· Esimesena maailmas viis Rooma valitsus sisse ühtse môôtude süsteemi kogu riigi territooriumil. · Kreeka ja Rooma môôtude etalonid säilitakse paljudes Euroopa muuseumides. · Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude mitmekesisus. 6/7/11 Kaalude ajaloost Eestis · Eesti ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks nael, kuivainete mõõtühik oli vakk ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop. · Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortelit, mille maht oli ¼ toopi. · Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. · Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega 6/7/11 Eesti ja vene kaalusüsteem ·
1 tallinna pang tallinna toopi = 13,3 liitrit 1 tallinna toop = 4 tallinna kortelit = 1,33 liitrit 1 riia toop = 4 riia kortlit = 1,087 liitrit 1 vene toop = 4 vene kortlit = 1,23 liitrit 6.Viljamõõdud 1 setvert = 8 setverikku = 3 riia vakka = 6 tallinna vakka = 209,91 liitrit 1 setverik = 8 karnitsat = 26,24 liitrit 1 karnits = 2,67 toopi = 200 kanttolli = 3,28 liitrit 1 riia tünder = 2 riia vakka = 12 külimittu = 108 toopi = 132,83 liitrit 1 riia vakk (1923) = 6 külimittu = 54 toopi = 4.000 kanttolli = 66,42 liitrit 1 riia vakk (varasem) = 54 toopi = 58,698 liitrit 1 tallinna sälitus = 24 tündrit = 72 vakka 1 tallinna vakk (1923) = 3 külimittu = 36 toopi = 2700 kanttolli = 44,28 liitrit 1 tallinna vakk (varasem) = 36 toopi = 47,88 liitrit 7.Massiühikud Eestis tarvitatud massiühikud 1 tonn = 61,05 puuda = 1015,5 kg 1 kaal = 10 puuda = 163,81 kg 1 puud = 2 punda (leisikat) = 40 naela = 16,381 kg 1 leisik (pund) = 20 naela = 8,1905 kg
Esimesed kaalud leiti Eesti aladelt 11. saj, need kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks.Eesti- ja Liivimaal oli pikkusmõõdu ühik küünar, kaubanduskaalu ühik oli nael, vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop, kuivainete mõõtühik oli vakk. Kangkaalude hulka kuuluvad võrdõlgsed ja mittevõrdõlgsete kangkaalud. Võrdõlgsed kangkaalud koosnevad kaalukangist ja kaalukaussidest. Neid kasutati apteegis, turul jne.Kiirkaal on selline kaal mis on mittetäpne. Kortelit kasutati vedeliku mõõtmiseks (õlu jne), korteli suurus oli ¼ toopi. Rootsi ajal oli vilja mõõduks tünder. Eesti vabariigis kehtestati meetermõõdustik 26 Nov, 1925.Meetermõõdustikus on
Mulgi vanasõnad Ega ilma pole tuldud sitale, vaid tükka tegemä (Helme) Ega muidu tüli ei tule, kui mõlemal pool õigust ei ole (Helme) Ega määrit vanger ei röögi (Tarvastu) (altkäemaks) Ega "ole terve" obest toida (Tarvastu) Ega saapakandja tää, mis pastläkandjale vaja om (Tarvastu) Ega tõist enne kitta ega laita tää, kui vakk tuhka ja kolmandik söse üten ärä om süüd (Tarvastu) Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu) Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu) Kannatus on rõemu võti (Tarvastu) Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu) Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga Osta ja Müü (Karksi) Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu)
kujutati vanamehena, kel kasetohust müts peas, samblasarnane habe ees, samblane kasukas seljas. JUMALAD Peale primitiivsema surnute ja haldjate austamise, usuti ka jumalatesse, nagu Uku ja Taara. Uku olevat maailma looja ja ka esimeste inimeste looja. Uku poole pöörduti tõsisemate probleemide korral. Ohvrialtaritena kasutati hiites olevaid Uku kive või kodudes olevaid Uku vakkasid. Igal perel ja vahel ka küla peale oli oma Uku vakk, kuhu ohverdati kõigist töödest- tegemistest, söögikordadest, pühadest tükikesi. Liivimaa Henriku kroonikas on mainitud saarlaste või kõigi eestlaste jumalat nimega Tarapita. On pakutud, et selline nimekuju on tuletatud hüüust ,,Taara, avita!". Taara nime on seostatud skandinaavlaste Thoriga. Henrik räägib Ebavere mäest Virumaal, kus olnud eestlaste puust tehtud jumalate kujud. See olevat olnud mets, kus Taara sündis.
Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (1883 1920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud
VALJALA MAALINN Caspar Koit T-12 AJALUGU vAjaloolased on avaldanud arvamust, et 800 aastat tagasi võis pääseda laevadega mööda jõgesid üsna linnuse külje alla, sest maapind oli ca 2,5 m praegusest madalam. vValjala maalinn, Henriku Liivimaa kroonika järgi castrum Waldja oli tugevaim saarlaste linnus. 1227. aasta talvise piiramise käigus seda ei vallutatud, vaid 20 000meheline vägi sundis linnuse jõu ja ähvardustega alistuma, kasutades kiviheitemasinaid ja ambe. v PÕHIPLAAN vLinnus rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne, välisnõlva kõrgus 58 m (topograafilistel kaartidel 10 m), kalle 2528 kraadi. Linnuse läbimõõt on kagu- loode suunas 110 m ja edela-kirde suunas 120 m. vValli lääneosa on ülejäänust kõrgem. Säilinud kõrged vallid on inimeste kätetöö. Väljastpoolt on vallide kõrgus 58, seest 36 m. Valli sisenõlva ja harja ka...
Anne tuleb ja räägib, et tänu Peetrile on nad nüüd rikkad ja hakkavad pulmadeks valmistuma, Maie-Ennu omadeks. Peeter arvab, et Anne veel ei tea, et ta ei saanud midagi ära müüa, kuid Anne näitleb see on osa plaanist. Siis tuleb Maie ja ütleb, et ta tahab Ennuga abielluda. Peeter on segaduses, sest enne ei tahtnud Maie midagi Ennust kuulda. Märt tuleb ja ütleb, et väekasarmul linnas oleks vaja 100 vakka tangu, 3 rubla vakk. Peeter on väga õnnelik. Tuleb välja, et pere teadis Ennu pettusest. Tuleb Enn ja nõuab Maiet või raha. Maie ütleb, et Ennu ta ei taha. Peeter on hädas. Aga Jüts on vahepeal vallaametniku ja kirjutaja kutsunud, kes Ennu vahistavad, selle eest, et ta üritas kroonuteenistusest pääseda. Märt maksab Ennule siiski 125 rubla ja ütleb, et ta ostis Aluste talu päriseks see sama talu, mis oli Peetri käest ära ostetud. Kõik on väga
Roomlased täiendasid kaalu- ja mõõdusüsteemi arvuga 12, mis võimaldas kasutusele võtta täpsemaid e. väiksemaid mõõtühikuid, sest arv 12 jagus juba 2-, 3-, 4-, 6-ga. Rootsi ajal Baltimaades võeti viljamõõduna tarvitusele tünder. Varem kasutati vilja mõõtühikuna tünni. Valitses mõõtude mitmekesisus. 1665. a. püüti Rootsi kuningriigis ühtlustada mõõdusüsteemi. Kaalude ajaloost Eestis Eesti- ja Liivimaal oli kaubanduskaalu ühikuks nael, kuivainete mõõtühik oli vakk ja vedeliku õõnesmõõdu ühik oli toop. Vedeliku mõõtmiseks kasutati ka kortlit, mille maht oli ¼ toopi. Eesti aladelt leiti esimesed kaalud 11. saj, mis kuulusid suurte mündileidude juurde. Need olid väikesed nn. hõbedakaalud, mis koosnesid kahest kausikesest, kokkuklapitavatest õlgadest, kaalu keelest ja pidemest ning mahtusid koos juurdekuuluvate vihtidega parajasti vöökotti. Neid kasutati väärismetallide ja müntide kaalumiseks. Eesti ja vene kaalusüsteem
pandi annetusi. Tõnn pidi kõigest osa saama ja nii asetati vakka riideid, raha, toitu ja verd. Samuti oli igal perel oma Tõnn, kes saadi päranduseks või valmistati ise ja keda peeti salajases kohas. Jumalaga seotud uskumused: Usuti, et Tõnni- vakk ei hävine kunagi ja nii pidid kõik järgnevad põlved sinna ohvriande viima. Hilisemal ajal tekkis rahva seas uskumus, et kui Tõnnile kinkida kolm tilka verd, siis hakkab ta elama. Jumalaga seotud tähtpäevad: 7. detsember on tõnnipäev, mil austatakse viljakusjumalat Tõnni ja sel päeval lõppeb
raadio- ja telesaated, samuti ilmub neli korda aastas ajaleht Uitsainus Mulgimaa. Toidud Mulgimaal nimetati varemalt odrajahust vee või piimaga tehtud taignast õhukesi ahjus küpsetatud kakke rõõskadeks. Kogu Lõuna-Eestis nimetati õllepärmi sepaks ja nisujahust leib oli pärmiga valmistatud sepik. Murretes aga püsisid kindlad vanad nimed nt nisurõõsk. Kala käisid peremehed Võrtsjärve kalameestelt rukki vastu vahetamas. Peamiselt saadi kiisku - mõõt mõõdu vastu, 1 vakk rukist 1 vaka kiiskade vastu. Kuid kalaroogadel ei ole mulkide toidulaual olulist kohta. Värsket liha kasutati toiduvalmistamisel harva. Vaid seatapmise päeval või mõnel pool isegi 24 tundi hiljem keedeti päädikurooga (päädikud ehk rupskid). Seda peeti sulaste lemmikroaks. Lihatagavara soolati. Perenaised hindasid toidu tegemisel üle kõige pekki, sest selle väikestestki tükkidest jätkus toidule rammusama maitse andmiseks. Kui näiteks perenaine pidi enne uue sea tapmist liha
