrtsmik Mõisaparun Imbi ja Ärni Soldat Timofei Ints Paruness Aida Oskar ja Kilter Lembit ja Luise Paruni tütar tema pere tema perekond Kubjas Hans Kirikuõpetaja Endel Moosel Vanapagan Setu Ott Muna Vaimud
◦Vanemad ◦32. Keskkool → Tartu Ülikool ◦Eesti Päevaleht ◦Abikaasa Ilona Martson + 3 last Tähtsamad teosed ◦Ivan Orava lood ◦„Rehepapp ehk November“ ◦„Mees, kes teadis ussisõnu“ ◦„Kaka ja kevad“ ◦„Kaelkirjak“ „Rehepapp ehk November“ ◦Ilmumise aasta ◦Edukus ◦Raamatu internatsionaalsus ◦Mängufilm Tegelased ◦Rehepapp Sander ◦Räägu Rein ◦Räägu Liina ◦Kupja – Hans ◦Jaan ◦ Õuna – Endel ◦ Joosep ◦ Luise ◦ Ints ◦ Imbi ja Ärni Olulisemad kohad raamatus ◦Räägu Liina ostab mõisapreili surikleidi ◦Hans näeb noort parunessi ◦Katku saabumine külasse ◦Hans teeb lumest krati TEOSE SÕNUM Eestlased on lollid, ahned, silmakirjalikud ja õelad, kuid leidub ka erandeid Teose struktuur ja hinnang ◦Loogiline järjestus ◦Lihtne jälgida ◦Mulle väga meeldis TÄNAN KUULAMAST !
Harala elulood Turja Hannes Ühes väikses rannakülas ma elasin, kus ühiseks huviks oli meri. Rannakülas leidus ka ilusaid neidiseid, üks ilusamaid oli Suureõue talu Niida. Seal oli ka Taali, nende kahega sai ikka pidudel tantsu löödud. Hiljem sai öösiti salaja Niida toas käidud, kuni tolle isa sellest teada sai. Nii lõppes meie suhe. Mõni aasta hiljem sai mu vend Klaus surma, jättes leseks oma naise Luise. Ühel peol kohtasin Liidat, kelle ka endale naiseks võtsin. Liida emaga ma läbi ei saanud, ta oli ennasttäis ja tõre. Ühel päeval sain aga kirja, kust sain teada, et isa on halvatuks jäänud. Läksin tagasi koju, et isa eest hoolt kanda ning jäingi sinna, et hoolitseda enda ja Taali ühise poja eest. Karl-Gustav Uustulnd 10.A
paat meestega tormi ajal merre. Seal hukkus ka Hannese vend Klaus. Hannes sõitis mõneks ajaks ära, et isale ja vennanaisele abiks olla. Paar kuud hiljem sai jälle halbu uudiseid Turjalt, et isa on halvatud ja jälle läks Hannes koju. Liidale ei olnud see üldse meeltmööda, et Hannes kogu aeg seal käis, seda enam, et sa sai teada Hannese lapsest ja kahtlustas tolle olema ka seal külas, kuigi Hannes oli valetanud ta olevat hoopis Viljandimaal. Luise ei saanud äiaga hästi läbi ja lahkus Turja talust oma venna juurde peale halvatust. Hannes ei saanud enam isa üksi jätta ja otsutas, et jääb sinna naine tulgu järgi, kui tahab. Liidale ei meeldinud see koht ja ta ei tulnud. Hoopis lahutus anti sisse. Taali lubas Hannesega koos hakata elama, kui lahutus on jõustunud. 5. Üks peategelasi Turja talu peremees- töökas ja rahuliku loomuga mees. Tundeid välja ei näidanud, aga muidu hoolis ikka kõigest, mis
Kaitsekõne Lugupeetud uurimustööde kaitsmiskomisjon, retsensent, juhendaja, kohalviibijad. Mina olen 8. klassi õpilane Kristen Kanep ja minu uurimustöö valmis teema KRUIISILAEVAD VICTORIA LUISE´ST QUANTUMINI. Slaid 2 (Teema valiku põhjendus) Ma valisin selle teema sellepärast, et mind on väiksest saati huvitanud suured laevad. Samuti on mu unistus saada kunagi kruiisilaeva tüürimeheks. Uurimistöö on kirjutatud 25. Lehel. Töö koosneb kahest põhiosast milles esimeses tutvustan kruiisi ja kruiisilaevu. Teises uurin erinevate ajastute kruiisilaevu ning nende laevade omaduste võrdluseid. Töö Sisaldab nelja tabelit ja fotosid. Slaid 3 (Töö eesmärgid) Minu uurimuse eesmärgid oli Seletada lahti mõiste kruiisist ja kruiisilaevadest. Kirjeldada aastatel 1900., 1937., 2006. ja 2014. valmiminud kruiisilaevu. Võrrelda omavahel erinevatel aegadel ehitatud kruiisilaevade parameetreid ning meelelahutust. Slaid 4 (u...
