Sisu Hannes oli täiesti tavaline kaluripoiss. Ta elas mere ääres Turja talus koos oma ema, isa, õe Mariega ja kahe vennaga. Hannes oli parajasti sadamas, kui nägi, et Suureõue Niida Tallinnast koolist koju tuli. Niida tuli tema juurde sadamasse. Nad käisid kunagi koos koolis. Nagu alati oskas Hannes talle halvasti õelda. Niida alatihti solvus ta peale. Toimus ka Hannese venna ära saatmine merele. Ta läks sinna raha teenima. Üks päev läks Niida ja Taali koos Hannesega merele lõbusõitu tegema. Nende paat läks ümber ja nad üritasid kaldale saada. Kuna kallas oli nii kaugel ja Niida ei osanud ujuda, pidi ruttu tegema. Taali tuli Hannesele appi. Lõpuks jõudsidki nad tervelt kaldale, aga Taali kleit ujus koos paadiga minema. Neid päästeti sealt, kuhu nad sattunud olid. Rannakülas toimusid ka väikesed tantsu õhtud. Niida, Hannes ja Taali käisid ka seal. Hannes tantsis alati Taaliga. Lõpuks muutus Niida
eelarvamusega. Kuid mida kaugemale lugemisega jõudsin, seda rohkem see mulle meeldima hakkas. „Õitsev meri“ räägib peategelase, Turja Hannese elust väikeses Saaremaa kalurikülas. Ta elas Turja talus koos ema, isa, õe Marie ning kahe venna, Arno ja Klausiga. Nende pere ei olnud kõige jõukam, nad elatusid enamasti merest saadud kalast, kuid nad ei virisenud ega kurtnud. Noorena armastas Hannes Suureõue Niidat. Nad olid käinud kuuenda klassini ühes koolis ning kui Niida linna kooli läks, veetsid nad suved külas koos. Noorte tantsupidudel aga tantsis Hannes palju Taaliga. See häiris Niidat ning ta kutsus Hannese kõrvale, et sellest rääkida. Mõlemad olid piisavalt uhked, et üksteisega mitte just kõige viisakamalt kõneleda, kuid sellegipoolest lahkusid nad sealt käsikäes. Mida aeg edasi, seda rohkem olid Niida ja Hannes koos ning ühel õhtul tegi Hannes ettepaneku hiilida Niida kambrisse, et nad saaksid kahekesi olla. Kuigi Niida ei olnud sellega
On hea saagi päevasid kuid on ka päevi mil tuleb merel torm mis võib võtta kõik. „Ei keegi ole emaihust tulnud tarkusega!” – Keegi meist ei sünni siia ilma targana. Me sünnime lollina ja siin hakkame õppima. 2. LÜHIKE ÜLEVAADE SÜNDMUSTEST Raamat räägib ühe Saaremaa rannaküla elanike igapäeva elust. Põhitegevus toimub perepoja Hannese ümber, Turja talus. Hannesele meeldis väga Suureõue Niida, kes oli rikka talu laps. Hannes ja Niida veetsid koos aega suveti. Suureõue Jaan, kes on Niida isa lahutas Hannese ja Niida viies Niida tagasi linna. Hannes läks kurvastusest aastaks merele ja sel ajal oli Niidale tekkinud uus poiss. Hannes sai Niidast üle Saadu Taaliga, kes oli Niida pärast märkamatuks jäänud. Hannes läks mõneks aastaks mereväkke. Puhkusel olles sai ta kutse Liidalt
kedagi teist segamata. Peale tema surma aga, märgati peres vajadust naise järele. Naise võttis endale perepoeg Klaus, kes ei olnud küll nii töökas kui Hannes, kuid oli siiski abiks igapäevatöödel. Klausi naine Luise ei meeldinud eriti kellelegi ning tülid isaga muutusid iga päevaga üha suuremaks. Perepoeg Arno lahkus õnne otsima kaugetele meredele, aeg ajalt perele kirjutades ning raha saates. Peretütar Marie läks mehele ja sai palju lapsi. Hannesele meeldis väga Suureõue Niida, kes oli pisut upsakas rikka talu laps. Niida õppis linnakoolis, ning külastas kodu suveti. Siis veetis ta koos Hannesega palju aega. Üsna pea toimus ka armumine. Vähemalt nii arvasid nad ise. Lõbu lõppes, kui Niida karm isa, Suureõue Jaan, sai noorte suhtest teada. Ilmselt ei tahtnud ta endale väimeheks vaest Turja talu perepoega. Peale seda saadeti Niida tagasi linna ning Hannes läks suurest masendusest aastakeseks mõõda meresid seilama.