tõusnud, õnnistanud matmise sõnadega hauapaika ja pidanud pika palve, misläbi preili hing igavese rahu osaliseks oli saanud. Hiljem pole kellegi inimese silm öösel Porkuni tiigi peal enam tulevalgust näinud. RAHAAUGUD Kus Porkuni, Koonu ja Põdrangu külad kokku puutuvad, on üks raha-auk. Sealt leidnud üks sepa-poiss ühe suure ränga kasti, mille ta peremehe juurde viis. Peremees tegi kasti lahti, ilma et leidja seda oleks teadnud. Kasti sees oli üks vakk kõiksugu kuld- ja hõbeasju. Ta pani varanduse asemele kasti raudpandlaid, rõngaid ning roostetanud latte ja andis kasti poisile tagasi. Et kastis oli palju rauda, hakkas poiss ise sepaks. Kõik, mis ta ette võttis, läks ka korda. Temast sai esiteks kuulus ja pärast ka rikas mees. Vana peremehe raha sulas aga ruttu kokku, sest kõik vara, mis keegi petmisega raha-august saab, korjab ennast jälle sinna kokku tagasi
Kordamisküsimused ajaloos: Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? *Sakslaste tung itta (drang nach osten) *Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks KOGE *Uus kaubatee Saksa aladelt Novgorodi *Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) *Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimeseks Liivimaa piiskopiks, kes paigale jäi oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Meinhard sai surma ja siis tema asemel tuli Berthold. Piiskopiks saanud Breemeni toomhärra Albert von Buxhoevden. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) *Üm...
KORDAMINE AINEKS Eesti kultuurmaastike ja asustuse kujunemine * KÕRGEIM FEODAAL ehk SÜSERÄÄN - Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi (feodum) ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. Seda kinnitas vasallivanne, mis kehtestas senjööri (lääni andja) ja vasalli (lääni saaja) vahekorra. Süserään omas kogu maad riigis. Tema läänistas maad suurfeodaalidele: vürstid, hertsogid ja krahvid. Neil oli kohustus osaleda väeüksusega sõjas ja teenida kuninga õukonnas. Suurfeodaalid omakorda läänistasid maid parunitele ja need rüütlitele (väikefeodaalid), kes algselt edasi läänistada ei tohtinud. Läänisüsteemi tekke tõi kaasa ratsasõdalaste keerukas ja kulukas varustus, seetõttu anti sõjameestele maad enese ülalpidamiseks. Ida-Euroopas kujunes mõisahärrus, kus kõiki neid õigusi kandis üks isik. Lääniõigus oli isiklik, seda sai anda ja võtta. Läänivaldusfeoodi ei olnud automaatselt pärandatav ja vasallilepingud tu...
1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? · Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. · UUE LAEVATÜÜBI KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. · Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. · Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks · Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Meinhard, Berthold, Albert. 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgaless...
(Kuu ja päike) Kasvab ja kahaneb, otsa ei saa kunagi? (Kuu) - Laut lambaid täis, kerapeaga oinas keskel? (Tähed ja kuu) - Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp õue peal? (Tähed ja kuu) - Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab? (Pilv) - Noorik nutab nurga taga? (Tuul) - Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal? (Äike) - Mees ehitab kirveta silla? (Pakane) - Kõrvuta kuulen, keeleta kostan? (Kaja) - Liivatera ei kanna, maja kannab? (Vesi) - Vana vakk, uus kaas? (Vesi ja jää) - Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits? (Vihm) - Mujal maal pannakse hobust ette, siiamaale paistab look? (Vikerkaar) - Siidilõngaste seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal? (Vikerkaar) - Mõõdupuu üle metsa? (Vikerkaar) - Helmeid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski? (Kaste) - Org täis, mägi täis, aga peosse ei saa? (Udu) - Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil? (Rahe) - Õues mäena, toas veena? (Lumi)
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks ...
Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võ...
(värvinimetused). Murrete foneetika ja fonoloogia (K. Pajusalu töörühm). Võru vormimoodustus (Sulev Iva). Karl Pajusalu (sotsiolingvistiline taust praegustele murdeprotsessidele), Jüri Viikberg (vähemuskeeled Eestis ja eesti keel väljaspool Eestit). Võru Instituut (konverentsid). Läänemeresoome väikekeelte rahvusvaheline projekt. Tõlkida eesti kirjakeelde M. Hindi võrukeelne resümee. Sõnavara Fraseoloogia: Feliks Vakk 1970 ,,Suured ninad murdsid päid", Asta Õim, Katre Õim Asta Õim: fraseoloogia-, sünonüümi-, antonüümisõnastik. Paul Saagpakk: sünonüümisõnastik Langemets, Sutrop, Vainik Tuumsõnavara: Renate Pajusalu, Ilona Tragel, Ann Veismann Foneetika ja fonoloogia Veske, Ariste, Lehiste, Eek, Hint, Viitso 1973 M. Hint ,,Eesti keele sõnafonoloogia I" 1978 M. Hint ,,Häälikutest sõnadeni" Pire Teras, Karl Pajusalu Aktsent: Mart Rannut, Lya Meister Morfoloogia
Keskaeg 1) Linnad Keskajal Linnaõigus on keskajast pärinev õigusnormide kogum linnakogukonna jaoks. Lääne-Euroopas tekkisid linnaõigused alates 11. sajandist, kui linnad vabanesid feodaalide võimu alt. Linnaõiguste väljatöötamisel tugineti nt kohalikul tavaõigusel, privileegidel (nt turuõigus) ja raemäärustel. 2) Eesti keskaegsete linnade linnaõigused pärinesid Saksamaa linnade õigustest. Nt Tallinnas kehtestas Taani kuningas Erik IV 1248 Lübecki õiguse. See õigus kehtestati ka 1302 Rakveres ja 1345 Narvas. Riia sai 13. sajandi II poolel Hamburgi linnaõiguse ning selle põhjal tekkis Riia linnaõigus, mis levis Tartusse, Haapsallu, Paidesse, Uus-Pärnusse ja Viljandisse. Eesti linnades kehtisid linnaõigused 1877. aasta linnareformini. Keskaegsete linnade elu toimus tavaliselt erilise linnaõiguse alusel. Selle andis tavaliselt kas maahärra valitseja, kelle vasalliks maahärra oli. Linna õ...
mõõtmiseks, kuna inimesed olid üsna paiksed. Môôdustik vanal Liivimaal rajanes suurel määral maa pärisrahvaste juures kasutusel olnud kaalu- ja mõõdusüsteemile. Iga linna mõõdustiku levikuala langes kokku tema majandusliku tagamaaga. Kaubanduskaalu põhiühikuks oli mark e. nael; pikkusmõõtude põhiühikuks - küünar ( ~ 54 cm), mis oli identne Ojamaa küünraga. 1 küünar võrdus 2 jala ja 12 tolliga; 1 süld = 3 - 3,5 küünraga. Kuivainete põhimõõtühikuks oli vakk, mille allühikuks oli külimit. Üks külimit võrdus 6 riia vakaga ning 1 riia vakk omakorda - 54 toobiga. Vedeliku õõnesmõõtude põhiühikuks sai toop, mis jagunes nelja kortlisse. Kesk- ja hilisema aja mõõtühikuid ei kasutatud omaette suurustena, vaid teatavate kaubahulkade või ühikutena. Mõõduühikud Eesti- ja Liivimaa linnades olid erinevad. Hansalinnade otsuse kohaselt omandas mõõt - tünn (heeringatünn) kindla suuruse ja vastas mahult Rostocki tünnile
Eestlaste Muistne Vabadusvõitlus ja keskaeg 1200-1558 põhjused Sakslaste tung itta. u.1100-u.1400 (DRANG NACH OSTEN) Toimus järk-järguline Saksa kolooniate asutamine ida-aladel. UUE LAEVATÜÜBI – KOGE (kaubalaev Põhjameredel 12-15.saj.) leiutamine. Uue kasumliku kaubatee kujunemine Saksamaalt – Novgorodi feodaalvabariiki, mis läbis Eesti ala. Läänemere idakalda ristimise vajadus (viimane ala Euroopast mis oli ristimata - Tänased Soome, Eesti, Läti ja Leedu alad) Oli peamiseks sõja ettekäändeks Saarlaste jm. rüüsteretked (mereröövlitegevus) Rootsi, Taani ja Saksamaa rannikutele Ristisõja käik 1184.a. tuli Liivimaale esimesena püsivalt piiskopiks Meinhard. Rajab Väina jõe suudmesse esimese kiriku ja alustab rahumeelset ristimist. 1196.a. uus piiskop Berthold, läheb kohalike liivlastega tülli ja langeb ühes liivlaste ja sakslaste vahelises kokkupõrkes. 1199.a. B...
MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama arheoloogilise kul...
LYDIA KOIDULA SÄÄRANE MULK EHK SADA VAKKA TANGUSOOLA -1872- „Säärast mulki” peetakse esimeseks eesti algupäraseks näidendiks (Koidula varasem näidend „Saaremaa onupoeg” oli mugandus saksakeelsest näidendist, millele oli lisatud Eesti oludele sobivaid nüansse). Väidetavalt sai Koidula idee selliseks sisuks ühest ajaleheartiklist, kus üks Saaremaa mees olevat sattunud säärasesse täbarasse olukorda, kuna oli lehes kirjutatust valesti aru saanud. Kirjutatuna rahvusliku ärkamisaja ...
(Teder 1973: 31-32) Tütarlastel
hakkas pulmadeks valmistumine juba maast- madalast. Oli ju kombeks, et pruut andis kõigile
pulmalistele kingitusi – veimeid. Enamasti olid nendeks kootud esemed, mida hakati
Lindistuste märgendamiseks ja segmentimiseks kasutatakse programmi Praat Sõnatasandi esmane segmentatsioon saadakse automaatse kõnetuvastuse abil, märgendus vaadatakse käsitsi üle. Häälikutasand segmenditakse käsitsi. Morfoloogiline märgendus tehakse Filosofti analüsaatoriga, aga ei ühestata. Korpusest saab otsida ühe sõna piires. Vastuseks antakse 2-sekundiline helilõik koos märgendusega Vana kirjakeele korpus VAKK Koostanud vana kirjakeele uurimisrühm 2008. detsembri seisuga oli korpuses 1 50 802 sõnet Eesmärgiks teha vana kirjakeele tekstid uurijatele ja huvilistele veebis kättesaadavaks Korpuses on olulisemad tekstid 16. – 18. sajandist Korpuses on kõik teadaolevad 16. sajandist ja mõjukamate autorite ja olulisemate tekstiliikide näited 17. sajandist 19. sajandi tekste on 520 307 sõne jagu
6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks Murdepalad avaldatakse võimalikult lihtsas kirjaviisis, et murdekõneleja jutuvestmist saaks ka tekstina hõlpsasti jälgida. Eesti kirjakeele ortograafiast tuntud vahenditele on tulnud lisada järgmised märgid: ` graavis tähistab kolmandat väldet vastava sõna(osa) ees (`valge, `käised, `silku, `aeti, `ümber`ringi, üle`aidne), v.a ühesilbilised sõnad, mis jäävad märgita. Sulghäälikute välteid märgitakse nagu kirjakeeleski (nt vakk : vaka : vakka). ´ akuut märgib kaashäälikute peenendust (palatalisatsiooni) tähe kohal või kõrval (nt sal, tah· `tahtis'). i ülilühike i konsonandi ees märgib eespoolset peenendust (eespalatalisatsiooni) (nt naikka `nakkisid, puupulki, varnu'). ä ja e vahepealne häälik saarte murdes (nt pl `peal', `kima `käima'). ng-ühendi nõrgaastmelisele vormile vastav häälik saarte murdes (nt löad `lõngad', kiad `kingad').