Tema puhul meeldis mulle see, et ta oli alati valmis abistama, kui vaja, külarahva poolt austatud ja muidu muhe. Mis mulle ei meeldinud, seda on raskem välja tuua, kui siis võib välja tuua selle, et ta kasutas kohati oma kavalus enesekasupüüdlikult ära. · Kõrvaltegelased: Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise Joosep - Rehepapi kratt Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne Liina - Reinu tütar Luise - on môisas teenija Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada Moosel - kirikuôpetaja
viina juua. Imbi ja Ärni, kes kogu loo vältel üritavad kõikide tagant varastada, tahtsid rehepapilt puid varastada, mis ebaõnnestus ja peale kauba jäid nad oma mardisaagist ilma. Hans armub mõisapreilisse ja peagi läheb öösel tema tuppa vaatama, kuidas preili magab. Imbi ja Ärni lähevad merilehmi püüdma. Hiljem pettis Oskar aga lehma endale. Liina, kes libahundina läks mõisa juurde, nägi kuidas Hans preilile armastust avaldab. Kuigi Jaan on Luisesse ära armunud, on Luise veendunud, et Jaan on täiesti rumal. Liinal käis kosilane Õuna Endel, kes Liinale ei meeldinud. Rehepapp saab teisest külast uudiseid, et liikvel on katk. Rehepapp kutsub külast kõik inimesed kokku ja nad üritavad katku petta. Katk tappis Timofei, moondades end hõbetaalriks. Rehepapp viskab katku, kes oli end valgeks seaks moonutanud, tulle tänu erilisele noale. Samal ajal olid Imbi ja Ärni kõik sahvri tühjaks varastanud.
Victoria i Sandra Jakubelovits Ilmavalgus Sündis 24. mail 1819, Kensingtoni palees, Londonis Vanemad: Prints Edward (Kenti ja Strathearni hertsog) ja printsess Marie Luise Victoria Teda ristiti Kensingtoni palees ja tema ristinimi oli Alexandrina (ta ristiisa oli Vene tsaar Aleksander I) lapsepõlv Kasvatati üles kensingtoni süsteemi järgi Õppis eraõpetajatega kindla tunniplaani järgi prantsuse, itaalia, saksa ja ladina keelt. Lemmikloom: spanjel Dash Troon Peale onu William IV surma sai temast kuninganna. Ta oli 18. Hannoveri dünastiast Kroonimine: 28. juunil 1838 Abielu
Lisaks hindab ta oma poegi kõrgelt. Eriti meeldib poeg Hannes, sest see mees, erinevalt isast, ei tegele vaid rääkimisega, vaid ka tegutseb. Turja ema on õrna hingega, heasüdamlik ning elust rõõmu tundev naine, kes on Hannesele väga kallis. Kahjuks sureb ta varakult. Klaus Turja on Turja pere keskmine poeg, kes on pidevalt trotsiv Hannese suhtes, sest talle ei meeldi isa pidev kiidulaul Hannese tublidusest. Lisaks tekitab erimeelsusi nende vahel Klausi naine Luise. Muidu saavad aga vennad hästi läbi. Arno Turja on Turja pere vanim poeg, kes lahkub teose alguses oma kodukohast laia maailma meredele rändama ning vabadust nautima. Kalda Sass on rannavälja pidude hing, sest just tema oli see, kes mängis lõbusalt bajaani. Noormeest võib nimetada ka Hannese parimaks sõbraks, kuna nende suhted olid väga head. Sass maksis ka Hannese pussitamise eest kätte. Suureõue Niida on heledate juustega, valge nahaga ja alati puhastes riietes olev