August Mälk ,,Õitsev meri" Hannese iseloomustus: · Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga. ( ,,Hannes miks sa mind alati trotsid?" küsis siis. ,,Mis mul sust trotsida." ,,Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni." ,,Hammastega?" küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud loojangutulede leegitsusest
August Mälk ,,Õitsev meri" Hannese iseloomustus: · Turja Hannes on teose alguses 15 aastane. ( ,,Miks olen mina siis tühine? Ah et alles neljateistkümne- aastane ja sina aasta varem?) {lk 8} · Hannesel on hallid silmad. (Poiss tõstis nüüd alles silmad- aeglased, tumehallid ja vaatas pilgu tüdruku üsna merevahu värvi palet ja siniseid silmi.){lk 7} · Hannes oli Niida meelest nagu plahvatav miin. Hannes on alati valmis salvama, kui talle tundub, et talle tehakse liiga. ( ,,Hannes miks sa mind alati trotsid?" küsis siis. ,,Mis mul sust trotsida." ,,Sa oled alati ja ikka seesugune. Kui saad siis hammastega kinni." ,,Hammastega?" küsis poiss aegamisi ja tõstis jälle pilgu tüdrukuni, kes ehapunast ülevalatuna näis sedapuhku süüdatud küünlana, sest ta pale ja juuksed olid elustatud loojangutulede leegitsusest
Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud. See ei ole normaalne, sest vanemad ja õed-vennad kodus muretsevad. Märku tuleks ikka alati endast anda. Noores eas, kui Hannes oli veel 15- aastane, siis oli tal silmarõõmuks Suureõue talu Niida. Kuna tüdruk käis linnas koolis, siis oli võimalus neil kohtuda ainult vaheaegadel. Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis linnas koolis ja Hannes püüdis olla niisama uhke ja näidada tüdrukule, et ka tema on väikeses külas väga hästi hakkama saanud. Külas elas ka tüdruk Taali, kes oli väga hea ja tagasihoidliku iseloomuga. Ta ei meeldinud minule alguses
Harala elulood Turja Hannes Ühes väikses rannakülas ma elasin, kus ühiseks huviks oli meri. Rannakülas leidus ka ilusaid neidiseid, üks ilusamaid oli Suureõue talu Niida. Seal oli ka Taali, nende kahega sai ikka pidudel tantsu löödud. Hiljem sai öösiti salaja Niida toas käidud, kuni tolle isa sellest teada sai. Nii lõppes meie suhe. Mõni aasta hiljem sai mu vend Klaus surma, jättes leseks oma naise Luise. Ühel peol kohtasin Liidat, kelle ka endale naiseks võtsin. Liida emaga ma läbi ei saanud, ta oli ennasttäis ja tõre. Ühel päeval sain aga kirja, kust sain teada, et isa on halvatuks jäänud. Läksin tagasi koju, et isa eest hoolt kanda ning jäingi sinna, et hoolitseda enda ja Taali ühise poja eest.