kirikus kolmel järjestikusel pühapäeval. Kosjade ja pulmade vahelist aega täitsid mitmesugused ettevalmistused. Erilist hoolt nõudis veimevaka valmistamine. (Teder 1973: 31-32) Tütarlastel hakkas pulmadeks valmistumine juba maast- madalast. Oli ju kombeks, et pruut andis kõigile pulmalistele kingitusi veimeid. Enamasti olid nendeks kootud esemed, mida hakati valmistama lapsepõlves. Veimevakka valmistati: sukki, sokke, säärepaelu, vöösi, kindaid. Peale selle sisaldas vakk särke äiale, padjapüüre ja põlli ämmale. (Peterson 2006: 52) Tänapäeval on aga pulmade traditsionaalne osa aga vähenenud, sest igaüks korraldab pulmi nii, nagu oskab ja kuidas rahakott võimaldab. Samas peetakse pulmi tänapäeval enamasti kevadel ja kevadsuvel. Üldiselt kestavad pulmad ühe 7 päeva, harvemini kaks. Pulmakülalisteks on tavaliselt abiellujate sõbrad, töö- ja
Maagiline arvamine – tead teise kohta midagi, mida teine ei tea. Niisutamine loitsus – noored lahku ajada kuivatamine loitsudes – armunud kokku ajada Karjus peidab asju tavaliselt metsa sipelgapessa. Karja välja laskmine Jüripäeval, on maagiline tegevus! Vakainstitutsioon eestlastel (M.J. Eisen, L. Paulson) Teated uku- ja võnnivakad, kuhu pandi sümboolne osa uudsest saagist ning muidki ande õnne ja tervise nimel. (Ilmade muutumine, ) Vakk igal perel (Pärnu-Viljandimaal) või üks kogu küla – vakuskonna – peale Vaka asukoht külas (pühakohas) või majapidamises (salanurgas, aidas – vrd. Majahaldja lokaliseeritus eelmises loengus) Vaka sisu – idol (kultus ese, puust), küünal, uss + ohvrid Vakaga seotud pühapäevad – tõnni-, jüri-, mihklipäev, jõulud. Iidoli demoniseerumine – sarnaselt (maja)haldjale
Maagiline arvamine tead teise kohta midagi, mida teine ei tea. Niisutamine loitsus noored lahku ajada kuivatamine loitsudes armunud kokku ajada Karjus peidab asju tavaliselt metsa sipelgapessa. Karja välja laskmine Jüripäeval, on maagiline tegevus! Vakainstitutsioon eestlastel (M.J. Eisen, L. Paulson) · Teated uku- ja võnnivakad, kuhu pandi sümboolne osa uudsest saagist ning muidki ande õnne ja tervise nimel. (Ilmade muutumine, ) · Vakk igal perel (Pärnu-Viljandimaal) või üks kogu küla vakuskonna peale · Vaka asukoht külas (pühakohas) või majapidamises (salanurgas, aidas vrd. Majahaldja lokaliseeritus eelmises loengus) · Vaka sisu idol (kultus ese, puust), küünal, uss + ohvrid · Vakaga seotud pühapäevad tõnni-, jüri-, mihklipäev, jõulud. · Iidoli demoniseerumine sarnaselt (maja)haldjale · Setu paralleel Peko kui sealse vakuskonna viljakusiidol ja
1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud te...
uurib aja-ja kohaväljendite semantikat. Urmas Sutrop on kaitsnud doktoriväitekirja meeltega seotud sõnavarast. Ene Vainik on uurinud eesti emotsioonisõnavara. See selgitas eestlaste emotsioonisõnavara struktueeritust: jagunemine positiivseteks ja negatiivseteks emotsioonideks. Heli Orav on uurinud iseloomuomadusi tähistavat sõnavara. Sellega selgitati eestlaste jaoks olulisimad isiksuseomadused ja nende struktuur. Feliks Vakk uuris fraseologisme, mis seostusid kehaosasega. Uuris peaga seotud piltlikke väljendeid, nende päritolu, struktuuri ja tähendust. Kadri Muischek uurib püsiühendeid. 18. Eesti keelekorraldus ja kirjakeele arendamine 19.-21. sajandil. Tänapäeva eesti kirjakeel on välja kujunenud kolme vaidluse tulemusena. Esimesel arutleti põhjaeesti ja lõunaeesti kirjakeele üle,teisel korral vaieldi vana ja uue kirjaviisi üle, viimaks
I KÄÄNDKOND · Pearõhust lugedes 1-silbilise tüvega noomenid · Tüvi lõpeb pika vokaali või diftongiga · Enamikus substantiivid, lühendid, tähtede ja nootide nimed jm · Näiteks: jää, luu, tee, vöö, hai, krae, täi, või, argoo, halvaa, kanuu, revüü, epopöa, kakao, hea, hää, pai, prii, prostoi, truu, muu. · Võõrsõnadest: aaloe, kardavoi, meierei, salvei. PÕHITÜÜP PUU · Puu, puud, puusse, puude, puid e puusid, puudesse e puisse · Omasõnad: -aa, -oo, -uu, -öö. · Võõrsõnad: -ee · Näiteks: kuu, luu, maa, muu, soo, suu, truu, töö, vöö, öö, hää, pää, hea, pea ·Võõrsõnadest: abee, apogee, bidee, defilee, dekoltee, epee, fuajee, konferansjee, kupee, livree, mosee, relee, turnee, varietee. VORMISTIKUST: · Ains part: -d (kuud, sood, truud, turneed) · Ains illat: -sse (karreesse, luusse, öösse). Ka masse e ma...