", sest see innustab alustatud ettevõtmistega ka lõpetama. Pereema oli alalhoidlik, tagasihoidlik ning heasüdamlik, kes hoolitses alati eelkõige teiste vajaduste eest. Ema ei kurtnud kunagi ning ei tahtnud kellelegi tüliks olla. Ta suri vanadusse, oma haigustega kedagi teist segamata. Peale tema surma aga, märgati peres vajadust naise järele. Naise võttis endale perepoeg Klaus, kes ei olnud küll nii töökas kui Hannes, kuid oli siiski abiks igapäevatöödel. Klausi naine Luise ei meeldinud eriti kellelegi ning tülid isaga muutusid iga päevaga üha suuremaks. Perepoeg Arno lahkus õnne otsima kaugetele meredele, aeg ajalt perele kirjutades ning raha saates. Peretütar Marie läks mehele ja sai palju lapsi. Hannesele meeldis väga Suureõue Niida, kes oli pisut upsakas rikka talu laps. Niida õppis linnakoolis, ning külastas kodu suveti. Siis veetis ta koos Hannesega palju aega. Üsna pea toimus ka armumine. Vähemalt nii arvasid nad ise
Sander-Siim Pihelgas, 8.b klassi õpilane Juhendaja õpetaja Anne Kivimäe Paide, 2015 Sissejuhatus Marie Under on kuulus eesti luuletaja, kes elas aastatel 1883-1980. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Peale seda töötas ta natuke aega Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas Under saksa keeles luuletusi. Marie käis Luise tävanas prl. Schmidti juures klaverit õppimas, hiljem olid tal need tunnid organist Tederi juures. 1. Marie Underi kohta Selles peatükis räägin Marie Underi elust, mis sai alguse aastal 1883, 27. märtsis Tallinas, kus ta sündis Allmanni tänava kodus ning suri 25. septembril 1980 Stockholmis, Varbergi haiglas. 1.1 Marie Underi elu Under sündis Tallinnas, Allmanni tänava kodus(praegune koidu tänav). M. Underi enamus lapsepõlvest möödus äärelinnas, Invaliidi tänavas
läti ja vene keelde. Rehepapp ehk November Teoses elab ühel määrdunud maal kummaline segu rahvast, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aasta läbi üks lõputu november. Halb keskkond oli seda rahvast küll muserdanud, aga ometi suutsid nad uskuda, loota ja parematel päevadel isegi armastada. Tegelased Raamatus põhitegelasteks olid: Rehepapp ja tema kratt Joosep, Koera Kaarel ning tema sulane Jaan, Kupja- Hans, aidamees Oskar, Räägu Rein, Liina, Luise, Imbi ja Ärni, Moosel, Muna Ott, Timofei ja toapoiss Ints. Romaani tegelasteks olid lisaks inimestele ka erinevad mütoloogilised olendid: Vanapagan, Katk, Halltõbi, kratid, tondid ja libahundid. Kokkuvõte Raamat ,,Rehepapp ehk November" on väga huvitav ning naljakas teos. Andrus Kivirähk on oma mõtted romaani väga korrekselt kirja pannud.
Greteke Sachmeier Greteke Sackmeier on 14 aastat vana,kaalub 64 kg ja on 160 meetrit pikk. Sachmeierite perre kuuluvad: papa, mamma, tirts, hansuke ja muidugi greteke. Kõik nad on veidi tüseda võitu. Samuti on neil kõigil mingi kiiks. Papa tegi oma vuntsidest küsimärke ja hüümärke, greteke näris juukseotsi, mamma sikutas alailma oma kampsunit allapoole ja hansuke toppis oma vasakukäe näpu paremasse ninasõõrmesse. Ainult tirtsukesel polnud mingit veidrust. Sachmeierite pere käib iga nädalavahetus vanaemal külas. Ühel nädalavahetusel pidid Sachmeierid vanaema juurde sõitma ilma mammata,kuna mamma läks klassikokkutulekule. Seal kohtas ta oma endist klassiõde ,kes oli hirmus kõhnaks muutunud ja ka mamma tahtis kõhnaks saada. Ta hakkas sööma ainult nätsu ja ei rääkinud perega. Isa pidas ema salenemist halvaks mõtteks. Neil tekkisid konfliktid. Hansuke oli papaga ühel nõul ja greteke emaga. Lõpuks kolis ema k...
Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule kätte maksta, kuid langeb ise tema salapärase kolkijate meestega koti ohvriks. Rehepapp kavaldab üle Vanapagana, kelle hundid lõhki kisuvad. Loll sulane Jaan aga tulistab andresepäeval armulaualeivaga kiriku ust ning saab selle nõiatembu läbi üheks päevaks tohutu väe ja võimu osaliseks. Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Talurahvas on Kivirähni kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde - teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks
Väikese küla siseelu põhiosa moodustavad näppamised üksteise ja mõisa tagant, tüssamised ja valed, et saaks aga rohkem kraami kokku kraapida. Romaani alguses saab kohe selgeks mõne inimese rumalus Koera-Kaarli sulane Jaan on söönud mõisa sahvris seepi, mida viimane pidas ekslikult Idamaiseks maiuspalaks. Mõisnikke pidasid eestlased rumalateks, seepärast oli ka lihtne nende tagant varastada. Armu ei antud isegi vanuritele. Näppas ju toatüdruk Luise 100-aastase parunessi tagant tema surivoodi kleidi. Varandust riisuti kokku ka üksteise tagant, milles kasutati ära üksteise rumalust ja nõrkusi. Kelmustes olid abiks kratid. Kratid olid olemas igal endast lugupidaval taluperemehel. Et neile hing sisse saada, pidi selle eest Vanapaganale kolm tilka verd andma. Ka siin ei hoitud end tagasi: lepinguraamatusse tilgutati hoopis kolm tilka sõstramahla. Tüssamine, vassimine ja näppamine ongi need põhilised asjad, millega igapäevaselt
2008 Iris Bogusùaw Shaeffer Loojang 2008 külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine 2008 Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Rollid mujal 2005 Kuningatütar George Orwell/ Mart Koldits Loomade farm Tallinna Linnateater 2005 Kylliki Lemminkäinen. Mäng Kalevala teemal Pärimusteater Loomine 2005 Anton Tshehhov/Aleksander Pepelyaev Kirsiaed Teater NO99 2006 Luise Andrus Kivirähk Rehepapp Endla Teater 2006 Keeleuuenduse lõpmattu kurv EMTA lavakunstikool ja Teater NO99 2006 Lombak Rudolf Reiman Painaja ja tundmatud Ludus rusticus 2007 Julie, Martha, Toomase õde Mart Kivastik Eesti asi Ühendus R.A.A.A.M. 2007 Wanda Leopold von SacherMasoch Veenuse armumängud Komöödiateater 2008 Anne Türnpu/Eva Klemets Katkuaja lood Nargen Festival Muu Mänginud filmides:
temast enam midagi. *Keskmine poeg Klaus, kes ei olnud just kõige suurem töö rügaja, kuid ta siiski oli abiks igapäevatöödel. *Noorim poeg Hannes · Omavahelised suhted erinevate pereliikmete vahel: Tervikuna oli pere üsna kokkuhoidev. Kuid siiski oli Klaus pidevalt trotsiv Hannese suhtes, sest talle ei meeldinud isa pidev kiidulaul Hannese tublidusest. Lisaks tekitab erimeelsusi nende vahel Klausi naine Luise. Muidu saavad aga vennad hästi läbi. Samuti ei saanud Hannese isa ja Luise eriti hästi läbi. Samas Hannes ja isa said väga hästi läbi, sest neil olid sarnased arusaamad elust. Arno aga oli selline kes ihkas vabadust ning lahkus maailmamerele tööle, perekonnale vahel kirjutades kuid hiljem kontakt pere vahel kadus. Ning ema oli see, kes kõigi eest hoolitses. 2.Iseloomusta Hannest:
Elva Gümnaasium 9a Birgith Maria Treier Contra Margus Konnula Referaat Juhendaja Mare Lillak Elva 2014 Elulugu Contra kodaniku nimi on Margus Konnula. Ta on sündinud Võrumaal Urvastes 22 märts 1974.Elanud Urvastes, Kauge tänaval Viljandis, Luise ja Raadiku tänavatel Tallinnas, Veski 15 Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ta on Eesti kirjanik. Contra on õppinud:Urvaste Algkoolis 1981–1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989, Antsla Keskkoolis 1989–1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina
FOTOSÜNTEESI KEEMIA Koostanud: Luise Tiks ELEKTRONTRANSPORT FOTOSÜNTEESIS • Valgusenergia mõjul toimub fotosünteesi aktiivtsentri klorofülli-molekulide ergastamine, selle tulemusena vabaneb elektron e- P680 → P680+ • Tugeva oksüdeerijana eemaldab P680+ vett- lõhustavalt kompleksilt elektroni, taastades nii fotosüsteemi neutraalse seisundi • Vett-lõhustava kompleksi Mn2+ ioon loovutab elektroni ning oksüdeerub Mn3+ iooniks • Mn3+ ioonid omakorda osalevad väävli oksüdeerimisel. • Vee oksüdeerimiseks peab eelpool kirjeldatud oksüdeerimiste ahel toimuma neli korda 4Mn3+ + S → S4+ + 4Mn2+ • S4+ reageerib kahe veemolekuliga: S 4+ + 2H2O → S + 4H+ + O2 • Fotosüsteem I ergastub samuti valguse mõjul, selle tulemusena toimub ferredoksiini redutseerimine • Redutseeritud ferredoksiin on vajalik näiteks NADP+ taandamiseks ...
Ernst Barlach on ekspressionistlik saksa skulptor ja kirjanik. Kuigi esimese maailmasõja alguspäevil oli ta sõja poolt, on ta enamasti tuntud tema skulptuuride poolest, millega ta protesteeris sõja vastu. Enamus tema töid konfiskeeriti natsi saksa töölispartei poolt. NOORUS Ta sündis 2. jaanuaril 1870 Wedelis, Holsteinis Johanna Luise Barlachi ja Dr Georg Barlachi vanima pojana. Algkoolis õppis ta Ratzeburgis. Sellel perioodil suri varakult ta isa, 1884. aastal. ÕPINGUAASTAD Barlach õppis 1888. kuni 1891. aastani Gewerbeschule'is Hamburgis. Tänu tema artistlikule talendile jätkas ta õpinguid Dresdeni kuningliku kunsti koolis 1891. kuni 1895. aastani. Sellel ajal valmis tal esimene suurem skulptuur Die Krautpflückerin. Peale seda õppis ta veel ühe aasta Pariisis Acade'mie Julianis. KUJUNDAVAD AASTAD
1. USA sünd 2. Tööstuslik pööre 3. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? 4. Iseloomusta Prantsuse ühiskonna jagunemist seisusteks 5. Rev-i algus? Milliseid muudatusi viis Asutav Kogu ellu revolutsiooni esimestel aastatel? Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioon? I põhiseadus ja uus riigikord? 6. Millised olid poliitilised jõud Prantsuse parlamendis peale põhiseaduse vastuvõtmist? 7. Millal kukutati kuningavõim ja kehtestati vabariiklik kord? 8. Mis on generaalstaadid, Rahvuskogu, Asutav Kogu, revolutsioon, reform 9. Millal hukati kuningas? Kuidas reageerisid välisriigid? 10. Miks ja millises olukorras loodi Rahvapäästekomitee? Jakobiinide diktatuur? Nende juhid? Iseloomusta nende valitsemisaega. Uus põhiseadus? 11. Selgita mõisted: diktatuur, terror 12. Miks ja millal kukutati jakobiinid? Millised muudatused Prantsusmaal see kaasa tõi? Mis on direktoorium, uusrikkad? Millal võ...