tõekspidamisi. Eriti ei mõistnud neid Liida ja tema ema Luise. Kuna Liida oli Tondioja ainuke laps, siis arvata oli, et ta on ärahellitatud. Hiljem see ka ilmnesgi ning tagatipuks oli tal ka samasugune iseloom nagu Luisel. Muudkui hädaldasid ainult. Neis kahest aga erines täiesti Liida isa. Tema suhtus tülidesse rahulikult ning tahtis alati jääda erapooletuks ning neile vaikselt lahenduse pakkuda. Ilma kisa ja kärata. Armastus Hannese lapsepõlve armastuseks oli Suuremäe Niida. Neile sai saatuslikuks perede jõukuses esinevad erinevused. Seepärast keelaski Niida isa Hannesel oma tütrega kohtamise. Niida oli küll nõrem isiksus kui Hannes, kuid seda kas neil ka midagi ilusat oleks kahekesi välja kujunenud ei tea, sest armastusele ei antud siis võimalust. Teiseks Hannese armastuseks oli Saadu Taali, kellega Hannes ka lapse sai. Hannes ise sai sellest aga alles teose lõpupoole aru. Isiksused olid neil üsna sarnased.
vähenõudlik rannaküla tüdruk Anu Maarva- raske ja vaese eluga naine, tugeva iseloomuga ning tahtejõuline Peategelased "Õitsev meri" "Leegitsev süda" Turja Laas- Hannese isa, rahul Taavet Rabaraud Joosepi isa, oma eluga selle viletsuses kes ta ära põlgas Tegelaste võrdlus · Hannes <-> Joosep Noored mehed otsivad oma elu eesmärki. · Suureõe Niida <-> Kaie Skalle Rikkad tüdrukud, läinud laia maailma, neile kuulub noormeeste süda. · Turja Laas <-> Anu Maarva Laste pidepunktid, vanemad kes aitavad. Kodu kuhu tagasi pöörduda.
,,Õitsev meri" Teose tegevus toimub 20. saj I poolel Saaremaal. Peategelane on noor meremees Turja Hannes. Teos lahkab tema suhteid perekonna, naiste ja merega. Kui armastatud Niida ta hülgab ja ta kodu maha põleb, läheb ta raske südamega rikkasse talusse, mis asub merest kaugel, väimeheks. Igatsus mere järele, aga jääb Hannese hinge närima ning teose lõpus hülgab ta oma mugava elu koos Liidaga ja naaseb isa juurde sauna. Lõpuks jääb ta kokku oma tõelise armastuse Taaliga. Teoses on erinevaid probleeme mitmetest elu aspektidest. Miks inimesed sageli eiravad oma südame häält? Hannesel oli palju kahtlusi, enne kui ta Liidaga abiellus, kuid ta
A.Mälk Õitsev Meri (essee) August Mälgu rannaromaan Õitsev Meri rääkis rannakülas sündinud poisid ja hiljem noormehest nimega Hannes. Hannes elas ühes rannakülas, mis oli minuarust väga ilus koht. Hannes sõbrustas kahe tüdrukuga, kes olid Suureõue Niida ja Saadu Taali. Niida oli sündinud jõukas peres ja ta käis linnas koolis, Taali , aga oli lihtne talulaps vaesest perest. Hannese peres olid: Ema , Isa, vend Arno, vend Klaus ja õde Marie. Hannese pere ei olnud ka rikas, nende elujärg sõltus merest, sest kui kala oli palju, siis oli ka laual toit ja kui kala polnud, polnud ka toitu. Hannese isa oli minu arvates boheemlasliku ellusuhtumisega, mees kes ei hoolinud majandusolukorrast, ega mõelnud liiga kaugele ette vaid elas üks päev korraga.