mõeldud. Selle asemel või selle kõrval oli ka teine maks (census) tarvitusel, mida adra pealt võeti resp. ka äkke pealt, kui selle jaoks mitte sama hobune ei olnud kui adragi jaoks (v. leping kurelastega 1230, U. B. 105). Piiskopid määrasid enamasti kümnise, ordu ja teised enamasti adramaksu. Kuid mitte alati ei olnud säärast vahet: näit. 1272. a. määras Riia peapiiskopp semgallidele kümnise asemele adramaksu (1 vakk rukkeid ja 1 vakk otri, U. B. 430, § 1). Mõlemad maksud olid ka kombineeritavad ja kumbki moodustas tervikuna maksu maaisandale. Kümnisest ühe kolmandiku pidid paavst Gregorius IX kirja põhjal (24. II. 1236 U. B. 145) saama kihelkonna kirikud igas piiskopkonnas, kusjuures tuleb ka tarvilikud kabelid (capellae) asutada ja igale kaplanile maksta 10 hõbemarka. 1241. a. rahuleping kohustas saarlasi maksma adramaksu iga adra pealt rukkeid pool mõõtu, mis harilikult nime kannab ,,punt". Nad
loomade karjatamise õiguse. Külasepp oli tavaliselt vabadik (maata või vähese maaga talupoeg). Külasepa töövahekord algas jüripäeval. Külasepp töötas tavaliselt üksinda (töötooja ehk sepiline tõmbas lõõtsa, lõi haamriga peale, tõi ka raua, söed, vahel sööki kaasa). Töödest tuli teha: hobuserautamine, põllutööriistade parandamine, rauast töö- ja tarberiistade tegemine. Eestimaa kubermangus oli tasuks tavaliselt vakk rukist ja vakk otra, Liivimaal vakk rukist. Ühe talu töödele kulus paar päeva aastas. Sepatöö oskused pärandati isalt pojale (Põhja-Eestis õpiti rohkem kodus, Lõuna-Eestis nii küla- kui mõisaseppade juures). Õpiti keskmiselt 3 aastat. Lõuna-Eestis muutus sepatöö 19. saj. omaette ametiks, Põhja-Eestis ja saartel säilis kodune sepatööoskus (igas talus tehti omale väiksemaid töid). Möödunud sajandi keskpaigast alates tuli
Maksti laupäeval, kohe jõid maha. Omadega puntras, perest kaugel. Esimesed Saaremaalt pärit kirjanikud olid balti-saksa päritolu kirikuõpetajad. Karja pastor Willmann "Juttud ja teggud" 1782 didaktiline, moraalitsevad lood Lutze- Pilguse mõisa omanik, Kuressaares koolisüsteemis. "Saaremaa juturaamat" 1802-1812 Rahvuslik liikumine läks saarlastest mööda. Mandri-Eestis paremad põllud e rohkem aega. Peeter Südda "Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" 1883 Esimene kriitiline realist: Eduard Vilde "Külmale maale" 1895-96 Jakob Mändmets "Koduküla vainult" 1910, "Isa talus" 1913 kogumikud Johannes Aavik (Noor-Eesti) Villem Grünthal Ridala (Noor-Eesti) Muhust pärit luuletaja, impressionist (isal Kuivastu kõrts) August Mälk [eraldi vaatlus] Sõjajärgne periood: Aira Kaal Tornimäelt, luuletaja, esikluulekogu 1945 "Ma ei anna relva käest". Ka
Sangaga, Paul Viiding- proosa; Bernard Kangroo- luule; Uku Masing- teoloog. Esindasid kirjanduses vormitäienduse nõude, keel läbimõeldud, luule vormiline, kultuur täpselt paigas, suhtusid põlgusega võimu, loomingus palju allegooriat, sümboleid, ümberütlemist. Sai kriitika osaliseks, kuid leidis ka palju tunnustust. Pilet number 4 Saaremaalt pärit kirjaanike Peeter Süda Kärla pastor. ,,Väike vanavaranduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Oda lätsi allikad. Ookivi. Jakob Mändmets realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karu jäve piirkonda. ,,Küla"(1919), ,,Isa talus." Johannes Haavik tõlkis väga palju. E.A.Poe Õudus jutte. Ilukirjandusliku teose ,,Ruth" August Mälk Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olust romaane. ,,Pidali tõbi" e leetra. Aadu Hint - ,,Pidali tõbi" e leetra
EESTI AJALOO SUUR ÜLDKONSPEKT EESTIMAA AJALOO ALGUS. MUINASAJA ALLIKAD o JÄÄAEG- eesti alale jõuds jää Skandinaavia mäestikest. Jääväi ulatus kuni Kesk-Saksamaani ja Kiievist kaugemalegi. o Eesti vabanes lõplikult jääst alles 13-11 00a, eKr. o Jääaeg kujutab enast nelja-viite külmaperioodi e jäätumist. o Vahepeal kui jää taandus võis siin olla ka inimesi, umbes viimasel jäävaaheajal 120-130 000a tagasi. Kahjuks pole sellest jäänud mingeid märke, jää uhus minema. o Jää viimasel taandumisel oli Eesti mandri ala präegusest tunduvalt väikem. Suurt osa Lääne-Eestist ja saartest kattis hiiglaslik Balti jääpaisejärv, Võrtsjärv ja Peipsi. o Kui Balti jääpaisejärv ennast ookeanisse surus langes Läänemere pind korraga 20-30m o MUINASAEG- ajajärk esimesteste inimeste saabumisest kuni muis...