Varastada tohivad ainult oma küla inimesed, võõrad loobiks kividega surnuks. Raamatus kukkus küll kase otsast alla. Meie eliit topib tasku ja jääb vahele, manitseme pisut ja anname tingimisi. Poevarga paneme aastateks trellide taha. Imbi ja Ärni võtavad sealt, kust võtta ei ole. Meie inkassofirmad ja kohtutäiturid samuti. Seaduslikult. 2.Tegelaste gruppide ühisnimetaja (teiste tagant tõmbamine). 1. Suurvargad, mõõdutundeta ahnitsejad: Aida-Oskar, Imbi ja Ärni, toatüdruk Luise. Esimene võtab krattidelgi hinge välja, teised varastavad igal ajal ja igalt poolt, Luise peab vana parunessi asju enda omadeks, jagades piskut tagasi, kui teisel enam särkigi ei ole, isegi surikleidid näpatakse ära. Paralleeliks meie enda valitud ladvik, nende autoliisingud, tohutud kuluhüvitised ja siis jagatakse näpuotsaga sotsiaaltoetusi ja pensioni/palgalisa. Ajakirjandusest jooksis hiljuti läbi artikkel, kus oli mainitud, kui palju lastetoetusi saaks
Ise olen juhilubade omanik alates 1996 aastast. Mäletamist mööda olen selle aja jooksul politseiga kokku puutunud kolmel korral. Kõigil nendel kordadel on peatumise põhjuseks olnud kiiruseületamine. Kuigi need rikkumised toimusid mitmed aastaid tagasi, siis huvitav on see, et mäletan rikkumisi ja kontakti politseiga väga selgelt ja eredalt. Meeles on pisikesed detailid ja isegi trahvisummad, mis mulle määrati. Esimene kiiruseületamine toimus mul 1998 aastal Luise tänaval Tallinnas. Luise tänaval oli seatud piirkiiruseks 40 kilomeetrit tunnis, mis 2 oli linna üldisest lubatud piirkiirusest 10 kilomeetri võrra väiksem. Politsei fikseeris minu juhitud sõiduauto liikumiskiiruseks antud tänaval 52 kilomeetrit tunnis. Mäletan, et kiirustasin sellel hommikul Kaitseliidu õppustele, kuhu olin hilinemas. Peale politsei peatumismärguannet olin väga ehmunud ja hirmul, kuna rikkumine oli mul toime pandud
Greteke Sackmeier. Christine Nöstlinger. Margerethe Maria Sackmeier, keda hüüti lihtlat Greetekeseks oli 14.a spanjelpruunide juustega ja tillukese nöbininaga tütarlaps. Ta oli meeter kuuskümmend pikk ja kaalus 64,3 kg. Võimlas õblukese Evelyni ja kõhetu Sabine kõrval tundis Greeteke end kohutavalt priskena, hullemana kui mõni pontsik. Kodus mamma, papa, Hansukes ja Tirsu kõrval tundis ta end pigem saleda ja sihvakana. Kõigil Sackmeieridel olid omad veidrused. Greetekese mammala oli kombeks oma pulloveri puusatelt alla poole tõmmata, et oma pekkivolte varjata seda tegi ta umbes sada korda päevas. Papal oli aga vuntsikiiks. Ta keeras nendest alalõppmata kaarekesi ja sabakesi. Hansuke oli Greetekese 12.a vend, kes tundis end hästi, üksnes siis, kui oli vasaku nimetissõrme paremasse ninasõõrmesse toppinud. 6.a Tirtsul veidrusi veel ei olnud. Arvatavasti oli ta nendeks v...
Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas. Kui kala tuli, oli elu lihtne ja tore, aga kui meri ei andnud kala, siis oldi näljas. Hannese vend Arno läks mööda maailma seilama. Vahel harva kirjutas ja saatis perekonnale raha. Ühel talvel jäi Hannese ema haigeks ja suri. Saadi aru, et perekonda on vaja naist, kes teeks süüa ja peseks pesu. Siis võttis Klaus omale naise, kelle nimi oli Luise. Ega ta eriti hästi Hannese isaga läbi ei saanud, aga perekonda oli naist vaja. Mõne aja pärast läks Hannes kaitseväkke. Vahepeal tuli Hannes Saaremaale tagasi, aga ta ei läinud koju Turjale, vaid Põidesse, sest mõne päeva pärast pidi Hannes uuesti sõjaväkke tagasi minema. Põides sai Hannes tutavaks Liidaga. Liida ja Hannes meeldisid üksteisele, kuid Hannes pidi uusti sõjaväkke minema. Pärast sõjaväest naasemist, läks Hannes koju. Mõni päev hiljem põles Turja talu
Mida üksikasjalikum oled, seda parem. Eestlane on juhm. See, kui Imbi ja Ärni Rehepapilt puid varastasid ning kratt neid väga lihtsalt ninapidi vedas ja suure ringi teha lasi raske koormaga ning nad seejärel Rehepapi hoovi tagasi juhatas. 6466 See, kui Imbi ja Ärni merilehma kinni püüdsid ning seejärel ennast aidamehel ninapidi vedada lasksid ning oma lehmast ilma jäid. 8387 Eestlane on matslik. Peksmine ja keppimine kui unistuste täitumine. 200 Luise ütles, et sulane Jaan vahib teda ja silitab näpuga, katsub tagumikku ja ise sealjuures naeratab lollakalt. 173 Eestlane on kade. Rein ütles, et mõisnike, kui eestlastest rikkamate inimeste, sabarakke tuleb riisuda, neilt rikkust ära võtta, antud olukorras siis püksid ja kuub. 26 Saarlane läks mõisa aita vilja varastama mõisal oli rohkem kui tal ning ta otsustas võtta sealt, kust võtta on. 7779 Eestlane on loll.
Ainsa lapsena sündis 1936 aastal tütar Elna-Halliki. 7. Loovülesanne 1. Kes Turja vendadest lahkus esimesena pesast? Arno 2. Kellega külatüdrukutest kurameeris Hannes noorena? Suureõue Niidaga 3. Mis oli Hannese õe nimi? Marie 4. Kes oli Hannese arvates väga hea tantsija? Saadu Taali 5. Kellega jäi Hannes võrke välja võttes tormi kätte? Piskumaa pereema ja Saadu Aaduga 6. Kellega abiellus Turja Hannes? Tondioja Liidaga 7. Mis oli Klausi naise nimi? Luise 8. Kes vendadest pöördus koju tagasi ja võttis Turja talu enda hoole alla? Hannes 9. Kellega oli Hannesel laps? Saadu Taaliga 10. Kus käis Hannes sõjaväe ajal puhkamas? Tondiojas
korrapäratu poolümmargune pärl , Itaalia k. barocco eris kummaline, veider. Baroki sünnimaaks on Itaalia. Barokk jagunes kolmeks: 1580 1630 varabarokk uute väljendusvahendite ja vormide teke 1630 80 keskmine barokk, piirkonniti eri stiilide teke 1680 1750 hilisbarokk, zanride kõrgaeg Barokki on nimetatud basso continuo e. generaalbassi ajastuks, samuti kontsertstiili ajastuks. Kuulsaimad valitsejad: Prantsuse kuningas Luise XIV ehk Päikesekuningas, kes las ehitada uhke Versailles´lossi. Venemaal tsaar Peeter I, kes rajas Peterpuri linna, moodustas 300 000 mehelise regulaararmee ja laevastuke ja edendas haridust. Moe näide: Barokiajastut iseloomustab: · Pingelisus ja rahutus igal pool on liikumine , kirg. · Teatraalne mõtlemine elu on näitemäng ja miski ei ole igavene. Moodi Iseloomustab:
kratt, kes Hansule tundmatustest maadest ja armastuslugudest jutustab. Armastuskolmnurga tekitab Liina, kes libahundiks moondatuna Hansu taga luurab. Õnnetuseks sureb Hans vanapagana käe läbi. Liina ,seda kuuldes, et Hans on loojakarjas, tahtis endalt elu võtta. Tänu Imbile ja Ärnile jäi see olemata. Enamus raamatu teksti koosenb tüssamistest, kavalatest plaanidest, kuidas tonte, katke ja muid haigusi eemale peletada. Kõige rohkem nalja tegi mulle sulase Jaani plaan panna Luise endasse armuma. See plaan sisaldas väga rõvedaid komponente. Et seda teada saada, peab raamatut lugema. Siiamaani on see kõige parem raamat, mida ma siiamaani lugenud olen, sest saab väga palju nalja ja kogu teos on üldse huvitavalt kirjutatud. Soovitan seda raamatut kõigile, kes nalja mõistavad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