kaugemale tema unistusest. Kogu perekonna traagika löövad ta eluplaanid sassi ja vahepeal juhtubki nii, et põline meremees läheb põllumeheks, aga merekirg tõmbab lõpuks ta mereäärde tagasi. Turja Laas (isa): Elunäinud meremees, kes oli aastate eest merelt tulles Turjale endale kodu rajanud ja nüüd naudib vanadus põlve algul oma naisega hiljem üksi. Ta võttis elu rõõmuga ja kui oli ka kurbi hetki, siis temasugune merekaru ei näidanud kunagi seda välja. Suureõue Niida: Hannese eakaaslane, kes mängib uhket linnatirtsu, kuigi südames on ta täiesti tavaline tüdruk. Niidal ja Hannesel oli suvesuhe, kuid see jahtus kui Hannes oli pikka aega merel ja Niida talvel koolis. Saadu Taali: Hannesest veidi noorem tüdruk naabertalust, kes suhtleb Hannesega vaid tantsuplatsil. Aja möödudes saavad nad lähedasteks ja nii muuseas ilmus Taali kõrvale pisipõnn, kes Hannesele algul teadmata tema verd on
TURJA HANNES Jõe Joosep Kaluritest sõbrad SUHTED NAISTEGA LIIDA ·Uhke NIIDA ·Hannesega abielus ·Hannese sümpaatia ja TAALI armastus ·Hannese tantsupartner ·Lapsepõlve sõbranna ·Lapsepõlve sõbranna algkoolist saati ·Sünnitas Hannesele lapse
Lisaks tekitab erimeelsusi nende vahel Klausi naine Luise. Muidu saavad aga vennad hästi läbi. Arno Turja on Turja pere vanim poeg, kes lahkub teose alguses oma kodukohast laia maailma meredele rändama ning vabadust nautima. Kalda Sass on rannavälja pidude hing, sest just tema oli see, kes mängis lõbusalt bajaani. Noormeest võib nimetada ka Hannese parimaks sõbraks, kuna nende suhted olid väga head. Sass maksis ka Hannese pussitamise eest kätte. Suureõue Niida on heledate juustega, valge nahaga ja alati puhastes riietes olev tütarlaps, kes osutub Hannese esimeseks armastuseks. Nende kahe vahele tekitab aga piiri erinev jõukusklass. Niida isa ei luba poisil tüdrukuga tegemist teha. Tüdruk on ärahellitatud ning linnaelu ja haridus muudavad teda veelgi. Saadu Taali on Hannese teine armastus, kellega muutus poiss aina lähedamaks tantsuplatsil. Suhte arenedes saavad nad endale lapse, kelle päritolust ei olnud esialgu keegi teadlik, ka Hannes mitte
Raamatu lõpus surevad kõik Hanesse lähedased. 3. Probleem: Autor näitab, et põhiline on otsus. Et meie ei oska teha õiget otsuseid. Nii oligi Hanessel ta kolis ära ja ainult lõpus sai aru, et tema saab elada ainult nende inimestega ja mere juures. Teine probleem oli raha. Terve elu Hanesse kogus raha oma unistusele. Tema unistus oli ilus maja. 4. Tegelased: Turja Hannes tumehallid silmad, tahtis saada meremeheks nägu tema isa Suureõue Niida - sinised silmad, punased huulejooned, heledanahkne, ainule laps peres, rikkas pere, ei oska ujuda Klaus- hanesse vend vanem poeg peres Marie- ainuke õde hannesel, abiellus ja lahkus kodust sai lapse Arno- Hanesse vend, keskmine vend Taali- tumeda nahaga, mitmelapselisest perest, lokid Liida- tüdruk kes oli Hanesse armunud, Hannesega abielus Turja Laas- Hanesse isa 5. Autori seisukoht: Autor näitab kuidas elavad rikkad ja vaesed inimesed
Loovülesanne Kümme küsimust. 1) Kelle kambris käis Hannes esimesena? 2) Mis olid Hannese vendade nimed? 3) Kui vana on Hannes raamatu alguses? 4) Kellega Hannes abiellus? 5) Kellega Hannes lapse sai? 6) Mis olid nende kahe talu nimed, kus Hannes elas? 7) Kas Hannese vend, kes läks maailma avastama, kirjutas tihti? 8) Kumb suri enne, kas Hannese ema või isa? 9) Mis oli Hannese õe nimi? 10) Kellega Hannese teine vend abiellus? Vastused. 1. Niida. 2. Arno ja Klaus. 3. 16. 4. Liida. 5. Taaliga. 6. Turja ja Tondioja. 7. Ei. 8. Ema. 9. Marie. 10. Luisega.