Saaremaa kirjanduselule on 200 aastane ajalugu. Esimesed inimesed, kes hakkasid lugusid kirjutama olid baltisakslastest kirikutegelased, kuna nad pidid jutlusi pidama. Willmann Kärla pastor. ,,Jutud ja tegud" õpetlikud, manitsevad lood Lutse Pilguse mõisa omanik. ,,Saaremaa juturaamat" kalapüük, röövimisel käimine Peeter Südda (1830 1893) oli Kärla köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883) sisaldab muistendeid. Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend. Esimesel kümnendil jõuab realism Saaremaale, kelle esindajaks on Mändmets. Jakob Mändmets 1910-nda aasta realistlik proosa kirjanik ja ajakirjanik. Pärit Kärlalt. Kajastab Karujärve piirkoda. Realistlikud jutustused ,,Küla". Kriitiline realism ,,Kodu küla vainult". Maetud Rahumäe kalmistule
·· Zola on näide vastutavast kirjanikust. Laia tähelepanu äratas tema Prantsusmaa presidendile saadetud kiri "Ma süüdistan" (1898), milles ta kaitses juudi soost ohvitseri Alfred Dreyfus'd, kes poliitiliste sepitsuste tulemusel oli riigireetmises süüdi mõistetud. Zolad taheti vangistada, kuid tal õnnestus pageda Inglismaale. Kui ta aasta hiljem kodumaale naasis, tervitati teda seal rahvuskangelasena. 4.Saaremaalt pärit kirjanikke Peeter Süda - Kärla pastor. "Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Jakob Mändmets - realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. "Küla" (1919), "Isa talus." Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose "Ruth" August Mälk - Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. "Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56).
vägivalla ja ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule. "Siuru" eeskujul korraldasid nad kirjanduslikke ringreise, et tutvustada oma programmi ja uudisteoseid. Rühmitus andis välja ajakirja "Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. "Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4.Saaremaalt pärit kirjanikke Peeter Süda - Kärla pastor. "Väike varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll."(1883). Jakob Mändmets - realistlik proosa kirjanik. Kajastab Karujärve piirkonda. "Küla" (1919), "Isa talus." Johannes Haavik - tõlkis väga palju. E.A.Poe õudusjutte. Ilukirjandusliku teose "Ruth" August Mälk - Esimene tunnistatud kirjanik. Kooli õpetaja. Pesitses Lümandas. Kirjutas rannarahva olustikuromaane. "Pidalitõbi" e leepra. Aadu Hint - "Pidalitõbi" e. leepra.(1938(9)), "Vatkutõbilas", Peateos "Tuuline rand"(1- 4 osa. 1951 - 56)
"Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4. Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised. Teosed: "Tume inimeselaps" (1918); "Neljapäev" (1920)-lühiproosakogud
6 4. Saaremaa kirjanikud + Mälk ,,Õitsev meri" 1. Kärla pastor Willmann- jutukogu ,,Jutud ja tegud" 1782. Teos oli didaktiline-õpetlik, kutsus üles moraalile. Saaremaa ainestik puudus. 2. Luce- ,,Saaremaa juturaamat" 1907-1812, mitu osa. Luce kasutab Saaremaa ainestikku-eluolu, kombed, tavad. I Saaremaa aineline teos. (1812 sõdisid Venemaa ja Prantsusmaa) 3. Kärla pastor Peeter Südda- ,,Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägilane Suur Tõll" 1883. 4. August Mälk(1900-87)- Lümandast pärit, eesti romaani- ja novellikirjanik. Käis Lümanda ministeeriumi koolis, Kuressaare linnakool. Hiljem Lümanda koolijuhataja, populaarne, juhtis seltsielu, hea kõnemees. 1944 läks Rootsi ja oli elulõpuni seal. Looming: I romaan 1926 ,,Kesaliblik", rannatriloogia: ,,Õitsev meri", ,,Taeva palge all", ,,Hea sadam" , näidend: ,,Vaese mehe ututall" Kirjutanud romaane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