"Õitsev meri" August Mälk Raamat "Õitsev meri" räägib ühest perekonnast, kes elavad ühes rannaäärses külas Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda. Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas. Kui kala tuli, oli elu lihtne ja tore, aga kui meri ei andnud kala, siis oldi näljas. Hannese vend Arno läks mööda maailma seilama. Vahel harva kirjutas ja
Naljaraamat 7.a Kerk-Alexander Nõupuu Rakvere Gümnaasium Naljad 1. Juku õpetab papagoid rääkima. Juku ütleb: "Ma oskan rääkida." Papagoi ütleb: "Ma oskan rääkida." Juku ütleb: "Ma oskan ujuda." Papagoi ütleb: "Ma oskan ujuda." Juku ütleb: "Ma oskan lennata." Papagoi ütleb: "Seda ma küll ei usu." 2. "Kas sa usud elu pärast surma?", küsib õpetaja Jukult "Jah, usun", vastab Juku "Väga hea. Mul on sulle saadetis teispoolsusest. Kui sa eile käisid tundide ajast vanaema matusel, käis su vanaema korra läbi ja palus sulle edasi anda selle trennikoti siin, mis sul oli koju ununenud." 3. Mehed unustavad kõik, samas kui naised ei unusta midagi. Just seepärast näidatakse spordivõistluste ülekannetel nii tihti kordusi. 4. Kaks joodikut kõnnivad Moskva tänavatel ja vaidlevad. Esimene joodik ütleb: "Taevas on 2 kuud!" Teine vastu: "Taevas on 4 kuud üksteise järel reas!" Lähevad siis miilitsa...
hiljem ei andnud ta endast märku ning keegi ei teadnud temast enam midagi. Randlaste elu pole kunagi kerge olnud. Kuna Hannese pere oli vaene elatusid nad põhiliselt sellest, mis meri neile andis. Seepärast tekkis mehel ka unistus ehitada mootorpaat, mis muudaks nende elu kergemaks. Rand ja romantika käivad käsikäes nagu ka selles romaanis. Hannesel oli läbi elu 3 suurt armastust. Esimene oli Niida, kes oli päris rikkamast perest, mis sai ka paarile saatuslikuks, kuna tolle isa lihtsalt keelas neil kohtumise. Kuigi suurim põhjus selleks oli see, et mees neiu juures käis ning nad sellega vahele jäid. Liida oli ära üks ära hellitatud naisterahvas, kellega Hannes kohtus ühel peol. Samuti oli ka naise ema üks õel inimene. Nad abiellusid, kuid sellele suhtele sai saatuslikuk mehe isa haigestumine nimelt jäi ta halvatuks. Hannes pidi minema tallu tolle eest hoolitsema, kuid
3. 4 sõna, mis iseloomustavad raamatut. 1. Kurb 2. Armastus 3. Seiklus 4. Mõtlema panev 4. 3 küsimust, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Millesse suri ikkagi Hannese ema? 2. Miks Taali ei öelnud Hannesele, et ta rase on ja et saab temalt lapse? 3. Mis sai Hannese sõjaväe kaaslasest, kes viis kokku Liida ja Hannese? 5. Mõtted, mis peale raamatu lugemist tekkisid. 1. Arvati, et maja läks põlema ahjust või muust säärasest aga, millest ta tegelikult läks? 2.Miks Niida isa ei soovinud, et Hannes Niidaga tegemist teeks? 3. Miks Luise ei sallinud isa ja isa Luiset isegi kõige raskematel aegadel? 6. Lisainfo loetud raamatu ja autori kohta. August Mälk (1900-1987) oli eesti romaani- ja novellikirjanik, kes sündis Vähiku talus Koovi külas Lümanda vallas. Õppis Lümanda ministeeriumikoolis ja Kuressaare linnakoolis. Töötas Torgu ja Mõntu koolis, hiljem Lümanda koolis õpetajana ja koolijuhatajana, etendas suurt osa piirkonna kultuurielu edendamisel
oleks midagi surnud. Midagi puudu, mida hing vajab". See lause tõestab väga selgelt, et Turja Hannes ei saanud elada ilma mereta. Ilma mereta oli Hannese hing tühi. Teiseks väidaksin seda, et Turja Hannes jäi truuks oma kodukohale. Vaatamata elu keerdkäikudele ja erinevatele sündmustele, pöördus ta ikka tagasi oma armsasse pelgupaika - Turja tallu. Hannes oli oma kodukohaga justkui kokku kasvanud. Võtame näiteks Hannese esimese suhte Niidaga. Kuna Niida oli pärit rikkamast perest, siis oli tal võimalik käia linnas koolis õppimas. Linnaelu muutis Niidat märgatavalt - teda ei tõmmanud enam mereäärne elu ega rannaküla. Hannes, kes oli olnud Niidasse väga kiindunud ja kellel olid tüdrukuga seoses suured unistused olnud, jäi aga truuks oma kodukohale Turjal. Tema linnaelust ei hoolinud. Kui Hannes sai käitseväest puhkuse, tutvus ta Põide tüdruku Liidaga. Liida oli hakkaja ja viskas poisile kohe silma peale. Nad hakkasid kirjutama
5. Üks peategelasi Turja talu peremees- töökas ja rahuliku loomuga mees. Tundeid välja ei näidanud, aga muidu hoolis ikka kõigest, mis tema perega seotud. Loo alguses ta võis olla umbes 40-aastane. Hannes alguses 15-aastane noormees, algkool läbi ja meheks sirgumas. Töödega sai juba väga ilusti hakkama ja jõudu oli tal ka omajagu. Hoidis väga oma ema ja hiljem isa, kui ema enam ei olnud. Väga hakkaja ja töökas, kelle üle isa ja ema uhked olid. Niida rikkast perest tüdruk. Kasvas ja käis algkoolis koos Hannesega. Iseloomult pisut isekas, aga väljanägemiselt ilus. Taali vaesest perest tüdruk, aga töökas ja hooliv. Kõrvaltegelased- Arno, Klaus, Luise, Liida, Tondioja peremees ja perenaine, Kalda Sass, Suureõue Jaan, Marie, Saadu Aadu. 6. Teoses rõhutakse palju sellele, et inimesed elaksid oma võimete piires. Tuleb osata hakkama saada vähesega kui on vähe ja osata olla kokkuhoidlik tulevikuks, kui on rohkem
Kuressaare Gümnaasium Elurada Luulekava Artur Adsoni ja Johannes Semperi luulest Koostaja: Triin Notton 11a klass Kuressaare 2009 Elurada Ühel päeval lähen ma, loobudes kõigest, mis vait on ja paigal (1:15). Ühel päeval lähen ma tallama teid ja radu, teispoole soid ja rabu, teadmata, mis ees on (1:15). Maailm kui vallatu mu ümber kilkab, päev helgib minusse kui kastetilka, võib igast sädemest nüüd tõusta lõõm (1:29). Naeratus mängleb kõigi suudel, hingesse helli lootusi sujub. See on tõusmine ellu uude (1:23). Hullustest toitu, keha noor: tules on elu, ei tukis (1:32)! Kurku lämbub kord naer, kord nutt õnnest, mis kogemata (1:33). Sa tahad minna, välja, kõrgemale tõusta üles (1:61). Mu meeled täis on erksust ja huvi (1:96). Aga kuhu? Teab kumb kahes...
6,5).Happelist mulda võib neutraliseerida dolomiidijahuga . · Mullapind rehitseda tasaseks ja rullida mururulliga, andes kalde hoonest eemale.Kalle on vajalik sadevete ära juhtimiseks. · Külvata seemned mulda arvestades 2-3 kg seemneid 100m2-le. · Rehitse seemned kergelt mulda ja rulli pind uuesti üle. · Kasta muld seemnete idanemise ajal (umbes 3 nädala jooksul), et tärkav muru ei kuivaks. · Niida noort muru esimest korda, kui rohi on 10 cm-i pikkune. Muru hooldamine Kevadel ja sügisel on soovitatav murupind üle rehitseda, eemaldades nii varisenud lehed ja surnud taimeosad. Samal ajal toimub murupinna õhustamine, mille käigus murutaimede juured saavad õhku ja nad hakkavad paremini kasvama. Muru vajav niitmist 1-2 korda nädalas. Kevadel, kui kasv on kiire, vajab muru tihedamini niitmist kui südasuvel, mil on sageli kuiv on aeglasem
teguritest. Alljärgnevas soovitusi allergeenidest tingitud haiguste korral: Õietolm · ära suitseta; · väldi tolmust ja suitsust keskkonda ning tugevaid lõhnu ja kemikaale; ära võta endale korterisse kodulooma, lindu; · hoidu külaskäikudest kodudesse, kus on loomad, linnud; · jälgi aerobioloogiajaama teateid õietolmude õhus esinemise kohta; · ära mine "ohtlikul perioodil" heinamaale ega metsa; · ära võta osa heinatööst, ära maga heintel; · niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts); · ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli; · kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu; · tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu; · ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu. Elamutolmu lestad · hea ruumide ventilatsiooniga püüa hoida relatiivne niiskus alla 45%;
hästi läbi. Samas Hannes ja isa said väga hästi läbi, sest neil olid sarnased arusaamad elust. Arno aga oli selline kes ihkas vabadust ning lahkus maailmamerele tööle, perekonnale vahel kirjutades kuid hiljem kontakt pere vahel kadus. Ning ema oli see, kes kõigi eest hoolitses. 2.Iseloomusta Hannest: · Tema suhted erinevate naistega ning keda ta tegelikult armastas: Hannesel oli läbi elu 3 suurt armastust. Esimene oli Niida, kes oli päris rikkamast perest, mis sai ka paarile saatuslikuks, kuna tüdruku isa lihtsalt keelas neil kohtumise. Kuigi suurim põhjus keeluks oli see, et mees neiu juures käis ning nad vahele jäid. Järgmiseks naiseks oli Liida, üks ära hellitatud naisterahvas, kellega Hannes kohtus ühel peol. Nad abiellusid, kuid sellele suhtele sai saatuslikuks mehe isa haigestumine nimelt jäi ta halvatuks. Hannes pidi
allergeenidest tingitud haiguste korral: Õietolm * ära suitseta; * väldi tolmust ja suitsust keskkonda ning tugevaid lõhnu ja kemikaale; * ära võta endale korterisse kodulooma, lindu; * hoidu külaskäikudest kodudesse, kus on loomad, linnud; * jälgi aerobioloogiajaama teateid õietolmude õhus esinemise kohta; * ära mine "ohtlikul perioodil" heinamaale ega metsa; * ära võta osa heinatööst, ära maga heintel; * niida maja ümbrusest enne õitsemist heintaimed (muru) ja umbrohud (puju, koirohi, malts); * ära too tuppa vaasi urbadega oksi (lepp, sarapuu, kask, paju) ega tugevalõhnalisi lilli; * kui võimalik, viibi suvel mere, järve ääres, kus on vähem õietolmu; * tuuluta tuba varahommikul, mil on õhus vähem õietolmu; * ära kuivata allergeentolmu toimeperioodil õues pesu. Elamutolmu lestad
Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud. See ei ole normaalne, sest vanemad ja õed-vennad kodus muretsevad. Märku tuleks ikka alati endast anda. Noores eas, kui Hannes oli veel 15- aastane, siis oli tal silmarõõmuks Suureõue talu Niida. Kuna tüdruk käis linnas koolis, siis oli võimalus neil kohtuda ainult vaheaegadel. Kohtudes nad siiski üksteise vastu päris viisakad ei olnud. See oli tingitud mõlema uhkusest. Niidal sellepärast, et ta käis linnas koolis ja Hannes püüdis olla niisama uhke ja näidada tüdrukule, et ka tema on väikeses külas väga hästi hakkama saanud. Külas elas ka tüdruk Taali, kes oli väga hea ja tagasihoidliku iseloomuga. Ta ei meeldinud minule alguses
Kuna Liida oli 8 Tondioja ainuke laps, siis arvata oli, et ta on ärahellitatud. Hiljem see ka ilmnesgi ning tagatipuks oli tal ka samasugune iseloom nagu Luisel. Muudkui hädaldasid ainult. Neis kahest aga erines täiesti Liida isa. Tema suhtus tülidesse rahulikult ning tahtis alati jääda erapooletuks ning neile vaikselt lahenduse pakkuda. Ilma kisa ja kärata. Armastus Hannese lapsepõlve armastuseks oli Suuremäe Niida. Neile sai saatuslikuks perede jõukuses esinevad erinevused. Seepärast keelaski Niida isa Hannesel oma tütrega kohtamise. Niida oli küll nõrem isiksus kui Hannes, kuid seda kas neil ka midagi ilusat oleks kahekesi välja kujunenud ei tea, sest armastusele ei antud siis võimalust. Teiseks Hannese armastuseks oli Saadu Taali, kellega Hannes ka lapse sai. Hannes ise sai sellest aga alles teose lõpupoole aru. Isiksused olid neil üsna sarnased. Nii nagu Hannes ei kartnud ka Taali tööd
R1/ s R72/ s R.i s Joonis 1 .4. Lüļrisrootoriga asünkroorurrootori täpsustatud aseskcent Jaotatud rootoriahela paran-reeūite määranriseks on TTĮ] elektriajamite ja jõuelektr'oonika institutrdis väĮja töötatud hägusIoogilisel aproksimeerimisel põhirrev nretoodika Ill. niida saab teadaoleva lnehaanilise karakteristiku puhul rakendada kõigi lüliisrootoriga asünkroon- masitrate aseskeemi parameetrite määramiseks. Näiteks, AS Voltas toodetava 7,5 kW võimsusega 4-pooluselise mootori I32M4 täpsustatud aseskeenli kohta orr leitud järgnrised paranleetrid: Är:0,23; 1,.r:0.0038, L,r:0,l7; Lr:0,00i5; Ä,. = 0,065, ]'r2:0,0047 R11:2'4; R,.2=0,28. Mootori nimitoitepinge on seejuures 220 v, ninliļibistus 0,033;
kuks ja vesinikuks. See avaldub tugevas gaasimullide eral- Akuelemendid on paigutatud eboniidist või plastist anu- dumises, mis meenutab keemist. masse, kus igaühe jaoks on vaheseinaga eraldatud kam- Aku mahutavust mõõdetakse ampertundides (A · h). See ber. Pealt on kambrid suletud samast materjalist kaantega väljendab elektrihulka, niida täielikult laetud aku annab ja tihendatud mastiksiga; kaantes on klemmiavad. Naaber^ 20-tunnisel tühjendamisel kuni elementide lubatud piir- elementide isenimelised klemmid ühendatakse omavahel pingeni. pliist vahelike 3 abil. Äärmised on aku välisklemmideks, Aku markeeringus märgib esimene number (3 või 6) aku mille külge kinnitatakse poldi ning mutriga juhtmeotsad. elementide arvu, tähed aga tüüpi: MT -- mootorratta-,
jälle väikest karistust näha, kannatlikult ootab ja igavust tunneb. _ Kui nüüd lugeja, pärast seda kui ta neid elavaid, kära-nkkaid vaatepilte kogu platsil on silmitsenud, pöörab oma pilgu kaldapealse läänepoolsel nurgal asuva vana Poolgooti, poolromaani torni poole, mida Roland'i torniks kutsutakse, siis märkab ta selle fassaadi ühes ääres suurt avalikku palveraamatut rikkalike kaunistustega, niida vihma eest kaitseb väike katus ja varaste eest võre, mis siiski ei takista raamatut lehitsemast. Selle Palveraamatu kõrval platsi pool küljes on kitsas terava-võlviline müüriauk kahe ristatud raudlatiga; see on ai- 193 nus ava, mis laseb tungida veidi õhku ja valgust väikesesse ukseta kongi, mis vana maja paksu müüri sisse on tehtud ja milles valitseb seda sügavam rahu, seda süngem vaikus, mida rohkem Pariisi kõige rahvarikkam ja lärmikam plats ümberringi kihab ja keeb.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
